The New Testament of our Lord and Saviour Jesus Christ

Matius 1

1 Yesus Kristus ikni umbasi Abraham men Daud menen ondohowon fahet ikni umbasi ununuk suwesingga aru fam haharoho imbibag. 2 Abrahamen amloho Ishak endetfag. Ishaken amloho Yakub endetfag. Yakuben amloho Yehuda men ori winon men indag enepfag. 3 Yehudan uhe Tamar hilibareg malik piren Peres men Zerah men indag enepfag. Peresen amloho Hezron endetfag. Hezronen amloho Ram endetfag. 4 Ramen amloho Aminadab endetfag. Aminadaben amloho Nahason endetfag. Nahasonen amloho Salmon endetfag. 5 Salmonen uhe Rahab hilibareg amloho Boas endetfag. Boasen uhe Rut hilibareg amloho Obed endetfag. Oberen amloho Isai endetfag. 6 Isaiyen amloho Daud ap suwon ino endetfag. Dauren Uria uhe hilibareg amloho Salomo endetfag. 7 Salomowen amloho Rehabeam endetfag. Rehabeamen amloho Abia endetfag. Abian amloho Asa endetfag. 8 Asan amloho Yosafat endetfag. Yosafaren amloho Yoram endetfag. Yoramen amloho Uzia endetfag. 9 Uzian amloho Yotam endetfag. Yotamen amloho Ahas endetfag. Ahasen amloho Hizkia endetfag. 10 Hizkian amloho Manasye endetfag. Manasyen amloho Amon endetfag. Amonen amloho Yosia endetfag. 11 O Babel ininggik hele waroho hondog enepfag li itano Yosian amloho Yekhonya men ori winon men indag enepfag. 12 O Babel ininggik hele loloho wilip enepfag li Yekhonyan amloho Sealtiel endetfag. Sealtielen amloho Zerubabel endetfag. 13 Zerubabelen amloho Abihud endetfag. Abihuren amloho Elyakim endetfag. Elyakimen amloho Azur endetfag. 14 Azuren amloho Zadok endetfag. Zadoken amloho Akhim endetfag. Akhimen amloho Eliud endetfag. 15 Eliuren amloho Eleazar endetfag. Eleazaren amloho Matan endetfag. Matanen amloho Yakub endetfag. 16 Yakuben amloho Yusuf Maria ahun ino endetfag. Hiyap inowen Yesus unuk eke Kristus ino indag tibag. 17 Abraham famen til-til Daud fam indag arik watfahon unumbasi obog toho nunggul hirik atfag. Dauren indag enepfahon welatfag li itanowen endetil larukmen o Babel ininggik hele waroho hondog enepfagma indag enepfahon arimano unumbasi obog toho nunggul hirik atfag. O Babel hondog enepfag li itanowen endetil larukmen Kristus fam indag enebik watfahon arimano unumbasi nunggul hirik atfag. 18 Yesus Kristus indag tibag ane fahet tu imin: Yesus isinga Maria ino Yusuf men ahun uhe roho welam fug angge elenggen ket kurukmu Allah hime fanowon inowen Maria ahummu malik imbibag. 19 Malik imbibagma Yusuf ino Allah fam indi wirik toho wenggel haruk lit ap enelukeman hiyap aru inggaliyap timin fug ulug hirako umbusuhuk pibag. 20 Hirako umbusuhuk peruk lit nei og harukmen Ninikni Allahn malaikat misig Yusuf ambeg monde fibagma watfareg ele uruk lit, "Daud umba Yusuf nare, hat hakol eleg toho huhe Maria hilahun. Malik ahummu werehon ari Allah hime fanowon inowen emberisi. 21 Aren malik ap angge enderuhumu haren at unuk Yesus suwaluhun. At ori arimanowen siyag ane turukon at inowen elehap turuk lit windar enebuhu," ulug malaikaren Yusuf hiyag itfag. 22 Alem ari tibag ane aru Ninikni Allahn atam wene hiyag isaruk latfag ahun feneyen ibahon hikit toho teko libag. 23 Ibag ane aru, "Hiyap tuhumon misihen malik ap angge ahummu aruhureg indag tahumu unuk Imanuel suwaluhup." Unuk Imanuel ari nit nenele roho "Allahn let neneptuk lit wereg." 24 Yusuf ino in atfareg malaikaren hiyag itfahon hikit toho nuhe Maria hilamin ulug hilibareg 25 ambiyeg nohuk fug angge weregman eneg malik ino ap umalik indag atfagma unuk Yesus suwalfag.

Matius 2

1 O Yudea kinang fam o Betlehem inowen Yesus indag atfag li ap suwon Herodes inowen kinang ino seneg latfag. Seneg latfagma suhal alem onoluk inap yali filen o Yerusalem watfag. 2 Watfareg, "Yahudi inap onowe suwon ket indag tarisiyon ino kema indag tarisi? At asuhal ninibam yali filen yet harukukteg at hi ruhukteg ubam sembahyang uhuk ulug wahe," ibag. 3 Ari urukmu hol hibareg ap suwon Herodes ino men Yerusalem inap obog toho arimano men yuk-libareg enekol hibag. 4 Enekol hibareg Herodes inowen imam onowesi suwon men Musa wene onoluk inap men wol enepfareg palu enepfag. Palu enepfareg, "Nori, Allahn ap suwon monde fik waruhuk ibahon Kristus ino o nowiyen indag aruhu ulug o kema unuk haharoho imbibag," ulug kapal isibag. 5 Kapal isibagma, "O Betlehem o Yudea kinang fam werehon ino indag aruhu ulug tam wene hiyag isaruk latfag ahun ekeyen haharoho imbibag. 6 Imbibag ane aru re, 'Hat o Betlehem o Yudea kinang fam welahenon an toron welahi o pumbuk winon arimano suwon eneg wereg puk fug. Hat famen ap suwon misig inam aruhureg An numalikisi Israel inap aren fer enesug laruhu,' " ulug haharoho imbibag ane Herodes hiyag itfag. 7 Hiyag itfagma Herodes inowen suhal alem onoluk inap suwon yatman watfahon itano hirahoma hondoko palu enepfareg, "Suhal ari pikalem ke fam ebenam atisi?" ulug kapal isibagma iren, "Tu sambil ebenam atisi," ulug hiyag itfag. 8 Hiyag itfagma Herodesen te, "O Betlehem lalihip. Malik ari indag tarisi ambeg yami rik lalihip. Yami rik lalihipteg wereg halug anden oho sembahyang Ubam ik lahuken an nubam oho hiyag nitil wamuhup," ulug ap yatman watfahon itano unubam ari ibag. 9 Ari ulug hiyag isibagma ap itano o Betlehem fil laruk latfag. Laruk lit yet harukmen suhal inibamen yet halug watfahon ino eneluke fil weregma yet hibareg laruk latfag. Suhal ino yet hil larukmen malik indag tibag ambeg palimu weregma yet hibag. 10 Yet hibareg suhal ino lendi wereg ulug enehiyeg hibareg olma kibag. 11 Kibareg malik ino isinga Maria men weregma yet hibareg iniraham hur atfareg hi ruruk lit Ubam sembahyang uruk latfag. Sembahyang ibareg fano-fano angge ili ruruk angge men amben fano atuk angge men walug watfahon arimano filila ribareg malik ino isinga men weregma og isibag. 12 Og isibareg it min ambiyeg nohoruk lit nei og harukmen Allahn te, "Herodes wereg ke la fug," ulug hiyag isibag. Hiyag isibagma nohibareg likiya kebunggalem wina keyen inibam fil libag. 13 Ap itano libagma Yusuf nohoruk lit ni og harukmen Ninikni Allahn malaikat monde fibagma wambik watfareg hiyag utuk lit, "In atmihinteg malik ari isinga men hondog eneplug o Mesir hirako og eneplug lamihin. Anden waruhun ulug hiyag huruhukmu eneg waruhun. Herodes ino malik ari watmin peruk lit wereg," ulug hiyag utukmu nei og hibag. 14 Nei og hibareg in atfareg malik ino isinga men hondog eneplug o Mesir libag. 15 Libareg weregman Herodes ino war atfag. Tibag ane aru atam Allah wene hiyag isaruk latfag ahun ubam ibahon hikit toho tibag. Ninikni Allahn, "Namloho o Mesir weregma wol tirikik," ulug atam hiyag itfag. 16 Herodes ino suhal alem onoluk inap wamusa ulug mangno eneptukmen eleg latfagma si ane urusa ulug olok hibareg, "Malik toron ap angge o Betlehem o walinggoho werehon obog toho unusik lalihip," ulug otsi mon enepfag. Suhal alem onoluk inap itanowen tu sambil suhal ino ebenam atisi ulug hiyag itfahon hikit toho mo pikalem winag halug, "Mo piren fam indag eneptuson obog toho unusik lalihip," ibag. 17 Alem ari tibag ane aru atam Allah wene hiyag isaruk latfag ahun Yeremia inowen haharoho imbibahon hikit toho teko libag. 18 Haharoho imbibag ane tu, "O Raman enele anggolo uruk lit uba yatukmu hol harusa, hiyap Rahel inowen numalikisi mondabi eleg ahasa ulug uba anggolo yatuk latisi. Hindi yuwag toho welamin ulug hiyag utusa angge famen numalikisi mondabi war ahasa ulug uba embeserisi fug." 19 Hun Herodes ino war atfagma Yusuf o Mesir nohoruk lit nei og harukmen Ninikni Allahn malaikat monde fibagma ambeg waharukmu yet hibag. 20 Malaikat ino watfareg, "In atmihinteg malik isinga men og eneplug o Israel lalihip. Malik aru wabuhuk perusa inap arimano obog toho war atusa," ulug Yusuf hiyag itfag. 21 Hiyag itfagma in atfareg malik ino isinga men hondog eneplug o Israel suhuloho watfag. 22 Watfareg hol harukmen o Yudea Herodes amloho Arkelaus ikni ubalmangge wereg urukon hol hibareg akolen kibag fug. Libareg nohoruk lit nei og harukmen Ninikni Allahn, "O Galilea lahun," ulug hiyag itfag. 23 Hiyag itfagma o Galilea libareg o pumbuk unuk Nazaret welatfag. Alem ari tibag ane aru atam Allah wene hiyag isaruk latfag inaben, "Yesus unuk Nazaret ahun suwaluhun," ibahon hikit toho teko libag.

Matius 3

1 Welatfareg Yohanes ap ikma pilap eneptuk latfag ahun ino Yudea farema wereg lit Allah wene hiyag isaruk latfag. 2 Hiyag isaruk lit, "Siyag-siyag ane turuk lahebon ari imbisiyek. Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino horogma waharuk," ulug hiyag isaruk latfag. 3 Yohanes ino fahet Yesayan tam haharoho imbibag. Haharoho imbibag ane tu, "Wene hiyag isaruk ahun misig farema wereg lit, 'Nonowe suwon waharuk abunggalem hale fiyek, waharuk ke pikit toho yaho fiyek!' ulug ele hi roho hiyag isaruk," ulug haharoho imbibag. 4 Yohanes ino sum wam unta oruk fam ibahon wan teg lit wam sapi ahap ahale nunggulig alunggu ke pug teg lit herenangge men kin altap men naruk latfag. 5 Ari reg lit weregma o Yerusalem inap obog toho, Yudea kinang fam werehon obog toho, Yordan ikma wereg inap obog toho at ambeg palu roho kuruk latfag. 6 It arimano obog toho kuruk lit, "Siyag-siyag ane ari-ari turuk latukuk," ulug fag turuk latfagma Yohanesen Yordan ikma pilap eneptuk latfag. 7 Ari turuk lit Farisi inap men Saduki inap men enebe anggolo roho ikma pilap nenepmisi ulug watfahon arimano Yohanesen yer isibag. Yer isibareg it unubam ele hiyag isaruk lit, "Hit pisanggo umalikisi nori, Allahn olok ane tuhu sambil ino nungge fahet nit tam wilip amuhuk peruk lahep? 8 Hiren siyag ane turuk lahebon embeseruk lit anggen fanowon yihik feruk lamuhup. 9 Hit hinindimuwen ninikni Abraham wereg uhuk peruk lamuhup fug. Nori, Abraham fahet Allahn helep aruma fam malik werehap tuk teg. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 10 Allahn yaha e murik oho lahi ulug umanggen sam warehek. E anggen fanowon yihik feruk elehon muruhureg indok yale fesuhu. 11 Hiren siyag ane turuk lahebon umbusuhuk pehepteg wahepma anden ikma pilap henepmin. At fobik waruhuwon ino an Apma weregma At palimu wereg. At suwon waruhuwon inowen, ' Sepatu lole Nubahin,' ulug an siyag teg lahiyon nubam uhu fug. At palimu werehon inowen Allah hime fanowon og hisaruk lit indok fam puhunap henebuhu. 12 Aben sinali ei indokma wiratug ininggikmu lilibug toho embelug alinglongangge fu isalug anggen naruk hag toho Allahn oho ari hag toho tuhuwon Inggikmu wereg. Anggen fanowon umbat talug alinglongangge arimano indok mondabi ambulpul turukon fam yale fesuhu," ulug hiyag isaruk latfag. 13 Hiyag isibareg weregman Yesus o Galilea embeselug Yohanesen ikma pilap Nabukag ulug Yordan ikma Yohanes wereg ambeg libag. 14 Libagma Yohanesen, "Hat Nowe suwonen an ikma pilap nabuk teg angge famen an toron nubam ikma pilap Napmisi pehenma nirim," ibag. 15 Ari ibagma Yesusen, "Nare, ari hag toho uk fug. Niren turuk laheyon ari Allahn tam perukon fam turuk lahe," ibagma Yesusen ibahon hikit toho Yohanesen At ikma pilapfag. 16 Ikma pilapfagma Yesus ikman laharukmen pohol fo roho Allah hime fanowon suwe yalma hahon At ubam wambik waharukmu yet hibag. 17 Yet hibagma Allah ele poholman uruk lit, "An namloho At fahet Anden fano peruk lit Nindi reg lahiyon tu," urukmu hol hibag.

Matius 4

1 Yesus weregman Iblisen wal hawag ulug Allah hime fanowon inowen Yesus anggenma hondoholug libag. 2 Hondoholug libagma hup hunduhuk ilingge hunduhuk Yesus suburu na fug angge weregman eneg hup teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh hari) atfagma Yesus suburu obok hibag. 3 Suburu obok harukmen wal hamin pibag ahun ino watfareg, "Hat Allah amloho welahen halug helep werehon aruma suburuwap timihin," ibag. 4 Ari ibagma Yesusen te, "Suburuwen eneg ap fano welam fug teg. Allah ele ambilik fam urukon ariyen oho fano welam teg ulug hahareg lit wereg," ibag. 5 Ari ibagma Iblisen Yesus hondoholug Allah ngi reg ambeg o Yerusalem libareg Allah ibam unggama unduhuk fik libag. 6 Unduhuk fik libareg, "Hat Allah amloho welahen halug hik toho wambimihin. Hik toho wambimihinmu haharehon hikit toho Allahn malaikat mon enepmisimu malaikat ininggiken aho roho Humbahalusama hambilan huwatmisi fug," ibag. 7 Ari ibagma Yesusen te, "Haren Hikni Allah wal hahun fug ulug hahareg lit wereg," ibag. 8 Ari ibagma Iblisen Yesus nin tom yaron fam hondoholug lahibareg o pumbuk obog toho men mun angge man angge fano angge kinangma werehon pilap haruk lit hiyag itfag. 9 Hiyag itfareg, "Nalukema hur atmihinteg nubam sembahyang imihinmu o pumbuk obog toho werehon irahandima hat ngi aruhunen og hitnin," ibag. 10 Ari ibagma Yesusen, "Hikni Allah ubam eneg sembahyang uk teg, Aren eneg mingming habuk teg ulug hahareg lit werehen wilip amin," ulug pet turuk lit yanggalfag. 11 Ari ibagma Iblis ino Yesus embeselug libagma malaikat watfareg Yesus suburu og Utuk lit At let turuk lit wereg latfag. 12 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino inggik hele watusa urukon hol hibareg Yesus o Galilea kinang fam libag. 13 Libareg Yesus o Nazaret embeselug o Kapernaum ik yenggelehon ayegma werehon o Zebulon men o Naftali men kinangon fam libag. 14 Libag ane alem ari atam Allah wene hiyag isaruk latfag ahun Yesaya inowen haharoho imbibahon hikir atfag. 15 Haharoho imbibahon tu, "Zebulon kinang, Naftali kinang ik yenggelehon fil larukon men Yordan fumag fil Galilea men ap enemu inap wereg ambeg 16 it arimano hik tegma welatusa angge famen seleg humon fanowon yet harusa. It war atukon apma welatuson arimano seleg fanowon apma atusa." 17 Yohanes watfag li itano Yesusen wene hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhu sambil ketiya horog toho welahereg siyag-siyag ane hiren turuk lahebon ari imbisiyek," ibag. 18 Yesus ik Galilea yenggelehon ayegma larukmen hun Simon unuk eke Petrus ino men ot Andreas men weregma yer isibag. It itano ikan watuk inap wereg lit ikan watuk asum ikma pilaptukmu yer isibag. 19 Yer isibareg, "Nori, ikan fahet turuk lahep hag toho ap yami eneptuk lamuhuben Anden wol heneptuk lahireg maniyek," ibag. 20 Ari ibagma ikan watuk asum ino embeselug Yesus men ambiyeg laruk latfag. 21 Tot libareg yer isarukmen ap piren Zebedeus amloho Yakobus men are Yohanes men inikni Zebedeus men kou fam wereg lit ikan watuk asum seleben turuk lit weregma yer isibag. Weregma yer isibareg Yesusen it wol enepfagma 22 inikni men kou men embeselug Yesus men ambiyeg laruk latfag. 23 Yesus o Galilea pumbuk obog toho walinggoho laruk lit wene uruk ibamen Allah Hinikni aruhu ulug hiyag isil laruk lit enebe ouk waruk lit inine eleg toho werehon men fanowap enebil laruk latfag. 24 Aren ari turuk latfagma Siria kinang fam wereg inap arimanowen Aren ari turuk urukon hol hibareg enele sahalfareg ap ouk eke hag eke hag waruk lit siyag toho werehon men siyag angge unundama wereg lit nenek turukon men inil fulug turukon men unuyug siyahon men arimano og eneplug waharukmu fanowap eneptuk latfag. 25 Fanowap eneptil larukmu Galilea inap men Dekapolis inap, Yerusalem inap men Yudea inap men Yordan fumag fil wereg inap men At ombolim mondeg angge laruk latfag.

Matius 5

1 Yesusen ap anggolo arimano yer isibareg punumu lahibareg heriyegma Otsi ambeg watfag. 2 Watfagma Yesusen wene hiyag isaruk lit, 3 "Allah olohotma enenggengge elehon enehiyeg toho welamag. It enenggengge elehon ari Allah suwon anggengge it ininggikmu wereg. 4 Enehummu siyag toho werehon enehiyeg toho welamag. Allahn it enehiyehap enebuhu. 5 Inindi wiyig toho werehon enehiyeg toho welamag. Allahn mun angge man angge wal tibahon kinangma werehon it amuhup. 6 Mun ane man ane pikit aruhu ulug wenggeltukmen inindi ouk turukon enehiyeg toho welamag. Inindi ouk eleg aruhu. 7 Ap inindi enesuhon enehiyeg toho welamag. Ir oho Allahn indi enesug laruhu. 8 Inindi fano roho werehon enehiyeg toho welamag. Iren Allah ebe hahup. 9 Ap hili roho werehon mangnowap eneptukon enehiyeg toho welamag. Allahn An numaliki ulug ununuk suwal enebuhu. 10 Fano ane turuk famen unusulug mug eneplug larukmu enehiyeg toho welamag. Allah suwon anggengge it ininggikmu wereg. 11 An nubahet hininggaliyap henebil laruk lit hunusil larikim siyag ane turuk ulug henebug il larikim henehiyeg toho welamok. 12 Ari roho hit uwanma wene hiyag isaruk latfag inap oho unusil laruk latfag. Henehiyeg toho welamok, hinindi se roho welamok, Ninikni Allahn onggo suwon poholman og hisahu." 13 "Ap men hiyap men fahet saho hag toho hit welahep. Saho unduk siyag atuk halug nungge fam nin olokap tuhup? Nungge fahet foroho lamuhup. Ap unuyuhen sobir isawag ulug hik esemek. 14 Ap men hiyap men fahet hit seleg fanowon hag toho welahep. O pumbuk tom fam wirihon hirahoma wirig lam fug teg." 15 "Iral hunduhuk felug kou apma kilabuk fug teg. Ap olma werehon obog toho unubahet umbagpag tukag ulug o tikmu emberuk. 16 Hit fano ane turukmu aben yet hisahupteg iren oho Hinikni poholmon wel tuhuben hiniral enelukema ambulpul turuk lamag." 17 "Musa wene men indam nabi inap arimanowen haharoho imbibag ane men elehap tuhuwen waharisi puk fug. Elehap tuhuken waharikik fug, suwap tuhuken waharikik. 18 Pohol men kinang men eleg am fug angge weregma ilanggen tor angge famen haharehon eleg aruhu fug. Hahatfag ane roho tuhu sambil eneg eleg aruhu. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 19 Musan komo enepfag ane haharehon tor angge oho apma tebeseruk lit siyag ulug ap unubam hiyag isaruk ahun ino poholman te ori winon palimu weregma at apma welaruhu. Komo enepfahon hahatfag ane ino hikit toho turuk lit ap winon fam eke hiyag isaruk ahun ino poholman te palimu welaruhu. 20 Musa wene onoluk inap men Farisi inap menen fano ane anggolo turuk. Hiren it hag toho fano ane turuk lit nin sebe roho turuk lamuhup fugmu Allah weregma kuhup fug. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi." 21 " 'Ap unusuk fug, unusuruk ahun ino inggik hele wabuhup,' ulug ninikni nunumba fam ari ibag ane hiren holtikip. 22 Ari ibag ane holtikip angge famen Anden tot hiyag hisamin. Are fahet undaman olok haruk ahun ino inggik hele wabuhup. Are pet turuk lit, 'Hat mungguwat hahun,' uruk ahun ino inggik hele waroho ap suwon palu roho weregma hondoholug lahup. Are pet turuk lit, 'Hat hindi siyahon,' uruk ahun ino indok suwon fam hik isahup. 23 Allah fahet hubu lahapmin ulug wam eserik oho laruk lit hindi wenggel halug, 'Nareyen an fahet undaman olok haruk,' ulug hinggareg hundaman holuk atuk halug esetuk ane umbusuhun. 24 Esetuk angge embeselug hare ambeg tam lahunteg hare nim ambiyeg mangno amuhup halug eneg waruhunteg esetuk laruhun. 25 Paleg angge fahet suwahal uruk lit unggum kong turuk ahun ambeg lamin peruk angge famen keman suhuloho waharuk lamok. Suwahal hubam uruk ahunen hat hele waroho unggum kong turuk ahun og uruhumu at inowen hat penjara foroho ahun ino og uruhumu aren penjara hik hiyahu rohon. 26 Penjara hik hiyahumu paleg lahen angge obog toho og uruhunmu eneg wilip habuhu. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi." 27 " 'Ap unuhesi yarohuk fug,' ibag ane ari hiren holtikip. 28 Ari ibag ane holtikip angge famen Anden tot eke hiyag hisamin. Hiyap yet halug yarog tele undaman peruk ahun ino hiyap pal taruk ahun hag toho wereg. 29 Hil pikit filen yet hahunteg hindimuwen ari tele puhun halug hil hililoho hik esemok. Hubam werehon misig eneg siyag atuk halug ari fano. Hebe abir angge lisoho indokma hik hiyaruk halug ari siyag. 30 Hinggik pikit filen sen hahunteg ari tele puhun halug kong toho hik esemok. Hubam werehon misig eneg siyag atuk halug ari fano. Hebe abir angge indok olokon fam kuhunon ari siyag." 31 " 'Nuhe embesemin peruk ahun inowen imbisihi ulug suwesingga haharoho umbuhu,' ibag ane ari holtikip. 32 Ari ibag angge famen Anden tot eke roho hiyag hisamin. Hunuhesi umbusuk fug teg, we yaying turuk hiyap eneg umbusuk hag teg. Uhe embeseruk ahun inowen nuheyen siyag ane tukag peruk lit werehen at siyag. Hiyap ahunen embeserisiyon ap ekeyen hilaruk halug aben ohowon pal tarukon hag toho wereg." 33 "Indam ibag ane aru, 'Anden tik-tem toho ihi uruk anggeyen henele si uk fug. Allahn henele urukmu hol henesug lit weregma uruk ane fuki roho turuk lamuhup,' ulug niniknisi unumba fam ari ibag ulug hiren holtikip. 34 Ari holtikip angge famen Anden tot hiyag hisamin. 'Anden we tik-tem toho ihi,' ulug hiren te uk fug. 'An pohol apma welahiyonen tik-tem toho ihi,' uk fug. Ari uruk lahebon ariyen Allah heriyeg ambeg heneleyen siyahap turuk lamuhup. 35 'An kinangma unduhuk lahiyonen tik-tem toho ihi,' uk fug. Ari uruk lahebon ariyen Allah uyug ahongge heneleyen siyahap turuk lamuhup. 'O Yerusalem unuk uruk lahiyonen tik tem toho ihi,' uk fug. Ari uruk lahebon ariyen Ninikni suwon ibam heneleyen siyahap turuk lamuhup. 36 'Ninggareg nunggul wereg hag toho tem toho ihi,' uk fug. Hinggareg hunggulmu horuk wilibihon misig singap tuk fug teg lahen, hubuluwap tuk fug teg lahen. 37 Yu halug yu eneg uhup, fug halug fug eneg uhup. Tik-tem toho ihi ulug enele anggolo uruk inap ari siyahonen hiyag isarukmu uruk." 38 " 'Hebeloho watuk lit il fahet il wirim tuk teg, ayeg fahet ayeg wirim tuk teg,' ulug indam ibag ane ari hiren holtikip. 39 Holtikip angge famen Anden tot hiyag hisamin. Aben hit hunubam onolok ane turuk halug suwahal uk fug, horoholeanggen pikiron huwatuk halug fumag hare filon oho nuwarin ulug unug omok. 40 Aben paleg angge fahet hasum huyugmon og nimin ulug suwahal uruk halug haren te hebe famonet sebe roho og omok. 41 Ele ine roho il misig kema monde nubahik lamihin uruk halug hiren il piren hondoko imbisik lahup. 42 Hunubam heng heneptukon og omok. Ilamna foroho laruhuk ulug heng heneptukmu umbusuk fug." 43 " 'Honori hit men werehon hinindi reg lit hit men seli roho werehon hinirim teg lamuhup,' ulug indam ibag ane ari hiren holtikip. 44 Holtikip angge famen Anden tot hiyag hisamin. Ap seliyon hinindi roho welamuhup, hinindi siyahap heneptuk lit henebe hunusuk oho turukon fahet sembahyang uruk lamuhup. 45 Hiren ari roho turuk lamuhup ane ariyen Hinikni poholmon umalikisi amuhup. Hinikni inowen ap inindi siyahon fanowon unubam asinandi tukag ulug mo lahabik waharuk, pikir ane turukon hare ane turukon unubam osit pilabik waharuk. 46 Hit inindi hisarukon eneg hinindi roho welamuhup halug Allahn onggo nungge og hisahu? Uang embelug lalihip ulug heng eneptuk inaben oho onori inindi roho wereg eleg? 47 We honori eneg hi eneptuk hinaben fano ane nungge turuk lahep? Ap winon Allah wene enepeleg inaben oho ari roho onori hi eneptuk eleg? 48 Hinikni poholmon ino fano roho wereg hag toho hir oho fano roho wereg lamok."

Matius 6

1 "Niren Allah olohotma fano ane tirikim ap winonen yet nisahupteg wel nenebukag peruk lamuhup fug. Hiren wel nenebukag peruk lamuhubon ari fam Hinikni poholmonen onggo og hisahu fug. 2 Ap enengge elehon tor angge og isahunteg ari roho og isihi ulug ap hiyap iniline il laruk laruhun fug. Enele si uruk inap arimanowen aben wel nenebukag ulug funggalem keyen il laruk lit o sembahyang uruk ibamen oho ari il laruk. It arimano onggo og isa fug tehen, ihi ane aru we tem toho ihi. 3 Ap enengge elehon tor angge og isaruk lit hinggik pikit filonen og isaruk ane hinggik hare filon apeleg toho welamag. 4 Ap enengge elehon hirako og isaruk laruhun. Hikni hirahoman turuk ane oluk Ahun inowen onggo og huruhu." 5 "Hiren sembahyang uruk lit ap enele si uruk inaben uruk hag toho uruk lamuhup fug. Sembahyang urukmu aben yet nisawag ulug sembahyang uruk ibamen oho ke handuhal teg ambeg oho unduhuk lit sembahyang uruk. It arimano onggo og isa fug tehen, ihi ane aru we tem toho ihi. 6 Sembahyang imin ulug hibam nohoruk ambeg kulug sok lare felug Hikni hirahoma werehon fam sembahyang uruk lamok. Hikni hirahoman turuk ane oluk Ahun inowen onggo og huruhu. 7 Hiren sembahyang uruk lit wene enepeleg inaben uruk hag toho henele sahal-sahal uk fug. It arimanowen nit nenele anggolo ulmu Allahn hol nisamisi peruk. 8 Ari fahet hit it hag toho welam fug. Hinikni poholmon fam uwan heng tuk fugmu hit hinindimu werehon Oluk teg lit wereg. 9 Ari fahet sembahyang tu hag toho uruk lamuhup, 'Ninikni poholmon, Hat hunuk suwon fahet nenekolen welamul. Hat hunuk uruk lit welamul. 10 O aruma Hat wereg ambeg hag aruhu. It poholmonen Hat hele holeg lit wereg hag toho nit kinangmonen oho Hat hele holeg lit welamul. 11 Nit suburu yoho nulon Haren og nisimin. 12 Ap aruman ninindi siyahap neneptusama niren nenepeleg aha, niren Hindi siyahap Haptukukmu Hat hapeleg amag. 13 Niren siyag ane nunundaman wenggeltuk laheyon Haren elehap turuk lamin. Siyahonen nininggik lit neneptuk halug Haren windat nenebuhun. Ninikni ap suwon Hat eneg, mun angge man angge Hat holuk teg lit pohol ha kinang ha ki regman eneg welaruhun.' 14 Siyag ane aben hit hunubam turukon hiren henembolma umbusuhupmu siyag ane hiren turuk lahebon oho Allahn ambolma umbusuhu. 15 Siyag ane aben hit hunubam turukon hiren henembolma umbusuhup fugmu siyag ane hiren turuk lahebon oho Allahn ambolma umbusuhu fug." 16 "Sembahyang ul ulug hiyang wereg lit honorohole hinilaheg toho welam fug. Ap winonen hiyang wereg inap ukag ulug enele si ane uruk inap hag toho onorohole inilaheg atuk. It arimano onggo og isa fug tehen, ihi ane aru we tem toho ihi. 17 Sembahyang imin ulug hiyang wereg lit hunggul puhun toho horohole ik umako welaruhun. 18 Ap winonen kim hiyahupteg tu hiyang wereg ahun puhup fug. We Hikni hirahoma werehon inowen hat hiyang werehon yet hiyaruk lit wereg. Hikni hirahoman turuk ane oluk Ahun inowen onggo og huruhu." 19 "Mun angge man angge kinangma werehon ip orohole turukon mabiliyen narukon aben hirag tarukon andog toho foroho lam fug. 20 Mun angge man angge ip orohole turuk elehon mabiliyen naruk elehon aben hirag taruk elehon andog toho poholma foroho lamuhup. 21 Mun angge man angge andog toho foroho lahep ambeg ari hinindi oho wereg. 22 Henebe fahet hinil ari iral hag toho wereg. Hinil fano reg halug henebe abir angge seleg toho welahep. 23 Hinil siyag teg halug henebe abir angge hik toho welahep. Iral foroho lahebon ari war atuk halug hik teg ambeg ari mondabi hik teg laruhu. 24 Iknisi piren weregma enemingmingangge misig welam fug teg. Ikni eke indi haruk lit ikni eke irim toho wereg. Ikni ekeyen uruk ane sokowap feseruk lit ikni ekeyen urukon holtuk. Allah Hinikni weregma Mamon amingmingangge welam fug teg lahep." 25 "Ari fahet wene eke hiyag hisamin: Nangginoho wereg lit nungge-nungge naruk lamuhuk ulug hinindi fibuk fug. Nenebe nangginoho wereg lit nungge wan tuhuk ulug hinindi fibuk fug. Nit nenebe nonoluk welaheyon ari anggin tegma naruk angge ari se reg lit wereg. Nenebe welaheyon ari anggin tegma, nenehap selman wan turukon ari se reg lit wereg. 26 Suwe pohol ke larukon lahap homok. Suburu ei yag taruk eleg, ebe yahal taruk eleg, sum fam yuhat talug andog toho umbat taruk eleg angge famen Hinikni poholmonen naruk angge og isaruk. Hit ap welahebon Allah indi pulmu welahep. Suwe halug Allah ambolma wereg. 27 Ap war am hag tohonen indi anggin toho wereg lit tot amusun toho welaruhuk peruk angge famen oluk welam teg? 28 Hiren nungge fahet sum nungge wan tuhuk ulug hinindi fituk lahep? Walahen owil farema werehon yet homok. Sum yig talug suwe oruk ilil ta fug angge fano wilip atlug owil turuk. 29 Hun Salomo aliliyangge fano anggolo latfag angge famen walahen owil men ambi reg eleg. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 30 E farema werehon yoho wilip atuk halug sono indok yaltukon Allah ambolma wereg angge famen owil fanowon Allahn yig utuk. Hit ap Allah indi pulmu welahebon tam yig hisaruk laruhu. Nori, hit hinindi wenggeltuk lahep fuhon ari peruk lamok. 31 Hinindi anggin toho wereg lit, "Suburu nungge nahuk, ik nungge nahuk, sum nungge wan tahuk," peruk lamuhup fug. 32 Wene inindimu eleg inaben eneg ari roho peruk. Hit ari henesehet teg lahebon Hinikni poholmon Oluk teg lit wereg. 33 Allah wereg ambeg yami ruruk lit Allah wene tem toho urukon holtuk lamuhupmu mun angge man angge Aren sebe roho hit og hisahu. 34 Sono nangginoho welamuhuk ulug hinindi anggin toho wenggel ha fug. Sonowon fahet sono amu wenggel hahup. Hinindi anggin atuk halug yoho faheron yoho wenggel hahup, sono faheron sono wenggel hahup."

Matius 7

1 "Honoriyen hit hunubam unggum umbuk nowen hiren honori unubam unggum umbuk fug. 2 Hiren honori unubam unggum emberuk lahebon ariyen hebeloho hit hunubam aruhu. Hiren ap winon wirim eneptuk lahep hag toho wirimangge ari fam hir oho wirim heneptuk lamuhup. 3 Hinggareg hilmu uwag suwon werehon hapeleg anggeyen hare ilmu e asinggilin werehon ari nungge fahet haruk lahen? 4 Hinggareg hilmu uwag suwon wereg angge famen hare fam te, 'E asinggilin hilmu werehon oho-fesemin,' nungge fahet uruk lahen. 5 Hele si uruk hahun hubam tot imin. Uwag suwon hilmu werehon ari tam oho-fesiyok. Oho-fesuhunteg hil fano aruhumu e asinggilin hare ilmu werehon oho-fusuk teg laruhun." 6 "Fano angge meneyen nawag ulug og isahup fug. Unuyuhen sobir isahupmu hebeloho hir oho hunusuhup tohon ilembani umbagpag turukon wam elma hik isa fug." 7 "Heng turuk lamok, og hisahu. Yami ruruk lamok, hiyag hisahu. Kik turuk lamok, sok hut henebuhu. 8 Heng tuhup inap arimano og isahu. Yami ruhup inap arimano hiyag isahu. Kik tuhup inap arimano sok hur enebuhu. 9 Ap misig fam amlohowen suburu heng turukmu helep og um teg ano? 10 Amlohowen ikan heng turukmu pisanggo og um teg ano? 11 Hit siyahonen hunumalikisi naruk angge fanowon og isa reg halug Hinikni poholmon fanowon inowen Umalikisiyen heng turukmu fano angge tem toho og isahu." 12 "Aben nunubam fano ane tukag puhup ane ari hiren oho unubam fano ane turuk lamuhup. Musan haharoho imbibahon men Allahn ibag ane indam hiyag isaruk latfag inaben alem misig aru fahet haharoho imbibag. 13 Sok keleg tohon ari fam kuruk lamok. Siyagma war atuk ambeg laruk ke sok humon wereg, kebunggalem suwon haleg. Ke ariyen ap anggolo siyagma laruk. 14 Honoluk fano welamuhup ambeg laruk ke sok keleg tohon wereg, kebunggalem toron haleg. Ke toron ari ap tor anggeyen hiyahuk teg." 15 "Wene hiyag husul uruk anggeyen enele si uruk inap kahal enesug lamok. Enehap selman te wam domba fanowon hag toho waharuk angge famen unundaman te olomene olokon hag toho wereg. 16 Anggen yihik fuhubon ari fam honoluk aruhu. Folim alog ahen fam soluk anggen tahanuk teg? Hohom alog ahen fam sawe anggen tahanuk teg? 17 E fanowon fam anggen fanowon eneg yihik feruk. E siyahon fam anggen siyahon eneg yihik feruk. 18 E fanowon anggen siyahon yihik fuk fug teg. E siyahon anggen fanowon yihik fuk fug teg. 19 E anggen fanowon yihik feruk elehon muhuk fesuhureg indok yale fesuhu. 20 Ihi ane wenggel haruk lamuhupmu anggen fam honoluk aruhu. 21 Enembilik fam An nubam, 'Nikni, nikni,' uruk inap arimano obog toho Allah ambeg kuhup fug. We Nikni poholmon fam inindimu wenggel haruk lit Ele holtukon eneg kuhup. 22 'Ninikni, Ninikni, Hat hunuk fam wene ap hiyag isaruk latukuk fug? Hat hunuk fam setan yanggaloho wiliptukuk fug? Hat hunuk fam niren fano ane anggolo turukuk fug?' ulug An waruhuk sambil ap anggolowen An nubam ari uhup. 23 Uhupmu Anden te, 'Hit fahet An napeleg. Siyag ane eneg turuk latikipmu aliyek,' ulug seleg toho hiyag isahuk." 24 "Anden ihi ane aru holtuk lamuhubon arimano onoluk inap hag toho welamuhup. It arimano inibam kinang inema wit taruk inap hag toho welamuhup. 25 Osit humon narukmu masag waharuk lit siyelu waharuk lit o ino kik turukmu kinang fanoma wirihen tukum tuhu fug. 26 An nele inisanggo fam holuhup angge famen ihi ane aru turuk lamuhup fuhon enepeleg inap hag toho welamuhup. It inibam masag waruk ambeg wit taruk inap hag toho wereg. 27 Osit humon naruk lit masag waharuk lit siyelu waharuk lit o ino kik turukmu tukum tuhu. Tukum toho aluke lahabeg mondabi wambuhu," ulug hiyag isibag. 28 Yesusen ari ulug hiyag isibagma ap anggolo arimano yuk libareg enekol hibag. 29 Enekol hibareg, "Musa wene onoluk inaben hiyag nisaruk hag toho hiyag nesehek fug. Wene ngi ahun tu, Ele ine roho hiyag nesehek," ulug enele sahaltuk latfag.

Matius 8

1 Yesus punumuwen wamburukmen ap anggolo mondoko ambiyeg laruk latfag. 2 Ambiyeg laruk latfagma ap misig ahap salukangge rohon Ambeg watfareg Olohotma kunuk toho hur atfareg, "Nowe, Haren an fahet fanowap timin peruk lahen halug an fanowap nabin," ibag. 3 Ari ibagma Yesusen inggik fam ap ino ki hibareg, "Anden hat fanowap hapmin peruk lahi," ibareg, "Fano amin," ibagma ahap salukangge arimano fano atfag. 4 Fano atfagma Yesusen, "Anden hat hubam tihi ane ap winon hiyag isa fug. We imam inap enembeg hahap kim halusan lamihinteg fano ahi ulug Musa wene fam haharoho imbibahon ino hikit toho Allah fahet hubu lahapmihin. Hubu lahapmihinon ari famen imam inap arimano onoluk amag," ulug Yesusen ap ino hiyag itfag. 5 Yesus o Kapernaum kibareg weregma Roma inap sehen senehon onowe suwon misig watfareg Yesus fam hiyag Utuk lit, 6 "Nowe, an namingmingangge eke uyug siyahon ouk anggolo waruk lit olma eneg yinggig lit wereg," ibag. 7 Ari ibagma Yesusen, "Anden fanowap timinen ambiyeg lul," ibag. 8 Ambiyeg lul ibagma sehen seneg inap onowe inowen, "Nowe, an siyag ane turuk nahun nibam lamihin fuhen we tiyan Hele imihinmu namingmingangge ino fano atmisi. 9 An oho nowesi enepma welahimu an napma oho notsi wereg. Anden oho not eke fam, 'Lag!' uruk lahimu laruk, not eke fam, 'Ma!' uruk lahimu waharuk. Namingmingangge ubam, 'Yabuk wirin,' uruk lahimu wituk," ibag. 10 Ibag ane ari Yesusen hol hibareg fano ehek ulug Ombolim waharuk latfag inap arimano hiyag isaruk lit, "Ap tuwen tem toho An nubam wenggel hehek hag toho Israel inap misihen oho an nubam wenggel harukon harikik fug," ibag. 11 "Ap anggolo yali fil hubula fil werehon arimano wamuhupteg Abraham men Ishak men Yakub men Allah wereg ambeg heriyeg lit suburu ambiyeg nahup. 12 Allah wereg ambeg ngi ninap urukon arimano hik tegma hik isahupmu uba yatuk lit eneyeg kilit matuk lit welamuhup. Ihiyon ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 13 Ari ibareg sehen seneg inap onowe ino fam, "Hundaman wenggel hehenon ari fam teko lamisiyen hibam lamihin," ibag. Ari ibagma amingmingangge olma werehon ino fano atfag. 14 Yesus Petrus ibam kibareg kim harukmen Petrus iyamalhe ouk waruk lit inahanen yinggigmu kim hibag. 15 Kim hibareg Inggiken sen harukmu itano inahan eleg atfag. Eleg atfagma in atfareg Yesus let turuk latfag. 16 Let turuk lit weregma o hup arik ohoma ap anggolo unundama siyag angge werehon arimano Yesus ambeg hondog eneplug watfagma Ele ine roho uruk lit siyag angge arimano wilip eneptuk lit ouk warukon arimano fanowap enepfag. 17 Alem tibag ane aru atam Allah wene hiyag isaruk latfag ahun Yesayan haharoho imbibahon hikit toho teko libag. Haharoho imbibag ane aru, "At inowen nit ninine elehon let neneptuk lit ouk nunubam werehon fanowap neneptisi." 18 Ap anggolo Yesus walinggoho weregma kim isibareg ik ahum keyen ik fumag nindig amul ulug Otsi fam hiyag isibag. 19 Hiyag isibagma Musa wene oluk ahun misig watfareg, "Nowe, Hat kema-kema larukmu an oho Hat men ambiyeg laruk laruhuk," ibag. 20 Ari ibagma Yesusen, "Olomene nohoruk ambeg ei helep elma wereg. Nin ari hag toho suwe nohoruk ambeg oho ei e fam wirig. At ap kinangmon atik ibahon ino Ibam yugmu unggul leko nohoruk ambeg eleg," ibag. 21 Ari ibagma Ot misihen Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, an nikni tam indok yale fesuhuken lamin ulug heng Haptuk lahi," ibag. 22 Ari ibagma Yesusen, "Ap warehon arimanowen ap war atukon yal enebukag tohon hat te An nombolim laruk lamin," ibag. 23 Ari ibareg Yesus kou fam kibagma Otsi oho Ombolim ambiyeg kibag. 24 Kibareg ik ahum pali ke larukmen siyelu humon waharuk lit haglaburen kou ino hondo rurukmen Yesus nohoruk latfag. 25 Ari turukmu Otsi Onowe iraham watfareg, "Nonowe, ik haglabut anggolowen nit war amuk oho turuk lahereg let nenebin," ulug Onowe elelfag. 26 Elelfagma Aren otsi unubam, "Hit An nubam hinindi wenggel ha fug anggeyen nungge fahet henekol toho welahep?" ibag. Ari ibareg in atfareg siyelu men ik men pet tibagma ik haglabut ino mondabi yuwag atfag. 27 Ik ahum ino yuwag atfagma ap arimano yihi ibareg, "Siyelu men ik menen Ap aru ele holehesareg eleg ahayon ari Ap aru sa hag toho wereg," ulug enele sahaltuk latfag. 28 Ik ahum pali keyen nindig atfareg Gadara inap enengginang fam libagma ap piren setan siyag angge unundama werehon ap warehon sal eneptuk ambehen wilip atug Yesus ambeg watfag. It piren itano onolok anggolo rehen ap winon it wereg ke ari enekolen laruk latfag fug. 29 It piren itano watfareg enele hum toho uruk lit, "Hat Allah amloho nit nunubam nungge ane timihinen wahen? Nit uwan lahe angge famen nunusimin ulug wahen?" uruk lit enele hi roho uruk latfag. 30 It wereg ambeg itano horog toho wam anggolo roho kinang waruk lit welatfag. 31 Welatfagma setan piren itanowen, "Yanggal nenepmin peruk lahen halug wam unundama kilihip ulug hiyag nisamihin," ulug Yesus ubam heng tibag. 32 Heng tibagma Yesusen, "Aliyek," ulug hiyag isibagma it itano libareg wam unundama kibag. Kibagma wam arimano pule keyen imbil-imbil ik ahum ke waroho lin ibag. 33 Waroho lin ibagma wam foroho inap arimano olma libareg ap winon unubam hiyag isaruk lit ap piren siyag angge unundama werehon itano men wam anggolo war atfahon arimano men fahet hiyag isibag. 34 Hiyag isibagma o pumbuk ino welatfag inap arimano obog toho wilip atug Yesus ambeg libareg, "Hat te o aru welatmihin fug, Hamumu lamihin," ulug enele hum toho uruk lit yanggalfag.

Matius 9

1 Yanggalfagma Yesus kou fam kibareg ik fumag fil nindig atfareg Ibam yugmu libag. 2 Libareg weregman ap uyug siyahon misig heniye fam yinggig lit weregma aben paya roho walug watfag. Walug watfagma Yesusen kim isibareg ap aru tem toho hihit nisamisi unundaman pehesareg walug wahasa pibareg, "Namloho, siyag ane haren tirikinon eleg ahama An nubam hindi wenggel haruk lamin," ulug ap uyug siyahon ino hiyag itfag. 3 Ari urukmu Musa wene onoluk inap arimanowen hol hibareg hun tuwen Allah abug uruk ulug inindimuwen wenggel haruk latfag. 4 Iren pibag ane ino Yesus undaman oluk atfagma Yesusen, "Nungge fahet hinindimu siyag toho wenggeltuk lahep? 5 Alem keyon se regma, keyon anggin teg peruk lahep? Siyag ane Allahn elehap tehek uk fug teg ano? In atug lamihin uk fug teg ano? 6 Ap kinangmon atfahon ino Allahn ineyap tirisimu aben siyag ane turukon elehap tuk teg ulug honoluk toho welamuhuben iminon te tu holeg lamek," ibareg ap elenggen siyahon ino hebeloho yet haruk lit, "Nare, in amin, halit heniye hilamihinteg hibam lamihin," ibag. 7 Ari ibagma ap ino in atfareg ibam fil laruk latfag. 8 Ap ino larukmu ap anggolowen yet hibareg enekol haruk lit Allahn ap kinangmon nangginoho ineyap eneptisi ulug Allah wel turuk latfag. 9 Yesus o inowen wilip atfareg laruk lit yet harukmen ap misig unuk Matius uang embelug lalihip uruk ambeg heriyegma yet hibag. Yet hibareg ap ino fam, "An men ambiyeg lulen ma," ibagma Matius ino in atfareg ambiyeg laruk latfag. 10 Libareg Yesus ino Matius ibam heriyeg lit suburu narukmu pemerintah enemingmingangge uang ap fam heng eneptuk inap men siyag ane turuk inap men enebe anggolo roho watfagma Yesus otsi men ambiyeg suburu naruk latfag. 11 Ambiyeg suburu narukmu Farisi inap arimanowen yer isibareg Yesus otsi unubam, "Honowe aru nungge fahet pemerintah enemingmingangge men siyag ane turuk inap men suburu ambiyeg naruk?" ulug enele anggolo uruk latfag. 12 Urukmu Yesusen hol hibareg, "Nori, ap ouk waruk elehonen ap ekeyen hihit neneplep peruk eleg, ouk warukonen eneg ap ekeyen hihit neneplep peruk. 13 Iminon tu fahet hinibam lalihipteg fano roho wenggel haruk lit welamuhup, 'An fahet hubu lahaptuk inap Nirim peruk lit ap inindi enesug inap fahet fano peruk lahi.' Ap inindi pikiron wol enebuhuken waharikik fug, siyag ane turuk inap wol enebuhuken waharikik," ibag. 14 Yesus weregma Yohanes otsi Ambeg watfareg kapal haruk lit, "Nit men Farisi inap men sembahyang ul ulug hiyang welahe angge famen Hat hotsi men nungge fahet hiyang welahep fug?" ibag. 15 Ari ibagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "Ap ekeyen hiyap hilarukmu ikni isingan wam hop turukon ino esetuk halug ori winon arimano enembilik seheno roho welam teg? Fobik welamuhupmu hiyap ngi ahun ino aben hondoko longgo uhupmu ori arimano inindi siyahen hiyang welamuhup. 16 Hekel keron fam sum miningon seleben tuk fug teg. Seleben tuhupmu hekel keron inowen sum ino tararag tuhureg ele hum aruhu. 17 Ari hag toho ik eleruk fanowon kubag warehon fam hinangguk fug teg. Hinanggurukmu kubag wareg keyen ik ino tep-tep wambuhureg eleg aruhumu ele ino hum aruhu. Ik kubag fam fano welaruhuwen aben ik eleruk fanowon kubag keron fam hinangguruk," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 18 Yesusen wene ari hiyag isarikim ap misig sembahyang uruk ibam foroho ahun Ambeg watfareg Alukema hur atfareg heng turuk lit, "Nowe, ketiya eneg nahaloho war ahama hat watnihinteg Hinggik tung hamihinmu nahaloho oluk atmisi," ibag. 19 Ari ulug hiyag Itfagma Yesus in atfareg ap ino men Otsi men libag. 20 Funggalma larukmen hiyap misig amep wiliptukmen eneg mo nisanggowen atfag hiyap eke Yesus ambol fil horogma libareg Asum atog inggiken tung hibag. 21 Tung haruk lit undaman sum atog ninggiken tung haminmu fano atnin pibag. 22 Ari pibahon fahet Yesusen hebeloho kim haruk lit, "Nahaloho, hindi yuwag toho welamin, hindimu wenggel haruk lahenon ariyen fano ahen," ibag. Ari ibagma hiyap ino fano atfag. 23 Fano atfagma Yesus ino sembahyang uruk ibam foroho ahun ibam horogma libareg yet harukmen ap anggolo kibareg o piya sini fam uba yatuk lit enele anggolo uruk latfag. 24 Enele anggolo urukmen Yesusen, "Hit iming amek, malik aru war aha fug, nohoruk," ibagma ap arimanowen Yesus inggaliyap turuk lit inda yatuk latfag. 25 Inda yatuk latfagma Yesusen ap arimano yanggaloho wilip enepfareg kibareg malik ino inggik sen harukmen malik ino in atfag. 26 In atfahon fahet Yesusen ari tehek ulug o pumbuk obog toho aben hiyag isil laruk latfag. 27 Yesus larukmen ap piren il siyahon Ombolim waharuk lit enele hi roho, "Hat Daud amloho, nit Hindi nisimin," uruk latfag. 28 Ari urukmu Yesus o misig kibagma ap piren itano Yesus ambeg watfagma Yesusen kapal isaruk lit, "Anden hihit henebuk hag teg lahiyon ari fahet hiren we tem toho ulug hinindi wenggel haruk lahep ano?" ibagma iren, "Nonowe, we tem Haren hihit nenebuk hag teg lahen peruk lahe," ibag. 29 Ari ibagma Yesusen inilmu sen isaruk lit, "Hinindimuwen fano amul pehebon ari fam fano atihip," ibag. 30 Ari ibagma inil fenggen atfagma Yesusen ap piren itano fam Ele ine roho hiyag isaruk lit, "Anden hihit henebihi ane ap winon onoluk amuhup tohon hinindimu honoluk toho welamuhup," ibag. 31 Ari ibag angge famen it wilip atfareg ti roho hihit nenebehek ulug o pumbuk obog toho hiyag isil laruk latfag. 32 It piren itano wilip atfagma ap ele larehon undaman setan siyag angge werehon misig aben hondoholug Yesus ambeg watfag. 33 Watfagma Yesusen undama setan siyag angge werehon ino yanggaloho wili fisibagma ap ino ele uruk latfag. Ele uruk latfagma ap anggolo welatfahon arimano enekol hibareg, "Yesusen tehekon ari hag toho Israel inap wereg ambehen ari hag toho turukon yer isarukuk fug," uruk latfag. 34 Ari uruk latfagma Farisi inaben, " Setan onowe suwon inowen Yesus ineyap turukmu ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wiliptuk," uruk latfag. 35 Yesus o pumbuk suwon men toron men obog toho walinggoho laruk lit wene uruk ibamen Allah Hinikni aruhu ulug hiyag isil laruk lit enebe ouk waruk lit inine eleg toho werehon men fanowap enebil laruk latfag. 36 Ap anggolo arimano Yesusen yer isibareg wam domba inikni elehon hag toho wereg lit sat anggolo roho turuk lit linggik-longgo uruken Nindiyen pibag. 37 Ari pibareg Otsi hiyag isaruk lit, "Suburu wirikon anggolo wereg angge famen yahaltuk inap we tor angge wereg. 38 Yabuk ngi ahun inowen suburu yahaltuk inap mon enebuhuwen ngi ahun fam heng tiyok," ulug Ele indit toho hiyag isibag.

Matius 10

1 Misihim Yesusen otsi nisanggowen wol enepfareg, "Ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wili feseruk lamuhup, ap ouk waruk lit inine eleg toho werehon obog toho fanowap eneptuk lamuhup," ulug Yesusen otsi inineyap enepfag. 2 Otsi nisanggowen ununuk tuma ul: Tamon te Simon unuk eke Petrus, Petrus are Andreas men, Zebedeus amloho Yakobus men are Yohanes men, 3 Filipus men Bartolomeus men, Tomas men, pemerintah amingmingangge Matius men, Alfeus amloho Yakobus men, Tadeus men, 4 o Kana ahun Simon men, Yudas Iskariot huruwe libag ahun ino men, it obog toho enebe nisanggowen welatfag. 5 Otsi nisanggowen arimano mon enepmin ulug hiyag isaruk lit, "Nori, Allah unuk enepeleg inap enebunggalem men Samaria inap inibam pumbuk ke lahup fug. 6 We Israel inap wam domba longgo uruk hag toho longgo uruson arimano enembeg lahup. 7 Ninikni poholmon ap obog toho Inikni aruhuwon ino horog teg ulug hiyag isaruk lamuhup. 8 Ap ouk warukon hihir eneptuk lamuhup. Ap warehon onolukap eneptuk lamuhup. Enehap salukangge rohon hihir eneptuk lamuhup. Ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wili feseruk lamuhup. Anden saplangge og hisarikik angge hiren oho saplangge og isaruk lamuhup. 9 Fano-fano angge ili ruruk angge sum hunuyugmuwon fam yuhat ta fug angge lahup. 10 Sum suknuk fug angge sum henebemon piren wan ta fug angge sepatu hunuyugmu kilap ta fug angge wanggun tomuk hila fug angge lahup. Yabuk wituk inap onggo og isa reg. 11 Pumbuk suwon ano toron ano kuhupteg ap indi fanowon misig yami ruruk lamuhup. Hiyahakupteg ap ino men welamuhupteg o winama luk oho lit embeselug wilip amuhup. 12 O misig kuhupteg o ari inap hi eneptuk lamuhup. 13 It inindi fanowon hiren hi enebuhupmu it unubam fano aruhu. It inindi siyahon hi enebuhup ane ari suhuloho hit hunubam waruhu. 14 Ap ekeyen, 'Hit tuma weregma henele holtul fug,' uruk halug o pumbuk ari famen wilip atuk lit kinang hunuyugmu werehon ho roho pila feseruk lamuhup. 15 Allahn unggum kong tuhu sambil ino o Sodom men Gomora men tot hayen angge famen o ari mondabi siyag aruhu. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi." 16 "Nori, hit wam domba hag toho olomene olokon sehelimu mon heneptuk lahi. Pisanggo indi anggat teg lit laruk hag toho laruk lamuhup. Suwe yalma olok eleg hag toho honolok eleg angge welamuhup. 17 Ap obog toho kahal enesug lamok. Hininggik hele waroho pemerintah unggum kong turuk inap wereg ambeg hondog henebuhup ane, sembahyang uruk ibamen e paleg fam hunusuhup ane ari hinindimu honoluk toho welamuhup. 18 At otsi wereg ulug hininggik hele waroho ap suwon men sen enesug inap men weregma hondog henebuhup. Hit hininggik hele wat henebuhup ane ariyen ap suwon men it wene enepeleg inap men An nunuk onoluk amuhup. 19 Hit hondog henebuhupmu nenele nungge ulteg nanggintul ulug hinindi anggin toho welam fug. It suwon unubam hiren uhup ane Hinikni Allahn o ino sambil hiyag hisahu. 20 Hiren henele uhup fug, Hinikni ahime hit hunundama wereg lit Ele uhu. 21 Areyen nare ware fusukag ulug huruwe lahu. Ikniyen namloho ware fusukag ulug huruwe lahu. Unumalikiyen iknisi isingasi fam enele siyag toho uruk lit unusukag ulug huruwe lahup. 22 At otsi wereg ulug ap obog tohowen hit ninirim ulug unundama onolok hahup. Hunusila ulug onolok hahup angge famen hinindimu henekol ha fug angge yuwag toho welamuhup halug Allahn mondabi fanowap henebuhu. 23 O pumbuk misihen hunusul ulug mug hisaruk halug o pumbuk eke fam lahup. O pumbuk Israel kinang fam werehon eke la eke la turuk lamuhup angge famen pumbuk winon eke la fugmu At ap kinangmon atik ibahon ino waruhu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 24 Ot palimu weregma owe apma wereg lam fug teg. Amingmingangge palimu weregma ikni apma welam fug teg. 25 Ot men owe men ambi roho weregma fano. Amingmingangge men ikni men ambi roho weregma fano. O ngi ahun ino hat setan uruk lit pet tuhup halug o ino welamuhubon arimano oho setan uruk lit per enebuhup. 26 Ap arimanowen hit pet henebuhup ane fahet henekol ha fug ulug hiyag hisaruk lahi. Mapmu reg lit werehon obog toho inam aruhu. Mun angge man angge hiraho lit werehon onoluk aruhu. 27 Anden hik tegma hiyag hisaruk lahiyon ari hiren seleg tegma hiyag isaruk lamuhup. Hinisanggo kilabeg hiyag hisahup ane hiren te lehoma unduhuk lit hiyag isahup. 28 Henehap selmon hunusuk hag teg angge famen henehime hunusuk fug teg inap fahet henekol toho welam fug. Henehap selmonet henehimeyet indok humon fam yal henebuk hag tohon ino fahet henekol toho welamuhup. 29 Suwe wiluwe piren fahet uang anggen misig eneg wa reg. Suwe ari siyag ulug onggo we tot wa reg angge famen Hinikni Allahn mako wambuhu rohon peruk ane ariyen kinangma wambuk fug teg. 30 Ari regma hir oho hununggulmu honoruk wilip atukon Allahn winag harisiyon wereg. 31 Suwe wiluwe anggolo famen Ambolma weregma hit Aluke fil welahebon henekol toho welam fug. 32 An fahet ap iniline fag toho uruk ahun fahet Anden oho Nikni poholmon Iline fag toho uhuk. 33 An fahet ap iniline awiya waruk ahun fahet Anden oho Nikni poholmon Iline awiya wahuk." 34 "Ap seli roho werehon mangnowap enebik oho waharisi puk fug. Mangnowap enebuhuk ulug waharikik fug, tog walug waharikik. 35 Ap eke ikni men ap uwag yinggoho wereg lit hili roho welamuhup ulug waharikik. Hiyap eke isinga men ap uwag yinggoho wereg lit hili roho welamuhup ulug waharikik. Hiyap eke ahun isinga men ap uwag yinggoho wereg lit hili roho welamuhup ulug waharikik. 36 Ininggareg inibam o misig werehonen seli roho welamuhup. 37 'Nikni men nisinga men nindi pulmu reg, Yesus nindi isanggoma,' peruk inap An niraham welam fug teg. 'Namloho men nahaloho men nindi pulmu reg, Yesus nindi isanggoma,' peruk inap An niraham welam fug teg. 38 Teltuk ahen ha rulug An nombolim laruk elehon An niraham welam fug teg. 39 An noluk welaruhuk peruk ahun ino oluk welaruhu fug. Nowe unuk fahet war atnin peruk ahun ino tem toho oluk welaruhu. 40 Ap san hit pali wat heneptuk halug An pali wat Naptuk. An pali wat Naptuk ahun inowen Nikni An mon Naptisiyon oho pali watuk. 41 Wene hiyag isaruk ahun tu ulug pali watukon ino onggo wene hiyag isaruk ahun og utukon at aruhu. Fano ane turuk ahun tu ulug pali watukon ino onggo fano ane turuk ahun og utukon at aruhu. 42 Ap toron tuma werehon ik obok haruk halug Yesus ot tu ulug ik og utuk ahun ino onggo og utuk ane longgo uhu fug. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag.

Matius 11

1 Yesusen wene obog toho ari Otsi nisanggowen hiyag isibareg o ino embeselug libareg it inibam eke la eke la wene hiyag eseheg milal enebeheg turuk latfag. 2 Yohanes penjara wereg lit hol harukmen Kristus inowen ari-ari turuk urukmu hol hibag. Hol hibareg Yohanesen otsi mon eneptuk lit, 3 "Ap winon eke mangno ruruk lamuhuk ano, waruhu ibahon ino Har ano, kapal ha lalihip," ulug otsi mon enepfag. 4 Mon enepfagma libagma Yesusen hiyag isaruk lit, "Hiren yet hehep ane men hol hehep ane men lalihipteg Yohanes hiyag irik lalihip. 5 Ap inil hupnihon inil fano atug yet haruk, ap unuyug siyahon fano atug laruk, ap enehap salukangge rohon enehap fano atuk, ap inisanggo larehon husoho larikim hol haruk, ap warehon onoluk atuk, ap enengge eleg inap wene fanowon hiyag isaruk. 6 An fahet indi nin atug nirim peruk elehon ino ahiyeg toho wereg," ulug Yesusen Yohanes otsi itano hiyag isibag. 7 Yohanes otsi arimano libagma Yesusen ap anggolo arimano fam Yohanes fahet hiyag isaruk lit, "Nungge yet hul ulug farema larikip? Hame mulilik la mulilik wam turukon yet hul ulug larikip? 8 Nungge yet hul ulug larikip? Ap sum fanowon wan tehon yet hul ulug larikip? Sum fanowon wan tehon ap suwon inibam eneg wereg. 9 Nungge yet hul ulug larikip? Wene hiyag isaruk ahun yet hul ulug larikip? Wene atam hiyag isaruk latfag inap arimano at palimu weregma it apma reg, ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 10 At fahet tam haharoho imbibahon tu, 'Yet himin, Hat halukema laruk laruhuwon Namingmingangge eke monde fuhuk. Hat waruhun ke aren hale feruk laruhu.' 11 It hiyaben indag eneptuson arimano Yohanes ikma pilap eneptuk latisi ahun palimu wereg hag toho misig oho wereg eleg. Wereg eleg angge famen Allah umalikisi atuson tot-toron arimano at apma regma it palimu wereg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 12 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun inam atisi liyen tulug ketiya oho aben Allah weregma taluk toho hulul ulug turuk. Taluk toho hilaruk inap arimanowen ap winon Allah weregma kuhup fug ulug sok latuk. 13 Wene hiyag isaruk latfag inap men Musa wene menen Yohanes inam aruhu ulug fulu roho haruk lit haharoho imbibag. 14 Elia waruhu ibahon ino at waha. Hiren at fahet fano peruk lahep ano? 15 Ap sa isanggo wereg halug uruk lahi ane aru holukag." 16 "Ap aruma werehon fahet nungge fam wirim hamin? It arimano malik toron ayeg waroho waruk ambeg heriyeg lit onori men enele uruk lit, 17 'Niren waruk tel hesehe angge famen hit yunggulehep fug, nit hunu sini ehema hit uba yarehep fug,' uruk hag toho ap aruma wereg. 18 Yohanes ino waharisireg ik men suburu men na fug angge weregma at undama siyag angge wereg uruk latusa. 19 Weregman At ap kinangmon atfahon ino waharisireg suburu na ik na turukmu yet harusareg, 'Ap aru ik men suburu men abuwap ahun waharisimu pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap men siyag ane turuk inap men enere tu,' uruk. Mun ane man ane alemet ondomiyet Allah oluk teg ane ari Aren turukon famen fag atuk," ulug hiyag isibag. 20 Ari ulug hiyag isibareg Yesusen ap wene holtuk elehon o pumbuk winon werehon per enepmin pibag. Ap arimanowen Yesusen fano ane anggolo turuk latfahon haruk latfag angge famen wenggel haruk latfag fuhon per eneptuk lit, 21 "Hit Korazim hinap, hinindi anggin amag! Hit Betsaida hinap, hinindi anggin amag! Hit ouk warukon fano atikip hag toho Tirus inap men Sidon inap men oho fanowap eneplepma it arimano atam inindi anggar atepma fesi lahaplep. 22 Allahn ap minggir enepmin puhu sambil o Tirus men Sidon men fano welamuhup, hit eneg mondabi siyag amuhup. 23 Hit Kapernaum hinaben Allahn poholman lisoho og nenebuhu peruk lahep? Eleg o nori, ap war atukon wereg ambeg pilap henebuhu. Hit ouk warukon fano atikip hag toho o Sodom inap fanowap eneplepma ketiya oho fano welalep. 24 Allah ap minggir enepmin puhu sambil o Sodom tot se reg angge famen hit mondabi siyag amuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 25 Yesusen ari hiyag isibareg, "Nikni, Haren pohol men kinang men seneg lahenma Anden wel Haptuk lahi. Mun ane man ane alem nonoluk ninap perukon Haren hiraho feruk lit ap siyahon toron enelukeman fag toho hiyag isaruk lahen. 26 Nikni, Hat hindiyen ari roho timin peruk lahen. 27 Mun angge man angge Ikniyen Amloho ubam emberisimu ap misihen oho Amloho onoluk teg elegma we Ikniyen eneg Oluk teg lit wereg. Ap misihen oho Ikni oluk teg elegma we Amlohowen eneg Oluk teg lit wereg. Amlohowen Ikni fahet fag toho hiyag isarukmu holuhup inap arimanowen Ikni fahet onoluk amuhup. 28 Hit anggin angge waruk lit sat toho turuk lahepma An nambeg maniyek, Anden let henebuk. 29 E paleg Anden hununggulmu umbuhukon ha ruruk lit Anden milal henebuhuk ane fuki roho turuk lamuhup. Nindi wiyig teg lit apma imbik wamburuk lahi. Ari roho turuk lamuhupteg hinindi yuwag toho welamuhup. 30 E paleg Anden hununggulmu emberuk lahiyon se rehen, sum sukni hunubaharuk lahiyon seyon sukni feruk lahi," ulug Yesusen hiyag isibag.

Matius 12

1 Misihim wene uruk sambil hari Sabat Yesus otsi men roti anggen fok tibag ambeg larukmen Otsi suburu obok hibareg roti anggen tahanoho wibareg naruk latfag. 2 Narukmu Farisi inaben yer isibareg Yesus hiyag Utuk lit, "O wene uruk sambil welahe angge famen Hat hotsiyen tuk fug teg ane turuk," ibag. 3 Ari ibagma Yesusen, "Dauren tibag ane fahet suwesingga fam haharoho imbibahon harikip fug? At men it ambiyeg laruk latfahon arimano men suburu oboken 4 Allah ibam kibareg suburu roti Allah ibam emberukon it usa inaben eneg narukon Daud otsi men na fug teg angge famen nibag. 5 Musa wene fam sembahyang uruk sambil mun ane man ane tuk fug ulug haharoho imbibag angge famen imam usa inap arimanowen Allah ibam kulug iren oho tuk fug teg ane turuk. Iren ari turuk angge famen haharoho imbibag ane unuyuhen sobir isaruk eleg ane ari hiren haruk lahep fug? 6 At tu werehon apma Allah wene uruk ibam wereg, ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 7 Allah wene aru, 'An fahet hubu lahaptuk inap fahet Nirim peruk lit ap inindi enesug inap fahet fano peruk lahi,' ulug haharoho imbibag. Haharoho imbibahon tu wenggel helepma siyag ane turuk eleg inap aruma fahet enebug elep fug. 8 At ap kinangmon atfahon ino wene uruk sambil At ngi reg lit wereg," ulug hiyag isibag. 9 Hiyag isalug libareg Yesus iren wene uruk latfag ibam kibag. 10 Kurukmen ap misig inggik fumag fil hambuk teg angge welatfag. Welatfagma ap arimanowen, "Yoho wene uruk sambil hari Sabat welahereg ap hihir enebuk teg ano?" ulug Yesus kapal hibag. Kapal hibag ane ari siyag ane imisi ano fano ane imisi ano wal hul ulug kapal hibag. 11 Ari ibagma Yesusen te, "Hit welahebon aruma henembohom misig wene uruk sambil kiling elma wamburuk halug lisoho wilibuk fug teg ano? 12 Ap hime palimu reg ano, wam hime palimu reg ano? Ap hime palimu rehen wene uruk sambil oho let tuk teg," ulug hiyag isibag. 13 Ari hiyag isibareg Yesusen ap ino fam, "Hinggik pok himin," ibagma pok hibagma inggik fumag fanowon ino hag atfag. 14 Aren tibag ane kim hibareg Farisi inap wilip atfareg Yesus wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag. 15 Iren peruk latfag ane Yesus oluk atfagma o inowen wilip atug amumu libag. Ap anggolo Yesus ombolim larukmu Aren it fanowap eneptuk latfag. 16 Atam Yesayan haharoho imbibahon ino hikir amag ulug Anden turuk lahi ane fahet ap winon hiyag isa fug ulug Ele ine roho komo enepfag. 18 Yesayan haharoho imbibahon tu, "Yet teg lamok, An namingmingangge mumal tarikikon tu ulug At fahet fano peruk lit Nindi reg lahi. An nahime fanowon At ubam umbuhukmu Aren Nawene ap obog toho hiyag isaruk laruhu. 19 At inowen ap per eneptuk lit Ele hi roho uruk laruhu fugmu ap sel ke werehon kebunggalem ke werehon menen Ele holuhup fug. 20 Fili hayu rohon si roho pilabe fesuhu fug, indok anggen fil turukon mondabi ware fesuhu fug. Allahn unggum kong tuhu ane Aren palimuwap tuhu. 21 Ap obog tohowen At mangno ruruk lit yet teg lit welamuhup." 22 Welatfagma ap eke undama siyag angge wereg lit nenek turukon Yesus ambeg hondoholug watfag. Ap ino il siyag teg lit ele lareg latfagma Yesusen ap ino hihitfagma fano atfareg ele uruk lit yet haruk latfag. 23 Yet haruk latfagma ap anggolo arimanowen yuk lagmag ibareg, "Hun aru Daud amloho wereg," ulug enele sahaltuk latfag. 24 Enele sahaltukmu Farisi inaben hol hibareg iren te: "Siyag angge setan onowe Beelzebul inowen ineyap tehekma setan yanggaloho wilip eneptuk," uruk latfag. 25 It inindimuwen peruk latfag ane Yesus oluk atfareg Aren te, "O pumbuk misig inaben hili roho welamuhupmu siyag amuhup. O yowi misig inaben hili roho welamuhupmu fano roho welamuhup fug. 26 Ari hag toho Iblis ekeyen Iblis eke yanggaltuk halug it-it hili roho wereg lit enemu suwahal uruk. Ari roho turuk lit o misihon nangginoho fano welamuhup? 27 Anden Beelzebul unuk fam ap undama siyag angge werehon yanggaloho wilip eneptuk uruk lahepma hit honotsi san inineyap eneptisimu siyag angge yanggaloho wilip eneptuk? Hininggareg honotsi arimanowen alem hunubam emberuk. 28 Allah hime fanowon inowen Nineyap naptisimu siyag angge yanggaloho wilip eneptuk lahi halug Allah Ninikni suwon ino hit weregma tuma inam atisi. 29 Ap misig ine anggolo ahun ibam kulug anggengge hilamin peruk halug ibam ngi ahun ino hele fam inggik pug tebelug eneg anggengge olma werehon hila reg. 30 Ap san An men mangno roho wereg eleg ahun ino men seli roho welahi. Ap san An niraham wereg lit suburu yunggat taruk eleg ahun inowen suburu hik-hak isaruk ahun hag toho wereg. 31 Ap unubam siyag ane turukon men Allah fahet Abug urukon men Allahn obog toho Ambolmayap tuhu. We Allah hime fanowon ino Abug uruk halug eneg Aren ambolmayap tuhu fug, ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 32 At ap kinangmon atfahon ino fam ele siyag toho uruk lit suwahal uruk halug Allahn ambolmayap tuhu. Allah hime fanowon ino fam ele siyag toho uruk lit suwahal uruk halug ketiya welaheyon oho fobik welamuhukon oho Allahn ambolmayap tuhu fug. 33 E tu fano uruk lahebon anggen oho fano, e tu siyag uruk lahebon anggen oho siyag. Anggen ari yet halug e tu siyahon tu fanowon ulug honoluk atuk. 34 Hit pisanggo umaliki, hininggareg haloho welahep fug angge famen nangginoho henembilik fam fano ane uk teg lahep? Hinindi fam siyag angge werehon ari henembilik fam oho wilip atuk. 35 Ap fanowonen undaman fano-fano angge andog toho foroho lit fanowon eneg wiliptuk. Ap siyahonen undaman siyag-siyag angge andog toho foroho lit siyahon eneg wiliptuk. 36 Allahn unggum kong tuhu sambil ino henele ket-ker ane alem wal taneg uruk latikibon ari fahet alem hunubam umbuhu. 37 Hele uruk lahenon ariyen Allahn fanowap habuhu. Hambilik fam uruk lahenon ariyen unggum hubam umbuhu," ulug hiyag isibag. 38 Misihim Musa wene onoluk inap men Farisi inap menen Yesus kapal haruk lit, "Nonowe, poholmonen turuk ane niren yet hulen wal himin," ibag. 39 Ari ibagma Yesusen hiyag isaruk lit, "Ap siyahon ketiya werehon aruman inindi wenggel ha fug angge wereg lit poholmonen turuk ane yet hulen wal himin ulug Nubam ehesa. Ari ehesa angge famen Yunusen tibag ane ari wirimangge hag toho tibagma it arimanowen oho onoluk amag. 40 Hun Yunus ino ikan ahummu hup hinahanam welatfag hag toho At ap kinangmon atfahon ino oho kinang aru fam hup hinahanam welaruhu. 41 Hun Yunus inowen Niniwe inap hiren siyag-siyag ane turuk lahep ulug komo enepfagma inindi anggar atfareg Allah fam wenggel haruk latfag. Yunus ele apma reg angge famen Niniwe inaben at ele holtuk latfag. An nele palimu wereg angge famen hiren holtuk lahep fug. Holtuk lahep fugmu Niniwe inap arimano Allahn ap kinangmon minggir enebuhu sambil ino in amuhupteg hit ap aruma siyag ane turuk lahep ulug hininggaliyap henebuhup. 42 Ahamu fil wereg inap onowe hiyap angge suwon eke welatfahon inowen hun Salomo indi oluk anggolo rehen ele uruk ane holuhuk ulug yitmi-yatman Salomo ambeg watfag. Hun Salomowen uruk ane apma reg angge famen hiyap ino yatman ele holik watfag. An nele palimu wereg angge famen hiren holtuk lahep fug. Holtuk lahep fugmu hiyap suwon ino Allahn ap kinangmon minggir enebuhu sambil in aruhureg hit ap aruma siyag ane turuk lahep ulug hininggaliyap henebuhu." 43 "Siyag angge setan ino ap undaman wilip aruhureg anggenma lahureg la wam turuk lit kel taruk ambeg yami ril laruk angge famen hiyahaku fug. 44 Hiyahaku fureg nibam embeselug waharikik ambeg suhuloho lamin puhureg ibam ino lahureg o ino kolo regman anggengge puhun toho weregma kuhu. 45 Kuhureg siyag angge setan sabiren onolok anggolowon hondog enebik lahureg enebe mangno roho o ino fam welamuhup. Ari hag toho setan arimano ap undama welamuhupmu ap ino atam tot fano famen fobik mondabi siyag aruhu. Ap ketiya werehon siyag ane eneg turukon arimano ari hag toho welamuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 46 Yesusen ap anggolo arimano Ele hiyag isarukmu Isinga men Otsi men Ubam nenele ul ulug selma welatfag. 47 Selma welatfagma ap misihen Yesus hiyag Utuk lit, "Hisinga men Hotsi men Hubam nenele ul ulug wahasareg selma werehen pen isa lag," ibag. 48 Ari ibagma Yesusen At hiyag Itfag ahun ino fam, "Nisinga men Notsi men sa fahet ehen?" ibareg 49 Otsi fil Inggik tum pil haruk lit, "An nisinga men Notsi men tuma wereg. 50 An Nikni poholma werehon Ele holtuk lit fano ane turukon eneg it aruma An nare men Nerek men Nisinga men wereg," ibag.

Matius 13

1 O ino sambil Yesus wilip atfareg ik yenggelehon ayegma heriyeg latfag. 2 Heriyeg latfagma ap anggolo miyaloho waharuken at ino kou fam kibareg heriyegma ap anggolo arimano ik ayegma luhal arik watfag. 3 Luhaleg lit weregma alem anggolo fahet indit toho hiyag isaruk latfag. Hiyag isaruk lit, "Ap misig anggen fok timin perisireg wilip atisi. 4 Wilip atisireg fok turukmen anggen eke kebunggalma wamburusama suwe waharusareg obog toho narusa. 5 Anggen winon helep falma wamburusama kinang we tot werehen folo-folo wilip atisi. 6 Wilip atisi angge famen mowen yet harisimu umanggen elehen halo uruk lit ilim atisi. 7 Anggen winon hoholangge sehelimu wambirisimu hoholangge yat atuk lit waroho hondo isarisi. 8 Anggen winon kinang fanoma wamburusama anggen yihik ferusama winon teng hinahan yig atisi, winon teng piren yig atisi, winon teng misig yig atisi. 9 Ap san isanggo wereg halug uruk lahi ane ari fano holukag," ulug Yesusen hiyag isibag. 10 Ari ulug hiyag isibag ane fahet Otsi watfareg Onowe kapal haruk lit, "Nungge fahet Hele indit toho hiyag esehen?" ibag. 11 Ari ibagma Yesusen, "Allah ap obog toho Inikni aruhu ulug hiraho latisiyon hit fahet inamap tirisi angge famen it winon aruma eleg. 12 Ap san anggengge forohowon ino nin eke og uruhumu anggolo sebe roho foroho laruhu. Ap san anggengge elehon ino tor angge forohowon itano taluk toho hilahu. 13 Alem ari fahet Anden nele indit toho ap aruma hiyag isaruk lahi. Inil fam yet haruk anggeyen fuki roho yet haruk eleg. Inisanggo fam holtuk anggeyen fuki roho holuk fug angge inindi anggar atuk eleg. 14 Yesayan atam haharoho imbibahon hikit toho it aruman turuk ane fam teko laruk. 'Hinisanggo fam holtuk lahep angge famen hinindi anggar atuk eleg. Hinil fam yet haruk lahep angge famen hinindimu honoluk atuk eleg. 15 Ap aruma inindi sohu roho wereg lit inisanggo lareg lit inil hupnig lit wereg. Inil fenggen amuhupteg inisanggo husuhureg inindi anggar amuhup tohon. An nambeg suhuloho wamuhupmu Anden hihir enebuhuk tohon.' 16 Hit hinil fano werehen yet haruk lahebonen henehiyeg toho welahep. Hinisanggo fano holtuk lahebonen henehiyeg toho welahep. 17 Ap wene hiyag isaruk latfag inap men inindi pikit toho wenggel haruk latfag inap menen hiren haruk lahebon ari iren yet hila peruk latfag angge famen yet hibag fug. Hiren holtuk lahebon ari iren oho holta peruk latfag angge famen hol hibag fug. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 18 Fok turuk ahun fahet indit toho ihiyon ari pikit toho iminon holeg lamok. 19 Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet aben holtuk angge famen indi anggar atuk eleg halug siyahon inowen anggen fanowon ap indimu fok turukon ino waharuk lit heneko hilaruk. Ihiyon ari kebunggalma fok turukon fahet ihi. 20 Helep falma fok tirisi ihiyon ari Allah wene ahiyeg toho folo-folo holtuk angge famen 21 umanggen eleg hag toho werehen indi piren toho wereg ahun fahet ihi. At ino siyag toho wereg lit wene fahet wabul ulug abug il larukmu indi nin atuk. 22 Hoholangge sehelimu fok tirisi ihiyon ari wene holtuk angge famen nangginoho welaruhuk ulug indi fituk lit mun angge man angge foroho lale perukon ariyen wene fanowon ino hondo rebeserukmu anggen yihik feruk elehon hag toho wereg. 23 Kinang fanoma fok turuk ihiyon ari aben wene holtuk lit fano wenggel harukon fahet ihi. Winonen anggen teng hinahan yihik feruk, winonen teng piren yihik feruk, winonen teng misig yihik feruk hag toho wereg," ulug Yesusen hiyag isibag. 24 Hiyag isibareg Yesusen wene winon eke indit toho hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino ap misihen anggen fanowon iyabukmu fok turukon hag toho wereg. 25 Fok tebelug ap obog toho arimano nohorukmu seliyon waharuk lit anggen fanowon fok teg ambeg ino anggen siyahon fok tebelug hirag-hirag larisi. 26 Tot welatusama fok tirisi angge ino wilip atisireg anggen yihik ferisimu hoholangge anggolo wereg latisi. 27 Hoholangge anggolo wereg latisimu ngi ahun ino fam otsiyen hiyag utuk lit, 'Nonowe, anggen fanowon eneg haren fok tirikin angge famen siyag-siyag angge nangginoho wilip atisi?' ulug onowe kapal harusa. 28 Kapal harusama onowe inowen, 'Ap seliyonen anggen siyahon fok tirisimu wilip atisi,' irisimu otsiyen onowe fam, 'Hoholangge arima hene fisik lul ano?' ulug urusa. 29 Ari urusama onowe inowen, 'Nori, hoholangge henetuk lit halihipteg fanowonet mangno roho hene fesehep ha nowen imbisiyek,' irisi. 30 'Siyahonet fanowonet mangno roho wilip aruhureg wirik amag. Wirik aruhumu kong tuhup sambil ino anggen paltuk inap arimano fam: Hoholangge indok fam yaltukon fahet tam henetlihipteg het toho palu ruruk lit anggen fanowon eneg nibam kilabiyek ulug hiyag isahuk,' irisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 31 Yesusen wene winon eke indit toho hiyag isibag. "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino fahet soluk anggen fam wirim haruk lit hiyag hisamin. Anggen ino ap misihen walug iyabukmu fok tirisi. 32 Soluk anggen ino anggen winon su reg angge famen mondabi itik-itik angge wereg. Itik angge famen wilip atug su atukmu anggen winon famen wilip atukon tot teg angge famen soluk ino su atukmu suwe pohol ke larukon inggikmu ei wirik waharuk," ulug Yesusen hiyag isibag. 33 Nin eke Yesusen indit toho hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino sig angge roti wiratukon fam wirim timin. Sig angge ari hiyap misihen wak larisireg ul hag angge ino kou hinahan winag harisireg ul ino fam kila feserisireg weregma kila ferisi angge ino unduk eneg turuk latisi," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 34 Wene obog toho ari Yesusen indit toho eneg hiyag isaruk latfag. Pikit toho eke uk fug angge indit toho eneg hiyag isaruk latfag. 35 Indit toho hiyag isaruk latfahon ari atam wene hiyag isaruk latfag ahunen haharoho imbibahon hikit toho teko libag. Haharoho imbibag ane aru, "Anden wene indit toho hiyag isaruk lit pohol kinang wal tibag sambil ino famen map toho welatfahon Anden hiyag hisamin peruk lahi." 36 Hiyag isibareg ap anggolo arimano fam hinibam lalihip ibareg ibam libag. Libareg weregma Otsiyen Onowe kapal haruk lit, "Anggen siyahon men fanowon men fahet indit toho hiyag esehenon arimano nir oho pikit toho hiyag nisimin," ibag. 37 Ibagma Yesusen, "Anggen fanowon fok turuk ahun ihiyon ari At ap kinangmon atfahon ino fahet ihi. 38 Yabuk ihiyon ari kinang aru fahet ihi. Anggen fanowon ari Allah umalikisi werehon fahet ihi, anggen siyahon ari siyahon umalikisi fahet ihi. 39 Seliyonen anggen siyahon fok turuk ihiyon ari Iblis fahet ihi. Anggen kong turuk sambil ihiyon ari pohol kinang eleg aruhu sambil fahet ihi. Kong turuk inap ari malaikat Allah otsi fahet ihi. 40 Hoholangge heneko het tuhupteg indok yaluhup hag toho pohol kinang eleg aruhu sambil ino ari roho tuhup. 41 At ap kinangmon atfahon inowen Otsi mon enebuhumu ap siyag ane turuk lit ap inindi nina feseruk inap kinangma werehon obog toho palu enebuhup. 42 Palu enebuhupteg indok suwon fam hik isahupmu eneyeg kilit matuk lit uba yatuk lamuhup. 43 Ari tuhup sambil ino ap inindi pikit toho wenggel harukon arimano mo ket laharuk lit asinandi ruruk hag toho Inikni Allah men ambiyeg weregma enebe umbagpag turuk lamuhup. Ap sa isanggo wereg halug at inowen holukag," ulug Yesusen hiyag isibag. 44 "Allah nit ap kinangmon obog toho fahet Ninikni aruhuwon ino fano-fano angge fam indit toho wirim timin," ulug Yesusen ibag. "Fano-fano angge ari kinang habuloho salegma ap ekeyen habul harukmen hiyaharisi. Hiyaharisireg nin sale feselug ibam larisi. Fano-fano angge hiyahaki ulug ahiyeg harisireg kinang ari an atmin ulug aren angge obog toho kinang ngi ahun ino wam fek ei yatuk hag toho og itisireg kinang ino at atisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 45 Yesusen nin eke hiyag isaruk lit, "Allah Ninikni aruhuwon ino ilembani fam wirim timin. Ap misihen ap wereg ke ilembani umbagpag turukon ayeg waroho wamin ulug yami ril laruk latisi. 46 Yami ril larukmen ilembani fanowon misig umbagpag turukon yet harisi. Yet harisireg ibam larisimu aren angge obog toho ilembani onggo ulug ngi ahun ino og itisireg ilembani fanowon ino at atisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 47 Yesusen nin eke hiyag isaruk lit, "Allah ap kinangmon obog toho Inikni aruhuwon ino ikan watuk asum fam wirim timin. Ikan watuk asum ari ik ahummu pilaptusama ikan eke hag eke hag yuhar atusa. 48 Yuhar atusama sum keleg irisimu ik ayegma lisoho imbik larusa. Imbik larusareg hur atusareg ikan fanowon eneko yuhare feruk lit siyahon hik isarusa. 49 Allah fobik waruhu sambil ino ari hag toho tuhu. Ap siyahon men fanowon men malaikat fobik wamuhupteg minggir enebuhup. 50 Minggir enebuhupteg siyahon indok suwon naruk ambeg hik isahupmu uba yatuk lit eneyeg kilit matuk lit welamuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 51 Ari ulug hiyag isibareg Otsi fam, "Ihi ane obog toho aru hinindi anggar aha?" ibagma Otsiyen te, "Yu holehe," ibag. 52 Ari ibagma Yesusen, "Musa wene oluk ahunen Allah ap obog toho Inikni aruhu ane fahet indi anggar atuk halug at ino o ngi ahun hag toho wereg lit fano angge andog toho forohowon arimano famen aren angge atamonet fobikonet filila roho wiliptuk ahun hag toho wereg," ulug hiyag isibag. 53 Yesusen wene indit tohon arimano obog toho hiyag isibareg o inowen wilip atug libareg 54 At welatfag ambeg ibam yugmu o sembahyang uruk ibamen ap wene hiyag isibag. Hiyag isibagma ap arimano lagmag ibareg, "Ap tu Oluk teg ane aru san hiyag itisimu Oluk atisi? Hihir eneptuk ane san Ineyap tirisi? 55 At ino o wituk ahun ino amloho fug? At tu hiyap unuk Maria ino amloho weregma Otsi Yakobus men Yusuf men Simon men Yudas men wereg eleg? 56 Erekisi nit men tuma wereg eleg? Aren uruk ane aru ap san Olukap tirisimu uruk?" ulug enele sahaltuk latfag. 57 Enele sahaltuk latfareg inindi nin atfagma ninirim pibag. Ninirim pibagma Yesusen, "Allahn monde feruk ahun fahet ap obog tohowen fano peruk angge famen we ibam yugmu wereg inap otsi owesi menen ninirim peruk," ibag. 58 Ari ibagma At ubam wenggel haruk latfag fugmu it sehelimuwen ap anggolo hihir enepfag fug.

Matius 14

1 Galilea kinang seneg latfag ahun Herodes ap suwon inowen Yesusen ari-ari turuk urukon hol hibag. 2 Hol hibareg otsi fam ele hiyag isaruk lit, "Ap haruk lahebon tu Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino war atisi angge famen oluk atisireg uruk. Yohanes ubabut ino at ubam atisimu turuk," ibag. 3 Herodes inowen are Filipus uhe Herodias fahet Yohanes tam senetfareg inggik hele waroho penjara kilapfag. 4 Penjara kilapfag ane aru re Yohanesen, "Hare uhe nungge fahet pal tarikin," ulug Herodes komo ribahon fahet hele watfag. 5 Aren pinggi ware fesemin pibag angge famen ap anggolowen at Allahn monde ferisiyon wereg peruk latfag ane fahet akolen imbisibag. 6 Weregma Herodes indag atfag ane fahet seni esetuk sambil ino Herodias ahaloho it sehelimu kibareg yunggultukmu Herodes ahiyeg hibag. 7 Ahiyeg hibareg nungge-nungge hat hindi angge aru nubam heng napmihinon ari og hitmin ari tik-tem toho ihi ulug olukap tibag. 8 Olukap tibagma hili inowen isingan tam hiyag itfag ane roho Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun unggul kong toho kubag fam kilaboho og nimin ulug heng tibag. 9 Heng tibag ane fahet ap suwon ino indi anggin atfag angge famen ap pohon iniline olukap tihi ane pisan timin fug pibareg og humul ibag. 10 Ari ibareg otsi mon eneptuk lit, "Yohanes inggik hele waroho penjara werehon ino unggul kong toho 11 kubag elma kila felug hili aru og itlihip," ibag. Ari ibagma Herodes otsi arimanowen Yohanes ino unggul kong tibareg kubag fam kilaboho hili ino og itfagma isinga ambeg hilalug libag. 12 Hilalug libagma Yohanes ap ikma pilap eneptuk latfag ahun ino otsi watfareg ebe hilalug kinangma sale fisibag. Sale fisibareg Yesus ambeg libareg Herodesen Yohanes ware fesehek ulug Yesus hiyag itfag. 13 Yesusen Herodesen tibag ane hol hibareg an namu keyen ap eleg ambeg lamin ulug kou fam kibareg libag. Yesus otsi men kou fam kehesareg laruk urukmu ap anggolowen hol hibareg it inibam embeselug kinang keyen onorohole paloho eneluke fil laruk latfag. 14 Yesus ik fumag fil libareg yer isarukmen ap anggolo luhaloho weregma yer isibag. Yer isibareg ap aruma Nindiyen-e pibareg it ouk warukon hihir eneptuk latfag. 15 It ler eneptukmen hup atfagma Otsi ambeg libareg, "Nit ap eleg ambeg anggenma weregman hup atuken ap aruma o wereg ke lalusareg suburu ayeg waroho hilalusan aliyek ulug hiyag isimin," ibag. 16 Ari ibagma Yesusen, "It nungge fahet lalusa, suburu hiren og isalihip," ibag. 17 Ari ibagma Otsiyen te, "Niren suburu fuwaben men ikan piren men eneg foroho lahe," ibagma 18 Yesusen, "Nambeg ulug maniyek," ibag. 19 Ari ibareg ap anggolo arimano unubam, "Hoholangge wereg ke hur amiyek," ibag. Ari ibareg suburu fuwaben itano men ikan piren itano men wibareg seneg lit pohol lahap halug sembahyang ibareg Otsi unubam, "Ap aruma fibir eneplihip," ibareg kut-kut Otsi og isibagma iren ap fibir enepfag. 20 Fibir enepfagma ap arimano obog toho nibareg enehum ouk atfag. Enehum ouk atfagma minggiroho imbibahon arimano andog toho sum nisanggowen fam yuharoho imbibag. 21 Suburu nibag inap arimano hiyap men malik men winag isa fug angge ap eneg teng-teng angge (lima ribu) atfag. 22 Welatfareg Yesusen otsi fam, "Hit kou fam kilihipteg ik fumag nindig atihip," ibareg ap anggolo arimano fam hinibam aliyek ibag. 23 Hinibam aliyek ibagma it libagma Yesus ninggareg sembahyang imin ulug punumu libareg amu weregma hup atfag. 24 Yesus otsi kou fam kibareg ik ahum pulmu larukmu homhomo eneluke fil waharuk lit ik haglabut anggolowen kou miyaltuk latfag. 25 O sakan tik oho lit suwe ele misig irikim Yesus it enembeg lamin ulug ik ahum pali ke sobil laruk latfag. 26 Ik ahum pali ke sobil larukmen Otsiyen yet hibareg mungguwat waharuk ano ulug yuk lagmag ibareg enekol haruk lit enele ya nga uruk latfag. 27 Ya nga uruk latfagma Yesusen te, "An Honowe waharuk lahireg henekol eleg toho welamek," ibag. 28 Ari ibagma Petrusen, "Nowe, Hat waharuk lahen halug an oho ik ahum pali ke watminen ma in," ibag. 29 Ma in ibagma Yesusen ma ibagma Petrus ino kou famen wambibareg Yesus olohotma ik ahum pali ke sobit-sobit laruk latfag. 30 Larukmen homhomo waharuk lit fu ruruk latfagma Petrus akol hibareg ikma wo uruk lit ele hum toho, "Nowe, Haren ninggik lit nabik ma," ibag. 31 Ari ibagma Yesusen folo-folo inggik lisoho unduhuk feruk lit, "Nare, hindi wenggel ha fug angge nungge fahet hindi piren teg lit welahen?" ibag. 32 Ari ibareg it kou fam kibagma siyelu yuwag atfag. 33 Yuwag atfagma ap kou fam welatfahon arimanowen te, "Hat tem toho Allah amloho welahen," ulug At wel turuk latfag. 34 Ik ahum ke nindig atfareg Genesaret kinangma libag. 35 Libagma ap o ino welatfahon arimanowen ap tu wahayon hun Yesus ino waha ulug onoluk atfareg ap obog toho o walinggoho werehon fam At waha ulug hiyag isaruk latfag. Hiyag isaruk latfagma ap arimanowen ouk warukon obog toho Yesus ambeg hondog eneplug waharuk latfag. 36 Waharuk lit Hasum atog eneg ki hul ulug Yesus fam heng turuk lit ap obog toho At asum ki hibahon arimano fano atfag.

Matius 15

1 Welatfagma Farisi inap men Musa wene onoluk inap men o Yerusalemen Yesus weregma watfareg kapal haruk lit, 2 "Nonowe, nungge fahet Hat hotsiyen ninikni unumban ibag ane sokowa feseruk lit suburu nuk oho lir oho ininggik umaho eleg angge suburu naruk?" ulug kapal hibag. 3 Kapal hibagma Yesusen te, "Hiren hinikni hunumban ibahon holtul peruk lit Allahn komo nenepfag ane nungge fahet sokowa feseruk lahep? 4 Allahn komo neneptuk lit, 'Hikni hisinga hindi roho welaruhun, ikni isinga fam siyag ane uruk lit per eneptuk ahun ino war aruhu,' ulug Allahn komo nenepfag. 5 Komo nenepfag angge famen hiren te, 'Ap san ikni isinga hiyag isaruk lit: Naruk angge hit fahet emberikik angge famen Allah famap tihireg hubu lahabihi uruk ahun inowen 6 ikni isinga fam siyag ane turuk eleg,' ulug hiren uruk lahep. Ari roho uruk lahep ane ariyen Allahn komo nenepfag ane ino mondabi apmayap turuk lit hiniknisi unumban ibag ane palimuwap tirikip. 7 Hit henele si uruk hinap! Yesayan ibag ane aru tem toho hit fahet haharoho imbibag, 8 'Ap aruma enembilik atogman An wel Naptuk famen inindi An men sebe roho wereg eleg. 9 Aben uruk ane fahet eneg milal eneptuk lit An nubam saplangge sembahyang uruk,' " ulug hiyag isibag. 10 Yesusen ari ulug it hiyag isibareg ap anggolo arimano wol enepfareg hiyag isaruk lit, "Nori, Anden iminon te hinisanggo fam holtuk lit hinindi anggar amag. 11 Henembilik fam naruk angge ariyen ap siyahap eneptuk eleg, ambilik fam wilip atukon ariyen ap siyahap eneptuk," ulug hiyag isibag. 12 Ari ulug hiyag isibagma Yesus otsiyen te onowe kapal haruk lit, "Haren ehen ane ari fahet Farisi inap aruman siyag perukon ari Hat holuk?" ulug kapal harukmen 13 Yesusen, "Yabukmu yatuk angge Nikni poholmonen yaho feruk elehon obog toho umanggenet heneko hik isahu. 14 Iren uruk ane ari imbisiyek. Inil hupnihon arimanowen onori inil hupnihon hondog eneptuk. Inil hupnihon arimano ininggik ilang toho larukmen enebe pirenet kiling elma mako wambuhup," ibag. 15 Ari ibagma Petrusen, "Nowe, indit toho ehenon ari pikit toho nit hiyag nisimin," ibag. 16 Ari ibagma Yesusen, "Nori, hit oho hinindi anggar am fug angge welahep? 17 Mun angge man angge aben narukmu enehummu wambuhureg onolombik ele ke yog men wilip aruhu ane ari hit henepeleg? 18 Ap siyahap eneptuk ane ari inindi fam wenggel halug enembilik fam wilip atukon ariyen ap siyahap eneptuk. 19 Inindimu wenggeltuk ane ariyen onolok ane inam atuk, ap unusuruk ane men, ap unuhesi pal taruk ane men, pabi ruruk ane men, yoholiyangge waruk ane men, enele si uruk ane men, ap enebug uruk ane men obog toho ari inindi famen wilip atuk. 20 Ari famen ap siyahap eneptuk. Inggik umaho eleg angge narukon ariyen ap siyahap eneptuk eleg," ulug Yesusen hiyag isibag. 21 Welatfareg Yesusen o aru embeselug longgo imin ulug o Tirus men Sidon men libag. 22 Libagma Kanaan hiyap o pumbuk ino fam welatfahon misig Yesus ambeg watfareg ele uruk lit, "Nowe, Hat Daud amloho welahenon aruwen an nahaloho undama siyag angge setan wereg lit ouk anggolo waruken Haren hindi niyamihinteg hihit nitnihin," ulug heng tibag. 23 Heng tibagma Yesusen hebeloho hiyag um fug angge welatfag. Hiyag um fug angge werehen Otsiyen Onowe fam heng uruk lit, "Hiyap aru ele anggolo uruken lawag tohon hiyag imin," ibag. 24 Ari ibagma Yesusen hiyap ino fam, "An mon naptisiyon Israel inap wam domba longgo uruk hag toho longgo uruson hiyag enebuhuken an mon naptisimu waharikik," ibag. 25 Ari ibagma hiyap ino Yesus iraham libareg Alukema hur atfareg, "Nowe, let nabin," ibag. 26 Ari ibagma Yesusen, "Suburu malik toron fahet wirako emberukon lisoho mene og utukon ari siyag," ibag. 27 Ari ibagma hiyap inowen, "Nowe, tem toho ehen angge famen suburu ahap siyahon aben hik isarukmu meneyen ondol heheg naruk," ibag. 28 Ari ibagma Yesusen hiyap ino fam, "Nahaloho, tem toho hindimuwen An nubam wenggel hehenma pehenon ari hag toho teko lamisi," ibag. Ari urukmu itano ahaloho ino fano atfag. 29 Welatfareg Yesus o ino embeselug ik Galilea yenggelehon ayegma libareg punumu lahibareg heriyeg latfag. 30 Heriyegman ap anggolo arimano mondeg angge Yesus ambeg waharuk lit ap unuyug siyahon men enembol simbuk tohon men inil hupnihon men enele larehon men ouk eke hag eke hag warukon men hondog eneplug Yesus alukema imbisik waharukmu obog toho Aren hihir eneptuk latfag. 31 Hihir eneptuk latfagma ap anggolo arimanowen yet harukmen enele larehon enele urukmu enembol simbuk tohon pikir atukmu unuyug siyahon fano atug larukmu inil hupnihon fano atug yet harukmu ap welatfahon arimanowen yihi uruk lit enekol hibareg Allah Israel inap Inikni wel turuk latfag. 32 Welatfareg Yesusen otsi Niraham tiya maniyek ulug wol enepfareg, "Ap anggolo aruma hup hinahanam suburu na fug anggeyen An men ambiyeg wahereg weregma Nindi isaruk lahi. Suburu hinik larukmen keman unuyug wiyig am nowen aliyek imin fug," ibag. 33 Ari ibagma Otsiyen te, "Ap eleg ambeg tuma welahereg ap teng-teng angge aruma nangginoho suburu og usulon fahet uruk lahen," ibag. 34 Ari ibagma Yesusen, "Suburu nombaren foroho lahep?" ulug kapal isibagma, "Suburu sabiren men ikan toron tot foroho lahe," ibag. 35 Ari ibagma Yesusen, "Ap aruma kinangma tuma hur amusa," ibareg 36 suburu sabiren men ikan men wibareg seneg lit sembahyang ibareg kut-kut Otsi og isibagma Otsiyen te ap anggolo arimano fibir eneptuk latfag. 37 Fibir eneptuk latfagma it obog toho nibareg enehum ouk atfagma minggir atfahon arimano sum sabiren yuharoho imbibag. 38 Ap suburu nibahon arimano hiyap men malik men winahuk fug angge ap suwon eneg teng-teng angge (empat ribu) arimano nibag. 39 Nibagma Yesusen hinibam aliyek ulug hiyag isibareg At kou fam kibareg o Magadan fil laruk latfag.

Matius 16

1 Welatfagma Farisi inap men Saduki inap men Yesus wal hul ulug watfareg, "Poholmonen turuk ane misig niren yet hulen timihin," ulug heng tibag. 2 Ari ulug heng tibagma Yesusen, "O hupmu hil yinggiruk halug hup hibi nohik ohoreg uruk lahep. 3 Hubet sakan tirikim hina het teg halug o muru rik ohoreg uruk lahep. Poholen turuk ane honoluk teg lahep angge famen enehangge fobik tuhuwon fahet henepeleg toho welahep. 4 Hit siyag ane turuk hinap tiya welahebonen poholmonen turuk ane yet hul ulug heng Naptuk lahep angge famen we wirimangge Yunus fam tibahon eneg fobik yet hahup," ulug hiyag isibareg Yesus it embeselug libag. 5 Yesus otsi men ik ahum ke nindig atuk lit Otsiyen suburu enepeleg atfag. 6 Suburu enepeleg atfagma larukmen Yesusen, "Farisi inap men Saduki inap menen sig angge suburu roti wirabuk oho lit kilaptuk angge yet teg lit hinindimu honoluk toho welamok," ibag. 7 Ari ibagma Yesus otsiyen, "Suburu nenepeleg aha ane fahet hiyag nisaruk ano," ulug enele enemu sahaltuk latfag. 8 Enemu sahaltuk latfag ane Yesus oluk atfareg, "Nori, An nubam hinindi wenggel ha fug angge nungge fahet suburu eleg ulug hinindi anggin toho wereg lit uruk lahep? 9 Hinindi anggar atuk eleg? Suburu fuwaben famen ap teng-teng angge (lima ribu) arimanowen narusama sum nombaren yunggaroho emberikip ane ino henepeleg atisi ano? 10 Suburu sabiren famen ap teng-teng angge (empat ribu) arimanowen narusama sum nombaren yunggaroho emberikip? 11 Anden ihi ane ari suburu fahet ihi fug angge famen nungge fahet suburu fahet ehek peruk lahep? Farisi inap men Saduki inap men sig angge roti wirabuk oho lit kilaptuk angge yet teg lit honoluk toho welamok ulug Anden hiyag hisaruk lahi," ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 12 Fobik ibag ane ino famen suburu roti fahet ehek fug, Farisi inap men Saduki inap menen hiyag isaruk ane yet teg lamok ulug komo nenebehek ulug inindi anggar atfag. 13 Welatfareg Yesus o Kaisarea Filipusen witfag ibam libareg Otsi kapal isaruk lit, "At ap kinangmon atfahon fahet ap aruman sa peruk?" ibag. 14 Ari ibagma Otsiyen te, "It winonen Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino urukmu it winonen Elia ino uruk, it winonen Yeremia ano, atam Allah wene hiyag isaruk latfahon misig waharisi ano uruk," ibag. 15 Ari ibagma Yesusen te, "Hiren te An fahet sa peruk lahep?" ulug kapal isibagma 16 Simon Petrus inowen, "Hat Mesias Allah oluk werehon Amloho ino Hat welahen," ibag. 17 Ari ibagma Yesusen, "Yunus amloho Simon hat hahiyeg toho welamin. Haren ehenon aru aben hiyag herehesama ehen fug, Nikni poholmonen hiyag herehekma ehen. 18 Anden hat hubam tot imin: Hat te Petrus helep ineyon hag toho welahen. Anden numalikisi mumal enebuhukon helep ineyon aru fam in enebuhukmu ap war atukon wereg ambehen siyagman sen enesug lamuhup fug. 19 Allah wereg ambeg kurukon sok husuruk angge hinggikmu umbuhuk. Kinangman pug tebuhunon poholman oho pug teg welaruhu. Kinangman lole fuhunon poholman oho loleg angge welaruhu," ibag. 20 Ari ibareg Yesusen otsi fam, "An fahet Mesias tu wereg uk fug," ulug Otsi komo enepfag. 21 O ino sambil ak tibareg Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "An Yerusalem lahukmu it Yahudi inap onowesi men imam usane onoluk inap onowesi men Musa wene onoluk inap menen An nubam angginon umbuhupteg Nele ying Naptuk lit pinggi Nuwabuhupmu ninggik pirenam welaruhukteg hinahaneg angge Noluk aruhuk," ibag. 22 Ari ibagma Petrus inowen At inggik lisoho wibareg komo ruruk lit, "Nowe, ehen ane aru teko lahu fug, hele si ehen," ibagma 23 Yesusen Petrus hebeloho kim haruk lit, "Hat Iblis hebe, haren Nindi angginap Naptuk lit Allah poholmonen peruk ane wenggel ha fug angge ap kinangmonen peruk ane eneg wenggel haruk lahen," ulug Petrus pet tibag. 24 Pet tibareg Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "Ap san An nombolim lamin perukon inowen inggareg apmayap taruk lit teltuk ahen ha rulug An nombolim laruk laruhu. 25 An noluk welaruhuk peruk ahun ino oluk welaruhu fug. Nowe unuk fahet war atnin peruk ahun ino Allah olohotma mondabi tem toho oluk welaruhu. 26 Ap misig mun angge man angge kinangma ngi aruhu angge famen indi wenggel ha fug angge Allah olohotman longgo uruk halug nungge fahet ngi aruhu? Mondabi fano welaruhu ane fahet nungge ayeg waroho og um teg? 27 At ap kinangmon atfahon Ikniyen Ineyap turukmu Otsi malaikat walinggoho wereg lit umbagpag toho wamuhup. At waruhu sambil ino ap obog toho arimanowen siyag ane fano ane turuk latuson arimano hikit toho ayeg waruhu. 28 Hit aruma welahebon sehelimu werehon winonen te At ap atik ibahon ino ap obog toho onowe reg lit wambik waharukmu war am fug angge honoluk wereg lit yet hahup," ulug hiyag isibag.

Matius 17

1 Wene ari hiyag isibagma hup falfalikenam atfagma Yesus otsi Petrus men Yakobus men Yohanes men hondog eneplug it ambiyeg punu yaron fam lahibareg it enemu wereg latfag. 2 Enemu wereg latfagma it hinahan itano inilmu Yesus ebe nin atfagma Orohole mo asinandi hag toho umbagpag turuk lit Asum umbagpag turuk lit o sakan tegma hag toho teg latfag. 3 Ari reg latfagma Musa men Elia men At men enele urukmu iren kilap enesug latfag. 4 Kilap enesug latfagma Petrusen Yesus fam te, "Nowe, nit tuma welahe ambeg fanoma welahereg Haren o sabo hinahan witihip imihinmu Hat fahet eke, Musa fahet eke, Elia fahet eke wibul," ibag. 5 At ele urukmu itano hina selehon ino watfareg it hililip enepfagma hina apmane Ap ele eke uruk lit, "An namloho fahet Anden fano peruk lit Nindi reg lahiyon tu, At ele holtuk lamuhup," urukmu hol hibag. 6 Ari urukmu hol hibareg Otsi enekol anggolo hibareg kinangma ying atfag. 7 Ying atfagma Yesus it enembeg watfareg sen isaruk lit, "Hit henekol fug, in amek," ibag. 8 Ari ibagma it onorohole leko yet harukmu ap winon elegma we Yesus amu eneg welatfag. 9 Punu ino famen wambik waharuk lit, "At ap kinangmon atfahon ino war aruhureg Oluk am fugmu hiren turukmu yet hehep ane ari ap misig oho hiyag isa fug," ibag. 10 Ari ibagma Otsiyen kapal haruk lit, "Ari reg angge famen Musa wene onoluk inaben Elia tam waruhu uruk ane ari nungge fahet uruk?" ibagma 11 Yesusen te, "Elia tam waruhureg obog toho arimano pikirap tuhu angge famen 12 Elia tam waharisi, ari tem toho hiyag hisaruk lahi. At waharisi angge famen ap enepeleg toho wereg lit we it ininggarehen peruk ane ubam eneg turuk latusa. Ari hag toho At ap kinangmon atfahon ino oho it arimanowen alem angginon ubam umbuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 13 Ari ulug hiyag isarukmu Yohanes ap ikma pilap eneptuk latfag ahun ino fahet hiyag nisaruk ulug inindi anggar atfag. 14 Tom famen Yesus otsi men ap anggolo wereg ambeg wambibareg weregman ap misig Yesus alukema hur atfareg 15 ele uruk lit, "Nowe, an numalik fahet Hindi himin. At il fulug turuk lit indokma keheg ikma wambeheg turuk lit ouk anggolo waruk. 16 Ari turuk lit werehen Hat hotsi enembeg walug waharikik angge famen iren fanowap tuk fug teg latusa," ibag. 17 Ari ibagma Yesusen, "Hit An nubam hinindi wenggel ha fug anggeyen henepeleg toho welahepma An hit men mondabi amusun toho welaruhuk ano? Nombarenam welaruhukteg hit sehelimuwen Nindi imbik wamburuk laruhuk? Malik ari ulug maniyek," ibag. 18 Malik ino ulug watfagma siyag angge undama werehon ino fam Yesusen ele ine roho pet tibagma siyag angge ino wilip atfagma malik ino fano atfag. 19 Fano atfagma Yesus otsi enemu wereg lit Onowe ubam, "Nungge fahet setan ino nit nenemuwen yanggaloho wilibuk fug teg lahe?" ulug Onowe kapal hibag. 20 Kapal hibagma Aren te, "Hit An nubam wenggel haruk lahep fuhon ariyen setan ino wilibuk fug teg lahep. Hinindimu Allah fam tem peruk lit soluk anggen hahon hunubam welalepma punu aru fam, 'Heneko ahamu yag arik lag!' elepma yag arik lelep. Mun angge man angge hiren tuk fug tohon wereg lalep fug. 21 Setan aru hahon wereg halug we hiyang wereg lit sembahyang urukmu eneg yanggaloho wilibuk teg," ulug Otsi hiyag isibag. 22 Yesus otsi men o Galilea welatfareg Yesusen it hiyag isaruk lit, "At ap kinangmon atfahon ino fobik ap ininggikmu aruhumu 23 iren At ino ware fesuhupmu inggik hinahaneg angge Oluk aruhu," ulug hiyag isibagma Otsi inindi anggin anggolo atfag. 24 Yesus otsi men o Kapernaum weregma Allah ibam fahet uang emberukon heng eneptuk inap Petrus ambeg watfareg, "Hit Honowe aruwen uang anggen piren itano Allah ibam fahet emberuk ano eleg ano," ulug kapal hibag. 25 Ari ulug kapal hibagma Petrusen te emberuk ibag. Ari ibareg olma Yesus wereg ambeg kibareg Yesus hiyag itmin ulug turukmen Yesusen tam at ubam ele uruk lit, "Simon, anden iminon tu fahet nungge pemihin. Ap suwon kinangma werehon arimanowen uang imbiyek ulug heng eneptuk ane ari ininggareg onotsi fam ano ap pohon unubam ano heng eneptukon ari fahet haren nungge pemihin?" ulug kapal hibag. 26 Ari ulug kapal hibagma Petrusen te, "Ap pohon unubam heng eneptuk," ibagma Yesusen, "Ari ehenma ininggareg onotsi arimano umbuhuk fug ulug inindi se roho welamag," ibag. 27 "Nit nunubam alem umbuhup tohon it inindi fano amag ulug haren ikan yami rik lamihin," ibag. "Ikan tam watnihinon ino wamihinteg ambilik kiyog hamihinmu ambilikmu uang anggen uhan weregma hamihin. Hamihinteg walug watnihinteg An faheret hat faheret it ininggikmu embemihin," ibag.

Matius 18

1 Misihim Yesus otsi Onowe ambeg libareg, "Allah wereg ambehen ap sa suwon welaruhu?" ulug kapal hibag. 2 Kapal hibagma Yesusen malik toron misig wol tibareg it walinggoho weregma it sehelimuwen unduhuk fibag. 3 Unduhuk fibareg, "Hit hinindimu siyag angge werehon umbusuk fug angge malik toron indi hag toho amuhup fug halug Allah ambeg kuhup fug," ibag. 4 "Inggarehen apmayap tarukon malik toron hag aruhuwon ino Allah ambeg kuhureg su aruhu," ibag. 5 "An nubam indi wenggel haruk lit malik toron tu hahon hondog talug foroho ahun inowen An fet nasug lit wereg," ibag. 6 "Malik toron aruma An nubam wenggel haruk angge famen inindi nina feseruk ahun ino anggolopma helep humon ililoho ik ahummu pila feselepma fano," ibag. 7 "Ap o kema-kema werehonen ap eke inindi angginap feseruk inap siyag amag. Ap inindi angginon kema-kema wereg angge famen we inindi anggina feserukon arimano siyag amag." 8 "Hinggik men huyug menen hindi nina feseruk halug kong toho hik esemok. Hinggik huyug kong tebeselug Allah weregma kuhunmu fano. Hinggik huyug abir angge weregma indok suwon fam hik hiyahupmu ari siyag. 9 Hilanggen fam yet halug hindi ninap haptuk halug hil misig hililoho hik isahunmu fano. Hil misig eneg weregma Allah wereg ambeg kuhunmu fano. Hil pirener angge weregma indok suwon fam hik hiyahupmu ari siyag. 10 Malik toron aruma apma wereg ulug wenggel hahup tohon honoluk toho welamok. It toron aruma fer enesuhon Allah otsi malaikat likiya hupmu Allah alukema werehen Anden hiyag hisaruk lahi. 11 At ap atik ibahon ino it longgo urukon arimano hiyag enebuhuk ulug waharisi." 12 "Hiren nangginoho peruk lahep? Ap ekeyen wam domba teng hinahan (seratus) foroho lit weregma sehelimuwon misig longgo elepma it werehon (sembilan puluh sembilan) itano anggenma tom alem ke embeselug longgo elebon ino yami relep fug ano? 13 Longgo elebon ino hiyag alep halug it winon arimano wereg angge famen misig longgo elebon ino fahet ahiyeg anggolo helep ulug ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 14 Hinikni poholmon inowen oho malik toron misig aruma longgo uhubon ari siyag peruk lit wereg." 15 "Hare eke siyag ane turuk halug ambeg lahunteg hare amu eneg weregma komo ruhun. Haren uhun ane hele holtuk halug nare indi fano aha puhun. 16 Hare amu eneg weregma uhun ane holtuk eleg halug ap misig piren hondog enebuhun. Hondog enebuhunmu iren oho hare komo ruhup. Atam haharoho imbibahon te, 'Alem weregma ap piren hinahan alem ino onolukonen enele uruk lit alem haloho umbuhup,' ulug haharoho imbibahon hikit toho iren oho hare komo ruhup. 17 Iren komo rurukmu holtuk eleg halug wene onoluk inap obog toho palu roho weregma holukag ulug hiyag isahun. Iren komo ruhup ane holtuk eleg halug ap tu Allah wene apeleg ahun siyag ane eneg turuk ahun hag toho wereg puhup. 18 Hiren kinangma tuman pug tebuhup halug poholman oho pug toho welaruhu. Hiren kinangma tuman lole fesuhup halug poholman oho loloho welaruhu. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 19 Nin eke misig hiyag hisamin: Ap piren kinangma werehon Allah fam tu heng tul ulug inindi misig atuk halug ari Nikni poholmonen og hisahu. 20 Ap piren hinahan An nunuk fam palu roho welamuhup halug An pulmu unduhuk laruhuk," ulug Yesusen hiyag isibag. 21 Yesusen ari ulug hiyag isibagma Petrus inowen Yesus fam te, "Nowe, nareyen nubam siyag ane turukmu ninggik winag harukmen nombarenam atuk halug nambolmayap turuk laruhuk? Siyag ane nubam turukmu ninggik sabirenam atuk halug hebeloho waruhuk ano?" ulug Petrusen Yesus kapal hibag. 22 Kapal hibagma Yesusen te, "Sabirenam atuk halug hebeloho wabuk fug. Teng sabirenam atukmu oho hebeloho wabuk fug angge hondo rebeseruk laruhun. 23 Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino ap suwon misig hag toho wereg. Ap suwon inowen otsi fam, 'Anden angge paleg lahebon winag hulen maniyek,' ulug wol eneptisi. 24 Wol eneptisimu otsi arimano waharusama paleg angge winag harukmu ap misig fam uang inggila teng-teng angge numen (berjuta-juta) og itfahon palehon welatisi. 25 Paleg angge fahet og um fug teg latisimu ap suwon inowen uhe men umalikisi men aren angge obog toho hilaminon aru famen anden angge obog toho ayeg war amag perisi. 26 Ari perisimu ap suwon ino alukema hur atisireg, 'Nikni, nilmu wereg atuk halug hanggengge fahet fobik og huruhuken hindi yuwag toho welamin,' irisi. 27 Ari irisiyon fahet ap suwon inowen indi harisireg inggik lole ferisireg, 'Paleg angge fahet fobik og nuruhun fug, lamihin,' irisi. 28 Lamihin irisimu ap ino wilip atisireg larukmen are eke uang inggila misig paleg latisiyon ino men kema salkal urusa. Salkal urusareg are ino sen harisireg anggolop pete haruk lit, 'Nanggengge paleg lahenon ari og nimin,' irisi. 29 Og nimin irisimu are ino alukema hur atuk lit, 'Nare, nilmu wereg atuk halug hanggengge fahet fobik og huruhuken hindi yuwag toho welamin,' irisi. 30 Ari irisimu are ino ele holuk fug anggeyen hele waroho penjara fam kila feserisireg, 'Palehon fahet og nuruhun halug eneg wilip aruhun,' irisi. 31 Ari turukmu ori winonen yet harusareg enere fahet inindi siyag atusama inikni ap suwon ino ambeg huruwe larusa. 32 Huruwe larusama ap suwon inowen, 'Ap ari nambeg watnisiyen hondohik lalihip,' ulug otsi mon eneptisi. Ap ino hondoholug waharusama ap suwon inowen, 'Nare, hat siyag hahun, haren an nubam hele ilaheg toho ehenma haren paleg lahenon fahet anden apmayap tihi. 33 Anden hat nindi hiyihi hag toho haren oho hare fahet hindi reg lalen,' irisi. 34 Ari irisireg olok harisireg inggik hele waroho unggum kong turuk inap wereg ambeg wabusa ulug og isarisireg, 'Nanggengge palehon fahet obog toho og nuruhumu eneg wilip fesuhup,' irisi. 35 Honoriyen hunubam siyag ane turukon fahet hinindi hondo rebeselug ambolmayap tuhup fugmu ap suwon inowen tirisiyon hag toho Nikni poholmonen oho hit hunubam tuhu," ulug Yesusen hiyag isibag.

Matius 19

1 Yesusen wene ari obog toho hiyag isibareg Galilean wilip atug o Yudea Yordan fumag fil werehon libag. 2 Ap anggolo luhaloho Ombolim laruk latfagma ouk warukon arimano Aren hihir eneptuk latfag. 3 Hihir eneptuk latfagma Farisi inaben At wal hul ulug watfareg kapal haruk lit, "Aben hiyap og talug anggeyen alem winon-winon ubam embelug hiyap ino umbusuk hag teg ano?" ulug umung hibag. 4 Umung hibagma Yesusen te, "Atam wal tibag Ahun inowen ap men hiyap men wal enepfag ane suwesingga fam haharehon harikip fug? 5 Wal enepfareg hiyag isaruk lit, 'Aben ikni men isinga men embeselug uhe men mangno roho wereg lit enebe misig welamuhup,' ibag. 6 Wal enepfag ahun inowen ari ibagma it itano enebe piren fug, enebe misig wereg. Allahn misihap tibahon ari aben pirenap tuk fug teg," ibag. 7 Yesusen ari ibagma iren te, "Aben nuhe embesemin peruk halug suwesingga fam, 'Hiyap tu imbisihi,' ulug haharoho hiyap ino inggikmu og uruhu ulug Musan ibag ane ari nungge fahet ibag," ulug Yesus kapal hibag. 8 Ari ulug kapal hibagma Yesusen, "Hit hinindi sohu roho welahebon ari fahet eneg hun Musan hunuhesi umbusuk teg lahep ulug hiyag isibag. Ari ibag angge famen Allahn mun angge man angge wal tibag sambil ari roho ibag fug. 9 Ap ekeyen uhe subon embeselug keron hilaruk ahun inowen ap unuhesi yarog taruk ahun hag toho wereg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. We hiyap yaying turukon eneg umbusuk hag teg," ibag. 10 Yesusen ari ibagma Otsiyen te Onowe fam enele uruk lit, "Ahun uhe men ari turuk lit welamuhup peruk lahen halug aben hiyap waruk ane embeselepma fano," ibag. 11 Ari ibagma Yesusen, "Anden iminon aru ap obog toho inindi anggar amuhup fug, we Allahn inindi anggarap enebuhuwon fahet uruk lahi. 12 Ap winon inisingasiyen unuwali eleg angge indag enepfagma unuhesi men mangno roho nohuk fug tehen hiyap hilaruk eleg. Ap winon aben unuwali og eneptukmu unuhesi men mangno roho nohuk fug tehen hiyap hilaruk eleg. Ap winon nit Allah umalikisi At weregma kuhuk ulug ininggareg inindiyen hiyap men mangno roho nohuk fug teg lahe ulug hiyap hulul fug peruk lit wereg. Ap sa indi wereg halug ihi ane ari indi anggar amag," ulug Yesusen hiyag isibag. 13 Welatfagma aben malik toron unubam Yesusen sembahyang uruk lit Inggik ununggulmu embemisi ulug ambeg hondog eneplug waharuk latfag. Hondog eneplug waharukmu Otsiyen ap arimano per eneptuk latfag. 14 Per eneptuk latfagma Yesusen, "Malik toron arima An nambeg wamag tohon hiren per enebuk fug. Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino malik toron aruma unubabut hag toho werehon eneg Inikni aruhu," ibag. 15 Ari ibareg Inggik ununggulmu emberuk lit hi enepfareg o ino embeselug wilip atfag. 16 Ap misig Yesus ambeg watfareg, "Nowe, an Allah ambeg kuhukteg mondabi noluk welaruhukon fahet fano ane nungge ane turuk laruhuk, Haren hiyag nimin," ibag. 17 Ari ibagma Yesusen, "Fano ane nungge turuk laruhuk ulug nungge fahet An kapal Neyehen? Ap we misig eneg fanowon wereg. Allah ambeg kuhukteg welaruhuk peruk lahen halug Allahn komo neneptuk ane hikit toho turuk laruhun," ibag. 18 Ari ibagma ap inowen, "Nungge ane fam komo neneptukon fahet ehen," ulug kapal hibagma Yesusen, "Ap unusuk fug, ap unuhesi pal ta fug, yoholiyangge hila fug, hele si ane uruk laruhun fug, 19 hikni men hisinga men hindi roho welaruhun, hinggareg hindi reg lahen hag toho ap winon oho hindi reg laruhun," ulug hiyag itfag. 20 Ari ulug hiyag itfagma ap kabiniyon inowen, "Obog toho ehenon ari hikit toho turuk latikik, napelehon eke wereg ano," ulug kapal hibag. 21 Ari ulug kapal hibagma Yesusen, "Mondabi fano aruhuk pehen halug lamihinteg haren angge obog toho ayeg waruhunteg ap enengge elehon ayeg waruhun angge arimano og isa lahunmu haren tohon fano angge poholma welaruhu. Poholma werehen suhuloho Nambeg waruhunmu An men ambiyeg laruk lamuhuk," ibag. 22 Yesusen hiyag itfag ane ari hol hibareg ap kabiniyon ino aren angge anggolo werehen indi anggin atfagma ibam mondabi pok arik libag. 23 Pok arik libagma Yesusen otsi fam, "Ap enengge anggolo werehon Allah wereg ambeg nangginoho kuk teg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 24 Wam unta oho lisu fo reg keyen kuk hag teg? Ari hag toho ap anggengge anggolo werehon Allah ambeg kuk fug teg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 25 Yesusen ibag ane Otsiyen hol hibareg enekol anggolo atfareg Onowe fam te, "Ari reg halug ap sa Allah wereg ambeg kuhu?" ulug kapal hibag. 26 Ari ulug kapal hibagma Yesusen otsi hebeloho kim isibareg hiyag isaruk lit, "Aben te tuk fug teg angge famen Allahn eneg tuk teg lit wereg," ibag. 27 Yesusen ari ibagma Petrusen ubam ele uruk lit, "Nowe, mun angge man angge niren tohon obog toho embeserukukteg Hat men ambiyeg laruk lahe angge re nit fahet onggo nungge og nisa reg," ulug kapal hibag. 28 Kapal hibagma Yesusen, "Pohol men kinang men kerap tuhu sambil At ap atik ibahon ino umbagpag turuk ambehen lehoma heriyeg laruhumu hit An men ambiyeg larikibon oho hur atuk angge nisanggowen fam heriyeg lit Israel inap ununggul unuk nisanggowen werehon ino fam unggum werehon hiren kong tuhup. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 29 Ap sa An nunuk fahet ibam men ori erekisi men ikni isinga men umalikisi men iyabuk men embeselug An men ambiyeg lahuwon ino embeselug lahu angge arimano fahet ubalma Allahn sebe roho og uruhureg At men mondabi oluk welaruhu. 30 Ap anggolo arimano tamon fobik amuhupmu fobikon tam amuhup," ulug hiyag isibag.

Matius 20

1 "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino ap misig yabuk ngi ahun hag toho wereg. Ap ino hubet-habet hele anggur yabuk wibusan ap mingming enepmin ulug wilip atisi. 2 Hiyag eneptisireg, 'Uang inggila misig og hisamin,' irisimu iren fano urusama, 'Yabuk anden toho wirik lalihip,' ulug hiyag isarisi. 3 Hiyag isarisireg mo lahik waharisimu nin wilip atisireg yet harukmen ap winon eke saplangge silimu wereg latusa. 4 Wereg latusama, 'Hir oho anggur yabuk anden tohon wirik lalihipmu onggo anden og hesele perukon og hisamin,' irisimu ir oho larusa. 5 Larusama welatisireg mo anum pulmu weregma ap winon eke hondog enebik oho wilip atisi. Hupmu mo haya regma nin eke ap hondog enebik oho wilip atisi. 6 Nin eke sinal ele ik ohoma oho wilip atisireg silimu ap anggolo luhalegma larisireg, 'Nori, hit nungge fahet fahe angge heriyeg lit welahep?' irisimu 7 iren te, 'Hondog nenebik wahasa fugmu welahe,' urusama aren, 'Hir oho anggur yabuk anden toho wirik lalihip,' irisi. 8 Mondabi hup atisimu ap inowen amingmingangge fam, 'Yabuk wituk inap wol enepmihinteg onggo og isamihin. Fobik wahason tam og isamihinteg tam wahason fobik og isamihin,' irisi. 9 Ari irisimu it sinal ele ik ohoma waharuson oho wal taneg uang inggila misig-misig og isarisi. 10 Og isarisimu it tam waharuson arimanowen, 'Nit tot anggolo og nisamisi,' perusa angge famen ir oho wal taneg uang inggila misig-misig og isarisi. 11 Misig-misig og isarisimu yabuk ngi ahun fam enele onolok toho uruk lit, 12 'It fobik wahason yabuk we tot wirehesa angge famen nit atam waheyon yabuk anggolo wituk lit molok anggolo hehe angge famen nungge fahet it nim wirim toho og nesehen,' urusa. 13 Ari urusama ap suwon inowen it obog toho weregma ap misig fam, 'Nare, anden siyag ane hubam tihi fug. Uang inggila misig og hitmin ihimu fano ehen anggeyen nungge fahet uruk lahen? 14 Haren tohon hilalug lag. An nindiyen te it fobik wahason men hit tam wahebon men ambi roho og hisamin pihireg og hisihi. 15 An nanggengge nindiyen ap og isa fug teg lahi? Anden ap nindi enesug lahi ane fahet holok haruk lahen?' ulug pet tirisi. 16 Ari hag toho ap fobikon atam amuhupmu ap atamon fobik amuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 17 Yesus o Yerusalem lahakuk ulug kema laruk lit Otsi nisanggowen enemu hondog enepfareg hiyag isaruk lit, 18 "Ketiya nit o Yerusalem luk oho lahe. Lahakukmu At ap kinangmon atfahon ino imam usane onoluk inap men Musa wene onoluk inap men ininggikmu og isahupmu pinggi ware fusukag ulug unggum Ubam umbuhup. 19 Ubam umbuhupteg Allah unuk enepeleg inap ininggikmu umbuhupmu Inggaliyap turuk lit Ebe siyag toho wabuhupteg e fam tele fesuhupmu At o hinahaneg angge Oluk aruhu," ulug Otsi hiyag isibag. 20 Zebedeus uhe inowen Yesus fam heng angge heng timin ulug umalikisi men Ambeg watfareg Alukema hur atfag. 21 Hur atfagma Yesusen, "Nungge heng Napmin ulug wahen?" ibagma hiyap inowen, "Nowe, Hat palimuwap Habuhu ambehen an numaliki ariya misihon ninggik pikit fil misihon ninggik hare fil hur arik maniyek uhunen hiyag hitmin ulug wahi," ibag. 22 Ari ibagma Yesusen, "Heng Nabehep ane ari henepelehen ehep. Ik kubag Anden nahukon ari fam hir oho nenggep ha reg lahep?" ulug umung isibagma iren te, "Nir oho nengge ha reg lahe," ibag. 23 Ari ibagma Yesusen te, "Ik kubag Anden nahukon ari hiren oho nahup angge famen ninggik pikit fil hare fil hur arik maniyek uruk ane ari Anden uk fug teg lahi. Nikniyen unubale hale fuhureg tiya hur arik maniyek ulug Aren perukon eneg wol enebuhu," ibag. 24 Ibag ane ari Otsi numen itano hol hibareg onolok haruk lit ap piren itano per enepfag. 25 Per enepfagma Yesusen wol enepfareg hiyag isaruk lit, "Ap suwon kema-kema werehon onotsi enele ine roho apmayap eneptuk ane hit honoluk. Ap suwon it sen enesug inap arimanowen oho enele ine roho onotsi mingming enebil laruk. 26 Hiren oho ari roho tuhup fug. Hit sehelimuwon misihen an suwon welaruhuk peruk halug at ino henemingmingangge amag. 27 Hit sehelimuwon misihen an palimu aruhuk peruk halug at ino henemingmingangge wereg lit let heneptuk laruhu. 28 At ap kinangmon atik ibahon ino hiren At let tuhuben waharisi fug, Aren hit let heneptuk laruhuk ulug waharisi. Aren ap anggolo windar enebuhuk ulug Inggarehen oho Nuwabukag peruk," ulug Yesusen hiyag isibag. 29 Yesus otsi men o Yerikho embeselug kema larukmen ap anggolo mondeg angge Yesus ombolim laruk latfag. 30 Ombolim larukmen ap inil hupnihon piren funggalem ilanma heriyeg lit Yesus it pisan isalug laruk urukmu hol hibareg enele hi roho, "Nonowe, Hat Daud amloho welahenma nit Hindi nisimin," uruk latfag. 31 Ari uruk latfagma ap anggolo arimanowen henele imbisiyek ulug per eneptuk latfag. Per eneptuk latfag angge famen enele nin eke hi roho uruk lit, "Nonowe, Hat Daud amloho nit Hindi nisimin," uruk latfag. 32 Ari uruk latfagma Yesus in atfareg tiya maniyek ulug wol enepfag. Watfagma Yesusen, "Nungge nunubam timisi ulug uruk lahep," ulug kapal isibagma 33 iren te, "Nonowe, ninil fano alepma yet haruk lala peruk lit uruk lahe," ibag. 34 Ari ibagma Yesusen indi isibareg inilmu Inggik tung harukmu inil fano atfag. Fano atfareg yet haruk latfareg Yesus men ambiyeg laruk latfag.

Matius 21

1 Yesus otsi men o Yerusalem horogma o Betfage zaitun punu fam wirigmu ino libag. Libareg Otsi piren tam lalihip ulug mon enepfag. 2 Mon eneptuk lit, "Heneluke fil o pumbuk wirigmu lalihipteg yet halihipteg wam keledai isinga misig kumbi ililigmu umalik iraham weregma lalihip. Isinga ino loltihipteg pirenet Nambeg walug watihip. 3 Ap ekeyen, 'Wam ari nungge fahet loltuk lahep,' uruk halug hiren at ubam, 'Nonowe sehet teg lit wak aliyek ulug mon nenebehek,' ilihipmu walug aliyek ulug og hisamisi," ibag. 4 Tibag ane alem aru atam wene hiyag isaruk latfag ahunen haharoho imbibag ane hikir amag ulug tibag. Imbibag ane aru, 5 "Sion hilani malik ino wene hiyag umuhubon te tu: Honowe suwon henembeg waharukmu yet teg lamok. Indi wiyig teg lit wam keledai misig emberimu heriyegma waharuk. Wam keledai anggin angge ha rurukon umalik kabiniyon emberimu heriyegma waharuk." 6 Yesusen ari ulug Otsi mon enepfagma it libareg onoweyen hiyag isibag ane hikit toho 7 keledai ino lolfareg umalik men walug watfag. Walug watfareg enesum nonggoloho Yesus hur atmisi ambeg ulug keledai emberimu tuwale fibagma Yesus keledai palimu hur arik lahibag. 8 Hur arik lahibagma larukmen ap anggolo arimano luhaleg lit enesum nonggoloho kebunggalma Yesus watmisi ke ulug tuwaltil larukmu winonen te e inggik sombo roho funggalem ke tuwaltil laruk latfag. 9 Ap anggolo Yesus aluke fil Ambol fil miyaloho laruk latfahon arimanowen enele hi roho uruk lit, "Daud amloho Hat wel Haptuk lahe, Ninikni Allahn mon Haptisimu waharuk lahenon hi Haptuk lahe, lehoma welahenon wel Haptuk lahe," uruk latfag. 10 Ari il larukmu Yesus o Yerusalem kibagma Yerusalem inap obog toho ngik-ngog tibareg enele sahaltuk lit, "Ap tu sa waha," uruk latfag. 11 Ari uruk lit, "Tu Allahn monde ferisiyon Yesus Nazaret o Galilea wereg ahun ino waha," ulug enele sahaltuk latfag. 12 Yesus Allah ibam kibareg onggo paloho ayeg waroho waruk inap yanggal eneptuk lit uang hunduko emberuk ambeg e tuwalehon hebel isibareg suwe yalma ayeg waroho emberuk ambeg tel isibag. 13 Tel isibareg hiyag isaruk lit, "An nibam tu sembahyang uruk ibam wereg ulug haharoho imbibag angge famen hiren te ap siyag ane turuk lit enebe unusulug enengge hilaruk inap inibamap tirikip," ibag. 14 Ari ulug yanggal enepfareg weregman ap inil siyahon men unuyug siyahon men Allah ibam ino Ambeg waharukmu Yesusen hihir eneptuk latfag. 15 Hihir eneptukmu malik toron Allah ibam welatfahon arimanowen yet hibareg fano ane Aren turuk ulug, "Hat Daud amloho welahenon wel Haptuk lahe," uruk latfag. Ari uruk latfagma imam usa inap onowesi men Musa wene onoluk inap menen Yesusen tibag ane men maliken ibag ane men kim hibareg enehummu siyag atfareg 16 enele uruk lit, "Malik toron aruman uruk ane Hat holtuk lahen?" ulug kapal hibagma Yesusen hebeloho it unubam hiyag isaruk lit, "An holtuk lahi. Malik ag narukon sum fam fani roho werehon arimanowen sini yunggultuk lit Allah wel tuhup ulug haharoho imbibahon harikip fug?" ibag. 17 Ari ibareg Yesus o inowen it embeselug wilip atfareg o pumbuk Betania ino libareg nohibag. 18 Nohibareg likiya Yerusalem suhuloho watnin ulug kema waharukmen Yesus suburu obok turuk latfag. 19 Obok turuken kema laruk lit yet harukmen e ara soluk hag ahen misig weregma yet hibareg anggen namin ulug iraham larukmen e ino anggen elegman inggila eneg welatfag. Welatfagma e ino fam, "Anggen uk fug angge weregman eneg mo ilig am wirig am turuk laruhu," ulug pet tibag. Ari urukmu itano e ino ilim atfag. 20 E ino ilim atfagma Otsiyen yet hibareg enekol haruk lit, "Nangginoho e ara aru folo-folo ilim aha?" ibagma 21 Yesusen, "Hinindi piren teg eleg angge tem toho wenggel haruk lamuhup halug Anden e aru pet tihi hag toho hiren oho ari hag toho tuk teg lamuhup. Ari tor angge fam wal haruk lahe. Tom aru halog toho ik yenggelehon ahummu wambin uhupmu oho teko lahu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 22 Mun angge man angge fahet hinindimu tem toho peruk lit Hinikni fam heng turuk lamuhupmu Aren hit og hisahu," ibag. 23 Yesus Allah ibam kibareg wene hiyag isarukmu imam usa inap onowesi men Yahudi inap iniknisi men arimano Yesus ambeg watfareg kapal haruk lit, "Haren mun ane man ane turuk lahenon ari ap san hineyap Haptuk lit holukap Haptukmu turuk lahen?" ulug kapal hibag. 24 Ari ulug kapal hibagma Yesusen, "Anden oho hit hunubam il misig kapal hisamin. Anden kapal hisaminon fahet hebeloho hiyag Nitihip halug Anden oho nineyap Naptukmu mun ane man ane turuk lahiyon fahet hiyag hisamin. 25 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino poholman waharisi ano, ap kinangmonen turuk latisi ano," ulug kapal isibag. Ari ulug kapal isibagma it-it enemu enele sahaltuk lit, "Poholman waharisi ul halug nungge fahet at ele holtikip fug ik ohoreg. 26 Ap kinangmonen turuk latisi ul halug ap aruman pet nenebuk ohoreg. Ap anggolo aruman Yohanes Allahn monde ferisimu waharisi peruk angge re nenekol toho welahe," peruk lit it-it enele sahalfareg 27 Yesus fam te, "Nit nenepeleg," ibag. Ari ibagma Yesusen it unubam te, "Nenepeleg ehepma Anden oho An nineyap Naptukmu mun ane man ane turuk lahiyon ino fahet hiyag hisamin fug," ibag. 28 Yesusen wene eke hiyag isaruk lit, "Anden wene misig hiyag hisaminon fahet hiren nungge pelihip? Ap misig umalikisi piren welatusa. Misihim amloho wandabon ambeg larisireg, 'Namloho anggur yabuk anden tohon yoho wirik lamihin,' irisi. 29 Ari irisimu hun ino amlohowen, 'Nikni, fano,' irisi angge famen malik ino yabuk wirik larisi fug. 30 Wirik larisi fugmu fobik hun ino amloho fobikon ambeg larisireg, 'Namloho, anggur yabuk anden toho wirik lamihin,' ulug ot fam oho ari ik larisi. Ari ik larisimu malik inowen, 'Nirim,' irisi. Ari irisireg nin indi wenggel harisireg nikni ele imbisihi ulug fobik yabuk wirik larisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 31 Hiyag isibareg, "Ikniyen irisi ane fuki roho san tirisi peruk lahep?" ulug kapal isibag. Ari ulug kapal isibagma iren te, "Fobikonen inikni ele holtisi," ibag. Ari ibagma Yesusen te, " Pemerintah amingmingangge men hiyap yaying turukon men siyag-siyag ane turuk angge famen Allah weregma it tam kuhup, hit fobik amuhup. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 32 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino kebunggalem fanowon hiyag hisik oho waharisi angge famen ele nale feserikip. Pemerintah amingmingangge men hiyap yaying turukon men siyag ane anggolo turusa angge famen Yohanes ele holtusa. Hiren te at hinilen harikip angge famen fobik tem toho uruk ulug hinindi wenggel harikip fureg ele nale feserikip," ulug Yesusen hiyag isibag. 33 "Wene eke indit toho hiyag hisaminon fahet holeg lamok. Ap misihen anggur yabuk eke witisireg elehet walinggoho kilaptisi. Ahaluwe pete roho kilaptuk ambeg ulug kinang fo roho habuli ferisireg yabuk foroho ahun fahet e pila ribik laharisi. Pila ribik laharisireg yabuk aru foroho lamuhup ulug ap hiyag isarisireg o winama larisi. 34 Larisireg wereg lit anggur anggen tahantuk li waharuk perisireg foroho inaben anggen eke minggiroho numbahakup ulug amingmingangge mon eneptisi. 35 Mon eneptisimu foroho inaben amingmingangge arimano sen eneptusareg eke yik angge ware feserusa, eke pinggi ware feserusareg nin eke helep fam pinggi ware feserusa. 36 Unusurusa angge famen yabuk ngi ahun inowen amingmingangge nin tot anggolo mon eneptuk latisimu atamon unusurusa hag toho fobikon oho unusuruk latusa. 37 Unusuruk latusama amloho monde feruk lit at fahet enekolen wabusa fug ulug monde ferisi. 38 Monde ferisimu yabuk foroho inap arimanowen malik ino waharukmu yet harusareg it-it enele uruk lit, 'Yabuk fobik ngi aruhu ahun tu waharuk, yabuk ari nit ngi amuhuken at ware fusul,' urusa. 39 Ari il laruk lit senetusareg elehet sel fil hik isarusareg pinggi ware feserusa. 40 Yabuk ngi ahun ino waruhureg yabuk foroho inap arimano nanggin enebuhu?" ulug Yesusen kapal isibagma 41 iren te, "Ap siyag ane turuk latuson arimano waroho yanggal eneptuk lit ap winon fam yabuk ino hiyag isahumu iren anggen tahantuk li tahanoho ngi ahun ino og utuk lamuhup," ibag. 42 Ari ibagma Yesusen, "Olun waruk inaben helep siyag tohon tu ulug hik isaruson ino ubule yag atisi, ari Ninikniyen nit nonolohotma turukmu yet haruk lahe. Aru atam haharoho imbibahon harikip fug? 43 Allah wereg ambeg ino hit hininggikmuwen taluk toho ap winon anggen fanowon urukon og isahumu iren ngi amuhup. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 44 Ap eke helep ubule ino fam uyug kik turuk lit mako wambuhureg uyug fala roho uwag lilibug toho lin uhu. Helep inowen ap ino hondo ruhu halug ap ino lilibug toho kinang aruhu," ulug Yesusen ap arimano hiyag isibag. 45 Hiyag isibagma imam usa inap onowesi men Farisi inap men Yesusen indit toho ehekon ari nit fahet ehek ulug inindi anggar atfagma 46 at senebulteg wabul pibag angge famen ap anggolo aruman Yesus fahet Allahn monde ferisiyon wereg peruk ulug enekolen imbisibag.

Matius 22

1 Yesusen wene eke indit toho hiyag isaruk lit, 2 "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino ap suwon misig hag toho wereg. Ap suwon ino amlohowen hiyap hilarisimu seni esetmin perisireg 3 namlohowen hiyap helehekon fahet seni esetminen ap atam hiyag isarikikon seni aru na wamusan hondog enebik lalihip ulug amingmingangge mon eneptisi. Mon eneptisi angge famen ap arimano ninirim ulug pok atusa. 4 Pok atusama amingmingangge winon eke mon eneptuk lit, 'Tam wamuhup irikikon enembeg lalihipteg hiyag isaruk lit wam sapi men senggeloho suwe pak men suburu men mangno roho eserihiyon aruma an yahaltukmu wamusa ehek ulug hiyag isa lalihip,' irisireg mon eneptisi. 5 Mon eneptisimu ap wol eneptisiyon arimanowen lul fug perusareg winon iniyabuk fahet wilip atusama winon ininggarehen tohon fahet pok atusa. 6 It winonen amingmingangge itano sen eneptusareg enele ying eneptuk lit waroho lahap eneptusareg pinggi unusurusa. 7 Unusurusama inikni ino indimu olok harisireg otsi sehen seneg inap unubam namingmingangge unuseheson fahet ap unusuruk lit inibam harep pisatihip ulug mon eneptisi. 8 Mon eneptisireg amingmingangge fam, 'Namlohowen hiyap helehekma seni eserihireg yahale fihi angge famen ap wol enebihiyon arimano siyag ane tehesama seni aru na fug teg. 9 Ari fahet ke handuhal teg ambeg lalihipteg weregma ap larukmu isalihibon hondog eneptug watlihipmu seni eserihiyon nalusa,' irisi. 10 Ari irisimu larusareg ap obog toho ke handuhal teg ambeg larukmu yer isaruson arimano siyag ane turuk inap men fano ane turuk inap men palu eneptusareg hondog eneplug waharusama seni esetisi ibam ino ap pohonen keleg irisi. 11 Ap suwon inowen pohon arimano yer isamin ulug kirisireg yer isarukmen ap misig sum fanowon wan teg eleg angge welatisi. 12 Welatisimu ap suwon inowen, 'Nare, sum fanowon wan tehen fug angge famen nangginoho tuma kik wahen?' irisimu ap ino ele eleg angge welatisi. 13 Ele eleg angge welatisimu ap suwon inowen amingmingangge fam, 'Ap aru inggik men uyug men hele fam pug tebelihipteg mondabi hik teg ambeg hik isa lalihipmu uba yatuk lit ayeg kilit matuk lit welaruhu,' irisi. 14 Ap anggolo wol eneptisi angge famen tor angge eneg mumal eneptisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 15 Welatfagma Farisi inap palu ribareg Yesusen imisi ane ari fam alem Ubam umbuhukteg wabuhuken yoho kapal haruk lit aluwat hul ulug enele sahaltuk latfag. 16 Enele sahaltuk latfareg Farisi inap onotsi men Herodes otsi men mon enepfagma Yesus ambeg libareg kapal haruk lit, "Nonowe, Hat hindi wirik toho welahenon ari nit nonoluk. Allahn komo eneptukon hag toho eneg ap hiyag isaruk lit ap unubam Hakol eleg toho siyag ane ehek, fano ane ehek ulug iren pelusa puk fug anggeyen uruk lahen. 17 Haren peruk lahenon hiyag nisimin: Ap suwon Kaisar inowen uang heng neneptikim og um teg ano, og um fug teg ano?" ulug kapal hibag. 18 Ari ulug kapal haruk lit it unundaman peruk latfag ane Yesus tam Oluk atfareg Ele uruk lit, "Hit henele si uruk hinap, nungge fahet An wal Niyaruk lahep? 19 Uang Kaisar fahet emberukon misig An nubam unug hemek," ibagma iren uang anggen misig unug hibag. 20 Unug hibagma Yesusen kapal isaruk lit, "Orohole ilit tehon men unuk haharehon men ap sa unuk hahareg lit wereg?" ibagma 21 iren te, "Kaisaren tohon hahareg," ibag. Ari ibagma Yesusen, "Kaisar og um hahon Kaisar og umuhup. Allah og um hahon Allah og umuhup," ibag. 22 Ibag ane aru hol hibareg enekolen Yesus embeselug libag. 23 Welatfagma o ino sambil Saduki inaben ap war atukon Allahn onolukap enebuhu fug peruk inap Yesus ambeg watfag. 24 Watfareg kapal haruk lit, "Nonowe, Musan nit fahet haharoho imbibahon te, 'Ap misig umalik indag ta fug angge uhe tuhum weregma lin isalug war atukmu areyen nowe ubalmangge malik enderuhuk ulug hiyap ino hilahu,' ulug haharoho imbibag ane fahet niren kapal Huyul," ibag. 25 "Inikni misihen ondohowon ap sabiren nit sehelimu welatusa. Onowe wandabon ino hiyap hilarisireg weregman war atisi. Ubalmangge eke endebuk fug anggeyen war atisimu uhe ino ot fahet lin teberisi. 26 Otsi pirenehon hinahanehon oho ari roho hiyap inowen og enebil larukmen sabiren obog toho war atusa. 27 It obog toho itano war atil larikim hiyap ino oho war atisi. 28 Hiyap ino it sabiren itanowen oho latusa angge re Allahn ap warehon onolukap enebuhu sambil hiyap ino san hilahu?" ulug kapal hibag. 29 Ari ulug kapal hibagma Yesusen te, "Hit un ke laruk hinap haharoho imbibahon henepeleg toho welahebon ariyen Allah ine werehon ino eke henepeleg. 30 Allahn ap warehon onolukap enebuhu sambil ino aben hiyap heleheg hiyaben ap heleheg turuk ane eleg laruhumu Allah otsi malaikat wereg hag toho welamuhup. 31 Ap warehon Allahn onolukap enebuhu ane fahet Allahn ibag ane iminon tu haharoho imbibahon irikip fug? 32 Allahn ele uruk lit, 'Abraham Ikni An welahi, Ishak Ikni An welahi, Yakub Ikni An welahi,' ibag. Ibag ane aru Allah ap warehon Inikni wereg eleg, ap onoluk werehon Inikni wereg," ulug Yesusen hiyag isibag. 33 Ari ulug hiyag isibagma ap anggolo arimano hiyag isibag ane fahet enekol hibag. 34 Yesusen Saduki inap ininggaliyap enepfagma enele uk fug angge weregma Farisi inaben yer isibareg it luhal arik watfag. 35 Luhal arik watfareg it sehelimuwen Musa wene oluk ahun misihen At wal hul ulug kapal haruk lit, 36 "Nowe, wene atam Musan haharoho imbibahon te keyon palimu reg," ibagma 37 Yesusen te, "Hikni Allah hindimuwen hindi reg lit hahime men hebe obog tohowen hindi reg laruhun 38 ulug komo enepfag ane aru eneg palimu wereg peruk lahi. 39 Pirenehon ari hag toho werehon te tu imin: Hinggareg hindi reg lit welahen hag toho ap winon hindi enesug laruhun. 40 Alem piren ariya eneg palimu werehen Musa wene oho atam Allah wene hiyag isaruk latfahon oho ihiyon tu apma wereg," ulug hiyag isibag. 41 Farisi inap palu roho weregma Yesusen it kapal isaruk lit, 42 "Hiren Mesias fahet nungge peruk lahep? At ino ap sa amloho wereg peruk lahep?" ibagma iren te, "Daud amloho wereg," ulug hiyag Itfag. 43 Hiyag Itfagma Yesusen hebeloho kapal isaruk lit, "Ari reg halug Daud ino Allah hime fanowon inowen let turukmu aren ele hiyag isaruk lit nangginoho Mesias fam Nikni uk hag teg latfag. 44 Dauren ibag ane iminon tu, 'Nikni Allahn an Nikni fam Ele uruk lit Hat men seli roho werehon arimano Huyug apma umbuhuken Ninggik pikit fil tuma hur arik ma,' ulug Dauren ari ibag. 45 Daud inowen ele uruk lit, 'Nikni,' ibag angge famen Ikni ino nangginoho nin Amloho am teg?" ulug Yesusen kapal isibag. 46 Kapal isibag ane fahet ap misihen oho hebeloho Yesus hiyag Um fug teg latfag. O ino sambil oho o wina sambil oho ap misihen oho ambong se roho kapal ha fug teg latfag.

Matius 23

1 Yesusen ap anggolo arimano men Otsi men hiyag isaruk lit, 2 "Musa wene onoluk inap men Farisi inap men arimanowen Musa ubalmangge nit welahe peruk. 3 Ari fahet iren enele hiyag hisarukon holtuk lit fuki roho turuk lamuhup angge famen ininggik fam iren turukon ari hag toho hiren turuk lamuhup fug. Enele fam uruk angge famen ininggik fam turuk eleg. 4 Sum angginon het toho ap ununggulmu emberuk anggeyen ininggareg ininggiken tor angge oho sen haruk eleg. 5 Iren turukon ari fano ane turuk lahema aben yet nisalug wel nenebukag peruk lit turuk. Niren sembahyang urukmu aben yet nisawag ulug sohomanggen anggeyon men sum yaron men wan toho sembahyang uruk. 6 Iren seni esetuk ambehen oho lehoma hur amul peruk lit sembahyang uruk ibamen oho olohotma hur amul peruk. 7 Ayeg waroho waruk ambeg wereg inaben hi neneptuk lit niniknisi nonowesi ulug wel nenebukag ulug lehoma in atuk. 8 Nori, hit-hit hi-hi atuk lit, 'Nonowe, nonowe,' uruk lamuhup fug. Honowe we misig eneg weregma hit are men are men hag toho welahep. 9 Hiren ap kinangmon hi ruruk lit, 'Ninikni,' uruk lamuhup fug. We Hinikni misig poholmon ino eneg wereg, At ubam Ninikni uruk lamuhup. 10 Hiren hininggareg fahet milal neneptukon tu wereg uruk lamuhup fug. We hit milal heneptukon Mesias ino wereg. 11 Hit sehelimu an suwon welahi perukon ino henemingmingangge amag. 12 Ap san inggareg palimuwap tarukon ino apma aruhumu ap san inggareg apmayap tarukon ino palimu aruhu. 13 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hinindi anggin amag. Hit henele si uruk lit Allah ibam kul perukon onolohotma sok latuk lahep. Hit hininggareg kuk fug teg lahebonen ap winon kul perukon sok hembit keleg tebeseruk lahep. 14 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hinindi anggin amag. Hit henele si uruk hinap suburu enebit naruk hag toho hiyap yuwohon enenggengge inibam werehon feleng toho hilaruk lit aben fano helehesa ukag ulug sembahyang yaron il laruk lahebon alem angginon hunubam aruhumu mondabi siyag amuhup. 15 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hinindi anggin amag. Hit henele si uruk hinaben te ap misig nonot aruhureg wene niren tohon kuhu ulug ik yenggelehon paltil tom luhatil laruk lit ap eke hiyaharuk lahep halug siyahon umalikap turukmu hiren siyag ane turuk lahebon se regma aren turukon mondabi anggin teg. 16 Hininggareg hinil hupnig angge famen ap hondog eneptuk lahe peruk lahebon ari hinindi anggin amag. Allah ibam fam tik-tem toho ihi ulug aben uruk halug sali ari pisan tuk teg uruk lahep. Allah ibam ili ruruk angge fam tik tem toho ihi ulug aben uruk halug sali ari pisan tuk fug teg uruk lahep. 17 Hit hinindi sohu rohon men hinil hupnihon men, Allah ibam palimu wereg ano, ili ruruk angge ino palimu wereg ano? Umbagpag turuk angge ino Allah ibamen fanowap turuk. 18 Hubu lahaptuk ambeg ino fam tik-tem toho ihi ulug aben uruk halug sali ari pisan tuk teg uruk lahep. Esetuk angge fam tik-tem toho ihi ulug aben uruk halug sali ari pisan tuk fug teg uruk lahep. 19 Hit hinil hupnig hinap, nungge palimu wereg: Hubu lahaptuk ambeg ano, esetuk angge ano? Hubu lahaptuk ambeg inowen esetuk angge fanowap turuken hubu lahaptuk ambeg palimu wereg. 20 Hubu lahaptuk ambeg fam tik-tem toho uruk ahun ino hubu lahaptuk ambeg men esetuk angge men fam sali emberuk. 21 Allah ibam fam tik-tem toho uruk ahun ino Allah ibam men o ino fam wereg Ahun men fam sali emberuk. 22 Pohol fam tik-tem toho ihi uruk ahun ino Allah hur atuk ambeg men hur atuk Ahun men fam sali emberuk. 23 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hinindi anggin amag. Hit henele si uruk hinaben pingga men kami men amben fano angge ayeg waroho hilalug onggo og hisarukon palu numen tebelug numon ino Allah fahet emberuk lahep. Musa wene fam apma werehon hiren palimuwap turuk lahep, palimu werehon apmayap turuk lahep. Pikir ane turukon men ap hinindi enesuhon men hinindi wirik toho werehon men apmayap feseruk lahep. Eke ane turuk lit eke ane embeseruk lamuhup fug. 24 Hininggareg hinil hupnig angge famen ap hondog eneptuk lahe peruk lahep. Elemiyaha ik fam werehon filig toho hik isalug wam sapi hum angge famen abir angge henenggolobag ele ke kilaptuk lahep. 25 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hit henele si uruk lahebon hinindi anggin amag. Kubag ik naruk angge men suburu narukon iya ruruk angge men sel fil werehon puhun toho umatuk lit undama fil henebuwaben yoholiyangge hilaruk lahebon arimano keleg toho weregma naruk lahep. 26 Hit Farisi hinap hinil hupnig lit welahebon, kubag ik naruk angge undama fil tam kul oho fuhupmu sel fil oho fano aruhu. 27 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hit henele si uruk hinap hinindi anggin amag. Ap yal eneptukon amigmu elehet fano roho oko kilabeg lit hohol sel fil fano roho uruk angge famen undama fil ap uwag imbaluwal eneg het teg lit wereg. Ari hag toho hit nim wirim teg. 28 Henehap sel fil aben yet hisalug ap fanowon tuma wereg peruk angge famen hunundaman henele si uruk lit sibiling-sibiling ane uruk hinap welahep. 29 Hit Musa wene honoluk hinap men Farisi hinap men hit henele si uruk hinap hinindi anggin amag. Allah wene tam hiyag isaruk latfag inap sal enepfag ambeg hiren siye teberuk lit fano ane turuk latfag inap sal enepfag ambeg ungga fanowon sale feruk lahep. 30 Sale felug henele uruk lit, 'Nit ninikni umba welatfag li welala hahen ap atam wene hiyag isaruk latfag inap niren unusila fug,' uruk lahep. 31 Ari uruk lahebon ariyen atam hiyag isaruk inap unusibahon arimano unubalmangge nit welahe ulug fag toho uruk lahep. 32 Hit hinikni umban atam enesum sukun taruk latfahon hag toho hiren oho sukun taruk lamuhup. 33 Hit pisanggo umalikisi, imbalo puwami umalikisi, indok humon hunubam aruhumu nangginoho windat taruk lamuhup? 34 Yet teg lamok, hit henembeg Anden wene hiyag hisaruk inap men inindi anggat teg lit wene alem onoluk inap men mon eneptuk laruhuk. Mon eneptuk laruhukmu hiren winon pinggi unusuruk lit e fam tel eneptuk lamuhup. Winon wene uruk ibamen e paleg fam unusuruk lit winon o eke la eke la turukmu unusul ulug mug eneplug laruk lamuhup. 35 Hun Habel ino siyag ane tibag fug angge famen ap unusil laruk ane at famen ak tibareg unusil laruk lit ketiya Berekia amloho Zakharia ino Allah ibam honggoleg wam esetuk ambeg honggoleg pulmu itanowen hiren ware feserikipmu enemep ari fahet ayeg waroho hit hunusuhup. 36 Ap ketiya werehon aruma unubam ihi ane ari tem toho aruhu ulug hiyag hisaruk lahi." 37 Yesusen ele uruk lit, "Yerusalem hinap Nindiyen ulug hunubam uruk lahi. Wene hiyag hisaruk inap Allahn henembeg mon enebik waharisi angge famen helep fam unusil laruk lahep. Suwe ayam umaliki aherabul apma wol toho kilap eneptuk hag toho Anden hat humalikisi wol toho kilap enepmin perikik angge famen ninirim irikip. 38 Ninirim irikipmu hinibam aru ap eleg laruhumu ofoluk aruhu. 39 Ketiya famen hiren An niyahup fuhon fahet tem toho hiyag hisaruk lahi. 'Ninikni Allahn mon Haptisiyon waharuk lahenon tu wel Haptuk lahe,' ulug hiren uhup sambil eneg Niyahup," ulug Yesusen Yerusalem inap hiyag isibag.

Matius 24

1 Wene ari obog toho hiyag isibareg Allah ibamen wilip atug laruk latfag. Larukmen Otsiyen o Allah ibam wirihon aruma kim hamihin ulug hiyag Itfag. 2 Hiyag Itfagma Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "Hiren obog toho yet haruk lahebon aruma helep misig oho eke palimu welaruhu fug, obog halog toho wambuhumu mondabi siyag aruhu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 3 Yesus zaitun punumu lahibareg heriyegma Otsiyen nenemu nenele ul ulug Ambeg watfag. Watfareg, "Fahe hiyag nesehen ane ari no sambil teko lahu ane fahet ehen? Hat waruhun sambil men pohol kinang eleg aruhu sambil men enehangge nungge fam nit tam nonoluk aruhu?" ibag. 4 Ari ibagma Yesusen hiyag isaruk lit, "Ke hare roho larukon fahet aben hinindi ninap henebuhup tohon yet teg lamok. 5 Ap anggolo arimanowen enele si uruk lit An nunuk il waharuk lit, 'An Mesias waharuk lahi,' ulug ap anggolo inindi ninap enebuhup. 6 Ap tog aptuk lit pin unusuruk urukon holuhupteg hinindimu henekol toho wereg lamuhup fug. Obog toho tuhup ane ari Allahn tam pibahon teko lahu. Teko lahuwon fahet pohol kinang ketiya eleg atmisi puk fug. 7 O pumbuk ekeyen te o pumbuk eke min tog aptuk lamuhup. Ap ekeyen te ap eke min seli roho welamuhup. Umu fil men ahamu fil men o mek waharuk lit suburu obok eke inam aruhu. 8 Hiyaben malik indag tik oho lit ak turuk lit ahum fato ruruk hag toho ap arimano siyag amuhup. 9 An nunuk fahet alem hunubam emberuk lit aben sen henebuhupteg pinggi hunusuruk lit ap obog tohowen hit fahet ninirim peruk lamuhup. 10 Ap anggolo owe or oho wereg angge famen inindi nin atikim ininggareg onori fahet ninirim peruk lit unusukag ulug huruwe laruk lamuhup. 11 Ap anggolo waharuk lit enele si ane nit Allah wene hiyag hisaruk ninap ulug ap anggolo ke hareyon hiyag isaruk lit inindi ninap eneptuk. 12 Onolok ane turukon su atuk lit ap inindi enesug ane mondabi sun aruhu. 13 Ap san fobik aruhu ane fahet indi wirik toho welaruhu halug at ino Allahn fanowap tuhu. 14 Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet wene o pumbuk munon-manon obog toho hiyag isahupmu ap obog toho holuhupmu eneg pohol kinang eleg aruhu." 15 "Suwesingga aru uruk ahunen indimu oluk teg lit welaruhu. Nabi Daniel atam haharoho imbibahon hikit toho Allah ibam fanowon ino fam siyag angge mun angge man angge siyahap turukon unduhukmu yet hahupteg 16 ap o Yudea welamuhubon arimano longgo ul ulug folo-folo punumu lahakup. 17 Silimu o palimu heriyeg lit welaruhuwon at anggengge olma werehon hilamin ulug kuhu fug. 18 Yabukmu welaruhuwon ino nasum hilamin ulug olma lahu fug. 19 Siyag aruhu sambil ino hiyap malik forohowon men ag mon tarukon men inindi anggin toho welamuhup. 20 Hit longgo ul ulug lahup sambil ino sun wereg li men wene uruk sambil men lahup tohon sembahyang uruk lamuhup. 21 Pohol kinang wal tibag sambilen tibag fug ane nit ketiya welaheyon fobik welamuhubon ari hag toho tuhu fug angge famen we misihim sambil ino eneg alem angginon ap unubam aruhu. 22 Alem angginon unubam weregma amusun toho welalep angge famen Allahn il horohap tuhu. Horohap tuhu fug halug ap misig oho fano welaruhu fug. An numalikisi mumal tarikikon fano welamag ulug Allahn alem angginon ino il horohap tuhu. 23 Ari tuhu sambil ino ap ekeyen hiyag hisaruk lit, 'Yet hemek, Mesias ino tuma wereg, lumu wereg,' uruk halug tem toho uruk puk fug. 24 Ap enele si uruk inap waharuk lit, 'An Mesias ino waharuk lahi, an wene hiyag hisaruk nahun nabi waharuk lahi,' il wamuhupteg poholmonen turuk ane til ap hihir enebil wamuhup. Ari til waharuk lit Allahn mumal eneptisiyon oho ke hareyon hiyag isaruk lit inindi ninap enebuhuk puhup. 25 Iren tuhup ane Anden tam hiyag hisihi angge re hinindi anggat toho welamuhup. 26 It wamuhubon arimanowen, 'At ino farema werehen yet ha aliyek!' uruk halug hit la fug. 'O aru werehen kim halihiben kiyek!' uruk halug tem toho ehesa puk fug. 27 Lebeglu yali filen lek haruk lit asinandi hubula fil seleg turuk hag toho At ap kinangmon atfahon ino waruhu. 28 Sobon men pamo men enele ngu ruruk halug ari amben angge ita wereg," ulug Yesusen hiyag isibag. 29 "Alem angginon ino ap unubam aruhumu mo kun atuk lit pikalem hik aruhureg suhal poholman loloho wambuhupmu pohol ine werehon oho yuk tuhu. 30 Yuk tuhu sambil ino At ap kinangmon atfahon warik oho lit enehangge poholma tam inam aruhumu ap kinangmon obog toho enekolen ya nga uruk lamuhup. Ya nga uruk lit poholma lahap harukmen At ap atik ibahon ino Ebe ine roho il umbagpag toho o hina apmane waharukmu yet hahup. 31 Waruk ele hum toho tung-tang tirikim itano At inowen Otsi malaikat mon enebuhumu Allahn mumal eneptisiyon arimano ik eleruk fil ambut fil werehon men yali fil hubula fil werehon men pohol atogma kinang atogma werehon arimano obog toho palu arik wamuhup. 32 Sak fam wirim haruk lit iminon ari hinindi anggar amag. Sak alit anggolo yinggiltukmu sak li warik ohoreg ulug honoluk atuk. 33 Hiyag hisihi ane ari hikit toho turukmu yet hahupteg ketiya sok horogma warik ohoreg ulug hit honoluk aruhu. 34 Ap ketiya werehon aruma uwan eleg am fugmu Anden hiyag hisihi ane aru teko lahu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 35 Pohol men kinang men eleg aruhu angge famen Anden nele uruk lahi ane ari eleg aruhu fug. 36 Ihi ane teko lahuwon ke sambil tuhu ulug ap misihen oho oluk teg eleg. Malaikat poholma werehon men Allah amloho men enepeleg teg lit weregma we Ikni eneg Amu oluk teg." 37 "Ap kinangmon atfahon ino waruhu sambil ari indam hun Nuh umalikisi unubam atfahon ino hikit toho aruhu. 38 Ik humon ari yenggeluk fugmu ap arimano suburu nenggeg ik nenggeg aben hiyap heleheg hiyaben ap heleheg turuk lit weregma hun Nuh ino kou fam kibag. 39 Hun Nuh kou fam kibahon ino fahet inindiyen wenggel ha fug angge weregman ik humon yenggeltil laharuk lit it arimano waroho lin ibag. Ap kinangmon atfahon ino waruhu sambil ari hag toho welamuhup. 40 Ari tuhu sambil ino ap piren yabukmu weregman misig hilaruk lit misig umbusuhu. 41 Hiyap piren misigmu roti anggen lilibug turuk lamuhup angge famen misig hilaruk lit misig umbusuhu. 42 Ninikni waruhu sambil ke sambil waruhu ulug henepeleg angge re hinindi honoluk toho kahaleg lamuhup. 43 O ngi ahun misig ibam wereg lit yoholiyangge waruk ahun hubanggo warik ohoreg ulug oluk toho welaruhu halug nibam halog tuk nowen kema lamin fug ulug kahaleg lit welaruhu. 44 At ap kinangmon atfahon ino waruhu sambil hit henepeleg tegma waruhu rohon hit hinindi anggat toho welamuhup." 45 "Ap suwon amingmingangge asukun fano reg lit indi anggat toho wenggel harukon ino fam ikniyen te, 'Notsi winon fer enesug lit suburu og isaruk laruhun,' ulug ikniyen unduhuk ferukon ino sa fam wirim timin? 46 Ikni waruhu sambil ino amingmingangge ikniyen hiyag itisi ane fano turukmu waruhureg, 'Namloho, hahiyeg toho welamin,' uhu. 47 Ikni waruhureg amingmingangge ino fam anden angge obog toho hat foroho laruhun ulug hiyag uruhu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 48 Amingmingangge ino fano ane tuk fug angge 49 nikni folo waruhu fug peruk lit umalikisi winon unusuruk lit ik olokon nalug turuk inap men ambiyeg suburu nenggeg ik nenggeg turuk lit weregma 50 ikni waruhuwon ino watmisi fug puhureg apeleg toho weregma waruhu. 51 At waruhureg hat siyag uruk lit ebe waroho ap inindi wenggel haruk eleg inap ambeg hik isahumu uba yatuk lit ayeg kilit matuk lit welaruhu," ulug Yesusen hiyag isibag.

Matius 25

1 Yesusen wene eke indit toho hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni arik waruhuwon fahet hiyap numen fam wirim toho hiyag hisamin. Hiyap numen itano nenehe onggoma wam esetug waharukmu olohotma lul ulug iniral hindali ahaluwe walug laruk latusa. 2 Fuwaben itano enepeleg toho weregma fuwaben onoluk toho welatusa. 3 Enepeleg toho welatuson itano hindali ahaluwe tor angge kubag fam pilaboho warusa. 4 Onoluk toho welatuson itanowen hindali ahaluwe su roho kubag fam kilaboho warusa. 5 Keman yet teg lit weregman ap ino folo waharuk latisi fugmu noho inilen it obog toho nohoruk latusa. 6 Nohorukmen hup humanoho atisimu ap eneleyen elel eneptuk lit, 'Hun ino waharuken ketiya olohotma lalihiben in amek' uruk latusa. 7 Uruk latusama hiyap itano in atusareg enehindali ahaluwe kubag fam waruson arimano wal taneg hundutuk latusa. 8 Hundutuk lit hiyap enepeleg toho welatuson itanowen onoluk toho welatuson itano fam, 'Niniral war aruhu rohon hindali ahaluwe hiren wehebon tot og nesemek,' ulug heng urusa. 9 Heng urusama onoluk toho welatuson itanowen, 'A, og husulmu hiret niret hindali ahaluwe eleg arik ohoreg. Hit faher oho ayeg waroho hilag lalihip,' urusa. 10 Ari urusama wak larukmu hun ino waharisimu hiyap hindali ahaluwe ininggikmu werehon itano men ambiyeg mangno atusareg wam esetuk ambeg ino sok laroho kurusa. 11 Sok laroho kurusareg weregma hiyap winon itano waharusareg, 'Ninikni, sok hut nenebin, nir oho kik wamuk ohon,' uruk latusa. 12 Uruk latusama ap inowen, 'A, hit tem toho napeleg, hisarikik fug,' irisi," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 13 Indit toho hiyag isibareg, "Allah waruhu sul men waruhu sali men henepelehen hinindimu honoluk toho yet teg lit welamuhup," ulug pikit toho hiyag isibag. 14 "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino ap eke nibam embeselug yatma lamin perisiyon fam wirim timin. Ap inowen amingmingangge wol eneptisireg anden angge aruma foroho lamuhup ulug hiyag isarisi. 15 Hiyag isaruk lit namingmingangge misig tu fano roho foroho lam teg perisireg uang inggila fuwaben og itisi. Og itisireg namloho eke tu tot fano roho foroho lam teg perisireg uang inggila piren og itisi. Og itisireg namloho hinahanehon aru re fano roho foroho lam fug teg ulug uang inggila misig og itisi. Og isalug yatma larisi. 16 Yatma larisimu amingmingangge fuwaben og itisiyon inowen uang ino ap og isaruk lit ayeg wat heheg waruk lit weregman sebe roho numen atisi. 17 Numen atisimu amingmingangge eke uang inggila piren og itisiyon inowen oho piren og itisi angge famen hinahanehon men uhanehon men sebe roho warisi. 18 Warisimu amingmingangge hinahanehon misig og itisiyon inowen uang inggila misig ikniyen og itisiyon ino kinang habuloho sale feserisireg welatisi. 19 Sale feserisimu anunu roho welatusama ap itano inikni ibam waharisireg, 'Anden angge winag hulen maniyek,' ulug amingmingangge wol eneptisi. 20 Wol eneptisimu waharusareg uang fuwaben og itisiyon ino waharisireg uang numen itano og itisireg, 'Nikni, fuwaben og nitikin angge famen nin fuwaben ayeg waroho warikikteg mangno roho numen foroho lahi,' ulug ikni og itisimu 21 ikni inowen, 'Namloho, hasukun fano reg lit anden angge fano foroho latikin. Tor angge famen fano roho foroho latikinmu anggolo roho oho foroho laruhunen hiyag huruhuk. Nibam aruma kulug hahiyeg toho welamin,' irisi. 22 Ari irisimu uang piren og itisiyon ino waharisireg, 'Nikni, piren og nitikin angge famen ayeg waroho piren sebe roho warikikteg mangno roho uhan foroho lahi,' ulug og itisi. 23 Og itisimu ikniyen, 'Namloho, hasukun fano reg lit tor angge famen fano roho foroho latikinmu anggolo roho oho foroho laruhunen hiyag huruhuk. Nibam aruma kulug hahiyeg toho welamin,' ulug hiyag itisi. 24 Ari ulug hiyag itisimu misig og itisiyon ino waharisireg, 'Nikni, hat holok hahun angge re yatikin fuhon yahal taruk lahen, emberikin fuhon hilaruk lahen ane ari an noluk. 25 An hat nakolen te uang misig og nitikinon ino kinang habuloho sale ferikikteg welatikik. Haren angge tu wereg, hilamihin,' irisi. 26 Irisimu ikni inowen, 'Hasukun siyag hahun hat siyag. Yatikik fuhon yahal taruk lahi ane fahet, emberikik fuhon hilaruk lahi ane fahet holuk teg lahen angge re 27 uang anden tohon og hitikikon ap winon og eselen. Ap og eselenma walereg anden og hitikikoner angge ayeg waroho welenoner angge wele angge famen eleg,' irisi. 28 Ari irisireg amingmingangge winon fam, ' Uang misig ino taluk tilihipteg numen forohowon ino og emek,' irisi. 29 'At mun angge man angge forohowon ino sebe roho og uruhu. At anggengge elehon ino we tot werehon ino taluk tahu,' irisi. 30 'Namloho siyahon aru hik tegma eneyeg kilit matuk lit uba yatuk ambeg hik esemek,' irisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 31 Yesusen eke hiyag isaruk lit, "At ap kinangmon atfahon inowen malaikat obog toho hondog enebuhureg enebe umbagpag toho wamuhupteg lehoma umbagpag turuk ambeg hur aruhu. 32 Hur aruhumu ap obog toho At alukema palu arik wamuhup. Palu arik wamuhupmu wam foroho ahunen domba hunon men heyon men minggir eneptuk hag toho Aren ap arimano minggir enebuhu. 33 Minggir enebuhureg heyon Inggik pikit fil umbuhureg hunon Inggik hare fil umbuhu. 34 Umbuhureg Ap suwon inowen Inggik pikit fil werehon unubam Ele uruk lit, 'Nori, hit An Nikniyen hi heneptisiyon maniyek, pohol kinang wal tibag sambil hit fahet o wit henepfahon ari hit ngi atihiben kik maniyek. 35 An suburu obok harikikmu hiren og Nitikip, ik obok harikikmu hiren hinang Nitikip. An pohon hag toho waharikikmu hiren o hiyag Nitikip. 36 An sum eleg angge welatikikmu hiren sum og Nitikip. An uk warukmu hiren pen Niya waharikip. An ninggik hele waroho weregma hiren pen Niyaruk latikip.' Inggik pikit fil werehon unubam ari ulug hiyag isahu. 37 Hiyag isahumu it ap fanowon arimanowen, 'Nowe, nosambil suburu obok toho weregma Hiyarukukteg og Hutukuk? Nosambil ik obok toho weregma Hiyarukukteg hinang Hutukuk? 38 Nosambil pohon hag toho waharukmu Hiyarukukteg o hiyag Hutukuk? Nosambil sum eleg angge weregma Hiyarukukteg sum og Hutukuk? 39 Nosambil ouk warukmu Hinggik hele waroho weregma yet Hiyarukukteg pen Hiyaruk latukuk?' ari ulug kapal hahup. 40 Kapal hahupmu Ap suwon inowen te, 'An not siyahon misig tuma werehon fam fano ane turuk latikip ane ari An nubam turuk latikip. Ari we tem toho hiyag hisihi,' ulug hiyag isahu. 41 Ari ulug hiyag isahureg Inggik hare fil werehon unubam te, 'Hit siyag ane turuk latikibon te An wereg ambeg tuma fug, aliyek. Iblis otsi men yal enebul ulug indok humon war atuk elehon munggaltusa ambeg aliyek. 42 An suburu obok harikikmu hiren og Nitikip fug. Ik obok harikikmu hiren hinang Nitikip fug. 43 An pohon hag toho waharikikmu o hiyag Nitikip fug. Sum eleg angge welatikikmu sum og Nitikip fug. An ouk warukmu Ninggik hele waroho weregma pen Niyarikip fug,' ulug Inggik hare fil werehon unubam ari ulug hiyag isahu. 44 Hiyag isahumu iren oho At ubam enele uruk lit, 'Nowe, nosambil suburu men ik men obok harikinmu og Hutukuk fug? Nosambil Hat pohon hag toho waharukmu, sum eleg angge weregma Hiyarukukteg let Haptukuk fug? Nosambil ouk warukmu Hinggik hele waroho weregma yet Hiyarukukteg pen Hiya larukuk fug?' ulug kapal hahup. 45 Ari ulug kapal hahupmu Aren te, 'An not siyahon misig tuma werehon fam fano ane tuk fug angge embeserikibon An numbaharuk latikip. Ari we tem toho hiyag hisihi,' ulug hiyag isahu. 46 It ari turuk latuson arimano mondabi siyagma kuhup, it fanowon arimano Allah men mondabi onoluk welamuhup," ulug Yesusen otsi hiyag isibag.

Matius 26

1 Yesusen wene arimano hiyag isibareg Otsi fam Ele uruk lit, 2 "Suburu roti sig elehon nahup sambil Paskah ino o ha welamuhukon ari hit honoluk. At ap atik ibahon ino e fam teloho ware fesuhuben ap ininggikmu aruhu," ulug hiyag isibag. 3 O ino sambil imam usa inap onowesi men Yahudi inap onowesi men imam onowe suwon unuk Kayafas ino ibam palu ribag. 4 Palu ribareg nungge fam Yesus ino alem Ubam embelug senebuhukteg ware fesuhuk ulug enele sahaltuk lit, 5 " Roti sig elehon nahuk sambil ino fug, ino sul ap anggolo wereg angge re enele anggolo uk nowen," uruk latfag. 6 Yesus ino o Betania Simon yowilangge reg latfag ahun ino ibam kibareg weregma 7 hiyap misig ahaluwe amben mondabi fanowon kubag fam hinanggoho walug kibag. Walug kibareg Yesus suburu naruk lit heriyegma ik ahaluwe ino Yesus unggulmu hilili fibag. 8 Hilili ferukmu Yesus otsiyen yet hibareg, "Nungge fahet ik ahaluwe amben fanowon ari saplangge hililtuk? 9 Ahaluwe amben fanowon ari fam uang teng-teng angge ayeg waroho walug ap enengge elehon og isawon famen turuk," uruk latfag. 10 Iren uruk latfag ane ari Yesusen oluk atfareg Yesusen, "Hiyap tuwen tehek ane Nubam fano ane tehek angge famen nungge fahet hiren at indi angginap turuk lahep? 11 Ap enengge eleg inap likiya hupmu hit men welamuhup angge famen An hit men likiya hupmu Noluk welamuhuk fug. 12 Ahaluwe amben fanowon Nebene hilil Nabehekon ariyen Nebe warehon owikmu kilap Nabuk ohoma Nubam tuhu ane roho tehek. 13 Mun ibam man ibam Allah wene hiyag isaruk lit at tuwen tehek ane fahet hiyag isaruk lamuhup. Hiyag isarukmu aren tehek ane aru fahet wenggel haruk lamuhup. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 14 Yesus otsi nisanggowen itano misig unuk Yudas Iskariot ino imam usa inap onowesi enembeg libag. 15 Libareg hiyag isaruk lit, "Ketiya At ino senetihip ulug huruwe henembeg waruhukmu hiren an onggo nungge og numuhup," ulug kapal isibagma iren uang inggila teng misig nubam hilag hinahan (tiga puluh) og itfag. 16 Og itfagma Yesus hirahoma lahumu huruwe lahuk ulug indimu wenggel haruk latfag. 17 Suburu roti sig elehon naruk ane ak tibag sul Yesus otsiyen At ubam enele uruk lit, "Nonowe, wam domba Paskah o keman eserik lalusama nul peruk lahen?" ulug kapal hibag. 18 Kapal hibagma Yesusen, "O pumbukmu lalihipteg ap misig welatnisiyon fam, 'Nonoweyen te An nubam am teg ane horog atuken hat hibamen An notsi men wam esetihipmu nul ehek,' ilihip," ibag. 19 Ari ibagma Otsi itano libareg Onoweyen ibag ane roho wam domba Paskah ino osoko tug turuk latfag. 20 Hup atfagma Yesus otsi nisanggowen itano men o ino kibareg heriyeg lit esetfag angge arimano naruk latfag. 21 Suburu naruk lit itano Aren te, "Hit aruma welahebon misihen An nuwabukag ulug huruwe lamin peruk lit wereg. Ari tem toho uruk lahi," ibag. 22 Ari ibagma Otsi inindi su atfareg it enele uruk lit, "Nowe, an fahet ehen ano," ulug it enebe wal tanehen Yesus kapal haruk latfag. 23 Kapal haruk latfagma Yesusen, "Kubag misig fam nininggik ambiyeg kila felug naruk laheyon misihen fahet ihi, aren An fahet huruwe lahu," ibag. 24 "At ap kinangmon atfahon ino fahet atam haharoho imbibahon hikit toho At war aruhu. War aruhu angge famen ap huruwe lahu ahun ino eneg indi anggin amag, at ino isingan endetep fugmu fano," ibag. 25 Ari ibagma huruwe lamin pibag ahun Yudas inowen, "Nowe, an fahet ehen ano," ibagma Yesusen, "Hinggarehen ehen," ibag. 26 Yesusen ari ibareg it suburu narukmu suburu roti wibareg seneg lit sembahyang ibareg kut-kut Otsi og isaruk lit, "Wemek, amiyek, An nebe tu og hisaruk lahi," ibag. 27 Ari ibareg ik anggur ahaluwe kubag fam hinanggoho werehon lisoho wibareg sembahyang ibareg it og isaruk lit, "Kubag aru fam werehon hit obog toho nalihip. 28 An namep aru ap anggolowen siyag ane turukon eleg amag ulug wilip aruhu. Wilip aruhumu Allahn fanowap henebuhuk ibag ane tem toho ibag peruk lamuhup," ibag. 29 "Yoho famen hit men An men ahaluwe aru ambiyeg nahuk fug. We Allah weregma wereg lit eneg hit men ahaluwe keron nahuk, ari ihiyon tem toho hiyag hisihi," ibag. 30 Allah sini yunggulfareg Yesus otsi men Zaitun punumu lahibag. 31 Kema laruk lit Yesusen, "Yoho hup An fahet hit obog tohowen hinindi nonghong ik ohoreg. Allahn ele uruk lit, 'Wam domba inikni ino ware fesuhukmu ambohom arimano linggik-longgo uhup,' ulug haharoho imbibahon hikit toho tilihip. 32 Ari tuhup angge famen Noluk aruhukteg hit uwanma An tam o Galilea lahukteg welaruhuk," ibag. 33 Ari ibagma Petrus inowen, "It obog toho aruma Hat fahet inindi nonghong imisi angge famen anden eneg nindi nonghong imisi fug," ibag. 34 Ari ibagma Yesusen, "Yoho hubanggo suwe ayam ele uk fugmu haren An nubahet hinahanam hun ari an tem toho napeleg ulug awiya wamihin," ibag. 35 Ari ibagma Petrusen te, "Haret andet pinggi nunusul ulug turukmu anden Hat fahet hun ari napeleg ulug awiya wele fug," ibagma ori winonen oho ambi ane ibag. 36 Enele ari il-il Yesus otsi men silimu misig unuk Getsemani libag. Libareg Otsi unubam Ele hiyag isaruk lit, "An sembahyang lindima ik laminen hit tiya heriyeg lamok," ibag. 37 Ari ibareg Petrus men Zebedeus umalikisi piren men ambiyeg lul ulug hondog eneplug libag. Libareg Yesus indi anggin hibareg Akol peruk lit 38 Otsi fam te, "War arik oho lit hag toho Nindi anggin haruk lahireg hit tuma wereg lit hinil wirik toho welamek," ibag. 39 Ari ibareg horog tot libareg kinangma hur atfareg sembahyang uruk lit, "Nikni Allah, ik kubag aben og numuson ari namin fuhen Haren helelenma fano pihi angge famen Anden perukon famen fug, we Haren perukon famen timihin," ibag. 40 Ari ibareg Otsi wereg ambeg ari suhuloho waharukmen it nohoruk latfag. Nohoruk latfagma Petrus fam te, "We tor oho An men hinil wirik toho welahep ha fug teg? 41 Siyahonen hinindi ninap heneptuken hinil wirik toho wereg lit sembahyang uruk lamek. Hinindimu tehe ha reg peruk lahep angge famen hininggiken tuk fug teg lahep," ibag. 42 Ari ibareg pireneg angge sembahyang imin ulug libareg, "Nikni, ik kubag aben og numuson Haren hilag wam fug teg lahen halug naminmu Haren peruk lahen ane teko lamisi," ibag. 43 Ari ibareg suhuloho Otsi enembeg waharukmu Otsi noho inilen nohorukmu isa watfag. 44 Isa watfareg nin hinahaneg angge sembahyang ik libareg ambi ane ino ik libag. 45 Ari ik libareg Otsi enembeg watfareg it unubam hiyag isaruk lit, "Hit nohoruk lit kel taruk lahep. Ketiya At ap kinangmon atfahon ino ap siyag ane turuk inap ininggikmu atmisiyen yet hemek. 46 Huruwe lahayon ino horogma tuma waharuken luk ohon in amek," ibag. 47 Yesusen otsi unubam Ele irikim itano Otsi nisanggowen itano misig unuk Yudas inowen ap karohet firet seneg inap anggolo il oko hondog eneplug waharuk latfag. It waharuk latfahon arimano imam usa ane onoluk inap onowesi men Yahudi inap iniknisi menen mon enepfagma hondog eneplug waharuk latfag. 48 Huruwe libag ahun inowen ap arimano fam tam hiyag isaruk lit, "Anden mako pug toho hi riminon ino hiren senetihip," ulug tam hiyag isibag. 49 Waharuk lit itano Yesus iraham libareg Nowe uruk lit mako pug toho hi ruruk latfag. 50 Hi rurukmu Yesusen te, "Ap o nare, nungge ane timin ulug wahen," ibag. Ari urukmu itano ap arimano watfareg Yesus ki ribag. 51 Yesus ki rurukmu itano ap Yesus men welatfahon itano misihen karog lisoho wibareg imam onowe suwon amingmingangge misig karog fam kong turuk lahi ulug turukmen isanggo eneg sanog tibisibag. 52 Isanggo sanog tibisibagma Yesusen te, "Karog ari ei elma kilabe fisin," ibareg, "Ap san karog senetuk halug at ino karog fam siyag aruhu," ibag. 53 "An nikni fam heng telema malaikat asan nisanggowen An let Nabukag ulug Nikniyen mon eneplebon hat hapeleg? 54 Malaikaren let Naplepma ari roho tuhup ulug atam haharoho imbibag ane nangginoho hikir alep?" ibag. 55 Ari ibareg ap anggolo arimano fam, "Hiren ap unusuruk ahun pehepteg karohet firet walug wahepteg sen Nabul ulug wahep? Likiya hupmu Allah ibam heriyeg lit hiyag isaruk latikik angge famen sen Naptikip fug. 56 Hiren turuk lahebon aru atam wene hiyag isaruk latfag inaben haharoho imbibahon hikir amag ulug turuk lahep," ibag. Ari urukmu itano Otsi arimano obog toho At embeselug linggik-longgo ibag. 57 Yesus senetfareg hondoholug imam onowe suwon Kayafas ambeg Musa wene onoluk inap men Yahudi inap iniknisi men palu roho weregma walug libag. 58 Walug larukmu Petrus ino onombolim mug eneplug imam onowe suwon ibam horogma libareg owahalma libareg nungge ane ulusa ulug imam enemingmingangge arimano men ambiyeg heriyeg latfag. 59 Imam onowesi men palu roho welatfag inap arimano obog toho menen pinggi ware fusukag ulug un ane Ubam lombohap turuk latfag. 60 Ap anggolowen enele si un ane Ubam lombohap tibag angge famen alem suwon Ubam umbukon eleg latfag. 61 Eleg latfagma ap piren in atfareg hiyag isaruk lit, "Allah ibam halog tebesuhukteg nin hup hinahanam wiruhuk ulug hun tuwen irisi," ibag. 62 Ari ulug hiyag isibagma imam onowe suwon in atfareg Yesus fam, "Ap aruman Hat hubam lombohap Haptuk ane fahet Haren hebeloho hiyag isa fug teg lahen?" ibag. 63 Ari ibagma Yesus ele eleg angge welatfag. Welatfagma imam onowe suwon inowen Ubam ele uruk lit, "Mesias Allah amloho welahen halug hiyag nisimin. Ari Allah oluk werehon Unuk uruk lit heng Haptuk lahi," ibag. 64 Ari ibagma Yesusen, "Haren ehen ari. Yoho famen At ap kinangmon atfahon ino Allah suwon Inggik pikit fil heriyegma hina poholmon fene wambik waruhumu yet hahup. Aru tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 65 Ari ibagma imam onowe suwon ino indi oloken inggareg asum tararag taruk lit, "Hun tuwen Allah abug urukmu hit obog tohowen holehep anggeyen nungge fahet alem winon yami ruruk lit ap winon kapal usul? 66 Hiren nungge peruk lahep?" ibagma it arimanowen, "At pinggi ware feselihip," ibag. 67 Ari ibareg Olohotma wasubag sup isaruk lit ininggik holum watuk lit Oroholiyanggenma ware feseruk latfag. Winonen At watuk lit, 68 "Hat Mesias angge re ap san Huwarehek, hiyag nisimin," ulug umungguruk latfag. 69 Iren ari tirikim Petrus owahalma silimu heriyeg lit welatfag. Heriyeg lit weregman ap suwon amingmingangge hiyap angge misig watfareg, "Har oho Yesus Galilea ahun ino men likiya hupmu ambiyeg welatikip," ibag. 70 Ari ibagma Petrusen, "Hat hindimu wenggel hehenteg ehenon ari an napeleg," ulug ap obog toho iniline awiya wibag. 71 Awiya wibareg elehet sok horogma libareg weregman amingmingangge winon misihen yet hibareg ap welatfahon arimano hiyag isaruk lit, "Hun tu Yesus Nazaret ahun ino men ambiyeg welatisi ahun," ibag. 72 Ibagma Petrusen ele ine roho, "Tik-tem toho ap ino an napeleg," ulug awiya wibag. 73 Tot welatfareg ap welatfahon arimano Petrus ambeg watfareg enele uruk lit, "Hele famen eneg tehen har oho it men welatikinon," ibag. 74 Ari ibagma Petrus inowen lukuram sipuk tibareg awiya waruk lit, "Hiren hun ari fahet uruk lahebon an we tik tem toho napeleg," ibag. Ari uruk li itano suwe ayam ele ibag. 75 Suwe ayam ele ibagma Yesusen te, "Suwe ayam ele uwan uk fugmu haren hinahanam An fahet awiya wamihin," ulug hiyag itfag ane ino Petrus undama oluk atfagma indimu siyag atfagma selma wilip atfareg uba yatuk latfag.

Matius 27

1 O sakan tirikim itano imam onowesi men Yahudi inap iniknisi menen Yesus pinggi ware fusukag ulug kong tibag. 2 Kong tibareg Inggik hele pug tibareg hun Pilatus kinang seneg ahun ambeg hondoholug libareg og itfag. 3 Og itfagma Yudas huruwe libag ahun inowen Yesus pinggi ware fusukag urukon hol hibareg indi anggin atfag. Indi anggin atfareg uang inggila teng misig nubam hilag hinahan (tiga puluh) og itfahon ino uwag oko imam onowesi men Yahudi inap iniknisi men enembeg imbisik libag. 4 Imbisik laruk lit, "Ap siyag ane turuk elehon famen Amep hinang tawag ulug henembeg huruwe waharikik ari an siyag," ibag. Ari ibagma ap arimanowen, "Niren nungge ane hiyag numusa ulug wahen? Hinggarehen hal tamihin," ibag. 5 Ari ibagma Yudasen uang ino Allah ibam hik-hak isalug wilip atfareg hele anggolopma ililoho inggarehen wat taruk tibag. 6 Wat taruk tibagma imam usa ane onoluk inap arimanowen uang hik isibahon ino palu ribareg, " Uang ap mep faheron kubag Allah fahet kilaptukon fam kilabuk fug teg," 7 ulug enele sahaltuk latfareg ap pohon war atukmu sal eneptuk ambeg fahet kinang misig unuk Kinang Laltuk Ahun onggo palfag. 8 Onggo palfag angginang ino ketiya oho aben te unuk Mep Kinang uruk. 9 Alem tibag ane ari hun Yeremia Allah wene atam hiyag isaruk latfahon inowen haharoho imbibahon hikit toho tibag. Haharoho imbibag ane aru, " Uang inggila teng misig nubam hilag hinahan arimano ap ayeg watukon uang ari roho waruk lamuhup ulug atam kong tibahon hikit toho hilarusa. 10 Hilarusareg uang ino kinang laltuk ahun fam kinang onggo paltusa. Ari roho tuhup ulug Allahn hiyag nitisi," ulug Yeremia inowen haharoho imbibag. 11 Yesus ino hun Pilatus kinang seneg ahun ambeg walug libagma hun inowen kapal haruk lit, "Hat Yahudi inap onowe suwon raja welahen ano?" ibagma Yesusen, "We haren ehen," ibag. 12 Ari ibagma imam onowesi men Yahudi inap iniknisi menen alem Ubam lombog turukmu Yesus ele uk fug angge welatfag. 13 Welatfagma Pilatus inowen, "Alem angginon Hubam lombohap turuk ane holtuk lahen fug," ibagma 14 Yesus ele uk fug angge welatfagma Pilatus ino akol hibag. 15 O Paskah seni suwon esetuk sambil ino mo eke fam mo eke fam ap suwon kinang seneg ahun inowen ap ininggik hele warehon arimano misig-misig tu lol nisimin ulug aben heng turukon lol isaruk latfag. 16 O ino sambil ap misig unuk Barabas unuk eke Yesus at olok ane turukon fahet ap obog tohowen onoluk ahun hele waroho foroho latfag. 17 Yahudi inap arimano palu arik libagma hun Pilatusen te kapal isaruk lit, "Sa lol hisamin, Barabas unuk eke Yesus ino ano, Yesus unuk Kristus urukon ino ano?" ulug kapal isibag. 18 Kapal isibag ane ari Yahudi inap arimanowen Yesus turuk ane fahet enehummu siyahen walug wahasa ulug Pilatus oluk atfareg kapal isibag. 19 Pilatus ino unggum kong turuk ambeg heriyeg lit weregma uheyen te ap siyag ane turuk eleg ahun ari fahet yoho hup nei og hihi ane fahet nindi anggin ahama haren ap ari fahet alem haluk fug ulug amingmingangge monde fibag. 20 Imam onowesi men Yahudi inap iniknisi menen ap anggolo arimano unubam milal eneptuk lit, "Yesus pinggi ware fesemihinen Barabas lol nisimin iyok," ulug milal eneptuk latfag. 21 Milal eneptuk latfagma Pilatus inowen ap anggolo arimano kapal isaruk lit, "Hit hinindimuwen ap piren ariya sa lol nisamisi peruk lahep," ulug kapal isibagma iren te, "Barabas," uruk latfag. 22 Barabas uruk latfagma hun Pilatus inowen, "Hiren ari ehepma Yesus unuk eke Kristus aru fam nangginmin," il larikim it obog tohowen, "At e fam tele fusukag," ulug enele hum toho uruk latfag. 23 Ari uruk latfagma, "Hun aruwen siyag ane nungge tirisimu uruk lahep?" ibagma enele ngi hum uruk lit, "E fam tele fusukag," uruk latfag. 24 Tele fusukag uruk latfagma Pilatus inowen ap anggolowen ngik ngog turukmu yer isibareg anden nungge tuk fug teg lahi ulug ik wak libareg ap arimano onolohotman inggik umatuk lit, "Ap aru amep wambimisi ane an te fug, we hiren famen tilihip," ibag. 25 Ari ibagma ap anggolo arimanowen, "At amep wambimisiyon ari nit men nunumalikisi men nunubam wambimisi," uruk latfag. 26 Ari uruk latfagma, "Barabas ino lol isaruk lit Yesus e paleg fam watihipteg e fam teltihip," ulug otsi hiyag isibareg og isibag. 27 Pilatus kinang seneg ahun otsi sehen seneg inap arimanowen Yesus hondoholug unggum kong turuk ambeg libareg onori winon anggolo luhaloho maniyek ulug wol enepfagma Yesus walingguruk latfag. 28 Walinggoho wereg lit At asum nonggoloho hik isibareg sum huluwon wan tibisibareg 29 alog ahele mase roho Unggulmu kolog tibisibareg fili paleg misig Inggik pikiron fam imbibareg Yesus alukema hur atuk lit, "Yahudi inap onowe suwon ninikni hi haptuk lahe," ulug Inggaliyap turuk latfag. 30 Inggaliyap turuk lit wasubag Ebene sup isibareg fili ino lisoho Unggul arap toho watuk latfag. 31 Ari turuk lit Inggaliyap tibareg sum huluwon ino nonggole fibareg Inggareg asum ino wan tibil laruk lit e fam teltul ulug hondoholug wilip atfag. 32 O inowen wilip atfareg larukmen ap misig unuk Simon Kirene ahun men salkal ibareg at ino inggik lisoho teltuk ahen aru ha rin ulug hiyag itfag. 33 Hiyag itfareg laruk lit sili misig unuk Golgota nit nenele roho "Ap unggul uwag silimu" ino libag. 34 Libareg ik namisi ulug hele anggur ahaluwe men sig turuk angge men mangno roho og Itfagma tot nek harukmen sig turuken namin fug ulug imbisibag. 35 E fam tele fisibareg Asum arimano wal taneg hulul ulug enehangge hik tibag. 36 Enehangge hik tibareg welatfareg heriyeg lit At foroho latfag. 37 Yahudi inap onowe suwon welahi uruk latisiyon fahet tele fesehe ulug At unggul palimu Yesus Yahudi inap onowe suwon tu ulug haharoho lombog tibibag. 38 Yesus tele fisibareg ap hirako unusuruk latfag inap piren oho misihon Inggik pikit fil misihon Inggik hare fil tele fisibag. 39 La wam turuk latfag inap arimanowen, "Haren Allah ibam halog tuhukteg o hinahanam wuruhuk irikin angge re Hat Allah amloho welahen halug Hinggarehen holukap tamihinteg e tel Habeheson ari famen wambik ma," ulug unum hilik uruk lit At inggaliyap turuk latfag. 41 Inggaliyap turukmu imam onowesi men Musa wene onoluk inap men Yahudi inap iniknisi arimanowen oho Inggaliyap turuk lit, 42 "Ap winon fanowap eneptuk latisi angge famen Inggareg fanowap ta fug teg. At ino Israel inap onowe suwon wereg halug e fene ari wambik watmisimu niren yet hulteg tem toho pul," uruk latfag. 43 Ari uruk lit, "An Allah amloho welahi ulug Allah fam Indi wenggel haruk latisi angge re Allahn indi reg halug let timisi," uruk latfag. 44 Ap piren ap unusuruk latfag inap At men ambiyeg telfahon itanowen oho ambi ane uruk lit Inggaliyap turuk latfag. 45 Inggaliyap turukmu mo anum pulmu weregman famen o mondabi hup atuk hag atfareg mo haya regma itano sakan tibag. 46 Mo haya regma itano Yesusen ele hi roho uruk lit, "Eli, Eli, lama sabakhtani?" ibag ane ari nit nenele roho "Allah, Nikni Allah, nungge fahet An numbahakenteg welahen?" ibag. 47 Ari irikim ap welatfahon arimano winonen hol hibareg, "Elia wol turuken holeg lamek," ibag. 48 Ari ibareg ap misig folo-folo watfareg usande nuruhum hahon wak libareg hele ahaluwe sihon fam kila fibareg Yesus namisi ulug fili yaron fam hak toho Yesus og Itfag. 49 Og Itikim itano ap winonen, "Imbisin, Elia ino watnisireg At lisoho pilabik watnisiyen niren yet hulen imbisin," uruk latfag. 50 Ari urukmu itano Yesus ele hum toho uruk lit sat eleg atfag. 51 Sat eleg atukmu itano Allah ibam kuruk ambeg sok latuk asum ino pul ke pilang tibisibag. Pilang tibisibagma o mek turuk lit tom oho pul ke pilang tibag. 52 Ari turuk lit ap sal enepfag ambeg arimano oho sok husoho libareg ap inindi fanowon tam war atfahon arimano onoluk atfareg in atfag. 53 Yesus oluk atfag sambil ino it tam war atfahon oho sal enepfag ambehen wilip atfareg Allah ibam Yerusalem pumbukmu kibareg ap anggolo iniline inam atfag. 54 Sehen seneg inap onowe men otsi men Yesus foroho latfahon arimanowen o mek tibag ane men teko libag ane obog toho yet hibareg, "Ap tu tem toho Allah amloho war aha," uruk lit enekol hibag. 55 Yesus Galilea weregma let turuk lit ambiyeg laruk latfag hiyap arimano eke enebe anggolo roho yatma wereg lit yet haruk latfag. 56 Yet haruk latfahon arimano enesehelimu Maria Magdala hiyap ino men, Yakobus Yusuf inisinga Maria men, Zebedeus amlohoki inisinga men welatfag. 57 O hupmu atfagma ap misig anggengge anggolo wereg ahun unuk Yusuf Arimatea ahun Yesus ele oho holtuk latfag ahun ino welatfag. 58 Welatfareg at ino Pilatus ambeg libareg Yesus ebe wareg angge heng tibagma Pilatusen hilag lamisi ulug otsi hiyag isibag. 59 Hiyag isibagma Yesus ebe wareg angge e famen pilabe fibareg og itfagma sum yanggowon fanowon fam hililip toho 60 helep owik ket inggareg fahet habulfag ambeg kila fibag. Kila fibareg owik elma helep humon imbiloho sok lare fibag. 61 Lare felug libagma Maria Magdala hiyap ino men Maria winon eke men owik ino sokole fil heriyeg latfag. 62 Likiyamon Allah wene uruk sambil hari Sabat sakan tibagma imam onowesi men Farisi inap men Pilatus ambeg libareg: 63 "Nonowe, Ele si ane uruk latisi Ahun ino Oluk wereg lit o hinahaneg angge Noluk aruhuk uruk latisi ane nit nonoluk. 64 Otsi lalusareg At ebe wareg angge hirag talug lalusareg ap winon hiyag isaruk lit, 'Nonowe ap war atuk ambehen Oluk aha,' uhup tohon haren sehen seneg inap mon enepmihinmu owik ino forohoman o hinahanam aruhu. Otsiyen nonowe ap warehon sehelimuwen Oluk atisi uhupteg enele si uruk lit tam uruk latusa ane ari tot, fobik enele si uruk lamuhup ane anggolo roho uruk lamuhup," ulug Pilatus hiyag itfag. 65 Ari ulug Pilatus hiyag itfagma Pilatusen te, "Notsi sehen seneg inap tuma werehon hondog eneplug lalihipteg owik ino fano kahaleg latihip," ibag. 66 Ari ibagma it sehen seneg inap hondog eneplug owikmu libareg sok ino fam enehangge imbibareg kahaleg latfag.

Matius 28

1 Sembahyang uruk sambil hari Sabat welatfareg likiyamon sehelet misig atfagma o sakan tirikim Maria Magdala hiyap ino men Maria eke winon men Yesus kilapfag ambeg kim hul ulug laruk latfag. 2 Larukmen o mek hum toho turukmen malaikat Ninikni Allahn monde fibagma wambik watfareg helep ino miyaloho imbisik libareg palimu heriyeg latfag. 3 Orohole lebeglu hag toho turukmu asum yanggowon ino fene ili faya rurukon wan teg latfag. 4 Ari turuk latfagma ap kahaleg latfahon arimano enebe elek-elek angge turuk lit enekolen ap warehon hag toho welatfag. 5 Welatfagma malaikat inowen hiyap itano fam, "Hit henekol ha fug. Yesus e fam teltuson ino yami rik wahebon ari an noluk. 6 At ino tuma wereg eleg, atam irisiyon hikit toho Oluk ahama At yinggi fik kurusa ambeg kim ha watihip. 7 Hinilen kim halug folo-folo lalihipteg Otsi hiyag isaruk lit, 'Honowe ap war atuk ambehen Oluk aha,' ik lalihip. At tam o Galilea lahareg weregma umunowen At ino hiren yet hahup. Ari tem toho anden hiyag hisaruk lahi," ibag. 8 Ari ibagma hiyap itano owik kilapfag ambeg inowen wilip atfareg suhuloho laruk lit enekol hibag angge famen enehiyeg anggolo roho laruk latfag. Folo-folo libareg Yesus otsi hiyag usul ulug larukmen 9 Yesus it enelukeman unduhuk lit naholani ulug hi enepfag. Hi enepfagma hiyap itano Iraham libareg Aluke fil hur atfareg Uyug ki haruk lit hi ribag. 10 Hi rurukmu Yesusen te, "Henekol toho welam fug, lalihipteg nori hiyag isaruk lit o Galilea eremunowen eneg An kim Niyahuben lahup ehek ulug hiyag isa lalihip," ulug hiyag isibag. 11 Hiyap itano kema larukmu ap owik elma kahaleg latfag inap o Yerusalem libareg imam onowesi fam owik ino famen tibag ane hiyag isibag. 12 Hiyag isibagma imam onowesi arimanowen Yahudi inap iniknisi men enele sahalfareg sehen seneg inap arimano uang anggolo og isibareg 13 unubam enele uruk lit, "Lalihipteg ap hiyag isaruk lit hubanggo nit nohorukmu Yesus otsi arimano wahasareg Ebe hirag talug lahasa ulug hiyag isaruk lamuhup. 14 Hiyag isaruk lamuhup ane kinang seneg ahun hinikni inowen holuhureg hit hunubam alem umbuhu rohon niren at ubam nenele uhuk," ibag. 15 Ari ibagma kahaleg latfag inap arimanowen uang ino hilibareg it unubam komo enepfag ane ino hag toho turuk latfag. Kahaleg latfag inap arimanowen uruk latfag ane ariyen ketiya oho Yahudi inaben, "Otsiyen Yesus ebe wareg angge hirag ta libag," uruk. 16 Yesus otsi nanggoloben itano o Galilea punumu Yesusen hiyag isibag ambeg ino lahibag. 17 Lahibareg wereg lit Onowe yet hibareg Alukema hur atfareg hi ruruk lit it winonen tem toho waha ano ulug inindi piren-paren uruk lit welatfag. 18 Ari perukmu Yesus it sehelimuwen Ele hiyag isaruk lit, "Poholma kinangma werehon obog toho fahet An palimuwap Nabehekteg nineyap Nabehek. 19 Ari fahet lalihipteg o pumbuk obog toho An numalikiyap eneptuk lit Ninikni unuk fam, Amloho unuk fam, Allah hime fanowon unuk fam ikma pilap eneptuk lamuhup. 20 Anden hiyag hisaruk lit komo heneptuk latikik ane obog toho it milal eneptuk lamuhup. An likiya hupmu hit men wereg lit let heneptukmen eneg pohol kinang eleg aruhu. Ari tem toho hunundama honoluk teg lit welamuhup," ulug hiyag isibag.

Markus 1

1 Yesus Kristus Allah amloho wene fanowon alem tu. 2 Yesaya Allahn ibag ane hiyag isaruk latfag ahun inowen haharoho imbibahon tu, "Allahn ele irisiyon tu: Yet teg lamok, An not misig Hat halukema monde fuhuk, Hat laruk ke aren hale fuhuwen at monde fuhuk. 3 At farema wereg lit, 'Nonowe suwon waharuk ke hale feruk lit pikit toho yaho fiyek,' ulug ele hi roho uruk lit wereg." Allahn ibag ane Yesayan haharoho imbibahon aru. 4 Haharoho imbibahon hikit toho Yohanes ap ikma pilap eneptuk latfag ahun ino watfag. Watfareg farema wereg lit ap hiyag isaruk latfag. Hiyag isaruk lit, "Siyag ane wenggeltuk lahebon ari imbisiyek. Siyag ane turuk lahebon ari Allahn ambolmayap turuk lit elehap tuhuwen anden ikma pilap heneptuk laruhuk," ulug hiyag isibag. 5 Hiyag isarukmu Yudea inap men Yerusalem inap men obog toho Yohanes ambeg waharuk latfag. Yohanes ambeg watfareg, "Niren siyag ane ari-ari turuk latukuk," ulug Yohanes fag toho hiyag utukmu Yordan ikma pilap eneptuk latfag. 6 Yohanes ino sum wam unta oruk yiko welatfahon wan teg latfag. Wam sapi ahap ahale eke alunggu ke pug teg lit herenangge men kin altap men naruk latfag. 7 Ari roho wereg lit ap hiyag isaruk lit, "At suwon fobik waruhureg an siyag nahun nubam At suwon inowen, 'Hur amin, sepatu Anden tohon lole Nubahin,' uhu fug," ulug hiyag isibag. 8 "Anden ik fam eneg pilap heneptuk lahi angge famen At suwon inowen Allah hime fanowon hunubam pilabik waruhu," ulug hiyag isibag. 9 Ari ulug hiyag isarukmen Yesus ibam Nazaret o Galilea embeselug Yohanes ambeg wirig atfag. Wirig atfagma Yohanesen Yesus Yordan ikma pilapfag. 10 Pilapfagma ikman lahik waharuk lit yet harukmen pohol fo roho Allah hime fanowon suwe yalma hahon At ubam wambik waharikim yet hibag. 11 Yet hibagma, "An namloho Nindi reg lahiyon Hat, An Hat fahet Nahiyeg toho welahi," ulug Allah ele poholman urukmu hol hibag. 12 Hol hibareg weregman Allah hime fanowon inowen Yesus farema hondoholug libag. 13 Hondoholug libagma wereg lit hup teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh hari) farema welatfag. Farema weregman Iblisen Allah ubam indi wenggel haruk ano ulug Yesus ele ying turuk latfag. Ele ying turuk latfagma Yesus suwe pak wereg ambeg farema welatfag. Weregman Allah otsi poholmon malaikat wambik watfareg let turuk lit foroho latfag. 14 Yesus ino weregman Yohanes inggik hele watug libagma Yesus o Galilea watfareg Allah wene fanowon hiyag isaruk latfag. 15 Wene hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhu sambil ketiya horog toho welahe. Siyag ane wenggeltuk lahebon ari imbisiyek, Allah wene fanowon ari hinindi wenggel haruk lamuhup," ulug hiyag isaruk latfag. 16 Hiyag isaruk latfareg Yesus ik Galilea yenggelehon ayeg ke laruk lit Simon men ot Andreas men ikan yuhar atuk asum ikma pilaptukmu yer isibag. It piren itano ikan watuk inap welatfag. 17 Ikan watuk inap welatfagma Yesusen yer isibareg, "Hit An men lulen tiya maniyek. Ikan yami ruruk latikip hag toho ap wene hiyag usul ulug yami eneptuk lamuhup," ibag. 18 Yesusen ari ibagma ikan watuk asum lin isalug Yesus min ambiyeg libag. 19 Tot horogma libareg Zebedeus amlohoki Yakobus men ot Yohanes men kou fam heriyeg lit ikan watuk asum seleben turukmu yer isibag. 20 Yer isibareg wol enepfag. Wol enepfagma it inikni Zebedeus men amingmingangge men lin isalug Yesus min ambiyeg libag. 21 Yesusen otsi wol enepfahon itano min ambiyeg o Kapernaum libag. Libareg weregman sembahyang uruk sul atfagma sembahyang uruk ibam kibag. Kibareg Yesusen wene ap hiyag isibag. 22 Hiyag isarukmu ap welatfahon arimano yuk libareg, "Musa wene onoluk inaben hiyag nisaruk hag toho Aren hiyag nisaruk eleg, Aren hiyag nisaruk ane aru Ele ine roho hiyag nisaruk," uruk latfag. 23 Ari uruk latfagma Yesusen kim harukmen sembahyang uruk ibam ap misig undama siyag angge werehon eke welatfag. 24 Ap welatfahon inowen ele hum toho uruk lit, "Hat Yesus Nazaret Hahun nit min welamul fug, nit nunusik oho wahen. Hat Allahn mon Haptisimu wahenon an noluk," ibag. 25 Ari ibagma Yesusen siyag angge ino fam, "Hat hele eleg angge welamin, ap aru undama werehon wilip amin," ulug pet tibag. 26 Wilip amin ulug pet tibagma siyag angge setan ino wilip atuk lit hun ino miyaloho hik isibareg ele hum toho il laruk lit wilip atfag. 27 Setan ino wilip atfagma ap welatfahon arimano obog toho enekol hibareg it-it umung-umung atuk lit, "Ap tu sa hag toho wereg? Wene keron Ele ine roho hiyag nisaruk," ibag. "Siyag angge setan ap unundama werehon Yesusen komo eneptikim Ele holtuk," ulug uruk lit enekol hibag. 28 Enekol hibareg Yesusen ari roho tehek ulug o pumbuk Galilea werehon obog toho hiyag isil noruk latfag. 29 Larukmu sembahyang uruk ibam inowen wilip atfareg Simon men Andreas men inibam it Yesus men Yakobus men Yohanes men ambiyeg kibag. 30 Kurukmen Simon iyamalhe ouk waruk lit ubam inahanen yinggig latfag. Yinggigmu ap welatfahon arimanowen ouk waruk ulug Yesus hiyag Itfag. 31 Hiyag Itfagma Yesus at wereg ambeg libareg inggik seneko unduhuk fibag. Unduhuk fibagma inahan ino eleg atfag. Eleg atfagma fano atfareg suburu isag isibag. 32 Hup atfagma mo wambirikim ap ouk warukon men nenek turuk inap men obog toho Yesus ambeg hondog eneplug watfag. 33 Hondog eneplug watfareg ap o pumbuk ino welatfag inap arimano obog toho sokolma luhal arik watfag. 34 Luhal arik watfareg weregman ap anggolo ouk eke hag eke hag waruk lit siyag toho welatfahon arimano oho Yesusen hihir enepfag. Siyag angge ap unundama welatfahon anggolo yanggaloho wilip eneptuk latfag. Wilip eneptukmu siyag angge arimanowen, "Hat fahet nit nonoluk toho welahe," elep angge famen Yesusen, "Hit henele uk fug!" ulug per enepfag. 35 Hubet mo wam fugmu Yesus in atlug wilip atfareg farema libareg sembahyang uruk latfag. 36 Sembahyang ik libagma Simon min at min welatfahon itano Yesus kema laha ulug yami rik libag. 37 Yami ril larukmen weregma hiyahibareg, "Ap anggolo arimanowen At kema laha ulug yami Haptuk," ulug Yesus hiyag Itfag. 38 Hiyag Itfagma Yesusen, "O pumbuk winon eke wene hiyag isaminen lul. Ari fahet waharikik," ibag. 39 Ari ibareg o Galilea walinggoho werehon arimano pumbuk eke la pumbuk eke la turuk lit sembahyang uruk ibamen wene hiyag isaruk latfag, siyag angge ap unundama werehon oho yanggaloho wilibi feseruk latfag. 40 Wilibi feseruk latfagma ap eke ebene yowilangge rehon Yesus ambeg libag. Libareg Yesus alukema hur atfareg, "Hat hindimuwen hihit napmin pehen halug hihit napmihin," ulug Yesus fam ari ibag. 41 Ari ibagma Yesusen nindi hibareg ap ino ubam Inggik tung hibareg, "Hihit habihi, fano amin," ibag. 42 Fano amin ibagma yowilangge arimano eleg atfagma ahap fano atfag. 43 Fano atfagma Yesusen ele ine roho, "Ketiya lamihin," ibareg, 44 "Hihit habihi ane ap fam hiyag isa fug," ulug komo ribag. "Allah ibam foroho inap wereg ambeg lamihinteg hebe unug hamihin. Hebe unug hamihinteg Musan haharoho imbibahon hikit toho Allah fahet hubu lahapnihin," ibag. "Ap aru Musa wene apma wereg pelusan hubu lahapnihin," ibareg monde fibag. 45 Monde fibagma ap ino libareg, "Yesusen ari roho hihit nabehek," ulug ap iniline hiyag isil noruk latfag. Noruk latfagma Yesus ap enembeg la fug angge inam am fug angge farema welatfag. Farema eneg weregman ap anggolo Ambeg laruk latfag.

Markus 2

1 Farema hup pirenam hinahanam welatfareg Yesusen nin o Kapernaum kik watfareg weregma ibam waha urukmu hol hibareg 2 ap anggolo luhal arik watfag. Olma luhal arik watfareg keleg ibareg sokolma luhalegma wene hiyag isaruk latfag. 3 Hiyag isaruk lit weregma ap uhanen ap uyug siyahon eke Yesus ambeg paya roho walug watfag. 4 Walug watfareg kim harukmen ap anggolo keleg tehen nangginoho walug kul fug ulug unggama lahibareg Yesus unggul ke ungga piyar isibareg uyug siyahon ilit heniyeyer angge hele fam ililoho pilabe fibag. 5 Pilabe fibagma Yesusen fuki roho kim hibareg Anden hihit nisamisi ulug unundaman pehesareg walug wahasa pibareg uyug siyahon ino fam Ele uruk lit, "Namloho, haren siyag ane tirikinon ino Allahn ambolmayap tehekma eleg aha," ibag. 6 Ari ibagma Musa wene onoluk inap heriyeg lit welatfahon itanowen, 7 "Ehek ane ari nungge fahet ehek, Allah fahet Abug ehek," pibag. "Aben siyag ane turukon ari re Allahn eneg eleg aha uk teg," ulug unundaman peruk latfag. 8 Unundaman ari peruk latfag ane Yesus oho Undaman oluk atfareg, "Hit hunundaman anden uk fug teg peruk lahep ane ari nungge fahet peruk lahep?" ibag. 9 "Ap uyug siyahon aru fam nungge ihi ha reg, 'Siyag ane tirikinon Allahn ambolmayap tehekma eleg aha,' ihi ha reg? 'In amin, heniye seneko lamihin,' ihi ha reg lahi?" ulug it ap welatfahon unubam umung isibag. 10 "At ap atfahon inowen ap kinangmonen siyag ane turukon ari Allahn ambolmayap tehekma eleg aha uk hag teg ane ari honoluk amag," ibag. 11 Honoluk amag ibareg ap uyug siyahon ino fam, "Hat in amin, halit heniye ki rimihinteg hibam lamihin ulug hubam uruk lahi," ibag. 12 Hat hubam uruk lahi ibagma ap ino in atfareg alit heniye seneko wilip atukmu ap obog toho arimanowen yet hibag. Yet hibareg it enekolen Allah wel turuk lit, "Ap winonen oho ari roho hihitukon isarukuk fug," uruk latfag. 13 Welatfareg Yesus ik Galilea yenggelehon ayegma libag. Libagma ap anggolo Yesus ambeg watfagma wene hiyag isaruk latfag. 14 Wene hiyag isibareg larukmen Alfeus amloho Lewi ap unubam uang heng toho emberuk ibam heriyeg lit weregma Yesusen yet hibag. Lewi ino pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk ahun welatfag. Weregma Yesusen yet hibareg, "An min ambiyeg lulen ma," ulug wol tibagma Yesus men ambiyeg libag. 15 Ambiyeg libareg hun Lewi ino ibam kibareg suburu naruk lit weregma pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap anggolo roho, siyag ane turuk inap anggolo roho Yesus otsi men weregma kibareg ambiyeg olma suburu naruk latfag. Ap anggolo arimano Yesus men ambiyeg libareg kibag. 16 Kibagma Farisi inap Musa wene onolukon arimanowen pemerintah amingmingangge men siyag ane turuk inap men Yesus min suburu narukmu yer isibareg, "Yesus men suburu naruk inap aruma pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap min siyag ane turuk inap min nungge fahet suburu ambiyeg naruk," ulug Otsi unubam ari ibag. 17 Otsi unubam ari urukmu Yesusen hol isibareg, "Ap fano werehonen ap ekeyen hihit nenebukag peruk eleg, ouk waruk inap inindimuwen ap ekeyen hihit neneplep peruk," ulug Ele indit toho hiyag isibag. "Fano ane turuk inap wol enebuhuk ulug waharikik fug, siyag ane turuk inap wol enebuhuk ulug waharikik," ibag. 18 It Yohanes otsi men Farisi inap men sembahyang uk oho lit suburu hiyang welatfag. Hiyang welatfagma ap winon Yesus ambeg watfareg, "Yesus, Yohanes otsi men Farisi inap onotsi men sembahyang uk oho lit it suburu na fug anggeyen hiyangangge wereg. Hiyangangge weregman Hat hotsi nungge fahet sembahyang uk oho lit suburu naruk," ulug umung hibag. 19 Umung hibagma Yesusen, "Hiyap ikni isingan wam hop turukon ino ori isag isaruk halug ori itano wam na fug angge hiyangangge welam teg? Wam isag isalug hiyangangge welam fug teg," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 20 "Ari turuk ahun ino fobik aben hondoko longgo uhup. Hondoko longgo uhup sambil ino eneg ori itano hiyangangge welamuhup," ibag. 21 "Sum obog kiririp teg asum hekel keron fam seleben tuk fug teg. Seleben tuhupmu hekel keron weregman miningon tararag tuhu," ulug Ele indit toho ibag. 22 "Ik eleruk fano ahik ino ikag onggorik sog tohon fam hinangguk fug teg. Hinanggurukmu ik onggorik sog teg keyen wamburuk lit ik eleg atuk. Ik eleruk fano ahik ino ikag fanowon fam hinangguk teg," ulug Ele indit toho ibag. 23 Misihim sambil sembahyang uruk sul hari Sabat Yesus otsi men suburu inggilama laruk latfag. Laruk lit roti anggen ondomi keyon Yesus otsiyen lol til laruk latfag. 24 Lol til larukmu Farisi inaben yer isibareg Yesus fam, "Yesus, sembahyang uruk sul welahe angge famen Hotsi aruman nungge fahet tuk fug teg ane turuk," ibag. 25 Ari ibagma Yesusen, "Daud men welatfag inap itanowen suburu obok teg lahe ulug tibag ane ari suwesingga fam haharoho imbibahon irikip fug?" ibag. 26 "Hun Abyatar ino Allah ibam ngi inap onowe suwon welatfagma Allah ibam ino kibareg suburu roti Allah fahet imbibahon itano nibag. We Allah ibam ngi inap itano eneg suburu roti ari na reg angge famen Dauren nibareg at men watfahon eke kur isibag ane fahet suwesingga fam haharoho imbibahon irikip fug?" ulug umung isibag. 27 "Allahn sembahyang uruk sul o sabit ari kel taruk lamuhup pibag. Inindi anggin toho welamuhup pibag fug. Sembahyang uruk sul o sabit ari ap enehiyeg toho welamuhup pibag," ulug Yesusen hiyag isibag. 28 "Sembahyang uruk sul ari we At ap kinangmon atfahon inowen eneg ngi reg lit wereg," ibag.

Markus 3

1 Misihim sambil Yesus sembahyang uruk ibam kibag. Kurukmen ap inggik siyahon eke welatfag. 2 Welatfagma ap winon welatfahon arimanowen, "Yoho sembahyang uruk sul hari Sabat wereg lit mun ane man ane tuk fug teg angge famen Yesusen ap aru hihitnisi ano?" ulug kilap haruk latfag. Hihituk halug niren alem Ubam umbuhuk peruk latfag. 3 Ari peruk lit weregma Yesusen ap inggik siyahon ino fam, "In atug pulmu tiya ma," ibag. 4 Ari ibareg Yesusen it unubam kapal isaruk lit, "Sembahyang uruk sul welahe angge famen siyag ane turuk lit fano ane tuk fug teg? Ap unusuk teg ano, windar enebuk teg ano?" ulug umung isibagma it enele eleg angge welatfag. 5 Enele eleg angge welatfagma Yesusen ap welatfahon arimano walinggoho kim isibareg undaman ap aruma sohu ane eneg turuken Nundama siyag peruk lahi pibareg inggik siyahon ino fam, "Hinggik pok himin," ibagma inggik pok hibagma fano atfag. 6 Fano atfagma Farisi inap welatfahon arimano folo-folo wilip atfareg Herodes otsi men mangno roho luhalfareg Yesus nangginoho wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag. 7 Welatfareg Yesus otsi min ik yenggelehon ayeg ke larukmu Galilea inap anggolo luhalfareg Ombolim laruk latfag. 8 Libareg weregma Yudea inap men Yerusalem inap men Idumea inap men, ik Yordan fumag fil inap men, Tirus inap men, Sidon inap men it arimanowen, "Yesusen mun ane man ane turuk latisi," urukon hol hibareg luhaloho At ambeg kik waharuk latfag. 9 Waharuk latfagma Yesusen ap anggolo hihir enepfagma ap anggolo ouk warukon ap iming isil Yesus ebe nininggiken ki hul ulug kuruk latfag. Kuruk latfagma Yesusen otsi fam, "Ap anggolo aruma Nambeg kik waharuken kou fam ik ahum ke lulen kou misig Niraham imbik maniyek," ibag. 11 Imbik maniyek ibagma siyag angge unundama werehon arimanowen Yesus hibareg Alukema hur atfareg enele hum toho, "Hat te Allah amloho," uruk latfag. 12 Ari uruk latfagma Yesusen, "At Allah amloho ulug ap iniline fag toho hiyag isa fug," ulug Ele ine roho komo enepfag. 13 Fobik punumu lahibareg wereg lit ap winon hondog enepmin pibareg wol enepfagma Ambeg luhal arik watfag. 14 Ambeg luhal arik watfagma ap nisanggowen An men wereg lit Allah wene ap hiyag isa lahuben mon enebuhuk ulug in enepfag. 15 "Siyag angge ap unundama werehon yanggaloho wili feseruk lamuhup," ulug Otsi enele ineyap enepfag. 16 Ap nisanggowen An men welamuhuk ulug in enepfahon ununuk te, "Simon hunuk eke Petrus welaruhun," ulug unuk suwalfag. 17 Zebedeus amlohoki Yakobus men ot Yohanes men unubam, "Hit hununuk Boanerges nit nenele roho ululu umalikisi suwal henebihi," ibag. 18 Nin eke Andreas men Filipus men Bartolomeus men Matius men Tomas men Alfeus amloho Yakobus men Tadeus men Simon Zelot ahun men 19 Yudas Iskariot ino Yesus wabukag ulug huruwe libahon ino men wol enepfag. 20 Welatfareg Yesus ibam watfareg weregma ap anggolo Ambeg luhal arik watfag. Ap anggolo luhal arik watfagma Yesus otsi men suburu na fug teg latfagma 21 Yesus isinga men Otsi yuhon menen suburu na fug teg lit wereg urukon hol hibareg nenek turuk pibareg, "Lulteg Inggik seneko hondoholug wamul," ulug Ambeg libag. 22 Larukmen Musa wene onoluk inap arimano o Yerusalemen ilihig watfareg, " Setan onowe suwon Beelzebul ino Yesus undama kirisireg Ele ineyap turukmu ap unundama siyag angge werehon heneko wilip eneptuk," uruk latfag. 23 Ari uruk latfagma Yesusen, "An nambeg tiya maniyek," ulug wol enepfareg Ele indit toho hiyag isaruk lit, "Iblis ekeyen te Iblis eke nangginoho yanggaloho wili fusuk teg," ibag. 24 "O pumbuk misig inaben seli roho wereg lit fano welam fug teg," ibag. 25 "Ap yowi misig inaben seli roho wereg lit fano welam fug teg," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 26 "Ari hag toho Iblis inowen inggareg wat taruk lit hili roho wereg halug fano welam fug teg, siyag aruhu. 27 Ap ekeyen olok ahun anggengge anden taluk tamin peruk halug ngi ahun ino weregma ibam kuk fug teg. We inggik hele ware felug eneg ibam kuk teg, inggik hele ware felug eneg aren tohon taluk toho hila reg," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 28 "Aben siyag-siyag ane turuk halug Allahn ambolmayap turuk lit elehap tuk teg. Allah fahet Abug uruk halug ari eke Ambolmayap turuk lit elehap tuk teg," ibag. 29 "We Allah hime fanowon fahet Abug uruk ahun ino mondabi fano am fug teg. Ari uruk ahun ino mondabi siyag ane ehek ulug at mondabi siyahap tuhu. Ari we tem toho uruk lahi," ibag. 30 Ap arimanowen, "Yesus undama siyag angge wereg," uruk latfag ane fahet Yesusen ari ulug hiyag isibag. 31 Hiyag isarukmu Yesus isinga men Otsi yuhon men watfareg selma wereg lit Yesus nit nenembeg wilibig watnisiyen hiyag Itlihip ulug hiyag isibag. 32 Hiyag isibagma ap anggolo Yesus walinggoho heriyeg latfahon arimanowen, "Yesus, Hat hisinga men Hotsi men selma wereg lit wol Haptuk," ibag. 33 Wol Haptuk ibagma Yesusen te, "An nisinga notsi sa men fahet ehep?" ibareg 34 ap walinggoho heriyehon kim isaruk lit, "An nisinga men Notsi men tuma wereg," ibag. 35 "Allahn peruk ane hikit toho turuk inap fahet eneg An not An nerek An nisinga ihi ha reg," ibag.

Markus 4

1 Misihim ik yenggelehon ayegma Yesusen ap wene hiyag isibag. Hiyag isarukmu ap anggolo Iraham keleg ibagma Yesusen an kema in atnin fug ulug kou fam kibag. Kou fam kibareg ik ahummu wereg lit ap ik ayegma luhaleg latfahon arimano wene hiyag isaruk latfag. 2 Wene hiyag isaruk lit mun angge man angge fahet indit toho hiyag isaruk latfag. "Indit toho hiyag hisaminon tu holeg lamok," ibareg, 3 "Ap ekeyen anggen fok tik larisi," ibag. 4 "Fok tirikim anggen eke ke funggalma wambirisi. Ke funggalma wambirisimu suwe waharusareg lit heheg naruk latusa," ibag. 5 "Anggen eke fok tirikim helep falma kinang we tot wereg ambeg wambirisireg kinang we tot werehen folo-folo wilip atisi," ibag. 6 "Folo-folo wilip atisimu mowen yet haruk lit halo irisireg umanggen yat la fug anggeyen ilim atisi," ibag. 7 "Anggen eke fok tirikim hoholangge sehelimu wambirisimu hohol yat atuk lit anggen fanowon ino waroho hondo ririsimu anggen uk fug angge siyag atisi," ibag. 8 "Anggen eke fok tirikim kinang fanoma wambirisiyon ino wilip atisireg anggen fano roho yihik ferisi. Uwag ekeyen anggen teng misig, uwag ekeyen anggen teng piren, uwag ekeyen anggen teng hinahan yihik ferisi," ibag. 9 Yesusen ari ulug Ele indit toho hiyag isibareg, "Hit hinisanggo wereg halug Anden ihiyon ari fano holtuk lamok," ulug hiyag isibag. 10 Yesus otsi men enemu libareg wereg lit, "Hele indit toho hiyag nesehenon ari nungge fahet hiyag nesehen," ulug Otsi nisanggowen men ap winon At men welatfahon arimanowen Onowe kapal hibag. 11 Kapal hibagma Yesusen, "Allah ap obog toho Inikni aruhu ane ari mapmu reg latisi angge famen hit fahet inamap hisarisi. It enemu inap fahet mun ane man ane indit toho hiyag isaruk lahi," ibag. 12 "Inil seleg toho haruk angge famen inindimu onoluk aruhu fug, inisanggo fano holtuk angge famen inindi anggar aruhu fug, siyag ane iren turukon umbusuhupmu Allahn it windar enebuhu rohon ulug indit toho hiyag isaruk lahi," ibag. 13 "Nele indit toho ihiyon faher oho hinindi anggar atuk eleg halug fobik indit toho uhukon fahet nangginoho hinindi anggar aruhu?" ibag. 14 "Ap anggen fok turuk latisiyon ino wene fok turuk latisi," ibag. 15 "Ke funggalma wambirisiyon ari re: Wene fok turukmu holtuk angge famen wene unundama fok toho werehon ino Iblisen folo-folo hilak waharuk," ibag. 16 "Helep falma fok tirisiyon ari re: Wene enehiyeg toho holtuk angge famen 17 unundama umanggen eleg hag toho werehen inindi piren teg lit wereg," ibag. "It arimano fobik siyag toho welamuhup halug aben Allah wene fahet per enebuhupmu ninirim ulug folo-folo enembol yig umuhup," ibag. 18 "Hoholangge sehelimu fok tirisiyon ari re: Wene holtuk angge famen 19 nangginoho welamuhuk ulug inindi anggin toho wenggel haruk lit wereg, mun angge man angge ariyen inindi nina feserukmu enebuwap fahet eneg wenggeltuk ane ariyen wene fanowon hondo rebeserukmu anggen yihik eleg hag toho welamuhup," ibag. 20 "Kinang fanoma fok tirisiyon ari re: Wene holtuk inaben fano holuhuk peruk lit wereg. It arimano anggen teng misig yihikon hag toho welamuhup, anggen teng piren yihikon hag toho welamuhup, anggen teng hinahan yihikon hag toho welamuhup," ibag. 21 Yesusen ele indit toho hiyag isaruk lit, "Aben iral hunduko walug watug kou fam aluke pilabeg sahung tubuk fug teg, ilit heniye toko rebelug heniye apma leho fuk fug teg. O tik fene eneg iral leho feruk," ibag. 22 "Mun angge man angge mapmu reg lit werehon ari inam aruhu, hiraho lit werehon ari obog toho fag aruhu," ibag. 23 "Hit hinisanggo wereg halug Anden uruk lahiyon ari fano holtuk lamok," ibag. 24 "Hinisanggo holeg lamek: Hininggik winako og isaruk lamuhupmu Allahn oho Inggik winako og hisahu, nin fobik sebe roho og hisahu," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 25 "Ap enenggengge anggolo foroho lit werehon arimano Allahn sebe roho og isahu. Enenggengge foroho elehon arimano tot forohowon ari taluk toho hilahu," ulug Ele indit toho ibag. 26 "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino aben roti anggen yabukmu fok teberuk hag toho wereg," ulug Yesusen ele indit toho hiyag isibag. 27 "Anggen fok tebelug hubanggo noholug sakan turukmu in atug weregma anggen amu fahaltug wilip atuk angge famen ap ino apeleg toho wereg. 28 Apeleg toho weregma kinangman anggen ino amu wilip atuk. Atam ubahare firuhuk felug lahalug pulmuwen ondomi lahalug fobik anggen ondomimuwen uruk. 29 Anggen mondabi yihikmu ngi ahunen yet hahureg wirik tehen palik lahu," ulug indit toho hiyag isibag. 30 Yesusen wene eke indit toho hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhu sambil fahet nangginoho hiyag hisamin? Nungge fam wirim haminteg hiyag hisamin?" ibareg, 31 "Soluk anggen fam wirim hamin," ibag. "Mun ibam man ibamen aben anggen fok turuk angge obog toho suwon eneg wereg. We soluk anggen ari aben fok turukmu itik-itik angge wereg," ibag. 32 "Fok turukmu wilip atuk lit yat lahalug su atuk. Winon aben yatukon we horog angge eneg wereg. Soluk yat atug inggik yaron eke tuwalik larukmu suwe pohol ke larukon sakoma ei wirik waharuk," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 33 Hiyag isibareg wene holukag ulug mun ane man ane fahet indit toho hiyag isaruk latfag. 34 Ele indit toho eneg hiyag isaruk latfag anggeyen ap winon libagma Otsi men enemu eneg wereg lit pikit toho hiyag isaruk latfag. 35 Yesusen wene hiyag isarukmen hup atfagma Otsi fam, "Kou fam kik maniyek, ik ahum pali keyen ik fumag nindig amulen," ibag. 36 Nindig amulen ibagma Otsiyen te ap anggolo welatfahon arimano fam, "Hit hinibam aliyek," ibareg kou fam kibareg Onowe Yesus it min ambiyeg laruk latfag. Larukmen kou winon eke ambiyeg laruk latfag. 37 Larukmen o siyelu humon waharuk lit ik haglaburen kililoho kou hondo ruruk lit kou fam ik anggolo yenggelfag. 38 Yenggeltukmu Yesus kou ondoholukmu heniye palimu nohoruk latfag. Nohorukmu Otsiyen in amin ulug elelfareg, "Nonowe, nit iken nunusik oho turukmu Hat hapeleg toho nohoruk lahen?" ibag. 39 Ibagma Yesus in atfareg siyelu pet tibareg ik haglabut fam, "Hele-a, yuwag amin," ibag. Yuwag amin ibagma siyelu eleg atfagma ik ahum yuwag atfag. 40 Yuwag atfagma Yesusen otsi fam, "Hit nungge fahet henekol toho welahep? An nubam hinindi wenggel haruk lahep fug?" ibag. 41 Yesusen ari ibagma it enekol anggolo hibareg, "Ap tu sa hag toho wereg. Siyelu men ik haglabut men per enebehekma Ele holehesa," ulug enele sahaltuk latfag.

Markus 5

1 Ik yenggelehon ahum pali keyen o Gerasa inap wereg ambeg nindig atfag. 2 Nindig atfareg kou famen wilip atfareg larukmen ap eke undama siyag angge setan wereg ahun misig ap warehon kilap eneptuk owik itano famen Yesus ambeg watfag. 3 Ap ino ap warehon kilap eneptuk owik ino fam welatfag. Welatfag ahun ino aben hele kumbi ineyon fam oho inggik pug toho umbuk fug teg latfag. 4 Aben inggik uyug ke hele pug turuk latfag angge famen inggik hele pug tibahon ino sipuk isaruk lit uyugmu pug tibahon oho tag isaruken ap misihen oho senebuk fug teg latfag. 5 Hup hunduhuk unukoho hunduhuk ap warehon kilap eneptuk owik ino fam wereg lit punumu lahalug ngi hum uruk lit helep fam inggarehen wat taruk latfag. 6 Ari turuk latfag ahun inowen Yesus larukmu yatma yet hibareg Ambeg watfareg Yesus alukema hur atfag. 7 Hur atfareg ele hum toho uruk lit, "Yesus, Hat Allah poholmon amloho an nubam Hele nungge imin ulug wahen? An nuwatmin ulug wahen angge famen Allahn hol nasug lit weregma nuwatmihin fug uruk lahi," ibag. 8 Yesusen atam, " Setan hat siyag. Ap tu undaman welahenon wilip amin," ibagma hun inowen ibag ane ari uruk latfag. 9 Uruk latfagma Yesusen, "Hat hunuk sa," ibagma setan inowen, "Nunuk Legion, nenebe luhaloho welahe," ibag. 10 Luhaloho welahe ibareg, "Nit tuman yanggal nenepmihin fug," ulug Yesus fam heng tibag. 11 Kono ke arimano wam anggolo wereg lit kinang hilaruk latfag. 12 Welatfagma setan arimanowen, "Wam unundama kulen Haren kiyek in," ibagma, "Kiyek," ibag. 13 Kiyek ibagma setan arimano ap ino undaman wilip atfareg wam unundama kibag. Kibagma wam arimano pule keyen hik-hik ikma wambibareg ik ahum keyen war atuk latfag. Wam teng-teng angge (dua ribu) arimano war atfag. 14 War atfagma wam foroho latfag inap arimano libareg onori olma welatfahon men yabukmu welatfahon men unubam hiyag isaruk lit, "Nenembohom war ahasa," ulug yonggo libag. Yonggo libagma nangginehekma wam war ahasa ulug Yesus weregma isa watfag. 15 Isa lul ulug waharukmen ap ino setan anggolo undama weregma nenek turuk latfahon ino indi pikir atfareg sum wan teg lit Yesus men heriyegma yet hibareg enekol hibag. 16 Enekol hibagma hihitukmu yet hibahon itanowen ap ket watfahon fam, "Nenek turuk ahun Yesusen ari roho hihirehekma wam ari roho ikma kehesa," ulug hiyag isibag. 17 Hiyag isibagma it arimanowen Yesus fam, "Hat nit min tuma welatnihin fug, lamihin," ulug pet tibag. 18 Pet tibagma Yesus lamin ulug kou fam kurukmu ap nenek turuk latfahon inowen te, "Hat men welamuhuken ambiyeg lul," ibag. 19 Ari ibagma, "A, ambiyeg lul fug, hat hibam tuma wereg lit Ninikni Allahn an Indi neyehekteg hihit nabehek ulug hori hiyag isil noruk laruhun," ibag. 20 Ari ibagma o pumbuk numen itano o eke la o eke la turuk lit, "Ari roho hihit naptisi," ulug hiyag isaruk latfagma ap arimano enekol hibag. 21 Welatfagma Yesus nin suhuloho kou fam nindihig watfareg ik yenggelehon ayegma weregma ap anggolo luhalik watfag. 22 Luhalik watfagma ap misig sembahyang uruk ibam ngi ahun unuk te Yairus watfag. Watfareg Yesus weregma kim hibareg Alukema hur arik watfareg, 23 "Nahaloho ouk waruk lit war arik oho turuken Hinggiken ki hamihinmu fano atnisireg oluk welaruhuwen ambiyeg lul," ulug Yesus hiyag Itfag. 24 Hiyag Itfareg Yesus men ambiyeg larukmu ap anggolo arimano Ombolim miyaloho laruk latfag. 25 Miyaloho larukmen hiyap eke welatfahon Yesus ambeg watfag. Hiyap ino mep wilip atukmen eneg mo ilig am wirig am turukmen mo nisanggowen atfag. 26 Mep wilip atukmen hal inap anggolowen hihitukmu aren angge obog toho arimano onggo og isibag angge famen hiyap ino fano am fug angge ouk ino anggin atfag. 27 Hiyap inowen hol harukmen Yesusen ap hihir eneptuk urukon hol hibareg watfareg ap iming isil iming isil Yesus ambolma watfareg Yesus asum inggiken tung hibag. 28 Asum tung haminteg fano atnin pibareg tung hibag. 29 Tung hibagma mep ino palfagma hibareg undaman fano ahi peruk latfag. 30 Fano ahi peruk latfagma Yesusen nubam eneg tehekma ketiya ap eke hihirihi pibareg hebeloho Ambol fil yet hibareg, "Nasum san tung Neyehek?" ibag. 31 San tung Neyehek ibagma Otsiyen, "Ap anggolo aruman miyal Haptuk lahason isaruk lahen fug? Nasum san tung Neyehek ulug nungge fahet ehen?" ibag. 32 Ibagma Yesusen san tung Neyehek ulug hebeloho Ambol fil kim hibag. 33 Kim hibagma hiyap inowen an hihit nabehek ulug undaman pibareg akolen uwag elek-elek angge turuk lit Alukema hur atfareg, "An hihit nabehen," ulug fag toho hiyag Itfag. 34 Hiyag Itfagma Yesusen, "Nahaloho, hat hindimuwen hihit napmisi pehenon ariyen fano ahen, mep wilip atukon ari mondabi palehekma hindi se roho lamihin," ibag. 35 Enele urukmu itano sembahyang uruk ibam ngi ahun ino amingmingangge piren hinahan watfag. Watfahon itanowen Yairus fam, "Nit nonowe wene hiyag isaruk ahun aru nungge fahet hondoholug lamihin. Hahaloho mondabi war aha," ibag. 36 War aha urukmu hol hibareg Yesusen sembahyang uruk ibam ngi ahun ino fam, "Hakol ha fug, An nubam wenggel haruk lit hindi se roho welamin," ibag. 37 Ari ibareg ap obog toho arimano unubam pok amek ibareg we Petrus men Yakobus men Yakobus ot Yohanes men unubam, "Hit eneg ambiyeg lul," ibareg hondog eneplug libag. 38 Libareg sembahyang uruk ibam ngi ahun ino ibam larukmen ap anggolo luhaloho wereg lit enele anggolo uruk lit ngi hum uruk lit uba yatukmu kim isibag. 39 Kim isibareg, "Nungge fahet henele ngi hum uruk lit uba yatuk lahep? Malik ari war aha fug, nohoruk lit wereg," ibag. 40 Yesusen ari ibag ane fahet ap arimano inda yatuk latfag. Inda yatuk latfagma hit obog toho selma wilip amek ulug yanggal enepfareg we malik aru ikni men isinga men at min watfahon itano men eneg malik ino yinggig ambeg it itano hondog eneplug kibag. 41 Kibareg malik ino inggik sen haruk lit it enele roho, "Talita kum," ibag. Ibag ane ari nit nenele roho, "Malik tu in amin!" uruk. 42 In amin ibagma malik ino in atfareg laruk latfag. Malik ino tuhum arik oho hag teg latfag (dua belas tahun). Malik ino oluk atfagma ap arimano enekol hibareg yihi uruk latfag. 43 Uruk latfagma Yesusen, "Hihirihi ane ari fahet ap hiyag isa fug," ulug Ele ine roho komo enepfareg, "Malik aru suburu og emek," ibag.

Markus 6

1 Yesus o inowen wilip atfareg Ikni welatfag ambeg ibam yugmu Otsi men libag. 2 Libareg weregman wene uruk sambil sembahyang uruk ibam libareg ap hiyag isibag. Hiyag isarukmu ap luhaloho welatfahon arimanowen hol hibareg yihi ibareg, "At ino san hiyag itisi ane hiyag nisaruk? San Indi anggarap tirisimu uruk? Ap hihir eneptukon nangginoho hihir eneptuk?" uruk latfag. 3 "Ap aru o wituk latisi ahun, Maria amloho At ino tu. Yakobus men Yoses men Yudas men Simon men onowe ino tu. Hiyap nit men tuma werehon itano enerek ino tu," uruk lit unundaman ninirim peruk latfag. 4 Ninirim peruk latfagma Yesusen, "Ap Allahn monde ferukon fahet ibam yugmu wereg inap arimanowen eneg ninirim peruk. At ori men owe ot arimanowen eneg ninirim peruk," ibag. 5 Ari ibareg o inowen ap hihir enebuk fug teg latfag, we ap ouk warukon piren hinahan eneg Inggiken sen isaruk lit fanowap enepfag. 6 Fanowap enepfareg, "Yihi, ap aruma inindi wenggel haruk eleg inap eneg wereg," pibag. Ari pibareg o pumbuk walinggoho werehon arimano wene hiyag isil noruk latfag. 7 Hiyag isil noruk latfareg Otsi nisanggowen arimano fam maniyek ulug wol enepfareg, "Hit welahebon aruma piren-piren laruk lamuhuben mon henepmin," ibag. Ibareg ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wilibi feseruk lamuhup ulug Otsi enele ineyap enepfag. 8 Enele ineyap enepfareg, "Hiren mun angge man angge walug lalihip fug, we wanggun eneg senetlug lalihip," ibag. "Suburu men sum men uang men yunggaroho wa fug angge henebe eneg lalihip," ulug hiyag isibag. 9 " Sepatu eneg hunuyugmu wan toho sum piren wan tuk fug angge misig eneg wan toho lalihip," ulug hiyag isibag. 10 "O pumbuk ino lahupteg o eke la eke la tuk fug angge o atam kuhup ibam ino eneg welamuhup, we o winama luk oho lit eneg lul uhupteg lahup," ibag. 11 "Ap ekeyen, 'Hit tuma noholihip fug,' uruk lit, 'Niren hit henele holtul fug,' uruk halug o ari embeselug lahup. Aben it arima siyag pukag ulug kinang hit hunuyugmu werehon ino tel isalug lahup," ibag. 12 Tel isalug lahup ulug hiyag isibareg ketiya lalihip ulug mon enepfagma it arimano libareg, "Siyag ane wenggeltuk lahebon ari imbisiyek," ulug komo eneptuk lit wene hiyag isil noruk latfag. 13 Hiyag isil noruk lit ap unundama siyag angge werehon anggolo yanggaloho wilibi feseruk latfag. Ouk waruk inap ununggulmu ahaluwe amben fanowon hilil enepfareg ap anggolo fanowap eneptuk latfag. 14 Fanowap eneptukmu ap obog toho arimano Yesus fahet hiyag isarukmu holtuk latfagma Herodes ap suwon inowen oho Yesusen ari turuk urukmu hol hibag. Ap arimanowen, "Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino war atisi angge famen oluk atug waharisi," uruk lit, "At inowen ari roho ap hihir eneptuk," uruk latfag. 15 It winonen, "Elia waharisi," uruk latfag. It winonen, "Allahn ibag ane indam hiyag isaruk latfag inap hag toho Ar oho Allahn monde fik waharisi," uruk latfag. 16 Iren uruk latfag ane ari Herodes inowen hol hibareg, "A, Yohanes anggolop kong toho ware feserikik ahun ino oluk atug ketiya waharisi," ibag. 17 Herodes inowen, "Yohanes senerik lalihipteg inggik hele waroho walug watihipteg penjara kilabik watihip," ulug umalikisi mon enepfagma hondohik libareg hele waroho walug watfareg o penjara kilabik watfag. Inggik hele waroho kilapfahon ari Herodes uhe Herodias inowen, "Hele waroho kilabin," uruk latfagma kilapfag. Herodias ino Herodes ot Filipusen og talug latfag angge famen owe Herodes inowen pal tibagma 18 Yohanesen, "Hot uhe famen pal tarikinon ari hat siyag," ulug komo ribag. 19 Komo ribagma Herodias inowen Yohanes ware fusukag ulug likiya hupmu wenggeltuk latfag. Wenggeltuk latfag angge famen hun Herodes inowen Yohanes fahet indiyen wabuk fug angge foroho latfag. 20 Herodes inowen, "Yohanes ino Allahn monde ferisiyon hag toho indi fano weregma hihireg nakol," ulug fano roho foroho latfag. Foroho lit likiya hupmu Yohanesen hiyag utukmu ele holtuk lit indi anggin atfareg ahiyeg toho holtuk latfag. 21 Welatfareg misihim Herodesen, "Indag napfag sali yoho sakan tehekma seni isag isamin," ulug, "Notsi suwon men sehen seneg inap onowesi suwon men Galilea inap onowesi men hondog enebik lalihip," ulug amingmingangge mon enepfag. Mon enepfagma hiyap Herodias inowen undaman yoho ware fisiyek imin pibag. 22 Yoho ware fisiyek imin peruk lit weregma ap suwon arimano obog toho watfareg weregma Herodias ahaloho ino kibareg it ap arimano iniline si roho yunggultuk latfag. Yunggultuk latfagma ap obog toho arimano men ikni Herodes men, "Malik aru fano si roho yunggulehek," ulug enehiyeg hibag. Enehiyeg hibagma ap suwon Herodes inowen ahaloho ino fam, "Haren og netep peruk lahen angge heng napnihinmu og hitnin," ibag. 23 "Mun angge man angge haren heng napnihinmu og hitnin, o pumbuk aruma anden seneg lahi angge re heng napnihinon ari minggiroho og hitnin. Ari we tem toho ihi," ibag. 24 Tem toho ihi ibagma hili ino wilip atfareg, "Nungge-nungge heng tamin," ulug isinga fam umung hibagma isingan, "Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino unggul kong toho og nimin ulug heng tamihin," ibag. 25 Heng tamihin ibagma pupu angge ap suwon weregma kibareg, "Nikni, ketiya og nitmihin angge heng hapmin," ibareg, "Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino unggul anggolop keyen kong toho kou fam kilaboho og nimin," ulug heng tibag. 26 Heng tibagma ap suwon Herodes ino indimu siyag atfag. Siyag atfag angge famen, "Ap obog toho weregma iniline tem toho og hitmin ihireg og itmin," pibag. 27 Ari pibareg ap ununggul kong eneptuk ahun ino fam, "Yohanes unggul kong toho walug watnihin," ulug monde fibagma ap ino libareg o penjara kibareg Yohanes unggul anggolop keyen kong tibag. 28 Kong tibareg kou fam kilaboho malik ino og irik watfagma aren isinga og irik libag. 29 Og irik libagma Yohanes otsiyen at ware fesehesa urukmu hol hibareg ebe wareg angge ino wak libareg kinangma sale fisibag. 30 Yesus otsi atam mon enepfahon arimano suhuloho At ambeg palu arik watfareg ap wene hiyag isaruk lit ari-ari turuk latukuk ulug Yesus hiyag Utuk latfag. 31 Hiyag Utuk latfagma ap anggolo la wam turuken Otsi nangginoho suburu nul fug ulug werehen Yesusen, "Notsi, hit henemu tot kel talihiben ap eleg ambeg lul," ibag. 32 Lul ibareg kou fam kibareg ap eleg ambeg enemumu libag. 33 Libagma aben it larukmu yer isibareg it lul pibag ambeg onoluk atfagma o pumbuk umu filon ahamu filon obog toho ik ayeg keyen onorohole paloho it lul pibag ambeg ino libag. 34 Libareg weregma Yesusen kou famen wilip atuk lit yer isarukmen ap anggolo luhaleg latfag. Luhalegma yer isibareg, "Ap aruma wam domba ikni elehon hag toho werehen Nindiyen," pibareg wene anggolo hiyag isaruk latfag. 35 Hiyag isarukmen o hup atfagma Yesus otsi At iraham libareg, "Nonowe, aruma o wirig eleg ambeg anggenma welahe. 36 Hup ahama ap aruma unubam, 'O indi men ahandi men lalihipteg suburu heng toho na lalihip,' imihin," ibag. 37 Ari ibagma Yesusen, "Hiren suburu og isalihip," ibagma iren, "Nit uang we tor angge werehen te uang teng-teng angge fahet suburu roti teng-teng angge nangginoho wak lulteg og usul," ibag. 38 Ari ibagma Yesusen, "Hiren suburu roti nombaren foroho lahep, kim ha aliyek," ibagma iren kim ha libareg, " Roti fuwaben men ikan piren men foroho lahe," ibag. 39 Foroho lahe ibagma Yesusen, "Hoholangge wereg ke ap aruma o wiroho hur atil lalihip iyek," ibag. 40 Ari ibagma ap arimano teng piren enemu teng uhan enemu wal taneg o wiroho hur atil libag. 41 Hur atil libagma Yesusen suburu roti fuwaben men ikan piren men itano wibareg poholma lahap haruk lit sembahyang ibag. Sembahyang ibareg roti itano og isalihip ulug Otsi kut-kut og isibagma fibir enepfag. Ikan piren itano oho kong toho fibir enepfagma 42 it enebe obog toho nibag. 43 Nibareg enehum ouk atfagma roti men ikan men minggiroho imbibahon palu ribagma sum lahabeg nisanggowen keleg ibag. 44 Ap suburu nibahon arimano teng-teng angge ap eneg (lima ribu) welatfag. 45 Welatfagma Yesusen otsi fam, "Anden ap anggolo aruma fam hinibam aliyek iminen hit An numbahalug o Betsaida nindig amlihiben folo kou fam kiyek," ibag. 46 Ari ibareg ap anggolo welatfahon arimano unubam, "Hinibam aliyek," ibareg libagma Allah fam sembahyang imin ulug punumu lahibag. 47 Punumu lahibareg hup atfagma Otsi ik yenggelehon ahum pulmu larukmu At amu kinangma welatfag. 48 Yesus ik ayegma wereg lit yer isarukmen Otsi kou fam wereg lit homhomo anggolowen miyal eneptuken e fam ik il watuk latfag angge famen folo-folo laruk latfag fug. Folo laruk elegma yer isibareg o sakan tik ohoma Yesus ik ahum ke sobit-sobit libareg pilinggar isalug lamin ulug turuk latfag. 49 Pilinggar isalug lamin ulug turukmen Otsiyen ik ahum ke larukmu yet hibareg mungguwat waharuk ulug enekolen enele ya nga ruruk latfag. 50 Yesus otsi kou fam welatfahon itano obog tohowen Yesus larukmu yet hibareg yuk libareg enele ya nga uruk latfag. Ari uruk latfagma Yesusen, "Notsi, henekol imbisiyek, An Honowe waharuk lahireg hinindi se roho welamek," ibag. 51 Hinindi se roho welamek ibareg kou fam it wereg ambeg kibagma homhomo eleg atfag. Eleg atfagma Yesusen nangginehekma eleg aha ulug Otsi enekol toho welatfag. 52 Yesusen roti kuroho og isarukmu hibag angge famen inindi anggat teg eleg lit sohu roho welatfag. 53 Kou fam ik yenggelehon pal halug nindihig watfareg o Genesaret nindig arik watfag. 54 Watfareg kou famen wilip atukmu aben yet hibareg Yesus waha ulug onoluk atfag. 55 Onoluk atfareg o eke la o eke la til laruk lit Yesus waha ulug onolukap enebil laruk latfagma hol hibareg ap ouk warukon arimano enehelit heniyer angge paya roho og eneplug Yesus ambeg waharuk latfag. 56 Yesus o pumbuk sumu totma anggenma eke laruk latfagma ap ouk warukon walug watug silimu imbik waharuk latfag. Waharuk lit Yesus fam, "Hasum atogma nininggiken ki hulen waharuk lahe," ulug heng tibareg Asum atog ki hibahon arimano obog toho fano atfag.

Markus 7

1 Welatfagma Musa wene onoluk inap o Yerusalemen ilihig watfareg Farisi inap men mangno roho Yesus ambeg palu arik watfag. 2 Palu arik watfareg Yesus otsiyen suburu roti ininggik umaho eleg angge saliyog narukmu yer isibag. 3 Yahudi inap men Farisi inap men obog toho arimanowen inikni umban tibag ane hikit toho suburu enehap umaho eleg angge saliyog naruk eleg. 4 Mun angge man angge ayeg waroho hilalug nuk oho lit saliyog nul fug ulug ininggik umag talug eneg naruk. Inikni umban ekeyon-ekeyon anggolo tibag ane roho iren oho anggolo turuk. Ikag men kubag men kou men fam saliyog nul fug ulug ik umatuk. 5 Farisi inap men Musa wene onoluk inap arimanowen, "Hat hotsiyen nunumbasiyen ibag ane holuk fug anggeyen ininggik ik umaho eleg anggeyen suburu saliyog nungge fahet naruk," ulug Yesus umung hibag. 6 Umung hibagma Yesusen, "Hit hinindi piren teg lahebon hunubahet Yesayan pikit tem toho haharoho imbibag. Allahn hiyag itikim haharoho imbibahon tu hiyag hisamin, 'Ap aruman enembilik fam eneg wel Naptuk lit inindiyen An nele embeseruken un ane peruk lit wereg. 7 Iren we hasabut Ninikni uruk, An nawene hiyag isawon famen aben uruson eneg hiyag isaruk.' Yesayan indam haharoho imbibahon ari wirim toho hit aruman turuk lahep. 8 Hit aruman Allahn komo enepfag ane ino embeseruk lit aben ibag ane eneg holtuk lahep," ibag. 9 "We hit hininggarehen peruk ane eneg turuk lamuhuk ulug Allahn komo henepfag ane ino sokowa feseruk lahep. 10 Musa inowen, 'Hikni hisinga hindiyen welaruhun,' ibareg, 'Ikni isinga fam siyag ane uruk ahun ino war aruhu,' ibag. 11 Musan ari ibag angge famen hiren hiniknisi hinisingasi hiyag isaruk lit, 'Hit og hisila angge famen Allah fahet imbihi,' uruk lahep. 12 Allah fahet imbihi uruk lahep anggeyen fobik hiniknisi hinisingasi tot og isaruk lahep fug. 13 Hiren og isa fug angge hit hinindi henemu wenggeltuk lahep ane ariyen Allahn ibag ane ari apmayap turuk lahep. Hiren ari roho anggolo turuk lit likiya hupmu Allah wene siyahap turuk lahep," ulug Yesusen hiyag isibag. 14 Ari ibareg ap luhaleg latfahon unubam maniyek ulug wol enepfareg, "An nele fum toho holeg lamek," ibag. 15 "Mun angge man angge sel fil werehon aben nahupmu siyag amuhup fug. Ap siyahap eneptukon ino mun angge man angge ap inindimu weregma wenggel harukon ariyen eneg siyahap eneptuk," ibag. 16 Hit hinisanggo wereg halug Anden uruk lahiyon ari fano holtuk lamok. 17 Ap luhaleg latfahon arimano embeselug olma kibagma Otsiyen, "Hele indit toho hiyag esehenon ari nungge fahet hiyag esehen?" ulug Onowe umung hibag. 18 Umung hibagma Yesusen, "Hit hinindi anggat teg elehon welahep? Mun angge man angge sel fil werehon aben nahupmu siyag amuhup fug ane ari henepeleg toho welahep? 19 Nahup angge ino hinindimu welaruhu fug, we henehummu kuhureg yog men pikit lahu," ibag. Ari ulug Yesusen mun angge man angge saliyoha fisibag. 20 Saliyoha fisibareg, "Ap unundaman wenggel haruk ane ariyen ap siyahap eneptuk," ibag. 21 "Siyag ane ap inindimuwen wenggel harukon aru: Hiyap yarog enebil larukon men, aben tohon hirag tarukon men, ap unusurukon men, 22 ap unuhesi pal tarukon men, ap enenggengge helele perukon men, siyag-siyag ane turukon men, indi piren tohon wenggel harukon men, suburu abuwap tohon men, indimu het teg lit werehon men, ap unubam ele siyag ane urukon men, awelwel tubat tarukon men, indi elehon men alem obog toho ariyen ap siyahap eneptuk. 23 Mun angge man angge siyahon ap unundaman wenggel harukon ariyen eneg ap siyahap eneptuk," ibag. 24 Welatfareg o inowen wilip atfareg o Tirus libareg o misig kibag. Olma kibareg hirako welatnin pibag angge famen At waha ulug ap arimanowen onoluk atfag. 25 O ino hiyap eke ahaloho undama siyag angge setan werehon welatfag. Hiyap inowen Yesus wereg urukon hol hibareg Yesus ambeg watfareg Alukema hur arik watfag. 26 Hiyap ino amu hiyap unggul unuk Yunani ibam Siro-Fenisia hiyap welatfag. Hiyap inowen, "Siyag angge nahaloho undama werehon ari Haren yanggaloho wili fesemihin," ulug Yesus fam heng tibag. 27 Heng tibagma Yesusen, "Suburu malik toron ininggikmu werehon iniknisiyen taluk toho mene og isarukon ari siyag. Malik toron tam naruk lamuhup," ulug Ele indit toho ibag. 28 Ibagma hiyap inowen, "Nikni, we tem toho ehen angge famen suburu anggen siyahon maliken pila ferukon mene apma werehonen ondol heheg narukon ari fano," ibag. 29 Ibagma Yesusen, "Hat hele fano ehenma hibam lamihin. Siyag angge hahaloho undama werehon ino wilip aha," ibag. 30 Wilip aha ibagma isinga ibam libareg kim harukmen ahaloho undama siyag angge werehon ino wilip atfagma heniyema fano roho yinggig lit weregma libag. 31 Welatfareg o Tirus inowen wilip atug libareg o Sidon keyen tulug ik Galilea yenggelehon ayegma o pumbuk numen wirigmu libag. 32 Libagma aben isanggowet eleyet lareg ahun eke hondoholug watfareg, "Ninikni, Hat hinggiken ki himin," ulug hiyag Itfag. 33 Hiyag Itfagma ap anggolo luhaloho werehen Yesusen ap ino hondoholug amumu anggenma libareg Inggik tum isanggoma imbibareg wasubag Inggik tummu sup tibibareg ambilikanggenma tung hibag. 34 Tung hibareg poholma lahap haruk lit Indiyen ngesekum tibareg it enele roho, "Efata," nit nenele roho husukag ulug ap isanggo larehon ino fam ibag. 35 Ari ibagma isanggo husibareg ambilikanggen lebe ruruken ele pikit toho uruk latfag. 36 Pikit toho uruk latfagma Yesusen, "Ap winon fam hiyag isa fug," ulug ap welatfahon arimano komo enepfag. Komo enepfag angge famen ari roho hihirehek ulug hiyag isil noruk latfag. 37 Hiyag isil norukmu ap arimanowen, "Mun angge man angge fanowap turuk lit inisanggo larehon hur eneptuk, enele larehon hur eneptuk," urukmu hol hibareg enekol anggolo haruk latfag.

Markus 8

1 Welatfareg ap anggolo Yesus ambeg watfareg weregman suburu obok haruk lit werehen Yesusen otsi tiya maniyek ulug wol enepfag. 2 Wol enepfareg, "Ap anggolo aruma An men weregman eneg hup hinahanam ahama suburu obok haruk lit werehen Nindiyen," ibag. 3 "Suburu na fug angge hinibam aliyek ulug hiyag eselema keman suburu oboken war atep. It winon inibam yatman waharuson wereg," ibag. 4 Ibagma otsiyen te, "Nit aruma o eleg ambeg welahereg suburu elehen nungge minag usul," ibag. 5 Ibagma Yesusen, "Suburu roti nunggeyen foroho lahep?" ulug umung isibagma, "Suburu sabiren foroho lahe," ibag. 6 Foroho lahe ibagma, "Ap arimano kinangma hur atihip," ibareg suburu sabiren itano wibareg seneg lit sembahyang ibag. Ibareg kut-kut Otsi og isibareg, "Ap enebe wal taneg og isalihip," ibagma og isibag. 7 Og isibagma ikan piren hinahan eke welatfag. Ikan itano oho seneg lit sembahyang ibareg, "Ap og isalihip," ibag. 8 Ibagma og isibagma it enebe obog toho nibag. Nibareg enehum ouken minggiroho imbibahon arimano palu ribagma sum sabiren keleg ibag. 9 Ap nibahon arimano teng-teng angge (empat ribu) welatfag. Welatfahon arimano nibagma Yesusen, "Nori, ketiya hinibam lalihip," ibag. 10 Hinibam lalihip ibareg Yesus otsi men folo-folo kou fam kibareg o Dalmanuta libag. 11 Libagma fobik Farisi inap Yesus ambeg libareg At men suwahal uruk lit, "Poholmonen turuk ane timihinmu nit kim hulen Haren wal hamihin," ibareg wal ha reg ano, wal ha fug teg ano aluwat hul pibag. 12 Aluwat harukmen Yesusen undaman ngesekum ibareg, "Poholmonen turuk ane nit kim hulen wal hamihin ulug ap aruman nungge fahet uruk. Ap ketiya kinangma werehonen kim hahup tohon tot wal hamin fug, ari we tem toho ihi," ibag. 13 We tem toho ihi ibareg it embeselug kou fam kibareg ik fumag nindig atfag. 14 Nindig atuk lit Yesus otsiyen suburu roti enepeleg atug libag. Suburu roti misig eneg walug kou fam kibareg ik yenggelehon ahum keyen nindig atfag. 15 Nindig atuk lit Yesusen, "Sig turuk angge Farisi inap men Herodes menen forohowon siyahen hinindi anggat toho welamok," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 16 Hiyag isibagma, "Suburu roti nenepeleg atug waheyon ino fahet uruk ano," ulug enele umung-umung atuk latfag. 17 Umung-umung atukon Yesus undaman oluk atfareg, "Suburu eleg ulug nungge fahet hinindi anggin toho welahep. Hit hinindi anggat teg eleg angge henepeleg toho welahep? Hit hinindi sohu roho welahep?" ibag. 18 "Hinil wereg angge famen haruk lahep fug? Hinisanggo wereg angge famen hol haruk lahep fug? Anden tirikikon henepeleg atisi?" ulug per enepfag. 19 "Suburu fuwaben ap teng-teng angge teng fuwaben (lima ribu) kur isarikikmu narusareg enehum ouken emberuson sum nombaren yuhare ferikipmu keleg irisi?" ulug kapal isibagma, "Lahabeg nisanggowen yuharoho emberukuk," ibag. 20 Ibagma, "Suburu sabiren ap teng-teng angge teng uhanen (empat ribu) kur isarikikmu narusareg enehum ouken emberuson sum nombaren yuhare ferikipmu keleg irisi?" ulug kapal isibagma, "Ilihig sabiren yuharoho emberukuk," ibagma Aren te, 21 "Nungge fahet hinindi wenggel ha fug angge welahep?" ibag. 22 Welatfareg Yesus o Betsaida libareg weregma ap il siyahon eke oriyen hondoholug watfareg Yesus fam, "Hinggiken ki himin," ulug heng tibag. 23 Heng tibagma Yesusen hun ino inggik senetfareg hondoholug o pumbuk inowen wilip atug anggenma libag. Libareg wasubag sup toho ilmu imbibareg Inggiken ki hibareg, "Ketiya hilen yet haruk lahen ano?" ulug kapal hibag. 24 Kapal hibagma yet hibareg, "Ap larukon fahet e hag toho larukmu yer isaruk lahi," ibag. 25 Ibagma Yesusen nin eke Inggiken il ki hibagma ap ino il seleg atfagma mun angge man angge fuki roho yet haruk latfag. 26 Fuki roho yet haruk latfagma Yesusen, "O pumbuk wina keyen lamihin fug, we pikit hibam lamihin," ibag. 27 Welatfareg Yesus otsi men o Kaisarea Filipusen witfag ibam ino walinggoho o winon pumbuk wiroho weregma libag. Kema laruk lit, "Ap aruman An nubahet sa peruk?" ulug Otsi kapal isibagma 28 Otsiyen, "Ap aruma winonen Hat hubahet Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino uruk. It winonen Elia ino uruk. It winonen Allahn ibag ane hiyag isaruk latfag inap arimano misig waharisi uruk," ulug hiyag Itfag. 29 Hiyag Itfagma Yesusen, "Hiren An fahet sa peruk lahep?" il larikim Petrusen, "Hat Mesias ino Allahn tam hiyag isaruk lit fanowap henebuhuwon waruhu ibahon ino," ibag. 30 Ari ibagma, "Hiren An nubahet At Mesias ulug ap hiyag isa fug," uruk lit Ele ine roho komo enepfag. 31 Komo enepfareg Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "At ap atfahon ino aben anggolo wabuhup. Wabuhupteg it ap suwon men Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap menen At ware fusukag uhupteg pinggi ware fesuhup. Pinggi ware fesuhupmu hup pirenam wareg laruhureg hinahanehon fam Oluk aruhu," ulug hiyag isibag. 32 Wabuhup ulug Otsi iniline fag toho hiyag isaruk latfagma Petrusen Yesus tot lisoho amumu hondoholug libareg, "Nuwabuhup ehenon Hele si ehen, Huwabuhup fug," ulug ele ine roho hiyag Itfag. 33 Hiyag Itfagma Yesusen hebeloho Ambol fil Otsi kilap isaruk lit Petrus pet turuk lit, "Iblis, hat hele eleg amin, haren Allahn tohon wenggeluk fug angge aben tohon fahet eneg wenggeltuk lahen," ulug pet tibag. 34 Ari ulug pet tibareg ap luhaleg latfahon men Otsi men horog tiya maniyek ulug wol enepfareg hiyag isaruk lit, "Ap san An min ambiyeg lamin peruk halug at inowen inggareg siyahap taruk lit teltuk ahen ino ha rulug Nombolim laruk laruhu. 35 An noluk welaruhuk peruk lit wereg ahun ino oluk welaruhu fug. An men Allah wene men fahet ware fesuhubon ino we tem toho oluk welaruhu," ibag. 36 "Ap misihen mun angge man angge kinangma wereg angge ngi aruhu angge famen indi wenggel ha fug angge weregma at ino mondabi war aruhu. At ino war aruhu halug nungge fahet ngi aruhu?" ibag. 37 "Mondabi war atuk ane nirim peruk lit noluk welale peruk halug nungge fam ayeg wabuk fug teg," ibag. 38 "Ap ketiya kinangma werehonen mun ane man ane fahet siyag ane turuk lit Allah ele embeseruk. Embeserukmu ap sa it onolohotman An men Nawene men fahet ininggali roho welamuhup halug At ap kinangmon atfahon ino oho it fahet Inggali roho welaruhu. Fobik At ap atfahon ino Ikni Allah lehoma werehon inowen Ineyap turukmu Otsi poholmon malaikat fanowon men wambik wamuhup sambil it fahet Inggali hahu," ibag.

Markus 9

1 "Allah ap obog toho Inikni aruhu sambil ino uwan wam fugmu hit aruma welahebon winon eke war am fug angge wereg lit Ebe ine roho waharukmu yet hahup. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 2 Inggik falfalikenam welatfareg Yesusen otsi Petrus men Yakobus men Yohanes men hondog eneplug tom yaron fam lahibareg it enemu welatfag. Weregman it iniline Yesus anggelem atfag. 3 Yesus anggelem atfagma Asum umbagpag turuk lit yanggo ribag. Ap kinangmonen sum ik umatikim we tot yanggo ruruk. Yesus ebe anggelem atfagma Asum yanggo ruruk lit umbagpag anggolo tibag. 4 Umbagpag anggolo tibagma Otsiyen yet harukmen Elia men Musa men inam atfareg Yesus men enele uruk latfag. 5 Enele urukmu Petrusen, "Nowe, o tuma fanoma welahe. O sabo hinahan wibul. Hat fahet eke, Musa fahet eke, Elia fahet eke tuma wit husul," ibag. 6 Wit husul ibag ane ari it Petrus men Yakobus men Yohanes menen inindimu enekol anggolo hibareg Petrusen un ane ibag. 7 Ari urukmu hinan it sal enepfag. Sal enepfagma Allah ele hina apmaneyen, "An namloho Nindi reg lahiyon tu Ele holtuk lamuhup," urukmu hol hibag. 8 Allah ele hol hibareg it Petrus menen hebeloho yet harukmen Yesus amu eneg weregma yet hibag. 9 Yet hibareg tom famen wambik waharuk lit Yesusen, "Hiren nit weregma yet nesehep ane ap unubam hiyag isa fug," ulug komo enepfag. "At ap atfahon ino war aruhureg Oluk aruhumu eneg yet hehep ane ari ap hiyag isahup," ibag. 10 Ibag ane ari Otsiyen wenggel haruk lit, "War aruhureg Oluk aruhu ehek ane ari nungge fahet ehek?" ulug enele sahaltuk latfag. 11 Sahaltuk lit, "Nonowe, Musa wene onoluk inaben Elia tam waruhu uruk ane ari nungge fahet uruk?" ulug Yesus kapal hibag. 12 Ari ulug kapal hibagma Yesusen te, "We tem, Elia ino mun angge man angge halik oho tam waruhu. At ap atik ibahon ino aben anggolo wabuhupteg inda yako Inggali wabuhup ulug haharoho imbibag ane nungge fahet imbibag peruk lahep?" ibag. 13 "Elia ino tam waharisimu aben ubam tuhuk ulug inindimuwen perusa ane turusa ulug tem toho hiyag hisaruk lahi. Atam ari roho tuhup ulug haharoho imbibahon ino hikit toho turusa," ibag. 14 Enele il Otsi winon wereg ambeg wambik waharukmen ap anggolo luhaleg lit weregma Musa wene onoluk inap arimano min Yesus otsi min suwahal urukmu hol-hol wambibag. 15 Wamburukmu ap luhaleg latfahon arimanowen Yesus yet hibareg enehiyehen yuk lagmag ibareg folo-folo hi rik libag. 16 Hi rik libagma Yesusen, "Nungge fahet suwahal uruk lahep?" ulug umung isibag. 17 Umung isibagma ap welatfahon arimano misihen, "Nowe, an namloho undama siyag angge setan wereg lit ele uruk elehen Hat hambeg hondoholug wahi," ibag. 18 "Siyahon ino undama kil laruk lit malik ebe lisoho kinangma pilaptuk. Pilaptukmu malik ambilikmu elemahuwe salno ruruk lit ayeg kilit matuk lit ebe war atuk. War atuk lit ari turukon Hotsiyen yanggaloho wilibusa pihi angge famen iren yanggaluk fug teg lit wereg," ibag. 19 Ari ibagma Yesusen, "Hit aruma welahebon An nubam hinindi wenggel haruk lahep fug. An hit min nowenam welamuhukmu An fahet honoluk aruhu? Hit fahet Nindi imbik wamburuk lit ninggik nowenam welaruhuk? Malik ari An nambeg tiya walug maniyek," ibag. 20 Walug maniyek ibagma Yesus ambeg walug watfagma siyag angge inowen Yesus hibareg malik ino miyaloho hik isaruk latfag. Ari tirikim malik ino kinangma ying atuk lit imbil-imbil libareg elemahuwe salno ruruk latfag. 21 Elemahuwe salno ruruk latfagma Yesusen, "Ketiya eneg turuk ano, indam eke turuk latisi ano," ulug ikni umung hibagma ikniyen te, "Malik ebe fu anggema ubam atisireg ketiya oho ari eneg turuk," ibag. 22 "Siyag angge inowen ware fesemin ulug indokma kilabil ikma pilabil til noruk latisi. Ari til noruk lit werehen Haren hihibuk teg lahen ano, hihibuk fug teg lahen ano. Hihibuk teg lahen halug Hindi nisamihinteg hihit nisamihin," ibag. 23 Ari ibagma Yesusen, "Haren hihibuk teg lahen ano ehenon ari nangginoho ehen. Allah fam wenggel harukon inowen mun ane man ane tuk teg," ibag. 24 Ari ibagma malik ikni inowen ele hum toho uruk lit, "Nowe, Allah fam nindimu wenggel haruk lahi, amu ane wenggel haruk lahiyon ari elehap nabin," ibag. 25 Ari ibagma ap anggolo luhalik waharukmu Yesusen yer isibareg malik ino undama siyag angge setan werehon ino fam, "Hat setan siyag angge aruwen ap enele men inisanggo men siyahap eneptuk lahen," ulug pet tibag. Pet tibareg, "Malik aru undama welahenon wilip amin, wilip atnihinteg nin fobik kuhun fug ulug Anden yanggal haptuk lahi," ulug pet turuk lit yanggalfag. 26 Yanggalfagma siyag angge inowen ele hum toho uruk lit malik ino miyaloho kinangma yinggi feselug wilip atfag. Wilip atfagma malik ino warehon hag toho yinggig lit werehen ap anggolo arimanowen yet hibareg, "War aha," uruk latfag. 27 War aha uruk latfagma Yesusen malik ino inggik seneko unduhuk fibagma fano atfag. 28 Fano atfagma Yesus otsi men inibam libareg enemu wereg lit, "Nonowe, siyag angge malik undama welahayon ino hahon niren nungge fahet yanggaloho wilibuk fug teg lahe," ulug umung hibag. 29 Umung hibagma Yesusen, "Ari hahon yanggaltukmu wilip am fug teg. We sembahyang urukmu eneg wilip am teg," ibag. 30 Yesus otsi men o inowen wilip atfareg o Galilea ap wereg ambeg pisan isalug laruk lit, "Yesus waha ulug ap onolukap enebuk fug," ibag. 31 Ari ibareg, "At ap atfahon ino ap ininggikmu aruhumu iren wabuhup. Wabuhupmu hup pirenam wareg nohokureg hinahaneg angge Oluk aruhu," ulug Otsi hiyag isibag. 32 Hiyag isibag ane ari fahet Otsi inindi su atfareg enekolen Yesus umung hibag fug. 33 Yesus otsi men o Kapernaum watfareg olma kibareg Yesusen te, "Kema waharuk lit henele ehebon ari nungge fahet ehep?" ulug umung isibagma enele eleg angge welatfag. 34 Kema waharuk lit hat suwon ano an suwon ano il waharuk latfag anggeyen Yesusen umung isibagma enele eleg angge welatfag. 35 Enele eleg angge welatfagma Yesus hur atfareg horog tiya maniyek ulug Otsi nisanggowen arimano wol enepfareg, "An honowe aruhuk urukon ino hit honot atuk lit henemingmingangge aruhu," ulug hiyag isibag. 36 Hiyag isibareg malik toron eke ma ibareg it sehelimu unduhuk fibareg mako pug toho ki reg lit wene hiyag isaruk lit, 37 "Ap san An nubam indi wenggel haruk lit malik toron tu hahon hondog talug foroho ahun inowen An fet Nasug lit wereg," ibag. "Ap sa An fet Nasuhon inowen An eneg fet Nasug eleg, Nikni mon Nabik waharisiyon ino oho foroho lit wereg," ibag. 38 Ari ibagma Yohanesen Yesus fam, "Nowe, ap eke Hat hunuk uruk lit ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wili feserukmu harukuk. Hat hunuk uruk latisi angge famen nit men ambiyeg larukuk fug," ibag. "Nit men laruk lahe fureg, 'Haren siyag angge ap unundama werehon yanggaloho wilibuk fug,' ulug komo rurukuk," ibag. 39 Ari ibagma Yesusen, "An nunuk uruk lit hihir eneptuk inaben An nabug siyahon uk fug tehen hiren ari ulug komo ruk fug," ibag. 40 "Ap sa seliyon fil wereg elehon nit ninibil wereg. 41 Hit Kristus otsi ik obok toho wahep peruk lit ik hinang hisaruk ahun ino Allahn fobik onggo og uruhu. Ari tem toho hiyag hisihi," ibag. 42 "Malik toron aruma An nubam wenggel haruk angge famen aben inindi ninap toho wene inirima feseruk halug helep humon enenggolopma ililoho ik ahummu pilap isarukmu fano," ibag. 43 "Hinggiken hindi ninap haptuk halug kong tebesuhun. Hinggik misig kong toho embeselug hat mondabi onoluk welamuhup ambeg lahunmu fano. Hinggik pirenet weregma siyagma indok war am fug angge mondabi naruk ambeg lahunmu mondabi siyag aruhun," ibag. 45 "Huyuhen hindi ninap haptuk halug kong tebesuhun. Huyug misig kong toho embeselug hat mondabi onoluk welamuhup ambeg kuhunmu fano. Huyug pirenet weregma siyagma hik hiyahupmu ari siyag," ibag. 47 "Hilen hindi ninap haptuk halug hililoho hik isahun. Hil fuma eneg weregma Allah wereg ambeg kuhunmu fano. Hil pirenet weregma siyagma hik hiyahupmu ari siyag," ibag. 48 "Siyagma imbalo yaba ruruk ambeg, indoken hinaruk ambeg hik hiyahupmu mondabi hinaruk laruhu," ibag. 49 "Ap obog toho enebene Allahn indok saho foltuk hag toho fol enebuhu. 50 Saho fano angge famen olok eleg aruhumu nin nangginoho olokap tuhup?" ibag. "Saho fanowon foroho lit honori men suwahal uk fug angge mangno roho welamuhup," ibag.

Markus 10

1 Ari ibareg Yesus o inowen wilip atfareg o Yudea keyen tulug ik Yordan fumag fil nindig atfag. Nindig atfagma nin ap anggolo luhalik watfagma wene atam hiyag isaruk latfag hag toho hiyag isibag. 2 Hiyag isarikim Farisi inap watfareg, "Nonowe, aben uhe oho angge famen umbusuk hag teg ano, umbusuk fug teg ano," ulug kapal haruk lit fano ane imisi ano, siyag ane imisi ano aluwat hul pibareg kapal hibag. 3 Kapal hibagma Yesusen, "Musan alem ari fahet nungge haharoho imbibag?" ibag. 4 Ibagma iren, "Suwesingga fam hiyap tu imbisihi ulug hahatuk lit hiyap oho angge famen umbusuk hag teg ulug Musan haharoho imbibag," ibag. 5 Ari ibagma Yesusen, "Hit mondabi hinindi sohu roho welahebon fahet Musan ari roho turuk lamuhup ulug hit fahet haharoho imbibag. 6 Allahn mun angge man angge wal tibareg ap men hiyap men wal enepfahon ari famen 7 ahunen ikni men isinga men embeselug uhe men enebe misig hag toho welamuhup pibag. 8 Enebe piren hag toho wereg angge famen fobik enebe misig hag toho welamuhup ibag ane ariyen hili roho welam fug teg, we mangno roho welam teg," ulug hiyag isibag. 9 "Allahn mangnowap enepfahon ari aben minggibuk fug teg," ibag. 10 Ari ibareg Otsi men inibam watfareg Otsiyen, "Ehen ane ari nungge fahet ehen?" ulug Onowe umung hibagma 11 Yesusen, "Aben uhe subon embeselug keron hilaruk halug uhe subon ino indi siyahap turuk lit ap unuhesi umung isarukon hag toho wereg. 12 Hiyaben ahun subon embeselug ap eke ambeg wing kuruk halug hiyap inowen ap pal taruk hag toho turuk," ibag. 13 Weregman malik toron Yesusen sembahyang uruk lit Inggik ununggulmu embemisi ulug inisingasiyen hondog eneplug watfag. Hondog eneplug watfagma Yesus otsiyen malik toron tuma fug ulug per enepfag. 14 Per eneptukmu Yesusen yer isibareg Olok haruk lit, "Malik aruma An nambeg fano wahasama hiren per enebuk fug. Allah ap obog toho Inikni aruhu sambil ino malik aruma hag toho werehon eneg Inikni aruhu," ibag. 15 "Malik toronen, 'Allah ap obog toho Inikni aruhuwon nir oho Ninikni,' uruk. Ap san malik toronen uruk hag toho uruk elehon ino Allah weregma kuk fug teg. Ihiyon ari tem toho ihi," ibag. 16 Tem toho ihi ibareg malik arimano Inggik ununggulmu emberuk lit mako pug toho hi enepfag. 17 Hi enepfareg Yesus wilip atfareg funggalma larukmen ap misig orohole paloho watfareg Alukema hur atfareg, "Nowe, Hat fano Hahun, Allah men mondabi noluk welaruhuken nanggin-nanggin turuk laruhuk, Haren tot hiyag nimin," ibag. 18 Hiyag nimin ibagma Yesusen, "Nungge fahet fano Hahun ehen. Ap sa fanowon wereg eleg, we Allah misig eneg fano," ibag. 19 "Allah wene numon ibahon hat holuk teg lahen, 'Ap hiyap unusuk fug, ap unuhesi pal ta fug, aben tohon hirag ta fug, ap enebug henele si uk fug, ap enengge taluk toho hila fug, hikni hisinga hindi enesug laruhun,' ibag ane hat holuk teg lahen," ibag. 20 Hat holuk teg lahen ibagma ap inowen, "Nowe, an malik toron hag tegma noluk latisi angge ketiya oho holtuk lahi," ibag. 21 Holtuk lahi ibagma Yesusen ap ino Indiyen orohole kim hibareg, "We misig eneg hindimu wereg eleg," ibag. "Lamihinteg haren angge obog toho ayeg waroho ap og isamihinteg uang ayeg waroho og humuson itano obog toho ap enengge elehon saplangge og isamihin. Og isamihinteg haren tohon poholma welaruhu. Poholma werehen An nambeg watnihinmu An men mangno roho welamuhuk," ibag. 22 Yesusen ari ibagma ap inowen nanggengge anggolo werehen nangginmin ulug indi anggin atfagma mondabi libag. 23 Mondabi libagma Yesusen otsi Ambolma hebeloho kim isibareg, "Ap enengge anggolo werehon Allah weregma nangginoho kuhup," ibag. 24 Nangginoho kuhup ibag ane fahet Otsi enekol hibag. Enekol hibagma Yesusen nin eke, "Numaliki, mun angge man angge fahet wenggeltuk inap nangginoho Allah weregma kuhup," ibag. 25 "Wam unta lisu fo reg keyen kuk hag teg? Ari hag toho ap enengge anggolo werehon Allah weregma kuk fug teg," ibag. 26 Ari ibagma Otsi yuk lagmag ibareg, "Ap sa nangginoho Allah weregma kuhu?" ulug umung-umung atuk latfag. 27 Umung-umung atukmu Yesusen kim isibareg, "Aben tuk fug teg ane ari Allahn eneg tuk hag teg, mun ane man ane Allah amuwen eneg tuk hag teg lit wereg," ibag. 28 Ari ibagma Petrusen, "Niren angge mun angge man angge obog toho embeserukukteg Hat men ambiyeg laruk lahe," ibag. 29 Ari ibagma Yesusen, "Wene fano ulug An nubam ebet haruk inap arimano inibam onotsi onowesi inisingasi iniknisi unumalikisi iniyabuk iren angge umbusuhup halug 30 Allahn teng obog toho sebe roho og isahu. Ketiya kinangma tuma wereg li hinibam men hiniyabuk men honowesi honotsi men hinisingasi men hunumalikisi men tuma wereg ulug Allahn hiyag isaruk. Aben wene fahet unusurukmu Allahn o keron hiyag isaruk. Kinang ketiya welaheyon eleg aruhumu Allahn keron wal tuhuwon ino fam it arimano mondabi onoluk welamuhup. Ihi ane ari we tem toho ihi," ibag. 31 "Ap anggolo enelukema werehon enembolma amuhup. Ap enembolma werehon enelukema amuhup," ibag. 32 Welatfareg Yesus otsi men Yerusalem lul ulug laruk lit keman Yesus tam atfag. Yesus tam atfagma laruk lit Otsi enekol anggolo roho laruk latfagma onombolim laruk latfahon arimano oho enekol hibag. Laruk lit Yesusen otsi nisanggowen itano fam Niraham tiya maniyek ulug wol enepfareg ketiya Nuwabuhup angge honoluk toho ulug hiyag isibag. 33 Hiyag isaruk lit, "Nit Yerusalem laruk lahe," ibag. "Aben At ap atfahon ino inggik hele waroho Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap men enembeg hondoholug lahup," ibag. "Hondoholug lahupmu ap tu ware fusukag uhupteg Allah unuk enepeleg inap wereg ambeg hondoholug lahup. 34 Hondoholug lahupmu iren inda yako Inggaliyap turuk lit Orohole ke wasubag sup isaruk lit e paleg fam watuk lit pinggi wabuhup. Pinggi wabuhupmu hup pirenam wareg nohokureg hinahaneg angge Oluk aruhu," ibag. 35 Ari ibagma Zebedeus amlohoki Yakobus men Yohanes men Yesus iraham watfareg, "Nonowe nit nunubahet Haren tuhu peruk lahe ane ari heng Habulen wahe," ibag. 36 Ari ibagma Yesusen, "Hit hunubahet nungge tuhuk ane fahet heng Naplihip?" ibagma 37 iren, "Hat Allahn suwap Habuhumu nit hiyag nisaruk lit hat eke Ninggik pikit fil tu hur arik ma, hat eke Ninggik hare fil tu hur arik ma ulug nunubam uhunen heng Haptuk lahe," ibag. 38 Ari ibagma Yesusen, "Hiren uruk lahep ane ari hinindi anggat teg elehen uruk lahep. Kubag Anden nahukon ari fam hir oho nenggep ha reg lahep? An ikma pilap Nabuhup hag toho hit eke wambehep ha reg lahep?" ulug Ele indit toho umung isibag. 39 Umung isibagma iren te, "Ari fano, ik kubag fam nengge ha reg lahe, ikma wambehe ha reg lahe," il larikim Yesusen, "Kubag Anden nahukon ino fam hir oho nahup. An ikma pilap Nabuhubon ino hag toho hir oho pilap henebuhup. 40 Ninggik pikit fil hare fil hur arik maniyek urukon ari Anden uhuk fug. Allah inggareg indiyen wol enebuhuwon itano eneg An niraham hur amuhupteg welamuhup," ibag. 41 It Yakobus men Yohanes men enele ari urukmu onori winon welatfahon arimanowen hol hibareg unundama onolok hibag. 42 Onolok haruk latfagma Yesusen hit obog toho tiya maniyek ulug wol enepfareg, "Ap suwon pemerintah urukon o kema-kema werehonen enele ine roho uruk lit ap enele ying eneptuk ane ari hit honoluk. Ap onowesi suwon arimanowen enele onolok toho uruk lit unusuruk ane ari hit honoluk," ibag. 43 "Hiren ari tuk fug. Ap san an ap suwon aruhuk perukon ino hit henemingmingangge aruhu. 44 Ap san an honowe aruhuk perukon ino hit honot aruhu," ibag. 45 "At ap atfahon ino ap mingming enebuhuk ulug waharisi fug. Ap enemingmingangge aruhuk ulug waharisi. Ap anggolo ininggik hele waroho wereg hag toho werehon arimano Allahn lol enebuhumu fano roho welamuhubon fahet At ino ware fesuhup," ibag. 46 Fobik Yesus men Otsi men o Yerikho libareg nin wilip atug ap anggolo ambiyeg larukmen ap il siyahon hun Timeus amloho Bartimeus ino kema heriyeg latfag. At ino il siyag tehen kema wereg lit ap la wam turukon fam suburu heng eneptuk latfag. 47 Heng eneptuk lit weregma Yesus Nazaret ahun waharuk urukmu hol hibareg, "Yesus Nowe, Hat Daud amloho welahenonen an Hindi niyimin," ulug ele hi roho ibag. 48 Ibagma ap anggolo welatfahon arimanowen hele imbisin ulug pet tibag. Pet tibag angge famen ele ine roho, "Daud amloho, Hindi niyimin," ulug hi roho uruk latfag. 49 Ele hi roho uruken Yesus laruk latfag angge in atfareg wamag tohon wol tiyek ibagma iren il siyahon ino fam, "Hindi se roho wereg lit wol Haptuken in amin," ibag. 50 Ari ulug hiyag itfagma asum hik isibareg in atfareg folo-folo Yesus ambeg watfag. 51 Watfagma Yesusen, "Nanggin hapninen hele ine roho uruk lahen?" il larikim ap il siyahon inowen, "Nowe, nil fano ale peruk lit uruk lahi," ibag. 52 Ari ibagma Yesusen te, "Hat we tem hihit napmisi pehenon ariyen hil fano ahenma hibam lamihin," ibag. Ari ibagma il fano atfareg Yesus men ambiyeg laruk latfag.

Markus 11

1 Libareg o Yerusalem horogma tom Zaitun alem keyen o Betfage men Betania men libareg Yesusen otsi piren atam lalihip ulug mon enepfag. 2 Mon eneptuk lit, "O pumbuk lindi lalihipteg keledai kabiniyon misig ap emberimu hur atusa fuhon kumbi ililigmu yet halihip. Yet halihibon ari loloho walug watihip," ibag. 3 "Ap ekeyen te, 'Nungge fahet loltuk lahep?' uruk halug hiren te, 'Nonowe asehet tehen mon neneptuk lit nin fobik imbik lalihip ehekma loltuk lahe,' ilihip," ibag. 4 Ibagma libareg funggalem o iraham ke larukon sok iraham keledai ino ililigmu yet hibareg lolfag. 5 Loltul ulug turukmen ap unduhuk lit welatfahon arimanowen, "Nungge fahet keledai aru loltuk lahep?" ibagma iren, 6 "Nonowe asehet tehen mon nenebehekma loltuk lahe," il larikim enele eleg atfag. 7 Enele eleg atfagma keledai kabiniyon ino Yesus ambeg walug watfareg enesum nonggoloho emberimu imbibagma Yesus hur arik lahibag. 8 Hur arik lahibagma ap luhaleg latfahon arimano it winonen enesum nonggoloho kebunggalma tuwale fibag. It winonen anggen keyen e inggik kong toho kebunggalma tuwaltuk latfag. 9 Tuwaltuk latfagma ap arimano atam larukon men Ombolim larukon menen Nonowe suwon waharuk uruk lit, "Ninikni Allahn monde fehekma waharukon tu wel turuk lamuhup," uruk latfag. 10 "Ninikni Daud welatfahon ino ubalmangge waharukon wel turuk lamuhup. Allah poholma werehon oho wel turuk lamuhup," uruk latfag. 11 Ari urukmu Yesus o Yerusalem kibareg Allah wene uruk ibam ino wereg angge obog toho walinggoho kim hibag. Kim hibareg hupmu atfagma Otsi nisanggowen men wilip atfareg o Betania suhuloho nohik watfag. 12 Likiyamon Yesus otsi men o Betanian wilip atfareg larukmen At suburu obok hibag. 13 Suburu obok hibareg larukmen e ara soluk hag ahen misig anggen naruk ahen inggila regma yatman yet hibag. Yet hibareg anggen wereg ano ulug iraham ha libag. Iraham ha libareg kim harukmen li waharuk elehen anggen yihik elegma inggila eneg wereg latfag. 14 Inggila eneg wereg latfagma Yesusen, "E aru re, hanggen mondabi aben hinahup fug," urukmu Otsiyen hol hibag. 15 Hol hibagma o Yerusalem Allah wene uruk ibam kibareg Yesusen it onggo fahet walug kuruk inap heriyeg lit werehon arimano yanggal enepfareg uang ayeg waroho emberuk ambeg e tuwalehon hebel isibareg suwe yalma ayeg waroho og isarukon emberuk ambeg tel isibag. 16 Tel isibareg, "Mun angge man angge Allah ibam ha rulug la fug," ulug komo enepfag. 17 Komo enepfareg wene hiyag isaruk lit, "An nibam aruma ap obog toho fahet sembahyang uruk ibam aruhu haharoho imbibag angge famen hiren ap siyag ane turuk lit enebe unusulug enengge hilaruk inap inibamap tirikip," ibag. 18 Ari ibagma Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap men Yesusen ari tehek urukon hol hibareg Yesus wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag. Sahaltuk latfag angge famen Yerusalem inaben Yesusen hiyag isibag ane holfareg we tem toho fano ane ehek ulug enekol hibag. Enekol haruken Allah ibam ngi inap arimanowen ap obog toho Yesus ibil ahasa ulug enekol hibareg wabuhuk pibag. 19 Hup atfagma Yesus otsi men o pumbuk inowen wilip atfareg suhuloho watfag. 20 Likiyamon e ara soluk hag ahen ino alma libareg yet harukmen e ino uwahet umanggenet ilim teg latfag. 21 Ilim tegma yet hibareg Petrusen Yesusen tam ibag ane fahet indi wenggel hibareg, "Nowe, yet himin, e ara Haren pet tirikinon ino mondabi ilim atuk," ibag. 22 Ari ibagma Yesusen, "Allah fam hinindi wenggel haruk lamok," ibag. 23 "Allah fam wirik toho wenggel harukon inowen heng timinon ari hikit toho og nuruhu peruk lit tom misig fam, 'In atmihinteg ikma hik toho wambin,' uruk halug at ino Allahn og uruhu. 24 Sembahyang uruk lit heng tuhubon Allahn tem toho og nisahu ulug wenggel haruk lamuhupmu Aren og hisahu ihi ane ari holeg lamok," ibag. 25 "Hunundaman honori fahet honolok haruk lahebon sembahyang uk oho lit in amuhupteg henembolma umbusuhup. Henembolma umbusuhupmu Hinikni poholmonen oho hiren siyag ane turuk lahebon ari Ambolma umbusuhu. 26 Henembolma umbusuhup fugmu Hinikni poholmonen oho hiren siyag ane turuk lahebon eke Ambolma umbusuhu fug," ulug hiyag isibag. 27 Ari ibareg Yesus otsi men nin o Yerusalem libag. Libareg Allah ibam kibareg weregma Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap men Yahudi inap onowesi men Yesus ambeg watfag. 28 Watfareg, "Nungge famen Hine atikinteg turuk lahen? Haren turuk lahen ane aru san Hineyap haptisimu mun ane man ane turuk lahen?" ulug kapal hibag. 29 Ari ulug kapal hibagma Yesusen, "Anden oho hit hunubam il misig kapal hisamin. An nele atog walihipmu Nineyap naptisiyon ari fahet Anden oho fag toho hiyag hisamin," ibag. 30 "Ap ikma pilap eneptuk latisi ahun Yohanes ino Allahn monde fik waharisi ano, we aben monde ferusa ano, hiren oho hiyag nemek," ibag. 31 Ari ibagma it enele enemu sahaltuk lit, "Allahn monde fik waharisi ulmu Aren te, 'Nungge fahet ele holtikip fug?' ulug nit nunubam imisi," pibag. 32 "Aben monde ferusa ila angge famen ap winonen pet nenebuk nowen ulug nenekol," ibareg enele eleg angge welatfag. Ap obog toho arimanowen Yohanes ino fahet Allahn uruk latisi ane hiyag nisaruk latisi peruk latfag. Ari peruk ulug nenekol pibag. 33 Nenekol peruk lit Yesus fam, "Nenepeleg," ibag. Nenepeleg ibagma Yesusen, "Nenepeleg ehepma An nineyap Naptisiyon ino faher oho hiyag hisamin fug," ibag.

Markus 12

1 Welatfareg Yesusen ele indit toho hiyag isaruk lit, "Ap ekeyen hele anggur yabukmu yatisi. Yatisireg elehet walinggoho oho ferisireg kou ahaluwe pete roho pilaptukon irisireg yabuk foroho ahun fahet e pila roho o palimu wiri fik laharisi. Laharisireg yabuk aru foroho lamuhup ulug ap hiyag isarisireg yatma larisi. 2 Larisireg wereg lit ketiya anggen momi ririsi lit teg perisireg, 'Anggen eke wak lamihin,' ulug ot eke monde ferisimu yabuk foroho inap enembeg waharisi. 3 Waharisimu yabuk foroho inap arimanowen waroho ebe enehangge yanggaltusa. 4 Yanggaltusama nin fobik ot eke yabuk foroho inap enembeg monde ferisi. Monde ferisimu unggul arap toho waroho pet turusareg yanggaltusa. 5 Yanggaltusama nin fobik ap eke monde ferisimu ap ino pinggi ware feserusa. Ware feserusama nin fobik ap eke mon eneptisimu nin tog sinat unusuruk lit nin pinggi unusurusa." 6 "Unusurusama ngi ahun men amloho misig indi reg latisiyon ino eneg welatisi. An namloho fahet enekol halusa ulug fobik amloho monde ferisi. 7 Monde ferisimu ap yabuk foroho inap arimanowen, 'Ngi aruhuwon ino aru waharuk,' il laruk lit, 'Yabuk aru nit amuhuken at ware fusul,' uruk latusa. 8 Ware fusul urusareg sen harusareg pinggi waroho elehet selma hik isarusa," ulug Yesusen ele indit toho hiyag isibag. 9 Ari ulug hiyag isibareg, "Yabuk ngi ahun ino ibam waruhureg it ap arimano nanggin enebuhu," ibag. "Wahil laruk lit foroho inap arimano unusuhureg yabuk ino ap winon hiyag isahu," ibag. 10 "Allah wene indam haharoho imbibahon Anden iminon tu holtikip fug? 'Helep elehet wituk inaben helep eke siyag ulug hik isarusa. Hik isaruson ino elehet ubule atisi. 11 Ubule atisiyon ari Ninikni Allahn emberisi. Emberisiyon ari fano emberisi peruk lahe.' Haharoho imbibag ane aru holtikip fug?" ulug kapal isibag. 12 Ari ulug kapal isibagma it Yahudi inaben indit toho ehekon ari nit nunubahet ehek ulug Yesus senebul ulug tibag anggeyen ap anggolo werehen enekolen embeselug libag. 13 It libagma Farisi inap men Herodes otsi menen, "Yesus weregma lalihipteg fano ane imisi ano siyag ane imisi ano ulug aluwat halihip," ulug ap mon enepfag. 14 Mon enepfagma Ambeg watfareg, "Nonowe, Hat hele wirik toho uruk lahen. Hat ap fahet Hakol eleg toho hiyag isaruk lahen. Ap tu fanowon tu siyahon ulug onorohole kim enebuk fug anggeyen Allah undaman peruk ane hikit toho wirik toho ap hiyag isaruk lahen. Misig kapal Huyulon fahet hiyag nisamihin: Kaisar ap suwon inowen uang heng neneptikim og um teg ano, og um fug teg ano, og umuhuk ano, og umuhuk fug ano?" ulug umung hibag. 15 Umung hibagma Yesusen iren urukon tu enele si uruk ulug Oluk atfareg, "Nungge fahet wal Niyaruk lahep. Uang anggen misig ari hinanggoho og nirik maniyek," ibagma hinanggoho og Itfag. 16 Og Itfagma Yesusen, "Tu sa orohole ilit teg? Sa unuk hahareg," il larikim iren, "Hun Kaisar suwon ino orohole men unuk men ilit toho hahareg," ibag. 17 Ibagma Yesusen, "Kaisar og um tohon at og umuhup. Allah og um tohon Allah og umuhup," ibag. Ari ibahon fahet enekol hibag. 18 Misihim Saduki inap ap warehon fobik onoluk amuhup fug peruk inap arimano Yesus ambeg watfareg, 19 "Nonowe, Musan suwesingga hahatuk lit, 'Ap ekeyen malik indag ta fug angge uhe tuhum angge lin isalug war atuk halug at ot inowen nowe ubalmangge indag tahuk ulug hilahu,' ulug haharoho imbibag. 20 Suwesingga haharoho imbibahon fahet tot kapal Huyul: Ap misig amlohokisi enebe sabiren welatusa. Monggiyonen hiyap eke hilarisireg malik indag ta fug angge war atisi. 21 War atisimu monggiyon ombolimon inowen hiyap ino hilarisireg ar oho umalik indag ta fug anggeyen war atisi. It war atusa hag toho hinahanehon ino oho ambi roho war atisi. 22 Ari roho ap sabiren itano malik indag ta fug angge war atusama hiyap ino oho fobik war atisi. 23 Ap warehon fobik onoluk amuhup sambil hiyap ino it sabirenen oho latusa angge famen ap sabiren itano keyonen ngi roho oho laruhu?" ulug umung hibag. 24 Ari ulug umung hibagma Yesusen, "Hiren hiyag Nerehep ane ari Allah wene haharoho imbibahon henepelehen, At inggik ineyon ino oho henepelehen ket-ker ane uruk lahep," ibag. 25 "Ap warehon onoluk amuhupteg hiyap hilaruk lit onggoma waruk lit welamuhup fug, Allah otsi poholmon malaikat hag toho welamuhup," ibag. 26 "Ap warehon onoluk amuhup ulug Musan haharoho imbibahon harikip fug? Musa ino e folim iraham weregma Allahn te at ubam, 'Abraham men Ishak men Yakub men Inikni Allah An welahi,' ibag ulug haharoho imbibahon harikip fug? 27 Allah ap warehon Inikni fug, ap onoluk werehon Inikni. Hit ket-ker ane anggolo uruk lahep," ibag. 28 It enele urukmu Musa wene oluk ahun misihen hol hibag. Hol hibareg Yesusen tem toho hiyag esehek pibareg, "Allahn ari roho tuhup ulug komo enepfag ane alem ke palimu wereg?" ulug Yesus umung hibag. 29 Umung hibagma Yesusen, "Komo nenepfag ane alem iminon aru, 'Hit Israel hinap holeg lamok. Ninikni Allah we misig, At ino eneg Ninikni. 30 Hinikni Allah hunundaman hinindi reg lamok, hinindimuwen hinindi reg lit hinine roho seneg lamok.' 31 Komo nenepfag ane eke tu men ambi rohon aru hiyag hisamin, 'Hit min welahebon arimano hit hininggareg hinindi reg lahep hag toho hinindi enesug lamok.' Wene alem palimuwon we ita, eke eleg," ibag. 32 Ari ibagma Musa wene oluk ahun inowen, "Nowe, Hat we tem toho Hele wirik toho ehen. Allah At misig eneg wereg, eke eleg. 33 Allah unundaman inindi reg lit inindimu wenggel haruk lit, inine roho seneg lit wereg inap arimano fano. Ap it men werehon arimano oho ininggareg inindi reg hag toho inindi enesug lit wereg inap arimano fano. Allah fahet wam waroho hubu lahaptukon men mun angge man angge At fahet emberukon men we tot apma reg," ibag. 34 Ari ibagma Yesusen ap aru indi anggat teg lit ehek pibareg, "Hat te Allah wereg ambeg horogma welahen," ibag. Ari ibagma ap arimanowen enekolen fobik umung hibag fug. 35 Welatfareg Allah ibamen Yesusen wene hiyag isaruk lit, "Musa wene onoluk inaben Mesias ino Daud amloho urukon ari nungge fahet uruk?" ibag. 36 "Allah hime Daud ubam weregma at ino inggarehen ele uruk lit, 'Nikni palimu werehon inowen Hat men seli roho welahebon arimano Huyug apma umbuhuken Ninggik pikit fil tiya hur arik ma ulug an Nikni hiyag Itisi,' ulug haharoho imbibag. 37 Dauren ari uruk lit inggarehen te Mesias ino an Nikni uruk angge famen Mesias ino Daud amloho urukon ari nungge fahet uruk?" ulug hiyag isibag. Hiyag isibagma ap luhaloho welatfahon arimanowen Yesus ele urukmu holeg lit unundama enehiyeg toho welatfag. 38 Yesusen wene eke hiyag isaruk lit, "Musa wene onoluk inap enele holuk fug. Enesum yaron wan toho laruk inap, mun angge man angge ayeg waroho wak kuruk ambeg lalug aben wel neneptuk lit hi nenebukag peruk inap enele holuk fug," ibag. 39 "It arimano sembahyang uruk ibam kulug lehoma hur atuk lit seni esetuk ambehen oho lehoma hur amul eneg peruk. 40 Suburu enebit naruk hag toho hiyap yuwohon enenggengge inibam werehon feleng toho hilaruk. Aben fano helehesa ukag ulug sembahyang yaron uruk angge famen Allahn hit siyag ulug lukuram unubam sipuk tuhureg mondabi siyahap enebuhu," ibag. 41 Ari ibareg Allah fahet uang emberuk ambeg Yesus horogma hur atfareg ap anggolowen uang emberukmu yer isaruk latfag. Yer isarukmen ap suwonen uang anggolo emberuk latfag. 42 Emberukmu hiyap yuwohon misig at angge elehon watfareg uang anggen piren imbik kuruk latfag. 43 Imbik kuruk latfagma Yesusen notsi tiya maniyek ulug wol enepfareg, "Hiyap yuwohon aru angge eleg angge famen su roho embehek. Ap obog toho aruman tor angge embehesa, ari we tem toho ihi," ibag. 44 "Iren enengge anggolo werehon olma umbat talug we tot embehesa. Hiyap aru angge eleg angge famen uang suburu heng toho nahuk ulug fet taluhon itano obog toho embehek," ibag.

Markus 13

1 Allah ibamen wilip atfareg Yesus ot misihen, "Nowe, helep humon fam o humon wirig ibam tu nakol," ibag. 2 Ari ibagma Yesusen, "O humon aru haruk lahen? Helep yaho fibahon palimu werehon misig oho welaruhu fug, we obog halog toho wambuhu," ibag. 3 Ari ibareg Yesus Zaitun punumu lahibareg Allah ibam lema fil hur arik libagma Petrus men Yohanes men Yakobus men Andreas men itanowen nenemu tuman umung hul pibareg, 4 "Nonowe, ehenon ari nosambil tuhuwon fahet ehen? Ari teko lahu sambil yoho puhuken nungge ane yet hahukteg nonoluk aruhu?" ulug Yesus umung hibag. 5 Umung hibagma Yesusen, "Hit hinindi ninap henebuhup tohon hinindi honoluk toho welamuhup," ibag. 6 "Ap anggolo wamuhupteg An nunuk uruk lit, 'Kristus waruhu uruk lahebon ino an wahi,' uruk lit ap anggolo inindi ninap enebuhup," ibag. 7 "Horogma yatma tog aptuk urukmu holuhupteg hinindi henekol toho welamuhup fug. Allahn ari roho tukag peruken aben ari roho turuk lamuhup. Ari roho tuhup angge famen pohol miningon kinang miningon eleg aruhu li ino folo-folo horog aruhu fug," ibag. 8 "O pumbuk ekeyen pumbuk eke min tog abul ulug in atug laruk lamuhup. Ap misig otsiyen ap eke otsi men tog abul ulug laruk lamuhup. Ari turukmu o mek umu filen ahamu filen waharuk lit suburu obok inam aruhu. Hiyap malik enderik oho lit ahum fato ruruk ane ket ak teberuk hag toho ap siyahap eneptuk ane ebenam aruhu," ibag. 9 "Hinindi anggat toho wereg lit honoluk toho welamuhup. Hit hininggik hele waroho ap suwon palu roho wereg ambeg hondog heneplug lahupteg Yahudi inap sembahyang uruk ambehen e paleg fam hunusuhup. At otsi wereg ulug hininggik hele waroho ap suwon men kinang seneg inap men wereg ambeg hondog heneplug lahupmu hiren An nunuk fahet fag toho hiyag isaruk lamuhup," ibag. 10 "Fobik teko lahu sambil uwan inam atuk elegma wene fanowon ap kema-kema werehon obog tohowen tam holukag ulug hiyag isa lahup," ibag. 11 "Hit hininggik hele waroho ap suwon enembeg hondog henebuhupmu nungge ul ulug hinindi anggin toho welamuhup fug. O ino sambil hit henele uhup ane ari Allah hime fanowon inowen tu ilihip ulug hinindimu hiyag hisahuwon ari uhup," ibag. 12 "Areyen nare pinggi ware fusukag ulug huruwe lahu. Ikniyen namloho pinggi ware fusukag ulug huruwe lahu. Umalikisiyen iknisi isingasi fam enele siyag toho uruk lit unusukag ulug huruwe lahup. 13 At otsi wereg ulug ap obog tohowen hit fahet ninirim uruk lit unundaman onolok hahup. Onolok hahup angge famen hit hinindi yuk tuk fug angge yuwag toho welamuhup halug Allahn fanowap henebuhureg hondog henebuhu," ibag. 14 Ap san suwesingga aru kim haruk lit indimu oluk toho welaruhu, "Siyag angge mun angge man angge siyahap turukon welam fug teg ambeg weregma yet hahupteg ap o Yudea welamuhubon arimano folo-folo wilip amuhupteg punumu lahakup. 15 O hinawi welamuhubon arimano folo-folo hik toho wilip amuhupteg nenengge olma werehon hulul ulug kuhup fug. 16 Ap yabukmu welamuhubon arimano nenesum olma werehon hulul ulug suhulik wamuhup fug," ibag. 17 "Ari tuhup sambil ino hiyap malik fet taluhon men ag mondotukon men arimano anggolo siyag amuhup. 18 Ari roho teko lahu ane ari o sun turuk li inam aruhu rohon sembahyang uruk lamuhup. 19 Ari tuhu sambil ino ap anggolo siyag amuhup ane Allahn pohol kinang wal tibag sambilen tibag fug ane ketiya oho teko laruk eleg ane fobik oho teko lahu fug. 20 Ap kinangmon siyag amuhup ane ari Allahn il horohap telep fugmu ap kinangma werehon misig oho fano oluk welalep fug. Allahn an numaliki mumal tarikikon arimano fano welamag ulug ap siyahap eneptuk ane il horohap tuhu," ulug hiyag isibag. 21 "O ino sambil ap ekeyen hit hiyag hisaruk lit, 'Mesias ino tuma wahama yet hemek', ekeyen, 'Lumu wahama yet hemek,' urukmu holuhupteg enele tem toho uruk puhup fug. 22 Enele si uruk inap arimanowen henembeg wamuhupteg at ekeyen, 'An Mesias ino wahi,' urukmu at ekeyen, 'An Allahn peruk ane hiyag isaruk nahun nabi wahi,' uruk lamuhup. Ari uruk lit Allahn an numalikisi amuhup ulug mumal eneptisiyon arimano inindi ninap enebul ulug ap arimanowen poholmonen turuk ane ulug enele si ane ouk warukon hihir enebil laruk lamuhup. 23 Ari roho turukon fahet hinindi anggat toho yet teg lamuhup. Mun ane man ane teko lahu ane fahet Anden uwanma tam hiyag hisihi," ibag. 24 "Ari roho tuhu sambil ino ap anggolo siyag amuhupmu mo kun aruhureg pikalem hik aruhu, 25 suhal poholman loloho wamburuk lit pohol ine werehon ari yuk tuhu. 26 Yuk tuhumu At ap atfahon ino o hina apmane waharukmu yet hahup. At ino Ine roho Ebene umbagpag toho waharukmu yet hahup. 27 Yet hahupmu Aren otsi poholmon malaikat mon enebuhureg Allahn mumal eneptisiyon arimano yali fil werehon men hubula fil werehon men pohol alma kinang alma palu enebik lahu," ibag. 28 "Sak fam wene indit toho hiyag hisamin. Sak alit anggolo yinggiltukmu yet halug sak li warik ohoreg uruk lahep. 29 Sak li waharukmu haruk lahep hag toho Anden ihi ane ari yet teg lamuhup. Hiyag hisihi ane turukmu yet hahupteg ketiya Ebe horogma waharuk ulug honoluk aruhu. 30 Ap ketiya tuma welahebon uwan war am fug angge welamuhupmu Anden hiyag hisihi ane ari teko lahu, ihiyon ari tem toho ihi. 31 Pohol men kinang men eleg aruhu angge famen Nele uruk lahiyon ari eneg eleg aruhu fug," ibag. 32 "Ari roho tuhu ane ari ke sambil tuhu ulug ap obog toho arimano misihen oho oluk teg eleg. Allah otsi malaikat poholmon men Inggareg amloho men enepeleg teg lit weregma Ninikni Allah inggareg eneg Oluk teg lit wereg." 33 "Ari tuhuwon ke sambil tuhu ulug hit henepeleg teg lit welahepma yet teg lit hinindimu honoluk toho welamuhup. 34 At waruhuwon ino ap misig hag toho wereg: Ap ino ibam embeselug yatma lik oho lit amingmingangge fam, 'Hiren an nibam ngi roho foroho lamuhup,' irisireg, 'Ari-ari turuk lamuhup,' ulug hiyag isalug sok ngi ahun fam, 'Hindimu holuk teg lit welamok,' irisi," ulug hiyag isibag. 35 "Hit hinindimu honoluk teg lit welamuhup. Ngi ahun ino waruhu li hit henepeleg, hupmu waruhu ano, hubanggo waruhu ano, suwe ele irikim waruhu ano, likiya waruhu ano, waruhu sambil ari hit henepeleg. 36 At waruhuwon hit nohorukmu waruhu rohon hinindimu honoluk toho welamuhup. 37 Hit fam ihiyon ari ap obog toho fam hiyag hisaruk lahi: Hinindimu honoluk toho welamuhup," ibag.

Markus 14

1 Yahudi inaben suburu roti sig elehon nahuk sul Paskah ino o ha tuhuk ulug uwanma o pirenam welatfag. Uwan wereg lit Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap menen, "Yesus hiriki-hirako nangginoho senebuhukteg wabuhuk," ulug enele sahaltuk latfag. 2 Enele sahaltuk lit, "Ap anggolo Yesus ibil amuhupteg enele anggolo uhup tohon Paskah tuhuk sambil fug," uruk latfag. 3 Uruk latfagma Yesus o Betania Simon ahap yowilangge reg latfag ahun ino ibam kibag. Kibareg suburu naruk lit weregman hiyap eke ahaluwe amben fanowon onggo palimu rohon fam wibareg kubag fam hinanggoho seneko walug kik watfag. Kik watfareg kubag abilit husoho ahaluwe ino Yesus unggulmu hilili fisibag. 4 Hilili fisibagma ap welatfahon arimanowen, "Ahaluwe fanowon ari nungge fahet hasangge hilili fesehek," ulug inindimu onolok hibag. 5 "Ahaluwe ari fahet uang teng-teng angge (tiga ratus uang perak) ayeg waroho welepteg uang ari ap enengge elehon og eselepma fano," uruk lit hiyap ino pet tibag. 6 Pet tibagma Yesusen, "Imbisiyek, nungge fahet hiyap aru pet turuk lit indi siyahap turuk lahep? An nubam tehek ane fano ane tehek," ibag. 7 "Ap enengge elehon likiya hupmu hit men welamuhuben hininggareg hinindiyen unubam fano ane tuk teg lahep. An mondabi hit men noluk welaruhuk fug. 8 Aren tehekon tuk teg ane tehek. Fobik Nebe warehon owikmu kilap Nabuhuben aren atam ahaluwe fam puhun toho umag Nabehek," ibag. 9 "Allah wene mun ibam man ibam hiyag isaruk lit hiyap tuwen tehek ane fahet hiyag isaruk lamuhup. Hiyag isaruk lamuhupmu hiyap tuwen tehek ane fahet ap winonen wenggel haruk lamuhup. Ihi ane ari we tem toho ihi," ibag. 10 Welatfagma Yudas Iskariot Yesus otsi nisanggowen itano misihen Allah ibam ngi inap onowesi enembeg libareg, "Yesus hirahoma lahumu an huruwe waruhuk," ulug hiyag isibag. 11 Hiyag isibagma hol hibareg enehiyeg hibareg, " Uang onggo og humuhuk," ibag. Og humuhuk ibagma Yudas ino Yesus hirahoma lahumu huruwe lahuk ulug undaman wenggeltuk lit welatfag. 12 Welatfagma suburu roti sig elehon naruk sul ino sehelet teg lit wam domba Paskah esetuk sul ino wereg lit Yesus otsiyen te, "Nonowe, wam domba Paskah o kema nulen eserik lalusa peruk lahen?" ulug Onowe umung hibag. 13 Umung hibagma Yesusen otsi piren fam, "O pumbuk keyen lalihipteg ap ik hinanggulug larikim halihipteg ombolim mutug lalihip," ulug Otsi hiyag isibag. 14 "Ap ino ombolim mutug lalihipteg olma kimisimu o ari ngi ahun fam henele ilihip," ibag. "Nonoweyen te, 'An notsi min wam domba Paskah osoko o keyen nul?' ehek ilihip. 15 Ari ilihipmu o suwon mun angge man angge wereg ibam ari hiyag hisamisi. Hiyag hisamisimu o inowen wam domba isag neneplihip," ulug Otsi itano mon enepfag. 16 Mon enepfagma o pumbuk ino libareg Yesusen ari wereg ibag ane roho weregma libareg wam Paskah esetfag. 17 Esetfagma hup atfagma Yesus otsi nisanggowen min o ino kibag. 18 Kibareg Yesus otsi men hur atfareg suburu naruk lit weregma Yesusen, "Hit An men suburu kuroho naruk lahebon aruma misihen An nuwabukag ulug huruwe lamin peruk lit wereg ane ari tem toho Noluk teg lahi," ibag. 19 Ari ibagma Otsiyen san ulug inindi anggin atfareg enele uruk lit, "Nowe, an fahet ehen ano?" ulug enebe wal tanehen Yesus kapal haruk latfagma 20 Yesusen, "Hit notsi nisanggowen welahebon ariya misihen fahet ihi. Suburu an min kuroho narukon inowen," ibag. 21 "At ap atfahon ino Allah wene atam haharoho imbibahon hikit toho war aruhu. Wabukag ulug huruwe lamisi ahun ino at te siyag. Isingan endetep fugmen fano," ibag. 22 Ari ibareg it narukmu Yesusen suburu roti seneg lit sembahyang ibareg kuroho og isaruk lit, "Ti, An nebe tu nalihip," ibag. 23 Ibareg og isibareg kubag seneg lit sembahyang ibareg hinanggoho og isibagma it arimano obog toho nibag. 24 Narukmu Yesusen, "An namep tu, ap anggolo fahet Namep aru wilip aruhu. Namep wilip atukmu yet Niyahupteg Allahn fanowap henebuhuk ibag ane tem toho ibag peruk lamuhup," ibag. 25 "Anggur ahaluwe fobik aruman nahuk fug. We Allah weregma wereg lit eneg ahaluwe keron nahuk. Ihi ane ari tem toho ihi," ibag. 26 Tem toho ihi ibareg Allah asini yunggulfareg Zaitun punumu lul ulug wilip atfag. 27 Wilip atfareg Yesusen it unubam, "Hit obog tohowen An fahet At ninirim ilihip. Allah wene tam haharoho imbibahon fam, 'Wam domba inikni ware fesuhukmu umaliki linggik-longgo uhup,' ulug haharoho imbibag ane hikit toho hiren ninirim ilihip," ibag. 28 Ari ibareg, "An noluk aruhukteg hit henelukema An o Galilea lahuk," ibag. 29 Ari ibagma Petrusen, "It obog toho aruman Hat fahet ninirim uruk isalug anden ari imin fug," ibag. 30 Ari ibagma Yesusen, "Yoho hubanggo suwe ayam ele pirenam uk fugmu haren hinahanam ap ino napeleg ulug awiya wamihin. Ari tem toho hiyag hutuk lahi," ibag. 31 Ari ibagma Petrusen nin eke ele uruk lit, "Haret andet pinggi nunusuk oho turukmu ap ino napeleg ulug awiya wahuk fug," ibagma aren ibahon ino hag toho it obog tohowen uruk latfag. 32 Ari il-il Yesus otsi men o Getsemani libag. Libareg Yesusen otsi unubam, "An sembahyang ik laminen hit tuma heriyeg lit welatihip," ibag. 33 Welatihip ibareg Petrus men Yakobus men Yohanes men hondog eneplug libareg Indi pong-pong angge turuk lit Akol hibag. 34 Akol hibareg, "An war atmin ulug Nindi anggin haruk lahireg hit tuma wereg lit hinil wirik toho welamek," ibag. 35 Hinil wirik toho welamek ibareg sembahyang imin ulug horog tot libareg kinangma hur atfareg yoho Nuwabuson ari Numbahamihin halug Numbahamihin ulug Allah fam sembahyang uruk lit, 36 "Allah Nikni, Haren mun angge man angge tehen ha reg. Ik kubag fam naminon ari namin fuhen hilak watnihin. Anden perukon fam fug, we Haren peruk lahenon fam hilak watnihin," ulug Allah fam sembahyang ibag. 37 Ari ibareg Otsi imbisibag ambeg itano watfareg Otsi kim isarukmen nohoruk latfag. Nohoruk latfagma Petrus fam, "Simon, hat nohoruk lahen? We tot hil wirik toho welam fug teg lahen?" ulug kapal hibag. 38 "Hinil wirik toho welamek. Siyahon inowen hinindi ninap henebik waharuken sembahyang uruk lamek. Hinindimuwen tehe ha reg peruk lahep angge famen henebeyen tehep ha fug tehen sembahyang uruk lamek," ibag. 39 Ari ibareg nin horog tot libareg sembahyang uruk lit atam ibag ane ino fobik oho ambi ane ibag. 40 Ibareg nin watfareg Otsi atam nohoruk latfag hag toho nohorukmu watfareg, "Nungge fahet nohoruk lahep?" ibagma nungge-nungge uk fug teg lahe ulug enele eleg angge welatfag. 41 Enele eleg angge welatfagma inggik hinahaneg angge sembahyang ik libareg watfareg, "Ketiya kel taruk lit nohoruk eneg lahep? We ita hiyag hisihi. An nuwabuhup irikikon yoho Nuwabuk ohoreg. At ap atfahon ino senebusareg ap siyag ane turuk inap enembeg hondoko imbik lalusa," ibag. 42 "At wabukag ulug huruwe laha ahun inowen hondog eneplug horogma waharuken luk ohon, in amek," ibag. 43 Yesusen otsi unubam Ele irikim Ot nisanggowen itano misig unuk Yudas inowen ap karohet eyet seneg latfahon anggolo roho hondog eneplug waharuk latfag. Ap anggolo waharuk latfahon arimano Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap men ap suwon menen mon enepfagma waharuk latfag. 44 Kema waharuk lit Yudasen, "Anden mako pug toho hi riminon ari hiren senetihipteg hele waroho walug lalihip," ulug hiyag isil waharuk latfag. 45 Waharuk latfagma Yudas ino Yesus iraham libareg, "Nowe," uruk lit mako pug toho hi ribag. 46 Hi ririkim itano iren senetfareg Inggik hele watfag. 47 Inggik hele watikim itano Yesus min ambiyeg welatfag inap arimano misihen Allah ibam ngi inap onowe suwon amingmingangge ino karog fam isanggo kong tibag. 48 Isanggo kong tibagma Yesusen, "Tahanangge ruruk inap senetuk hag toho ki Nabul ulug karohet eyet seneko wahepteg ki Nabehep," ibag. 49 "Likiya hupmu Allah ibamen wene hiyag hisaruk latikikmu hit welatikip anggeyen sen Naptikip fug. Hiren turuk lahebon ari atam suwesingga fam haharoho imbibahon hikit toho turuk lahep," ibag. 50 Yesusen ari irikim Otsi obog toho At embeselug hirag-hirag laruk latfag. 51 Laruk latfagma malik kabiniyon misig sum ebemon eneg wan toho Yesus ombolim laruk latfag. Ombolim laruk latfagma iren at senebul ulug turukmen 52 sum ino hog toho embeselug abiye hirag atfareg longgo ibag. 53 Longgo ibagma it arimanowen Yesus hondoholug Allah ibam ngi inap onowe suwon ambeg libag. Ambeg libagma Allah ibam ngi inap onowesi men ap suwon men Musa wene onoluk inap arimano obog toho luhal arik watfag. 54 Luhal arik watfagma Yesus hondoholug libag ambeg ino Petrus onombolim fobik libareg owahalma hur atfareg ap suwon ino amingmingangge min indok yet taruk latfag. 55 Yet taruk latfagma Allah ibam ngi inap onowesi men ap suwon men palu roho welatfahon arimanowen siyag-siyag ane nungge tirisiyon fahet ware fusul ulug ap unubam umung isaruk latfagma Yesusen siyag ane tibahon eleg latfagma hiyag isa fug teg latfag. 56 Ap anggolo rohowen enele si uruk lit siyag ane ari tirisi ulug hiyag isibag angge famen we misig ane uk fug angge alem ekeyon-ekeyon uruk lit eneleyen werehap turuk latfag. 57 Uruk latfagma ap piren in atfareg enele si uruk lit Yesusen ari irisi ane holtukuk ulug hiyag isibareg, 58 "Allah ibam aru aben witfahon halog tuhukteg aben wituk eleg toho o hinahanam wiruhuk irisi ane niren holtukuk," ulug hiyag isibag. 59 Hiyag isarukmu kapal isibag angge famen misig ane uruk latfag fug, ekeyen amu ane ekeyen amu ane uruk latfag. 60 Ari uruk latfagma Allah ibam ngi inap onowe suwon ino pulmu in arik libareg, "Iren ari irisi ulug Hubam uruk ane enele atog wamihin fug?" ulug umung hibagma 61 Yesus ele eleg angge welatfag. Ele eleg angge welatfagma Allah ibam ngi inap onowe suwon inowen, "Mesias niren Allah wel turuk laheyon ino Amloho Hat welahen?" ulug umung hibagma 62 Yesusen, "Ehenon ari An welahi," ibag. "At ap atfahon ino Allah ineyon inggik pikit fil heriyegma yet hahubon ino poholman hina fene wambik waharukmu yet hahup," ibag. 63 Ari ibagma Allah ibam ngi inap onowe suwon ino indi oloken asum tararag tibareg, "Aren siyag ane irisiyon fag tilihip ulug nungge fahet ap umung isaruk lahe," ibag. 64 "Allah abug ehekon hiren holehepteg nungge peruk lahep?" ibagma iren te, "Niren peruk laheyon ari war amag peruk lahe," ibag. 65 Ari ibagma ap winonen wasubag At ubam sup isibareg Orohole sale fisibareg ininggik yinggilig watuk lit, "San Huwarehek, hiyag nisimin," uruk latfag. Ari urukmu ap suwon ino otsiyen oho Yesus orohole ke watuk latfag. 66 Yesus watikim Petrus owahalma silimu wereg latfag. Wereg latfagma Allah ibam ngi inap onowe suwon ino amingmingangge hiyap angge misig Petrus wereg ambeg watfag. 67 Watfareg Petrus indok yet tarukmu kim hibareg, "Hat te Yesus Nazaret ahun ino min welatikin," ibag. 68 Welatikin ibagma Petrusen, "A, an napeleg, hat hele ehenon ari holihi fug," ulug awiya wibareg silimu ino embeselug elehet sel fil libagma suwe ayam ele ibag. 69 Ele ibagma hiyap inowen at nin yet hibareg ap it ambiyeg welatfahon itano unubam, "It men wereg latisiyon tu," ulug hiyag isibag. 70 Hiyag isibagma Petrusen, "A, an fug," ulug nin eke awiya wibagma tot welatfareg it ambiyeg welatfahon arimanowen, "Hat we tem it men wereg latikin, hat Galilea hahun," ibag. 71 Ari ibagma Petrusen, "Hiren ap unuk uruk lahebon ari we tem an napeleg," ulug awiya wibareg lukuram sipuk tibagma 72 suwe ayam ele nin eke ibag. Ele nin eke ibagma Petrus inowen Yesusen atam ibag ane ari, "Suwe ele pirenam uk fugmu haren hinahanam an napeleg ulug awiya wamihin," ehek ane tem toho ehek ulug oluk atfareg uba yatuk latfag.

Markus 15

1 Likiyamon it Allah ibam ngi inap onowesi men ap suwon men Musa wene onoluk inap men it ap suwon eneg luhal atfareg enele sahaltuk latfareg Yesus inggik hele waroho hondoholug libareg Pilatus ap suwon ino ambeg libag. 2 Ambeg libagma Pilatus inowen, "Hat Yahudi inap onowe suwon welahen?" ulug umung hibagma Yesusen te, "We ehen," ibag. 3 Ehen ibagma Allah ibam ngi inap onowesi arimanowen, "Aren siyag-siyag ane eneg turuk," ulug Pilatus hiyag utuk latfag. 4 Hiyag utuk latfagma Pilatusen Yesus fam, "Enele urukon atog wamihin fug? Hat hubahet siyag-siyag ane eneg turuk ulug urukon holtuk lahen fug?" ibag. 5 Holtuk lahen fug ibagma Yesus ele uk fug angge welatfagma Pilatus akol hibag. 6 Wam Paskah esetuk latfag sul Yahudi inaben hun Pilatus ino fam ap inggik hele waroho foroho latfahon arimano misig nit lol nisimin ulug heng teheg tirikim aren wam Paskah naruk sambil ino li waharukon fam misig-misig lol eseheg turuk latfag. 7 O ino sambil ap eke unuk te Barabas inowen sehen seneg inap min tog aptuk lit ap eke pinggi ware fisibagma ori men ininggik hele waroho fer enesug latfag. 8 Fer enesug lit weregma Pilatus ambeg Yahudi inap anggolo libareg, "Ap winon lol nisaruk latikin hag toho yoho eke misig lol nisamihin," ulug heng tibag. 9 Heng tibagma Pilatusen Allah ibam ngi inap onowesi enehummu siyahen Yesus inggik hele waroho walug wahasa ulug undaman oluk atfareg, "Yahudi inap onowe suwon tu lol hisaminen uruk lahep?" ulug kapal isibag. 11 Kapal isibagma Allah ibam ngi inap onowesi arimanowen ap unubam milal eneptuk lit, "Barabas lol nisimin iyek," ulug enele ine roho ap hiyag isaruk latfag. 12 Ari uruk latfagma Pilatusen, "Yahudi inap onowe suwon tu uruk lahebon ubam nangginoho timin, hiren hiyag nemek," ibagma 13 enele hum toho uruk lit, "Yesus aru e fam telmihin," uruk latfag. 14 Uruk latfagma Pilatusen, "Siyag ane nungge tirisimu uruk lahep," ibagma iren enele obog toho uruk lit, "Telmihin," uruk latfag. 15 Telmihin eneg uruk latfagma Pilatusen Yahudi inap enehiyehap timin pibareg Barabas ino lol isibareg, "Yesus ware feselihipteg e fam teltihiben hondoholug aliyek," ulug amingmingangge fam hiyag isibag. 16 Ibagma sehen seneg inaben Pilatus ibam owahalma silimu Yesus hondoko imbik libareg sehen seneg inap obog toho maniyek ulug wol enepfareg 17 Yesus sum huluwon ap suwon asum ulug wan tibisibareg hele alog ahale sehene hag toho mase roho unggulmu kolog tibisibag. 18 Kolog tibisibareg Ele ying turuk lit, "Ninikni, Yahudi inap inikni suwon Hat," ulug Inggaliyap turuk latfag. 19 Inggaliyap turuk lit e paleg fam Unggul arap heheg watuk lit wasubag Ubam sup heheg Alukema hur atuk lit ninikni ulug hi ruruk lit Inggaliyap turuk latfag. 20 Inggaliyap turuk latfareg sum huluwon ino nonggole fisibareg Inggareg asum wan tibisibareg e fam teltul ulug hondoholug libag. 21 Hondoholug larukmen ap eke Kirene ahun misig unuk te Simon Aleksander men Rufus men inikni ino kema salkal ibag. Salkal ibareg Simon ino sehen seneg inaben senetfareg, "Yesus teltul ahen tu ha rin," ulug unggulmu ha ribisibareg hondoholug libag. 22 Hondoholug laruk latfareg Golgota silimu libag. Sili ari it enele roho Golgota, nit nenele roho unuk te "Ap unggul uwag sili" welatfag. 23 Sili ino fam libareg sig turuk angge men ik anggur ahaluwe min mangno roho namisimu il fulug tukag ulug Yesus hinang Itfag angge famen imbisibag. 24 Imbisibagma Yesus ino e fam telfag. Telfareg Yesus asum huhul kul ulug, "Tu san hilamisi ari san hilamisi," ulug enehangge hik tibag. 25 Likiya mo lahik waharikim Yesus e fam telfag. 26 Telfareg Yesusen Yahudi inap onowe suwon An welahi uruk latisi ane fahet ware fesehe ulug, "Yahudi inap onowe suwon tu," ulug At unggul palimu hahare fibag. 27 Hahare fibareg ap piren eke ap hirako unusil noruk latfahon itano e fam Yesus men ambiyeg tel eneptuk lit misig Inggik pikit fil, misig Inggik hare fil tel enepfag. 28 Tel enepfag ane ari fahet atam haharoho imbibahon aru, "At ino siyag ane til noruk inap men ambi roho wereg," ulug haharoho imbibahon ari hikir atfag. 29 Tel enepfagma la wam turuk inap arimanowen unum hilik tibareg, "Yoho, Allah ibam aru halog tuhukteg o hinahanam wuruhuk uruk latikin angge 30 Hat hamuwen windat talug e ari fene wambik ma," ulug Yesus inggaliyap turuk latfag. 31 Yesus inggaliyap turuk latfagma Allah ibam ngi inap onowesi men Musa wene onoluk inap arimano menen oho, "Ap winon hihir eneptuk latisi angge famen Inggareg hihit ta fug teg," ulug Inggaliyap turuk latfag. 32 "An Israel inap ler enebuhuk uruk latisiyon ino Israel inap onowe suwon niren yet hulteg tem toho irisi pulen e fene wambik wamag," uruk latfag. Uruk latfagma it piren Yesus min ambimu e fam tel enepfahon itanowen oho Yesus inggaliyap turuk latfag. 33 Inggaliyap turukmu mo anum pulmu weregma o mondabi obog toho hup atfareg fobik mo haya ririkim sakan tibag. 34 Mo haya regma Yesusen it enele roho, "Eloi, Eloi lama sabak tani," ulug Ele hi roho ibag. Ibag ane ari nit nenele roho, "Allah, Allah, nungge fahet An numbahalug lahenteg hiraho lit welahen?" ibag. 35 Ari ibagma ap welatfahon arimanowen hol hibareg, "Holeg lamok, Elia wol turuk," uruk latfag. 36 Ap ekeyen usande nuruhum hahon wak libareg anggur ahaluwe olokon sehelimu kila fibareg fili yaron fam hak tibibareg Yesus namisi ulug ambilikmu lahabe fibag. Lahabe fibagma, "Yoho, Elia inowen At lisoho pilabe fik watnisiyen yet hul," uruk latfag. 37 Ari urukmu Yesus ele hum toho uruk lit war atfag. 38 Yesus war atukmu itano Allah ibam sum kebunggalma latuk asum pul ke pilang tibisik wambik watfag. 39 Sehen seneg inap onowe misig Yesus iraham unduhuk lit welatfahon inowen Yesus ari roho war atukmu yet hibareg, "Yoho, ap aru tem toho Allah amloho war aha," ibag. 40 Yesus war atukmu hiyap anggolowen yatman yet teg latfag. Hiyap yet teg latfahon arimano enesehelimu welatfahon Maria o Magdala hiyap ino men, Yakobus toron ino men Yoses ino men inisinga Maria men, Salome men itanowen yer enesug latfag. 41 Yesus Galilea weregma hiyap itano At amingmingangge hag toho wereg lit let turuk latfag. Yesus Yerusalem larikim hiyap anggolo Ombolim libahon arimano oho wereg latfag. 42 Sono sembahyang uhuk ulug weregman hup atfagma 43 ap eke Arimatea ahun unuk Yusuf watfag. At ino Yahudi inap onowe sehelimuwon eke welatfag angge famen Allah ap obog toho Inikni aruhu ulug indi wenggel haruk lit welatfag. Sono sembahyang uhuk sambil welamuhuk ulug Pilatus ambeg akol eleg toho libareg, "Yesus ebe warehon pilabe fik lamin," ulug Pilatus fam heng tibag. 44 Pilatus fam heng tibagma Pilatusen ketiya telehesa angge famen folo-folo war aha pibareg, "Sehen seneg inap onowe ino kapal haminen watnisi," ulug wol tibag. Wol tibagma watfagma, "Fahe war aha ano, horog ketiya war aha ano," ulug umung hibag. 45 Umung hibagma sehen seneg ahun inowen, "Fahe war aha," ulug hiyag itfagma Pilatusen Yusuf fam, "Ebe warehon ino hilalug lamihin," ibag. 46 Hilalug lamihin ibagma Yusuben sum yanggowon fanowon onggo paloho wak libareg Yesus ebe warehon e fene pilabe fibareg sum ino fam yinggiloho owik eke ap warehon kila feruk ambeg kila fibag. Kila fibareg helep humon imbiloho owik elma lare fisibag. 47 Lare feserikim hiyap Maria Magdala hiyap ino men Yoses isinga Maria menen Yesus emberukmu yet hibag.

Markus 16

1 O sembahyang uruk sambil welatfareg hup atfagma Maria o Magdala hiyap ino men, Yakobus isinga Maria men, Salome men itanowen Yesus ebene are ribik lahuk ulug ahaluwe fanowon onggo paloho wak libag. 2 Wak libareg noholug likiyamon te hubet mo yatma waharikim sembahyang ibahon likiyamon ino owik Yesus kilapfag ambeg ino libag. 3 Kema laruk lit, "Owik elma helep humon werehon ari san miyal nisamisi," il laruk latfag. 4 Laruk lit yet harukmen helep humon ino imbiloho ilanma weregma owik husigmu yet hibag. 5 Owik husigmu yet hibareg iraham libareg inggik pikit fil ap kabiniyon eke sum yanggowon yaron wan toho heriyegma hibareg yuk libag. 6 Yuk libagma ap inowen, "Nungge fahet yuk lahep. Yesus Nazaret ahun e fam teltuson ino yami rik wahebon an noluk. At te Oluk aha, tuma wereg eleg. At emberusa ambeg tuma ha maniyek," ibag. 7 "At tam o Galilea lahu. O Galilea umuno lahupteg Yesusen irisi ane roho At weregma hahup. Otsi Petrus men ori winon men weregma lalihipteg unubam ari ehek ulug hiyag isa lalihip," ibag. 8 Hiyag isa lalihip ibagma enekolen inindi pong-pong angge ril folo-folo owik embeselug hirag-hirag libag. Libareg enekolen ap unubam tot hiyag isa fug angge welatfag. Welatfareg hiyap itano Petrus men otsi winon men enembeg libareg, " Malaikat yet heheyon inowen ari-ari ehek," ulug hiyag isibag. Hiyag isibagma Yesus inggareg ebenam atfareg, "Allahn ap kinangmon mondabi fanowap enebuhuk ulug wene fanowon eleg am fuhon ino o yalimu hubulama hiyag isa laruk lamuhup," ulug Otsi hiyag isibag. 9 Sembahyang ibag sambil likiyamon hubet Yesus oluk atfareg Maria o Magdala hiyap ino iline atam ebenam atfag. Hiyap ino atam siyag angge enebe sabiren undama weregma Yesusen yanggaloho wili fisibag hiyap ino iline tam ebenam atfag. 10 Ebenam atfagma ap Yesus min tam welatfag inap itano enehummu siyahen uba yatuk lit weregma enembeg libareg, "Yesus oluk ahama yet hihi," ulug hiyag isibag. 11 Yesus oluk ahama yet hihireg welahi ibag ane ari hol hibag angge famen ele si ehek peruk latfag. 12 Tot welatfareg Yesus otsi piren o pumbuk eke lul ulug kebunggalma larukmu Yesus ap amuwon hag toho ebenam atfagma yet hibag. 13 Yet hibareg suhuloho libareg Otsi winon fam, "Yesus oluk ahama hehe," ulug hiyag isibagma iren oho enele si ehesa peruk latfag. 14 Welatfareg Yesus otsi nanggoloben suburu narukmu Yesus ebenam atfag. Ebenam atfareg, "Nori, Nonowe oluk ahama yet hehe ehesa angge famen hiren nungge fahet enele si ehesa peruk lit hinindi sohu roho welahep," ulug per enepfag. 15 Per enepfareg, "O munon-manon indit-indit werehon enembeg lahupteg ap munon-manon wene fanowon hiyag isahup. 16 We tem peruk lamuhubon ikma pilap enebuhupmu Allahn fanowap enebuhu. Enele si peruk lamuhubon arimano fam Allahn lukuram uhureg siyahap enebuhu. 17 We tem peruk lamuhubon arimanowen turuk lamuhubon fahet tu hiyag hisamin: An nunuk uruk lit ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wili feseruk lamuhup. Ap enele wal taneg urukon holtuk lamuhup. 18 Pisanggowen fato eneptukmu war amuhup fug. Aben narukmu war atuk angge nahup halug war amuhup fug. Ap ouk warukon ininggiken ki isahupmu fano amuhup," ibag. 19 Nonowe Yesusen otsi unubam ari hiyag isibagma Allahn Yesus poholman lisoho wibag. Wibagma Allah inggik pikit fil hur atfag. 20 Onowe poholma lahibagma Yesus otsi mun ibam man ibam libareg wene fanowon hiyag isaruk latfag. Hiyag isarukmu Yesusen it ler eneptuk lit weregma ap wene holukag ulug ouk warukon hihir eneptuk lit fano ane turuk latfag.

Lukas 1

1 Teofilus nare, ap anggolowen nit weregma ebenam atisi ane fahet haharoho emberusa. 2 Haharoho emberuson ari re atam Yesusen turuk latfag ane haruk latfag inaben wene fanowon tu ulug hiyag nisaruk latusa. Hiyag nisaruk latusa ane fahet it arimanowen haharoho emberusa. 3 Anden oho haharoho emberuson ari men teko larisi ane ari men ke roho teko larisi ulug alem fuki roho yami ririkikteg buku aru fam andog toho haharoho umbuhuk perikik. 4 Mun ane man ane hat hiyag hutuson ari we tem toho peruk laruhun ulug anden suwesingga aru hat fahet haharoho emberuk lahi. 5 O Yudea ap suwon raja Herodes weregma imam ahun misig unuk te Zakharia umba Abia ubalmangge welatfag. Uhe Elisaber oho Harunen ondohowonen ondohowon welatfag. 6 Ahun men uhe men itanowen Allah olohotma we fano ane eneg turuk lit Allahn ibag ane eneg turuk lit siyag-siyag ane tuk fug angge welatfag. 7 Siyag ane tuk fug angge welatfag angge famen Elisabet malik indag ta fug angge ibili roho weregman eneg ahunet uheyet sabal atfag. 8 Misihim hun Abia umalikisi Zakharia ori men Allah fam sembahyang uruk sambil atfagma Allah ibamen hubu lahapmin ulug olma kibag. 9 It imam inap arimanowen turuk ane roho sa kimisi ulug enehangge hik turukmen Zakharia ubam atfagma hubu lahapmin ulug kibag. 10 Ap obog toho owahalma palu arik watfareg sembahyang urukmu Zakharia ino olma hubu lahaptuk latfag. 11 Hubu lahaptuk lit yet harukmen malaikat Allahn monde fibagma indok iraham inggik pikit fil unduhukmu yet hibag. 12 Unduhukmu yet hibareg yuk libareg akol hibag. 13 Akol hibagma malaikat inowen, "Zakharia, hat hakol ha fug. Hat sembahyang urukmu Allahn hol hiyarisi angge re huhe Elisabet ino malik ap angge indag tahu. Indag tahumu unuk Yohanes suwaluhun. 14 Hiren malik indag tahupteg henehiyeg hahup hag toho ap anggolo malik ari fahet enehiyeg hahup," ulug malaikaren hiyag itfag. 15 "Allahn perukon te malik aru An nalukema suwon welaruhu ulug isingan malik ari ket indag tahumu Allah hime fanowon ubam aruhureg anggur ahaluwe men ik olokon men na fug angge welaruhu peruk. 16 Aren wene hiyag isaruk laruhumu yet hahupteg Israel inap anggolo suhuloho Inikni Allah olohotma wamuhup. 17 Elia ubabut hag toho ele ine roho hiyag isaruk lit Onowe suwon fobik waruhuwon ino Alukema aruhu. Iniknisi unumalikisi mangnowap eneptuk lit Allah wene ninirim peruk inap inindi anggarap eneptuk lit andog enebuhuwon arimanowen Allah yet teg lit welamuhup," ulug malaikat inowen Zakharia hiyag itfag. 18 Hiyag itfagma Zakharia inowen hebeloho ele uruk lit, "An oho nuhe oho sabal atukuk angge famen haren ehenon tem toho ehen angge famen ke roho pemin," ibag. 19 Ari ibagma malaikat inowen, "An Gabriel, Allah amingmingangge welahiyon wene fanowon aru hiyag irik lamihin ulug mon nabehekma wahi," ibag. 20 "Anden ihi ane ari fahet si ane ehek pehenma hambilik lar atmisimu hele uk fug angge welaruhun. Ihi ane aru teko lahu sambil hele uruk lit tem toho irisi puhun," ibag. 21 Malaikaren ele urukmu ap anggolo owahalma welatfahon arimanowen Zakharia mangno ruruk lit fahe kehek angge famen nungge fahet folo wilip atuk eleg peruk latfag. 22 Ari peruk latfagma at wilip atfareg it welatfahon arimano fam ele uk fug teg latfag. Ele uk fug teg latfagma it luhaloho welatfahon arimanowen te, "Allahn nungge hiyag erehek?" peruk latfag. Peruk latfagma hun Zakharia inowen inggik fam hinibam aliyek ulug hiyag isibagma inibam libag. 23 Tot welatfareg Allah ibamen tuk teg ane yoho tibihi ulug ar oho ibam libag. 24 Ibam libareg tot welatfagma uhe Elisabet ino malik ahummu atfagma pikalem fuwaben selma la fug angge olma welatfag. 25 "An malik indag ta fug angge ibili atikim aben ninggaliyap naptusa angge re Allahn ninggali elehap tehek," ulug Allah wel turuk latfag. 26 Elisabet ino malik fet talug latfahon pikalem falfaliken atfagma Allahn malaikat unuk Gabriel ino o pumbuk misig Galilea kinangma werehon o Nazaret ino 27 hiyap tuhumon misig unuk Maria weregma monde fibag. Hiyap ino Yusuf Dauren ondohowonen ondohowon inowen hilahuk ulug elenggen kuruk latfag. 28 Malaikat ino Maria ibam kibareg ele uruk lit, "Nahaloho, Ninikni Allahn indi hiyarisireg hat fet hasug lit wereg," ulug hi ribag. 29 Malaikaren ibag ane hol hibareg akol hibareg, "Hi nabehekon ari nungge fahet ehek," ulug indimuwen wenggel hibag. 30 Wenggel hibagma malaikat inowen, "Maria nahaloho, hakol ha fug, Allahn indi hasug lit wereg," ibag. 31 "Welaruhunmu malik hahummu aruhumu malik ap angge indag tahunteg unuk Yesus suwaluhun," ibag. 32 "At ap suwon aruhumu Allah palimu werehon Amloho tu uruk lamuhup. Umbusag Daud heriyeg latfag ambeg lehoma Allahn te ubalma heriyeg laruhun uhu. 33 Yakub umalikisi fet enesugmen eneg eleg am fug angge mondabi welaruhu," ibag. 34 Ari ibagma Maria ino malaikat ino fam, "Nahun men nohuk fugmu haren ehenon ari nangginoho aruhu?" ibagma malaikat inowen, 35 "Allah hime fanowon hat hubam aruhu, Allah ine roho palimu werehon ino Ahuhe apma welaruhun. Welaruhunon ari fam malik indag tahunon Allah amloho fanowon tu uruk lamuhup. 36 Howe Elisabet ibili atuk uruk latuson ino sabal atisi angge famen malik ap umalik ahummu atisi sambil ino yoho pikalem falfalikon welahe. 37 Allahn mun ane man ane aben tuk fug tohon tuk hag teg lit wereg," ibag. 38 Ari ibagma Maria inowen, "Nikni Allah amingmingangge an welahi angge re haren ehenon ari an nubam aruhu," ibagma malaikat ino Maria embeselug libag. 39 Malaikat ino Maria embeselug libagma tot welatfareg Maria ino Elisabet ambeg lamin ulug o Yudea punumu lahibag. 40 Lahibareg Zakharia ambeg kuruk lit Marian nowe ulug hi rurukmu 41 Elisabet hol hibagma malik ahummu fet talug latfahon ino lebe ruruk latfag. Lebe ruruk latfagma Allah hime fanowon ubam weregma ele ine roho uruk lit, 42 "O pumbuk winon hiyap anggolo wereg angge famen Allahn hat Indi hiyarisireg hi haptisireg malik hahummu werehon ino oho Allahn hi ririsi. 43 An hiyap sa hag toho welahimu Nowe suwon isinga nambeg pen niya wahen?" ibag. 44 "Fahe nibam kik waharuk lit hi nabehenon hol hihimu malik nahummu werehon nahiyeg ulug lebe rehek. 45 Ninikni Allahn nubam irisi ane fahet tem toho ehek perikinteg hahiyeg haruk laruhun. Aren sali watisi ane tem toho teko lahu," ulug Elisabet inowen Maria fam ari ibag. 46 Elisabet inowen ari ibagma Marian Allah wel turuk lit, "Nikni Allah nindi fam wel turuk lahi. 47 Nikni Allahn windat nabuhu ulug nahiyeg haruk lahi. 48 An At amingmingangge apma welahiyon yet niyarisimu ketiya famen fobik welamuhubonen oho an nubahet at ahiyeg toho wereg ulug wel naptuk lamuhup. 49 At inggik ineyon inowen fano ane anggolo nubam turuk latisimu At unuk palimu welaruhuwon fahet ap obog tohowen wel turuk lamuhup. 50 Welatfahonet welamuhubonet At fahet enekol toho welamuhupmu Allahn indi enesug laruhu. 51 At inggik ine roho wereg lit ininggareg wel taruk inap yanggal eneptuk laruhu. 52 Aren nit suwon welahe perukon apmayap enebuhureg toron inilaheg toho werehon palimuwap enebuhu. 53 Ininggikmu eleg angge inilaheg toho werehon Aren fano roho og isahureg nenenggengge anggolo wereg peruk inap og isa fug angge alpal enebuhu. 54 Israel inap Nindi enesug lahi ulug at amingmingangge ler eneptuk laruhu. 55 Nunumba Abraham umalikisi tam welatfahon men let heneptuk laruhuk ulug sali watfahon ino hag toho let neneptuk lit eneg welaruhu," ari ulug Marian Allah wel tibag. 56 Allah wel tibareg Maria ino Elisabet men weregman pikalem hinahan libagma ibam suhuloho libag. 57 Maria suhuloho ibam libagma hiyap Elisabet ino welatfareg malik indag taruk sambil horog atfagma malik ap angge indag tibag. 58 Indag tibagma ap it inibam walinggoho welatfahon arimano men otsi owesi menen ibili welatisi angge famen Allah indimu perisiyon fam malik indag tehek ulug it obog toho kibareg enehiyeg toho wereg lit Allah wel turuk latfag. 59 Wel turuk lit welatfagma malik ino indag tibahon sali o likin teg latfagma ambilahap paltul ulug watfareg ikni unuk suwaleg hag toho Zakharia suwaltul ulug turuk latfag. 60 Zakharia suwaltul ulug turukmen isingan hiyag isaruk lit, "Ikni unuk fam fug, unuk Yohanes suwaltihip," ibagma it arimanowen, 61 "Hat howesi hotsi ari hag toho suwalehon wereg eleg," ulug 62 ikni fam, "Malik aru unuk sa suwaltul," ulug ininggik tum pil haruk lit umung hibag. 63 Umung hibagma helep hahatuk angge heng enepfareg hahatuk lit, "Unuk Yohanes," hahare fibagma ap arimanowen it aruwon ununuk ari hahon eleg angge famen unuk suwalehek ulug enele sahaltuk latfag. 64 Malik ino unuk suwaltikim itano hun Zakharia ino ambilik husibareg ele uk hag teg latfagma Allah wel turuk latfag. 65 Allah wel turukmu it ambiyeg welatfahon arimano enekol hibareg ambilik husibag ane ari fahet o Yudea punumu o pumbuk obog toho welatfahon enele sahaltuk latfag. 66 Enele sahaltuk lit holfahon arimanowen, "Malik aru Allahn inggik famen indag tarisiyon fobik su aruhureg nanggintuk laruhu," ulug wenggel haruk latfag. 67 Yohanes ikni Zakharia ino Allah hime fanowon ubam atfagma teko lahu ane fahet hiyag isaruk lit, 68 "Nit Israel ninaben Ninikni Allah suwon wel turuk lamul. Siyag toho weregma yet nisarisireg nininggik lisoho nunumbaharisi. 69 Allah amingmingangge Daud welatfahon ubalmangge ineyon inowen nininggik lisoho nunumbahukag ulug monde ferisi. 70 Wene atam hiyag isaruk latfag inap arimano fam hiren wene aru hiyag isa laruk latihip ulug mon enepfag. 71 Seliyonen nunuselep angge Aren tel nenebehekteg nit fahet inirim perukon windat nenebehek. 72 Ninikni nunumba fam hit Nindi henesug lahi ulug hiyag isaruk lit sali watfahon ino hag toho teko lahu. 73 Nunumba Abraham hiyag utuk lit, 'Seliyonen hininggik hele wat henebuhupmu lol henebuhuk ulug we tem toho uruk lahi,' ulug hiyag itfag. 75 Lol nenebuhuwon ino wereg ulug nenekol eleg toho At alukema amingmingangge hag toho welamuhuk. Ari roho Allah olohotma wereg lit pikir ane eneg wenggel haruk lit weregman sabal amuhuk. 76 Hat an namloho aru Allah palimu werehon inowen hisanggoma emberuk ane haren ap hiyag isaruk laruhun. Nonowe suwon waruhuwon Alukema laruk lit kebunggalem pikit toho yaho feruk laruhun. 77 Allah umalikisi hiyag isaruk lit, 'Allahn siyag ane hiren turuk latikibon Ambolmayap tuhureg fanowap henebuhu,' ulug inindi anggarap enebuhun. 78 Ninikni Allah amuwen Indi nenesug lit mo lahap nisa waharuk. 79 Mo lahap nisa waharukmu o hik teg ambeg wereg inap men warehon laruk ambeg hag toho wereg inap men fahet mo asinandi umbagpag tuhu. Umbagpag tuhumu seli roho welam fug angge nit mangno roho wereg lit kebunggalem fanowon nunuyug fam sobit-sobit lahuk," ulug Zakharian Allah wel tibag. 80 Weregman malik ino su atfareg indi anggar atfagma ap eleg ambeg anggenma welatfag. Weregman Allahn ketiya Israel inap ebenam toho hiyag isamisi pibagma anggenma ino embeselug libag.

Lukas 2

1 Welatfagma ap suwon Kaisar Augustus inowen ap obog toho kema-kema werehon ununuk suwesingga fam emberuk lit winag isahup ulug otsi mon eneptuk latfag. 2 Otsi mon eneptuk latfag sambil o Siria ap suwon eke unuk Kirenius welatfag. Ununuk suwesingga fam emberuk latfahon ari re atam oho imbibag fuhon we ari sambil eneg imbibag. 3 Ap obog toho nununuk suwesingga fam umbukag ulug inikni unumba welatfag ambeg laruk latfag. 4 Yusuf o Galilea kinang fam o Nazaret welatfag ahun ino an Dauren ondohowonen indag nasug ulug Daud welatfag ambeg Yudea punumu o Betlehem ino libag. 5 An oho nuhe oho nununuk suwesingga fam umbukag ulug uhe Maria malik ahummu fet talugmu ambiyeg libag. 6 O pumbukmu libareg Maria ino malik indag ta hag teg latfag. 7 Indag ta hag teg latfareg malik wandabon ap angge indag tibag. Indag tibareg malik ino sum fam yinggiloho fanoma it nohoruk ambeg elehen te wam domba suburu naruk ambeg imbik libag. 8 O Betlehem ino horogma wam domba elehet oko kilabeg ambeg domba foroho inap arimanowen hubanggo enembohom foroho latfag. 9 Foroho lit weregman malaikat Allahn monde fibagma enembeg wambik watfareg it horogma unduhukmu enebene umbagpag turuk latfagma enekol anggolo haruk latfag. 10 Enekol harukmen malaikat inowen, "Hit henekol ha fug. Anden fano wene walug wahiyon aru ap obog toho fahet walug wahi. Wene aru hinisanggo fam holuhupteg henehiyeg hahup. 11 O yoho re fanowap henebuhuwon Nonowe Kristus ino Daud indam welatfag ambeg indag tehek. 12 Malik ino ha lalihipteg tem pelihiben hiyag hisamin: Malik ket indag tehekon ino sum fam yinggiloho wam suburu naruk ambeg yinggig lit weregma ha lalihip," ulug hiyag isibag. 13 Hiyag isibagma malaikat misig ino wereg ambeg it poholmon obog toho palu arik wambik watfareg Allah wel turuk latfag. 14 "Ninikni Allah poholma werehon wel turuk lamuhup. Allahn ap kinangmon Indi enesug lit werehon arimano mangno roho welamuhup," uruk latfag. 15 Ari uruk latfareg poholma lahibagma wam domba foroho inap arimanowen, "O Betlehem lulteg Ninikni Allahn malik indag tehek ulug hiyag nesehekma ha lul," ibag. 16 Ibareg folo-folo libareg Maria ino Yusuf men unumalik indag tibahon ino wam suburu naruk ambeg yinggig lit weregma isa libag. 17 Malik ino weregma hibareg, "Wene malik tu fahet malaikaren hiyag nesehek," ulug ap arimano fam hiyag isibagma holfahon arimano enekol hibag. 19 Enekol toho weregma Maria wene ari indimu wenggel haruk latfag. 20 Wam domba foroho inap arimano malik ha libareg suhuloho waharuk lit, "Mun ane man ane malaikaren hiyag nesehekon ninisanggowen holehereg ninilen ha wahe," ulug Allah wel turuk latfag. 21 Yesus indag tibag sali hup likinenam welatfareg ambilahap paltuk sambil ino yoho welahe ulug malik isinga ahummu am fugmu malaikaren unuk Yesus suwaluhun ulug hiyag itfahon ino suwalfag. 22 Musa wene fam atam haharoho imbibahon hikit toho hiyap malik ket indag talug selma la fug angge olma welamuhup ulug hahatfag hag toho Maria oho olma welatfag angge yuhun atfag sambil ino Maria ahun men unumalik Ninikni Allah ubam unug hul ulug Yerusalem laruk latfag. 23 Musa wene fam haharoho werehon aru re, "Ap umalik wandabon Ninikni Allah ngi roho welaruhu," ulug haharoho imbibag. 24 Nin eke, "Suwe yalma suwon piren yaltuk lamuhup. Suwon eleg halug toron piren yaltuk lamuhup," ulug hahatfahon ino hikit toho iren oho yaltuk latfag. 25 O Yerusalem ap misig unuk Simeon fano ane turuk lit Allah fahet akol toho wenggel haruk lit Israel inap fanowap enebik oho waruhuwon yet teg lit welatfag. Welatfahon ino Allah hime fanowon ubam wereg lit, 26 "Mesias Ninikni Allahn monde fuhumu waruhuwon ino yet hahunteg eneg war aruhun," ulug Allah hime fanowon inowen hiyag itfag. 27 Yesus ikni isinga menen Musa wene fam turuk latfag ane tul ulug Yesus walug Allah ibam kibagma Allah hime fanowon inowen Simeon hondoholug watfag. 28 Hondoholug watfagma olma kuruk lit pen hibareg malik ino mako pug toho hi ruruk lit Allah wel turuk latfag. 29 "Allah Nikni, ketiya an Hat hamingmingangge Hinggik obog nubahakunmu nindi se roho nahiyeg toho Haren hiyag nitikin hag toho lahuk. 30 Nit fanowap nenebukag ulug monde fik waharikinon ino nilen hihi. 31 Haren ap obog toho fahet mumal tarikinon ino 32 o pumbuk obog toho seleg amag ulug iral hag toho emberikin. Ap obog toho arimanowen Israel inap sehelimu iral fanowon wereg ulug wel eneptuk lamuhup," ibag. 33 Hun Simeonen ari ulug Allah wel turukmu Ikni Isinga menen hol hibareg, "Nungge ane uruk," ulug enekol hibag. 34 Enekol hibagma Simeonen Ikni Isinga hi enepfareg isinga Maria fam ele uruk lit, "Israel inap eke pilap enebuhu, eke lahap enebuhu ulug Allahn malik ari mumal tarisi. Aben siye teberuk hag toho Allahn malik aru siyengge hag toho pilabik waharisi angge famen ap ekeyen ninirim ulug pisan isalug laruk lamuhup. 35 Hat hindimu karog olokon ahako folok tuhu. Siye ari fam ap anggolo inindimu wenggel harukon inam aruhu," ulug Simeonen isinga hiyag itfag. 36 Weregman Asyer hiyap eke unuk te Hana Fanuwel ahaloho welatfag. Hana ino ap ohoma mo ilig am wirig am turukmu sabiren atfagma ahun war atfagma yuwog weregman sabal atfag. 37 Indag tibahon sali mo ilig am wirig am turukmu teng hinahan nubam hilag hinahan (delapan puluh empat tahun) welatfareg yaman atfag. Allah wene uruk ibam embeselug wilip am fug angge hiyang wereg lit likiya hupmu sembahyang uruk latfag. 38 O ari sambil Yesus ikni men isinga men weregma watfareg Allah wel turuk lit ap arimano o Yerusalem inap windar enebuhuwon waruhu ulug yet teg latfahon arimano unubam malik Yesus fahet hiyag isaruk latfag. 39 Obog toho hiyag isibagma Musa wene fam turuk lamuhup ulug haharoho imbibahon hikit toho obog toho tebehe ulug inibam yugmu o Galilea kinang fam o Nazaret suhuloho libag. 40 Libareg welatfagma malik ino Ebe ine roho su atfareg Allahn malik ari Indi reg lit let turukmu Indi anggat teg lit tuk hag ane eneg turuk latfag. 41 Mo ilig am wirig am turukmu Yesus ikni isinga men wam Paskah esetukmu nahuk ulug o Yerusalem laruk latfag. 42 Yesus indag atfahon mo ilig am wirig am turukmen nisanggowen (dua belas tahun) atfagma Ikni Isinga laruk latfag hag toho enemloho hondoholug wam Paskah fahet o Yerusalem libag. 43 Paskah ino obog toho tibagma malik Yesus ino o Yerusalem pok atfagma Ikni men Isinga men enepeleg toho suhuloho inibam fil laruk latfag. 44 Ap uwan nonombolim waharukon men waharuk pibareg larukmen hup atfag. Hup atfagma nonori men ap winon nit nim werehon arimano men wereg lam ulug yami ruruk latfag. 45 Eleg latfagma nin suhuloho Yerusalem libareg yami ruruk latfag. 46 O hinahanam yami ribareg Allah wene uruk ibam weregma hiyahibag. Musa wene hiyag isaruk inap walinggoho weregma At pulmu heriyeg lit it enele holeg lit kapal isaruk lit welatfag. 47 Aren kapal isaruk ane holtuk latfag inap arimanowen Indi anggat teg umalik Ele tem ane uruk umalik tu ulug yihi peruk latfag. 48 Ari peruk lit weregma Ikni Isingan yet hibareg yuk libag. Yuk libareg Isingan, "Namloho, nungge fahet nit nunumbahalug longgo irikin? Hikni men an men ninindi anggin toho Hat yami Haptuk lahe," ibag. 49 Ibagma Aren te, "Nungge fahet An yami Naptuk lahep? An nikni ibam welam hag toho welahiyon hit henepeleg?" ibag. 50 Ari ibag ane fahet nangginoho ehek ulug inindi su atfag. 51 Inindi su atfagma Ikni men Isinga men ambiyeg Nazaret libareg weregma Ikni Isingan uruk ane Asukun fano roho turuk latfag. Yesusen ibag ane Isinga indimu wenggel haruk latfag. 52 Welatfagma Yesus su atuk lit Indi anggar atuk latfagma Allahn indi harukmen aben oho fano ane eneg turuk ulug inindi haruk latfag.

Lukas 3

1 Ap suwon Kaisar Tiberius unduhuk fibagma mo ilig am wirig am turukmu nuwal fimahen (lima belas tahun) atfagma ap suwon Yudea kinang seneg latfahon Pontius Pilatus ino weregma o Galilea ap suwon Herodes welatfag. Herodes are Filipusen te Iturea men Trakhonitis men kinang seneg latfag. Lisanias ap suwon wereg lit Abilene kinang seneg latfag. 2 It itano pemerintah onowesi suwon weregma Hana men Kayafas men Yahudi inap imam onowesi suwon toho welatfag. It itano ap suwon toho weregma Yohanes Zakharia amloho ap eleg ambeg anggenma libareg weregma Allahn ele hiyag utuk latfag. 3 Hiyag itfagma Yohanes Yordan ikma libareg, "Hiren siyag ane turuk lahebon fahet Allahn olok puhu fuhen siyag ane embeselihipteg nambeg watihipmu ikma pilap henebuhuk," ulug ele hi roho uruk latfag. 4 Atam hun Yesaya wene hiyag isaruk latfag ahun inowen haharoho imbibahon hikit toho hiyag isaruk latfag. "Ap misig anggenma wereg lit ele hi roho uruk lit Ninikni Allah waruhu ke hale feruk lit At waruhu ke pikit toho yaho feruk lamek. 5 Fanggong teg ambeg ambi far aruhu, punu reg ambeg men hu reg ambeg men tuwal aruhu, hare reg ambeg pikir aruhu, lahuk wambuk teg ambeg tonggo aruhu. 6 Ap obog toho Allahn windat henebuhuk ulug waruhuwon yet hahup," ulug Yesayan haharoho imbibag. 7 Ap anggolo arimano Yohanesen ikma pilap nenepmisi ulug ambeg watfagma hiyag isaruk lit, "Hit pisanggo umalikisi wereg lahebon Allahn hit hunusik ohoma hit koloweg wilip amuhup ulug san hiyag hisarisi? 8 Hit hinindimu siyag ane wenggeltuk lahebon embeselug anggen fanowon yihik feruk lamuhup. Hit hinindimu Abraham umaliki welahe peruk lahep angge famen Allahn te helep aruma fam Abraham umaliki lal enebuk teg. 9 E anggen fanowon yihik feruk elehon muruhukteg indok yale fesuhuk ulug Allahn yaha olokon e alma wep toho emberisi," ulug hiyag isaruk latfag. 10 Hiyag isarukmu ap anggolo arimanowen, "Ari ehenma nit nanggintuk lamuhuk?" ulug kapal hibag. 11 Kapal hibagma, "Ap misihon sum ebemon piren wereg halug are elehon misig og utuk laruhu. Naruk angge wereg halug ari hag toho turuk lamuhup," ibag. 12 Ari ibagma pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap watfareg nir oho ikma pilap nenepmisi ulug, "Nonowe, nungge ane turuk lamuhuk?" ulug kapal hibagma 13 Yohanesen hebeloho hiyag isaruk lit, " Uang pemerintah inowen hiyag hisaruson hag toho ap fam heng eneptuk lit sebe roho heng eneptuk lamuhup fug," ibag. 14 Ari ibagma sehen seneg inap arimanowen kapal haruk lit, "Nit sehen seneg ninap aruman oho nangginoho turuk lamuhuk?" ulug kapal hibagma, "Aben angge taluk toho hila fug, enebe unusulug enengge hila fug, we uang og hisarukon ari eneg naruk lamuhup," ibag. 15 Aren hiyag isaruk ane ap anggolowen hol hibareg, "Mesias Allahn monde fuhu uruson ino yet teg laheyon ino Yohanes aru ano," ulug inindi wenggel haruk lit umung-umung atuk latfag. 16 Umung-umung atuk latfagma Yohanesen hebeloho hiyag isaruk lit, "Anden hit ik fam pilap heneptuk lahi angge re At fobik waruhuwon ino, At suwon palimu werehon inowen sepatu lole Nubahin ulug nubam uhu fug. At inowen Allah hime fanowon indok ambulpul hag toho hunubam pilabik waruhu. 17 Aben sinali ei indokma wiratug ininggikmu lilibug toho embelug alinglong angge fu isalug anggen naruk hag toho Allahn oho ari hag toho tuhuwon inggikmu wereg," ulug hiyag isibag. 18 Yohanesen ari ulug komo eke hag eke hag komo eneptuk lit wene fanowon ap anggolo hiyag isaruk latfag. 19 Herodes ap suwon welatfahon ino, "Hare uhe Herodias pal tarikin," ulug komo ruruk lit siyag ane winon eke tirikin ulug komo ribahon fahet olok hibareg 20 Yohanes hele waroho penjara kilapfag. 21 Ap anggolo Yohanesen ikma pilap enepfareg Yesus oho Yohanesen ikma pilapfagma sembahyang urukmu pohol husoho 22 suwe yalma hag toho Allah hime fanowon Ubam wambik watfag. Wambik waharukmu Ele poholman uruk lit, "Hat An namloho Anden mumal Haptikikteg Nindi Hasug lahiyon Hat welahen," ibag. 23 Yesus indag tibag sali mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag hinahan atfagma (tiga puluh tahun) Aren yabuk turuk ane ak tibibag. Aben te Yesus ikni Yusuf uruk latfahon te inikni unumba ununuk tuma ul: Yusuf ikni Eli, 24 Eli ikni Matat, Matat ikni Lewi, Lewi ikni Malkhi, Malkhi ikni Yanai, Yanai ikni Yusuf, 25 Yusuf ikni Matica, Matica ikni Amos, Amos ikni Nahum, Nahum ikni Hesli, Hesli ikni Nagai, 26 Nagai ikni Maat, Maat ikni Matica, Matica ikni Simei, Simei ikni Yosekh, Yosekh ikni Yoda, 27 Yoda ikni Yohanan, Yohanan ikni Resa, Resa ikni Zerubabel, Zerubabel ikni Sealtiel, Sealtiel ikni Neri, 28 Neri ikni Malkhi, Malkhi ikni Adi, Adi ikni Kosam, Kosam ikni Elmadam, Elmadam ikni Er, 29 Er ikni Yesua, Yesua ikni Eliezer, Eliezer ikni Yorim, Yorim ikni Matat, Matat ikni Lewi, 30 Lewi ikni Simeon, Simeon ikni Yehuda, Yehuda ikni Yusuf, Yusuf ikni Yonam, Yonam ikni Elyakim, 31 Elyakim ikni Melea, Melea ikni Mina, Mina ikni Matata, Matata ikni Natan, Natan ikni Daud, 32 Daud ikni Isai, Isai ikni Obed, Obed ikni Boas, Boas ikni Salmon, Salmon ikni Nahason, 33 Nahason ikni Aminadab, Aminadab ikni Admin, Admin ikni Arni, Arni ikni Hezron, Hezron ikni Peres, Peres ikni Yehuda, 34 Yehuda ikni Yakub, Yakub ikni Ishak, Ishak ikni Abraham, Abraham ikni Terah, Terah ikni Nahor, 35 Nahor ikni Serug, Serug ikni Rehu, Rehu ikni Peleg, Peleg ikni Eber, Eber ikni Salmon, 36 Salmon ikni Kenan, Kenan ikni Arpakhsad, Arpakhsad ikni Sem, Sem ikni Nuh, Nuh ikni Lamekh, 37 Lamekh ikni Metusalah, Metusalah ikni Henokh, Henokh ikni Yared, Yared ikni Mahalaleel, Mahalaleel ikni Kenan, 38 Kenan ikni Enos, Enos ikni Set, Set ikni Adam, Adam ikni Allah.

Lukas 4

1 Yesus Allah hime fanowon inowen ineyap tibareg hondoholug Yordan ikma embeselug ap eleg ambeg farema libag. 2 Libareg hup teng misig nubam hilag lahabeg nuwalen (empat puluh hari) farema weregma Iblis inowen wal hamin ulug Ambeg watfag. At farema wereg lit suburu na fug angge weregma suburu obok hibag. 3 Suburu obok harikim Iblisen Ubam ele uruk lit, "Hat Allah amloho welahen halug helep aru suburu amin imihinmu suburu atuk halug namihin," ibagma 4 Yesusen te, "Suburu nalug eneg ap onoluk welam fug teg ulug hahareg lit wereg," ibag. 5 Ari ibagma Iblis inowen Yesus hondoholug lehoma libareg o pumbuk obog toho pilap himin ulug hiyag Itfareg, 6 "O pumbuk aruma werehon obog toho an ngi reg lit ap winon oho anden hiyag isa reg lahi. Mun angge man angge werehon aruma Hat palimuwap Hapminmu ngi aruhunen 7 Hat nalukema hur atmihinteg nubam sembahyang imihin," ibag. 8 Ari ibagma Yesusen, " 'Ninikni Allah ubam eneg sembahyang uk teg, Aren eneg ap mingming enebuk teg,' ulug hahareg lit wereg," ibag. 9 Ibagma Iblisen Yesus hondoholug o Yerusalem libareg Allah ibam unggama unduhuk fibareg, "Hat Allah amloho welahen halug tiyan hik toho wambimihin. 10 'Allahn malaikat mon enepmisimu ininggik indanggenen wanggi wat Habusama Huyug heleben Huwatmisi fug,' ulug hahareg lit wereg," ulug Ubam ibag. 12 Ibagma Yesusen, "Hinikni Allah wal hahun fug ulug wene fam hahareg lit wereg," ibag. 13 Ari ibagma Iblisen nin wal ha fug angge eke sambil wal hahuk ulug embeselug libag. 14 Libareg Allah hime fanowon Yesus ineyap tibagma o Galilea libagma ap o pumbuk kema-kema werehonen At fahet fano ulug Unuk uruk latfag. 15 Unuk uruk latfagma wene uruk ibamen ap hiyag isarukmu ap anggolowen At wel turuk latfag. 16 Yesus ebe su atfag ambeg o Nazaret libareg sembahyang uruk sul wina sambil kuruk latfag hag toho sembahyang uruk ibam kibag. Kibareg welatfareg suwesingga Allah wene fam wene eke hiyag hisamin ulug in atfag. 17 Hiyag hisamin ulug in atfagma Yesayan haharoho imbibahon buku foroho ahunen og Itfagma wiriloho Yesayan hahatfag ane tu hiyahibareg uruk latfag. 18 "Ninikni hime fanowon An nubam atisi. Ap enenggengge elehon Allah wene hiyag isaruk laruhun ulug Nunggulmu amben fanowon are Naptisireg mon Naptisi. Ininggik hele warehon Allahn lol henebuhu, inil siyahon Allahn fanowap henebuhu, ininggik lisoho emberuson fano roho laruk lamuhup, 19 Allahn ap obog toho Indi enesug li horog teg ulug hiyag isaruk laruhun ulug monde Nubaharisi." 20 Yesayan hahatfag ane ari suwesingga fam ibareg buku yinggiloho foroho latfag ahun og itfareg, "Yesaya awene ihiyon fahet hiyag hisamin," ibagma hiyap ap inil Yesus kilaboho latfag. 21 Kilaboho latfagma, "Wene aru yoho hiniline inam aha," ibag. 22 Inam aha ibag ane fahet yihi peruk lit, "Fano ane hiyag nisaruk," il laruk lit, "Tu Yusuf amloho haruk lahep fug?" uruk latfag. 23 Tu Yusuf amloho haruk lahep fug uruk latfagma Yesusen te, "Ap ekeyen indit toho urukon, 'Oluk ahun oluk ane roho hihit tamisi,' ul peruk lit welahep. 'O Kapernaumen turuk latisi hag toho at ibam tuma oho Aren ari timisi,' ulug hunundaman ari peruk lahep," ibag. 24 "Ari peruk lahepma Anden te: Allah wene uruk ahunen ibam yuhonen hiyag isaruk halug ele holtuk eleg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 25 "Hun Elia osit eleg amag ibagma mo ilig am wirig am turukmu hinahanam minggiroho (tiga tahun) atfareg osit eleg latfagma Israel inap suburu obok anggolo welatfagma Israel hiyap yuwohon o eke o anggolo welatfag. 26 Anggolo welatfag angge famen Allahn te o Sarfat o Sidon horogma amu hiyap yuwohon misig wereg ambeg Elia monde fibag," ulug hiyag isibag. 27 "Hun Elisa wene hiyag isaruk latfag ahun welatfagma enehap salukangge reg inap Israel kinangon anggolo wereg latfag angge famen embeselug Siria ahun Naaman eneg hihitfag," ulug hiyag isibag. 28 Hiyag isibagma it sembahyang uruk ibam welatfag inap arimanowen hol hibareg unundama onolok anggolo hibag. 29 Onolok hibareg in atfareg Yesus ininggiken miyaltil inibam Nazaret apma fil pulema miyaloho pilabul ulug turukmen 30 Yesus it seheli keyen tulug embeselug libag. 31 Yesus it embeselug o Kapernaum Galilea kinang fam werehon ino libareg wene uruk sambil hari Sabat ap arimano wene hiyag isaruk latfag. 32 Hiyag isarukmu holfag inap arimanowen yuk libareg Ele ine roho hiyag nisaruk ulug enekol hibag. 33 Enekol hibagma wene uruk ibam ino ap misig setan siyag angge undama werehon inowen ele hum toho uruk lit, 34 "Yesus Nazaret ahun, Hat men nit men mangno roho welam fug teg. Nit siyahap nenebik oho wahen? Allahn mumal Haptisiyon Hat welahenon an noluk," ibag. 35 Ibagma Yesusen ap ino pet turuk lit, "Hele-a, hundama werehon ari wilip amag," ibagma setan ino wilip atuk lit ap ino miyaloho it sehelimu yinggi fisibagma ap ino ubam ouk tuk fug angge seleg toho welatfag. 36 Seleg toho welatfagma ap arimano yuk libareg it-it enele sahaltuk lit, "Hun tuwen nungge wene hiyag nisaruk? Ele ine roho ap undama siyag angge setan werehon per eneptukmu Ele holehesareg wilip ahasa," ibag. 37 Ari roho tibahon fahet Yesus unuk o pumbuk kema-kema saho ribag. 38 Yesus wene uruk ibamen wilip atfareg Simon ibam libagma iyamal he ouk waruk lit inahan anggolo rehen hihit nisamihin ulug heng tibag. 39 Ari heng tibagma Yesus hiyap ino yinggigmu iraham libareg inahan eleg amag ibagma ouk ino eleg atfag. Ouk ino eleg atfagma hiyap ino in atfareg suburu isag isaruk lit ler eneptuk latfag. 40 Weregman mo ubuk irikim ap obog toho arimanowen ap ouk eke hag eke hag warukon hondog eneplug waharuk latfag. Waharuk latfagma Yesusen ap enebe wal taneg Inggik ununggulmu emberuk lit hihir eneptuk latfag. 41 Ap anggolo unundama setan siyag angge wili fisibagma enele hum toho uruk lit, "Hat Allah amloho welahen," uruk latfag. Setan arimanowen Mesias waruhu uruk latuson tu waha ulug onoluk atfagma Yesusen, "Hiren ari roho tehek ulug ap onolukap enebuk fug, henele eleg angge welamok," ulug komo enepfag. 42 Likiya sakan tirikim Yesus wilip atfareg ap eleg ambeg libagma ap anggolowen Yesus ombolim mutug libareg hiyahibareg nit nunumbahalug lamihin fug uruk latfag. 43 Ari uruk latfagma Yesusen ele unubam uruk lit, "O pumbuk winon oho ap obog toho Inikni Allah aruhuwen hiyag isa lahun ulug An mon Naptisi," ibag. 44 Ari ibareg o Yudea wene uruk ibamen ap wene hiyag isaruk latfag.

Lukas 5

1 Misihim Yesus ik Genesaret yenggelehon ayegma weregma ap anggolo palu arik waharuk latfagma Allah wene hiyag isaruk latfag. 2 Hiyag isaruk lit yet harukmen ik ayegma kou piren weregma yet hibag. Ikan watuk inap kou famen wilip atfareg ikan yuhar atuk asum ino ik umatukmu yer isibag. 3 Yer isibareg Yesus ino kou Simonen tohon fam lahibareg, "Kou aru tot ik ahum pulmu mon ha lag," ibag. Ibareg hur atfareg kou famen ap wene hiyag isaruk latfag. 4 Wene obog toho hiyag isibareg Simon fam te, "Ik ahum pulmu lalihipteg ikan yunggar atmisiyen ikan watuk asum pilaplihip," ibag. 5 Pilaplihip ibagma Simonen, "Nowe, hup misig hunduko asengseng toho yami rehe angge famen ikan misig oho yunggar aha fug. Yunggar aha fug angge famen Haren ari ehenma ikan watuk asum pilabik lul," ibag. 6 Ari ibareg pilabik libagma ikan anggolo yuhar atfagma ikan angginen sum tararag tibag. 7 Sum tararag tibagma onori kou winon fam werehon, "Sum let nenebik maniyek," ulug ininggik manggap toho wol enepfag. Wol enepfagma watfareg ikan minggiroho kou piren fam kilapfagma ikan angginen ikma wambuk hag toho laruk latfag. 8 Simon Petrus inowen ikan watfahon arimano yet hibareg Yesus alukema hur atfareg, "Nowe, an siyag nahun, an men welam fug teg lahenma lamihin," ibag. 9 Ibag ane aru ori at men welatfahon arimanowet ikan anggolo yuhar atfag ane fahet enekol hibareg ibag. 10 Simon ori at men welatfahon Zebedeus umalikisi Yakobus men Yohanes men oho enekol hibag. Enekol hibagma Yesusen, "Simon, hakol fug, ketiya famen ikan yami ruruk latikin hag toho ap yami eneptuk laruhun," ibag. 11 Ibagma kou ik ilahema imbik libareg mun angge man angge lin isalug Yesus men ambiyeg libag. 12 Misihim Yesus o pumbuk misig fam libareg weregma ap salukangge rohon misihen Yesus yet hibareg Yesus alukema hur arik watfareg, "Nowe, Hat hindiyen hihitmin pemihin halug hihit nabuk teg lahen," ulug heng tibag. 13 Heng tibagma Yesusen ap ino sen hibareg, "An nindiyen hat hahap fano amag," ibagma ahap ke yowilangge eleg atfag. 14 Yowilangge eleg atfagma Yesusen hihit habihi ane fahet ap hiyag isa fug ulug komo ribareg, " Imam inap wereg ambeg lamihinteg hahap unug isamihin. Unug isamihinteg Musa wene fam haharehon hikit toho ap aru Musa wene apma wereg pelusan Allah fahet hubu lahapmihin," ibag. 15 Yesusen ap hiyag isa fug ulug komo ribag angge famen alem turuk latfag ane ino fahet o pumbuk obog toho saho ribagma holfareg wene hiyag nisaruk lit ouk hihit nenepmisi ulug ap anggolo Yesus ambeg palu arik watfag. 16 Palu arik watfagma Yesus sembahyang imin ulug amumu ap eleg ambeg libareg sembahyang uruk latfag. 17 Misihim Yesusen wene hiyag isarikim Farisi inap men Musa wene onoluk inap men o pumbuk welatfahon wal toho Galilea inap Yudea inap Yerusalem inap watfareg heriyegma wene hiyag isaruk latfag. Allahn Yesus ineyap tibagma Aren ouk waruk inap hihir enebuk teg latfag. 18 Hihir enebuk teg latfagma ap eke elenggen siyahon oriyen ilit heniyeyer angge paya roho walug Yesus alukema imbik lul ulug waharuk latfag. 19 Waharukmen ap anggolo wereg lit keleg tehen unggama walug lahibareg ungga piyar isalug ap elenggen siyahon ino Yesus olohotma alit heniyeyet pilapfag. 20 Yesusen yer isibareg ap aru we tem toho fanowap nisamisi pehesareg walug wahasa ulug wenggel hibareg ap ino fam Ele uruk lit, "Nare, siyag ane tirikinon Allahn elehap tehek," ibag. 21 Ari ibagma Farisi inap men Musa wene onoluk inap arimanowen inindimu wenggel haruk lit, "Ap tuwen Allah abug urukon ap aru sa? Aben siyag ane turukon Allahn eneg elehap tuk teg angge famen ap tuwen nangginoho ehek?" pibag. 22 Pibagma iren peruk latfag ane Yesus undaman oluk atfagma unubam Ele uruk lit, "Hit nungge fahet hinindimu ari roho wenggel haruk lahep? 23 Alem keyon se reg, keyon anggin teg peruk lahep? Siyag ane Allahn elehap tehek uk hag teg ano? In atug lamihin uk hag teg ano? 24 Ap kinangmon atfahon ino Allahn ineyap tirisimu aben siyag ane turukon elehap tuk teg ulug honoluk toho welamuhuben iminon te tu holeg lamek," ibareg ap elenggen siyahon ino fam hebeloho yet haruk lit, "Nare, hat hubam Nele uruk lahi. In amin, halit heniye hilamihinteg hibam lamihin," ibag. 25 Ari ibagma ap ino it enelukeman in atfareg alit heniye hilalug wilip atfareg Allah wel til laruk latfag. 26 Wilip atukmu yet hibareg ap arimano yuk libareg, "Yoho hun aruwen aben tuk fug teg ane turukmu yet hehe," ulug enekolen Allah wel turuk latfag. 27 Yesus o inowen wilip atfareg yet harukmen ap misig pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk ahun unuk te Lewi uang emberuk ibam heriyegma yet hibareg, "An men ambiyeg lulen ma," ibag. 28 Ari ibagma in atfareg aren angge embeselug Yesus men ambiyeg laruk latfag. 29 Libareg Lewi inowen Yesus fahet ibamen seni humon esetfagma nul ulug pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap men ap winon anggolo watfagma Yesus men seni ino naruk latfag. 30 Narukmu yet hibareg Farisi inap men Musa wene onoluk inap menen Yesus otsi enebug uruk lit, "Ap siyag ane turuk inap men pemerintah amingmingangge men nungge fahet suburu ambiyeg naruk lahep," ulug kapal isibagma 31 Yesusen, "Nori, hit henebe fano welahebonen ap ekeyen hihit neneplep pehep fug. It ouk warukon aruma inindimuwen ap ekeyen hihit neneplep pehesa. 32 Ap inindi pikiron wol enepmin ulug waharikik fug. Ap inindi siyahon unubam siyag ane embeselug hinindi fano amuhup ulug hiyag isa waharikik," ibag. 33 Ibagma it arimanowen, "Yohanes otsi men Farisi inap onotsi men likiya hupmu sembahyang ul ulug hiyang emberuk angge famen Hat hotsi hiyang welam fug angge naruk," ulug Yesus fam kapal hibag. 34 Ari ulug kapal hibagma Yesusen ele indit toho hebeloho hiyag isaruk lit, "Ap ekeyen hiyap hilarukmu ikni isingan wam hop turukon ino esetuk halug ori winon arimano hiyang welam teg? 35 Fobik welamuhupmu hiyap ngi ahun ino aben hondoko longgo uhupmu ori arimano hiyang welam teg lamuhup," 36 ulug hiyag isibareg wirimangge eke hiyag isaruk lit, "Ap ekeyen asum tararag turuk halug sum keron famen hekel lisoho walug sum miningon fam seleben tuk fug teg. Ap inowen ari turuk halug asum keron siyag aruhumu hekel keron ino sum miningon fam wirim teg laruhu fug. 37 Ik eleruk fanowon kubag warehon fam hinanggurukmu kubag wareg keyen ik ino tep-tep wambuhureg eleg aruhu. 38 Ik eleruk fanowon kubag fanowon fam eneg hinangguk teg. 39 Ik eleruk keron nek haruk ahun ino ik halowon unduk siyag ulug sup isahu. Ik eleruk keron eneg unduk fano ulug naruk," ulug ele indit toho hiyag isibag.

Lukas 6

1 Misihim wene uruk sambil hari Sabat Yesus otsi men yabuk keyen laruk lit Otsiyen roti hilimbag anggen hahon ondomi keyon tahanoho ilahal wat heheg nil laruk latfag. 2 Nil laruk latfagma Farisi inap itanowen, "Nungge fahet wene uruk sambil tuk fug ane turuk lahep?" ibagma 3 Yesusen hebeloho, "Dauren tibag ane fahet haharoho imbibahon irikip fug? Suburu roti Allah ibam emberukmu imam inap eneg na hag teg latfag angge famen Daud suburu oboken Allah ibam kulug nibareg otsi oho kut-kut fibir enepfagma nibag," ulug hiyag isibag. 5 Hiyag isibareg, "At ap kinangmon atfahon ino wene uruk sul hari Sabat At ngi ahun wereg," ibag. 6 O eke sambil wene uruk sul hari Sabat Yesus wene uruk ibam kibareg wene hiyag isaruk latfagma ap misig inggik pikiron eneg war atfareg lilog teg angge welatfag. 7 Musa wene onoluk inap men Farisi inap menen o wene uruk sambil welahe angge famen ap aru fanowap timisi ano, fanowap turuk halug ari famen unggum Ubam umbuhuk ulug kilaboho lit welatfag. 8 Iren ari peruk latfahon Yesusen oluk atfareg ap inggik warehon fam Ele uruk lit, "In atug pulmu in arik ma," ibagma ap ino in atfag. 9 In atfagma Yesusen, "Nori, ke hahon fano peruk lahep? Wene uruk sambil nungge tuk hag teg: Fano ane tuk teg ano, siyag ane tuk teg ano? Ap hihir enebuk teg ano, ware fusuk teg ano?" ulug kapal isibag. 10 Ari ulug kapal isibareg misig-misig enembilikmu kim isibareg ap inggikmu warehon ino fam, "Hinggik pok himin," ibagma pok harukmen mondabi fano atfag. 11 Fano atfagma ap arimano inindimu siyag toho peruk lit onolok anggolo hibareg alem keyon At ubam lombohap tuhukteg wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag. 12 Welatfareg misihim Yesus sembahyang imin ulug punumu lahibareg hup misihim hunduko Allah fam sembahyang uruk latfag. 13 Urukmen sakan tibagma Yesusen otsi wol enepfareg ap sehelimu mon heneptuk laruhuk ulug enebe nisanggowen mumal eneptuk lit yonggo laruk inap suwal enepfag. 14 It ununuk te Simon unuk eke Petrus suwalfahon ino men, Simon are Andreas men, Yakobus men Yohanes men, Filipus men Bartolomeus men, 15 Matius men Tomas men, Alfeus amloho Yakobus men, Simon Zelot ahun uruk latfahon men, 16 Yakobus amloho Yudas men, Yudas Iskariot Yesus wabukag ulug huruwe libag ahun ino men mumal enepfag. 17 Yesusen otsi arimano mumal enepfareg punumuwen tonggoma wambibareg welatfag. Weregma otsi anggolo luhalfagma ap winon eke anggolo watfahon arimano Yudea inap men Yerusalem inap men ik ayegma welatfag inap Tirus inap men Sidon inap men watfag. 18 It watfahon arimanowen wene hiyag nisaruk lit ouk warukon hihit nenepmisireg siyag angge nunundama werehon yanggaloho wilip nenepmisi ulug watfagma fano atfag. 19 Yesus ubam ine werehon wilip atfareg ouk warukon fanowap eneptuk latfagma ap arimanowen sen hul ulug turuk latfag. 20 Yesus otsi kim isaruk lit wene hiyag isaruk latfag. "Allah suwon Anggengge hit ngi amuhuben henenggengge elehon henehiyeg toho welamuhup. 21 Hit ketiya suburu obok toho welahebon henehiyeg toho welamuhup. Allahn sebe roho og hisahumu naruk lamuhup. Hit ketiya hinindi anggin toho wereg lit uba yatuk lahebon henehiyeg toho welamuhup. Allahn hinindi seyap henebuhumu inda yatuk lamuhup. 22 Ap kinangmon atik ibahon ino Otsi ulug aben hit hunubahet ninirim ulug yanggal heneptuk lit henebug uruk lit hununuk uhupteg wasubag sup hisarukmu henehiyeg toho welamuhup. 23 Hit hunubam ari turuk isalug onggo suwon poholma fet nenesug ulug hinindi se roho wereg lit henehiyeg toho welamuhup. Hit hunubam ari turuk lamuhup hag toho wene hiyag isaruk latfag inap Allahn mon enepfahon ari roho unusuruk latfag. 24 Hit henenggengge anggolo werehon hinindi anggin toho welamuhup. Atam hiren angge anggolo werehen hinindi se roho welatikip. 25 Hit suburu henehum ouk toho naruk lahebon hinindi anggin toho welamuhup. Fobik hit suburu obok hahup. Ketiya inda yatuk lahebon hinindi anggin toho welamuhup. Fobik hinindi siyag toho wereg lit uba yatuk lamuhup. 26 Aben ketiya hit wel heneptukon hinindi anggin toho welamuhup. Ari hag toho Allah wene hiyag husul uruk lit enele si uruk latfahon arimano inikni unumban we tem toho uruk ulug wel eneptuk latfag," ari ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 27 Yesusen wene hiyag isaruk lit, "Hit An nele holtuk lahebon tot hiyag hisamin: Ap seliyon hinindi roho welamuhup. Hit hunubam ninirim perukon unubam fano ane turuk lamuhup. 28 Hit pet heneptukmu hi eneptuk lamuhup. Hit yik hunusurukmu unubam sembahyang uruk lamuhup. 29 Ap ekeyen suwahal uruk lit horoholiyanggen fumag huwatuk halug fumag fil oho nuwarin ulug unug uruhun. Hasum hebemon taluk haptuk halug sum undamon oho hilimin ulug og uruhun. 30 Aben foroho laruhun angge fahet heng haptuk halug foroho laruhun angge og uruhun, og uruhun angge famen nin uwag oko og nimin ulug heng tuhun fug. 31 Hiren ap winonen let neneptep peruk lahebon hag toho ap winon ler eneptuk lamuhup. 32 Hit honolohotma werehon eneg hinindi reg lamuhupmu Allahn onggo nungge og hisahu? Ap siyag ane turuk inaben oho onori onolohotma werehon inindi enesug lit wereg. 33 Hit hunubam fano ane turukon eneg hiren oho fano ane turuk lamuhup halug Allahn onggo nungge og hisahu? Ap siyag ane turuk inaben onori fam ari roho turuk. 34 Nonori folo-folo hebeloho og nisa waharuk inap ulug henengge ilamna og isahup halug Allahn onggo nungge og hisahu? Ap siyag ane turuk inaben oho ambi roho hebeloho og nisa waharuk ulug siyag ane turuk inap ilamna og isaruk. 35 Nori, hiren seliyon hinindi enesug lit unubam fano ane turuk lamuhup. Honoriyen, 'Suhuloho og hisa wamulen heng heneptuk lahe,' uruk isalug hiren og isaruk lit suhuloho og nisa wamusa ulug wenggeltuk lamuhup fug. Ari roho wenggeltuk lamuhup fugmu Hinikniyen onggo suwon og hisahumu Allah palimu werehon Umaliki amuhup. Inindimu onolok toho wereg lit Allah ubam Ninikni uruk eleg angge famen Allahn unubam fano ane turuk. 36 Hinikni indi fano wereg hag toho hir oho hinindi fano roho welamuhup." 37 "Allahn hit hunubam unggum umbuhu rohon hiren honori unubam unggum umbuk fug. Allahn hit hele wat henebuhu rohon hiren oho honori hele war enebuk fug. Hit hunundama pug toho foroho lamuhubon pisala rebesuhup halug honoriyen pug toho forohowon pisala rebesuhup. 38 Hiren og isahup halug iren oho og hisahup. Hiren honori saho kubag fanowon fam og isaruk lit hililoho kilaptukmen keleg uruk halug hininggiken hondo roho tung halug kolo reg ambeg hilili felug hindal-hindal wamburukmu honori og isaruk lahep hag toho Hinikni Allahn mun angge man angge og hisaruk laruhu. Saho og isaruk lit kubag wirim toho og isahup halug iren oho wirim toho og hisahup," ulug Yesusen hiyag isibag. 39 Yesusen nin indit toho hiyag isaruk lit, "Ap il siyahon ekeyen are il siyahon eke inggik senetug la reg? It pirenet samalingmu mako wambuk fug teg? 40 Ap mun ane man ane oluk ahun misihen ot eke uwan hiyag utukmu ot inowen owe palimu wereg eleg. Obog toho oluk atuk halug eneg owe ino men ambi roho wereg. 41 Hare ilmu e asinggilin toron werehon haruk lahen angge famen e uwag suwon hinggareg hilmu werehon nungge fahet haruk lahen fug? 42 E uwag suwon hilmu werehon yet ha fug teg lahen angge famen hare fam, 'Ma, e asinggilin toron werehon hilmu oho-hubahamin,' nangginoho uk teg lahen? Hat hele si uruk hahun! Hat hilmu e uwag suwon tam oho fuhunteg hil seleg aruhumu hare ilmu e asinggilin toron werehon oho-fesuhun halug fano." 43 "E fanowonen anggen siyahon yihik fuk fug teg, e siyahonen anggen fanowon yihik fuk fug teg. 44 E obog toho anggen yihikmu pen halug e ebe honoluk atuk. Wiringgil alog ahen fam sawe anggen tahanuk fug teg. Folim alog ahen fam soluk anggen tahanuk fug teg. 45 Ap fanowonen indimu fano angge forohowon eneg wilibuk teg. Ap siyahonen indimu siyag angge forohowon siyahon eneg wilibuk teg. Ap enembilik fam urukon inindimu forohowon eneg wilibuk teg." 46 "Hit nungge fahet henembilik fam An nubam, 'Nikni, Nikni,' uruk lahep? Nikni uruk lahep angge famen Anden hiyag hisaruk lahiyon senetuk lahep fug. 47 Ap An nambeg waharuk lit Nele fano holtukon ap sa fam wirim timin? Ap ino fahet wirimangge hiyag hisamin. 48 Ap ekeyen o witnin ulug o ulun fo roho oho felug kinang ineyon fam uwag pilaptisi. Osit humon naruk lit ik fu waharuk lit o ino kik turukmu o uwag ine roho pilaptisimu yuk turuk latisi fug. 49 Ap an nele isanggo famen holtuk angge famen Anden urukon hikit toho turuk eleg halug ibam kinang ine elegma wit tarisi ahun hag toho wereg. O ari roho wirihon ino ik fu waharuk lit hebeloho ikma wambirisimu siyag atisi," ulug indit toho hiyag isibag.

Lukas 7

1 Yesusen ap anggolo wene hiyag isibareg o Kapernaum kibag. 2 O pumbuk ino sehen seneg inap onowe inowen amingmingangge indi reg latfahon ino ouk anggin toho waruk lit war am hag teg latfag. 3 Sehen seneg inap onowe inowen Yesusen ap hihir eneptuk urukon hol hibareg Yahudi inap onowesi fam, "Hit lalihipteg namingmingangge hihit nirik watmisiyen hondoholug watihip," ibag. 4 Aren ari ibagma it Yesus ambeg watfareg enele ine roho heng turuk lit, "At asukun fano roho werehen amingmingangge hihir itmihin ulug hondog Habik wahe. 5 Aren nit fahet indi nenesug lit wene uruk ibam wibukag ulug let neneptisi," ulug Yesus hiyag itfagma Yesus it men ambiyeg laruk latfag. 6 Yesus men ambiyeg sehen seneg inap onowe ibam ino horogma larukmen ap suwon inowen ori Olohotma lalihip ulug mon enepfagma Yesus fam enele uruk lit, "Nowe, an siyag nahun nibam At kuk fug tehen sat toho watmisi fug ehek. 7 An siyag nahun pihireg Olohotma watnin fug ulug pok ahireg Ele il misig imisimu namingmingangge fano atmisi peruk lahi ehek. 8 An oho nowesi suwon enepma welahimu an napma oho notsi wereg. Not misig fam, 'Lag!' uruk lahimu laruk. Misig fam, 'Ma!' uruk lahimu waharuk. Namingmingangge fam, 'Yabuk aru wirin!' uruk lahimu wituk ehek," ulug Yesus hiyag Itfag. 9 Iren hiyag Itfag ane hol hibareg Ahiyeg hibareg hebeloho ap Ombolim laruk latfahon arimano fam, "Hun ariyen An nubam wenggel hehek hag toho ap Israel inap An nubam wenggel harukon misig oho isarikik fug," ibag. 10 Ari ibagma ap mon enepfahon arimano suhuloho inibam libareg kim harukmen sehen seneg inap onowe amingmingangge ino fano atfag. 11 Misihim Yesus men Otsi men o Nain larukmu ap anggolo Ombolim laruk latfag. 12 O pumbuk ari elehet walinggoho kilabegma elehet sok horogma larukmu ap warehon paya rulug sok ino fam wilibig waharuk latfag. Isinga yuwohon amloho we misig eneg welatfahon ino war atfagma ap anggolo hiyap ino men wilip atuk latfag. 13 Wilip atuk latfagma Nonowe Yesusen hiyap ino yet hibareg Indi haruk lit, "Uba yatuk eleg," ibag. 14 Ari ibareg paya rulug larukmu Yesus iraham libareg sen haruken ap itano unduhuk latfagma Yesusen, "Namloho, Anden hat hubam in amin uruk lahi," ibag. 15 Yesusen ari ibagma malik ino in atfareg heriyeg lit ele uruk latfagma Yesusen inggik lisoho isinga og itfag. 16 Isinga og itfagma ap anggolo arimanowen enekol hibareg Allah wel turuk lit, "Ap suwon nabi Allahn monde ferisiyon nit sehelimuwen inam aha. Ninikni Allahn let nenebik oho pen nisa waha," uruk latfag. 17 Yesusen ari tibag ane Yudea inap obog toho, o pumbuk walinggoho werehon obog toho onoluk atfag. 18 Yesusen turuk latfag ane Yohanes otsiyen hol hibareg Yohanes hiyag itfareg libagma aren otsi piren wol enepfag. 19 Wol enepfareg hiyag isaruk lit, "Hat waruhu uruk latuson ino waharikin ano, fobik winon eke waruhuwon mangno ruruk lamuhuk ano ulug kapal ha lalihip," ulug mon enepfag. 20 Mon enepfahon itano Yesus ambeg libareg kapal haruk lit, "Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisiyon inowen Hat hambeg kapal ha lalihip ulug mon nenebehekma wahe," ibareg, "Hat waruhu uruk latuson ino wahen ano, eke winon mangno ruruk lamuhuk ano," ulug Yesus kapal hibag. 21 Yohanes otsi itano watfag sambil ino Yesusen ap ouk unubam eke hag eke hag werehon, siyag angge setan unubam werehon, inil hupnihon anggolo hihir eneptuk latfag. 22 Yesusen Yohanes otsi itano fam, "Yohanes ambeg lalihipteg hinilen haruk lahebon, hinisanggowen holtuk lahebon aruma hiyag irik lalihip: Ap inil hupnihon inil fenggen atuk, ap unuyug siyahon fano atuk, ap enehap salukangge rohon fano atuk, ap inisanggo larehon inisanggo husuruk, ap warehon onoluk atuk, ap enenggengge elehon wene fanowon hiyag isaruk. 23 An fahet indi nin atuk elehon ahiyeg toho welaruhu ulug Yohanes hiyag irik lalihip," ibag. 24 Yohanesen otsi mon enepfahon suhuloho libagma Yesusen ap anggolo arimano fam Yohanes fahet hiyag isaruk lit, "Nungge yet hul ulug farema larikip? Hame mulilik la mulilik wam turukon yet hul ulug larikip? 25 Nungge yet hul ulug larikip? Ap sum fanowon wan tehon yet hul ulug larikip? Sum fanowon wan teg inap arimano mun angge man angge fano roho naruk lit ap suwon inibam weregma isa lelep. 26 Nungge fahet yet hul ulug larikip? Wene hiyag isaruk ahun ha larikip? We tem toho at wene hiyag isaruk ahun wereg, atam wene hiyag isaruk latfahon arimano ununuk palimu at wereg. 27 At fahet haharoho imbibahon tu wereg, 'Yet teg lamok, Hat waharuk abunggalem hale fukag ulug atam Not misig monde fuhuk.' 28 Hiyaben indag eneptusa inap arimano Yohanes palimu werehon eleg angge famen Allah umalikisi atukon tot toron arimano at apma weregma it palimu wereg. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 29 "Ap anggolo Yohanes ele holtuson men pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap men nit Allah apma welahe ulug Yohanes ambeg ikma pilap nenepmihin ulug laruk latusa. 30 It Farisi inap men Musa wene onoluk inap arimano menen Allah fahet ninirim peruk lit ikma wamburukon fahet ninirim ulug pok atusa," ibag. 31 Ari ulug hiyag isibareg Yesusen nin eke indit toho hiyag hisamin ibareg, "Ap ketiya werehon arimano sa hag toho wereg, sa fam wirim hamin? 32 It arimano malik toron onggo paloho waruk ambeg heriyeg lit enele abilit-abilit atuk lit, 'Niren waruk telehema hit yunggulehep fug, nit hunu sini ehema hit uba yarehep fug,' ulug malik toronen uruk ane hag toho wereg," ibag. 33 "Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino waharisireg suburu roti na fug angge ik olokon na fug angge weregma setan undama kirisireg turuk uruk lahep. 34 Weregman At ap kinangmon atfahon ino waharisireg ik na suburu na turukmu yet harikipteg At suburu abuwap ahun, ik olokon abuwap ahun waharisimu pemerintah amingmingangge uang embelug lalihip uruk inap men siyag ane turuk inap men enere uruk lahep," ibag. 35 "Mun ane man ane alemet ondomiyet Allah oluk teg lit wereg. We tem peruk inap arimanowen alem ino fag turuk," ibag. 36 Farisi ahun ekeyen Yesus fam, "Hat suburu an min nulen lul," ibagma Yesus Farisi ahun ino ibam libareg heriyeg lit suburu naruk latfag. 37 O pumbuk ino siyag-siyag ane turuk hiyap eke welatfag. Welatfareg, "Yesus Farisi ahun eke ambeg wahareg suburu naruk," urukmu hol hibareg kubag fanowon fam ahaluwe amben fanowon hinanggoho walug watfareg Yesus wereg ambeg kulug 38 Ambolma in arik libareg uba yatuk latfag. Uba yatuk lit il ahaluwe Yesus uyugmu wamburuk latfagma Yesus uyugmu ambiyangen tung hibareg oruk yaron fam sumaho fibareg ahaluwe amben fanowon Yesus uyugmu hililfag. 39 Hililtukmu Farisi ahun Yesus hondohibag ahun inowen yet hibareg indimuwen wenggeltuk lit, "Ap aru Allahn mondotebon nabi walepteg hahen uyugmu tung hehek hiyap tu siyag ane turuk hiyap ulug Oluk alep," peruk latfag. 40 Undaman ari peruk latfagma Yesusen te, "Simon, wene eke hiyag hirik ohon," il larikim, "In," ibag. 41 In ibagma Yesusen te, "Ap pirenen onowe suwon misihen tohon uang paleg latusa. At misihen uang anggen teng-teng angge (lima ratus) paleg latisi, at ekeyen uang anggen teng piren (lima puluh) paleg latisi. 42 Paleg lit welatusareg it piren itanowen onowe fam, 'Nininggikmu elehen ayeg wat hum fug teg lahe,' urusama onowe inowen, 'Notsi, paleg lahebon fahet og numuhup fug, mondabi og hisarikik,' irisi. San ap suwon indi anggolo haruk lit wereg?" ulug Yesusen Simon kapal hibag. 43 Kapal hibagma Simonen, "Teng-teng angge og itisiyon inowen indi anggolo haruk lit wereg peruk lahi," il larikim Yesusen, "Yu, fano hiyag Nerehen," ibag. 44 Fano hiyag Nerehen ibareg hiyap ino hebeloho kilap haruk lit, "Hiyap tu haruk lahen? An hat hibam tuma kihi angge famen ik Nuyug umag tamihin ulug og Nerehen fug. Hiyap tuwen Nuyug il ahaluwe fam umag Nabehekteg oruk yaron fam sumag Nabehek. 45 Haren mako pug toho hi Nabehen fugmu An tuma kik wahimu hiyap tuwen Nuyug mako pug toho hi Nabehekteg ambiyangen tung Neyehek. 46 Haren ahaluwe fanowon Nunggulmu are Nabehen fug, hiyap tuwen ahaluwe amben fanowon Nuyugmu hilil Nabehek. 47 Hiyap tuwen An nubahet indi anggolo Neyehekma aren siyag ane anggolo turuk latisiyon Allahn ambolma embeselug elehap tehek. Ap eke siyag ane we tot turukon Allahn elehap turukmu indi we tot haruk lit wereg," ibag. 48 Ibareg hiyap ino fam te, "Siyag ane turuk latikinon Allahn ambolmaya fesehekma eleg aha," ibag. 49 Elehap tehek ibagma it Yesus men suburu naruk lit welatfahon arimanowen te, "Ap tu sa hag toho wereg? Siyag ane aben turukon hun tuwen eleg aha uk hag teg?" unundaman peruk latfag. 50 Unundaman peruk latfagma Yesusen hiyap ino fam te, "An nubam wenggel hehenon ariyen fano ahenma hindi se roho hibam lamihin," ibag.

Lukas 8

1 Tot welatfareg Yesus otsi nisanggowen men o pumbuk suwon eke la toron eke la turuk lit Allah ap obog toho Inikni aruhu ulug wene fanowon hiyag isil laruk latfag. 2 Laruk lit hiyap eke unundama siyag angge weregma yanggaloho wilip enepfag hiyap men ouk winon eke hag eke hag werehon hihir enepfahon men ambiyeg laruk latfag. Ambiyeg laruk latfahon ununuk te Maria Magdala hiyap ino undama siyag angge sabiren welatfagma Yesusen hihitfag hiyap ino men, 3 Yohana ahun Khuza Herodes amingmingangge wereg lit uang foroho latfag ahun ino uhe men, Susana men, hiyap winon anggolo men ambiyeg laruk latfag hiyap arimanowen Yesus otsi men suburu isag isaruk lit ininggikmu werehon fam ler eneptuk latfag. 4 Ap anggolo o pumbuk ekeyon-ekeyon Yesus iraham luhal amul ulug waharuk latfagma Yesusen wene indit toho eke hiyag isaruk lit, 5 "Ap misig anggen fok timin perisireg wilip atisireg anggen fok tirisi. Fok turukmen winon kebunggalma wamburusama ap unuyuhen sobir isarusama suwe pohol ke larukonen lit heheg narusa. 6 Nin winon helep falma wamburusareg wilip atusa angge famen kinang ahaluwe elehen lilog atusa. 7 Nin winon hohol angge sehelimu wamburusareg hoholangge siyahon men ambi roho wilip atusareg siyahon ino yar atuk lit fanowon ino waroho hondo rebeserisi. 8 Winon kinang fanoma wamburusareg fano roho wilip atusareg anggen teng-teng angge yihik ferusa." Yesusen ari ulug hiyag isibareg, "Ap sa isanggo wereg halug ihiyon ari holtuk laruhu," ulug Ele ine roho hiyag isibag. 9 Hiyag isibagma Otsiyen te, "Indit toho hiyag nesehenon nungge pehenteg hiyag nesehen," ulug kapal hibag. 10 Kapal hibagma Yesusen hebeloho, "Allahn ap obog toho Inikni aruhuwon hiraho latisiyon ino hit fahet inamap hisarisi, ap winon hirako werehon fahet indit toho hiyag isaruk lahi. It arimano inil fam haruk angge famen fuki roho yet hahup fug, inisanggo holtuk angge famen fuki roho holuhup fug ulug indit toho hiyag isaruk lahi," ibag. 11 Yesusen indit toho hiyag isibareg pikit toho hiyag isaruk lit, "Anggen fok turuk angge ino Allah wene fanowon hag toho wereg. 12 Kebunggalma wamburusa ihiyon ari atam wene holtuk angge famen Iblis waharuk lit Allah fam wenggel harukmu Aren fanowap enebuhu rohon ulug wene unundama werehon eleha feseruk. 13 Helep falma wamburusa ihiyon ari atam wene holuhupteg enehiyeg hahup angge famen umanggen elehen ilamna roho wenggel hahupmu wal isaruk angge waruhu sambil umbusuhup. 14 Hoholangge sehelimu wamburusa ihiyon ari wene atam holuhup angge famen fobik welamuhupteg nungge ane senebuhuk ulug inindi anggin toho wereg lit mun angge man angge foroho lale peruk lit enesehet teg lit werehen anggen yihik fuk fug teg. 15 Kinang fanoma wamburusa ihiyon ari ap Allah wene holuhupteg inindimu fano roho foroho lit uwag ine roho unduhuk lit anggen fano yihik feruk lamuhup," ulug pikit toho hiyag isibag. 16 Yesusen ele hiyag isaruk lit, "Ap ekeyen iral hunduhuk felug kou po rehon elma kilabuk fug teg, o inditmu umbuk fug teg. Ap obog toho olma kurukon unubam umbagpag tukag ulug lehoma emberuk lamuhup. 17 Hiraho lit werehon we tem inam aruhu, mapmu reg lit werehon we tem ebenam aruhumu onoluk amuhup. 18 Hiyag hisaruk lamuhup ane fuki roho hinisanggo fam holtuk lamuhup. Ap san fano roho foroho laruhumu Allahn sebe roho og uruhu. Ap san fano roho foroho elegma tot werehon itano Allahn lisoho hilahu," ibag. 19 Yesus isinga men Otsi yuhon men Ambeg watfareg olma kul ulug turukmen ap anggolo keleg tehen kuk fug teg latfag. 20 Kuk fug teg latfagma aben Yesus fam, "Hisinga men Hotsi men pen Hiya wamul ulug wahasa angge famen selma wereg," ulug hiyag Itfag. 21 Hiyag Itfagma Yesusen hebeloho Ele uruk lit, "Allah wene holtuk lit fano ane turukon aruma An nisinga notsi wereg," ibag. 22 Misihim Yesusen otsi fam, "Ik fumag fil nindig amulen maniyek," ibagma kou fam kibareg laruk latfag. 23 Ik ahum pali ke laruk lit Yesus nohoruk latfag. Nohorukmu siyelu humon watfareg fu ruruk lit ik kililoho kou elma kurukmu it hililoho wambuk hag toho turuk latfag. 24 Turuk latfagma Yesus otsiyen At eleltuk lit, "Nonowe, iken nunusik oho turuk," ibagma Yesus in atfareg siyelu men ik haglabut men pet tibagma eleg atfagma ik yuwag atfag. 25 Yuwag atfagma Yesusen, "Hiren An nubam wenggel haruk lahep fug?" ibagma enekol hibareg, "Yihi, ap tu sa hag toho wereg? Ik men siyelu men pet tehekma Ele holehesa," ari uruk lit it-it enele sahaltuk latfag. 26 Ik ahum pali ke libareg Yesus otsi men Gerasa inap enengginang ik Galilea fumag fil werehon fam libag. 27 Libareg ik ilanma libagma ap misig o inowon undama siyag angge setan weregma amusun toho sum wan teg eleg lit ibam welam fug angge owik ap warehon kilaptuk ambeg wereg ahun Yesus waharikim Olohotma waharuk latfag. 28 Waharuk lit Yesus yet hibareg At olohotma ying atfareg ele hum toho uruk lit, "Yesus, Hat Allah palimu werehon Amloho wahenma Hat an nim mangno roho welam fug teg lahe. Yik nuwatuk lit nele yong nabuk fug ulug Hubam uruk lahi," ibag. 29 Ibag ane ari Yesus ap undama setan werehon yanggaloho wilip atuk ane oluk atfagma ibag. Setan inowen ap ino senetuk lit miyaltuk latfagma aben at fano welatnisi ulug inggik uyug hele fam pug tibag angge famen hele ino sipuk toho hik isalug setan inowen ap eleg ambeg hondoholug libag. 30 Yesusen ap ino hinog og haruk lit, "Hat hunuk sa?" ibagma, "An nunuk Legion, nenebe luhaloho welahe," ibareg, 31 "Ap warehon wereg ambeg aliyek ulug yanggal nenepmihin fug," ulug Yesus fam ibag. 32 Wam anggolo altuk ke lendima kinang waruk lit werehen, "Wam lendima fam kiyek imihin," ulug Yesus fam heng tibagma Yesusen kiyek ibag. 33 Ari ibagma setan arimano ap ino undaman wilip atfareg wam undama kibagma wam arimano obog toho pule keyen imbil-imbil ikma kibareg war atfag. 34 Ari turukmu wam foroho latfag inap arimano yet hibareg o pumbuk walinggoho werehon enembeg libareg nenembohom ikma kehesa ulug hiyag isibag. 35 Hiyag isibagma ap arimanowen ha lul ulug watfareg ap setan ubamon wilip atfag ahun ino indi anggat teg lit sum wan toho Yesus iraham heriyeg lit weregma yet hibareg enekol hibag. 36 Enekol harukmu ap Yesusen fanowap turukmu kilaboho latfag inap arimanowen ari roho fanowap tehek ulug ap watfahon arimano hiyag isibag. 37 Hiyag isibagma Gerasa inap obog toho arimanowen, "Haren tehen ane ari nit nenekolen Hat o aru nit men welamuhuk fug, lamihin," ulug Yesus hiyag Itfag. Hiyag Itfagma kou fam lahibareg watfag fil suhuloho lamin ulug turukmen 38 ap setan undama yanggaloho wilipfag ahun inowen, "An eke Hat min ambiyeg lul," ibagma 39 Yesusen, "Hibam lamihinteg Allahn fanowap habehek ane ap hiyag isaruk laruhun," ibag. Ibagma o pumbuk walinggoho libareg Yesusen an ari roho hihit naptisi ulug ap hiyag isaruk latfag. 40 Yesus watmisi ulug ap luhaloho wereg lit yet tegman enembeg suhuloho watfag. 41 Watfagma o sembahyang uruk ibam ngi ahun ino unuk te Yairus Yesus ambeg watfareg Alukema hur atfareg, "Nowe, nahaloho misig enehangge ouk waruk lit war am hag tehen hihit nitmihinen an nibam lul," ibag. Malik ino indag tibag sali mo ilig am wirig am turukmu nisanggowenam (dua belas tahun) hag toho atfahon welatfag. Yairus men ambiyeg larukmu ap anggolowen Yesus miyaltil laruk latfag. 43 Larukmu hiyap eke mep wiliptukmen mo nisanggowen atfagma aben oho hihibuk fug teg latfahon ino Ombolim laruk latfag. 44 Ombolim laruk lit Yesus horogma libareg Asum atog Ambol filen inggiken ki harukmen mep ino palfag. 45 Mep ino palfagma Yesusen hebeloho san An ki Neyehek ulug kapal isibagma enele eleg angge welatfagma Petrusen, "Nowe, ap anggolo waharuk lit miyal Habil waharukmu esehen fug?" ibag. 46 Esehen fug ibagma Yesusen, "Ap ouk ubam werehon ekeyen Nasum ki Neyehekma fanowap tihi peruk lahi, An nubam eneg tehek," ibag. 47 Ibagma hiyap inowen ki hihi ane Oluk aha pibareg uwag elek turuk lit Yesus alukema hur atfareg fag toho hiyag isaruk lit, "An fano atmin pihireg Asum ki hihimu mep wiliptuk latikikon ino palehekma fano ahi pihi," ulug fag toho hiyag isibag. 48 Hiyag isibagma Yesusen, "Nahaloho, hundaman fano atmin pehenon ariyen fano ahen, hindimu hahiyeg toho lamihin," ibag. 49 Yesus ele irikim wene uruk ibam ngi ahun are eke watfareg, "Hahaloho mondabi war ahama Yesus ele ying turuk lit hag toho hondoholug la fug," ibag. 50 Ibag ane ari Yesusen hol hibareg Yairus fam te, "Hakol ha fug, hindimuwen tem toho peruk lamin, hahaloho fano arik ohoreg," ibag. 51 Ibareg Yairus ibam libareg ap arimano unubam hit kik wam fug ulug per enepfareg Otsi Petrus men Yohanes men Yakobus men malik ino ikni isinga men eneg hondog eneplug olma kibag. 52 Kurukmen ap anggolo selma welatfahon arimanowen uba kulangge leho latfagma Yesusen, "Uba yabuk fug, malik aru war aha fug, nohoruk," ibag. 53 Nohoruk ibagma ap arimanowen malik tu war aha angge famen Yesus nungge fahet nohoruk ehek ulug inda yaho fisibag. 54 Ari uruk latfagma Yesusen malik ino inggik seneg lit, "Nahaloho, in amin," ibagma 55 nin oluk atfareg in atfagma Yesusen, "Suburu namisiyen og emek," ibag. 56 Ikni isinga yuk lagmag ibagma malik ari hihirihi ane ari ap hiyag isa fug ulug komo enepfag.

Lukas 9

1 Yesusen otsi nisanggowen wol enepfareg, "Hiren setan ap unundama siyag angge werehon wili feseruk lit ap ouk unubam werehon oho hihir eneptuk lamuhup," ulug inineyap enepfag. 2 Inineyap enepfareg mon eneptuk lit, "Allah ap obog toho Hinikni aruhuwon fahet hiyag isaruk lit ouk warukon eke hihir eneptuk lamuhup," ibag. 3 "Hit laruk lit wanggun men sum men naruk angge men uang men sum henebemon piren men mun angge man angge wa fug angge henebe eneg lahup. 4 Ap ekeyen pali wat heneptuk halug o ino welamuhupteg o ekema luk oho lit halug welamuhup ambeg inowen wilip amuhup. 5 Ap eke hit fahet ninirim uruk halug o pumbuk ariyen wilip amuk oho lit kinang hunuyugmu werehon it wenggel haruk lamuhup ulug ho roho pila feselug laruk lamuhup," ulug Yesusen otsi hiyag isibareg mon enepfag. 6 Mon enepfagma libareg o pumbuk walinggoho wene fanowon hiyag isil laruk lit ap ouk warukon hihir eneptuk latfag. 7 Herodes ap suwon Galilea kinang seneg latfahon inowen Yesus otsi menen turuk latfag ane ari fahet ap winonen te, "Yohanes Herodesen ware feserisiyon ino oluk atisi," ulug urukmu hol isibareg Herodes ino indi su atfag. 8 Ap winonen Yesus fahet enele uruk lit, "Elia indam welatfahon nin inam atisi," urukmu ap winonen, "Wene tam hiyag isaruk latfahon arimano misig oluk atisireg turuk ano," uruk latfag. 9 Uruk latfagma Herodesen, "Yohanes ino anden anggolop kong toho ware feserikik angge famen ap ari fano ane anggolo turuk urukon ari sa fahet uruk?" ibareg ap ari nilen yet hele pibag. 10 Yesus otsi nisanggowen itano suhuloho Onowe ambeg watfareg yabuk ari-ari turukuk ulug hiyag Itfagma Yesusen nenemumu lulteg tot welamuhuk ulug o pumbuk misig unuk Betsaida ino it eneg hondog eneplug libag. 11 Laruk urukon ap anggolowen hol hibareg onombolim libareg palu arik libagma Yesusen fano wahasa pibareg Allah ap obog Inikni aruhu ulug hiyag isaruk lit ap ouk warukon unundaman fanowap nenepmisi pibahon eke fanowap eneptuk latfag. 12 Mo ubuk ik ohoma Yesus otsi At iraham libareg enele uruk lit, "Nit tuma farema welahereg ap anggolo aruma o walinggoho lalusareg nohoruk ambeg men suburu men yami rulusan hiyag isimin," ibag. 13 Ibagma Yesusen, "Hiren suburu og isalihip," ibagma, "Niren foroho laheyon suburu roti fuwaben, ikan piren ariya wirim am fug tehen suburu anggolo onggo palik lalug eneg te ap anggolo aruma wirim am teg," ibag. 14 Ap welatfahon arimano teng-teng angge (lima ribu) welatfag. Yesus otsiyen ari ibagma Yesusen it unubam, "Ap aruma teng piren heheg palu amusareg hur amusan hiyag esemek," ibag. 15 Ibagma Otsiyen ap arimano fam teng piren heheg hur amiyek ibagma hur atfag. 16 Hur atfagma Yesusen roti fuwaben men ikan piren men wibareg seneg lit poholma lahap haruk lit sembahyang ibareg Otsi fam fibir enebiyek ulug kut-kut ininggikmu imbibag. 17 Og isibareg nibagma it obog toho enehum atfag. Enehum atfagma alindik atfahon sum nisanggowen yuharoho imbibag. 18 Misihim sambil Yesus amu sembahyang urukmu Otsi Ambeg watfagma hinog og isaruk lit, "Ap anggolo aruman An fahet sa peruk?" ibag. 19 Ari ibagma iren hebeloho hiyag Utuk lit, "Ap winonen te Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisiyon ino ano, winonen te Elia ano, winonen ap indam wene hiyag isaruk latfahon war atfahon misig oluk atisireg uruk ano," ulug hiyag Utuk latfag. 20 Hiyag Utuk latfagma Yesusen, "Hiren te An fahet sa peruk lahep?" ulug umung isibagma Petrusen, "Hat Mesias Allahn mon Haptisiyon ino welahen," ibagma 21 Yesusen otsi fam Ele ine roho komo eneptuk lit, "At Mesias Allahn monde ferisiyon ino wereg ulug ap hiyag isa fug," ibag. 22 Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "At ap kinangmon atfahon ino aben Ubam siyag ane anggolo tuhupmu Yahudi inap onowesi men Musa wene onoluk inap men imam onowesi menen At ninirim uruk lit ware fesuhupmu hup pirenam wareg welaruhureg inggik hinahaneg angge Allahn Olukap tuhu," ibag. 23 Ibareg it obog toho hiyag isaruk lit, "Ap An nombolim larukon inowen inggareg apmayap taruk lit likiya hupmu teltuk ahen ha rulug An nombolim laruk laruhu. 24 An noluk welaruhuk peruk lit werehon ino oluk welaruhu fug. An nunuk fahet ware fesuhubon ino mondabi oluk welaruhu. 25 Ap eke pohol men kinang men mun angge man angge ngi aruhu angge famen inggarehen siyahap tahureg war aruhumu nangginoho fano welaruhu? 26 Ap sa An men Nawene men fahet inggali haruk halug At ap atik ibahon ino Ikni men Otsi malaikat menen Ineyap turukmu umbagpag toho waruhu sambil ap ino fahet Inggali hahu," ibag. 27 "Hit ap aruma welahebon ekeyen Allah ap obog toho Inikni arik oho waharukmu kim hahupteg eneg war amuhup. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 28 Wene ari hiyag isibareg hup likinenam atfagma Yesusen punumu sembahyang ul ulug Otsi Petrus men Yohanes men Yakobus men hondog eneplug lahibag. 29 Sembahyang urukmu Yesus orohole nin atfagma Asum umbagpag turuk lit yanggo ribag. 30 Weregman ap piren Iraham unduhuk lit At men enele uruk latfag. 31 Enele uruk latfahon itano Musa men Elia men enebe umbagpag toho inam atfareg o Yerusalem lahunmu Hubam ari-ari tuhup ulug hiyag Utuk latfag. 32 It enele urukmu Petrus men ori men nohoruk latfareg in atuk lit yet harukmen Yesus anggelem atfagma ap piren Iraham unduhukmu yer isibag. 33 Yer isibagma it piren lul ulug turukmen Petrusen Yesus hiyag Utuk lit, "Nowe, o tuma fanoma nenehiyeg toho welahereg tomi hinahan wibul, Hat fahet misig, Musa fahet misig, Elia fahet misig wit husul," ibag. O wit husul ibag ane ari Petrus indimu sohu roho wereg lit apelehen ibag. 34 At ele urukmu itano hina watfareg hililip enepfagma it enekol hibag. 35 Enekol hibagma Ele hina apmaneyen uruk lit, "An namloho mumal tarikikon tu, At ele holtuk lamuhup," ibag. 36 Ele ari urukmu itano Yesus amu unduhuk latfag. Yesus otsiyen hibag ane ari fahet ap winon hiyag isa fug angge we sohuwon atfag. 37 Nohibareg likiyamon punumuwen wamburukmen ap anggolo luhaloho Yesus olohotma watfag. 38 Luhal arik watfahon arimano misihen Yesus fam, "Nowe, an namloho misig enehon pen hamihinen Hat hubam heng Haptuk lahi," ibag. 39 " Setan siyag angge ino malik undama kulug watukmu ele hum toho uruk lit malik ebe miyaloho hik-hak isarukmu elemahowe salno-salno wamburuk. Siyag angge inowen ele yong turuk lit malik ino famen wilip am fug angge wereg. 40 Hat hotsiyen yanggaloho wilibiyek ihimu yanggaluk fug teg lahasa," ari ulug ikniyen Yesus hiyag Itfag. 41 Hiyag Itfagma Yesusen, "Hit aruma welahebon Allah ubam wenggel ha fug angge hinindi sohu roho weregman eneg An nindi imbik wamburuk lit hup nowenam hit men welaruhuk? Malik ari folo walug maniyek," ibag. 42 Ibagma malik ino Yesus horogma walug watfagma siyag angge inowen malik ino miyaloho kinangma hik isibagma Yesusen setan ino Ele ine roho pet turuk lit malik ino fanowap tibareg ikni og itfag. 43 Og itfagma Allah inggik ine reg lit fanowap tehek ulug enekol hibag. Yesusen tibag ane fahet enekol haruk lit weregma Yesusen otsi unubam Ele uruk lit, 44 "Anden hiyag hisaminon aru hinisanggo fano roho holeg lamek: At ap atfahon ino ap kinangmon ininggikmu aruhu," ibag. 45 Yesusen hiyag isibag ane fahet Otsi inindi seleg atfag fugmu sohu roho welatfag. Nungge hiyag nisamin ulug ehek ulug enekolen kapal hibag fug. 46 Welatfagma Yesus otsi it-it enele uruk lit, "Nit welaheyon aruma hat suwon ano, an suwon ano," ulug enele sahaltuk latfag. 47 Iren peruk latfag ane Yesusen oluk atfagma malik toron eke wak libareg Iraham unduhuk fik watfareg Ele uruk lit, 48 "Ap san malik toron tu hahon An nunuk fam ibam hondoko kilaptuk halug at inowen An ibam hondoko kilap Naptuk. Ap san an ibam hondoko kilap Naptuk halug An Nikni mon Naptisiyon ino oho ibam hondoko kilaptuk. Hit sehelimu an toron welahi perukon ino eneg ori palimu wereg," ulug hiyag isibag. 49 Welatfagma Yesus ot Yohanes inowen, "Nowe, ap misig Hat hunuk uruk lit ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wiliptukmu yet harukukteg hat nit men ambiyeg laruk lahe fug angge re imbisin ulug pet turukuk," ulug Yesus hiyag Itfag. 50 Hiyag Itfagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "Ap eke nit men seli roho wereg elehon ino nit fil werehen imbisin ulug pet tuk fug," ibag. 51 Allahn Yesus An men welamuhuk ulug lisoho wahuk pibag sambil ino horog atfagma Yesus wenggel hibareg Yerusalem lamin ulug libag. 52 Yerusalem lamin ulug libareg Otsi eke fam, "Hit tam lalihip," ulug mon enepfag. Mon enepfagma libareg Samaria inap inibam o pumbuk misig libag. Libareg Yesus men waharukon noholusa ambeg o hiyag nesemek ulug heng enepfag. 53 Heng enepfagma it Samaria inaben, "Yesus At Yerusalem lahu ahun nit ninirim," ibag. 54 Ari ibag ane Yesus otsi piren Yakobus men Yohanes menen hol hibareg Yesus fam, "Nonowe, ap aruma indoken namisiyen indok poholman pilabik wamulen pilabiyek in," ibag. 55 Ari ibahon fahet Yesusen siyag pibareg per enepfag. 56 Per enepfareg Yesus men Otsi men o winama libag. 57 Yesus otsi men kema larukmen ap misig Yesus ambeg watfareg, "Nowe, Hat kema-kema lahun ambeg an oho ambiyeg laruk lamuhuk," ulug Yesus fam ibag. 58 Ari ibagma Yesusen, "Olomene nohoruk ambeg ei helep elma wereg. Nin ari hag toho suwe nohoruk ambeg ei e fam wirig. At ap kinangmon atik ibahon ino yug toho nohoruk ambeg mondabi eleg," ulug ap ino fam ibag. 59 Ap ino fam ari ibareg Yesusen ap winon eke fam te, "An men ambiyeg lul," ibag. Ibagma ap inowen Yesus fam heng uruk lit, "Nowe, an nikni war arik oho turuken lamin. War atmisimu yale feselug Hambeg suhuloho waruhuk," ibag. 60 Ibagma Yesusen hebeloho ap ino fam Ele uruk lit, "Ap war atukon ari ap atam war atuson arimanowen yale fusukag. Anden hat hubam Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet lahunteg hiyag isaruk laruhun ulug hiyag hutuk lahi," ibag. 61 Ari ibagma ap winon eke watfareg Yesus umung haruk lit, "Nowe, an oho Hat men laruk laruhuken an nibam suhuloho laminteg nori an men werehon nori ulug hi enebuhukteg Hambeg waruhukmu eneg Hat men laruk lamuhuk," ibag. 62 Ari ibagma Yesusen ap ino fam Ele uruk lit, "Ap ekeyen yabuk wituk lit wen ele fano hale femin peruk angge famen ambol fil hebeloho yet haruk halug wen ele siyag aruhu. Ari famen ap ari Allah weregma kuhu fug," ibag.

Lukas 10

1 Welatfareg Nonowe Yesusen ap teng pirenman nubam hilag nisanggo fumahen (tujuh puluh) mumal enepfareg, "An honombolim waruhuken hit piren ut heheg tam o pumbuk arimano lalihip," ulug mon enepfag. 2 Mon enepmin ulug Ele indit toho hiyag isaruk lit, "Suburu yatuson wirik atisimu ebe anggolo wereg angge famen aben yahaloho warukon we tor angge wereg. Yabuk ngi ahun fam heng turuk lit, 'Suburu wirikon yahaloho walihip ulug ap mon enebuhun,' ulug heng turuk lamuhup," ibag. 3 "Nori, ketiya hit lalihibon Anden mon heneptuk lahiyon olomene olokon sehelimu wam domba laruk hag toho laruk lamuhup ulug mon heneptuk lahi. 4 Uang anggen het toho yuhabuk fug angge, sum suknuk fug angge, sepatu hunuyugmu kilap ta fug angge laruk lamuhup. O pumbuk misig lul puhup ambeg ino larukmu keman aben hondoko kilap henebuk nowen hi enebuk fug. 5 Hit olma kuhupteg, 'Nori, fano welamuhup,' ulug hi eneptuk lamuhup. 6 Hi eneptuk lamuhupmu inindi fano atuk halug wene fanowon unubam aruhu. Inindimu inirim peruk halug wene fanowon ari hiren suhuloho hilalug o winama lahup. 7 O lul puhubon ino lahupteg weregma ap o ino werehonen suburu og hisahupmu naruk lamuhup. Allah yabuk wituk lamuhupmu iren suburu og hisaruk lamuhup. Ap winonen og nisawag ulug o eke la o eke wam turuk lamuhup fug. 8 O pumbuk misig kuhupmu o ari inaben fano wahep ulug olma kilap henebuhupteg suburu isag hisahup halug fano naruk lamuhup. 9 O inowen ap ouk warukon hihir eneptuk lamuhup. Wene hiyag isaruk lit, 'Allah hit obog toho Hinikni aruhuwon ino horogma wereg,' ulug ap hiyag isaruk lamuhup. 10 O misig kuhupmu aben nori ulug hi heneptuk eleg halug it inibam owahalma in amuhupteg unubam henele uruk lit, 11 'Henengginang nunuyugmu alinlan werehon tel isalug o ekema lul,' ulug hiyag isaruk lit, 'Allah ap obog toho Inikni arik oho waruhuwon ino horog tehen honoluk toho welamek,' ulug ap arimano hiyag isahup. 12 Nori, Allahn alem obog toho kong tuhu sambil ino o Sodom inap we tot fano welamuhup angge famen o ari mondabi siyag aruhu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 13 "Hit Korazim hinap, hinindi anggin amag. Hit Betsaida hinap, hinindi anggin amag. Hit ouk warukon hihir eneptuk lit fanowap heneptikik hag toho ap yatma wereg inap Tirus inap men Sidon inap men fanowap eneplema it arimanowen inindi folo-folo anggar atepma fesi lahaptuk lit siyag ane embeselep. 14 Allahn ap minggir enepmin puhu sambil o Tirus men Sidon men fano welamuhup, hit eneg siyag amuhup. 15 Hit Kapernaum hinap nungge peruk lahep? Allahn poholman lisoho og nenebuhu peruk lahep angge famen ap war atuk ambeg hik hisahu," ulug Yesusen o pumbuk arimano inap hiyag isibag. 16 Hiyag isibareg Yesusen otsi unubam, "Hit henele holtukon arimanowen An nele holtuk, hit henele holtuk elehon arimanowen An nele oho holtuk eleg. An nele holtuk elehon arimanowen Nikni An mon Naptisiyon ino oho Ele holtuk eleg," ulug hiyag isibag. 17 Welatfareg Yesus otsi teng pirenman nubam hilag nisanggo fumahen (tujuh puluh) mon enepfahon arimano suhuloho Onowe ambeg watfareg enehiyeg toho Onowe fam enele uruk lit, "Nonowe, ap unundama siyag-siyag angge setan werehon niren Hat hunuk uruk lit per eneptuk latukukmu nit nenele holtusa," ibagma 18 Yesusen, "Iblis lebeglu hag toho poholman kinangma wambirikim yet harikik," ibag. 19 "Nori, hunuyuhen pisanggo men kirimbul men sobir isahup ulug hunuyug ineyap heneptikik. Eke seliyonen hunusuhup fug ulug hit palimuwap heneptikik. Hit obog toho nungge-nungge hunubam aruhu fug ulug hunubam uruk lahi. 20 Ap unundama siyag-siyag angge setan werehon niren per eneptukukmu nenele holtusa ulug henehiyeg toho welamuhup fug. Nit nununuk Allahn poholma foroho ulug henehiyeg toho welamuhup," ulug Yesusen otsi unubam ibag. 21 Welatfagma Allah hime fanowon inowen Ineyap tibagma Yesusen ele uruk lit, "Allah Nikni, pohol kinang Haren seneg lahen, mun ane man ane onoluk inap men fahet ninindi anggat teg lahe peruk inap men fahet Haren hawene hiraho feserikin. Inindi anggat teg eleg inap fahet Haren hawene inama feserikin. Ari roho Haren fano peruk lit tirikin. 22 Mun angge man angge Nikni Haren Ninggikmu emberikin. An fahet ap obog tohowen Allah amloho sa ulug inindi su atukmu Nikni Haren eneg An Holuk teg lahen. We Hat fahet ap obog tohowen Ikni sa ulug inindi su atukmu An Hamlohowen eneg Noluk teg lahi. An Hamlohowen Hat fahet An Nikni wereg ulug fag toho hiyag isaruk lahiyon eneg onoluk toho welamuhup," ari ulug Allah fam sembahyang ibag. 23 Sembahyang ibareg Yesusen otsi unubam Nele imin ulug enemumu hondog eneplug libareg, "Notsi, hit hinilen haruk lahebon ari fahet hinindimu wenggel haruk lit henehiyeg toho welamuhup. 24 Ap suwon indam welatfahonen oho wene uruk latfag inaben oho yet hila peruk latfag angge famen ketiya hiren yet haruk lahep. Iren oho hol hila peruk latfag angge famen hiren te hinisanggo hol haruk lahep," ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 25 Misihim sambil Musa wene oluk ahun ekeyen Yesusen fano ane imisi ano, siyag ane imisi ano aluwat hamin ulug Yesus kapal haruk lit, "Nowe, an Allah ambeg kuhukteg noluk welaruhuken nanggintuk laruhuk," ulug kapal hibag. 26 Kapal hibagma, "Musan hahatfahon hat hapeleg toho welahen? Aren hahatfahon fam nungge ane uruk lahen," ibag. 27 Ibagma ap inowen, "Musan hahatfag ane aru: Hinikni Allah hunundaman hinindi reg lamok, hinindiyen hinindi reg lamok, hunubabut fam oho hinindi reg lamok ulug hahatfag. Ap hit min welahebon arimano hininggareg hinindi reg lahep hag toho hinindi reg lamok ulug haharoho imbibahon wereg," ibag. 28 Ibagma Yesusen, "Yu, fano hiyag Nerehen, ari roho turuk laruhunteg fano holuk welaruhun," ibag. 29 Ibagma Musa wene oluk ahun ino oluk teg anggeyen awiya waruk lit, "Hit men welahebon arimano hinindi reg lamok ulug hahatfag ane ari sa fahet hahatfag?" ulug kapal hibag. 30 Kapal hibagma Yesusen, "Ap misig welatisiyon ari fahet hiyag hitnin," ibag. "Ap ino o Yerusalemen Yerikho wambimin ulug wamburuk latisi. Kema wamburukmen ap enenggengge taluk enebeheg enebe unuseheg turuk latusa inap itanowen ap ino ware feserusa. Ware feserusareg indi eneg tot oluk weregma aren angge hilalug ebe embeselug larusa. 31 Embeselug larusama weregman wene uruk ibam ngi ahun imam misig funggalem ino wambirisi. Wambirisireg ap warehon ino yet harisireg akolen pisan isalug folo-folo larisi. 32 Larisimu Lewi ahun eke ke funggalem ino wamburukmen ap warehon ino yinggigmu yet harisireg ar oho akolen pisan isalug folo-folo larisi. 33 Larisimu ap Samaria ahun eke funggalem ino laruk latisi. Laruk lit ap warehon ino wereg ambeg larisireg yet harisireg indi harisi. 34 Indi harisireg ap ino yinggigmu larisireg ahaluwe fanowon watusa ke arimano hilili feseruk lit puhun tirisireg tahangge tag tirisi. Tahangge tag tirisireg ap ino wam keledai fam heriye fik laharisireg Samaria ahun ino ap kema laruk lit nohoruk ibam walug larisireg hihituk latisi. 35 Nohorisireg likiya re uang piren o ngi ahun ino og itisireg, 'Haren hihit nutuk laruhunon fahet yoho we tot og hirihi. Fobik waruhukteg let turuk laruhunon fahet anggolo ayeg waroho og huruhuk,' irisi." 36 Yesusen wene aru hiyag itfareg kapal haruk lit, "Atam hahatfag ane, 'Honori hit men welahebon hinindi reg lamok,' ulug hahatfahon ari hikit toho ap hinahan ihiyon itano san ap warehon ino fahet are hag atisi peruk lahen," ulug kapal hibag. 37 Kapal hibagma Musa wene oluk ahun inowen te, "Indi harisireg let tirisiyon ino umbali hag atisi," ibagma Yesusen, "Lamihinteg ehenon ari hag toho turuk laruhun," ibag. 38 Yesus otsi men kebunggalma libareg o pumbuk eke fam libag. Libagma hiyap misig unuk te Marta inowen Yesus otsi men o anden tohon welamul ulug hondoko kilap enepfag. 39 Marta ino ehe Maria men o misig welatfag. Yesusen ap olma welatfahon arimano wene hiyag isarukmu Maria ino Nonowe Yesus iraham heriyeg lit nungge hiyag nisamisi ulug Ele holeg latfag. 40 Holeg latfagma Marta inowen Yesus otsi men watfahon arimano fahet lisag anggolo roho suburu isag eneptuk latfag. Suburu esetuk lit Marta inowen an namu eneg sat toho turuk lahi ulug Yesus iraham libareg, "Nikni, an namu enehen turuk lahiyon yet niyaruk lahen fug? Nehe ambiyeg tuk ane embesehekma let tik lag in," ibag. 41 Ibagma Yesusen hebeloho Marta fam Ele uruk lit, "Marta, nahaloho, mun angge man angge esetnin ulug la wam turuk lahenma 42 we misig fam hindi peruk lamin. Maria fanowon hiyag tehekma aben aren tohon fanowon ari hila fug teg," ibag.

Lukas 11

1 Misihim Yesus amumu sembahyang ik oho libareg sembahyang ibareg Otsi enembeg watfagma Ot misihen, "Nowe, Yohanesen otsi sembahyang urukon hiyag isarisi hag toho Haren oho nit hiyag nisimin," ulug heng tibag. 2 Heng tibagma Yesusen it unubam, "Sembahyang uruk lamuhubon tu hiyag hisamin," ibareg, "Ninikni Allah, Hat hunuk suwon fahet nenekolen welamul, Hat hunuk uruk lamul. O aruma Hat wereg ambeg hag aruhu. 3 Nit suburu yoho nul perukon Haren og nisaruk laruhun. 4 Ap aruman ninindi siyahap neneptusama niren nenepeleg aha hag toho niren Hat hindi siyahap Haptukukmu Hat hapeleg amag. Siyahonen nininggik lit neneptuk halug windat nenebuhun," ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 5 Nin eke hiyag isaruk lit, "Hit welahebon ariya misihen hup humanoho hare ambeg lahunteg ubam ele uruk lit, 'Nare, numbali eke yatman wahama suburu anden isag utukon nibam elehen anden fobik ubalma og huruhuken roti hinahan og nimin,' ulug heng tuhun. 7 Heng tuhunmu hare olma werehon inowen, 'Elel nabuk fug, numaliki men sok laroho nohoruk lahereg og hum fug teg lahi,' uhu. 8 Ari uhu angge re nareyen heng nabik waha ulug in am fug teg lahi puhu angge famen inggali eleg toho sok kik turuk lit heng nabehek ulug in aruhureg heng uhu ahun ino asehet teg angge og uruhu, ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 9 Indit toho hiyag isibareg Ele pikit toho hiyag isaruk lit, "Heng tiyok, Allahn og hisahu. Yami riyok, Allahn hiyag hisahu. Sok kik tiyok, Allahn hut henebuhu. 10 Heng turuk lamuhupmu og hisahu. Yami ruruk lamuhupteg hiyahakup. Sok kik turuk lamuhupmu hut henebuhu," ibag. 11 "Nori, hit welahebon hunumalikisi werehon welahep. Hunumalikisiyen suburu oboken namin ulug, ' Ikan misig og nimin,' ulug heng heneptukmu hit san pisanggo og um teg? 12 Hunumalikisiyen suburu oboken, 'Suwe anggen misig og nimin,' ulug heng heneptukmu hit san kirimbul olokon og um teg? 13 Hit hinindimu siyahon welahep angge famen hunumalikisi fano-fano angge eneg og isa reg lahepma Ninikni poholmon Ubam heng urukon arimano Aren ahime fanowon sebe roho og isahu," ibag. 14 Ap misig setan undama weregma ele uk fug angge ambilik larehon welatfagma Yesusen setan ino fam, "Hat wilip amin," ulug yanggalfagma ap ino ele uruk latfag. Ele uruk latfagma ap anggolowen yet hibareg enekol hibag. 15 Enekol haruk lit ap welatfahon winonen, " Setan onowe suwon Beelzebul ino Yesus undama kirisireg Ele ineyap turukmu ap unundama siyag-siyag angge werehon Aren yanggaloho wili fusuk teg," uruk latfag. 16 Ari uruk latfagma ap itano winonen Yesus aluwat hul ulug Ubam enele uruk lit, "It poholmonen turuk ane wal hamihinmu nit kinangmonen yet hulteg tem toho pulen wal himin," ibag. 17 Ari urukmen aluwat niyaruk lit uruk ulug Yesusen oluk atfag. Oluk atfareg hiyag isaruk lit, "O pumbuk misig inap it-it seli roho wereg halug fano welamuhup fug. O misig ahunen uhe malik men seli roho wereg halug o ino siyag aruhu. 18 Siyag angge Iblis urukon arimano it-it seli roho wereg halug fano welamuhup fug. Hiren te setan onowe Beelzebul Undama kirisireg ap unundama setan werehon yanggaloho wilip eneptuk uruk lahebon ari nangginoho peruk lahep? 19 Hiren An fahet Beelzebul unuk fam ap unundama setan werehon yanggaloho wiliptuk uruk lahepma hit honotsi menen setan yanggaloho wilip eneptuk lahebon ari san hinineyap heneptisimu wilip eneptuk lahep? Hit honotsiyen fano wilip eneptuk peruk lahep halug Anden nangginoho siyag ane tuk hag teg lahi? 20 Anden turuk lahiyon ari Nikni Allahn Nineyap naptisimu setan yanggaloho wilip eneptuk lahi. Allahn Nineyap naptisiyon ari famen hir oho Hinikni Allah aruhuwon seleg aha. 21 Ap misig ineyon sehen inggikmu seneg halug aren angge olma werehon ari aben hila fug teg. 22 Ari reg angge famen ap misig ine anggolowon fobik waharuk lit asehen aren ino taluk taruk lit ebe ware feseruk lit anggengge olma werehon arimano obog toho hilahureg otsi fibir enebuhu," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 23 "Ap sa An men wereg elehon at ino An men seli roho wereg. Ap sa An let Naptuk elehon ino suburu yahal taruk lit sum fam yunggat tamin puk fug angge hilil-halal isaruk ahun hag toho wereg," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 24 "Ap undaman siyag angge setan wilip aruhureg anggenma lahureg la wam turuk lit kel taruk ambeg elehen nibam embeselug waharikik ambeg suhuloho lamin puhu. 25 Ari puhureg ibam ino lahureg o ino fano regma anggengge puhun toho weregma kuhu. 26 Puhun toho weregma hahureg setan sabiren onolokon arimano wol enebuhureg enebe mangno roho o ari welamuhup. O ari hag toho setan ap undama welamuhupmu ap ino atam tot fano famen fobik mondabi siyag aruhu," ulug Yesusen hiyag isibag. 27 Yesusen ari ulug hiyag isibagma ap anggolo welatfahon arimano sehelimu hiyap misihen uruk lit, "Hiyap Hat indag Haptisireg ag mon Haptisiyon inowen namloho tu indag tarikik ulug ahiyeg toho welamag," ari il larikim 28 Yesusen hebeloho hiyap ino hiyag utuk lit, "An indag Naptisiyon ahiyeg toho welaruhu fug. We Allah ele holtuk lit fano ane turuk inap arimano enehiyeg toho welamuhup," ulug hiyag itfag. 29 Welatfagma Yesus iraham ap anggolo luhal arik watfagma Yesusen ele hiyag isaruk lit, "Hit ketiya welahebon aruma honolok anggolo roho welahep. Poholmonen turuk ane ari yet hulen timihin ulug heng Naptuk lahep angge famen ari ketiya tuk fug teg lahi. Hit honoluk toho welamuhuben Yunus ap wene hiyag isaruk latfag ahun ubam tibag ane ari fam hit honoluk amag. 30 Yunus ubam tibag ane ari famen Niniwe inap onoluk atfag hag toho An ap kinangmon atik iyahon Nubam tuhup ane ari famen hir oho honoluk aruhu. 31 Anden hiyap yatmon Salomo ambeg watfahon ino fahet wirimangge hiyag hisamin. Ahamu fil wereg inap onowe hiyap angge suwon welatfahon inowen te hun Salomo indimu oluk eneg tehen ele uruk ane holuhuk ulug yitmi-yatman Salomo ambeg watfag. Hun Salomowen uruk ane apma reg angge famen hiyap ino yatman ele holik watfag, an nele palimu wereg angge famen hiren holtuk lahep fug. Holtuk lahep fugmu hiyap suwon ino Allahn ap kinangmon minggir enebuhu sambil in aruhureg hit ap aruma siyag ane turuk lahep ulug hininggaliyap henebuhu. 32 Nin eke Niniwe inap Allah ubam inindi wenggel hibahon fahet wirimangge hit hiyag hisamin. Yunus inowen Niniwe inap hiren siyag-siyag ane turuk lahep ulug komo enepfagma inindi anggar atfareg Allah fam wenggel haruk latfag. Hun Yunus ele apma reg angge famen Niniwe inaben at ele holtuk latfag. An nele palimu wereg angge famen hiren holtuk lahep fug. Holtuk lahep fugmu Niniwe inap arimano Allahn ap kinangmon minggir enebuhu sambil ino in amuhupteg hit ap aruma siyag ane turuk lahep ulug hininggaliyap henebuhup," ulug Yesusen wirim haruk lit hiyag isibag. 33 "Aben iral hunduhuk felug o inditmu umbuk fug teg. Kou po reg ambeg elma kila fuk fug teg. Ap kik waharukonen umbagpag yet hawag ulug inama leho feruk lamuhup," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 34 "Hinil henebe aru re iral hag toho wereg. Hinil fano wereg halug hinindi fam wenggeltukon oho fano wereg. Hinil hik teg halug hinindi fam wenggeltukon oho seleg am fug angge hik teg lit wereg. 35 Iral hiren foroho lahebon war aruhureg mondabi hik aruhu rohon fano roho foroho lamuhup. 36 Hinindi fam wenggeltukon obog toho hik teg eleg angge mondabi seleg teg laruhu halug hunubabur oho iral ambulpul turukon hag toho fano welamuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 37 Yesusen wene ap hiyag isibareg welatfagma Farisi ahun misihen suburu nulen an nibam lul ibagma Yesus suburu nul ulug ibam kibag. 38 Ibam kibareg suburu narikim Farisi ahun inowen yet hibareg, "Yihi, hun aru nungge fahet Inggik umabuk fug angge suburu saliyog naruk," undaman pibag. 39 Ari peruk latfagma Nonowe Yesusen hebeloho ap ino fam, "Hit Farisi hinap, kou men ik kubag men sel fil umatuk lahep angge famen hit hinindimu honolok weregma hunundama siyag angge werehon ari hinine roho senetuk lahep. 40 Hit sohu-sohu ane wenggeltuk hinap, ahap sel fil Allahn wal tibagma undama fil ari ap ekeyen wal tibag peruk lahep? 41 Hinindi famen wenggel hahupteg kou elma werehon ap enenggengge elehon minag isaruk lamuhup halug mun angge man angge aruma Allahn fanowap hisarisimu usa angge peruk lamuhup fug. 42 Hit Farisi hinap hinindi anggin amag! Pingga amben fano angge men mun angge man angge yahaltuk lahebon palu numen tebelug numon ino Allah fahet emberuk lahep. Hit hinindi pikiron fanowon ari Allah og Utuk lahep fug. Misig fahet turuk lit misig fahet henepeleg am fug. 43 Hit Farisi hinap, hinindi anggin amag! Sembahyang uruk ibamen aben yet nisawag ulug lehoma hur atuk lahep. Pasar waruk ambehen ap anggolowen wel nenebusareg hi nenebukag ulug laruk lahep. 44 Hit hinindi anggin amag! Ap war atukon amigmu siye reg elehon hag toho hit welahep. Aben ari reg ambeg sobit-sobit larukmu siyag atuk," ulug Yesusen Farisi inap per eneptuk latfag. 45 Per enepfagma Musa wene oluk ahun misihen hebeloho Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, Haren Farisi inap unubam Hele uruk lahenon ariyen nir oho nininggaliyap neneptuk lahen," ibag. 46 Ibagma Yesusen hebeloho ap ino fam, "Hit Musa wene honoluk hinap aruma oho hinindi anggin amag! Hiren honori unumaloma e angginon ha riyek ulug emberuk lahep anggeyen hininggareg hininggiken ki haruk lahep fug. 47 Hit hinindi anggin amag! Wene hiyag isaruk latfag inap arimano hit hunumbusagsiyen unusibagma sal enepfag ambeg enehangge emberuk lahep. 48 Hit hunumbusagsiyen unusibagma sal enepfag ambeg hiren siye teberuk lit nunumbusagsiyen fano ane tibag peruk lahep. 49 Ari atam Allah oluk atfareg hiyag isaruk lit, 'An namingmingangge wene hiyag isawag ulug mon enebuhuk. Mon enebuhukon arimano winon unusuhupteg winon unusil laruk lit yanggal enebuhup,' ibag. 50 Allahn pohol kinang wal tibag sambil ariyen wene hiyag isaruk inap mon eneptukmu unusibahon arimano enemep fahet wirim atuk elehen ap ketiya werehon aruma fam ayeg war aruhu. 51 Atam unusibahon ari Habel tam watfareg unusil laruk lit hun Zakharia Allah ibam men wam esetuk ambeg men honggolegma ketiya watusa. It enemep fahet ap ketiya werehon ayeg war aruhu. 52 Hit Musa wene honoluk hinap hinindi anggin amag! Mun angge man angge honoluk amon alem hininggikmu senetuk lahep angge famen ondomi fil pen haruk lahep fug. Honori winonen alemet ondomiyet senebul peruk angge famen hiren ke paltuk lahep," ulug Yesusen hiyag isibag. 53 Hiyag isibareg lamin ulug turukmen Musa wene onoluk inap men Farisi inap men arimano onolok hibag. Onolok hibareg Yesusen anggolo hiyag nisawag ulug kapal eneg haruk lit 54 Yesusen uk fug teg ane imisiyon ari fam senebuhuk ulug Ambilikmu fuki roho kilaboho latfag.

Lukas 12

1 Welatfagma ap anggolo teng-teng angge Yesus weregma luhal arik watfareg miyal enebil waharuk lit unuyuhen ap eke unuyug hondo enebil waharuk latfag. Watfareg weregma Yesusen otsi unubam wene hiyag isamin ulug Ele uruk lit, "Farisi inaben enele si uruk inap aruman wam amiye seni fanowon fam hilili fesuhup tohon kahal enesug lamuhup. 2 Mapmu reg lit werehon inam aruhuwon eneg wereg. Hiraho lit werehon fag aruhuwon eneg wereg. 3 Notsi, hik tegman uruk lamuhubon ari selegman holuhup. Olman inisanggo kilabeg hiyag isahup ane ari iren oho o silimuwen hi roho hiyag isaruk lamuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 4 "Notsi, henebe henehap selmon fam hunusuhup angge re fobik eke hunusuk fug teg inap arimano fahet henekol toho welam fug. Ari fahet hinindimu honoluk toho welamuhup. 5 Henekol toho welamuhubon ari fahet Anden tot hiyag hisamin. Hit henehap selmon hunusuhureg indok olokon fam hik hisahuwon ari re Allahn eneg tuk teg. At ino fahet eneg henekol toho welamuhup ulug tem toho hiyag hisaruk lahi. 6 Suwe wiluwe fuwaben aben watug waharukmu uang anggen piren fam onggo paluk fug teg? Suwe ari onggo tor angge fam paluk teg angge famen Allahn olohotma eneg umbat taruk lit misig Ambolma umbusuk fug teg. 7 Suwe ari hag toho honoruk hununggulmu wilibihon Allahn obog toho winag harisi angge re henekol toho welamuhup fug. Suwe siyag angge embesemin fug perisi angge re hit Allah indi pulmu welamuhup." 8 "Ap misihen Yesus an Nikni ulug ap iniline fag toho uruk ahun ari fahet At ap kinangmon atfahon aruwen oho Allah otsi malaikat iniline tu An namloho ulug fag toho uruk laruhu. Ihiyon ari fahet we tem toho honoluk amag," ibag. 9 "Ap misihen Yesus oluk angge famen an napeleg ulug awiya waruk ahun ari fahet Anden oho Allah otsi malaikat iniline ap tu Napeleg ulug awiya wahuk. 10 At ap kinangmon atik ibahon Ubam ap ekeyen Ele ying turuk halug Allahn elehap tuk teg. Allah hime fanowon fam ap ekeyen Abug uruk lit siyag uruk halug uruk ane ari Allahn elehap tuk fug teg. 11 Hiniknisi suwon men pemerintah men wereg ambeg hondog heneplug laruk isalug nungge-nungge ul ulug hinindi fituk lamuhup fug. 12 Ari tuhup sambil ino Allah hime fanowon inowen ari-ari ilihip ulug hinindi anggarap henebuhu," ulug Yesusen otsi unubam hiyag isibag. 13 Ap anggolo welatfahon arimano misihen Yesus fam heng turuk lit, "Nowe, ninikni war atuk lit an og nuruhuk tohon lin isarisiyon nareyen eneg forohowen hareyen tohon og imin ulug heng nirik lamihin," ibag. 14 Ibagma Yesusen ap ino fam hiyag utuk lit, "Nare, hinikniyen lin tebeserisiyon minggiroho og isawag ulug ap san An unduhuk Nubaharisi," ibag. 15 Ap ino fam ari ibareg Yesusen ap obog toho welatfahon arimano fam Ele uruk lit, "Mun angge man angge abuwap teg lit inggareg fahet eneg wenggel haruk ahun ari hag toho hiren wenggel ha fug. Mun angge man angge anggolo foroho lahep angge ari fam honoluk welam fug teg," ibag. 16 Ari ibareg wene misig indit toho hiyag isaruk lit, "Ap suwon tung ahun eke wereg lit yabukmu mun angge man angge yaho ferukmu anggen fano roho yihik feruk latisi. 17 Yihik feruk latisimu ap suwon ino undaman, 'Anggen anggolo emberuk ibam elehen nangginuhuk,' perisi. 18 Nangginuhuk perisireg, 'Ti roho tuhuk,' ulug wenggel harisireg, 'Emberuk ibam miningon halog tuhukteg o keron humon wiruhuk. O keron humon wiruhukteg anggen men mun angge man angge o keron fam kilabuhuk,' perisi. 19 'Kilabuhukteg mun angge man angge aruma narukmen mo anggolo ilig am wirig am turukmu suburu men ik men eneg naruk lit nahiyeg toho wereg lit kel taruk laruhuk,' ulug undaman perisi. 20 Ari perisimu Allahn at ubam Ele uruk lit, 'Hat hapeleg hahun hat siyag. Yoho hubanggo hat hime fanowon wol hapminmu olma imbik kuhuk pehenon ari ap sa ngi aruhu,' irisi." 21 Ari irisi ulug Yesusen indit toho hiyag isibareg, "Ap sa mun angge man angge olma kilaboho foroho lit undaman Allah fahet anggolo wenggel ha fug angge apeleg toho werehon ap aru hag toho siyag aruhu," ulug pikit toho hiyag isibag. 22 Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "Nit nonoluk welamuhukon te nungge-nungge naruk lamuhuk? Nenebe welamuhukon te nungge-nungge wan turuk lamuhuk ulug hinindi anggin toho welam fug. 23 Nit nenebe nonoluk welaheyon anggin teg, naruk angge se reg lit wereg. Nenebe welaheyon anggin teg, nenehap selma wan turukon se reg lit wereg. 24 Suwe kut pohol ke larukon yet homok: Suburu ei yag taruk eleg, ebe yahaloho sum fam yuharoho olma umbat taruk eleg. Umbat taruk eleg angge famen Allahn naruk angge og isaruk. Suwe siyag angge famen suburu og isaruk lit fer enesug angge re hit Allah umalikisi welahebon alpal hisa fug teg. 25 Ap war am hahonen tot amusun toho welaruhuk ulug indi anggin toho wenggel haruk angge famen tot amusun toho welam teg? 26 Alem tor angge famen senebuk fug teg lahebon nungge fahet ondomimu mun angge man angge werehon fahet hinindi anggin toho wenggel haruk lahep? 27 Walahen owil farema werehon yet homok. Sum yig ta fug angge suwe oruk ilil ta fug angge famen fano wilip atlug owil yihik feruk. Salomo ap suwon ino aliliyangge fano anggolo famen walahen owil men ambi reg eleg. 28 Hoholangge men e farema werehon men siyag angge indok yaltukon wereg angge famen Allahn owil fanowon yihik feruk. Yihik feruk angge re hit ap welahebon Allahn alpal hisa fug teg. Nungge fahet hinindi wenggel haruk lahep fug? 29 Suburu men ik men nungge naruk lamuhuk ulug henele sahaltuk lit hinindi fituk lamuhup fug. 30 Ap kema-kema kinangma werehon Allah fam wenggel haruk eleg inaben ari roho peruk. Hit ari henesehet teg lahebon Hinikni Allah oluk teg lit wereg. 31 We tem toho Allah Ninikni uruk lit wene fanowon holtuk halug mun angge man angge Aren sebe roho og hisahu." 32 "Hinikni poholmonen kinangmon obog toho An napma weregma hit eneg An niraham welamuhup ulug mumal heneptisimu hit we tor angge welahebonen henekol toho welamuhup fug. 33 Hiren angge foroho lahebon ari ap og isahupmu iren ayeg waroho og hisahubon arimano ap enenggengge elehon og isaruk lamuhup. Ilit uang kilaptukon tararag tuk fug tohon yig taruk lamuhup. Aben hirag ta fug tohon mabiliyen na fug tohon poholma werehon eleg am fug tohon foroho lamuhup. 34 Henenggengge fanowon wereg ambeg ari hinindi oho wereg." 35 "Henepelegma wol henebuk nowen sum wan toho iral hunduhuk felug welamuhup. 36 Ap suwon umalikisi inikni mangno ruruk lit werehon hag toho hit hinil wirik toho welamuhup. Inikni ino ap ekeyen hiyap hilarukmu wam hop turukon ino esetuk ambeg lahureg waharuk lit sok kik tuhumu umalikisi arimanowen folo-folo sok husuhup. 37 Ap ino waharukmu umalikisi nohuk fug angge inil wirik toho weregma waharuk lit henehiyeg toho welamek uhu. Waruhureg asum wahu angge arimano umbuhureg umalikisi unubam tiya heriyeg lamek il laruk lit mun angge man angge wahu angge isag isahu. 38 Ap ino hup humanoho watmisi ano, sakan tik ohoma watmisi ano peruk lit inil wirik toho weregma waruhureg numaliki henehiyeg toho welamek ulug hiyag isahu," ari ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 39 Hiyag isibareg nin eke Ele uruk lit, "Ap misig wereg lit ketiya yoholiyangge waruk ahun warik ohoreg ulug oluk toho welalep halug nibam halog tuk nowen kema lamin fug ulug kahaleg lit welatnin pelep. 40 At ap kinangmon atik ibahon ino waruhu sambil hit henepeleg tegma waruhu rohon hit hinindi anggat toho welamuhup," ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 41 Hiyag isibagma Petrusen Yesus kapal haruk lit, "Nonowe, wirimangge ehenon ari nit Hotsi fahet ehen ano, ap obog toho fahet ehen ano?" ulug kapal hibag. 42 Kapal hibagma nin Yesusen hebeloho kapal isaruk lit, "Ap suwon amingmingangge asukun fano reg lit indi wenggel harukon ari hag toho sa fam wirim tihi ha reg? Amloho misig ikni ubalmangge unduhuk fuhuwon inowen amingmingangge winon fano fer enesug lit suburu isag isaruk laruhu. 43 Ikni waruhu sambil ino ikniyen hiyag itisi ane roho turukmu waruhureg namloho hahiyeg toho welamin ulug wel tuhu. 44 Ikni waruhureg amloho ino fam anden angge obog toho hat foroho laruhun ulug tem toho hiyag uruhu," ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 45 Hiyag isaruk lit, "Amloho ino fano ane tuk fug angge nikni folo waruhu fug peruk lit ikni umalikisi winon ap hiyap unusuruk lit ikniyen fet nasug laruhun ulug embelug libahon arimano ik olokon nalug turuk inaben turuk hag toho suburu nenggeg ik nenggeg turuk lit weregma 46 ikni waruhuwon apeleg toho weregma waruhu. Waruhureg hat siyag ulug pet turuk lit ebe kong toho ap inindi wenggel haruk eleg inap wereg ambeg hik isahu," ulug Yesusen otsi hiyag isibag. 47 Nin eke hiyag isaruk lit, "Amloho misig ikniyen yabuk hiyag uruhuwon ino oluk teg angge famen turuk elegma waruhureg ikni ino olok hahureg anggolo pet tuhureg waruhu. 48 Amloho misig ikniyen yabuk hiyag uruhu fugmu apelehen siyag ane turuk lit weregma ikni waruhureg we tot waruhureg pet tuhu. Ap misihen anggengge anggolo umalikisi og isahuwon arimano fam halug anggolo hebeloho og nemek ulug inikniyen heng enebuhu. Mun angge man angge foroho lamuhup ulug hiyag isahuwon arimano fam halug anggolo sebe roho og nemek ulug inikniyen heng enebuhu." 49 "Ap yali hubula wereg ambeg indok hundurik oho waharikik angge re indok ari ambulpul turuk lalepma fano. 50 An ikma pilap Nabukon famen pilap Nabuk fugmu Nindi nakol toho welahi. 51 Kinangma tog fanowap tuhuwen waharisi puk fug, elehap tuhuk fug, suwap tuhuk ulug waharikik. 52 O misig fam ap fuwaben welamuhubon itanowen seli roho wereg lit piren enemu, hinahan enemu hili roho wereg lamuhup. 53 Ikniyen amloho fam seliyap turuk halug amlohowen oho ikni fam seliyap tuhu. Isingan ahaloho fam hiliyap turuk halug ahalohowen oho isinga fam hiliyap tuhu. Isingan iyamal he fam seliyap turuk halug hiyap ariyen ahun isinga fam oho seliyap tuhu." 54 Ap anggolo luhaloho weregma Yesusen hiyag isaruk lit, "Hiren ik ambut fil hina waharukmu yet halug osit watnisi peruk lahepma osit waharuk. 55 Ik eleruk fil siyelu waharuk halug o hibi rimisi uruk lahepma hibi ruruk. 56 Hit hinindi wenggeltuk eleg hinap. Poholman osit wambik waharukon, kinangma hibi werehon winag haruk lahep angge famen nungge fahet Allahn fobik tuhu ane fahet wenggel haruk lahep fug." 57 "Fano ane turukon tu, siyag ane turukon tu ulug hininggarehen nungge fahet wenggel haruk lahep fug? 58 Mun angge man angge paleg angge fahet suwahal uruk lit pemerintah ambeg lul puhun angge famen kema laruk lit suwahal ul puhunon umbusuhunteg hare men mangno amuhup. Hare inowen hat alem kong turuk ahun ino ambeg hondog habuhumu aren otsi ininggikmu humbahakumu otsiyen penjara kilap habuhup tohon. 59 Kilap habuhupmu paleg lahenon onggo og uruhun fugmu o penjaran wilip aruhun fug."

Lukas 13

1 Welatfagma ap Yesus ambeg wene hiyag Humul ulug watfareg enele uruk lit, "Galilea inaben wam Allah fahet yaltul ulug turukmen Pilatus otsi men waharusareg unusurusama wam mep wambirisi ambeg ap mep wambirisi ulug hiyag Humulen wahe," ibag. 2 Ibagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "It unusuruson ari eneg siyag-siyag ane anggolo turusa peruk lahep? Winon unusurusa fuhon arimano siyag ane turusa fuhon peruk lahep? 3 Enebe obog tohowen siyag ane turusa. Hiren oho siyag ane turuk lahebon umbusuhup fugmu ari hag toho hir oho hunusuhup. 4 Yerusalem inap wereg ambeg atisi ane eke hiyag hisamin," ibag. "Ik Siloam sene horogma o yaron wirihon halog turuk lit ap num fimahen unusirisi. Unusirisiyon ari eneg siyag ane anggolo turusa peruk lahep? Ap obog toho Yerusalem werehon arimano siyag ane turusa fuhon peruk lahep? 5 Enebe obog tohowen siyag ane turusa. Hiren oho siyag ane turuk lahebon umbusuhup fugmu ari hag toho hir oho hunusuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 6 Yesusen indit toho hiyag isaruk lit, "Ap misig e ara soluk hag ahen hele anggur yatuk ambeg wilibihon ngi roho welatisi. Ap inowen anggen yihik ano ulug waharisireg kim harukmen eleg latusa. 7 Eleg latusama amingmingangge yabuk foroho ahun ino fam, 'Kim ha waharukmen eneg mo ilig am wirig am turukmu hinahanam atisimu anggen eke yihikon harikik fug. Nungge fahet e ariyen kinang howil teg? Muhuk fisin,' irisi. 8 Irisimu amingmingangge inowen, 'Nikni, mo misig aru mangno hahukteg kinang alma werehon ari habuloho amug ware fuhukmu anggen yihik fuhu lit teg. 9 Anggen mondabi eleg halug muhuk fesuhun,' irisi," ulug Yesusen ele indit toho hiyag isibag. 10 Wene uruk sambil hari Sabat misihim Yesusen wene hiyag isarukmen 11 hiyap eke undama siyag angge setan weregma mo ilig am wirig am turukmu num fumag (delapan belas tahun) atfagma ambol simbuk teg lit in am fug teg latfag. 12 In am fug teg latfagma Yesusen hiyap ino yet hibareg wol tibareg, "Siyag angge hubam werehon ari eleg aha," ibareg 13 Inggik unggulmu imbibagma hiyap ino pikit in atfareg Allah wel tibag. 14 Wel tibagma wene uruk ibam ngi ahun ino indimu olok hibareg Yesusen hiyap ino wene uruk sambil fanowap tehek ulug ap arimano unubam, "O falfalikenam mun angge man angge tukon wereg angge famen wene uruk sambil nungge fahet hihit nabukag ulug waha? O falfalikenam eneg hihir enebuk tehen waharuk lamuhup," ulug komo enepfag. 15 Komo enepfagma Yesusen, "Hit henele si uruk hinap, henembohom sapi henembohom keledai hinibam werehon hele loloho walug ik nawag ulug hondog eneplug laruk lahep fug?" ulug per eneptuk lit, 16 "Hiyap aru Iblisen inggik hele waroho forohoman eneg mo ilig am wirig am turukmu num fimahen atisimu wene uruk sambil hele loluk fug teg? Hiyap aru Abrahamen ondohowonen ondoho eleg ano?" ulug kapal isibag. 17 Kapal isibagma At fam wal hul pibahon arimano ininggali atfagma ap anggolo arimano fano ane tehek ulug enehiyeg hibag. 18 Yesusen wene hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino nungge fam wirim tuk teg? 19 Soluk anggen fam wirim timin. Soluk anggen ino ap misihen wak larisireg yabukmu fok tirisimu wilip atisireg su atisi. Su atisimu suwe pohol ke larukon waharusareg inggikmu ei wirik waharusa," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 20 Nin eke hiyag isaruk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino nungge fam wirim timin? 21 Sig angge fam roti wiratukon wirim timin. Sig angge ari hiyap misihen wak larisireg tepung ul ino kou hinahan winag harisireg ul ino fam kila feserisireg weregma kila feserisi angge ino unduk eneg turuk latisi," ulug indit toho hiyag isibag. 22 Hiyag isibareg Yesus o pumbuk eke la eke la turuk lit wene ap hiyag isil noruk lit o Yerusalem fil laruk latfag. 23 Larukmen ap eke watfareg Yesus umung haruk lit, "Nowe, ap Allah ambeg kuhubon we tor angge kuhup ano," ulug kapal hibag. 24 Kapal hibagma Yesusen hebeloho, "Sok keleg tohon ari fam kuhuben yami ruruk lamuhup. Ap anggolowen sok ari fam kuhuk peruk lit yami ruruk angge famen kuk fug teg," ibag. 25 "O ngi ahun ino in aruhureg sok lare fuhumu hit selma unduhuk lit sok kik turuk lit, 'Ninikni, sok hut nenebin,' uhupmu, 'Hit keman waharuk lahep an napeleg,' uhu," ibag. 26 "An napeleg uhumu hiren hebeloho, 'Hat halukema suburu men ik men narukmu o pumbukmuwen wene hiyag nisaruk latikin,' uhup," ibag. 27 "Uhupmu aren, 'Hit keman wahep an napeleg. Siyag ane turuk hinap anden pen hisihimu itan longgo iyek,' uhu. 28 Abraham men Ishak men Yakub men atam wene hiyag isaruk latfag inap men Allah ibam weregma yer isahupteg, 'Nir oho kila angge famen yanggal nenebehesa,' ulug heneyeg kilit matuk lit uba yatuk lamuhup. 29 Ap yali filon hubula filon umu filon ahamu filon wamuhupteg suburu nuk oho Allah ibam kuhup. 30 Ap eke fobik atuson tam amuhup, ap eke tam atuson fobik amuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 31 Welatfagma Farisi inap itanowen Yesus ambeg watfareg, "Herodesen Hat huwatmin peruk lit werehen tuma embeselug lamihin," ibag. 32 Ibagma Yesusen, " 'Yoho men sono men ap unundama siyag angge werehon wili feseruk lit ouk warukon hihir eneptuk lahi. We o hinahaneg angge obog aruhu,' ehek ulug olomene olokon ino hiyag irik lalihip," ibag. 33 "Wene hiyag isaruk latfag inap keman unusuk fug tehen o Yerusalem pumbukmuwen eneg unusukag ulug unusuruk latfag angge An oho hup hinahaneg angge ari funggalma laruk laruhuk. 34 Hit Yerusalem hinap fam uruk lahi. Ap wene hiyag isaruk latfag inap arimano Allahn mon enepfagma hit Yerusalem hinaben helep fam unusuruk latikip. Suwe ayam umaliki aherabul apma wol toho kilap eneptuk hag toho Anden hat humalikisi wol toho kilap enepmin perikik angge famen ninirim irikip. 35 Ninirim irikipmu hinibam o foluk aruhu perikikteg ari tem toho ihi. Nori, ketiya Niyahup fug, we hit henele ine roho uruk lit, 'Allah unuk fam tu waharukon Allahn fanowap timisi,' uhup sambil ari eneg An niyahup," ulug Yesusen ibag.

Lukas 14

1 Welatfareg o wene uruk sambil hari Sabat Yesus Farisi inap onowe suwon ibam kibareg suburu naruk lit weregma ap arimanowen Yesusen wene uruk sambil famen tuk fug ane timisi ano ulug kilap haruk lit welatfag. 2 Welatfagma ap misig ebe inggiket uyuhet firuhukon eke kik watfag. 3 Kik watfagma Yesusen Musa wene onoluk inap men Farisi inap men unubam kapal isaruk lit, "O wene uruk sambil ap ouk warukon hihibuk teg ano, hihibuk fug teg ano?" ulug kapal isibagma enele eleg angge welatfag. 4 Enele eleg angge welatfagma Yesusen ap ino sen hibareg fanowap tibareg, "Lamihin," ibag. 5 Lamihin ibagma ap ino libagma Yesusen ap arimano unubam, "Henemloho eke henembohom eke ik senema wamburuk halug o wene uruk sambil welahep angge famen lisoho waruk lahep fug?" ulug kapal isibag ane fahet enele uk fug angge welatfag. 7 Yesus ap suwon ino ibam weregma umbalisi eke kik watfareg leho ambeg eneg hur amul ulug turukmu Yesusen yer isibag. Yer isibareg indit toho hiyag isaruk lit, 8 "Ap ekeyen seni eserik oho lit hat eke wol haptuk halug waruhunteg lehoma hur aruhun fug. Hur aruhunmu umbali suwon misig waruhumu seni ngi ahun inowen, 'Hat heriyeg lahen ambeg ari kolo rebesin, at hur arik watnisiyen,' uhumu hat hinggali hahunteg hirahoma ap enembolma hur arik lahun tohon. 10 Ap seni ngi ahun inowen wol haptuk halug waruhunteg hirahoma hur atmin ulug turukmen ap inowen yet hiyahureg, 'Nare, horog tiya hur arik ma,' uhumu lahunteg iraham hur aruhunmu umbalisi winon arimano iniline nare ulug hi habuhu," ulug Yesusen indit toho hiyag isaruk latfag. 11 Hiyag isaruk lit, "Ap san inggarehen palimuwap tarukon apma aruhu. Inggarehen apmayap tarukon palimu aruhu," ulug hiyag isibag. 12 Yesusen hiyag isaruk lit ap suwon wol tibahon ino fam Ele uruk lit, "Hat unukoho men hupmu men seni isag isamin ulug ap wol enebuhun halug humbalisi men hori men hotsi howesi men tung inap hat hiraham ke werehon men wol eneptuk laruhun fug. Wol enebuhunmu iren oho seni isag isahunon fahet har oho ayeg waroho isag humul ulug wol habuhup tohon. 13 Haren seni eseruhun halug ap enenggengge elehon men enembol simbuk tohon men unuyug siyahon men inil siyahon men wol eneptuk laruhun. It ari rohon arimanowen ayeg waroho isag hum fug teg lamuhupmu Allahn hi haptuk lit it inindimu wenggel harukon ari Allahn onolukap enebuhu sambil onggo og huruhu," ulug Yesusen hiyag itfag. 15 Hiyag isibahon ari ap at men suburu naruk latfahon misihen hol hibareg, "Ap Allah weregma kuhupteg suburu nahubon arimano enehiyeg toho welamuhup," ulug Yesus fam ari ibag. 16 Ibagma Yesusen ele indit toho hiyag isaruk lit, "Ap ekeyen seni suwon eseruhukon hit ap anggolo seni nahuben wamuhup ulug hiyag isarisi. 17 Hiyag isarisireg seni esetuk sambil ino amingmingangge arimano misig fam, 'Seni osoho fihiyon nalihiben maniyek ehek ulug hondog enebik lamihin,' ulug monde ferisi. 18 Monde feserisimu larisireg hiyag isarisimu ap arimanowen, 'Nare, nit pok amulon fahet hindimu siyag am fug,' uruk latusa. Ap misihen, 'Yabuk onggo paltikikteg yabuk nasehet tehen ha laminen pok atminon fahet hindi siyag am fug,' irisi. 19 Irisimu ap ekeyen te, 'Wam sapi numen ket onggo paltikikteg nasehet tehen kim isa laminen pok atminon fahet hindi siyag am fug,' irisi. 20 Irisimu ap ekeyen, 'Hiyap ket hilarikikteg pok atmin,' irisi. 21 Irisimu amingmingangge ino ikni ambeg suhuloho waharisireg iren urusa ane hiyag itisimu ap suwon ino olok harisireg amingmingangge fam uruk lit, 'Folo-folo lamihinteg ap owahalem ke werehon enenggengge elehon, enembol simbuk tohon, inil siyahon, unuyug siyahon hondog eneplug watmihin,' irisi. 22 Ari irisimu ap ino larisireg hondog eneplug waharisireg, 'Nikni, haren ehenon hag toho hondog enebik lahi angge nin kolo reg ambeg wereg,' il larikim 23 ikni inowen, 'An nibam keleg toho hur amusan lamihinteg kebunggalem ke, ke ilan ke werehon arimano hele ine roho hondog eneptug watnihin,' ulug monde ferisi. 24 'Ap atam wol enebihiyon pok ahasama seni eserihiyon aru tor angge oho nalusa fug, ari tem toho ihi,' irisi," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 25 Misihim sambil Yesus kema larukmu ap anggolo mondeg angge laruk latfagma Yesusen hebeloho yer isibareg hiyag isaruk lit, 26 "Ap misig An men ambiyeg larukon inowen ikni isinga men uhe umalik men owesi otsi men irim teg lit wereg elehon ino inggareg fahet irim teg lit wereg elehon ino An namloho am fug teg. 27 Ap misihen An men lamin peruk anggeyen teltuk ahen ha rulug Nombolim laruk elehon ino An namloho am fug teg. 28 Hiren te o yaron eke wibuk oho lit hur amuhupteg obamangge waruk inap men o wituk inap men fahet onggo og isarukon ari winag haruk lamuhup fug? 29 Winag haruk lamuhup fugmu o ino olun warukmen onggo eleg laruhumu it winonen yet hisahupteg inda yag henebuhup. 30 Inda yatuk lit ap aru o witmin ulug olun oho fehek angge famen onggo eleg ahama lin esehek ulug hininggaliyap henebuhup," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 31 Nin eke hiyag isaruk lit, "Ap suwon ekeyen o pumbuk eke min tog abul ulug otsi men laruk lit hur amuhupteg otsi unubam kapal isaruk lit, 'Nit ap teng numen aruwen teng likin fimahon nim ambi roho abehe ha reg,' ulug otsi kapal isahu fug? 32 Kapal isahumu ambi roho welahe fug ulug ot eke monde fuhumu yoho tog abul fug ulug hiyag isa lahu," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 33 Hiyag isaruk lit, "Ihi ane ari hit fam wirim turuk lahi: Hit henenggengge foroho lahebon ari embeselug la fug teg lahepma An notsi am fug teg lahep," ulug Yesusen hiyag isibag. 34 "Saho fano angge famen olok eleg atuk halug saho olok turuk hag angge nungge nahup? 35 Saho olok elehon wen isapma kinang sei aruhu ulug kilabuk fug tehen hik isahup. Ap sa isanggo wereg halug isanggo fam holtuk laruhu," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag.

Lukas 15

1 Welatfagma pemerintah enemingmingangge uang embelug lalihip urukon men ap siyag-siyag ane turuk latfag inap men Yesusen wene hiyag nisamisi ulug Yesus ambeg luhal arik libag. 2 Luhal arik libagma Farisi inap men Musa wene onoluk inap men unundama onolok hibareg, "Siyag-siyag ane turuk inap nungge fahet hondog enebehekteg suburu ambiyeg naruk," uruk latfag. 3 Uruk latfagma Yesusen, "Wene misig indit toho hiyag hisamin," ibag. 4 "Ap misihen wam domba teng uhan foroho lit winag harukmen sehelimuwon misig eleg latisi. Eleg latisimu werehon arimano anggenma embeselug longgo irisiyon ino yami rurukmen weregma hiyaharisi. Ap inowen tirisiyon hag toho hiren oho turuk lahep fug?" ulug Yesusen ap arimano kapal isibag. 5 Kapal isibareg, "Ap inowen hiyag tihi ulug ahiyeg harisireg umaloma ha rulug ibam waharisi. 6 Waharisireg ori men iraham ke werehon men wol eneptisireg hiyag isaruk lit, 'Wam domba longgo ehekon hiyahakireg an nahiyeg hihi hag toho hir oho henehiyeg toho welamek,' irisi," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 7 Hiyag isibareg, "Ap misig siyag-siyag ane turuk angge famen embeselug Allah fam wenggel haruk halug wam domba hiyaharisi ahun inowen ahiyeg harisi hag toho Allah otsi poholmonen oho enehiyeg hahup, it enebe teng uhan (sembilan puluh sembilan) fano ane eneg turukon fahet enehiyeg hahup fug," ulug hiyag isibag. 8 Nin eke indit toho hiyag isaruk lit, "Hiyap ekeyen uang anggen numen foroho lit winag harukmen sehelimuwon misig longgo uhumu iral hunduruhureg o imbilabi ele ke ololo piyat haruk lit fuki roho yami ruhu fug? 9 Yami ruruk lit hiyag tahureg ehebi winon iraham ke werehon men wol enebuhureg hiyag isaruk lit, 'An nuang longgo ehekon hiyag tihireg nahiyeg hihi hag toho hir oho henehiyeg toho welamek,' uhu," ibag. 10 "Ap misig siyag-siyag ane turuk angge famen embeselug Allah fam wenggel haruk halug uang hiyag tarisi hiyap inowen ahiyeg harisi hag toho Allah otsi poholmonen oho enehiyeg hahup," ulug Yesusen hiyag isibag. 11 Yesusen hiyag isaruk lit, "Ap misig umalikisi piren welatusa. 12 Welatusama amloho fobikon inowen ikni fam, 'Nikni, haren angge aruma anden tohon minggiroho og nimin,' irisi. Irisimu ikni inowen amloho atamon fam, 'Haren tohon tu,' ulug fobikon fam, 'Haren tohon tu,' ulug aren angge minggiroho og isarisi. 13 Og isarisireg weregman amloho fobikon ino aren angge arimano fam uang ayeg waroho hilarisireg ikni owe embeselug o yatma larisi. Yatma larisireg o yabuk wibuk fug angge aren angge eneg naruk lit we ambingga roho hiyap min inda yako weregman aren angge obog toho eleg atisi. 14 Aren angge obog toho eleg atisimu weregman o ino suburu obok laharisimu malik ino suburu obok toho welatisi. 15 Malik ino suburu oboken suburu og nutuk laruhu ulug o pumbuk ino fam ap suwon eke wereg ambeg larisimu ap inowen, 'Nambohom anggenma foroho laruhun,' ulug mingming tirisi. 16 Mingming tirisimu malik inowen wam foroho lit, 'Suburu oboken wamangge aruma eke namin,' irisimu hun inowen, 'A, aru wamangge foroho lahi,' ulug og itisi fug. 17 Og itisi fugmu malik inowen undaman wenggel haruk lit, 'Anden siyag ane tirikik,' perisi. 'An nikni amingmingangge anggolo werehon arimano nikniyen suburu og isarukmu an tuma suburu oboken war aruhuk,' perisi. 18 'An nikni ambeg lahukteg: Nikni, anden hat hubam oho Allah poholmon Ubam oho siyag ane tirikik uhuk,' perisi. 19 'Namloho ulug nubam uhun fug, hamingmingangge roho welaruhuk uhuk,' perisi. 20 Ari perisireg ibam ikni ambeg larisi. Yatman waharukmu ikniyen yet harisireg namloho nindiyen ulug olohotma larisireg amloho mako pug toho hi ririsi. 21 Hi ririkim amlohowen, 'Nikni, anden hat hubam oho Allah poholmon Ubam oho siyag ane tirikik. Namloho ulug nubam uruk laruhun fug,' irisi. 22 Ari irisimu ikniyen amingmingangge unubam, 'Folo-folo sum keron fanowon wak lalihipteg wan tebelihip, sohomangge inggikmu kila feselihip, sepatu uyugmu wan tebelihip. 23 Wan tebelihipteg wam sapi umalik fano roho endetuk lahebon ino eserik lalihipmu naruk lit nenehiyeg toho welamul,' irisi. 24 'An namloho tu war atisi angge oluk aha. Longgo irisi angge inam aha,' irisi. Irisimu amingmingangge arimanowen inikniyen irisi ane roho esetusama naruk lit enehiyeg toho welatusa. 25 Enehiyeg toho weregma amloho tamon ino yabukmuwen waharuk lit hol harukmen olma yunggultuk latusa. 26 Yunggultukmu hol harisireg malik inowen amingmingangge misig wol tirisireg, 'Nungge fahet yunggultuk?' ulug kapal harisi. 27 Kapal harisimu amingmingangge wol tirisiyon inowen, 'Hat hot longgo irisiyon ino wahama hinikniyen fano waha ulug wam sapi umalik fano roho endetuk lahebon ino eseriyek ehekma eserehesareg naruk lit enehiyehen yunggultuk,' ulug hiyag itisi. 28 Hiyag itisimu owe ino ahum ke het harisireg kimin fug perisimu ikni wilip atisireg, 'Namloho, kik ma,' irisi. 29 Kik ma irisimu amloho tamon inowen te, 'Nikni, haren nubam uruk ane holoho umbusuk fug angge hiyabuk wit hutuk lit weregman mo ilig am wirig am turuk latisi angge famen wam kambing misig hori men isag talihip ulug og nitikin fug,' irisi. 30 'Hat hamloho aru humbahalug laruk lit haren angge hilalug hiyap siyahon men elehap tik larisi angge famen nin wahama hindi hehenteg wam sapi fano roho endetuk laheyon isag erehen,' irisi. 31 Irisimu ikniyen, 'Namloho, hat likiya hupmu an men wereg lit anden tohon oho hat ngi reg lahen. 32 Hot aru war atisi angge oluk aha, longgo irisi angge inam ahama an oho nahiyeg hihi hag toho har oho hahiyeg himin,' irisi," ulug Yesusen hiyag isibag.

Lukas 16

1 Yesusen otsi wene hiyag isaruk lit, "Ap suwon tung ahun misig men amingmingangge aren angge foroho latisiyon misig men welatusa. Welatusama ap ekeyen ap suwon ino fam, 'Hat hamingmingangge inowen haren angge arimano saplangge hik-hak isaruk,' ulug hiyag itisi. 2 Hiyag itisiyon hol harisireg amingmingangge ino wol tirisireg, 'Haren nanggintikinmu an holtikik? Suwesingga uang winaharuk lit hahatuk lahenon arimano kim haminen obog toho tiya imbik ma. Kim haminteg anden angge hat foroho laruhun fuhen mondabi heriye hubaharuk lahi,' ari ulug ele olok toho hiyag itisi. 3 Hiyag itisimu ap inowen inggareg fahet wenggel haruk lit, 'Nikniyen heriye nubahakumu nanggintuk laruhuk? Yabuk wit ta fug teg lahi, ap unubam heng eneptuk ane ninggali reg lahi,' perisi. 4 'Nikniyen heriye nubahakumu ap winonen nit nim welamuhuk nubam ukag ulug turuk latmin ane wenggel haruk lahi,' perisi. 5 Perisireg ap suwonen og isaruson paleg angge reg latuson arimano misig-misig wol eneptusareg te ap atam waharisiyon ino fam, 'Nikniyen angge nunggeyen paleg lahen?' ulug kapal harisi. 6 Kapal harisimu, 'Wam sei ahaluwe kubag teng uhan paleg lahi,' irisimu, 'Paleg lahen angge fahet suwesingga haharoho foroho lahiyon tu wereg. Hur atmihinteg folo-folo kim haruk lit kubag teng uhan ware fesemihinteg kubag teng piren haharin,' ulug hiyag itisi. 7 Hiyag itisiyon ino larisimu pirenehon ino waharisimu ubam kapal haruk lit, 'Nikniyen angge nunggeyen paleg lahen?' irisimu, ' Nasi anggen sum teng uhan paleg lahi,' irisimu, 'Paleg lahen angge fahet suwesingga haharoho foroho lahiyon tu wereg. Sum teng uhan ware fesemihinteg sum teng hinahan haharin,' ulug hiyag itisi." 8 Ari hiyag itisi ulug Yesusen otsi hiyag isibareg nin ele uruk lit, "Ap suwon amingmingangge inowen ikni angge hondo ribisibag angge famen fobik welaruhuk ambeg nangginoho welaruhuk ulug indi anggar atisi," ulug Yesus ap ino wel turuk latfag. "Ap kinangmon inindi folo-folo anggar atuk angge famen it seleg tegma wereg inap arimano inindi folo-folo anggar atuk eleg," ulug Yesusen otsi indit toho hiyag isibag. 9 " Uang siyahon ari fam ayeg war isa fug tehen hunumbaliyen oho Allah men mondabi welamuhuk ukag ulug uang siyahon ari fam ap ari pali war enebuhup," ulug Yesusen indit toho hiyag isibag. 10 "Ap misihen tor angge famen fano roho foroho laruhu halug su angge oho fano roho foroho laruhu. Tor angge famen siyag toho foroho laruhu halug su angge oho siyag toho foroho laruhu. 11 Nori, uang siyahon fano roho foroho lam fug teg lahep halug anggengge fanowon nangginoho foroho lamuhup? 12 Ap enenggengge siyag toho foroho lahepma hiren angge san og hisa reg?" ulug Yesusen kapal isibag. 13 "Ap misig iknisi piren werehonen mingming turukmu enele fano holuk fug teg. Ikni misig fahet nirim peruk lit ikni eke fahet ele fano holmin peruk. Hebeloho re ikni misig fahet fano peruk lit ikni eke fahet nirim ulug ele holtuk eleg. Allah Ninikni apma welahe uruk lahep halug uang siyahon apma welam fug teg lahep," ulug Yesusen hiyag isibag. 14 Farisi inap uang fahet ninindi peruk latfag inap arimano Yesusen hiyag isibag ane hol hibareg ehekon ari siyag ane ehek ulug inda yako inggaliyap tibag. 15 Inggaliyap tibagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "Hiren ap iniline niren pikir ane eneg turuk lahe uruk lahep angge famen Allahn hunundama peruk lahebon ari hisaruk lit wereg. Ap kinangmonen palimu wereg peruk ane fahet Allahn apma wereg peruk. 16 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun uwan wam fugmu Musa wene men atam hiyag isaruk latfag inap arimanowen ibag ane men wene ari senegman eneg Yohanes kik waharisi. Yohanes kik waharisimu ketiya Allah ap obog toho Hinikni aruhu ulug wene fanowon ino hiyag isaruk. Hiyag isarukmu ap anggolo miyaltil kik waharuk," ulug Yesusen hiyag isibag. 17 "Pohol men kinang men eleg am teg angge famen wene haharehon fam ilanggen tor angge werehon eleg am fug teg. 18 Aben uhe subon embeselug keron hilaruk halug siyag ane turuk. Hiyap ahun subonen embeserukon ap ekeyen hilaruk halug siyag ane turuk," ulug Yesusen hiyag isibag. 19 "Ap suwon tung ahun eke wereg lit sum fanowon eneg wan turuk lit suburu men wam men likiya hupmu naruk lit ahiyeg toho welatisi. 20 Ap siyahon eke anggengge eleg ahun ahap salukangge reg ahun unuk Lazarus ino 21 suburu anggen men ahap men ap suwon inowen embeserukon namin ulug owahalma libareg yinggig latisi. Yinggigmu mene waharusareg ebene yowil arimano milang heheg naruk latusa. 22 Misihim welatusareg ap siyahon ino war atisimu malaikaren hondoholug Abraham heriyeg ambeg fanoma imbik larusa. Ap suwon ino oho war atisimu kinangma sale feserusa. 23 Sale feserusama ap warehon wereg ambeg libareg ouk anggolo waruk ambeg wereg lit yet harukmen Lazarus ino Abraham min fanoma yatma weregma yet harisi. 24 Yet harisireg ele hi roho uruk lit, 'Nikni Abraham, an hindi niyimin. Lazarus ino inggik tum ikma tung halug nambilikanggenma ik ahaluwe are ribik watmisiyen monde femihin. Indok aruwen siyahap naptuken ouk anggolo roho welahi,' irisi. 25 Irisimu Abraham inowen, 'Namloho, hat holuk wereg lit fano roho welatikin. Lazarus oluk wereg lit siyag toho welatisi angge ketiya tuma ahiyeg toho wereg. Hat te arima siyagma welahen. 26 Hit honggoleg nit honggoleg fanggong yaron werehen nit filen hit fil wam fug teg. Hit filen nit fil wam fug teg,' irisi. 27 Irisimu ap suwon inowen, 'Nikni, an nibam notsi fuwaben werehon 28 ir oho siyag ane turuk lit an welahi ambeg siyagma wamuhup tohon komo enebuhuwen Lazarus monde femihin,' irisi. 29 Irisimu Abrahamen, 'Musa wene men Allah wene hiyag isaruk latfag inap enewene werehon ari fam onoluk aruhu,' irisi. 30 Irisimu, 'A, nikni Abraham, ari fam onoluk aruhu fug. Atam war atisiyon oluk atug enembeg lelepma siyag ane embeselug holtep,' irisi. 31 Irisimu Abraham inowen, 'Musa men Allahn ibag ane hiyag isaruk latfag inap men enele holtuk eleg halug ap atam war atisiyon oluk atug hiyag isa lahumu holuhup fug,' irisi," ulug Yesusen hiyag isibag.

Lukas 17

1 Yesusen otsi komo eneptuk lit, "Ari roho tin ulug ap inindi kahaltukon ari wereg laruhu famen ap ari roho tin ulug inindi kahaltuk ahun ino inggareg indi anggin aruhu. 2 Ap inine elehon inindi kahal enebuhu rohon ap ino helep simbuk humon anggolopma ililoho ik ahummu hik isahupmu fano. 3 Hininggareg anggat toho welamok! Hare misig siyag ane turuk halug komo riyok. Nambiken tirikik ulug wenggel haruk halug eleg aha piyok. 4 Hareyen hat hubam o misihim sambil sabirenam olok ane turuk halug sabirenam hambeg suhuloho waharuk lit, 'Nare, hubam siyag ane tihireg mangno ul,' uruk halug nindimu eleg aha uhun," ibag. 5 Yesus otsiyen Onowe fam heng turuk lit, "Nonowe, ninindi Allah fam wenggel harukon ninineyap nenebin," ibag. 6 Ibagma Yesusen, "Hinindi Allah tem peruk lit wene soluk anggen hahon hunundaman tot welalep halug hiren, 'E ara ahen umanggener angge heneko ik ahummu yag arik lag,' elepma yag arik lelep," ulug Ele indit toho hiyag isibag. 7 "Hit aruma welahebon sehelimu misig amingmingangge werehon eke wereg. Amingmingangge ino yabuk wituk angge wam foroho angge ibam waharuk halug, 'Suburu hat tam na ma!' ulug hiyag utuk lahep? 8 Ari hag toho turuk lahep fug. 'Suburu an fahet esetmihinteg osoho felug sum fanowon wan toho hondog nabik watnihinmu namin. Suburu men ik men an tam naminmu hat fobik namihin,' uruk lahep," ibag. 9 "Amingmingangge inowen at let turuk ane fahet namloho ulug hi ruruk eleg, we tuk ane tehek peruk. 10 Amingmingangge ari hag toho hit An notsi welahep. Allahn ari turuk lamuhup ulug hiyag hisahuwon ino obog toho tebuhupteg amingmingangge siyahon eneg welahe uhup. Niren turukuk ane ari Allahn telep peruk ane turukuk uhup," ulug Otsi hiyag isibag. 11 Yesusen Yerusalem lamin ulug Galilea embeselug Samaria keyen laruk latfag. 12 Laruk latfareg o pumbuk eke larukmen ap numen enehap salukangge reg inap luhaloho wereg lit yatman Yesus yet hibag. 13 Yatman Yesus yet hibareg enele hi roho uruk lit, "Yesus Nonowe fanowon, Haren hindi nisimin," uruk latfag. 14 Uruk latfagma Yesusen it yer isibareg, " Imam inap enembeg henehap kim hisalusan lalihip," ibagma larukmen keman fano atfag. 15 Fano atfagma at numon ino ahap fanowon kim hibareg, "Yesusen ari ehekma fano ahi," pibareg suhuloho watfareg ele humon fam Allah wel til waharuk latfareg 16 Yesus alukema hur atfareg, "Yesus Nowe," uruk latfag. Yesus Nowe uruk latfag ahun ino Samaria ahun welatfag. 17 Samaria ahun welatfagma Yesusen, "Hit numen fano ahasa pihi angge famen we hat numon eneg wahen? Sohowen kema wereg?" ulug kapal hibareg, 18 "We amu ahun aru eneg suhuloho wahareg Allah wel turuk?" ibag. 19 Ari ibareg, "In atug lamihin, An nubam wenggel hehenteg wahenon ariyen fano ahen," ibag. 20 Ap Farisi inap welatfahon itanowen Yesus fam kapal haruk lit, "Allah waruhuwon nosambil waruhu," ibagma Yesus hebeloho, "Allah waruhu ehebon ino enehangge turukmu yet haruk lahep hag toho waruhu fug. 21 Aben te, 'Yet hemek, Allah tuma wereg, lumu wereg,' uruk lam fug teg. Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino hit sehelimu wereg ulug ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 22 Ari ibareg Otsi unubam uruk lit, "Hit fobik welamuhupteg hup misihim At ap kinangmon atik ibahon kim hilareg welala puhup angge famen hahup fug. 23 Aben hit hunubam enele uruk lit, 'Yet hemek At umu wereg, tuma wereg,' uruk lamuhupmu holuhupteg yami ruk fug angge enele holoho umbusuhup. 24 Lebeglu pohol alem filen atog fil lebeg turuk hag toho At ap kinangmon atik ibahon ino waruhu sambil ari inam aruhumu hiren yet hahup. 25 Ari roho uwan inam am fugmu miyaloho hik isahupteg Ebe wabuhup. 26 Ap kinangmon atik ibahon ino waruhu sambil ari indam Nuh umalikisi unubam atfahon ino hikit toho aruhu. 27 It indam welatfahon arimano suburu nenggeg ik nenggeg turuk lit aben hiyap heleheg hiyaben ap heleheg turuk lit welatfagma Nuh kou fam kibag sambil ino ik humon yenggeltil laharuk lit it arimano waroho lin ibag. 28 Lot umalikisi welatfahonen oho ari hag toho turuk latfag. Iren oho suburu nenggeg ik nenggeg og eseheg onggo paloho heleheg yabuk wireheg o wireheg turuk lit welatfagma 29 hun Lot ino Sodom embeselug libag sambil ino indok men helebanggen men poholman o pumbuk ino fam pilabik watfagma it arimano obog toho waroho lin ibag. 30 Ap kinangmon atik ibahon ino inam aruhu sambil ino ap arimano ari hag toho welamuhup. 31 O ari tuhu sambil ino silimu o palimu heriyeg lit welaruhuwon at anggengge mun angge man angge olma werehon hilamin ulug kuhu fug. Yabukmu werehon ino nibam suhuloho lamin puhu fug. 32 Lot uhe inowen tibag ane wenggel homok! 33 An noluk welaruhuk peruk lit wereg ahun ino oluk welaruhu fug. Longgo uhuk peruk lit wereg ahun ino Allah olohotma mondabi oluk welaruhu. 34 Allah waruhu sambil ino hubanggo ap piren misigmu nohoruk lamuhup angge famen misig hilahureg eke umbusuhu ulug tem toho komo heneptuk lahi," ibag. 35 "Hiyap piren misigmu roti anggen lilibug turuk lamuhup angge famen misig hilahureg eke umbusuhu. 36 Ap piren yabuk wituk lamuhup angge famen misig hilahureg eke umbusuhu," ulug hiyag isibag. 37 Hiyag isibagma Otsiyen Yesus fam kapal haruk lit, "Keman tuhu ane fahet ehen?" ibagma Yesusen, "Sobon men pamo men enele ngu ruruk halug ari amben angge ita wereg peruk lahep," ulug hiyag isibag.

Lukas 18

1 Yesusen otsi indit toho hiyag isaruk lit, "Sembahyang uruk lit saplangge uruk lahe peruk lam fug," ulug hiyag isibag. 2 Hiyag isaruk lit, "O pumbuk eke ap suwon unggum kong turuk latisi ahun misig wereg lit Allah fahet akol ha fug angge ap winon fahet oho akol toho welatisi fug. 3 O pumbuk ino fam hiyap yuwohon misig ap eke min seli roho welatisiyon inowen alem kong turuk ahun ino ambeg likiya hupmu waharuk lit, 'Alem anden tohon ino kong nitmihin,' ulug ik waharuk latisi. 4 Ubam ari ik waharuk latisi angge famen ap inowen hiyap ino ele holoho embeseruk latisireg fobik indimu wenggel haruk lit, 'An Allah fahet nakol toho welahi fug angge, ap winon faher oho nakol toho welahi fug angge famen 5 hiyap ari nele yong naptuk lit an nubam yik kilabik waruhu rohon unggum aren tohon kong itmin,' perisi," ulug Yesusen hiyag isibag. 6 Hiyag isibareg, "Unggum kong turuk ahun indi hareyon inowen perisi ane ari hir oho wenggel haruk lamok. 7 Ap Allahn mumal eneptisiyon arimanowen Ubam enele likiya hupmu urukon iren tohon unggum kong isa fug anggeyen sono ha ulug hikip tebeselug enele holoho umbusuk teg? 8 Allah umalikisi unubam alem wereg halug folo-folo kong isaruk laruhu ulug tem toho hiyag hisaruk lahi. Ap kinangmon atik ibahon ino waharuk lit Allah fam tem peruk inap weregma ano elegma ano waruhu?" ulug Yesusen kapal isibag. 9 Ap winonen nit fano ulug ininggareg wel taruk latfag inaben ap winon fahet hit siyag ulug apmayap eneptuk latfagma Yesusen wene misig indit toho hiyag isibag. 10 "Ap piren sembahyang ul ulug sembahyang uruk ibam laruson misig Farisi ahun, misig pemerintah amingmingangge ap fam uang embelug lalihip uruk ahun welatisiyon ino men larusa. 11 Larusareg Farisi ahun ino pulmu unduhuk lit undaman sembahyang uruk lit, 'Allah Nikni, ap winon hag toho welahi fug. Ap unusuruk lit enenggengge hilaruk lahi fug. Ap unubam siyag ane turuk lahi fug. Ap unuhesi hilaruk lahi fug. Pemerintah amingmingangge siyag ane turuk ahun tu hag toho welahi fug. 12 Minggu misig fam Hat hubam sembahyang imin ulug hiyang ninggik pirenam welahi. Anden angge palu numen tebelug numon ino Hat hunuk fam emberuk lahi,' irisi. 13 Ari urukmu pemerintah amingmingangge ino ilanma unduhuk lit nil poholma lahap hamin fug peruk lit kunuk toho wereg lit, 'Allah Nikni, an siyag ane turuk nahun Hindi niyimin,' irisi." 14 Hindi niyimin irisi ulug hiyag isibareg Yesusen te, "Ap aru Allahn fanowap tirisimu ibam larisi. Farisi ahun ino fanowap tirisi fug. Inggareg palimuwap tarukon Allahn apmayap tuhu, inggareg apmayap tarukon Allahn palimuwap tuhu," ulug pikit toho hiyag isibag. 15 Yesusen wene hiyag isarukmen aben unumalikisi toron Yesusen hi enepmisi ulug hondog eneplug waharuk latfag. Waharukmu Yesus otsiyen yer isibareg malik toron nungge fahet hondog eneplug waharuk ulug per enepfag. 16 Per eneptukmen Yesusen, "Malik toron arimano An nambeg wamag tohon hiren per enebuk fug," ulug malik toron wol eneptuk lit, "Allah ap obog toho Inikni aruhuwon malik aruma hag toho werehon eneg Inikni aruhu," ibag. 17 "Malik toronen, 'Allah ap obog toho Inikni aruhuwon Ar oho nit Ninikni nir oho At umaliki,' urukon hag toho uruk elehon Allah weregma kuk fug teg, ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 18 Yahudi inap onowe roho werehon misihen Yesus fam kapal haruk lit, "Nowe, Hat fano ane hiyag isaruk Hahun, an Allah ambeg kuhukteg mondabi noluk welaruhuken nanggin-nanggin turuk laruhuk, hiyag nimin," ibag. 19 Ibagma Yesusen hebeloho, "Nare, An nubam nungge fahet Hat fano Hahun ehen? We Allah misig eneg fanowon wereg," ibareg, 20 "Allah wene atam ibahon ari hat holuk: Hiyap pal ta fug, ap unusuk fug, yoholiyangge hila fug, ap enebug henele si uk fug, hiniknisi hinisingasi hinindi roho welamuhup ibahon ari hat holuk," ibag. 21 Ibagma ap inowen hebeloho, "Ehenon ari nebe kabinimu holtuk latikikon ketiya Haren ehenon oho holihi," ibag. 22 Ibag ane ari Yesusen hol hibareg Yesusen, "We misig eneg holuk atuk eleg: Haren angge obog toho ayeg waruhunteg ap enenggengge elehon ayeg waruhun angge arimano og isa lahunmu hat ngi aruhun angge poholma welaruhu. Poholma werehen suhuloho Nambeg waruhunmu An men ambiyeg laruk lamuhuk," ibag. 23 Yesusen ibag ane ap inowen hol hibareg aren angge anggolo werehen indi anggin atfag. 24 Indi anggin atfareg weregma Yesusen yet hibareg ap winon hiyag isaruk lit, "Ap ininggikmu uang anggolo werehon Allah ambeg kuk teg angge famen anggengge anggolo werehen kuk fug teg. 25 Wam sapi lisu fo reg keyen kuk hag teg halug ap enengge anggolo werehon eke Allah ambeg kuk teg," ibag. 26 Ibag ane ari ap arimanowen hol hibareg, "Haren ari ehenma ap sa Allah ambeg kuk teg?" ulug Yesus kapal hibagma 27 Yesusen, "Ap kinangmonen tuk fug tohon ari Allahn eneg tuk hag teg lit wereg," ibag. 28 Ari ibagma Petrusen, "Nowe, niren angge mun angge man angge embeserukukteg Hat men ambiyeg laruk lahe," ibagma 29 Yesusen, "Allah wene fahet ibam embeselug uhe owesi otsi embeselug ikni isinga umaliki embeselug laruk inap arimano 30 ketiya kinangma welahe li Allahn onggo sebe roho og isahureg fobik welamuhupmu Allah men mondabi onoluk welamuhup," ibag. 31 Yesusen otsi nisanggowen Niraham tiya maniyek ulug wol enepfareg Ele hiyag isaruk lit, "Nori, nit Yerusalem ilig amuhukmu wene atam hiyag isaruk latfag inap arimanowen At ap kinangmon atfahon fahet haharoho imbibahon hikit aruhu. 32 At ino Allah wene enepeleg inap og isahupmu Inggaliyap turuk lit Ebe watuk lit wasubag sup isaruk lit 33 siyahap turuk lit pinggi ware fesuhup. Ware fesuhup angge famen hup hinahaneg angge Allahn Olukap tuhu," ulug hiyag isibag. 34 Hiyag isibahon fahet inindi sohu reg lit nungge fahet hiyag nesehek ulug inindi anggar atfag fug. 35 Yesus o Yerikho lamin ulug horogma larukmen ap il hupnihon funggalma heriyeg lit ap la wam turukon fam hengangge heng eneptuk latfag. 36 Heng eneptuk lit weregma ap anggolo laruk lit enele urukon hol isibareg ap anggolo nungge fahet laruk ulug ap fam umung isibagma 37 iren te, "Yesus Nazaret ahun ino men laruk," ibag. 38 Ari ibagma ele hi roho uruk lit, "Yesus Daud amloho, an Hindi niyimin," uruk latfag. 39 Uruk latfagma ap atam laruk latfahon arimanowen hele imbisin ulug pet tibagma enele holuk fug angge sobir isaruk lit ele hi roho, "Daud amloho, Hindi niyimin," uruk latfag. 40 Uruk latfagma Yesus in atfareg, "Ap ari Nambeg tiya hondoholug maniyek," ibag. Ibagma ap ino Iraham watfagma Yesusen at ubam kapal haruk lit, 41 "Nungge ane nubam timisi ulug heng Naptuk lahen?" ibagma, "Nowe, an nil fano atnisiyen heng Haptuk lahi," ibag. 42 Ibagma Yesusen, "Hil fano amag! Nil fanowap napmisi ulug we tem toho pehenon ariyen fano ahen," ibag. 43 Yesusen ari irikim il fano atfagma Yesus men ambiyeg laruk lit Allah wel turuk latfag. Wel turukmu ap anggolo arimanowen yet hibareg iren oho Allah wel turuk latfag.

Lukas 19

1 Yesus o Yerusalem lamin ulug o Yerikho keyen laruk latfag. 2 Larukmen ap eke unuk Zakheus pemerintah amingmingangge ap fam uang embelug lalihip uruk inap onowe aren angge anggolo werehen at tung ahun hag toho welatfag. 3 Zakheus inowen Yesus yet ha lamin ulug libareg at uwag horog tehen ap anggolo arimanowen mapmu rehen yet ha fug teg latfag. 4 Yet ha fug tehen folo-folo olohotma arik libareg Yesus ke aru waharukmu yet hamin ulug e ara fene lahibag. 5 Lahibareg weregma Yesus iraham libareg lahap haruk lit, "Zakheus, hat hibam ketiya lulen folo wambik ma," ibag. 6 Ari ibagma folo-folo wambibareg ahiyeg haruk lit Yesus hondoholug ibam libag. 7 Ibam kurukmu aben yet hibareg, "Ap siyag ane eneg turuk ahun ibam nungge fahet kehek," ulug enele siyag toho uruk latfag. 8 Uruk latfagma Zakheusen Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, ap hiyap enenggengge elehon anden angge pul ke minggiroho og isamin," ibareg, "Aben tohon hilarikikon faher oho iren angge fahet sebe roho uhanam ayeg war isamin," ibag. 9 Ibagma Yesusen, "Ap aru oho Abraham amloho werehen te Allahn o aru yoho fanowap tehek," ibag. 10 "At ap atik ibahon ino it longgo uruson hiyag enebuhukteg fanowap enebuhuk ulug waharisi," ibag. 11 Yesusen hiyag isibahon ari holfag inaben Yerusalem horogma welahereg Allah wambik waruhureg nit fanowap nenebuhuwon horog toho welahe peruk latfagma Yesusen wirimangge eke hiyag isamin pibag. 12 "Ap suwon misig o yatma lamin perisi ambeg ino ap suwon arik lahukteg nin fobik suhuloho nibam waruhuk ulug larisi. 13 Lik oho lit amingmingangge numen wol enepfareg wal taneg uang suwon og isarisi. Og isaruk lit, ' Uang aru fam onggo paleheg ayeg war eseheg turuk lamuhupmu an waruhuk,' irisi. 14 An fobik waruhuk ulug larukmen ibam yugmu inap arimanowen at nit nonowe roho welaruhu fuhen ninirim ulug ombolim muko lalihipteg hiyag irik lalihip ulug ap mon eneptusa. 15 Mon eneptusama at ino larisireg ap suwon atisireg ibam suhuloho waharisireg amingmingangge uang og isarisi inap arimano wol eneptisi. Uang og isarikikon nombaren ayeg waroho warusa perisireg hiyag numusa ulug wol eneptisi. 16 Wol eneptisimu ap atamon ino waharisireg hiyag utuk lit, 'Nikni, haren og nitikinon ino anden ayeg waroho numen warikik,' irisi. 17 Irisimu ikni inowen, 'Namloho, haren turuk latikin ane fano hiyag nerehen. Tor angge famen fano roho foroho latikinmu o pumbuk numen fahet inikni ap suwon welaruhun,' irisi. 18 Ari irisimu ap pirenehon ino waharisireg, 'Nikni, haren og nitikinon fam fuwaben ayeg waroho warikik,' irisi. 19 Irisimu ikni inowen, 'Hat eke o pumbuk fuwaben inikni roho wereg laruhun,' irisi. 20 Irisimu amingmingangge hinahanehon ino waharisireg, 'Nikni, hat holok hahun ulug nakolen an og nitikinon ino wilikap fam het toho foroho latikik angge tu hilamihin. Emberikin fuhonet sebe roho hilaruk lahen. Yag tarikin fuhonet sebe roho yahal taruk lahen. Ari roho turuk lahen ane an noluk,' irisi. 22 Irisimu ikniyen, 'Namloho hat siyag, hinggarehen ehenon ari fam hebeloho pet hapnin. Emberikik fuhonet yag tarikik fuhonet nolok nahunen hilaruk lahi ane hat holuk teg lahen. 23 Holuk teg angge famen uang og hitikikon nungge fahet ap winon og isarikin fug? Og eselenma iren ayeg waroho og hetlepma sebe roho helele,' irisi. 24 Irisireg ap welatuson arimano fam, ' Uang ari taluk tilihipteg numen forohowon ino og emek,' irisimu 25 ap arimanowen, 'Ninikni, aren numen foroho angge re nin eke nungge fahet sebe roho og umul,' ulug kapal harusa," ulug Yesusen hiyag isibag. 26 Hiyag isaruk lit, "Enengge anggolo forohowon itano Allahn sebe roho og isahu, enengge elehon itano tor angge forohoman taluk toho hilahu," ulug pikit toho hiyag isibag. 27 Hiyag isibareg ap suwonen tuhu ane hiyag isaruk lit, "An men seli roho welatuson tuman ap suwon arik waruhu fug urusa inap arimano tuma hondog eneplug wamuhupmu an nolohotman waroho lin isahup ulug ap suwonen ari irisi," ulug hiyag isibag. 28 Wene ari obog toho hiyag isibareg Yesus tam atfagma Otsi men Yerusalem fil laruk latfag. 29 Yerusalem fil laruk latfareg Yesus o Betfage men Betania men Zaitun punumu wirihon itano horogma libareg otsi piren unubam hit tam laruk lamek ulug mon eneptuk lit, 30 "O pumbuk lindi lalihipteg keledai umalik ket su atukon ap ubam laharusa fuhon ililoho weregma halihibon ari loltihipteg walug watihip. 31 Aben nungge fahet loltuk lahep ulug umung hisaruk halug, 'Nonowe asehet tehen mon nenebehekma loltuk lahe,' ilihip," ibag. 32 Ibagma Yesus otsi piren mon enepfahon itano libareg Onoweyen hiyag isibahon hikit toho weregma libag. 33 Libareg keledai umalik ino loltukmen ngi inap arimanowen, "Nungge fahet loltuk lahep," ibagma iren te, "Nonowe asehet tehen mon nenebehekma loltuk lahe," ibag. 35 Ibareg keledai ino Yesus ambeg walug watfareg enesum wan tohon nonggoloho keledai palimu tuwale fibareg Yesus hamboko horiye fik lahibag. 36 Lahibareg larukmen ap arimanowen enesum nonggoloho Nonowe watmisi ke ulug funggalem ke tuwaltil laruk latfag. 37 Tuwaltil laruk lit Zaitun punumu wamburuk lit Yesus otsi men ap anggolo laruk latfahon arimanowen enehiyeg atfagma enele humon fam Allah wel turuk lit, "Mun angge man angge aben tuk fug ane nonolohotman tirisiyon yet harukuk. 38 Ap suwon Allah unuk fam waharukon hi ruruk lahe. Poholman palimu werehon Allahn fanowap tirisimu At wel turuk lamuhup," uruk latfag. 39 Ari uruk latfagma Farisi inap it sehelimu werehonen Yesus fam enele uruk lit, "Nonowe, Hotsi enele eleg amusan komo enebin," ibagma 40 Yesusen, "An notsi aruma enele eleg amusa halug helep aruman enele hi roho ulusa. Ari tem toho ihi," ibag. 41 Ari ibareg Yesus o Yerusalem horogma libareg o pumbuk yet hibareg uba yatuk lit, 42 "O Yerusalem nindiyen-e, hat fanowap habuhuwon ino yoho holuk toho welalen angge famen ketiya hat holohotma ari hiraho lit wereg. 43 Tot welaruhunmu ap seliyonen walinggoho kilap habuhupteg huwabuk oho lit kinang amuwon habuloho o Yerusalem elehet yaron ohowon ino horohap tuhupteg kuhup. 44 Kuhupteg hibam halog tebeseruk lit hunumalikisi unusuruk lit helep elehet ohowon ubule misig oho welaruhu fug. Allahn fanowap hapmin perisi sambil ari haren wenggel harikin fugmu ari roho huwabuhup," ibag. 45 Yesus o Yerusalem Allah ibam kibareg onggo paloho ayeg waroho waruk inap yanggal eneptuk lit, 46 "An nibam tu sembahyang uruk ibam haharoho wereg angge famen hiren siyag ane turuk inap inibamap tirikip," ibag. 47 Ibareg likiya hupmu Allah ibamen wene hiyag isarukmu imam onowesi suwon men Musa wene onoluk inap men Yahudi onowesi suwon men alem nungge fam umbuhukteg wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag angge famen ap anggolo wene fanowon holtul ulug luhal arik watfagma senebuk fug teg latfag.

Lukas 20

1 Misihim sambil Yesusen Allah ibamen wene fanowon hiyag isarukmu imam onowesi suwon men Musa wene onoluk inap men Yahudi inap onowesi men Ambeg libareg kapal haruk lit, 2 "Haren turuk lahenon ari san Hineyap haptisireg Holukap haptisimu turuk lahen, nir oho hiyag nisimin," ibag. 3 Ibagma Yesusen, "Anden oho hit hunubam hebeloho kapal hisamin. 4 Yohanesen ap ikma pilap eneptuk latisiyon ari poholman perisi ane ano, ap kinangmonen perusa ane ano ulug hiren An hiyag Nemek," ibag. 5 Ibagma it-it enele sahaltuk lit, "Poholman perisi ane ul halug nungge fahet at ele holtikip fug ik ohoreg. 6 Ap kinangmonen perusa ane ul halug ap aruman Yohanes ari Allahn monde ferisiyon tem toho peruk lit helep fam nunusuk ohoreg," uruk latfag. 7 Uruk latfareg Yesus fam, "Nenepeleg," ibagma 8 Yesusen, "Hiren nenepeleg ehepma Anden oho An nineyap naptisiyon fahet hiyag hisamin fug," ibag. 9 Yesusen ap anggolo weregma indit toho hiyag isaruk lit, "Ap misihen hele anggur yabuk wiri feserisireg ap winon foroho lamuhup ulug hiyag isarisireg o yatma larisireg amusun toho welatisi. 10 Welatisireg anggur anggen urukon li waharuk ulug anggen eke minggiroho numbahakup ulug amingmingangge monde ferisi. Monde ferisimu yabuk foroho inap enembeg larukmen ware feserusareg og humul fug ulug yanggaltusa. 11 Yanggaltusama nin amingmingangge eke monde ferisimu ino oho ambi roho ebe watuk lit har oho og humul fug ulug yanggaltusa. 12 Yanggaltusama amingmingangge hinahanehon monde ferisimu ebe ware feserusareg miyaloho hik isarusa. 13 Hik isarusama ngi ahun inowen nangginoho timin perisireg namloho nindiyon monde feminmu at fahet enekol hahup perisireg monde ferisi. 14 Monde ferisimu waharukmu yet harusareg, 'Yabuk ngi aruhuwon ino waharuken pinggi ware fusulteg yabuk nit ngi amuhuk,' ulug enele sahaltuk latusa. 15 Sahaltuk latusareg waroho elehet selma hik isarusareg pinggi ware feserusa. Yabuk ngi ahun ino waharuk lit yabuk foroho inap unubam nangginuhu," ulug Yesusen ele indit toho kapal isibag. 16 Kapal isibareg, "Ngi ahun waruhureg yabuk foroho inap waroho pinggi unusuhureg yabuk ino ap winon hiyag isahu," ibag. Ari ibagma ap arimanowen hol hibareg, "Ari roho tuk fug teg," ibagma 17 Yesusen yer isibareg, "Wene atamon fam haharoho imbibahon iminon tu holeg lamok, 'O wituk inaben helep tu siyag ulug hik isaruson ino ubule yag atisi.' Nungge ulug haharoho imbibag? 18 Ap eke helep ubule ino fam uyug kik turuk lit mako wambuhureg uyug fala roho uwag lilibug toho lin uhu. Helep inowen ap ino hondo ruhu halug ap ino lilibug toho kinang aruhu," ulug Yesusen hiyag isibag. 19 Hiyag isibagma Musa wene onoluk inap, imam onowesi suwon arimanowen, "Yesusen hiyag nesehekon ari nit fahet ehek," ulug enele sahaltuk lit o ino sambil Yesus ki rul ulug tibag angge famen ap anggolo enekolen imbisibag. 20 Musa wene onoluk inap men imam onowesi men Yesus uruk ane aluwat halihip ulug ap mon eneptuk lit, "Yesusen siyag ane uruk halug senebuhukteg pemerintah ap suwon wereg ambeg hondoholug lahuken Aren uruk ane aluwat haruk lit Yesus ele holtuk inap hag toho turuk latihip," ibag. 21 Ibagma libareg Yesus fam kapal haruk lit, "Nonowe, ap winon fahet Nakol puk fug angge Hele uruk lahenon Allahn peruk hag toho Hindi wirik toho hiyag isaruk lahen. 22 Ap suwon Kaisar inowen uang heng neneptukmu og um teg ano, og um fug teg ano?" ulug kapal hibag. 23 Kapal haruk lit unundaman un ane wenggeltuk lit urukon ari Yesusen oluk atfareg, 24 " Uang anggen misig og Nirik maniyek, kim haminen, orohole ilit tehon men unuk haharehon men ap sa hahareg lit wereg?" ulug kapal isibagma, "Kaisar orohole men unuk men hahareg lit wereg," ibag. 25 Ari ibagma Yesusen hebeloho Ele uruk lit, "Kaisar og um hahon Kaisar og umuhup. Allah og Um hahon Allah og Umuhup," ibag. 26 Yesusen ari roho hiyag isarukmu hol hibareg unggum Ubam umbul pibahon ino umbuk fug teg latfagma enekolen enele eleg angge welatfag. 27 Misihim Saduki inap ap war atukon Allahn onolukap enebuhu fug peruk inap Yesus ambeg watfareg, 28 "Nonowe, Musan nit fahet haharoho imbibahon te: Ap misig umalik indag ta fug angge uhe tuhum weregma lin isalug war atukmu areyen nowe ubalmangge malik enderuhuk ulug hiyap ino hilahu ulug haharoho imbibag ane fahet niren kapal Huyul," ibag. 29 "Ap misig umalikisi enebe sabiren welatusa. Onowe wandabonen hiyap hilarisireg malik endebuk fug angge war atisi. 30 Hiyap oweyen lin tirisiyon ino ot pirenehon inowen hilarisireg at ino oho malik endebuk fug angge war atisi. 31 It piren itano war atusa hag toho hiyap misihon ino ekeyen wilil ekeyen wilil turukmen it fuwaben itano oho obog toho malik endebuk fug angge war eneg atuk latusama 32 hiyap ino oho war atisi. 33 Hiyap ino it sabiren itano og enesug latisi angge Allahn ap obog toho onolukap enebuhu sambil ap sabiren itano onolukap enebuhumu hiyap ino ap san oho laruhu?" ulug kapal hibag. 34 Kapal hibagma Yesusen, "Ap kinangmonen aben hiyap heleheg hiyaben ap heleheg turuk. 35 Allahn tu Numalikisi ulug ap onolukap enebuhumu poholma kuhupteg aben hiyap heleheg hiyaben ap heleheg tuhup fug. 36 It arimano Allahn onolukap enebuhumu war am fug angge Allah umalikisi malaikat hag toho welamuhup. 37 Musan haharoho imbibahon ariyen ap warehon onoluk amuhup ane seleg teg lit wereg. Musa e folim indok ambulpul turukmu iraham libareg Allah unuk uruk lit, 'Abraham Ikni re Allah wereg, Ishak men Yakub men Inikni re Allah wereg,' ulug Allah wel tibag. 38 Abraham men Ishak men Yakub men ap warehon hag toho wereg eleg. Allah olohotma werehon obog toho onoluk eneg wereg," ulug Yesusen hiyag isibag. 39 Hiyag isibagma Musa wene onoluk inap itanowen, "Nonowe, ehenon ari fano hiyag nesehen," ibareg 40 enele anggin atfareg eke umung ha fug angge welatfag. 41 Yesusen it arimano hiyag isaruk lit, "Aben Mesias ino fahet Daud amloho urukon ari nungge fahet uruk? 42 Daud inggarehen Mazmur wene fam hahatuk lit, 'Nikni Allah inowen an Nikni fam Ele uruk lit Hat men seli roho welahebon arimano Huyug apma umbuhuken Ninggik pikit fil tiya hur arik ma ibag,' ulug haharoho imbibag. 44 Daud inggarehen Kristus Nikni ibag angge famen Mesias ino fahet Daud amloho nangginoho uk teg?" ulug Yesusen kapal isibag. 45 Ap anggolo luhaleg latfahon holegma Yesusen otsi hiyag isaruk lit, 46 "Musa wene onoluk inap enele holuk fug angge welamok. Enesum yaron wan toho laruk lit pasar waruk ambeg lulmu ap anggolowen hi nenebusa ulug laruk lit wene uruk ibam kulug lehoma hur atuk lit seni esetuk ambeg lehoma hur atuk lit turuk inap enele holuk fug. 47 Suburu enebit naruk hag toho hiyap yuwohon enengge inibam feleng toho hilaruk lit aben fano helehesa ukag ulug sembahyang yaron uruk angge famen Allahn unusuruk lit mondabi siyagma umbusuhu," ibag.

Lukas 21

1 Yesus o sembahyang uruk ibam kibareg yer enesugmen ap suwonen uang derma fahet ulug anggolo kilaptuk ambeg emberukmu yer isibag. 2 Yer isaruk lit hiyap yuwon eke anggengge elehon uang anggen piren emberukmu yet hibareg 3 Yesusen ele uruk lit, "Hiyap yuwohon aru anggengge eleg angge famen anggolo embehek, it winon enenggengge anggolo foroho angge famen tor angge embehesa. 4 It arimanowen enenggengge sebe roho werehon embehesama hiyap yuwohon ari suburu onggo paloho nahuk ulug fet taluhon itano obog toho embehek," ibag. 5 Ap welatfahon itanowen o Allah ibam walinggoho kim haruk lit, "Helep fanowon aruma fene aliliyangge fanowon lahabe feruson men mun angge man angge Allah fahet emberuk latuson men nenekolen-e," uruk latfagma Yesusen, 6 "Fano angge yet hehebon aruma tot welamuhukmu obog halog toho lin uruk lit helep palimu werehon aruma misig oho welaruhu fug, obog halog toho wambuhu," ibag. 7 Yesusen ari ibagma ap arimanowen kapal haruk lit, "Nonowe, Haren ehenon ari nosambil aruhu ane fahet ehen? Enehangge nungge hag toho tuhumu yet hahukteg nonoluk aruhu?" ulug kapal hibag. 8 Kapal hibahon fahet Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "Hinindi ninap heneptuk inap waharuk lit An nunuk uruk lit ekeyen an Honowe tu waharuk lahi, ekeyen waruhu sambil horog teg ulug hunubam uk nowen honoluk toho wereg lit enele holuk fug. 9 Tog aptuk lit pin unusuruk urukmu holuhup ane Allah indimuwen tam perukon fam turuk ulug henekol toho welamuhup fug. Siyag ane ari turuk urukmu holuhup halug pohol kinang ketiya eleg atmisiyen turuk ulug puk fug," ulug hiyag isibag. 10 Hiyag isibareg nin Ele uruk lit, "O pumbuk ekeyen te o pumbuk eke min tog aptuk lamuhup. Ap ekeyen te ap eke min seli roho welamuhup. 11 O meken ap unusuruk lit suburu oboken eneyeg hambuk il, ouken ap war atil pohol keyen tuhu ane fahet enekol anggolo haruk lamuhup. 12 Anden ihiyon ari uwan tuk fugmu hit Yesus wene uruk inap ulug sen henebuhupteg hele wat heneplug wene uruk ibamen ap suwon wereg ambeg hondog henebuhupteg penjara fam kilap henebuhupmu pemerintah ap suwon men unggum kong turuk inap enelukema unduhuk hunubahik lahup. 13 Enelukema unduhuk hunubahik lahupmu hiren ap suwon hiyag isaruk lit nit Nonowe Yesus atisiyon ino hir oho Honowe aruhu ulug fag toho hiyag usul peruk lamuhup. 14 Hinog og hisahupmu nungge hebeloho uhuk ulug hinindi anggin toho welamuhup fug. 15 Hiren ino sambil uhup ane fahet Anden hiyag hisahukmu seliyonen hunusul puhubon arimanowen hunumbahakupteg enele eleg angge welamuhup. 16 Hiniknisi hinisingasi honowesi honotsi honori hunumbalisi arimanowen hunusukag ulug huruwe laruk lamuhupmu hit welahebon aruma winon eke pinggi hunusuhup. 17 Hit fahet ap aruma Yesus umalikisi wereg ulug ap obog tohowen ninirim uruk lamuhup. 18 Honoruk hununggulmu wilip atukon misig oho longgo uhup fug. 19 Wene fanowon hininggik ine roho senetuk lamuhupmu mondabi honoluk welamuhup." 20 "O Yerusalem pumbuk humon ino ap seliyon onolok inap arimanowen walinggoho kilap eneptukmu yer isahupteg ketiya pin unusuk ohoreg puhup. 21 O Yerusalem walinggoho wereg inap punu keyen longgo uhup, pumbukmu wereg inap folo-folo wilip amuhup, ho roho laruk ambeg werehon kik wamuhup fug. 22 Atam haharoho imbibahon hikit toho Allahn hebeloho unusuhu. 23 Siyag aruhu sambil ino hiyap malik forohowon men ag mondotukon men siyahap eneptuken inindi anggin toho welamuhup. Ap arimano siyahap eneptuk lit onolok ane unubam tuhup. 24 Karog ayeg fam kong toho ininggik hele waroho umu fil ahamu fil hondog eneplug lahup. Wene enepeleg inaben o Yerusalem unuyuhen sobir isahupmu Allahn uhu sambil eneg umbusuhup." 25 "Mo suhal pikalem ilalin toho inam aruhumu laut ik humon haglabut waharuk lit aplohok kelambag tirikim hondo nenebik oho reg ulug enekol anggolo hahup. 26 Pohol ine werehon yuk tuhumu kinangma tuma nungge inam atmisi ulug ap enekolen yuk lagmag uhupteg war amuhup. 27 Allahn tuhu sambil ino At ap kinangmon atfahon ino hina apmane Ebe ine roho umbagpag toho waharukmu yet hahup. 28 Alem tuhuwon ino ak tuhu sambil fanowap henebuhuwon ino horogma waharuk ulug in atug hinisanggo leho lit welamuhup." 29 Yesusen wene eke indit toho hiyag hisamin ibareg, "E ara men e winon anggen uruk ahen men yet homok. 30 E alit subalik oho lit pik wirig halug owil turukon li warik ohoreg ulug honoluk atuk. 31 Ari fam honoluk atuk hag toho Anden ihiyon aru turukmu yet hahupteg Allah ap obog toho Inikni aruhuwon ino ketiya horog teg ulug honoluk aruhu. 32 Ap ketiya werehon eleg am fug angge weregma Anden ihiyon aru teko lahu. 33 Pohol men kinang men eleg aruhu angge famen An nele uruk lahiyon ari eleg aruhu fug," ibag. 34 "Allah waruhu sambil ino aben pak wabuhuk ulug yebangge turukon hag toho yebangge elma kuhup tohon mun angge man angge kinangma werehon fahet wenggel ha fug angge suburu fahet henebuwap toho tuk fug angge ik olokon nalug nenek turuk inaben turuk hag toho tuk fug angge wereg lit hinindimu honoluk toho welamuhup. 35 Allah waruhu sambil ino ap obog toho kinangma werehon hondo enebik oho waruhu. 36 Siyahonen hondo heneptukmu fano wilip amuhuben At ap kinangmon atfahon ino Alukema hunumbahakuwen hinindimu honoluk teg lit sembahyang uruk lamuhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 37 Unukoho Yesusen Allah wene uruk ibamen wene hiyag isaruk lit hubanggo Zaitun punumu nohik laruk latfag. 38 Ari turuk lit weregma ap anggolo Allah wene uruk ibam Aren wene hiyag nisarukon holtul ulug waharuk latfag.

Lukas 22

1 Yahudi inaben suburu roti sig elehon naruk sul Paskah sul ino horog teg latfagma imam onowesi suwon men Musa wene onoluk inap menen ap anggolo weregma senebuk fug tehen nangginoho Yesus senebuhukteg wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag. 3 Yesus otsi nisanggowen itano misig unuk te Yudas unuk eke Iskariot ino undama siyag angge Iblis kibareg 4 imam onowesi men Allah wene uruk ibam foroho inap men enembeg libag. Libareg Yesus hirahoma lahumu huruwe waruhuk ulug it arimano men enele sahaltuk lit hiyag isibag. 5 Hiyag isibagma enehiyeg hibareg niren uang onggo og humuhuk ulug hiyag itfag. 6 Hiyag itfagma Yesus hirahoma lahumu huruwe lahuk ulug indimu wenggel haruk lit welatfag. 7 Welatfagma roti sig elehon naruk sul wam domba Paskah esetuk sul ino horog atfagma 8 Yesusen Petrus men Yohanes men unubam hiyag isaruk lit, "Hit lalihipteg seni Paskah nit nulen eserik lalihip," ulug mon enepfag. 9 Mon enepfagma iren te, "Nonowe, seni Paskah ari o keman nulen eserik lalusa peruk lahen," ulug Yesus kapal hibagma Yesusen, 10 "O pumbukmu kilihipteg ap misihen ik kubag fam hinanggoho walug larukmu yet halihibon ari ombolim lalihipteg at kimisi ibam ino kilihip. 11 Kilihipteg o ngi ahun ino fam, 'Nonoweyen o keyen Notsi men seni Paskah nul ulug mon nenebehekma wahereg umung hiyaruk lahe,' ilihipmu 12 ap inowen o suwon mun angge man angge wereg ibam hiyag hisamisimu o ariyen isag neneplihip," ulug Otsi hiyag isibag. 13 Hiyag isibagma libareg Yesusen ibag ane hikit toho o ino hiyahibareg esetuk latfag. 14 Hup atfagma suburu nul ulug Yesus otsi men olma kibareg hur atfag. 15 Heriyeg lit weregma Yesusen, "An Honowe Nuwabuk fugmu hit min seni Paskah aru ambiyeg nul pihi. 16 Pihiyon ari naruk lahiyon aru hag toho fobik eke nahuk fug, Ninikni Allah wereg ambeg kuhukteg eneg mondabi fano welaruhuwon nahuk," ibag. 17 Ari ibareg kubag wibareg seneg lit sembahyang ibareg og isaruk lit, "Kubag tu walihipteg honori men fibir amek. 18 Anggur ahaluwe aru ketiya na fug angge welaruhukteg Allah ap obog toho Inikni aruhu sambil eneg ahaluwe nahuk," ibag. 19 Ari ibareg suburu roti wibareg sembahyang ibareg kut-kut otsi og isaruk lit, "Nebe aru hit fahet og hisahukon og hisaruk lahi. An fahet wenggel Niyaruk lit welamuhuben suburu ari roho naruk lamuhup," ibag. 20 Ibagma suburu roti nibagma ik kubag wibareg hinang isaruk lit, "Ik kubag aru wene keron werehen Allahn sali ibahon hikir amag ulug Namep hit fahet wilip aruhu," ibag. 21 "An fahet wabukag ulug huruwe lamin peruk lit werehon ino at inggiket An ninggiket suburu seneg lit naruk lahe. 22 At ap kinangmon atfahon Allahn perisiyon fam lahu. We At huruwe lahu ahun ino eneg indi anggin amag," ibag. 23 Ari ibag ane fahet it-it enele sahaltuk lit haren ano anden ano ulug it-it enele sahaltuk latfag. 24 Yesus otsi enele sahaltuk lit nit aruma welaheyon sehelimu misig sa suwon aruhu ulug umung-umung atuk latfag. 25 Umung-umung atuk latfagma Yesusen, "Ap suwon kinangma werehonen ininggareg palimuwap taruk lit onotsi apmayap eneptuk. Fano fer enesug lit welahe uruk angge famen enele mingming eneg eneptuk. 26 Hit An notsi welahebon aruma ap suwon ari hag toho welamuhup fug. Hit sehelimu an suwon welahi urukon ino malik toron amag, hiyag hisaruk lit mingming heneptuk ahun ino henemingmingangge amag. 27 Nori, sak esetuk ahun suwon peruk lahep? Ik hinanggik larukon suwon peruk lahep?" ulug Yesusen otsi umung isaruk lit, "Sak esetuk ahun ino suwon fug? An hit sehelimu welahiyon aru ik hinanggik larukon hag toho welahi," ibag. 28 "Nori, ap kinangmonen wal Niyarukmu hit eneg Numbahalug la fug angge welatikip. 29 Ninikniyen At ibam ngiyap Naptisi hag toho Anden hir oho ngiyap henebuhuk. 30 Allah ibamen suburu men ik men An men mangno roho naruk lit lehoma heriyeg lit Yakub umalikisi nisanggowen arimanowen ondohowonen tohon unggum kong isaruk lamuhup," ibag. 31 "Simon nare, Iblisen Allah fam heng turuk lit yasi ebe men uru men enetukon hag toho hit hinindi ninap henebuhuk ulug Allah fam heng tirisi. 32 Heng tirisi angge haren Allah fam wenggeltuk ane hindi nin aruhu rohon ulug Allah fam sembahyang ihi. Hat hindi hebeloho anggar atuk halug hori winon oho inindi wirikap eneptuk laruhun," ibag. 33 Ari ibagma Petrusen, "Nowe, Hat hele wat Habuhup halug an oho hele wat nabuhup. Hat war aruhun halug an oho ambiyeg war amuhuk," ibag. 34 Ibagma Yesusen, "Petrus, yoho hubanggo suwe ayam ele uk fugmu haren hinahanam hun ari an napeleg ulug awiya wamihinon ari tem toho ihi," ulug Petrus fam ibag. 35 "Anden mon heneptuk lit ilit uang kilaptukon, sum suburu yunggatukon, sepatu hunuyugmu kilaptukon men eleg angge mon heneptikik angge famen hit heneseher angge wereg latisi?" ibagma iren, "Nenesehet eleg latisi," ibag. 36 Ari ibagma Yesusen, "Ketiya re ilit uang kilaptuk angge suburu yunggatukon men hilalug laruk lamuhup. Mun angge man angge hininggikmu eleg halug henesum henebemon nonggoloho ap winon og isahupmu iren ayeg waroho og hisahubon fam karog olokon onggo paluhup," ibag. 37 Ari ibareg Yesusen, "Wene atam hahatfahon hikit toho An nubam turuk lamuhup. 'Ar oho siyag ane turuk inap enesehelimu weregma puhup,' ulug haharoho imbibahon ari hikit toho An nubam turuk lamuhup," ibag. 38 Ari ibagma Otsiyen Yesus fam, "Nonowe, karog piren tu wereg," ibagma Yesusen, "Ita wereg," ibag. 39 Ari ibareg Yesus otsi men wilip atfareg atam Zaitun punumu laruk latfag hag toho ino sambil oho Zaitun punumu libag. 40 Lul pibag ambeg ino libareg Otsi fam, "Siyahonen wal hisahu rohon sembahyang uruk lamek," ibag. 41 Ibareg tot yat toho libareg Elenggen fam hur atfareg kunuk teg lit sembahyang uruk lit, 42 "Allah Nikni, ik kubag famon ari namin fuhen hilak watmin pemihin halug hilak watnihinon ari Anden peruk lahi ane fug, Haren peruk lahen hag toho atmisi," ibag. 43 Ari ibagma malaikat monde fibahon inam atfareg ele ubam uruk lit ineyap tibag. 44 Yesus akol anggolo haruk lit Indi pong-pong angge turuk lit sembahyang urukmu lisag famen mep tep-tep wamburuk hag toho lisag tep-tep kinangma wamburuk latfag. 45 Sembahyang ibareg larukmen Otsi inindi anggin toho wereg lit nohorukmu libareg 46 Otsi fam, "Nungge fahet nohoruk lahep? Siyahonen hinindi ninap henebuhu rohon hinil wirik toho wereg lit sembahyang uruk lamek," ibag. 47 Yesus ele urukmen Otsi nisanggowen itano misig unuk Yudas inowen ap anggolo hondog eneplug at enelukema watfareg mako pug toho hi rimin ulug Yesus iraham libag. 48 Iraham libagma Yesusen te, "Yudas nare, At ap atik ibahon ino mako pug toho hi ruruk lit ap aruma hiyag isaruk lahen?" ibag. 49 Yesus otsi At men welatfahon arimanowen Yesus ki rurukmu yer isibareg, "Nonowe, ap ari roho turukon aruma karog fam unusul," ulug kapal hibag. 50 Kapal hibareg Ot misihen imam onowe suwon amingmingangge eke karog fam watuk lit isanggo pikit filon kong tibisibag. 51 Kong tibisibagma Yesusen imbisiyek ibareg isanggo ubalma yaho fisibag. 52 Yaho fisibareg imam onowesi suwon men Allah wene uruk ibam foroho inap men iniknisi suwon men unubam Ele uruk lit, "An ap enebe unusulug enenggengge hilaruk ahun hag toho welahimu karog men e paleg men senerehepteg wabul ulug wahep? 53 An hit sehelimu likiya hupmu Allah wene uruk ibam welatikik angge famen ki Naptikip fug. Hiren turuk lahebon ari hik tegma eneg tuk hag teg lahep," ibag. 54 Yesus senetfareg imam onowe suwon ibam hondoholug larukmu Petrus ombolim laruk latfag. 55 Imam ibam owahalma ap indok munggalfareg walinggoho heriyegma Petrus oho it sehelimu heriyeg latfag. 56 Hiyap ap suwon amingmingangge ekeyen Petrus indokma heriyegma yet hibareg fuki roho kim haruk lit, "Ap tu oho At men wereg latisiyon," ibag. 57 Ari ibagma Petrusen awiya waruk lit, "Hun ari an napeleg," ibag. 58 Tot weregman ap winonen pen hibareg, "Har oho it min welatikin," ibagma Petrusen, "An fug," ibag. 59 Ibareg nin tot welatfagma ap winonen ele haro roho uruk lit, "We tem toho hun tu Galilea ahun angge re At men ambiyeg welatisi," ibag. 60 Ari ibagma Petrusen, "An fug, haren uruk lahen ane ari an napeleg," ulug awiya warukmu suwe ayam ele ibag. 61 Ele ibagma Yesus hebeloho Petrus yet hibag. Yet hibagma Petrusen ayam ele yoho hubanggo uwan uk fugmu haren An nubahet hinahanam awiya wamihin ulug Nonowe inowen hiyag nerehekon ino tem toho ehek ulug indi anggar atfagma 62 wilip atfareg indimu siyag toho uba yatuk latfag. 63 Yesus senetfag inap arimanowen Ele ying turuk lit Orohole sale fibareg watuk lit, "Ap san Nuwatuk peruk lahen, hiyag nisimin," uruk latfag. 65 Enele anggolo uruk lit Inggaliyap turuk latfag. 66 Sakan tibagma o likiya Yahudi inap onowesi suwon men imam onowesi suwon men Musa wene onoluk inap men palu atfareg Yesus enelukema unduhuk fibag. 67 Unduhuk fibagma it ap suwon arimanowen enele uruk lit, "Hat Mesias fobik waruhu uruson Hat aru halug Hele hiyag nisimin," ibagma Yesusen, "Kapal Neyehebon ari fahet fag toho hiyag heselema tem toho pelep fug. 68 Anden hit kapal heselema hiren An hiyag Netep fug. 69 Ketiya famen At ap kinangmon atik ibahon ino Allah ineyon inggik pikit fil heriyeg lit welaruhu," ibag. 70 Ari ibagma iren te, "Ari ehen halug Allah amloho welahen?" ulug kapal hibagma Yesusen, "Hat Allah amloho welahen ehebon ari hiren ehep," ibagma 71 iren, "Inggareg ambilik fam fag toho ehekma nungge fahet ap winon kapal enebul," ulug uruk latfag.

Lukas 23

1 It palu roho welatfahon arimano in atfareg Yesus hondoholug ap suwon Pilatus ambeg laruk latfag. 2 Libareg Pilatus ubam hiyag utuk lit, "Hun aruwen nonotsi inindi nonghonga feseruk lit Kaisar ino uang og um fug teg uruk lit Inggareg fahet Mesias ap suwon welahi ulug ari-ari urukmu niren holtukuk," ulug un-un ane Pilatus hiyag utuk latfag. 3 Pilatus hiyag utuk latfagma Pilatusen Yesus hinog og haruk lit, "Hat Yahudi inap onowe suwon welahen?" ibagma Yesusen, "We haren ehen ari," ibag. 4 Ari ibagma Pilatusen imam onowesi suwon men ap arimano men hiyag isaruk lit, "Anden umung hihimu siyag ane tirisiyon ehekon holihi fug," ibagma iren enele ine roho uruk lit, 5 "Hun aruwen uruk latisi ane re o Galilean ak tirisireg ap inindi kahal enebil laruk latisireg o Yudea tuma waharisi," uruk latfag. 6 Ari uruk latfagma Pilatusen hol hibareg hun aru Galilea ahun ano ulug kapal isibagma 7 Yesus Galilea ahun ulug hiyag itfahon oluk atfagma it Galilea inap Herodes apma wereg angge re Herodesen unggum ari kong timisiyen ambeg walug lalihip ulug hiyag isibag. Ari tibag sambil ino oho Herodes o Yerusalem weregma ambeg walug libag. 8 Herodes ambeg walug libagma Herodesen hun aru fahet anggolo urukmu holtuk latikik angge poholman turuk ane an nalukeman telepma yet hele, Ebe oho yet hele peruk latikik Ahun ino yoho walug wahasa ulug ahiyeg hibag. 9 Ahiyeg hibareg Yesus mun ane man ane roho kapal haruk latfagma Yesusen ele eleg angge welatfag. 10 Ele uk fug angge weregma imam onowesi men Musa wene onoluk inap onolohotma in atfareg un-un ane anggolo lombog turuk latfag. 11 Lombog turuk latfagma Herodes men otsi men arimanowen Yesus unuk lahap-pilap isaruk lit Inggaliyap tibareg sum ap suwonen wan turukon laha fisibareg suhuloho Pilatus ambeg walug lalihip ibag. 12 Herodes men Pilatus men ir oho seli roho welatfag angge famen ino sambil mangno atfag. 13 Imam onowesi men Yahudi inap onowesi men ap winonet palu enepfareg Pilatusen hiyag isaruk lit, 14 "Ap aruwen inindi kahal eneptuk ulug hiren an nambeg walug wahep. Anden ap aru hinog-og harukmu hinilen hehep. Siyag ane tirisiyon misig oho holihi fug angge famen hiren un ane Ubam lombohap tirikip. 15 Herodesen oho hinog-og hehekma siyag ane tirisiyon eleg ulug nin suhuloho aliyek ehekma alem anggin toho Ubam umbuk fug tehen ware fisiyek uk fug teg lahi. 16 E paleg fam eneg notsiyen wabusama lamisi," ibag. 17 O Paskah seni suwon esetuk sambil ari aren ap hele warehon misig-misig lol eseheg turuk latfag. 18 Ap welatfahon arimano enebe obog tohowen enele hum toho uruk lit, "Barabas eneg lol nisamihinteg ap aru il eleha fisin," ibag. 19 Hun Barabas inowen ap suwon enele nirim ulug tog aptuk lit ap eke ware fisibagma o penjara kilapfagma welatfag. 20 Ap arimano enele hum toho uruk lit Barabas lol nisimin uruk latfagma Pilatusen ele ine roho, "Yesus loloho wili fesemin," ibag. 21 Ibagma enele uruk latfahon arimanowen enele hum toho hun aru e fam telukag eneg uruk latfag. 22 Uruk latfagma Pilatusen inggik hinahaneg angge, "Hun aruwen siyag-siyag ane nungge tirisimu uruk lahep? Alem anggin toho Ubam umbuk fug tehen ware fisiyek uk fug tehen e paleg fam eneg notsiyen wabusama lamisi," ibag. 23 Ari ibagma it arimanowen enele hum toho at ele pilaptuk lit e fam telukag ulug heng turuk latfareg it enele palimu atfag. 24 Palimu atfagma Pilatusen iren pehesa ane tukag ulug inggik obog isibag. 25 Inggik obog isibareg Barabas tog aptuk lit ap eke ware fisibag ahun ino o penjaran inggik loloho wilip isibareg hit pehebon hag toho e fam teltihip ulug Yesus og isibag. 26 Yesus teltul ulug walug larukmen Simon Kirene ahun waharukmu salkal ibareg senetfareg teltuk ahen ino umaloma ha ribibareg Yesus ombolim lul ibag. 27 Ap anggolo mondoko ambiyeg laruk lit hiyap eke laruk lit uba yatil laruk latfag. 28 Uba yatil laruk latfagma Yesusen hebeloho kim isaruk lit, "Hit Yerusalem hiyap, An nubahet uba yabuk fug. Hininggareg fahet hunumalikisi fahet uba yag taruk lamek. 29 Tot welamuhukmu aben enele uruk lit, 'Hiyap malik indag ta fug angge ibili atukon men ag umaliken naruk elehon enehiyeg toho welamag,' uhup. 30 Tom fam enele uruk lit, 'Punu men tom menen kusoho hondo nenebiyek,' uhup. 31 Aben e olukon yaltukmu indoken folo-folo naruk eleg, aben e ilimon yaltukmu fululung toho naruk," ibag. 32 Yesus hondoholug laruk lit ap piren siyag-siyag ane turuk latfahon itano pinggi unusilihip ibahon itano men Yesus men ambiyeg hondog eneptuk latfag. 33 Hondog eneplug sili unuk "Ap unggul uwag silimu" libareg Yesus e fam tele fisibareg ap piren itano oho eke inggik pikit fil eke inggik hare fil tel enepfag. 34 Tel enepfagma Yesusen ele uruk lit, "Nikni, An ninggik e fam tel Nabehesa inap aruma it enepelehen inindi anggat teg elehen tehesama it fahet Hat hindi ahe laharukon eleg amag," ibag. Yesusen ari ibagma At asum san hilamisi ulug telfag inap arimanowen eneg atuk angge hik turuk latfag. 35 Ap anggolo unduhuk lit it turukon fahet kilap enesug latfag. Yahudi inap onowesi suwon arimanowen Yesus inggaliyap turuk lit, "An Allahn mumal Naptisiyon uruk lit ap winon fanowap eneptuk latisi angge tem toho Mesias ap obog toho fanowap enebuhuwon wereg halug Inggarehen oho fanowap tawag," uruk latfag. 36 Sehen seneg inap welatfahon arimanowen oho Inggaliyap turuk lit anggur ahaluwe sihon og Utuk lit, 37 "Hat Yahudi inap onowe halug Hinggareg hamuwen fanowap taruk tin," uruk latfag. 38 Unggul palimu hahatfahon ari, "Yahudi inap onowe suwon tu," ulug hahatfag. 39 Ap piren Yesus men tel enepfahon misihen Inggaliyap turuk lit, "Hat te Mesias ino fug? Hinggareg fanowap tamihinteg nir oho fanowap nenebin," ibag. 40 Ari ibagma areyen are komo ruruk lit, "Har oho e fam tel nenebehesa angge famen Allah fam hakol haruk lahen fug? 41 Nit nunuseheson ari turukuk ane fahet ayeg waroho e fam tel nenebehesa. Hun aru re siyag ane oho eke tirisi fug angge famen telehesa," ibag. 42 Ari ibareg Yesus fam te, "Hat ap suwon hag toho waruhun halug an fahet Hat hapeleg am fug," ibag. 43 Ari ibagma Yesusen, "Yoho hat min An min Allah wereg ambeg kinang fanoma welamul," ibag. 44 Welatfagma mo anum pulmu weregma hik atfareg mo il hililip teg latfareg mo haya ririkim sakan tibag. 45 Mo il hilihip tegma o Allah wene uruk ibam sum sokolma latuk asum ino pul ke pilang tibisik wambibag. 46 Yesusen ele hum toho uruk lit, "Nikni, An nahime fanowon Hat hinggikmu embemin," uruk lit sat eleg atfag. 47 Sehen seneg inap onowe inowen Yesus ari roho uruk lit war atukmu yet hibareg, "Ap aru we tem toho Indi pikiron war aha," uruk lit Allah wel til laruk latfag. 48 Allah wel til laruk latfagma ap anggolo unusurukmu yet usul ulug watfahon arimano Yesus war atukmu yet hibag ane fahet inindi anggin atfagma inindi wat til inibam libag. 49 Yesus men ambiyeg laruk latfahon arimano men hiyap o Galilean Yesus men ambiyeg laruk latfahon arimano men yatma unduhuk lit tibag ane ari yer isaruk latfag. 50 Ap misig unuk Yusuf ino ibam o Arimatea Yudea kinang fam werehon ino welatfag. Allah ap obog toho Inikni arik waruhu ulug oluk toho wereg lit ubabut fano roho indi pikit toho welatfag. Hun ino Yahudi onowesi palu rurukmu ar oho laruk latfagma it arimanowen Yesus wabukag ulug enele sahaltukmu Yusuf ino oho libareg Yesus wabuhup fug peruk lahi ulug hiyag isibag. 52 Hun Yusuf ino Pilatus ambeg libareg Yesus warehon hiyag nimin ulug heng tibag. 53 Heng tibagma Pilatusen fano wak lamihin ibagma Yesus wareg angge pilabe fibareg sum yanggowon fam hililip tibareg walug libareg owik ap warehon kilapfag fuhon ino kilabe fibag. 54 Kilapfag sambil ari sono wene uhuk ulug yoho hupmu olma welamul ulug Yesus owikmu kilapfag. 55 Hiyap o Galilean Yesus men ambiyeg laruk latfag hiyap arimanowen ebe wareg angge owikmu kilaptukmu yet hul ulug ambiyeg libareg owik ino pen hibareg inibam libag. 56 Libareg Yesus ebene are ribik lahukon ulug ahaluwe amben fanowon tug toho imbibag. O wene uruk sambil ino Musa wene onoluk inap turuk latfag ane hikit toho olma welatfag.

Lukas 24

1 Hiyap itano wene ibahon ino likiyamon hubet-habet ahaluwe amben fanowon tug toho imbibahon wibareg owik Yesus imbibag ambeg ino libag. 2 Libareg yet harukmen helep sok latuk ahalep ino imbiloho ilanma weregma yet hibag. 3 Yet hibareg owik elman kim harukmen Yesus ebe wareg angge imbibag ambeg eleg latfag. 4 Eleg latfagma inindi su atfagma nanggintul ulug turukmen ap piren sum yanggowon umbagpag turukon wan tehon iniraham unduhuk latfag. 5 Unduhuk latfagma hiyap itano enekolen onorohole kunuk toho weregma ap piren itanowen hiyap itano fam, "At oluk wereg angge famen ap warehon emberuk ambeg nungge fahet yami rik wahep? 6 Allahn Olukap tehekma At tuma eleg. At Galilea wereg lit hiyag hisaruk lit, 7 'Ap kinangmon atfahon ino ap siyag ane turuk inap og isahupmu e fam teloho ware fesuhupmu inggik pirenam wareg welaruhureg hinahaneg angge Oluk aruhu,' ulug hiyag hisarisiyon ino hinindi honoluk toho welamek," ibag. 8 Ari ibagma Yesusen hiyag isibag ane fahet inindi anggar atfagma 9 owikmuwen suhuloho waharuk lit Yesus otsi nanggoloben men Ori winon men Yesus owikmu emberusa ambeg elegma hehe ulug hiyag isa libag. 10 Hiyap itano ununuk te Maria ibam Magdala hiyap ino men Yohana men Yakobus isinga Maria ino men owikmu libag hiyap itano welatfag. Nin hiyap winon eke it ambiyeg libahon arimano menen Yesus otsi hiyag isaruk latfag. 11 Hiyag isibagma Yesus otsi arimanowen, "Henele si ane uruk lahep ulug niren te tem toho peruk lahe fug," uruk latfag. 12 Ari uruk latfagma Petrus ino in atfareg folo-folo owikmu libareg kilap harukmen sum hililip tibag asum ino eneg weregma kilap hibag. Kilap hibareg suhuloho waharuk lit Ebe elegman sum eneg hihi ulug indi su atfagma wenggeltil waharuk latfag. 13 O ino sambil Yesus otsi piren o Emaus lul ulug laruk latfag. Emaus ari o Yerusalemen larukon tot yat toho (dua jam) wereg latfag. 14 It piren itano kema laruk lit Yesus ware fisibag ane fahet enele il-il laruk latfag. 15 Enele il larukmu Yesus it enembolma watfareg it men ambiyeg laruk latfag. 16 Ambiyeg laruk lit Allahn inil muma fisibagma Yesus fahet amuwon pibareg ambiyeg laruk latfag. 17 Laruk lit Yesusen, "Hit henele il laruk lahebon nungge fahet ehep?" ulug umung isibag. Umung isibagma it enehummu siyahen unduhuk latfag. 18 Unduhuk lit ap itano misig unuk te Kleopas inowen Yesus ubam, "O Yerusalemen ketiya turusa ane ari ap pohon werehon obog toho onoluk atisi angge famen we Hat misig eneg Hapeleg toho welahen?" ibag. 19 Ibagma Yesusen, "O Yerusalemen nanggintuson fahet ehep," ulug kapal isibagma iren, "Yesus Nazaret ahun ino nabi Allahn monde ferisiyon inowen Ele ine roho ap hiyag isaruk lit Allah men ap obog toho iniline fano ane turuk lit ap hihir eneptuk lit welatisi. 20 Niren te, 'Nit Israel ninap aruma fanowap nenebuhuwen Allahn At monde ferisi,' peruk latukuk. Peruk latukuk angge famen imam onowesi men ap suwon menen At senetusareg unggum angginon Ubam emberusareg e fam teloho ware feseruson fahet uruk lahe," ibag. "Ari turusa sali o yoho inggik hinahaneg angge welahe. 22 Welahereg hiyap nit minon itanowen hubet owikmu Yesus emberusa ambeg ha lahasareg, 23 'Yesus ebe warehon ino elegman malaikat yer eseheyon itanowen Yesus oluk aha ulug hiyag nesehesama wahe,' ulug nenekolap nenebehesa. 24 Hiyap itanowen tam ari ulug hiyag nisa wahasama nonori arimanowen owikmu lahasareg hiyaben ehesa ane roho weregma hehesa angge famen At Yesus oluk ahayon Ebe hehesa fug," ibag. 25 Yesus ubam ari ibagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "Hit hinindi sohu roho welahebon nungge fahet henepeleg toho welahep? Allah wene hiyag isaruk latfag inap nabi arimanowen suwesingga haharoho imbibahon ari we tem toho imbibag angge famen nungge fahet wenggel haruk lahep fug. 26 Mesias ap suwon indag aruhuwon ino Allahn pibahon te ap kinangmonen tam wabuhupmu Anden fobik fanowap tuhuk pibag," ulug hiyag isil laruk latfag. 27 "Nin Musan haharoho imbibahon men Allah wene hiyag isaruk latfag inap arimanowen haharoho imbibahon men ari Mesias fahet haharoho imbibag," ulug seleg toho hiyag isil laruk latfag. 28 Hiyag isil laruk lit o lul pibag ibam horogma libareg Yesusen lamin ulug turuk latfag. 29 Turuk latfagma Yesus fam te, "A, o hup atuk lit mo ubuk ehekma lamihin fug, nit men ambiyeg nohul," ulug enele ine roho ibag. Ari ibagma it men nohul ulug olma kibag. 30 Olma kibareg suburu nul ulug heriyeg lit Yesusen suburu wibareg seneg lit sembahyang ibareg kuroho og isibag. 31 Suburu og isarukmu Allahn inil selehap tibagma tu Yesus ulug inindimu onoluk atfagma hirag atfag. 32 Yesus hirag atfagma iren, "Kema waharuk lit Allah wene indam haharoho imbibahon ino hiyag nisarukmu yihi ulug ninindi oko laha," ibag. 33 Ibareg in atfareg o Yerusalem suhuloho libareg Yesus otsi nanggoloben men onori winon men palu roho weregma libag. 34 Libagma it welatfahon arimanowen, "Nonowe Yesus Allahn Olukap tehekma Simon iline ebenam aha," uruk latfag. 35 Iren ari roho urukmu it piren itanowen oho, "Kema laruk lit ap amuwon pehe angge famen suburu kuroho og nisarukmu Nonowe Yesusen og nisaruk ulug nonoluk aha," ulug hiyag isaruk latfag. 36 It palu roho wereg lit enele sahaltukmu Yesus it sehelimu unduhuk lit unubam Ele uruk lit, "Notsi, hinindi se roho welamek," ibag. 37 Ari ibagma it yuk libareg Yesus amungguwat waha ulug enekol hibag. 38 Enekol haruk lit weregma Yesusen te, "Nungge fahet yuk lahep? Nungge fahet henekol toho wereg lit amungguwat waha ano ulug hinindi piren toho wenggel haruk lahep?" ibag. 39 "Ninggik nuwatusa ambeg oho Nuyug nuwatusa ambeg oho kim Neyemek, An Honowe wirik toho wahi. An yet Niyaruk lahep hag toho mungguwat unu men uwag men wereg eleg, pete Niya maniyek," ibag. 40 Ari ulug hiyag isaruk lit Ninggik Nuyug kim Neyemek ulug unug hibag. 41 Unug hibagma Nonowe waha ulug enehiyeg toho welatfag angge famen inindimuwen te Yesus fug ano peruk lit weregma Yesusen, "Suburu tot foroho lahep?" ibag. 42 Ari ibagma ikan wirahowon kong toho og Itfagma it iniline oko wibareg nibag. 44 Ikan nibareg Ele hiyag isaruk lit, "Tam hit min ambiyeg wereg lit hiyag hisaruk latikik ane Musa men wene hiyag isaruk latfag inap nabi men Mazmur menen wene An fahet haharoho imbibag ane hikir aruhu ulug Allahn peruk ane ulug hiyag hisarikik," ibag. 45 Yesusen ari roho hiyag isaruk lit inindi anggarap enepfagma wene atam haharoho imbibahon inindimu seleg atfag. 46 "Allahn Mesias indag aruhuwon ino ap kinangmonen wabuhupmu inggik hinahaneg angge olukap tuhuk ulug Allahn pibahon fam atam welatfag inaben haharoho imbibag. 47 Yerusalem aruman ak tuhupteg o pumbuk munon-manon hiyag isaruk lit Mesias unuk uruk lit hit hunubahet Allahn olok peruk latisiyon eleg atisimu hiren siyag-siyag ane turuk lahebon umbusuhup ulug hiyag isahup. 48 Indam hahatfag ane roho atisiyon hit hiniline teko larisi. 49 Nikniyen og hisahuk ulug sali palfahon ino Anden og hisahuk. O Yerusalem aru welamuhupmu Nikniyen hinineyap henebuhumu eneg o aruwen wilip amuhup," ibag. 50 Ari ibareg Yesusen otsi hondog eneplug o Yerusalemen wilip atfareg o Betania horogma libareg Inggik leg haruk lit hi enepfag. 51 Hi eneptuk li itano Allahn Yesus lisoho wibagma it embeselug poholma lahibag. 52 Poholma lahibagma Otsi kinangma hur atuk lit sembahyang ibareg enehiyeg hibareg o Yerusalem suhuloho libag. 53 Libareg Allah wene uruk ibam wereg lit likiya hupmu Allah wel turuk latfag.

Yohanes 1

1 Allahn pohol kinang uwan wal tuk fugmu wene aru tam welatfag. Wene aru Allah men ambiyeg welatfag. Wene aru oho Allah men ambi reg latfag. 2 Pohol kinang uwanma wene oho Allah men ambiyeg welatfag. 3 Allahn mun angge man angge wene famen eneg wal tibag. Mun angge man angge wene fam wal tibag fuhon te wereg eleg. 4 Wene aru famen mun angge man angge onolukap eneptukmu fano wereg. Onolukap eneptukon inowen ap fahet o seleg fanowon unubam emberuk. 5 Seleg ariyen hik teg ambeg umbagpag turukmu hik ariyen seleg atukon mapmu ruk fug teg. 6 Ap eke Allahn monde fibahon ino watfag, unuk te Yohanes. 7 Yohanesen seleg ino ilen hibareg hiyag isahukmu holuhupteg ap obog toho inindimu we tem toho puhup ulug watfag. 8 Yohanes ino o seleg hag toho watfag fug, aren o seleg hibahon ino hiyag isamin ulug watfag. 9 Seleg mondabi welaruhuwon ino kinangma waharuk lit ap obog toho unubam umbagpag tuhu. 10 At tam welatfag. At ino himbisig Allahn pohol kinang wal tibag angge famen kinangen At haruk latfag fug. 11 At ino Nangginang yugmu ulug watfag angge famen Oriyen te Angginang yuhon fam waha pibag fug. 12 Angginang yuhon fam waha pibahon arimanowen At unuk fam tem toho wenggel haruk latfagma Allah umalikisi amuhup ulug unduhuk fisibag. 13 It arimano indag atfahon ap enemep famen fug, ap enehaluwe famen fug, aben perukon fam fug, Allahn perukon fam eneg indag atfag. 14 Wene ino famen ap atfareg At nit nenesehelimu wereg. Allahn unuk suwap tirisimu niren yet harukuk. Namloho misig eneg ulug Ikniyen Unuk suwap tirisireg lehoma emberisireg At indi reg hag toho nir oho tik-tem toho Indi nenesug. 15 At fahet Yohanesen hiyag isaruk lit, "At ino tu fahet tam hiyag hisaruk latikik. An nombolim waruhu irikikon ino naluke fil wereg. An uwanma At ino tam welatfag," ulug hiyag isibag. 16 Aren nit obog toho Indi nenesug ane kobog toho umbusuk fug teg. 17 Allahn komo neneptuk ane Musa famen holtukuk, Ninikni Allah inowen Indi nenesug lit tem toho peruk ane Yesus Kristus famen nonoluk atisi. 18 Ap misihen oho Allah harisi fug. Amloho misig enehon ino Ikni alukema werehon inowen fag toho hiyag nisarisi. 19 Yahudi inap o Yerusalem welatfahon arimanowen imam inap men Lewi inap men Yohanes ambeg lalihipteg hat sa ulug kapal halihip ulug mon enepfagma libareg kapal hibagma Yohanesen fag toho hiyag isibag. 20 Aren awiya wa fug angge hiyag isaruk lit, "An te Mesias ap obog toho fanowap enebuhuwon ino fug," ibag. 21 Ari ibagma iren te, "At fug halug hat te sa? Hat Elia ano?" ulug kapal hibagma, "An Elia fug," ibag. Ari ibagma iren te, "Wene hiyag isaruk ahun nabi eke waruhu ulug hahatfahon ino har ano?" ulug kapal hibagma, "Ari an fug," ibag. 22 Yohanesen ari ibagma iren te, "Ari ehenma hat sa? Nit mon nenebehesa inap arimanowen kapal nisa nowen hat hinggareg fahet fag toho hiyag nisimin," ibag. 23 Iren ari ibagma aren te, "Yesayan haharoho emberuk lit ap eke anggenma werehon inowen ele hi roho uruk lit Ninikni suwon waruhu abunggalem pikit toho yaho feruk lamek ulug Yesayan haharoho imbibahon hiyag isarukon ino an aru welahi," ibag. 24 Ap mon enepfahon arimano Farisi inaben mon enepfahon welatfag. 25 It welatfahon arimanowen, "Hat Mesias men Elia men wene hiyag isaruk ahun waruhu ibahon ino waharikin fug halug te haren nungge fahet ap ikma pilap eneptuk lahen?" ulug kapal hibag. 26 Kapal hibagma aren te, "Anden ik fam eneg pilap eneptuk lahi. Ap misig aru hiren haruk lahep fuhon hit henesehelimu unduhuk lit wereg. 27 At ino Alukema an larukmu At ino an nombolim waruhu. An siyag nahun nubam sepatu lole Nubahin uhu fug," ibag. 28 Enele ibag ambeg ari Yohanesen ap ikma pilap eneptuk latfag ambeg ino o Betania ik Yordan fumag filen enele ibag. 29 Likiyamon te Yesus ino Yohanes ambeg waharukmu yet hibareg hiyag isaruk lit, "Ap kinangmonen siyag ane turukon elehap tuhuwen Allah ambohom domba tu waharuk. 30 Anden hiyag hisarikikon At ino tu fahet tam hiyag hisaruk lit, 'An Aluke fil weregma nombolim ap misig waruhuwon ino an uwanma At ino tam welatfahon waruhu,' ulug hiyag hisarikik. 31 An oho At napeleg anggeyen Israel inap At fahet onoluk aruhu ulug ik fam pilap enebik waharikik," ibag. 32 Ibareg Yohanesen hiyag isaruk lit, "Allah hime fanowon poholman suwe yalma hahon wambik waharisireg Ubam weregma yet harikik. 33 An oho At napeleg angge famen ik fam pilap eneptuk laruhun ulug Allah an mon naptisiyon inowen nubam Ele uruk lit, 'Hime fanowon wambik waruhureg ap misig Ubam weregma yet hahunteg At inowen Allah hime fanowon ap og isahuwon tu puhun,' ulug nubam irisi. 34 Allah amloho ino tu ulug nilen harikikteg fag toho hiyag hisarikik," ulug hiyag isibag. 35 Likiyamon Yohanes otsi piren men enele tam ibag ambeg itano unduhuk lit weregman 36 Yesusen it pisan isalug larukmu yet hibag. Yet hibareg Yohanesen otsi unubam ele hiyag isaruk lit, "Allah ambohom domba waharukon tu yet hemek," ibag. 37 Ibag ane ino otsi pirenen hol hibareg Yesus ombolim libag. 38 Ombolim larukmen Yesusen hebeloho yer isibareg Aren, "Nungge yami ril waharuk lahep?" ulug kapal isibagma iren te, "Nonowe, Hat welahen ambeg kema welahen?" ulug umung hibag. 39 Umung hibagma Aren te, "Kim halihiben maniyek," ibagma watfareg iren kim hibareg o ari sambil At men ambiyeg weregman hupmu atfag. Yesus men libag sul ari mo haya rurukmu laruk latfag. 40 Yohanesen ibag ane hol hibareg Yesus ombolim libahon itano misig unuk te Andreas, at ino Simon Petrus are welatfag. 41 Andreas ino are Simon men tam ambiyeg atfareg ubam hiyag utuk lit, "Mesias fobik waruhu uruk latfahon ino ninilen hehe," ulug hiyag itfag. Mesias ino Yunani inap enele roho Kristus nit fanowap nenebuhuwon fahet uruk. 42 Andreasen are Simon Yesus ambeg hondoholug libagma Yesusen at kim hibareg, "Hat te Simon, Yohanes amloho, hat hunuk Kefas suwal haptuk lahi," ibag. Kefas ari Yunani inap enele roho Petrus, nit nenele roho "helep ineyon" fahet uruk. 43 Likiyamon Yesusen o Galilea lul ulug turukmen Filipus men ambi atfareg, "An min ambiyeg lul," ibag. 44 Filipus ino ibam Betsaida ahun, Andreas men Petrus men inibam ambimu welatfag ahun watfag. 45 Filipus ino kema laruk lit Natanael men ambi atfareg ubam ele uruk lit, "Musa men ap wene tam hiyag isaruk latfag inap nabi menen ap misig fobik waruhu ulug tam haharoho imbibahon ino niren hehe, At ino Yesus Yusuf Nazaret ahun amloho ino," ibag. 46 Ari ibagma Natanaelen te, "O Nazaret inowen fanowon wilip am hag teg?" ulug ubam ibag. 47 Ari ibagma Filipusen te, "Nare ma, ambiyeg lulteg yet hamihin," ibagma hondoholug libagma Yesusen Natanael waharukmu yet hibareg, "Israel ahun ele si uk fug angge inggik apmane laruk elehon tu waharuken yet hemek," ibag. 48 Ari ibagma Natanael inowen te, "Nangginoho an fahet holuk teg?" il larikim Yesusen te, "Filipusen hat wol habuk fugmu Anden hat e ara alma weregma hiyarikik," ibag. 49 Ari ibagma Natanaelen at ubam ele uruk lit, "Nowe, Hat Allah amloho. Israel inap Onowe Hat welahen," ibag. 50 Ibag ane fahet Yesusen hebeloho hiyag utuk lit, "Anden hat e ara alma weregma hiyarikikon tu ihi ane fahet Allah amloho wereg ulug An fahet wenggel haruk lahen? Ari tot tohon hehen, fobik su ane tuhukon yet hahun," ibag. 51 Ari ibareg nin Yesusen, "Pohol fo regma Allah amingmingangge malaikat At ap kinangmon atik ibahon ino wereg ambeg lahuk wambuk turukmu yet hahun ulug ari tem toho hiyag hutuk lahi," ibag.

Yohanes 2

1 O hinahaneg sambil Galilea kinangon fam o Kana hiyap hilarukon fahet seni esetuk sul Yesus isinga oho welatfag. 2 Yesus otsi men oho seni ino ambiyeg nul ulug wol enepfag. 3 Wol enepfagma watfareg weregman anggur ahaluwe narukon eleg atfagma Yesus isingan amloho fam, " Anggur ahaluwe eleg ahama welahe," il larikim 4 Yesusen uruk lit, "Nisinga, Anden nungge ane hiyag hitmin," ibareg, "Anden tuk teg ane uwan lahi," ibag. 5 Yesusen ari ibagma Isingan seni esetuk latfag inap arimano unubam te, "Aren hiyag hisamisi ane roho eneg tilihip," ibag. 6 Seni esetfag ambeg horogma itano kubag falfaliken kinang fam lalfahon imbik watfag. Kubag arimano Yahudi inaben suburu nuk oho lit ininggik unuyug ik umatuk ane roho kubag humon imbik watfahon welatfag. 7 Weregman Yesusen ap seni esetuk latfag inap hiyag isaruk lit, "Kubag arima ik ololop tibil aliyek," ibagma ololop toho hinanggo feruk latfag. 8 Hinanggo fibagma Yesusen te, "Ik tot hinanggoho walihipteg seni ngi roho eserehek ahun ino og irik lalihip," ibagma hinanggoho walug libag. 9 Walug libagma hun seni ngi roho esetfag ahun inowen nek harukmen anggur ahaluwe unduk turuk latfagma nunggeyen teg aha ulug apeleg toho weregman we amingmingangge ik hinanggo feruk latfag inap arimanowen eneg onoluk teg latfag. Hun ino apeleg toho hiyap hilibag ahun ino wol tibareg 10 hiyag utuk lit, "Ap winonen oho ahaluwe fanowon tam hinang isarukmu naruk halug tot nenek turukmu siyahon hinang isaruk angge famen haren fanowon foroho lit welahen," ibag. 11 Ari tibag ane Yesusen enehangge eke uwan tuk fugmu enehangge tamon ari Galilea kinang fam o Kanaen tibag. Fobik fano ane tuhukon yet hahup ulug enehangge tibibag. Enehangge tibibag ane ino Yesus otsiyen yet hibareg Yesus fahet tem toho ulug inindi wenggel haruk latfag. 12 Ari tibareg Yesus isinga men Otsi men Ori men ambiyeg o Kapernaum libareg hup pirenam hinahanam welatfag. 13 Yahudi inaben suburu roti sig elehon naruk sul Paskah sambil ino horog atfagma Yesus o Yerusalem fil libag. 14 Libareg Allah ibam kurukmen wam sapi men domba men suwe yalma men onggo paloho waruk lit uang men ayeg watuk inap oho heriyeg lit ayeg watukmu kim isibag. 15 Ari turukmu kim isibareg hele fetnengge mase roho ki reg lit enembohomet enebeyet Allah ibam inowen yanggaloho wilip enepfag. E pila uang emberuk ambeg ino hebel isibareg uang arimano kinang ke hilil isibagma linggik-longgo ibag. 16 Suwe yalma ayeg waroho waruk latfag inap arimano unubam, "Hiren angge aruma obog toho o aruwen hilalug lalihip. An Nikni ibam hiren mun angge man angge ayeg waroho waruk ibamap tirikip," ibag. 17 Yesusen ari turukmu Otsiyen yet hibareg wene haharehon te, "Allah ibam aru Nindi haruk lit indok olok turuk hag toho Nundama nolok hihi," ulug haharoho imbibag ane fahet wenggel hibag. 18 Yahudi inap arimanowen Yesus pet turuk lit, "Niren Hat fahet ari roho tuk teg ahun wereg pulen nungge fam wal himin, yet hulen," ulug kapal hibag. 19 Kapal hibagma Yesusen, "O Allah ibam aru halog tibisiyek, we hinahanam ubalma wiri fesuhuken," ibag. 20 Ari ulug hiyag isibagma Yahudi inaben, "Allah ibam aru witikim mo ilig am wirig am turukmen teng-teng angge larikim (empat puluh enam tahun) witfag angge famen Haren we o hinahanam wiruhuk ehen?" ibag. 21 Yesusen Allah ibam fahet ibahon aru Inggareg ebe fahet wenggel haruk lit ibag. 22 Fobik Yesus war atfareg Oluk atfagma Otsiyen Yesus ibag ane aru wenggel hibareg tam haharoho imbibag ane men Yesusen irisi ane men tem toho irisi ulug Otsiyen peruk latfag. 23 Suburu roti sig elehon naruk sul hari Paskah Yesus o Yerusalem weregma ap anggolowen Aren fano ane turukmu yet hibareg Yesus aru tem toho ulug At unuk fahet fano peruk latfag. 24 Ap arimanowen wenggeltuk ane Oluk tehen Inggareg fahet fag toho hiyag isibag fug. 25 Aben unundaman peruk ane Yesusen oluk tehen, "Ap tu ubabut fano, ap tu ubabut siyag ulug ap winonen hiyap Numuhup fug," peruk latfag.

Yohanes 3

1 Farisi ahun misig unuk te Nikodemus Yahudi inap onowe roho welatfag. 2 At ino hubanggo Yesus ambeg watfareg ele uruk lit, "Nowe, Allahn te Haren wene hiyag isaruk laruhun ulug mon Haptisiyon ino nit nonoluk. Haren turuk lahen ane ari aben tuk fug tohon turuk lahen. Allah men ambiyeg werehonen eneg ari tuk hag teg," ibag. 3 Ari ibagma Yesusen Nikodemus fam Ele uruk lit, "Ap kinangmon keron eke indag atuk eleg halug Allah weregma pen ha fug teg ulug we tem toho hiyag hutuk lahi," ibag. 4 Yesusen ari ibagma Nikodemusen, "Ap sabal angge famen nin fobik hebeloho nangginoho indag am teg? Isinga ahummu kulug nin suhuloho indag am teg?" ulug kapal hibag. 5 Kapal hibagma Yesusen, "Ap kinangmon ikman men Allah hime fanowon ino fam menen indag atuk eleg halug Allah suwon weregma kuk fug teg ulug tem toho hiyag hutuk lahi. 6 Ap ahaluwe fam indag atukon ari ap ahaluwe aruhu. Allah hime fanowon famen indag atukon ari Allah hime fanowon ngi aruhu. 7 Hit nin fobik indag amuhup hubam ihiyon ari fahet hindi anggin am fug. 8 Siyelu fu ruruk halug aplohok holtuk lahen angge famen kema filen watlug kema fikit laruk, ari hat hapeleg. Siyelu ari hag toho ap Allah hime fanowon famen indag atukon ari hag toho wereg," ibag. 9 Yesusen ari ibagma hun Nikodemus inowen, "Nangginoho ari teko la reg?" ulug kapal hibagma 10 Yesusen te, "Hat te Israel inap hiyag isarukon onowe hat welahen angge famen ari fahet hapeleg toho welahen? 11 Nit nonolukon te fag toho uruk lahe, ninil fam harukukon hiyag hisaruk lahe angge famen holtuk lahep fug ulug tem toho hubam uruk lahi. 12 Kinangmon fahet hiyag hisaruk lahimu holtuk lahep fug angge re poholmon fahet hiyag hisarukmu nangginoho holehep ha reg? 13 Ap misig oho poholma lahibag fug, At ap atik ibahon pohol filen wambik watfahon ino eneg lahuk teg lit wereg," ibag. 14 "Israel inap farema wereg lit Musan pisanggo e fam lehoma imbibag hag toho At ap atik ibahon ino oho lehoma umbuhupmu 15 ap At ubam wenggel harukon arimano mondabi Allah wereg ambeg onoluk welamuhup. 16 Allahn ap kinangmon Indi isaruk lit Amloho we misig eneg angge famen og isibag. Amloho fam wenggel harukon longgo uk fug angge Allah men mondabi onoluk welamuhup. 17 Allahn amloho kinangma monde fibahon te unggum ap unubam umbuhu ulug monde fibag fug, fanowap enebuhu ulug monde fibag. 18 Ap sa At ubam wenggel haruk halug Allahn alem angginon at ubam umbuhu fug. Ap sa At ubam wenggel haruk eleg halug at ino Allah amloho misig enehon ino Unuk fam wenggel haruk elehen alem angginon apma wereg. 19 Alem angginon ino tu: Kinangma seleg ino waharisi angge famen ap kinangmonen siyag ane turuk latuson arimano iren te hik fahet eneg inindi reg lit wereg. 20 Ap san siyag ane turuk halug siyag angge ino hirako welamag peruk lit seleg teg ambeg laruk ane nirim peruk. 21 Ap san fano ane turuk halug Allahn let naptukmu turuk lahi ane ari inam amag peruk lit seleg teg ambeg waharuk," ulug hiyag isibag. 22 Yesusen wene ari hiyag isibareg Otsi men Yudea kinang keyen libareg Otsi men ambiyeg wereg lit ap ikma pilap eneptuk latfag. 23 Yohanes inowen oho o Ainon ino o Salim horogma ik anggolo werehen aren ap ikma pilap eneptuk latfagma ap anggolo pilap nenebukag ulug waharuk latfag. 24 Yohanes ino penjara uwan kilabuk fugmu ari turuk latfag. 25 Turuk latfagma Yohanes otsi men Yahudi ahun misig men ap ikma pilap eneptuk ane fahet suwahal uruk latfag. 26 Suwahal uruk latfareg Yohanes ambeg watfareg, "Nonowe, ap ik Yordan fumag fil hat men ambiyeg welatikibon ino At ino fahet haren hiyag nisarikinon inowen ap ikma pilap eneptukmu ap obog toho Ambeg waharuk," ulug hiyag itfag. 27 Hiyag itfagma Yohanesen te, "Ap ekeyen nungge-nungge inggareg indiyen hila fug teg, we poholmonen og utukon eneg hila reg," ibag. 28 "Anden At ino fahet harikik ane tam irikikon ari harikin ulug an nubam kapal neyehep. An Mesias ino fug. An At alukema laruk laruhun ulug monde nubaharisiyon inowen hiyag hisarikik ane ari hit honoluk. 29 Aben hiyap hilamin perukon ino hilaruk halug ap ino ngi atuk. Ap ino ot iraham werehon inowen hiyap hilihi urukmu hol halug noweyen fano helehek peruk. Ot inowen peruk hag toho anden oho fano peruk lit nahiyeg toho welahi. 30 At ino su aruhu, an tot aruhuk," ibag. 31 Pali filen waharukon mun angge man angge palimu wereg. Kinang filen waharukon kinangma angge men ambiyeg wereg lit kinangma ane uruk. Pohol filen waharukon inowen mun angge man angge palimu wereg lit 32 harisi ane men holtisi ane men hiyag isarukmu ap misihen oho we tem toho peruk eleg. 33 Ap misihen harisi ane hiyag isarukmu we tem toho perukon inowen Allah faher oho we tem peruk. 34 Allahn hime fanowon ap og isarukon winako og isaruk eleg. Winako og isaruk eleg angge re ap sa Allahn monde ferukmu at inowen Allah wene hiyag isaruk. 35 Ikniyen Amloho Indi reg lit mun ane man ane obog toho Inggikmu emberisi. 36 Ap san Amloho fam wenggel haruk halug at ino Allah men mondabi oluk welaruhu. Ap san Amloho ele holtuk elehon onoluk wereg ambeg yet hahu fug, at ino Allahn olok perukon ubam welaruhu.

Yohanes 4

1 Yohanesen ap tor angge ikma pilap eneptisi angge famen Yesusen ap anggolo Ambeg waharukmu ikma pilap eneptuk urukmu Farisi inaben hol hibag. 2 Yesus amuwen ap ikma pilap enepfag fug, Otsiyen eneg pilap eneptuk latfag. 3 Yesusen ap ikma pilap eneptuk ane Farisi inap hol hibag ane Yesus oluk atfagma o Yudea embeselug o Galilea suhuloho libag. 4 O Yudea embeselug Samaria keyen laruk latfag. 5 Libareg o pumbuk misig Samaria kinang fam werehon unuk Sikhar libag. Yusuf ikni Yakuben yabuk lin isibag ambeg o ino horogma welatfag. 6 Libag ambeg ino Yakuben ik fabulfahon welatfag. Yesus kema larukmen mo anum pulmu atfagma Yakuben ik fabulfag ambeg ino saren kel tamin ulug iraham hur atfag. 7 Hur atfareg weregman Yesus otsi suburu ayeg waroho wak lul ulug olma libagma Samaria hiyap eke ik hinang tamin ulug watfag. Watfareg ik hinanggibagma Yesusen hiyap ino fam, "Ik oboken hinang Nimin," ulug heng tibag. 9 Heng tibagma Samaria hiyap inowen, "Hat Yahudi hahunen an Samaria nuhe fam ik hinang Nimin ehenon nangginoho heng nabehen," ibag. Samaria inap men Yahudi inap men mangno roho welahe fug ulug ari ibag. 10 Ari ibagma Yesusen te, "Allahn ap fanowap eneptuk ane men hat hubam ik hinang Nimin ehekon ino men holuk teg lalenma haren ik At ubam heng telen. Heng telenma Aren ik eleruk ahik hinang hetlep," ibag. 11 Yesusen ari ibagma hiyap inowen te, "Nowe, ik hinangguruk angge Haren tohon elehen fo reg ambeg aru apma rehen ik eleruk ahik fanowon ari Haren nangginoho hinang num teg?" ibag. 12 "Nunumba Yakuben ik hinangguruk ambeg habul nisibareg at inggareg men umalikisi men ambohom men ik aru naruk latfag angge famen Haren te An suwon, at toron peruk lahen?" ibag. 13 Ibagma Yesusen hebeloho hiyap ino fam, "Ap san ik haren ehenon aru narukmu nin fobik ik obok haruk laruhu. 14 Ik Anden hinang isaruk lahiyon aru narukmu mondabi ik obok eleg aruhu. Ik Anden hinang isaruk lahiyon aru narukmu at ino undama ik eleruk ahik fanowon wilip aruhumu at ebe mondabi oluk welaruhu. Ik eleruk ari firig am fug angge mondabi wiliptuk laruhu," ibag. 15 Ibagma hiyap inowen te, "Nowe, an ik obok haruk laruhuk fuhen tuma hinang ta waharuk ane nirimen ik Haren ehenon ino hinang nimin," ibag. 16 Ari ibagma Yesusen, "Ik ino hinang nimin ehenma lamihinteg hahun hondoholug tuma watmihin," ibag. 17 Ibagma hiyap inowen, "An nahun eleg," ibagma Yesusen, "Nahun eleg ehenon tem toho ehen. 18 Ap fuwaben oho latikinteg ketiya oho lahenon ari hahun fug. Nahun eleg ehenon tem toho ehen," ibag. 19 Ari ibagma hiyap inowen, "Nowe, Hat tem toho Allahn mon Haptisiyon nabi welahenma ketiya an nindi anggar aha," ibag. 20 Ari ibareg hiyap inowen, "Nit niniknisi unumbusagsiyen tom aru famen sembahyang uruk latfag angge famen hiren te o Yerusalemen eneg sembahyang uk hag teg uruk lahep," il larikim 21 Yesusen, "Nehe, tot welamuhupmu punu tu famen eneg o Yerusalemen eneg Ninikni fam sembahyang uhup fug. Ihi ane ari tem toho ehek peruk lamin. 22 Hit Samaria hinaben sembahyang uruk lit hinilen ha fuhon ubam sembahyang uruk lahep. Nit Yahudi ninap halug nonolukon Ubam sembahyang uruk lahe. Allahn ap fanowap eneptuk ane ari Yahudi inap sehelimuwen ak teberisi. 23 Teko lahu ihiyon ino aruhu sambil ketiya horog toho welahe. Ninikni ubam sembahyang uruk inap inindi pikit tohon eneg Allah hime fanowon unubam werehonen eneg sembahyang uk teg. Ari roho uruk inap fahet eneg Allahn fano peruk. 24 Allah men Hime fanowon men Ebe misig hag toho wereg. Ap san Ubam sembahyang imin peruk halug indi pikit tohon eneg Allah hime fanowon ubam werehonen eneg sembahyang uk teg," ibag. 25 Yesusen ari ibagma hiyap inowen, "Mesias unuk eke Kristus ino waruhu urukon an noluk. At waruhureg mun ane man ane obog toho Aren hiyag nisahu," ibagma 26 Yesusen, "At ino An, An hat hubam Nele uruk lahiyon tu," ibag. 27 Enele urukmu itano Yesus otsi arimano watfareg inindimuwen amu hiyap aru men nungge fahet enele uruk peruk latfag. Peruk latfag angge famen Yesus otsi itano misihen oho "Nungge wenggel hehenteg hiyap aru men henele uruk lahep," ulug umung hibag fug. 28 Umung hibag fugmu hiyap ino kubag ik hinanggurukon ino embeselug ibam libareg ap welatfahon arimano unubam hiyag isaruk lit, 29 "Ap misihen anden tirikik ane fag toho ehek ahun ino yet halihiben maniyek. At ino Kristus ap obog toho fanowap enebuhuwon ano," ibagma 30 it arimano o pumbuk inowen wilip atfareg Yesus ambeg watfag. 31 It ari turukmu itano Yesus otsiyen, "Nonowe, Hat suburu amin," ibagma 32 Aren, "Anden suburu hiren haruk lahep fuhon foroho lahi," ibag. 33 Ari ibagma Otsiyen it-it umung-umung atuk lit, "Ap ekeyen nungge og Erehekma nenggek," ibag. 34 Ibagma Yesusen otsi unubam, "An mon Naptisi ahun inowen yabuk wituk laruhun ulug hiyag Nitisimu yabuk wiri fuhukon ari naruk angge hag toho wereg," ibag. 35 "Hiren te pikalem uhan lahumu suburu wirik aruhu uruk lahep fug? Ari uruk lahep angge famen Anden tot hiyag hisamin: Yabuk o walinggoho werehon yet hemek, suburu wirik atisimu ebe yahaluk teg. 36 Suburu yahaltuk ahun ubam ngi ahunen onggo og utuk. Suburu yahaloho palu ruruk ahun ino mondabi oluk welaruhu. Ei yatuk ahun men ebe yahaltuk ahun men enebe mangno roho wereg lit enehiyeg haruk lamuhup. 37 Ap enele indit toho uruk ane fahet tem toho uruk peruk lamek: Ap misihen ei yatukmu ap ekeyen ebe yahal taruk ulug indit toho uruk. 38 Anden te hiren ei yatikip fug angge famen ebe yahalik lalihip ulug mon heneptuk lahi. Ap winonen sat toho yag tarusa angge famen hiren ebe yahal taruk lahep," ulug Otsi hiyag isibag. 39 Samaria inap anggolo o inowen watfag inap arimanowen Yesus fahet tem peruk latfag. Hiyap tuwen anden tirikik ane Yesusen fag toho ehek ulug ibag ane fahet tem toho peruk lit Yesus fam wenggel haruk latfag. 40 Samaria inap arimano Yesus ambeg watfareg, "Hat nit men ambiyeg welamuhuk," ulug heng tibagma Yesus it men weregman hup pirenam atfag. 41 Yesus it men wereg lit wene hiyag isarukon holtuk latfareg ap anggolowen At ubam wenggel haruk latfag. 42 Wenggel haruk latfag inap arimanowen hiyap ino fam enele uruk lit, "Haren tam hiyag nisarikinon ino holtukukteg tem toho perukuk angge famen ketiya At inggarehen hiyag nisarukmu holehereg ap kinangmon obog toho fanowap enebuhuwon tu ulug tem toho wenggel haruk lahe," ibag. 43 Yesus hup pirenam o Sikhar welatfareg Galilea fil laruk latfag. 44 Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "Ap misig ibam ngi reg ambeg ino Allahn monde ferukmu wene hiyag isarukon ele holtuk eleg," ibareg o Galilea lul ibag. 45 O Galilea kibagma Galilea inap arimanowen fano waha pibag. It arimano o Yerusalem suburu roti sig elehon narukon fahet libahon arimanowen Aren o Yerusalemen fano ane turukmu yet harukuk angge re At ino fano waha pibag. 46 Yesus o Kana tam ik anggur ahaluwe lalfag ambeg ino suhuloho watfag. Watfareg weregma o Kapernaum ap suwon ibam foroho latfag ahun ino amloho ouk waruk latfag. 47 Ouk waruk latfagma Yesus Yudea embeselug Galilea waha urukon hol hibareg Ambeg watfag. Watfareg, "Namloho ouk waruk lit war am hag teg lit werehen haren hihit nitmihin," ulug heng tibag. 48 Ari ulug heng tibagma Yesusen ubam Ele uruk lit, "Poholmonen turuk ane hinilen yet haruk lahep fug halug hinindi anggar aruhu fug," ibag. 49 Ari ibagma ap suwon ibam foroho latfag ahun inowen, "Nowe, namloho war am hag tehen lul," ibag. 50 Ibagma Yesusen, "Hamloho ari fano atmisiyen we hibam lamihin," ibag. Yesusen ibag ane fahet ap inowen indimu tem ehek ulug wenggel hibareg libag. 51 Ap ino kema larukmen amingmingangge salkal ibareg, "Malik ino fano aha," ulug hiyag itfag. 52 Hiyag itfagma ap inowen amingmingangge kapal isaruk lit, "Mo kiya weregma fano aha?" ulug kapal isibagma iren onowe fam hiyag utuk lit, "O sono mo anum pulmu weregma ubam inahan werehon eleg atisi," ulug hiyag itfag. 53 Hiyag itfagma ikni ino indimuwen ita liyim Yesusen malik fano atmisi irisiyon fam fano atisi pibag. Ari pibareg at men uhe malik menen Yesus fam wenggel haruk latfag. 54 O Yudea embeselug o Galilea libareg Yesusen poholmonen turuk ane aru inggik pirenehon tibag.

Yohanes 5

1 Welatfareg Yahudi inaben Allah wel tul ulug o Yerusalem palu arik laruk latfag sambil ino Yesus oho o Yerusalem libag. 2 Yerusalem elehet oko kilabehon fam sok humon unuk te "Domba" welatfag. Sok ino iraham ik sene misig yenggeleg latfag. Ik ari Ibrani inap enele roho Betesda suwaleg latfag. Ik ino ayegma o fuwaben ungga eneg saloho wirigmu 3 ap ouk warukon anggolo men inil siyahon men unuyug siyahon men inine elehon anggolo men o itano fam yinggig lit wereg latfag. It arimanowen ik il lebe rimisi ano ulug kilaboho lit welatfag. 4 Hup misihim-misihim malaikat Allahn monde ferukmu ik ino il kilil-kalal isaruk latfagma ap atam hik toho wambibag ahun ino fano atuk latfag. Ouk ekeyon-ekeyon ubam wereg angge famen fano atug laruk latfag. 5 O ino fam ap misig ouk waruk lit yinggigmen mo ilig am wirig am turukmen teng misig nubam hilag nanggoloben (tiga puluh delapan) atfagma welatfag. 6 Ap aru indam angge ouk waruk lit wereg ulug Yesus undaman tam Oluk atfareg ap ino fam, "Nare, hat hundaman fano ale peruk lahen?" ulug kapal hibag. 7 Kapal hibagma ap inowen Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, ik il ket lebe ririkim itano wambele angge famen ap let naptukon elehen ik horogma lalug wambimin peruk angge famen it winon tam wamburukon fano atug laruk," ibag. 8 Ibagma Yesusen ap ino fam, "In amin, halit heniye hilalug lamihin," ibag. 9 Yesusen ari ibagma ap ino fano atfareg heniye hilibareg libag. Yesusen ari tibag sambil aru Yahudi inap wene uruk sul hari Sabat ino tibag. 10 Wene uruk sambil welatfagma Yahudi inaben ap fano atfahon ino fam, "Wene uruk sambil halit heniye wehenon haren tuk fug ane tehen," ibag. 11 Ibagma ap inowen, "An hihit nabehek ahun inowen heniye hilamihinteg lamihin ehekma laruk lahi," ibag. 12 Ari ibagma iren ap ino kapal haruk lit, "Ap san halit heniyeyet hilalug lamihin ulug hiyag herehek?" ulug umung hibag. 13 Umung hibagma fano atfag ahun inowen ebe hiyag isamin ulug turukmen Yesus ap anggolo arimano sehelimuwen longgo ibagma Unuk napeleg ulug imbisibag. 14 Tot welatfareg wene uruk ibam Yesus men ap ino men ambi atfareg itano Yesusen, "Hat hihit habihiyon ariyen fano ahenma fobik mondabi siyahon hubam aruhu rohon siyag ane eke tuhun fug," ibag. 15 Yesusen ari ibagma ap ino wilip atfareg Yahudi inap unubam, "An hihit nabehek ahun ino Yesus inowen hihit nabehek," ulug hiyag isibag. 16 Ari hiyag isibagma Yahudi inap arimanowen o wene uruk sambil tuk fug ane tehekma wabuhuk ulug mutug laruk latfag. 17 Ari turuk latfag angge famen Yesusen hiyag isaruk lit, "Nikniyen yabuk indam angge turukmen ketiya oho turuk. Ari fahet Anden oho turuk lahi," ibag. 18 Ari ibagma Yahudi inaben hol hibareg inindi inahan anggolo hibareg pinggi wabuhuk ulug wenggeltuk latfag. Atam oho wene uruk sambil saliyohap tehekteg fobik oho Allah An Nikni uruk lit Allah men ambi reg lahi ulug wirim tehekma wabuhuk pibag. 19 Yesusen hiyag isaruk lit, "Amloho amu yabuk wibuk fug tehen Ikniyen witukmu yet halug Amlohowen oho wibuk hag teg ulug tem toho hiyag hisaruk lahi. Ikniyen turukon ari hag toho Amlohowen oho tuk teg lit wereg. 20 Ikniyen Amloho Indi reg lit mun ane man ane Inggarehen wituk ane Amloho hiyag Utuk lit yabuk suwon eke sebe roho hiyag Uruhumu hiren henekolen yihi uruk lamuhup. 21 Ikniyen ap warehon unduhuk felug onolukap eneptuk hag toho Amlohowen oho Inggareg indimuwen timin puhuwon arimano onolukap enebuhu. 22 Ikniyen unggum angginon Amu kong tuk fug anggeyen unggum obog toho Namlohowen kong tukag ulug hiyag Itisi. 23 Ap obog toho Ikni wel turuk hag toho Amloho wel turuk lamuhup. Ap san Amloho wel turuk eleg halug at inowen Ikni monde ferisiyon ino oho wel tuhu fug," ibag. 24 "Ap san An nawene holtuk lit An mon Naptisiyon Ubam indi wenggel haruk halug at ino war atuk ambeg embeselug mondabi onoluk wereg ambeg weregma unggum angginon ubam aruhu fug ulug ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 25 Ap war atuson arimanowen Allah amloho Ele holuhup. Holuhubon arimano onoluk welamuhup. Ihi ane ari fobik teko lahuwon ketiya oho teko laruk, ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 26 Ikniyen ap onolukap eneptuk hag toho Amlohowen oho ap onolukap enebukag ulug Ikniyen Amloho ineyap tibag. 27 Amloho ap kinangmon atik ibahon ino wambik watfagma unggum kong tukag ulug Ikniyen ineyap tibag. 28 Ap war atusama sal eneptuson arimanowen At ele holuhupmu fano ane turuk latfahon arimano in enebuhumu mondabi onoluk welamuhup, siyag ane turuk latfahon arimano in enebuhureg unggum angginon unubam umbuhu. Ari tuhu ane teko laruk halug hiren yihi uk fug." 30 "An ninggareg nindiyen nungge-nungge tuk fug teg lahi. An Nikniyen hiyag Nutukmu holtuk lahiyon hikit toho unggum kong turuk lahi. An namu nindiyen unggum kong turuk lahi fug, Nikni mon Naptisiyon inowen hiyag Nutukon hikit toho eneg kong turuk lahimu wirim toho teko laruk. 31 An namuwen turuk lahiyon ari fahet fano ulug Ninggarehen wel ta fug teg lahi. 32 Ap winonen Anden turuk lahi ane fahet fano ulug fag toho uruk isalug ari tem toho uruk. 33 Hiren Yohanes ambeg ap mon eneptikipmu aren An nubahet tem toho peruk ane fahet honolukap heneptisi. 34 Ap kinangmonen An fahet uruk ane Anden fano peruk lahi fug, hit mondabi fano amag ulug Anden ari hiyag hisaruk lahi. 35 Yohanes ino iral hunduhuk felug umbagpag turukon hag toho welatisimu hiren seleg ari fano ulug henehiyeg toho welatikip angge famen tot welatug embeserikip. 36 Yohanes inowen An niyarisi ane fahet irisiyon ari fano famen apma reg. Nikniyen yabuk wituk laruhun ulug wanggun Ninggikmu emberisimu wituk lahi ane ari palimu reg. Wituk lahi ane ariyen Nikniyen An mon Naptisi ane ari fag atisi. 37 Nikni An mon Naptisiyon inowen An namloho tu ulug An fahet fag toho hiyag isaruk. An Nikniyen mon Naptisi angge famen hiren An nubam wenggel haruk lahep fug ane ariyen Nikni ele holuk fug angge Ebe hinilen ha fug angge Awene hunundama emberuk lahep fug. 39 Suwesingga indam haharoho imbibahon fam mondabi nonoluk welamuhuk ulug hiren yami ruruk lahep. Suwesingga haharoho imbibahon inowen An inamap Naptuk. 40 Inamap Naptuk angge famen mondabi nonoluk welamuhuk ulug Nambeg waharuk lahep fug." 41 "Ap kinangmonen wel Naptukon fahet fano peruk lahi fug. 42 Hiren Allah fahet hinindi reg lahep fuhon ari An noluk. 43 An waharikikon Nikni unuk famen waharikik angge famen hiren An fahet fano peruk lahep fug. Ap eke inggareg unuk famen waruhuwon ino fahet hiren fano peruk lamuhup. 44 Nonoriyen nit wel nenebukag ulug turuk lahep angge famen Allah we misig werehon inowen nit wel nenebuhu ulug yami ruruk lahep fug. Nangginoho Allah fam hinindi wenggel hehep ha reg? 45 Anden hit fahet iren siyag ane turuk ulug Nikni ambeg huruwe laruk puk fug. Hiren nunumba Musan fanowap nenebuhu peruk lahep angge famen ariyen huruwe laruk. 46 Musan An fahet haharoho imbibagma hiren Musan hahatfahon tem toho ulug wenggel helepma An faher oho tem toho pelep. 47 Musan haharoho imbibahon fahet hinindimu wenggeltuk lahep fugmu Anden hiyag hisaruk lahiyon oho nangginoho honoluk am teg," ulug Yesusen hiyag isibag.

Yohanes 6

1 Welatfareg Yesus ik Galilea ahum keyen ik fimag nindig atfag. Ik ino unuk eke Tiberias. 2 Nindig atfagma ap anggolo arimanowen Yesusen ap ouk warukon hihir eneptukmu hibareg Ombolim miyaloho mutug laruk latfag. 3 Laruk latfagma Yesus otsi men punu fam lahibareg heriyeg latfag. 4 Heriyeg latfag sambil ari Yahudi inap suburu roti sig elehon naruk sul Paskah horog teg latfag. 5 Welatfareg Yesusen yer isarukmen ap anggolo miyaloho waharukmu yer isibareg Filipus fam kapal haruk lit, "O kema suburu ayeg waroho wak lulteg ap aruma og usulmu nalusa?" ulug kapal hibag. 6 Kapal hibag ane ari Yesus undaman ari timin pibareg Filipus wal hamin ulug kapal hibag. 7 Kapal hibagma Filipus inowen Yesus fam, "Nowe, uang inggila suwon teng-teng angge foroho lalareg hahen suburu onggo paloho wak lilaman oho kut-kut nelep angge famen wirim alep fug," ibag. 8 Ari ibagma Yesus ot Simon Petrus are Andreas inowen Yesus hiyag Utuk lit, 9 "Tuma malik misihen suburu roti fuwaben men ikan piren men foroho angge famen ap anggolo aruma werehen nangginoho tehe ha reg?" ibag. 10 Ari ibagma Yesusen otsi unubam, "Ap aruma fam hur amiyek ilihip," ibag. It welatfag ambeg ari hoholangge anggolo weregma ap arimano hur atfag. Hur atfahon arimano ap eneg teng-teng angge winahuk fug toho (lima ribu orang laki-laki) welatfag. 11 Hur atfagma Yesusen suburu itano wibareg seneg lit sembahyang ibareg ap arimano fibir eneptuk latfag. Suburu og isibareg ikan oho nin eke nila peruk latfahon og isaruk latfag. 12 Nibareg enehum ouk atfagma Yesusen otsi fam Ele uruk lit, "Nenggesareg embeheson aruma hik isahup tohon palu roho embelihip," ibag. 13 Ibagma ap anggolo arimanowen roti fuwaben itano nibareg minggir atfahon Yesus otsiyen sum nisanggowen fam fani roho imbibag. 14 Ap kinangmonen turuk eleg ane Yesusen tibag ane fahet ap anggolo arimanowen yet hibareg, "At tu Allahn kinangma monde fuhu ibahon nabi ino At tu tem toho," uruk latfag. 15 Ap anggolo arimanowen Yesus ninine roho hondohokukteg ap suwonap tuhuk ulug pibag ane ari Yesus oluk atfareg punu eke fam Yesus amumu libag. 16 O hup arik ohoma Yesus otsi ik ayegma libareg 17 kou fam kibareg o Kapernaum lul ulug ik ahum ke laruk latfag. Larukmen o hik atfag angge famen Yesus it enembeg waharuk elegma 18 siyelu humon watfareg ik haglabut waharuk latfag. 19 E fam ik il watil larukmen tot yat toho (lima kilometer) libareg yet harukmen Yesus ik ahum pali keyen kou horogma lamin ulug waharukmu yet hibag. Yet hibareg iren enekolen turuk latfag. 20 Enekolen turuk latfagma Yesusen te, "An Honowe waharuk lahireg henekol ha fug," ibag. 21 Ari ibagma iren Onowe fam kou fam kik ma ul ulug turukmen kou ino it lul pibag ambeg itano ik ayegma welatfag. 22 Likiyamon ap anggolo ik fimag fil welatfag inap arimanowen yet harukmen kou winon elegma kou misig eneg welatisiyon ino fam Yesus kuk fugmen Otsi eneg larusa ulug yet hibag. 23 Yet hibareg weregma kou piren hinahan o Tiberias filen watfareg Yesusen sembahyang ibareg suburu og isibag ambeg itano horogma watfag. 24 Horogma watfagma ap anggolo arimanowen yet harukmu Yesus otsi men eleg latfagma kou itano fam kibareg Yesus yami rul ulug o Kapernaum fil laruk latfag. 25 Ap arimano ik fimag libareg Yesus hiyag Itfareg, "Nonowe, nungge salim tuma waharikin?" ulug kapal hibag. 26 Kapal hibagma Yesusen, "Hit hinindi anggar amag ulug Anden eneg ane tirikikon ino fam wenggel ha fug angge we suburu nenehum ouk toho nengge ulug yami Nabil waharuk lahep. Ari fahet tem toho hunubam uruk lahi," ibag. 27 "Suburu filik turukon ari fahet yabuk wituk lamuhup fug. Suburu narukmu mondabi honoluk welamuhubon ari fahet yabuk wituk lamuhup. Suburu fanowon ari At ap atik ibahon inowen og hisahu. Ninikni Allah inowen Namloho ulug At ubam eneg ane teberisi," ibag. 28 Ari ibagma iren te, "Allahn fano peruk iyabuk wituk lamuhuken nanggintul," ulug kapal hibag. 29 Kapal hibagma Yesusen te, "Allahn fano peruk iyabuk aru: Aren monde ferisiyon ino Ubam hinindi wenggel haruk lamek," ibag. 30 Ari ibagma iren te, "Eneg ane Haren timihinon yet hulteg ninindimuwen tem toho pulen nungge ane fam wal hamihin? Yabuk nunggeyon timihin? 31 Nit niniknisi nunumbusagsi suburu eleg angge farema wereg lit suburu manna nibag ane fahet haharoho werehon te Allahn poholman suburu og isibag ulug hahareg lit wereg," ibag. 32 Ari ibagma Yesusen, "Hahareg lit wereg ehebon ari fahet Anden tot hiyag hisamin: Hun Musa inowen suburu poholmon og hisibag fug. An Nikniyen suburu poholmon we tem toho fanowon ketiya og hisaruk. 33 Ap kinangmon onoluk welamag ulug suburu Allahn tohon Aren poholman pilabik waharuk," ibag. 34 Ari ibagma iren te, "Nonowe, suburu ehenon ari likiya hupmu og nisaruk laruhun," ibag. 35 Ari ibagma Yesusen, "Suburu mondabi oluk werehon ino An tu welahi. Ap sa An nambeg waharukon mondabi suburu obok hahu fug, san An nubam indi wenggel harukon mondabi ik obok hahu fug," ibag. 36 "Hit hinilen An yet Niyaruk lahep angge famen Nubam wenggel haruk lahep fug ulug hit hunubam fahe hiyag hisihi. 37 An Nikniyen og Nutukon obog toho An nambeg waharuk. Ap sa An nambeg waharukon miyaloho hik isahuk fug. 38 An poholman wambik waharikikon An namu nindiyen yabuk wiruhuk ulug wambik waharikik fug. Nikni An mon Naptisiyon inowen yabuk hiyag Nuruhuwon wiruhuk ulug wambik waharikik. 39 Mon Naptisiyon inowen yabuk hiyag Nitisiyon aru re: Obog toho Aren og Nitisiyon arimano foroho lit misig oho longgo rubuk fug angge weregma fobik aruhu sambil ino onolukap enebuhun ulug hiyag Nitisi," ibag. 40 "Ap san Amloho yet halug Ubam indi wenggel haruk halug at ino mondabi oluk welaruhuwen fobik aruhu sambil ino olukap tuhuk. Aru Nikni undama perisiyon fam hiyag hisaruk lahi," ibag. 41 Yesusen ari ibagma Yahudi inaben Yesus pet turuk lit, "Suburu poholman wambik watfahon ino An ehek," ulug Abug uruk latfag. 42 "Yesus Yusuf amloho ikni isinga niren isaruk laheyon At aru fug? Nangginoho ap tuwen poholman wambik waharikik uk hag teg?" uruk latfag. 43 Ari uruk latfagma Yesusen, "An pet Naptuk lit Nabug uk fug. 44 Ap san An nambeg watnin perukon ino Nikni mon Naptisiyon inowen hondoholug waharuk halug eneg An nambeg wam hag teg. Ap ino fobik waruhu sambil Anden olukap tuhuk. 45 Atam haharoho imbibag ane ari ap obog toho Allah inggarehen hiyag isahu ulug ap nabi arimanowen haharoho imbibag. Ap sa Allah inggarehen hiyag isarukon holtuk halug Nambeg waharuk. 46 Ap kinangmonen Nikni ebe haruson eke wereg eleg. We Allah wereg ambehen waharisiyon inowen eneg Ikni ebe harisi. 47 An nubam indi wenggel harukon at ino mondabi oluk welaruhu. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi. 48 Suburu mondabi oluk werehon An tu welahi. 49 Hit hiniknisi unumbusagsiyen farema wereg lit suburu manna naruk latfag angge famen war atuk latfag. 50 Suburu poholman wambik waharisiyon ino at tu: Ap san suburu aru naruk halug at ino war aruhu fug. 51 Suburu olukon poholman waharisiyon ino An tu welahi. Ap san suburu aru naruk halug at ino mondabi oluk welaruhu. Ap kinangmon onoluk welamuhuben suburu Anden og isaruk lahiyon aru Nunu og isaruk lahi," ibag. 52 Ari ibagma Yahudi inaben it-it suwahal uruk lit, "Ap tuwen Inggareg unu nangginoho nit og nisarukmu naruk lahe," ibag. 53 Ari ibagma Yesusen, "At ap atik ibahon ino Unu men Amep men nahup fugmu hit hinindimu olukon welaruhu fug. Ari tem toho hunubam uruk lahi. 54 Ap san An nunu men An namep men naruk halug at ino mondabi oluk weregma fobik waruhu sambil Anden olukap tuhuk. 55 An nunu men Namep men aru we tem toho naruk angge fanowon wereg. 56 Ap san An nunu men Namep men naruk halug at ino An men welaruhumu An at men mangno roho welamuhuk. 57 Nikni oluk werehon inowen An mon Naptisimu An oho At fam Noluk welahi hag toho ap san An nunu naruk halug at ino oho An fam oluk welaruhu. 58 Suburu poholman wambik waharisiyon tuma wereg. Hinikni hunumban suburu naruk latfag angge famen war atfahon ino hag toho fug, ap san suburu werehon tu naruk halug mondabi oluk welaruhu," ibag. 59 Yesusen hiyag isibag ane obog toho aru o Kapernaum wene uruk ibamen hiyag isibag. 60 Yesusen hiyag isibag ane ari obog toho holfareg Otsi anggolo arimano it winonen te, "Ele haro roho ehekon ari san holuk teg ane ehek?" uruk latfag. 61 Yesus otsiyen ninirim ulug ngesukum tibag ane fahet Yesus undaman oluk atfagma Ele unubam uruk lit, "Hiyag hisihi ane fahet hinindi nin aha? 62 At ap atik ibahon ino atam welatfag ambeg suhuloho laharukmu yet hahup halug nanggintuk lamuhup? 63 Allah hime fanowon inowen onolukap enebuk teg, unu amuwen tuk fug teg. Anden nele hiyag hisaruk lahiyon ari fam Allah hime fanowon werehen honoluk welamuhup ane fahet hiyag hisaruk lahi. 64 Hit welahebon aruma winonen te tem toho uruk ulug hinindi wenggel haruk lahep fug," ibag. Yesusen wene ak tibibag sambilen ap inindimu tem toho hiyag nisaruk peruk latfag fug inap arimano fahet Indimu oluk atfag. Wabukag ulug huruwe lahuk peruk latfag ahun ino oho Yesus indimu oluk atfag. 65 Oluk atfagma Yesusen it unubam te, "Hiren ari roho peruk lahepma fahe hiyag hisihi ane ari fahet ihi: Nikniyen hiyag hisaruk eleg halug ap misig oho An nambeg wam fug teg," ibag. 66 Wene ari hiyag isibag sambil ino famen Yesus otsi anggolo arimano At min laruk ane inirim atfagma pok atfag. 67 Pok atfagma Yesusen otsi nisanggowen itano fam, "Hir oho pok amul peruk lahep?" ulug kapal isibag. 68 Kapal isibagma Simon Petrus inowen hebeloho, "Nonowe, ap sa ambeg nit laruk lamul? Wene Haren uruk lahenon ari famen mondabi nonoluk welamuhuk. 69 Hat Allahn palimuwap Haptisiyon welahenon niren Hat fahet tem toho peruk lit nonoluk toho welahe," ibag. 70 Ari ibagma Yesusen te, "Anden hit nisanggowen welahebon aruma mumal heneptikik fug? Ari reg angge famen hit welahebon aruma misig eke siyahon Iblis amloho wereg," ibag. 71 Ibag ane ari Simon Iskariot amloho Yudas ino fahet ibag. At inowen Yesus wabukag ulug huruwe libag ahun ino it nisanggowen itano enesehelimu misig welatfag.

Yohanes 7

1 Yahudi inaben Yesus wabuhuk peruk latfagma o Yudea eneg mondabi welaruhuk fug ulug Galilea walingguruk latfag. 2 Walingguruk latfagma Yahudi inaben o sabo inggilangge fam wituk sambil ino sali horog teg latfagma 3 Yesus oriyen Ubam enele uruk lit, "Hat hotsiyen Haren turuk ane yet hahuben tuman o Yudea lamihin," ulug hiyag Utuk lit, 4 "Ap misihen turuk lahi ane inam alep peruk halug hirahoman tuk fug teg. Haren turuk lahen ane ari ap obohen onoluk amag ulug Hinggareg hebe unug isahun," ibag. 5 Enele ari roho ibahon Yesus ori ininggarehen Ubam wenggel ha fug anggeyen ibag. 6 Ibagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, "Anden tuhuk sambil uwan lahi, hiren eneg henesehet toho likiya hupmu turuk lahep. 7 Ap kinangmon ininggarehen siyag ane turukon fahet fag toho hiyag isaruk lahimu iren An nubahet eneg ninirim peruk lit hit fahet ninirim peruk eleg. 8 Seni esetuk ambeg hit henemu lalihip, An tuhuk ane uwan tehen An la fug teg lahi," ibag. 9 Yesusen ari ulug Ori fam hiyag isibareg o Galilea welatfag. 10 Yesus ori arimano o Yudea seni esetuk ambeg libagma Ar oho inam toho la fug angge hirag-hirag onombolim libag. 11 Yahudi inap arimanowen seni esetuk ambehen At ino kema wereg ulug yami ruruk latfag. 12 At fahet enele anggolo roho eke hag eke hag uruk lit it winonen At fano ahun urukmu it winonen At siyag ahun, Aren ap inindi ninap eneptuk uruk latfag. 13 Yahudi inap onowesi arimano fahet enekolen misihen oho ambong se roho ele seleg toho uk fug teg latfag. 14 Yahudi inaben o sabo inggila fam witfareg nohorukmen hup hinahanam atfagma Yesus Allah ibam kibareg wene hiyag isaruk latfag. 15 Hiyag isarukmu hibareg Yahudi inaben, "Ap suwonen milaltusa fug angge famen hun tu Oluk teg lit nangginoho hiyag nisaruk?" uruk latfag. 16 Uruk latfagma Yesusen, "Anden hiyag hisaruk lahi ane aru Ninggareg nindimu wenggel halug hiyag hisaruk lahi fug. An mon Naptisiyon inowen hiyag Nitisimu uruk lahi," ibag. 17 "Allah wene uruk lahi ano, An ninggareg nindimuwen wenggel halug uruk lahi ano, mon Naptisiyon inowen peruk ane hikit toho turuk ahun ino eneg indi anggar aruhu. 18 Ap san inggareg indimu wenggel haruk ane hiyag isaruk ahun ino ap winonen yet niyalug wel nabukag ulug hiyag isaruk. Ap san monde ferisiyon ino eneg wel turuk lamag peruk ahun inowen ele si uk fug angge tem toho hiyag isaruk. 19 Ari roho tuk fug ulug Musan haharoho hit fam imbibag fug? Imbibag angge famen hit obog tohowen apmayap tebeseruk lit nungge fahet An nuwabuhuk peruk lahep?" ibag. 20 Ibag ane fahet ap anggolo arimanowen kapal haruk lit, "Siyag angge Hindimu werehen uruk hag toho ehenon ari ap san huwaruhu ane fahet ehen?" ibag. 21 Ari ibagma Yesusen, "Anden alem we misig tirikik ane fahet hiren yihi uruk lahep. 22 Hiren te enembilahap paltuk ane ari Musan imbibag uruk lahep angge famen aren imbibag fug, hit hiniknisi unumbusagsiyen imbibag. Enembilahap paltuk ane ari wene uruk sambilen oho paluk teg uruk lahep. 23 Musa awene apmayap tul fug ulug wene uruk sambilen enembilahap paltuk lahep anggeyen Anden wene uruk sambil ap ouk warukon fanowap tirikikon fahet pet Naptuk lahep? 24 Nori, hiren unggum kong turuk lit sel fil werehon yet halug kong turuk lamuhup fug, fano pikit toho eneg kong turuk lamuhup," ibag. 25 Welatfagma Yerusalem inap arimano winonen te, "Wabuhuk uruson ino hun tu fahet uruk ano?" ulug umung-umung atuk lit, 26 "Yet hemek, At inowen fag toho hiyag isarukmu iren hebeloho At ubam tot uruk eleg. Nit niniknisi arimanowen At Kristus ap obog toho fanowap enebik waruhu urukon ino ulug onoluk teg ano? 27 Ap tu ibam yugmu nit nonoluk teg lahe. Kristus waruhu uruson ino waharuk halug At ibam yugmu ap misihen oho oluk teg lam fug teg," ari ulug enele sahaltuk latfag. 28 Yesusen Allah ibamen Ele hi roho hiyag isaruk lit, "An niyaruk lahebon Nibam yugmu oho honoluk teg lahep angge famen An namu nindiyen waharikik fug, tem toho uruk Ahun ino hiren haruk lahep fuhon ariyen An mon Naptisi. 29 Aren An mon Naptisimu At wereg ambehen waharikikon inowen At fahet Noluk teg lahi," ibag. 30 Ari ibagma it arimanowen senebul pibag angge famen Allahn teko lahu ibahon sali hikir atuk elehen ap misihen oho senebuk fug teg latfag. 31 It ap anggolo welatfahon arimano fimag filen Aren urukon tem toho uruk ulug wenggel haruk latfag. "Kristus fobik waruhu uruson ino waruhu halug Aren ap fanowap eneptuk ane anggolo tuhu, At tuwen tor angge tirisi peruk lahep?" ulug it-it enele sahaltuk latfag. 32 Ap anggolo arimanowen enele sahaltukmu Farisi inaben hol isibareg Farisi inap men imam inap onowesi suwon arimano menen senerik lalihip ulug enemingmingangge mon enepfag. 33 Mon enepfagma Yesusen, "We tot hit men ambiyeg welaruhukteg An mon Naptisiyon ino Ambeg lahuk," ibag. 34 "An welaruhuk ambeg hit wam fug tehen An yami Nabuhup angge famen hiyag Nabuhup fug," ibag. 35 Ibagma Yahudi inaben it-it enele sahaltuk lit, "Hiyag Nabuhup fug ehekon ari kema lahumu hahuk fuhon fahet ehek," ibag. "Yunani inap wereg ambeg enesehelimu linggik-longgo uruson enembeg lahukteg Yunani inap hiyag isahuk ulug uruk ano?" ibag. 36 "Yami Nabil laruk lamuhup angge famen hiyag Nabuhup fug ehekon ari men An wereg ambeg hit wam fug teg ehekon ari men nungge fahet ehek?" ulug it-it enele sahaltuk latfag. 37 O sabo e inggila fam wituk latfahon ino obog-obogma turuk lit su ane tul pibag sambil ino Yesus in atfareg Ele hi roho hiyag isaruk lit, "Ap sa ik obok harukon An nambeg ik hinanggik wamag. 38 Ap sa indam haharoho imbibahon ino hikit toho An nubam wenggel harukon ino famen ik eleruk mondabi oluk welaruhu ahik wilip aruhu," ibag. 39 Ibag ane ari Allah hime fanowon ino ap At ubam inindi wenggel harukon arimano Allahn og isahu ulug hiyag isibag. Allahn Yesus unuk palimuwap tuk fugmu Allah hime fanowon ino ap unubam uwan wambik watfag fug. 40 Ap anggolo arimano winonen ibag ane hol hibareg, "Wene hiyag isaruk ahun nabi waruhu uruk latuson ino tu tem toho waharisi," uruk latfag. 41 It winonen te, "Mesias waruhu uruk latuson ino tu," uruk latfag. It winonen te, "A, Mesias waruhu uruson ino o Galilean wam fug teg. 42 Atam haharoho imbibahon te Mesias ino Dauren ondohowonen ondohowon o Betlehem Daud welatfag ambehen waruhu," uruk latfag. 43 Uruk latfagma ap anggolo arimanowen At fahet it-it suwahal uruk latfag. 44 Ap arimano fumag filonen Yesus senebul ulug tibag angge famen ap eke ambong se roho At senetukon elehen imbisibag. 45 At senetukon eleg latfagma enemingmingangge itano suhuloho imam onowesi suwon men Farisi inap men enembeg libagma, "Nungge fahet At walug wahep fug?" ibagma 46 iren te, "At tuwen Ele uruk hag toho ap kinangmon misihen oho uruk latfag fug," ibag. 47 Ari ibagma Farisi inaben hebeloho it unubam te, "Hir oho hinindi ninap henebehek? 48 Ap suwon men Farisi inap men arimano misihen oho At fahet tem toho uruk ulug Ubam wenggel haruk? 49 We ap anggolo olma werehon Musa wene enepelehon arimanowen eneg At ubam wenggel haruk. It ap aruma war amag tohon," ibag. 50 Ari ibagma it arimano misig unuk Nikodemus atam Yesus ambeg watfahon inowen it unubam ele uruk lit, 51 "Musa wene fam ibahon hikit toho unggum kong turuk halug ap inowen turuk ane enepelegma kapal ha fug anggeyen unggum kong tuk teg?" ulug kapal isibag. 52 Kapal isibagma it arimanowen Nikodemus fam te, "Har oho Galilea hahun wereg lit uruk lahen? O Galilea inowen ap wene hiyag isarukon nabi misig wilip atfag fugmu suwesingga haharoho imbibahon kim hahunmu ari holuk aruhu," ulug ubam ibag. 53 Ari ibagma ap arimano inibam wal taneg libagma.

Yohanes 8

1 Yesus ino Zaitun punumu libag. 2 Likiyanet Yesus Allah ibam libareg weregma ap anggolo arimano Ambeg watfagma it sehelimu hur atfareg wene hiyag isaruk latfag. 3 Hiyag isarukmen Musa wene onoluk inap men Farisi inap menen hiyap siyag ane tibag hiyap eke senetfareg Yesus ambeg hondoholug watfag. Hondoholug watfareg it sehelimu unduhuk fibareg 4 Yesus fam hiyag Utuk lit, "Nonowe, hiyap aru siyag ane turukmu senerehereg walug waharuk lahe. 5 Hiyap siyag ane turukon halug helep fam watuk lamuhup ulug Musan haharoho imbibag. Haharoho imbibag angge famen Haren nungge peruk lahen?" ulug kapal hibag. 6 Ibag ane ari Aren imisi ane hol hulteg siyag ane uruk halug unggum Ubam umbuhuk ulug wal haruk lit ibag. Ubam ari ibag angge famen Yesus kinangma hur atfareg kunuk toho wereg lit Inggik tumen kinangma hahatuk latfag. 7 Hahatuk latfagma iren enele ine roho kapal haruk eneg latfagma Yesus in atfareg unubam Ele uruk lit, "Ap san siyag ane tirisi fuhon wereg halug aren tam helep wamisireg hiyap aru watmisi," ibag. 8 Ari ulug hiyag isibareg nin eke kunuk toho heriyeg lit Inggik tumen kinangma hahatuk latfag. 9 Yesusen ibag ane aru hol hibareg ap arimano hiyap siyag ane tibahon ino wabul pibag angge famen embeselug onowesi misig-misig wilip atukmu onotsi oho onombolim libagma Yesus weregma hiyap ino amu eneg welatfag. 10 Amu eneg welatfagma Yesus in atfareg hiyap ino fam kapal haruk lit, "Hat huwabul ulug hondog haplug wahason arimano kema lahasa? Misihen oho huwarehesa fug?" ulug kapal hibagma 11 hiyap inowen, "Nowe, misig oho wereg eleg," ibag. Ari ibagma Yesusen, "Iren oho hubam enele ehesa fug halug Anden oho Nele hubam imin fuhen lamihin. Hibam lamihinteg yoho tu famen fobik oho siyag ane eke tuhun fug," ibag. 12 Yesusen ap anggolo arimano nin Ele hiyag isaruk lit, "Ap kinangmon fahet iral umbagpag turukon An welahi. Ap sa An nombolim larukon ino hik teg ambeg la fug angge seleg mondabi oluk welaruhuwon ubam aruhu," ibag. 13 Ari ibagma Farisi inaben Yesus fam, "Hat hinggareg fahet wel taruk lit uruk lahenma tem toho uruk lahen fug," ibagma 14 Yesusen it unubam te, "An waharikik ambeg men lahuk ambeg men Noluk tehen Ninggareg fahet uruk lahiyon tu tem toho uruk lahi. Hiren An waharikik ambeg men lahuk ambeg men henepeleg toho welahep. 15 Hiren unggum kong turuk lit ap kinangmonen wirimangge emberuk hag toho kong turuk lahep. Anden ap misig fam oho unggum ubam umbuk fug teg lahi. 16 An namu welam fug tehen An Nikni mon Naptisiyon ino Niraham weregma Anden unggum kong turuk lahiyon tem toho kong turuk lahi. 17 Hit hinikni hunumban haharoho imbibahon te ap pirenen ap misig fahet abug uruk halug fano teko la reg ulug hahatfag. 18 Anden uruk lahiyon Ninggareg fahet uruk lahi, Nikni An mon Naptisiyon inowen oho An nubahet uruk," ulug Yesusen hiyag isibag. 19 Ari ulug hiyag isibagma it arimanowen Yesus fam, "Hat Hikni ino kema wereg?" ulug kapal hibagma Yesusen te, "An men Nikni men hit henepelehen Nisaruk lahep fug. An fahet honoluk teg lalep halug Nikni faher oho honoluk teg lalep," ibag. 20 Hiyag isaruk latfag ane ari Allah ibamen uang derma emberuk ambeg iraham wereg lit hiyag isibag. Teko lahu ane ino uwan horog teg elehen ap misihen oho At senebuk fug teg latfag. 21 Yesusen ap anggolo arimano hiyag isaruk lit, "An lahukteg longgo uhukmu hiren yami Naptuk lit siyag ane hunundama weregma war amuhup. An lahuk ambeg ari hit la fug teg," ibag. 22 Ari ibagma Yahudi inaben te, "An lahuk ambeg hit la fug teg ehekon ari Inggarehen wat tahuk ulug ehek ano?" ibag. 23 Ari ibagma Yesusen te, "Hit apma filen waharikibon, An pali filen waharikikon, hit kinang tu famen inam atikibon, An kinang tu famen inam atikik fuhon welahi. 24 Ari fahet Anden fahe siyag ane hunundama weregma war amuhup ulug hiyag hisihi. At ino An welahiyon fahet tem toho peruk lamuhup fugmu siyag ane hunundama weregma war amuhup," ibag. 25 Ari ibagma iren te, "Hat welahenon sa?" ulug kapal hibagma Yesusen te, "Anden we saplangge uruk lahi angge re nike ane eke nungge fahet hiyag hisamin? 26 Anden hit henebug anggolo uruk lit unggum kong tele angge famen At mon Naptisiyon inowen tem ane eneg hiyag Nutukmu Anden holtuk lit ap kinangmon hiyag hisaruk lahi," ibag. 27 Aren Ikni fahet ibag ane ari it inindi anggar atfag fugmu wenggel hibag fug. 28 Wenggel hibag fugmu Yesusen ele uruk lit, "At ap atik ibahon ino hiren lehoma unduhuk fuhupteg At ino An welahiyon fahet hinindi anggar aruhu. An namu nindiyen tuk fug teg angge famen Nikniyen hiyag Nutukon eneg uruk lahiyon aru fahet ino sambil eneg honoluk aruhu. 29 An mon Naptisiyon inowen fet Nasug lit wereg, we Aren fano perukon ino Anden likiya hupmu turuk lahi," ibag. 30 Yesusen obog toho ari hiyag isibagma ap anggolo At ubam inindi wenggel haruk latfag. 31 Yahudi inap At ubam inindi wenggel haruk latfahon arimano unubam Yesusen ele uruk lit, "Nawene apma mondabi welamuhupmu we tem toho An notsi amuhup. 32 An notsi amuhupteg tem toho peruk lamuhup. Hiren tem toho peruk lamuhup ane ariyen hininggik lol henebuhu," ibag. 33 Ari ibagma iren te, "Nit Abrahamen ondohowonen indag nenesug angge re ap misig oho ap enemingmingangge atukuk fug. Hininggik lol henebuhu ehen ane ari nangginoho ehen?" ulug kapal hibag. 34 Kapal hibagma Yesusen, "Ap sa siyag ane turuk halug at ino siyahon amingmingangge roho wereg, ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 35 Amingmingangge ino ikni ibam mondabi welaruhu fug, amloho eneg ikni ibam welaruhu. 36 Amloho inowen hininggik lol heneptuk halug eneg hir oho we tem hininggik lol amuhup," ibag. 37 "Hit Abraham umbusagsi welahebon An noluk. An nawene hinindimu elehen An nuwabuhuk ulug alem yami ruruk lahep. 38 An Nikniyen turukmu harikikon ari fahet Nele uruk lahi. Hiren oho hinikni fam holtikibon ari hikit toho turuk lahep," ibag. 39 Ari ibagma iren te, "Nit ninikni re Abraham wereg," il larikim Yesusen te, "Hit Abraham umalikisi welalepma Abrahamen tibag ane hikit toho hiren turuk lalep. 40 Anden tem ane eneg hiyag hisaruk latikik angge famen hiren An nuwabuhuk ulug alem yami ruruk lahep. Tem peruk ane ari Nikni Allahn hiyag Nutuk latisimu turuk latikik. Hiren yabuk wituk lahebon Abrahamen ak tibibahon wituk lahep fug. 41 Hinikni amu ahun ekeyen ak tibibahon hiren wituk lahep," ibag. Ari ibagma iren te, "Ap hiyap fahet ahiyeg toho turuk ahun famen indag atuk uwag fug. Ninikni we misig wereg, At ino Allah," ibag. 42 Ari ibagma Yesusen, "Allah Ninikni peruk lit halug hiren An faher oho hinindi Nasug lalep. Allah ambehen wilip atikikteg tuma waharikik. Namu nindiyen lamin perikikteg waharikik fug, Nikniyen mon Naptisimu waharikik," ibag. 43 "Anden hit hunubam Nele urukmu nungge fahet holtuk lahep fug? Nawene fahet hinindi anggar atuk elehen Nele holtuk lahep fug. 44 Ninikni uruk lahebon ari Iblis fahet uruk lahep. Hinikniyen fano perukon eneg hiren turuk lahep. At undaman tor angge oho tem toho fano wenggel ha fug angge fuki roho uk fug angge indam oho ap unusuruk lit welatfag. Enele si uruk ane alem foroho ahun at ino wereg lit ele si ane eneg uruk. Ele si urukon ari asum fam werehon hinanggoho og isaruk. 45 Anden tem ane hiyag hisaruk lahi angge famen hit hinindimuwen tem toho ulug Nubam wenggeltuk lahep fug. 46 Hit aruma sehelimu welahebon san An nabug uruk lit ap tuwen siyag ane tirisi ulug uk hag teg? Anden tem ane hiyag hisaruk lahi angge famen nungge fahet hit hinindimuwen tem toho An nubam wenggeltuk lahep fug? 47 Allah wereg ambehen waharukon inowen Allah wene fano holtuk. Hit aruma Allah wereg ambehen waharikip fureg Awene holtuk lahep fug," ulug Yesusen hiyag isibag. 48 Yahudi inaben Yesus fam enele uruk lit, "Niren hat hubahet, 'Samaria hahun welahen, Hundama siyag angge wereg,' uruk laheyon tem toho uruk lahe fug?" ulug Yesus pet tibag. 49 Pet tibagma Yesusen te, "Siyag angge An nundama wereg elehen Nikni wel turuk lahi angge famen hiren An apmayap Naptuk lahep. 50 Anden ninggareg wel Nabukag peruk lahi fug. At misig werehon inowen unggum kong tuhuwen An fahet At wel tukag peruk lit wereg. 51 An nawene holtuk lit Nubam wenggeltuk ahun ino mondabi war am fug angge oluk eneg welaruhu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 52 Ari ibagma Yahudi inaben At ubam enele uruk lit, "Hat siyag angge Hundama werehon ketiya nit nonoluk. Abraham men Allah wene tam hiyag isaruk latfag inap nabi oho war atfag angge famen Haren hele uruk lit, 'Ap sa An nubam wenggel harukon mondabi war aruhu fug,' ehen. 53 Haren ari ehenma Abraham tam war atfag ahun ino toron, An suwon peruk lahen? Allahn indam mon enepfahon arimano tam war atfag angge famen Haren sa men wirimap taruk lahen?" ibag. 54 Ari ibagma Yesusen te, "Ninggareg fahet wel taruk lit elema hahen Nele si ane ele. An wel Naptukon Nikniyen wel Naptuk, At ino fahet hiren oho At Ninikni wereg uruk lahep. 55 Ari uruk lahep angge famen hiren At fahet henepeleg teg lahepma Anden eneg Noluk teg lahi. At fahet Napeleg teg lahi elema hiren henele si uruk lahep hag toho An oho Nele si uruk Nahun welale. Welale angge famen Anden At Noluk teg lit Ele holtuk lahi. 56 Hinikni Abraham ino fam, 'At inam aruhu sambil yet hahun,' ulug Allahn hiyag itfagma ahiyeg hibag. Ahiyeg hibareg welatfagma an inam atik iyag sambil ino yet niyibareg ahiyeg hibag," ulug hiyag isibag. 57 Ari ibagma Yahudi inaben Yesus ubam enele uruk lit, "Hat indag hapfag sambilen mo ilig am wirig am turukmu teng piren (lima puluh tahun) uwan angge famen haren Abraham harikin?" ibagma 58 Yesusen te, "Hun Abraham ino uwanma an tam welatik iyag, ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 59 Ari ibagma helep wibareg Yesus wabul ulug turukmen Yesus hirag atfareg o Allah ibam embeselug wilip atfag.

Yohanes 9

1 Yesus ke funggalma larukmen ap misig isinga ahummuwen il hupnig angge indag tibahon weregma yet hibag. 2 Yet hibareg Yesus otsiyen kapal haruk lit, "Nonowe, ap il hupnihon aru ap san siyag ane tirisi? Inggarehen ano ikni isingan siyag ane tibagma il hupnig angge indag tibag ano?" ulug kapal hibag. 3 Kapal hibagma Yesusen otsi unubam hiyag isaruk lit, "At inggareg men ikni isinga menen siyag ane turusama fug. Allahn yabuk fanowon witukmu aben yet hahuben il hupnig lit wereg," ibag. 4 "An mon Naptisiyon iyabuk ari o sakan tegma wituk lamuhuk, hup atukmu ap misihen oho yabuk wibuk fug teg. 5 Ketiya An kinangma welahiyon aru ap kinangmon fahet iral fanowon welahi," ibag. 6 Yesusen obog toho ari hiyag isibareg kinangma wasubag sup tibibareg kinang men mangno roho wiyihap tibibareg sabelep atfagma ap il hupnihon ino ilmu tag tibibag. 7 Tag tibibareg Ele hiyag utuk lit, "Lamihinteg ik Siloam sene yenggelehon ino fam hil umatmihin," ibag. Ik sene Siloam unuk ari nit nenele roho "Monde ferisiyon". Ari ibagma libareg ik ino fam il umatfagma il fenggen atfareg suhuloho watfag. 8 Watfagma ori men suburu ap fam heng eneptukmu hibahon arimano menen enele uruk lit, "Suburu ap fam heng eneptuk latisiyon ino tu fug ano," ulug enele sahaltuk latfag. 9 Enele sahaltuk lit ap ekeyen te, "At ino tu," urukmu it winonen te, "At ino fug, ap winon at hag toho waharuk," uruk latfagma at inggarehen, "Tem toho an ino," ibag. 10 Ari ibagma it arimanowen, "Nangginoho hil fenggen aha," ulug kapal hibag. 11 Kapal hibagma ap inowen, "Ap Yesus urukon inowen wasubag fam kinang sabelebap tebehekteg nilmu tag teberuk lit ik Siloam umarik lamihin ehekma lahireg umarihimu nil fenggen ahama yet ha reg lahi," ibag. 12 Ari ibagma iren at kapal haruk lit, "At ino kema laha?" ibagma, "An napeleg," ibag. 13 Aren napeleg ibagma it arimanowen ap il siyag latfahon ino Farisi inap weregma hondoholug libag. 14 Yesusen wasubag fam kinang sabelebap tibareg il fam tag tibibag sambil ino Yahudi inap wene uruk lit kel taruk sambil welatfag. 15 Ari fahet Farisi inap arimanowen te, "Hil nangginoho fenggen aha?" ulug kapal hibagma aren te, "Ap inowen an nilmu sabelep tag tebehekma nil ik umarik lahimu nil fano ahama yet haruk lahi," ibag. 16 Ari ibagma it Farisi inap winonen, "Ap ari wene uruk sambil hari Sabat tuk fug ane tehekma Allahn monde ferisiyon fug," ibagma it winonen te, "Fano ane Aren tehekon tu hahon ap siyag ane turuk ahun ekeyen nangginoho tuk teg," ulug it arimano enele sahaltuk lit suwahal uruk latfag. 17 Suwahal uruk lit ap il siyag latfahon ino fam, "Hil fanowap habehek ahun ino fahet haren nangginoho peruk lahen?" ibagma ap inowen te, "At ino Allahn monde ferisiyon nabi wereg," ibag. 18 Ari ibagma Yahudi inap onowesi arimanowen ap aru il siyag latisi angge famen il fenggen aha ulug tem toho peruk eleg lit ap ino ikni isinga wol enepfareg 19 unubam kapal isaruk lit, "Tu hit henemloho il siyag angge endetikibon ano? Hit henemloho halug ketiya nangginoho il fano ahama yet haruk?" ulug kapal isibag. 20 Kapal isibagma iren te, "Tu tem toho nit nenemloho il siyag angge indag atfag ane ari nit nonoluk famen 21 ketiya fano ahama yet haruk ane ari ap fanowap tehekon nit nenepeleg angge re at inggareg oho suwon tehen amu hiyag hisamisiyen inggareg kapal halihip," ibag. 22 Ibag ane ari ikni isinga menen Yahudi inap onowesi fahet enekolen ari ibag. Yahudi inap onowesi arimanowen ap san Yesus fahet Mesias tu ulug fag toho uruk halug at ino fam nenele yeng umbuhuk ulug Yahudi inap onowesi arimanowen tam oho ari peruk latfag. 23 Alem ari fahet wenggel hibareg ikni isingan, "Ar oho ebe suwon angge re inggareg amu kapal halihip," ibag. 24 Ari ibagma ap il siyag latfahon ino nin wol tibareg ubam enele uruk lit, "Ap ino siyag ane turukon nit nonoluk tehen ketiya Allah nit pilap nenesug lit weregma haren we tem fag toho hiyag nisimin," ibag. 25 Ari ibagma aren te, "Ap ino siyag ane turuk ahun ano, ari an napeleg. We fahe nil siyag laha angge famen nil fenggen ahama ketiya yet ha reg lahiyon ari eneg an noluk," ibag. 26 Ari ibagma ap arimanowen, "Ap inowen hubam nungge ane tehek? Nangginoho hil fenggen habehek?" ulug kapal hibagma 27 hun inowen, "Nori, fahe anden hiyag hisihimu holehep angge famen nin fobik nungge ane hiyag hisamin? Hir oho At otsi amuhuk peruk lit uruk lahep?" ibag. 28 Ibag ane ari fahet iren ap ino pet turuk lit, "Hat te At ino Ot welahen, nit te Musa umaliki welahe. 29 Musa fam Allahn hiyag itfahon ari nit nonoluk angge famen ap aru keman waharisiyon nit nenepeleg," ibag. 30 Ari ibagma ap inowen te, "Yihi nori, At inowen nil fanowap tehek angge famen hiren At keman waharisi ari nenepeleg uruk lahep? 31 Siyag ane turuk ahunen Allah fam heng turukmu holtuk eleg. Ap fano ane turuk lit Allahn peruk ane hikit toho turuk inap enele holtukon ari nit nonoluk. 32 Ap misig il hupnig angge indag tibahon il fenggenap turuk ahun misig wereg ulug indam oho ketiya oho holtukuk fug, ari nit nonoluk. 33 Ap ino Allah wereg ambehen walep fug halug ari hahon tuk fug teg lalep," ibag. 34 Ari ibagma iren te, "Hat aru we tem toho siyag ane turukon sehelimuwen indag hapfagma nangginoho it unubam hiyag isamin peruk lahen," ulug yanggaloho wili fisibag. 35 Yahudi inaben ap ino yanggaloho wili fesehesa urukon Yesusen hol hibareg fobik ap ino men ambi atfareg Yesusen at ino fam Ele uruk lit, "Ap kinangmon atik ibahon ino fam hindi wenggel haruk lahen?" ulug kapal hibagma 36 ap inowen te, "At ubam nindi wenggel hahuken Nowe sa fahet ehen?" ibagma Yesusen te, 37 "Haren yet hehenon hubam Ele urukon At ino tu," ulug ubam hiyag itfag. 38 Hiyag itfagma, "Nowe, nindimu we tem wenggel haruk lahi," ibareg Yesus alukema elenggen fam hur atfag. 39 Hur atfagma Yesusen ele uruk lit, "An kinangma waharikikon alem piren unubam umbuhuken waharikik. Inil hupnihon fenggenap enebuhuken waharikik. Inil fano yet harukon inil hubun enebuhuk ulug waharikik," ibag. 40 Yesusen ele ibahon ari Farisi inap tot welatfahon arimanowen hol hibareg Ubam enele uruk lit, "Hele ehenon ari nir oho ninil hupnihon welahema ehen?" ulug kapal hibagma 41 Yesusen it hiyag isaruk lit, "Hit hinil hupnig lalepma siyag ane turuk eleg hinap welalep. Welalep angge famen ninil fano yet hehe uruk lahepma mondabi siyag ane eneg turuk lamuhup," ulug hiyag isibag.

Yohanes 10

1 Yesusen ele hiyag isaruk lit, "Ap san wam domba elehet oko kilabeg ambeg lalug sok ele ke kuk fug anggeyen elehet fene lahalug kuruk halug at inowen ngi ahun ware feselug anggengge hilamin peruk ahun hag toho wereg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 2 Ap san sok ele ke pikit kuruk halug at ino domba foroho ahun hag toho wereg. 3 At ino fahet sok ngi ahun inowen husurukmu ambohom domba arimanowen oho inikni ele holtuk. Ambohom wal taneg ununuk uruk lit wol toho wilip eneptuk. 4 Wol toho wilip eneptug at ino eneluke fil larukmu ambohom arimanowen ninikni ele holehe ulug ombolim laruk. 5 Enemu inap fahet domba arimanowen ninikni ele hag toho uruk eleg ulug ombolim la fug angge embeselug linggik-longgo uruk," ulug Yesusen hiyag isibag. 6 Yesusen wam domba fam wirim haruk lit ibag ane indit toho hiyag isibagma it arimanowen At ibag ane aru fahet inindi anggar atfag fug. 7 Yesusen nin eke hiyag isaruk lit, "Wam domba elehet oko kilabeg ambeg sok wirihon ino An ninggareg fahet ihi. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 8 An kinangma uwan wam fugmu tam watfag inap arimanowen ngi inap unusuruk lit enengge hilaruk inap watfagma wam domba arimano enele holuk fug teg latfag. 9 Sok wirihon ino An welahi. Ap sa An wereg keyen kuruk halug at ino fano wereg lit kuk wilip am turuk lit naruk angge fanowon hiyag tahu. 10 Yoholiyangge hilaruk inaben domba enebe kong toho unusuruk lit winon hirag tamin ulug waharuk. An waharikikon ino it onoluk fano wereg lit enengge fano-fano angge sebe roho foroho lamuhup ulug An waharikik. 11 Wam domba ngi ahun fanowon ino An welahi. Ngi ahun fanowon inowen nambohom fahet fano nuwabukag peruk. 12 Wam domba forohowon fahet onggo og utukon at amu ahun wereg lit ngi roho wereg elehen olomene olokon waharukmu akolen domba lin isalug laruk. Larukmu olomene olokon waharuk lit wam arimano senggel eneptuk lit yanggal eneptukmu linggik-longgo uruk. 13 Wam domba foroho ahun ino ambohom fahet fano wenggel ha fug angge onggo fahet eneg wenggeltukon ariyen domba lin isalug laruk. 14 Wam domba ngi ahun fanowon ino An welahi. An ninggarehen Nambohom domba kim isaruk lahimu iren oho An onoluk teg lit wereg. 15 Ari hag toho Nikniyen oho An niyarukmu Anden oho Nikni haruk lahi. Anden nambohom fahet fano Nuwabukag peruk lahi. 16 Wam domba elehet oko kilabeg ambeg aru welam fug tohon winon arimano oho Anden foroho lahi. Domba winon arimano oho Anden hondoko kilabik waruhukmu iren oho An nele holuhupmu domba arimano oho onori men mangno roho wereg lit inikni misig ambohom hag toho welamuhup. 17 Nikniyen nolukap nabuhuwen Anden fano Nuwabukag peruk lahiyon ariyen Nikniyen indi Nasug. 18 An nuwatuk ane ari aben peruk ane fug, Ninggarehen nuwabukag peruk lahi. An nuwariyek ulug Nebe unug isa reg lahi, nin Noluk am teg lahi. Anden uruk lahi ane aru yabuk Nikniyen hiyag Nitisiyon fahet uruk lahi," ulug Yesusen hiyag isibag. 19 Ari ulug hiyag isibag ane fahet Yahudi inaben it-it suwahal uruk latfag. 20 Yahudi inap winon welatfahon arimanowen, "Ap aru Undama siyag angge wereg lit nenek turuk. Nungge fahet At ele holtuk lahep?" ulug uruk latfag. 21 It ap winon arimanowen, "Siyag angge undama wereg ahunen ari hag toho uk fug teg. Ap siyag angge undama werehonen ap il hupnihon fenggenuk teg?" ulug umung-umung atuk latfag. 22 Welatfagma sun li lahibagma Allah ibam sok husibag sali yoho welahe ulug Yahudi inaben seni esetuk latfag. 23 Yesus ino Allah ibam wirigmu libareg o pumbuk hili-hili angge wirigmu hili misig unuk Salomo ino laruk latfag. 24 Larukmen Yahudi inap At walinggoho waharuk latfareg Ubam enele uruk lit, "Hat Mesias ap obog toho fanowap enebik waruhu ibahon ino ano, amuwon ano, nit ninindi nonghong uruken nungge fahet nit nunumbahalug lahen? Mesias ino Hat welahen halug nit nunubam seleg toho hiyag nisimin," ibag. 25 Ari ibagma Yesusen te, "Anden hiyag hisaruk latikik angge famen hiren An nubam wenggel harikip fug. Nikniyen yabuk hiyag Nitisimu Anden wituk lahiyon ari ap inilmu eneg amag ulug turuk lahi. 26 Hit An nambohom hag toho welahep fuhon ariyen An nubam wenggel haruk lahep fug. 27 An nambohom Nele holtukmu Anden isaruk lahiyon arimano Nombolim waharuk. 28 It mondabi onoluk welamuhup ulug Anden og isaruk lahi, mondabi siyag am fug angge weregma ap misihen oho An ninggikmuwen taluk toho og enebuhu fug. 29 Nikniyen Hat hambohom ulug og Nitisiyon ino ap kinangmon men wirim teg eleg. Ap misihen oho Nikni inggikmu werehon arimano taluk enebuk fug teg. 30 An oho Nikni oho Nenebe we misig welahe," ulug Yesusen hiyag isibag. 31 Ari ulug hiyag isibagma Yahudi inap arimanowen helep wibareg Yesus wabul ulug turuk latfag. 32 Turuk latfagma Yesusen te, "Fano ane anggolo Nikniyen turuk latisiyon hiren yet hawag ulug unug hisaruk latikik. Anden siyag ane nungge unug hisarikikmu Nuwabul ulug turuk lahep?" ulug kapal isibag. 33 Kapal isibagma iren te, "Fano ane tirikinmu Huwabul ulug turuk lahe fug. Haren Allah abug uruk lit Hat ap kinangmon famen Allah men wirim taruk lahenma Huwabul ulug turuk lahe," ibag. 34 Ari ibagma Yesusen, "Suwesingga atam haharoho imbibahon hiren tohon ino fam, 'Hit welahebon Allah hag toho welahep ulug Anden hiyag hisaruk lahi,' ulug haharoho imbibag. 35 Ap atam welatfahon arimano unubam Allahn ele uruk lit hit Allah hag toho welahep ibag. Tam haharoho imbibahon ari elehap tuk fug teg. 36 Ari reg angge famen An Nikniyen mumal tarisireg kinangma monde ferisiyon ino famen hiren te, 'Allah abug uruk lahen,' uruk lahep. Fahe Anden te, 'An Allah amloho welahi,' ihiyon ari fahet uruk lahep? 37 Nikni iyabuk wituk lahi fug halug An nubam hinindi wenggel ha fug. 38 An Nikni iyabuk wituk lahi angge famen An nubam hinindi wenggel haruk lahep fugmu yabuk wituk lahi ane fahet hinindi wenggel haruk lamek. Hinindi wenggel haruk lamuhupteg An Nikni men welahi, Ar oho An men wereg ulug honoluk aruhumu hinindi anggar aruhu," ibag. 39 Ari ibagma nin eke senebul ulug turukmen ininggik kobog isalug wilip atfag. 40 Wilip atfareg Yohanesen atam ap ikma pilap eneptuk latfag ambeg Yordan fumag fil libareg welatfag. 41 Weregma ap anggolo At ambeg libareg it-it enele sahaltuk lit, "Yohanes inowen enehangge poholmonen turuk ane misig oho tirisi fug. Tirisi fug angge famen hun tu fahet irisiyon ino obog toho tem toho irisimu haruk lahe," ibag. 42 Ap anggolo o ino welatfahon arimanowen tem toho ehek ulug at ubam inindi wenggel haruk latfag.

Yohanes 11

1 O Betania Maria men Marta men inibam ino hun unuk Lazarus ouk waruk lit welatfag. 2 Maria inowen ahaluwe amben fanowon fam Yesus uyugmu hililfareg oruk fam puhun tibibag hiyap ino welatfag. 3 Lazarus ouk waruk latfahon ino it piren enerek welatfag. Welatfagma hiyap itanowen, "Nonowe, Haren hindi reg lahenon ino ouk waruk," ulug ap misig Yesus ambeg monde fibag. 4 Monde fibagma ap ino libareg ari ulug hiyag Itfagma hol hibareg Yesusen te, "Ouk ari famen war am fug teg, ouk ariyen Allah amloho tu ulug wel tuhuben Allah unuk palimu werehon ebenam aruhu," ibag. 5 Lazarus men ereki Marta men owe men Indi enesug lit welatfag angge famen 6 ouk waruk ulug hol hibareg At welatfag ambeg inggik pirenam welatfag. 7 Welatfareg Yesusen otsi unubam, "Nori, Yudea suhuloho lul," ibag. 8 Ari ibagma Otsi arimanowen Onowe fam enele uruk lit, "Yahudi inaben ketiya helep fam Huwabul ulug turusa angge famen nin eke lul uruk lahen?" ibag. 9 Ari ibagma Yesusen te, "O misihim sambil eneg mo lahik watug nin ubuk uruk eleg? Ap san o sakan tegma laruk halug il seleg tehen ambilan wabuk fug teg. 10 Ap san o hik tegma laruk halug ilmu seleg teg elehen ap ino ambilan wabuk teg," ibag. 11 Ari ulug hiyag isibareg, "Nenere Lazarus ino nohoruk lit werehen elel haminen lul," ibag. 12 Ari ibagma Otsiyen, "Nonowe, at ino nohoruk halug fobik fano aruhu," ibag. 13 Ibag ane ari Yesusen indimu war aha ulug ibag angge famen Otsiyen te we tem toho nohorukon fahet ehek pibareg ari ibag. 14 Ari ibagma Yesus inowen fag toho Otsi hiyag isaruk lit, "Lazarus war ahayon Noluk ahama ihi. 15 Hit An nubahet hinindi anggar aruhuwen An elegma at ino fano war aha. War ahama ketiya nit enembeg lulen maniyek," ibag. 16 Ari ibagma Tomas unuk eke Namiya Malik suwalfahon inowen ori unubam, "Nir oho At men ambiyeg lulteg war amulen lul," ibag. 17 Lazarus war atfagma owikmu kilapfag sali ino hup uhanam atfagma o Betania libag. 18 O Betania ino Yerusalem horogma (tiga kilometer) welatfag. 19 O ino Yahudi inap anggolo Maria men Marta men enerek war atfagma inindi yuwag toho welamul ulug enembeg watfareg welatfag. 20 Welatfagma Martan Yesus kema waharuk urukon hol hibareg Maria olma weregma embeselug Yesus kema hondohik libag. 21 Hondohik libareg Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, Hat tuma wereg lalenma hahen nenerek war alep fug. 22 War atisi angge famen Haren ketiya oho Allah fam nungge nungge heng timihinmu Aren og Hitmisiyon an noluk," ibag. 23 Ibagma Yesusen Marta fam, "Herek oluk atmisi," ibag. 24 Ibagma Martan, "Ap war atukon arimano Allahn ap onolukap enebuhu sambil ino ar oho oluk aruhuwon an noluk," ibag. 25 Ibagma Yesusen te, "Warehon onolukap eneptukon men yinggigmu unduhuk feserukon men An welahi. Ap san An nubam wenggel niyaruk halug at ino war aruhu angge famen nin oluk aruhu. 26 Ap sa onoluk werehonen An nubam wenggel Niyaruk halug at ino war am fug angge mondabi oluk welaruhu. Ihiyon aru fahet tem toho peruk lahen?" ulug kapal hibag. 27 Kapal hibagma Marta inowen, "Nowe, Mesias Allah amloho kinangma wambik waruhu ibahon ino Hat welahen ulug tem toho peruk lahi," ibag. 28 Yesus fam ari ibareg Marta ino Maria ambeg libareg isanggo kilabeg hiyag utuk lit, "Nonoweyen hat watmisi ulug wol haptuk," ibag. 29 Hiyag itfagma holfareg in atug folo-folo Yesus ambeg libag. 30 Yesus o pumbukmu uwan kuk fug angge Marta min enele ibag ambeg itano weregma libag. 31 Yahudi inap inindi yuwag toho welamul ulug enembeg watfahon arimanowen Maria in atlug folo-folo wilip atukmu yet hibareg owikmu uba yatmisiyen laruk ulug ombolim mutug libag. 32 Maria Yesus ambeg libareg At yet hibareg Uyug alma hur atfareg, "Nowe, Hat tuma wereg lalenma hahen nenerek ino war alep fug," ibag. 33 Ari ibagma Yesusen yer isarukmen Maria men Yahudi inap watfahon arimano men uba yatukmu yer isibareg Undaman olok hibag angge famen Indi anggin atfareg, 34 "Ebe wareg angge kema imbik larikip," ulug kapal isibag. Kapal isibagma it arimanowen, "Nonowe, Hat yet hamihinen ma," ibag. 35 Iren ari ibagma Yesus oho uba yatfag. 36 Uba yatukmu Yahudi inaben yet hibareg, "Aren oho Indi haruk lit wereg," uruk latfag. 37 Ari uruk latfagma ap it sehelimu welatfahon arimanowen, "Il hupnihon fenggenap tuk teg latisi angge famen ap tu uwan war am fugmu hihibuk fug teg latisi ano?" ulug umung-umung atuk latfag. 38 Ari ulug umung-umung atuk latfagma Yesus nin eke Undaman olok hibareg kilapfag ambeg ino libag. Kilapfag ambeg ari owik elma kila fibareg helep fam sok laroho kila fisibag. 39 Libareg Yesusen, "Helep ari miyaloho imbisik lalihip," ibag. Yesusen ari ibagma Lazarus erek Marta inowen te, "Nowe, war atisi sali yoho uhaneg welahe angge re amben tirisi lit teg," ibag. 40 Ibagma Yesusen te, "We tem toho ari peruk lahen halug Allah lehoma werehonen timisi ane yet hamihin ulug fahe hiyag hirihi fug?" ibagma 41 helep ino miyaloho ilanma imbik libag. Imbik libagma Yesusen il poholma lahap haruk lit, "Anden Hubam heng tihiyon Nele holehenma Nikni uruk lahi. 42 Haren likiya hupmu An nele holtuk lahenon An noluk. Ap An walinggoho werehon aruman Haren An mon Naptikinon fahet tem toho pelusan Nele Hubam uruk lahi," ibag. 43 Ari ibareg Ele ine roho uruk lit, "Lazarus, in atug wilibig ma," ibag. 44 Ari ibagma ap warehon ino sum fam inggik uyug pug teg angge orohole oho sum yanggowon fam hililip teg angge wilip atfag. Wilip atfagma Yesusen it unubam te, "Hele inggik pug tehon lole feselihipmu lamisi," ibag. 45 Yahudi inap anggolo Maria ambeg watfahon arimano winonen Yesusen tibag ane ari yet hibareg Ubam inindi wenggel haruk latfag. 46 It winonen Farisi inap enembeg libareg Yesusen tibag ane fahet hiyag isa libag. 47 Hiyag isibagma imam onowesi suwon men Farisi inap menen ap suwon obog toho wol eneptuk lit palu enepfareg enele sahaltuk lit, "Ap ariyen poholman turuk ane fano ane eneg turuken nangginoho tuhuk? 48 Niren At senetuk ane umbusuhuk halug ap obog toho Ubam wenggel haruk lamuhupmu Roma inap waharuk lit nit ninibamen yanggal neneptuk lit nenebe nunusuhup tohon," ulug sahaltuk latfag. 49 Enele sahaltuk lit weregma hun Kayafas mo ino fam imam onowe suwon lahapfahon ino it sehelimu in atfareg it unubam ele uruk lit, "Hit hinindimu henepeleg teg lit wenggel ha fug toho welahep. 50 Ap obog toho fahet ap misig war atuk halug ari fano, nit ap obog toho nunusuhup ari siyag ulug wenggel haruk lamek," ibag. 51 Ibag ane ari inggareg indi amuwen wenggel hibareg ibag fug, mo ino famen at imam onowe suwon unduhuk fibagma Allahn Yesus ap obog toho fahet war aruhu pibag ane hikit toho Kayafas inowen hiyag isibag. 52 Allahn pibag ane ari o pumbuk ino fahet eneg war aruhu pibag fug, Allah umalikisi linggik-longgo urusareg werehon arimano andog enebuhureg mangnowap enebuhu pibag. 53 Enele sahaltuk latfag sambil ino famen At ino wabuhuk ulug kong tibag. 54 Wabuhuk ulug kong tibagma Yahudi inap onorohole ke la fug angge Yesus otsi men o pumbuk misig unuk Efraim fare horog toho libareg welatfag. 55 Yahudi inap suburu roti sig elehon naruk sul Paskah horog atfagma ap anggolo o pumbuk obog toho arimano nenebe ik umag nenebukag ulug o Yerusalem libag. 56 Libareg Allah ibamen unduhuk lit, "Hit nungge peruk lahep? At ino Paskah narukmu watmisi ano?" ulug it-it enele sahaltuk lit Yesus yami ruruk latfag. 57 Atam imam onowesi suwon men Farisi inap menen ap fam enele yonggo emberuk lit, "Ap san Yesus wereg ambeg onoluk atuk halug nit hiyag nisa wamuhupmu niren senebuhuk," ulug ap unubam enele yonggo imbibag.

Yohanes 12

1 Suburu roti sig elehon naruk sul Paskah ino o falfalik nahuk ulug uwanma Yesus o Betania Lazarus war atfagma olukap tibag ambeg ino libag. 2 O inowen Yesus fahet seni esetfareg Lazarus men it heriyeg lit weregma Marta suburu isag isaruk lit ler eneptuk latfag. 3 Weregma Maria inowen ahaluwe amben fanowon kubag misig onggo anggolo reg angge famen walug watfareg Yesus uyugmu are ribareg oruk fam puhun turuk latfag. Ari turukmu o ino fam ahaluwe amben eneg turuk latfag. 4 Ari turuk latfagma Yesus otsi itano misig Yudas Iskariot At wabukag ulug huruwe lahuk pibag ahun inowen ele uruk lit, 5 "Ahaluwe amben fanowon ari ayeg waroho uang inggila teng-teng angge helelepteg uang ari ap enengge elehon og isawon famen nungge fahet tehek," ibag. 6 Ibag ane ari ap enengge elehon nindi ulug wenggel haruk eleg anggeyen ap enengge yoholiyangge waruk ahun wereg liren ibag. At ino uang emberuk angge seneg lit winon hirag taruk latfag. 7 Yudas inowen ari ibagma Yesusen te, "Aren tehek ane ari An helep elma kilap Nabuhupmu tuhu hag toho tehekma imbisiyek. 8 Ap enengge elehon likiya hupmu hit honolohotma welamuhup angge famen An mondabi hit min welaruhuk fug," ibag. 9 O pumbuk ino fam Yesus wereg urukon hol hibareg Yahudi inap anggolo roho watfag. Watfahon arimano Yesus fahet eneg pen hul ulug watfag fug. Hun Lazarus Yesusen olukap tibahon ino oho kim hul ulug watfag. 10 Watfagma imam onowesi itanowen, "Ap anggolo nit nenele holuk fug angge Yesusen Lazarus olukap tirisi ulug At ubam eneg wenggel haruken Lazarus oho ware fesuhuk," ulug enele sahaltuk latfag. 12 Likiyamon ap anggolo Paskah nahuk ulug watfahon arimanowen Yesus o Yerusalem horogma waharuk urukmu hol hibareg 13 palem ahen inggila angge kong toho wibareg Yesus waharukmu Olohotma libareg enele uruk lit, "Israel inap Onowe suwon Allahn monde ferisiyon ino waharuken At hi ruruk lit Allah wel tul," ulug enele hi roho uruk latfag. 14 Atam haharoho imbibahon ino hikit toho Yesus wam keledai kabiniyon eke yet hibareg emberimu lahibareg laruk latfag. 15 Haharoho imbibahon te, "Sion hinap henekol ha fug, honowe suwon wam keledai umalik kabiniyon emberimu heriyeg lit waharuken yet hemek," ulug haharoho imbibag. 16 Ari turuk latfag ane fahet Yesus otsi inindi anggar am fug angge welatfagma Allahn Yesus olukap tibagma eneg Otsiyen te haharoho imbibahon ari Yesus fahet haharoho imbibahon hikit toho turusa ulug inindi anggar atfag. 17 Yesusen Lazarus wareg angge kilapfag ambehen wol tibareg olukap turuk sambil ap anggolo libahon arimanowen, "Hun aruwen ap warehon olukap tirisimu ninilen harukuk," ulug ap hiyag isaruk lit At wel tibag. 18 Ari tirisi ahun waharuk urukmu hol hibareg ap anggolo arimano Olohotma laruk latfag. 19 Laruk latfagma Farisi inap arimanowen it-it enele sahaltuk lit, "Yet hemek, ap obog toho arimano At ele holtuk lit Ombolim laruk. Hiren nungge-nungge tehep ha fug teg!" ibag. 20 Ap anggolowen wam Paskah naruk lit Allah wel tuhuk ulug Yerusalem libahon arimano Yunani inap tot welatfag. 21 It welatfahon itano Filipus ambeg libag. Hun Filipus ino Galilea kinang fam o pumbuk misig unuk Betsaida ahun welatfag. Welatfahon ino ambeg libareg ubam enele uruk lit, "Nonowe, nit Yesus men ambi amul peruk lahe," ibag. 22 Filipus inowen Andreas fam ari ehesa ulug hiyag itfareg it enebe pirenen Yesus hiyag Irik libag. 23 Hiyag Irik libagma Yesusen it unubam Ele uruk lit, "At ap atik ibahon ino Allahn suwap tuhu sambil horog arik waha. 24 Aben suburu roti anggen kinangma fok turuk angge famen ahap selmon filik turuk eleg halug fahaluk fug angge saplangge amu welaruhu. Ahap selmon filik turuk halug fahaltuk lit inggila wilip atug anggen anggolo yihik feruk. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 25 Ap san noluk welale perukon ino oluk welaruhu fug. Ap san kinangma tuma ilamna welahi perukon ino mondabi oluk welaruhu. 26 Ap san An let Naptuk halug An nombolim lahureg An wereg ambeg Namingmingangge roho welaruhu. Ap sa An let Naptuk halug Nikniyen oho at ino wel tuhu." 27 "Ketiya Nindi anggin atuken Nikni fam nungge heng timin? Nikni, An nubam aruhu ane fahet Haren let Nabuhun ulug heng tamin ano? An kinangma tuma waharikikon siyag ane ari Nubam amag ulug waharikik angge re ari heng tamin fug. 28 Nikni, Hat hunuk su amag," ulug Yesusen urukmu Ele poholman uruk lit, "An ninggarehen nunuk suwap tirikikteg fobik oho suwap tuhuk," ibag. 29 Ap anggolo unduhuk latfahon arimanowen Ele ari hol hibareg, "O ululu turuk," uruk latfag. It winonen, "Ot malaikat misihen At ubam ele uruk," uruk latfag. 30 Ari uruk latfagma Yesusen hiyag isaruk lit, "Ele ehekon ari An nubahet ehek fug, hit aruma hunubahet ehek. 31 Alem angginon ap kinangmon unubam welaruhuwon ketiya ak teberuk. Ari famen kinang aruma ngi roho seneg ahun ino lisoho hik isa wilip atuk. 32 An kinangma tuman lehoma Numbahakupmu Anden oho ap obog toho Nambeg wamag ulug lisoho og enebuhuk," ibag. 33 Yesusen ibag ane ari nangginoho war aruhuk ulug Ele ari roho hiyag isibag. 34 Aren hiyag isibag ane fahet ap anggolo arimanowen, "Atam haharoho imbibahon fam Mesias ino mondabi Oluk welaruhu ulug nonoluk teg latisi. Ap atik ibahon ino lehoma umbuhup ehenon ari nangginoho ehen? Ap atik ibahon ino sa fahet ehen?" ulug kapal hibag. 35 Kapal hibagma Yesusen hiyag isaruk lit, "Hit henesehelimu seleg werehon ari we tot welaruhu. Hik atuk ambeg apma hit kuhup tohon seleg ino hit men ambiyeg weregma laruk lamek. Ap sa o hik tegma laruk halug lamin peruk ambeg ino o hik tehen indi anggar atuk eleg. 36 Seleg werehon ino umalikisi amuhuben seleg ino hit men ambiyeg weregma At ubam hinindi wenggel haruk lamek," ulug hiyag isibag. Ari ulug hiyag isibareg it welatfag ambeg inowen Yesus longgo imin ulug hirag atfag. 37 Yesusen it onolohotman fano ane anggolo tibag angge famen iren Ubam wenggel haruk latfag fug. 38 Wenggel haruk latfag fuhon ari Yesayan tam haharoho imbibahon ino men hikir atfag. Yesayan haharoho imbibahon tu, "Nikni, niren hiyag isaruk ane ap san tem toho peruk? Allah inggik ineyon ino tu ulug ap san wenggel haruk?" 39 Yesayan nin eke hahatfahon hikit toho inindi wenggel haruk latfag fug. Eke hahatfahon tu, 40 "Inil fam yet hahupteg inindi anggar atuk lit fanowap nenebuhu ulug suhuloho Nambeg wamuhup tohon inil hubun eneptisireg inindi ninap eneptisi." 41 Yesayan hahatfag ane tu Allahn mumal tarisiyon ino Aliliyangge roho weregma yet hibareg tu At ino fahet haharoho imbibag. 42 Ari reg angge famen Yahudi inap onowesi arimano anggolowen Yesus fam wenggel haruk lit welatfag angge famen Farisi inaben yeng umbuhup tohon ulug fag toho hiyag isibag fug. 43 It arimanowen aben wel eneptuk ane enehiyeg toho wereg lit Allahn wel eneptuk ane fahet inirim teg latfag. 44 Yesusen ele hi roho hiyag isaruk lit, "Ap san An nubam wenggel haruk halug at inowen An nubam eneg wenggel haruk eleg, Nikni An mon Naptisiyon ino Ubam oho wenggel haruk lit wereg. 45 Ap san An yet Niyaruk halug at inowen Nikni mon Naptisiyon ino yet haruk. 46 Ap kinangmon aruma unubam seleg amag ulug An iral fanowon waharikik. Ap obog toho An nubam wenggel harukon hik teg ambeg welamuhup fug. 47 Wene hiyag isaruk lahiyon aben holtuk angge famen Anden urukon hikit toho turuk eleg halug unggum ubam weregma Anden kong tuhuk fug. An kinangma waharikikon unggum kong tuhuk ulug waharikik fug, fanowap enebuhuk ulug waharikik. 48 Ap san Nele holuk fug anggeyen hikip Naptuk halug at ino fahet kong tuhu ahun winon eke wereg. Fobik aruhu sambil wene hiyag isaruk lahiyon ariyen it arimano unubam unggum werehon kong tuhu. 49 Anden hit hiyag hisaruk lahiyon Namu wenggeltuk ane hiyag hisaruk lahi fug. Nikni An mon Naptisiyon inowen ari roho hiyag isaruk laruhun ulug Nubam irisimu Anden hit hiyag hisaruk lahi. 50 Nikni ele ap unubam emberisiyon ari fam mondabi onoluk amuhup ane An noluk. Anden nele uruk lahiyon aru Nikniyen hiyag isahun ulug Nubam irisi ane hiyag hisaruk lahi," ulug hiyag isibag.

Yohanes 13

1 Welatfagma suburu roti sig elehon Paskah naruk sambil uwan latfagma kinangma tuma embeselug Nikni ambeg lahuk pibag sambil horog aha ulug Yesus undaman oluk teg latfag. Oluk toho wereg lit Otsi likiya hupmu Indi enesug latfag hag toho war arik oho lir oho Otsi indi enesug latfag. 2 It suburu ambiyeg naruk lit weregma Simon Iskariot amloho Yudas ino ambeg siyahon Iblis watfareg isanggo kilabeg hiyag utuk lit At wabukag tohon huruwe lamihin ulug hiyag itfag. 3 Nikniyen mun angge man angge Ninggikmuwap tirisireg mon Naptisimu waharikikteg nin suhuloho Allah ambeg lahuk ulug Yesus indimu oluk atfag. 4 Oluk atfagma in atfareg sum ebemon nonggoloho imbisibareg sum siyahon eke Alunggu ke pug tibareg 5 ik hililoho kubag fam kilapfareg Otsi unuyug ke umag enebil laruk latfag. Umag enebil laruk lit sum Alunggu ke pug tibahon ino fam ho enebil laruk latfag. 6 Ari til laruk lit Simon Petrus ambeg watfagma Petrusen Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, Haren an nuyug umag napmihin ano?" ibag. 7 Ari ibagma Yesusen, "Anden turuk lahi ane ari hat ketiya hapeleg angge famen fobik hindi anggar aruhu," ibag. 8 Ari ibagma Petrusen, "We tem toho Haren nuyug umag nabuk fug," ibag. Ari ibagma Yesusen te, "Anden hat huyug umag hapmin fug halug An nubam werehon hat ngi aruhun fug," ibag. 9 Ari ibagma Simon Petrus inowen, "Nowe, nuyug eneg umag napmihin fug, ninggiket nunggulet nebe abir angge umag napmihin," ibag. 10 Ari ibagma Yesusen te, "Ap sa ebe abir angge umako werehon ino ebe puhun toho werehen we uyug amu eneg umabuk teg," ibag. "Hit henebe umako puhun toho welahep angge famen henebe obog toho umaho lahep fug," ibag. 11 Henebe obog toho umaho lahep fug ibag ane ari wabukag ulug huruwe lamin pibag ahun ino Undaman oluk teg lit hiyag isibag. 12 Unuyug obog toho umag enepfareg Asum wan tibareg welatfag ambeg suhuloho libareg Otsi unubam Ele uruk lit, "Anden tihi ane fahet hinindi anggar aha ano?" ulug kapal isibag. 13 "An hit Hinikni Honowe welahimu hiren An fahet Ninikni Nonowe uruk lahebon tem toho uruk lahep. 14 An Hinikni Honowe welahiyon inowen hunuyug umag henebihimu hiren oho hit-hit hunuyug umag-umag atuk lamuhup. 15 Anden hit hunubam tihi ane aru hiren oho aru hag toho turuk lamuhup ane fahet wirimangge hiyag hisihi. 16 Ikni apma weregma amingmingangge palimu welam fug teg. Lalihip ulug mon eneptuk ahun apma weregma laruk inap palimu welam fug teg. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 17 Hiyag hisihi ane ari hinindimu honoluk toho welamuhup halug hininggik fam turuk lamuhupmu eneg fano welamuhup. 18 Hit obog toho fahet uruk lahi fug, Anden mumal eneptikikon itano eneg Noluk teg lahi. Tam haharoho imbibahon aru iminon hikit toho teko lahu, 'An nasuburu naruk ahun ino uyuhen sobit Niyahu,' ulug haharoho imbibag. 19 Ihi ane ari teko lahu halug hiren Aren irisi ane tem toho puhuben uwan teko la fugmu hiyag hisaruk lahi. 20 Ap sa Anden monde ferukon ap ekeyen hondoko ibam kilaptuk halug at inowen An hondoko ibam kilap Naptuk. Ap san An hondoko ibam kilap Naptuk halug at inowen Nikni mon Naptisiyon ino hondoko ibam kilap taruk. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi," ulug hiyag isibag. 21 Hiyag isibareg Yesus indi anggin atfagma Ele eke hiyag isaruk lit, "Notsi, hit welahebon aruma henesehelimuwon misihen An nuwabukag ulug huruwe lamin peruk lit wereg. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi," ibag. 22 Ibag ane ari fahet inindi su atfagma sa fahet ehek ulug it arimano yet-yer atuk latfag. 23 Yesus ot misig Indi reg latfahon ino Inggik pikit fil Iraham hur atfag. 24 Iraham hur atfahon ino fam Simon Petrus inowen il humbur ibareg ele ahuri ha roho, "Sa fahet ehen ulug kapal himin," ibag. 25 Ibagma Yesus iraham heriyeg latfahon ino Yesus fil hebel atfareg kapal haruk lit, "Nowe, ari sa fahet ehen?" ibag. 26 Ibagma Yesusen, "Suburu ik yuhuloho tam og itminon ariyen tuhu ane fahet ihi," ibag. Ari ulug hiyag itfareg suburu wibareg ik yuhuloho Simon Iskariot amloho Yudas ino og itfag. 27 Suburu og itfahon ino wibareg Yudas ino undama siyahon Iblis ino kibag. Kibagma Yesusen Yudas fam Ele uruk lit, "Haren timin pehen ane ari folo-folo timihin," ibag. 28 Ari ibagma it Yesus men ambiyeg wereg lit suburu naruk latfahon arimano misihen oho nungge fahet ehek ulug inindi anggar atfag fug. 29 It arimanowen Yudas uang emberuk angge foroho latfag angge re uang ari fam nit tuma nul angge ayeg waroho wak lamihin ulug ehek ano, ap enengge elehon og isamihin ulug ehek ano peruk latfag. 30 Suburu Yesusen og itfahon ino wibareg Yudas ino hik tegma folo-folo wilip atug libag. 31 Yudas ino wilip atug libagma Yesusen otsi hiyag isaruk lit, "Ketiya At ap atik ibahon ino Allahn palimuwap turuk, At unuk fam Allah inggareg oho palimu atuk. 32 At unuk fam Allah inggareg oho palimu atuk halug At ino ambiyeg wereg lit At ino folo-folo palimuwap tuhu. 33 Numalikisi, we tot hit men ambiyeg welamulmu hiren An yami Naptuk lamuhup. An lahuk ambeg hit lahep ha fug teg ulug Yahudi inap tam hiyag isarikik hag toho ketiya hit hunubam hiyag hisaruk lahi. 34 Aben hit komo henepfag fuhon Anden keron tu komo heneptuk lahi: Hit-hit hinindi roho welamuhup. Anden hit Nindi henesug lahi hag toho hiren oho hit-hit hinindi roho welamuhup. 35 Hit-hit honori hinindi roho weregma yet hisahupteg ap obog tohowen Yesus otsi tuma wereg puhup," ulug Yesusen hiyag isibag. 36 Hiyag isibagma Simon Petrus inowen, "Nowe, Hat kema lahun?" ulug kapal hibagma Yesusen, "Ketiya An lahuk ambeg hat Nombolim lahen ha fug teg, fobik eneg hat An nombolim lahun," ibag. 37 Yesusen ari ibagma Petrusen, "Nowe, ketiya an nungge fahet Hat hombolim la fug teg lahi, an Hat fahet fano nuwabukag," ibagma 38 Yesusen te, "Hat An fahet fano nuwabukag peruk lahen? Suwe ayam ele uwan uk fugmu haren hinahanam An nubahet awiya wahun. Ari tem toho hiyag hutuk lahi," ibag.

Yohanes 14

1 "Nori, hinindi yuk la fug, Allah ubam hinindimu wenggel hemek, An nubam oho hinindi wenggel hemek. 2 Nikni wereg ambeg kolo regma anggolo wereg. Kolo regma eleg lalepman nangginoho hit hunubam Anden hiyag hesele. An tam lahukteg hit welamuhup ambeg kolowap turuk laruhuk. 3 Hit welamuhup ambeg kolowa fuhukteg hit An men ambiyeg welamuhuk ulug suhuloho waruhukteg hondog henebik waruhuk. 4 An lahuk abunggalem hit honoluk," ibag. 5 Ari ibagma Tomas inowen, "Nowe, lahun ambeg nit nenepeleg angge famen kebunggalem honoluk ehenon kema lahunen ehen?" ulug kapal hibag. 6 Kapal hibagma Yesusen, "Kebunggalem fanowon men tem toho uruk ane men An welahi. Mondabi honoluk welamuhubon fahet An welahi. Ap san Nikni ambeg lamin peruk halug An fahet apelegma la fug teg. 7 An fahet honoluk teg lalepma Nikni oho honoluk teg lalep. Ketiya famen At ino yet hehepteg hit honoluk aha," ibag. 8 Ibagma Filipus inowen, "Nowe, Nikni tu wereg ulug hiyag nisimin. We tot ari fahet heng Haptuk lahe," ibag. 9 Ibagma Yesusen at ubam, "Indam angge hit men anggolo welatikik angge famen Filipus, haren Niyaruk lahen fug? Ap san An niyaruk halug at inowen An Nikni oho haruk. Nikni tu wereg ulug hiyag nisimin ehenon ari nungge fahet ehen? 10 An oho Nikni men welahi, Nikni oho An men werehon fahet tem toho wenggel haruk lahen fug? Anden hit hiyag hisaruk lahiyon aru An namu nindi wenggel harukon fam hiyag hisaruk lahi fug. Nikni An nubam werehon inowen yabuk fanowon Aren wiri feruk. 11 An oho Nikni men welahi, Nikni oho An men werehon fahet tem toho wenggel haruk lamek. Hinindi nonghong uruk halug yabuk fanowon Anden wiri feruk lahiyon tu fahet tem toho hinindi wenggel hemek. 12 Ap sa An nubam wenggel haruk halug at inowen yabuk Anden ak teberuk lahiyon ari wituk laruhu. Anden ak teberikikon tor angge famen Nikni ambeg lahukmu at inowen su roho wituk laruhu, ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 13 Amloho unuk fam Ikni palimu aruhuwen hiren An nunuk fam heng Nabuhubon Anden og hisahuk. 14 Nungge-nungge An nunuk fam heng Nabuhupmu Anden og hisahuk." 15 "Hiren An hinindi Nasug lamuhup halug Anden komo heneptikikon hikit toho turuk lamuhup. 16 Hit fahet Anden Nikni fam heng tuhukmu ap misig eke hit likiya hupmu let heneptuk laruhuwon ino og hisahu. 17 Og hisahu ihiyon ari Allah hime fanowon tem toho perukon ino og hisahu. Ap kinangmon inindi anggat teg eleg lit yet haruk elehen At ino it unubam wambik wam fug teg. At ino hit men wereg lit fet henesuhon ino hiren yet haruk lahep. 18 Hit malik suwarehon hag toho hunumbahalug lahuk fug, nin henembeg suhuloho waruhuk. 19 We tot welamuhukmu ap kinangmonen An yet Niyahup fug. An noluk weregma hir oho honoluk wereg lit yet Niyahup. 20 An Nikni nim welaruhuk, hit An nim welamuhuk, An hit nim welamuhuk, ari roho welamuhukon ari o ino sambil honoluk aruhu. 21 Ap sa Anden komo eneptikik ane roho turuk laruhu halug at inowen An indi Nasug laruhu. Ap san An indi Nasug laruhu halug at ino oho Nikniyen indi reg laruhu. Anden oho at Nindi reg lit An fahet at indi anggarap tuhuk," ulug hiyag isibag. 22 Ari ibagma ot misig Yudas, huruwe libahon inowen fug, Yudas winon ekeyen ele uruk lit, "Nowe, ap kinangmon inindi anggarap enebuk fug anggeyen nungge fahet nit nunubam eneg hinindi anggarap henebuhuk ehen?" ulug kapal hibag. 23 Kapal hibagma Yesusen ele uruk lit, "Ap ekeyen An indi Nasug halug Anden hiyag isarikik ane roho turuk laruhu. Nikniyen at ino Indi haruk lit Nit at ambeg wamuhukteg at min ambiyeg welamuhuk. 24 Ap sa An indi Nasug eleg halug Anden hiyag isarikik ane roho turuk laruhu fug. Wene hit holtikibon ino An nubamon fug, Nikni mon Nabik waharisiyon ino famon hiyag hisarikik. 25 An hit min ambiyeg wereg lit obog toho aru hiyag hisarikik. 26 An nunuk fam Nikniyen let heneptukon Allah hime fanowon ino pilabik waruhu. Anden tam hiyag hisarikikon Aren eneg honolukap heneptuk lit mun ane man ane hiyag hisaruk laruhu. 27 Honori men mangno atuk ane An lik oho lit hit hunubam emberuk lahi. Mangno atuk ane An nubam werehon hit og hisaruk lahi. Anden hit hininggikmu emberuk lahiyon aru kinangmonen og hisarukon men wirim teg eleg. Hinindi yuk lalug henekol toho welam fug. 28 An lahuk angge famen nin suhuloho henembeg waruhuk ulug hiyag hisarikikon ari hiren holtikip. Hiren An hinindi Nasug lalepma Nikni ambeg lahuk ane fahet henehiyeg toho welalep. Nikni ino palimu reg, An apma reg lahi. 29 Anden hit hunubam ihi ane ari teko lahu sambilen tu fahet irisi ulug hinindi wenggel haruk lamuhuben uwan teko la fugmu hiyag hisaruk lahi. 30 Ap kinangmon onowe welahi perukon ino horogma waharuken anden hit nim nenele anggolo uruk lamul fug. Ari peruk lit waharuk angge famen at inowen an palimu welahi ulug an apmayap napmisi fug. 31 An Nikni nindi reg lit mun angge man angge aren hiyag nitisi ane hikit toho turuk laruhukon fahet ap kinangma werehon inindi anggar aruhu. Notsi, welahe ambeg tu embeselug lulen in atug maniyek," ibag.

Yohanes 15

1 "Hele anggur anggen urukon alem fanowon An welahimu Nikni ino yabuk ngi ahun wereg. 2 An alem weregma inggik Nubam wilibig angge famen anggen yihik feruk elehon Nikniyen kong tebesuhu, inggik anggen yihik ferukon nin anggolo yihik fukag ulug ulu puhun tebuhu. 3 Anden wene hit hiyag hisaruk latikikon ariyen hele inggik puhun tohon hag toho welahep. 4 Hit An men welamuhupmu An hit men welaruhuk. Hele inggik uwag famen kong toho weregma anggen uk fug teg hag toho hir oho An min mangno roho welamuhup fugmu anggen uk fug teg lamuhup. 5 An hele alem welahimu hit inggik welahep. Ap sa An men weregma An oho at ino min welaruhuk halug anggen anggolo yihik feruk laruhu. An hit men wereg laruhuk fug halug henemu nungge-nungge tuk fug teg lamuhup. 6 Ap sa An men wereg eleg halug hele inggik kong toho hik isarukon hag toho wereg. Inggik ino lilog atuk halug aben andog toho indok yale fesuhupmu nahu. 7 Hit An men wereg lit Nawene hinindimu wenggeltuk lamuhupteg hiren heng tul puhup angge heng Nabuhupmu Anden og hisahuk. 8 Anggen anggolo yiko welamuhubon ariyen An Nikni unuk palimuwap tuhup. Ari roho welamuhupmu hit An notsi welamuhup." 9 "Nikniyen An Indi Nasug lit werehen Anden oho hit fahet Nindi henesug lahi. An nindi henesug lahiyon ari men mangno roho welamuhup. 10 Anden komo heneptuk lahiyon hikit toho turuk lamuhupmu Nindi henesug lahiyon men mangno roho welamuhup. Ari hag toho Nikniyen komo Naptukon hikit toho turuk lahimu Aren An Indi Nasuhon fam welahi. 11 An nahiyeg toho welahi hag toho hir oho mondabi henehiyeg toho welamuhup ulug obog toho aru hiyag hisaruk lahi. 12 Anden hit Nindi henesug lahi hag toho hiren oho hit-hit hinindi roho welamuhup ulug komo heneptuk lahi. 13 Ap misihen ori indi enesug lit nori fahet fano nuwabukag peruk ahun ino hag toho ap misihen oho ori indi enesuhon wereg eleg. 14 Anden komo heneptuk lahiyon hag toho hiren turuk lamuhupmu hit An nori welamuhup. 15 Ikniyen tuhuk peruk ane amingmingangge apeleg tehen Anden hit fahet Namingmingangge uk fug teg lahi. Nikniyen hiyag Nutukmu holtikikon mun angge man angge Anden hiyag hisaruk lahireg hit hunubam Nori ihi ha reg lahi. 16 Hiren An mumal Naptikip fug, Anden hit mumal heneptikik. Hit lahupteg anggen yihik feruk lamuhupmu mondabi fano welaruhuwon fahet unduhuk hunubaharikik. Anggen yiko welamuhubonen An nunuk uruk lit Nikni fam heng tuhupmu Aren og hisahu. 17 Anden komo heneptuk lahiyon aru hit-hit hinindi roho welamuhup ulug komo heneptuk lahi." 18 "Hit fahet ap kinangmonen ninirim uruk isalug An fahet tam ninirim urusa ane hinindimu honoluk toho welamuhup. 19 Hit ap kinangmon hag toho welalepma hit hunubahet ap kinangmonen niron ulug inindi henesug lalep. Anden hit mumal heneptikikmu ap kinangmon hag toho welahep fuhon ariyen aben hit fahet ninirim peruk lit wereg. 20 Ikni apma weregma amingmingangge palimu welam fug teg ulug tam hiyag hisarikikon ino hinindimu honoluk toho welamuhup. An nuwabul ulug mug Naplug laruk latusa hag toho hir oho hunusul ulug mug heneplug laruk lamuhup. Iren An nele urukon holtuk halug hit henele urukon oho holtuk lamuhup. 21 Yesus unuk uruk inap ulug hunubam turuk lamuhup ane ari An mon Naptisiyon ino enepelehen obog toho ari hit hunubam turuk lamuhup. 22 An it enembeg walereg Nele hiyag esele fugmu iren siyag ane turuk elep fug. Ketiya siyag ane turukon fahet ayeg war aha ulug un ane unubam uk fug teg. 23 Ap san An fahet nirim peruk halug at inowen Nikni faher oho nirim peruk. 24 Ap winonen tuk fug ane Anden it sehelimuwen tele fug halug iren siyag ane telep fug. Anden tirikik ane obog toho ari iren yet harusa angge famen An men Nikni men fahet ninirim peruk. 25 Indam haharoho imbibahon tu, 'An nubahet alem elegman ninirim peruk,' ulug haharoho imbibahon hikit toho ketiya oho teko laruk. 26 Allah hime fanowon tem toho perukon ino fet henesug lit let heneptuk laruhuwon ino Anden Nikni wereg ambehen monde fik waruhukmu At inowen An fahet ap obog toho iniline fag toho hiyag isaruk laruhu. 27 Ak tuwag sambilen hit An men ambiyeg wereg lit Anden ap unubam turukmu Niyarikip ane fag toho ap hiyag isaruk lamuhup."

Yohanes 16

1 "Hinindi nin aruhumu An fahet ninirim uhup tohon obog toho aru Anden hit hunubam hiyag hisaruk lahi. 2 Nit men sebe roho welamul fug ulug aben enele yeng hunubam umbuhup. Fobik tot welamuhupmu tuhup ane aru henebe pinggi hunusuhupteg Allahn perukon fam tehe ulug uruk lamuhup. 3 Iren hit hunubam turuk lamuhup ane ari Nikni men An men fahet inindi anggat teg elehen turuk lamuhup. 4 Anden hit hunubam ihi ane aru obog toho teko lahu sambil ino Nonoweyen nit nunubam tu fahet tem toho hiyag nisarisi ulug honoluk aruhuwen hiyag hisaruk lahi. An hit men ambiyeg welahe ulug atam alem aru fahet hiyag hisarikik fug angge famen 5 ketiya Nikni An mon Naptisiyon ino Ambeg lahukon horog tehen hiyag hisaruk lahi. Hat kema lahun ulug hit misihen oho kapal Niyaruk lahep fug. 6 Anden aru fahet hiyag hisaruk lahimu hinindi anggin toho welahep. 7 Hinindi anggin toho welahep angge famen An lahukon fam hit fano welamuhuben Anden tem toho hiyag hisaruk lahi. An lele fugmu let heneptukon ino henembeg walep fug angge famen An lahukon ariyen let heneptukon ino hit henembeg monde fik waruhuk. 8 Monde fik waruhukmu At inowen kinangman unggum kong turuk lit hit ap kinangmonen siyag ane ari turuk lit pikir ane tu embeserikip ulug ap inindi anggarap enebuhu. 9 Ap kinangmonen An nubam inindi wenggel haruk elehon aru siyag ane turuk ulug hiyag hisahu. 10 An fahet At Ikni ambeg larisiyon yet ha fug teg ulug ari tem toho uruk ane hiyag hisahu. 11 Kinangma ap suwon welahi perukon ino unggum angginon ubam werehon kong tirisi ulug hit hiyag hisahu. 12 Hit fahet anggolo hiyag hisawon wereg angge famen ketiya hinindi anggar am fug tehen nin eke hiyag hisamin fug. 13 Allah hime fanowon tem ane urukon ino hit henembeg waruhureg tem toho peruk ane arimano obog toho Aren hiyag hisaruk laruhu. At inggareg indimuwen peruk ane fahet hiyag hisahu fug. Allahn Ubam urukmu tam holuhu ane ari eneg hunubam uruk laruhu. Fobik aruhu ane fahet Aren tam fag toho hiyag hisaruk laruhu. 14 An nele At ubam umbuhukmu hit hiyag hisahuwon ari famen An nunuk palimuwap Nabuhu. 15 Mun angge man angge Nikniyen forohowon arimano An oho ngi reg lahi. Fahe ihi ane ari, 'An nele At ubam umbuhukmu hit hiyag hisahu,' ihi ane ari An oho ngi reg lahi ulug ihi." 16 "Tot welamuhupteg hiren An niyahup fug angge famen nin tot welamuhupteg hiren An niyahup," ibag. 17 Yesus otsi welatfahon arimano winonen it-it enele sahaltuk lit, "Nit nunubam ehek ane nungge fahet ehek? 'Tot welamuhupteg hiren An niyahup fug angge famen nin tot welamuhupteg hiren An niyahup,' ehekon ari men, 'An Nikni ambeg lahuk,' ehekon ari men nungge fahet ehek?" ibag. 18 Ibareg nin enele sahaltuk lit, "Tot welamuhupteg ehekon ari nungge fahet ehek, Aren pehek ane ari nit nenepelegman ehek," ulug enele sahaltuk latfag. 19 Yesusen te iren tot kapal Niyalusa ulug undaman tam Oluk atfagma it unubam kapal isaruk lit, "Notsi, Anden fahe ihi ane aru, 'Tot welamuhupteg hiren An niyahup fug angge famen nin tot welamuhupteg hiren An niyahup,' ihi ane ari fahet hit-hit henele sahaltuk lahep? 20 Fong watuk lit uba yatuk lamuhup angge famen ap kinangmonen enehiyeg hahup. Hit hinindi anggin toho welamuhup angge famen hinindi se aruhumu henehiyeg toho welamuhup. Ihi ane aru tem toho hiyag hisaruk lahi. 21 Hiyap malik indag taruk lit war am hag toho welahi ulug indi anggin haruk angge famen malik indag atuk halug war ale perukon ino apeleg atukmu malik keron indag tihi ulug ahiyeg haruk lit wereg. 22 Ihiyon ari hag toho hit ketiya hinindimu anggin toho welahep angge famen Anden hit yet hisahukmu hinindimu henehiyeg toho welamuhup. Ap ekeyen oho henehiyeg toho welamuhubon ari elehap tuhu fug. 23 Teko lahu sambil ino hiren mun ane man ane fahet An nubam kapal Niyahup fug. Mun ane man ane fahet hiren Nikni fam heng tuhupmu An nunuk fam Aren og hisahu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 24 Hit men ambiyeg welatukuk angge ketiya oho An nunuk fam misig oho heng tarikip fug. Heng tiyok, heng tuhupmu Nikniyen og hisahumu mondabi henehiyeg toho welamuhup." 25 "Obog toho aru hit hunubam hiyag hisaruk latikikon indit toho hiyag hisaruk latikik, tot fobik welamuhukteg indit toho uk fug angge seleg toho Nikni fahet hiyag hisahuk. 26 Ari tuhup sambil ino hiren An nunuk fam sembahyang uruk lamuhupmu Anden hit hunubahet Nikni fam heng tuhuk ulug hunubam uruk lahi fug. 27 Hiren An hinindi Nasug lit Allah famen waharisi ulug tem toho peruk lahepma Nikni inggarehen hit fahet Indi henesug lit wereg. 28 An kinangma tuma waharikikon Nikni weregman waharikik angge re lik oho lir oho kinang aru embeselug Nikni ambeg suhuloho lahuk," ibag. 29 Yesusen ari ibagma Otsiyen te, "Nonowe, ketiya indit toho hiyag nisa fug angge seleg toho ehenon holehe. 30 Mun ane man ane Hat holuk teg lit welahenma ap misihen oho Hat hubam kapal Hiya fug teg ulug nonoluk aha. Nonoluk ahama Allah wereg ambehen waharisi ulug ari tem toho wenggel haruk lahe," ibag. 31 Ari ibagma Yesusen, "Ketiya tem toho An nubam wenggel haruk lahep? 32 Nori, teko lahu irikik ane ari ketiya teko lamisimu hit An numbahalug hinibam wal taneg linggik-longgo ilihipmu An namu welatmin angge famen Namu welaruhuk peruk lahi fug, Nikniyen An fet Nasug lit welaruhu. 33 Hit An men mangno roho wereg lit hinindi se roho welamuhuben obog toho ari hiyag hisaruk lahi. Hit kinangma wereg lit hinindi henekol toho welahepma Anden kinang aru apmayap tirikikmu hinindi yuwag toho welamuhup," ulug hiyag isibag.

Yohanes 17

1 Yesusen ari ulug hiyag isibareg Il poholma lahap hibareg Ele uruk lit, "Nikni, An nubam tulusa ane ino ketiya horog arik wahama Hamlohowen Hat palimuwap Habuhuwen Haren Hamloho palimuwap timihin. 2 Mun angge man angge Hamloho uyug alma emberikinteg Haren At palimu unduhuk ferikin. Haren At og Itikinon arimano obog toho Aren mondabi onolukap enebuhu. 3 Mondabi onolukap enebuhu ane aru Hat misig eneg Allah tem toho welahenon men Yesus Kristus Haren monde ferikinon ino men fahet inindi anggar aruhumu mondabi onoluk welamuhup. 4 Haren yabuk wiruhun ulug Nubam emberikinon ino wiri feruk lit kinangma tuman Hat hunuk palimuwap tirikik. 5 Pohol kinang wal tuk fugmu Hat min An lehoma welatukuk hag toho ketiya oho Nunuk lehoma Numbahamihin. 6 Ap kinangmon Haren og Nitikinon itano unubam Hat hunuk inamap tirikik. It arimano Hat ngi reg lit og Nitikinmu iren Hat hawene fano senetusa. 7 Haren An og Nitikinon fahet obog toho Hat ngi reg lahen ulug ketiya it onoluk atisi. 8 Hawene Haren An hiyag Nitikinon ino Anden it hiyag isarikikmu holtusa. Haren An mon Naptikinmu Hat wereg ambehen An waharikikon fahet tem toho ulug inindimu wenggel haruk. 9 Anden it fahet sembahyang uruk lahiyon aru ap kinangmon obog toho fahet sembahyang uruk lahi fug, ap Haren og Nitikinon arimano Hat ngi reg lahen ulug it unubahet uruk lahi. 10 Mun angge man angge Anden seneg lahiyon Haren oho seneg lahen, Haren ngi reg lahenon Anden oho ngi reg lahi. It famen An nunuk palimu atisi. 11 An kinangma welahi fug, Hat hambeg watminon sali horog tehen it aruma eneg kinangma welamusa. Nikni, Hat suwon inowen An nunuk Haren suwal Naptikinon ari fam it fer enesug laruhunmu nit Hat men mangno roho welahe hag toho it enebe misig mangno roho welamuhup. 12 It men ambiyeg wereg lit An nunuk Haren suwal Naptikinon ino fam Anden kul eneptuk latikik. Anden kul eneptuk lit fer enesugmu misig oho longgo irisi fug angge famen we Haren longgo uhu perikinon ino suwesingga tam haharoho imbibahon hikir amag ulug at misig eneg longgo uhu. 13 An Hat hambeg waharuk ane horog tehen il misig kinangma tiya wereg lit Hubam uruk lahi. It inindimu An fahet enehiyeg toho welamag ulug uruk lahi. 14 Hat hawene Anden it hiyag isarikikmu ap kinangmonen it fahet ninirim peruk latusa. An oho kinangmon fug, Notsi oho kinangmon fug, enemu inap aruma ulug ninirim peruk latusa. 15 Anden Hubam uruk lahiyon aru kinangman it lisoho og enebuhun ulug uruk lahi fug, we unubam siyag ane aruhu rohon Haren fer enesug laruhun ulug hiyag Hutuk lahi. 16 An oho kinangma Nahun fug, ir oho kinangma inap fug. 17 Wene fanowon ino fam tem toho peruk ane eneg werehen tem toho peruk ane ino unubam emberuk lit fanowap enebuhun. 18 Haren An kinangma lamihin ulug mon Naptikin hag toho Anden oho it kinangma lalihip ulug mon enebuhuk. 19 It inindimu tem peruk lit Hat Allahn tohon amuhuben An ninggareg nebe oho Hat hubahet emberuk lahi." 20 "An notsi fahet eneg sembahyang uruk lahi fug. Notsiyen wene hiyag isarukmu holtuk lit An nubam wenggel haruk lamuhup inap faher oho Nele uruk lahi. 21 Nikni, An Hat men mangno roho welahimu Hat An men mangno roho welahe hag toho it obog toho enebe misig wereg lit Nit men mangno roho welamuhuk. Welamuhukmu ap kinangmonen An Haren mon Nabik waharikinon Nubam inindi wenggel Niyahup. 22 An men Hat men Nenebe misig welahe hag toho ir oho enebe misig mangno roho welamuhup ulug Haren An palimuwap Naptikin hag toho Anden it palimuwap eneptikik. 23 An it men weregma Hat An men welaruhunmu it enebe misig mangno roho welamuhup. Mangno roho welamuhupmu ap kinangmonen Haren An mon Nabik waharikinon fahet inindi anggar aruhu. Inindi anggar aruhumu Haren An Hindi Nasug lahen hag toho Notsi oho Hindi enesug laruhun ane onoluk aruhu. 24 Nikni Allah, Notsi Haren og Nitikinon arimano An welaruhuk ambeg ir oho welamuhup peruk lahi. Ir oho An min wereg lit Naliliyangge Haren lahap Naptikinon ari Notsiyen oho yet hahup. Pohol kinang uwan wal tuk fugmu Haren An Hindi Nasug latikin. 25 Nikni Hat fano Hahun, ap kinangmonen Hat fahet enepeleg toho wereg. An ninggarehen Hat fahet Noluk teg lahi hag toho Notsiyen oho Haren An mon Nabik waharikinon onoluk atisi. 26 Haren An Hindi Nasug lahen hag toho An it men ambiyeg weregma iren oho inindi Nasug lamuhuben Anden Hat hunuk tam hiyag isaruk latikik hag toho fobik oho hiyag isaruk laruhuk," ulug Yesusen Allah ubam sembahyang ibag.

Yohanes 18

1 Yesusen obog toho ari hiyag isibareg Otsi men o inowen wilip atfareg ik Kidron fumag fil nindig atfag. It nindig atfag ambeg ari elehet walinggoho kilabegma o sabo wirig ambeg Otsi men ambiyeg libag. 2 Yesus otsi men wina sambil oho laruk latfag ambeg ino Yudas Yesus wabukag ulug huruwe libag ahun inowen oho oluk teg latfag. 3 Oluk teg latfagma Yudas inowen sehen seneg inap men imam inap onowesi arimano enemingmingangge men Farisi inap mon enepfahon men iralet sehenet wibareg hondog eneplug waharuk latfag. 4 Waharuk latfagma Yesus inowen An nubam tulusa ane ulug obog toho Undaman oluk atfagma it onolohotma libareg kapal isaruk lit, "Hiren ap sa yami ril waharuk lahep?" ibagma 5 iren, "Yesus Nazaret ahun ino yami ril waharuk lahe," ibag. Ari ibagma Yesusen it unubam, "An ino tu welahi," ibag. Yudas Yesus wabukag ulug huruwe libag ahun ino oho it men ambiyeg unduhuk latfag. 6 Yesusen it unubam Ele uruk lit, "An ino tu welahi," ibagma enembol han suhuloho libareg kinangma ying atuk latfag. 7 Ying atuk latfagma Yesusen nin kapal isaruk lit, "Hit sa yami ril waharuk lahep?" ibagma iren, "Yesus Nazaret ahun yami ril waharuk lahe," ibag. 8 Ibagma Yesusen, "An ino tu welahi ulug fahe hiyag hisihi. An yami Nabil waharuk lahep halug it ap aruma eneg te embeselihipmu lalusa," ibag. 9 Ari roho ibag ane aru tam Allah fam sembahyang uruk lit, "Haren og Nitikinon aruma misig oho longgo reberikik fug," ibag ane hikir amag ulug ari roho ibag. 10 Ari turuk latfagma Simon Petrus inowen karog lisoho wibareg imam onowe suwon amingmingangge misig unuk Malkus ino anggolop kong turuk lahi ulug turukmen isanggo inggik pikit filon eneg sa roho libag. 11 Sa roho libagma Yesusen Petrus fam, "Karog ari ei fam kilabin. Nikniyen ik kubag fam hinang Nitisiyon ino An namin fuhen turuk lahen?" ibag. 12 Ari ibagma sehen seneg inap arimano onowe men Yahudi inap enemingmingangge arimano menen Yesus senetfareg Inggik hele waroho 13 hondoholug ap unuk Hanas ambeg tam walug libag. Kayafas imam onowe suwon mo ino fam lahapfahon iyamal Hanas ino ambeg walug libag. 14 Kayafas inowen Yahudi inap enele sahaltuk latfahon arimano komo eneptuk lit, "Ap obog toho siyag amuhup ari siyahen ap arimano fahet ap misig war atukon ari fano," ulug komo enepfag. 15 Yesus walug larikim Simon Petrus men Yesus ot misig eke men mug eneplug laruk latfag. Ot misig ino imam onowe suwon inowen haruk latfahon ino eneg Yesus men ambiyeg olma kibagma 16 Petrus ino sok selma unduhuk latfag. Unduhuk latfagma Yesus ot tam kibahon ino imam onowe suwon inowen haruk latfahon ino nin suhuloho selma wilip atfareg sok foroho latfag hiyap fam ele ibareg Petrus hondoholug olma kibag. 17 Kurukmen sok foroho latfag hiyap inowen Petrus fam, "Har oho ap ari Ot welahen fug?" ulug kapal hibagma Petrusen, "An fug-a," ibag. 18 Ap suwon enemingmingangge men sehen seneg inap men arimanowen sun ulug indok munggalfareg indok yet taruk lit unduhuk latfagma Petrus oho indok yet tamin ulug it enesehelimu unduhuk latfag. 19 Imam onowe suwon inowen Yesus kapal haruk lit, "Haren hiyag isaruk latikin inap Hotsi sa men? Ap hiyag isaruk latikin ane nungge ane hiyag isaruk latikin?" ulug kapal hibag. 20 Kapal hibagma Yesusen at ino fam hebeloho hiyag utuk lit, "Ap obog toho weregma inam toho hiyag isaruk latikik. Wene uruk ibamen oho Allah ibamen oho Yahudi inap obog toho palu atuk ambehen likiya hupmu ebenam toho hiyag isaruk latikik. Hirag-hirag hiyag isaruk latikik fug. 21 Nungge fahet an kapal niyaruk lahen? Anden ap hiyag isarukmu holtuson arimano unubam kapal isamihinmu iren onoluk teg angge hiyag humusa," ibag. 22 Ibagma imam onowe amingmingangge horogma unduhuk latfahon inowen Yesus pet turuk lit, " Imam onowe suwon fam ari roho uruk peruk lahen?" ulug Orohole sahaloho ware fisibag. 23 Ware fisibagma Yesusen ap ino fam, "Ele si ehek peruk lahen halug si ane ari ehen in, tem toho ihi halug nungge fahet An nuwatuk lahen?" ibag. 24 Ari ibagma Hanas inowen Yesus inggik hele wareg angge imam onowe suwon Kayafas ambeg walug lalihip ulug hiyag isibagma walug libag. 25 Simon Petrus ino indok munggalfag ambeg ino unduhuk lit indok yet taruk latfag. Yet tarukmu ap arimanowen yet hibareg ubam enele uruk lit, "Har oho At ino Ot welahen ano?" ulug kapal hibagma Petrusen awiya waruk lit, "An fug-a," ibag. 26 Ari ibagma imam onowe suwon amingmingangge misig isanggo kong tibag ahun ino areyen, "At senerehesa ambeg ino At nim weregma hiyihi fug?" ibagma 27 Petrus awiya warukmen suwe ayam ele ibag. 28 Yesus ino Kayafas wereg ambehen hondoholug unggum kong turuk ibam ino hubet-habet hondoholug libag. Hondoholug libareg unggum kong turuk ibam kuk fug angge siyag angge nunubam atil larikim suburu roti sig elehon Paskah nengge ha fug lam nowen ulug selma welatfag. 29 It selma welatfagma Pilatus ino wilip atfareg unubam kapal isaruk lit, "Ap tu alem nungge Ubam embehepteg walug wahep?" ibagma 30 iren te, "Ap aruwen siyag ane telep fugmu hat hambeg walug wala fug," ibag. 31 Ibagma Pilatusen it unubam, "Ap aru walug lalihipteg suwesingga atam haharoho imbibahon ino kim halihibon hikit toho unggum kong tilihip," ulug hiyag isibag. Hiyag isibagma Yahudi inap arimanowen, "Nit nenemuwen ap pinggi wabuk fug teg lahe," ibag. 32 Nangginoho war aruhuk ulug Yesusen wene ibag ane ino hikir amag ulug iren ari roho ibag. 33 Ari ibagma Pilatus unggum kong turuk ambeg kibareg Yesus wol tibareg kapal haruk lit, "Yahudi inap onowe suwon Hat aru welahen?" ibagma 34 Yesusen te, "Hat hamu hindiyen ari pehenteg uruk lahen ano, ap winonen An fahet hiyag herehesama ehen ano?" ibag. 35 Ibagma Pilatus inowen, "An Yahudi nahun welahi? Hat hinggareg hori men imam onowesi menen hondog Haplug an nambeg wahasa. Haren nungge tirikinmu og Haplug wahasa?" ibagma Yesusen, 36 "An nibam ngi reg lahi ambeg kinangma tuma fug. An nibam ngi reg ambeg kinangma tuma lalepma hahen Notsiyen nibil atuk lit tog aplepma An Yahudi inap ininggikmu ale fug angge famen An nibam yugmu kinangma tuma wereg eleg," ibag. 37 Ari ibagma Pilatusen, "Ari ehenma Hat ap suwon wereg lit ehen?" ulug kapal hibagma Yesusen te, "Haren ehen ari, An ap suwon welahi. Tem toho peruk ane fahet ap hiyag isahuk ulug kinangma tuma waharikik. Ap sa indimuwen tem toho peruk halug at ino An nele holtuk laruhu," ibag. 38 Ari ibagma Pilatusen, "Ehen ane ari tem toho perukon ari nungge fahet ehen?" ibag. Ari ibareg Yahudi inap selma weregma enembeg wilip atfareg, "At kapal hihimu alem siyag ane tirisiyon misig oho holihi fug," ibag. 39 Pilatusen ari ibareg nin ele uruk lit, "Mo eke fam eke fam suburu roti sig elehon naruk li ap misig hele warehon lol hisaruk latikik hag toho Yahudi hinap honowe suwon aru lol nisamisi peruk lahep?" ulug kapal isibag. 40 Kapal isibagma it arimanowen enele hi roho uruk lit, "Hun aru fug, Barabas lol nisimin," uruk latfag. Barabas ap unusuruk lit yoholiyangge hilaruk latfag ahun ino fahet lol nisimin ibag.

Yohanes 19

1 Ari ibagma Pilatus inowen sehen seneg inap unubam, "Yesus walihipteg yik angge eneg watlihip," ulug hiyag isibag. 2 Hiyag isibagma sehen seneg inap arimanowen hele alog ahele wibareg sul ahale hag angge Yesus unggul ke pug tibisibag. Sum huluwon ap suwonen wan turuk asum wan tibisibareg 3 Olohotma in atfareg Ele ying turuk lit, "Ninikni, Yahudi inap onowe suwon Hat welahenma hi Haptuk lahe," il laruk lit Orohole sahaloho ware fisibag. 4 Sahaloho ware fisibagma nin eke Pilatus wilip atfareg it arimano unubam ele uruk lit, "Aren alem siyag ane tirisiyon misig oho hihi fureg hit honoluk atmisiyen wilip hisa watminmu yet halihip," ibagma 5 Yesus hele alog ahele Unggulmu pug teg angge sum huluwon wan teg angge wilip atfagma Pilatusen it arimano unubam, "Ap tu yet hemek," ibag. 6 Ibagma imam onowesi men enemingmingangge men At yet hibareg enele hum toho uruk lit, "Tele fisiyek, tele fisiyek," eneg uruk latfagma Pilatusen te, "Aren alem siyag ane tirisiyon anden hihi fureg hilalug lalihipteg hiren tele feselihip," ibag. 7 Ibagma Yahudi inap arimanowen Pilatus fam, "Musa wene haharoho imbibahon niren foroho lit nonoluk tohon ino hikit toho At war atmisi. At inggarehen An Allah amloho welahi uruken At tele fusul," uruk latfag. 8 Ari uruk latfagma Pilatusen hol hibareg akol anggolo atfagma 9 nin unggum kong turuk ibam kibareg Yesus fam ele uruk lit, "Hibam kema Hahun welahen?" ulug kapal hibagma Yesus ele eleg angge welatfag. 10 Ele eleg angge welatfagma Pilatusen Yesus fam, "Haren an nubam Hele imin fug peruk lahen? Anden lole fisiyek uruk halug lole Hubahuk teg, ware fisiyek uruk halug Huwabuk teg. Ari uk hag teg lahi ane ari Hat hapeleg?" ibag. 11 Ibagma Yesusen, "Pali filen hineyap haplep fugmu haren timin peruk ane ari tuk fug teg lalen. Haren turuk lahenon seyon turuk lahenma An hondoko hat hambeg Numbahik wahayon inowen eneg angginon tehek," ibag. 12 Yesusen ari ibag ane fahet Pilatus undaman Yesus lole fesemin peruk latfag angge famen Yahudi inaben enele hum toho uruk lit, "Haren ap aru lole fesemihin halug ap suwon Kaisar inowen hat pilap habuhu. Ap ekeyen inggareg fahet palimu welahi peruk halug at ino Kaisar men seli roho wereg," uruk latfag. 13 Iren ari urukon Pilatusen hol hibareg Yesus hondoholug wilip amek ibareg unggum kong turuk ahun hur atuk ambeg lehoma ino at hur atfag. Hur atfag ambeg ari unuk te Litostrotos, Ibrani enele fam Gabata, nit nenele fam "Helep fano roho tuwaleg ambeg" suwaleg latfag. 14 Ari tibag sambil ino suburu roti sig elehon sono nahuk ulug tug tibag sambil ino mo anum pulmu weregma tibag. Pilatus ino hur atfareg Yahudi inap fam te, "Hun aru honowe suwon wereg," ibagma 15 it arimanowen enele hum toho uruk lit, "Il hiraho fisiyek, waroho e fam tele fisiyek," uruk latfag. Uruk latfagma Pilatusen, "Anden hit honowe e fam telminen uruk lahep?" ibagma imam onowesi arimanowen, "Nit nonowe we misig eneg Kaisar amu apma welahe," ibagma 16 Pilatusen, "Yesus hilalug lalihipteg e fam teltihip," ulug og isibag. Og isibagma hilalug laruk lit 17 Yesusen teltuk ahen ha rulug sili unuk "Ap unggul uwag silimu" walug libag. Sili ino Ibrani inap enele roho Golgota suwaleg latfag. 18 Yesus walug libareg pulmu e fam tele fisibareg ap piren itano eke Inggik pikit fil eke Inggik hare fil tel enepfag. 19 Tel enepfagma Pilatusen hiyag isaruk lit, "Yesus Nazaret ahun Yahudi inap onowe ino tu ulug hahare felihipteg Unggul palimu e fam lombog tebelihip," ulug hiyag isibag. 20 Yesus telfag ambeg ari o pumbuk horogma telfagma Yahudi inap anggolowen haharehon ari kim haruk latfag. Hahatfahon ari Ibrani enele fam, Latin enele fam, Yunani enele fam hahatfag. 21 Hahatfagma Yahudi inap imam onowesi arimanowen Pilatus fam, "Yahudi inap onowe ino tu ulug hahabuk fug, Yahudi inap onowe welahi uruk latisi ulug haharin," ibagma 22 Pilatusen, "Haharihiyon ari mondabi hahareg lamag," ibag. 23 Sehen seneg inap arimanowen Yesus e fam tele feselug Asum hilibareg hat tu hilamihin, an tu hilamin ibareg enebe uhan itanowen wal taneg hilaruk latfag. Sum yaron eke hulul ulug turukmen sum ari ahandip teg eleg angge il eneg yihik latfagma it arimanowen, 24 "Kong tulteg wal taneg hulul fug, eneg atuk angge hik tulmu ubam lamisiyon inowen hilamisi," ibag. Tibag ane ari suwesingga atam haharoho imbibahon aru, "Nasum wal taneg hilarusareg sum yaron hulul ulug enehangge hik turusa," ulug imbibahon hikir amag ulug turuk latfag. Turuk latfag ane ari sehen seneg inap arimanowen turuk latfag. 25 Ari roho turukmu Yesus isinga men umum men Maria Klopas uhe men Maria Magdala hiyap ino men Yesus telfag ambeg horogma unduhuk latfag. 26 Unduhukmu Yesusen isinga men ap eke Yesus indi reg latfahon ino men yer isibareg Isinga fam Ele uruk lit, "Hina, hat hamloho ari wereg," ibareg 27 Ot ino fam, "Hat hisinga ari wereg," ibag. O ino sambilen Ot inowen Yesus isinga ibam hondoko kilapfag. 28 Mun ane man ane obog teko laha ulug Yesusen oluk atfagma Ele uruk lit, "An ik obok teg lahi," ibag. Ibag ane ari wene tam hahatfag ane roho amag ulug ibag. 29 Kubag eke ahaluwe sihon hinanggoho wereg latfag. Ap arimanowen nuruhum ik sihon fam yuhuli fibareg fili ambiyangma pug tibibareg namisi ulug Yesus ambilikmu tung tibik lahibag. 30 Yesus ahaluwe sihon ino nibareg Ele uruk lit, "Teko laha," ibag. Ari ibareg sat eleg atuk lit Unggul kunuk toho war atfag. 31 Suburu roti sig elehon sono nahuk ulug wereg lit Yahudi inap Pilatus ambeg libareg hiyag utuk lit, "Sono su ane tuhukon sakan toho lahu angge re ap wareg aruma e fam welamusa fuhen unuyug sengge heheg pilap enebusa," ulug hiyag itfag. 32 Hiyag itfagma sehen seneg inap libareg Yesus men tel enepfag inap it piren itano unuyug sengge ribisibareg 33 Yesus uyug sengge rubul ulug kim harukmen Yesus mondabi wareg latfag. 34 Wareg latfagma Uyug imbisibareg sehen seneg ahun misihen fit fam Umbandumu hak tibisibagma mep men ik men wilip atfag. 35 At ubam ari tirikim yet hibag ahun inowen nilen hihi ane fahet tem toho uruk lahi ulug hiren oho tem toho peruk lamuhuben hiyag hisaruk. 36 Tibag ane ari tam haharoho imbibahon aru, "At uwag misig oho sengge ruhup fug," ulug imbibahon ino hikir amag ulug tibag. 37 Haharoho imbibahon eke tu, "Umbandumu hak turusa Ahun ino Ebe hahup," ulug imbibag. 38 Ap misig Arimatea ahun unuk Yusuf Yesus ot welatfag angge famen Yahudi inap akolen an At ot welahi fug ulug awiya oko welatfag ahun inowen Pilatus ambeg libareg Yesus ebe wareg angge e famen pilabe fik lamin ulug Pilatus fam heng tibag. Heng tibagma Pilatus inowen, "Fano pilabe fik lamihin," ibagma watfareg Yesus ebe wareg angge ino lisoho pilabe fibag. 39 Nikodemus atam Yesus ambeg hubanggo libag ahun ino oho watfareg inggila amben fanowon pingga amben hahon men kami amben hahon men sum misigmu anggin toho yunggaroho walug watfag. 40 Walug watfagma it pirenen Yesus wareg angge amben angge arimano tag teberuk lit sum yanggowon hililip toho Yahudi inaben ap warehon kilap eneptuk lit turuk ane roho kilabul ulug walug libag. 41 Yesus telfag ambeg horogma itano elehet huk toho kilabeg latfag ambeg ari owik ket eneg fo ribahon ap warehon misig oho kilapfag fuhon wereg latfag. 42 Sono suburu roti sig elehon narukon fahet tug turuk sambil yoho welahe ulug owik ino horog tehen Yesus ebe wareg angge kilabul ulug kilapfag.

Yohanes 20

1 Yahudi inap wene uruk sambil sono welatukuk ulug likiyamon ket sakan tirikim hubet-habet Maria Magdala hiyap ino Yesus kilapfag ambeg libareg yet harukmen helep sok latfahon ino elegma yet hibag. 2 Elegma yet hibareg Simon Petrus men Ot Yesusen indi reg latfahon ino men enembeg folo-folo watfareg hiyag isaruk lit, "Nonowe aben owikmuwen walug wilip atusareg kema emberusa ulug nit nenepeleg toho welahe," ibag. 3 Ari ibagma Petrus men Ot eke ino men Yesus kilapfag ambeg ino libag. 4 Libareg ambiyeg folo-folo libag angge famen Petrus ino kema embeselug Ot eke ino Yesus kilapfag ambeg tam libag. 5 Libareg kilap harukmen sum hililip tibahon ino nonggoloho kinangma weregma yet hibareg owik elma kibag fug. 6 Kuk fug angge weregma Petrus ino ombolim watfareg owikmu kibag. Kibareg kim harukmen sum ino eneg kinangma weregma kim hibag. 7 Kim harukmen sum Unggulmu pug tibibahon ino yinggiloho weregma sum Ebe hililip tibahon ino men ambimu welatfag fug, amumu welatfag. 8 Ot eke tam libahon ino oho ombolim owik elma kibareg sum arimano amu-amu weregma yet hibareg indimu tem toho ulug wenggel haruk latfag. 9 Atam haharoho emberuk lit At ap warehon wereg ambehen Oluk aruhu ulug hahatfag ane Yesus watfag li itano oho wenggel haruk latfag fug anggeyen 10 elegma yet hibareg tem Oluk aha pibareg Otsi piren itano inibam fil suhuloho libag. 11 It libagma Maria ino Yesus kilapfag ambeg horogma unduhuk lit uba yatuk latfag. Uba yatuk lit owik elma ino kunuk toho kilap harukmen 12 ap piren sum yanggowon wan toho Yesus yinggi fibag ambeg itano misig unggul fil misig uyug fil heriyeg lit weregma kilap isibag. 13 Kilap isarukmen ap piren itanowen, "Nehe, hat nungge fahet uba yatuk lahen?" ibagma Maria inowen it unubam ele hiyag isaruk lit, "Nowe tuma emberusa angge famen hilalug wilip atusareg kema emberusa ulug nindi su ahama uba yatuk lahi," ibag. 14 Ari ulug hiyag isibareg hebeloho ambol fil yet harukmen Yesus ino unduhuk latfag angge famen Yesus ino tu ulug indi anggar atfag fug. 15 Indi anggar atfag fugmu Yesusen, "Nehe, ap sa yami ril wahenteg uba yatuk lahen?" ibag. Ibagma Maria inowen owik foroho ahun wahareg kapal niyaruk pibareg ele Ubam uruk lit, "Nikni, haren At lisoho emberikin halug hilalug laminen emberikin ambeg hiyag nimin," ibag. 16 Ari ibagma Yesusen, "Maria," il larikim Marian hebeloho Yesus kilap hibareg Ibrani enele fam, "Rabuni," nit nenele roho, "Nowe," ibag. 17 Ibagma Yesusen, "An Nikni ambeg uwan la fugmu haren An sen Niya fug," il laruk lit, "Hat nori enembeg lamihinteg unubam hiyag isaruk lit hir oho Hinikni Allah An oho Nikni Allah ambeg ketiya lamin ehek ulug hiyag isa lamihin," ibag. 18 Ari ibagma Maria Magdala hiyap ino Yesus otsi wereg ambeg libareg Otsi hiyag isaruk lit, "Nonowe Yesus oluk ahayon yet hihimu nubam Ele uruk lit ari-ari ehekteg hiyag isa lamihin ehekma hiyag hisaruk lahi," ibag. 19 Yahudi inap wene uruk sambil likiyamon o hup atfagma Yesus otsi o misig fam palu atfareg Yahudi inaben nunusulusa ulug enekolen sok laroho kibareg welatfag. Welatfagma Yesus it sehelimu watfareg unduhuk lit, "Notsi, hinindi se roho wereg lit yuwag toho welamek," ulug hi enepfag. 20 Ari ulug hi enepfareg Ninggik nuwatusa ambeg tu Numbandumu nuwatusa ambeg tu kim hemek ulug Otsi unug isibag. Unug isibagma Otsiyen Nonowe tu tem toho waha ulug enehiyeg toho welatfag. 21 Enehiyeg toho welatfagma Yesusen nin eke Ele uruk lit, "Hinindi se roho wereg lit yuwag toho welamek. Nikniyen An mon Naptisi hag toho Anden oho ketiya hit mon heneptuk lahi," ibag. 22 Ari ibareg Otsi unubam Ambilik ahe fu haruk lit, "Hit hunubam Allah hime fanowon og hisamin," ibag. 23 "Aben siyag ane turukon hiren elehap tuhupmu Allahn oho Ambolma umbusuhu. Aben siyag ane turukon hiren unubam welamag puhupmu Allahn oho Ambolma umbusuk fug angge mondabi welaruhu," ulug hiyag isibag. 24 Yesus otsi enembeg watfag sambil ino Tomas unuk eke Namiya Malik suwalfahon ino elegma watfag. 25 Tomas it enembeg watfagma Yesus otsi winonen at hiyag utuk lit, "Nonowe nit nenembeg waharisimu At yet harukuk," ibag. Ari ibagma Tomas inowen, "Yesus inggikmu posiyemanggen watusa ambeg anden nil fam kim hahuk fug halug, posiyemanggen watusa ambeg ninggik tumen tung hahuk fug halug, Umbandumu fit fam watusa ambeg men ninggiken ki hahuk fug halug hiren ehebon ari fahet tem toho puhuk fug," ibag. 26 Ari ibagma hup likinenam welatfareg Yesus otsi inibam welatfag ambeg ino palu roho weregma Tomas ino oho it men ambiyeg watfareg welatfag. Inibam sok laroho weregma Yesus ino watfareg it enesehelimu unduhuk lit, "Notsi, hinindi se roho wereg lit yuwag toho welamek," ulug hi enepfag. 27 Hi enepfareg Tomas fam Ele uruk lit, "Enele si ehesa puk fug angge tem toho Nubam wenggel Niyaruk latmihinen hinggik tiya emberuk lit An ninggik haren yet hamihinteg hinggiken Numbandumu tung Niyimin," ibag. 28 Ari ibagma Tomas inowen Yesus fam, "An Nikni Allah, an Nowe," ibag. 29 Ari ibagma Yesusen, "Haren An neyehenteg tem toho peruk lahen. It An niyaruk eleg angge famen tem toho peruk inap arimano fano," ibag. 30 Poholmonen turuk ane Yesusen anggolo Otsi iniline tibag angge famen wene aru fam hahareg eleg. 31 Tuman hahareg lit werehon hiren tem toho hinindi wenggel haruk lit Allah amloho Yesus ino Mesias wereg ulug tem peruk lit At unuk fam honoluk welamuhup ulug hahatuk lahi.

Yohanes 21

1 Welatfagma misihim Yesus ik Tiberias yenggelehon ayegma otsi weregma ebenam atfag ane aru: 2 Ik yenggelehon ayegma welatfag inap arimano ununuk te Simon Petrus men, Tomas unuk eke Namiya Malik suwalfahon ino men, Natanael Galilea kinang famon o pumbuk Kana ahun ino men, Zebedeus umaliki men, Otsi winon piren men welatfag. 3 Welatfareg Simon Petrus inowen ori fam, "An ikan warik lamin," ibagma oriyen, "Nir oho hat men ambiyeg lul," ibag. Ari ibagma kou fam kibareg laruk latfag angge famen hup ino sambil ikan misig oho wat tibag fug. 4 O sakan turukmu itano Yesus ik ayegma unduhuk latfag angge famen Otsiyen tu nit Nonowe ulug onoluk atfag fug. 5 Onoluk atfag fugmu Onoweyen te, "Numalikisi, hiren naruk angge tot foroho lahep ano," ibagma iren te, "Eleg," ibag. 6 Eleg ibagma Yesusen it unubam, " Ikan watuk asum hininggik pikit filen ik ahummu pilaplihipmu naruk angge hiyahalihip," ibag. Ibagma ikan watuk asum ino pilapfagma ikan anggolo yuhar atfareg angginen sum lisuk fug teg latfag. 7 Lisuk fug teg latfagma Yesus ot indi reg latfahon inowen Petrus fam, "At tu nit Nonowe," ibag. Nonowe tu urukmu hol hibareg Petrus ino abiye welatfag angge sum wan tibareg hik toho ik ahummu wambibag. 8 Otsi winon arimano ik ayeg horog tegma welatfag angge (seratus meter) kou famen ik ilanma waharuk lit ikan anggolo yuhar atfag asum ino lisil waharuk latfag. 9 Ik ilanma watfareg yet harukmen indok munggalegma ikan men suburu roti men sahali regma yet hibag. 10 Yet hibagma Yesusen otsi hiyag isaruk lit, " Ikan ket warehebon arimano tot ulug maniyek," ibag. 11 Ibagma Simon Petrus ino kou fam lahibareg ikan yuhar atfag asum ino lisoho ilanma imbik libareg kim harukmen ikan suwon teng-teng angge (seratus lima puluh tiga ekor) yuhar atfag angge famen sum ino tararag tibag fug. 12 Yesusen otsi unubam Ele uruk lit, "Nori, suburu nulen maniyek," ibag. Yesusen ari ibagma Otsi itano inindimuwen tu Nonowe ulug onoluk atfag angge famen misihen oho ambong se roho Hat sa ulug kapal ha fug teg latfag. 13 Kapal ha fug teg latfagma Yesus it enelukema in atfareg suburu roti kuroho og isibareg ikan oho kong toho og isaruk latfag. 14 Yesus war atfareg Oluk atfag sambilen ik Tiberias ayegma Otsi weregma inam atfag ane aru inggik hinahaneg angge inam atfag. 15 Suburu nibareg Yesusen Simon Petrus fam, "Simon, hat Yohanes amloho, it winon arimanowen An fahet inindi we tot Nasugmu haren eneg An fahet hindi anggen toho wenggel haruk lahen?" ulug kapal hibagma Petrusen te, "Yu Nowe, anden Hat nindi anggen teg lahi ane Hat holuk," ibagma Yesusen te, "Nambohom domba fer enesug laruhun," ibag. 16 Ibareg Yesusen inggik pireneg angge eke kapal haruk lit, "Simon, hat Yohanes amloho, haren An hindi Nasug lahen?" ibagma Petrusen, "Yu Nowe, anden nindi Hasug lahi ane Hat holuk," il larikim Yesusen te, "Nambohom domba fer enesug laruhun," ibag. 17 Ibareg inggik hinahaneg angge kapal haruk lit, "Simon, hat Yohanes amloho, An fahet haren hindi Nasug lahen?" ibagma inggik hinahaneg angge hindi Nasug lahen ulug kapal neyehek pibareg indi anggin atfagma Yesus fam ele uruk lit, "Nowe, mun ane man ane Hat holuk teg lahenon anden Hat nindi Hasug lahi ane Hat holuk," ibag. Ibagma Yesusen, "Nambohom domba fer enesug laruhun," ibareg, 18 "Hat kabini reg lit sum hamu wan talug lamin peruk latikin ambeg eneg laruk latikin angge re hat sabal aruhun li ap winonen sum wan habuhupteg hinggik seneko lamin fug puhun ambeg hondog haplug lahup. Ari tem toho hubam uruk lahi," ibag. 19 Ibag ane aru Petrus ke roho war atuk lit nangginoho Allah wel tuhu ulug hiyag itfag. Ari obog toho hiyag itfareg Petrus fam, "An nombolim laruk lamin," ibag. 20 Petrus ino ambol fil hebeloho yet harukmen Yesus ot indi reg latfahon ino onombolim waharukmu yet hibag. Ot ino it suburu ambiyeg naruk latfag sul ino Yesus iraham heriyeg latfahon inowen Yesus kapal haruk lit, "Nowe, Hat huwabukag ulug huruwe lamisiyon ari sa fahet ehen?" ulug Yesus kapal hibahon ino waharukmu yet hibag. 21 Waharukmu yet hibareg Petrusen Yesus kapal haruk lit, "Nowe, at tu ubam aben nungge ane tuhup," ibagma 22 Yesusen, "An waruhuk li at oluk weregma waruhuk peruk lahi halug ari haren tuhun ane fug. Hat te we An nombolim laruk lamin," ibag. 23 Yesusen ibag ane ari fahet Otsi arimanowen Ot aru war aruhu fuhon fahet ehek uruk latfag. Yesusen Petrus fam ibag ane ari, "At aru war aruhu fug," ulug Yesusen ibag fug. Yesusen ibag ane, "An waruhuk li at oluk weregma waruhuk peruk lahi halug ari haren tuhun ane fug," ibag. 24 Yesusen obog toho turuk latfag ane arimano Ot aruwen ilen hibareg haharoho emberisimu tem toho haharoho emberisiyon ulug nit nonoluk atisi. 25 Yesusen mun ane man ane anggolo turuk latfahon wereg angge famen obog toho arimano tor aneyet su aneyet hahatlepman hahen kinang tu fam emberuk ambeg wirim alep fug, mondabi keleg alep.

Kisah Rasul-Rasul 1

1 Teofilus nare, Yesusen wene hiyag isaruk lit mun ane man ane turuk latfareg At ino poholma lahibahon fahet atam suwesingga haharoho humbaharikik. 2 At uwan poholma lahuk fugmu Allah hime fanowon Ubam weregma Otsi mumal enepfahon arimano fam hiren mun ane man ane ari-ari turuk lamuhup ulug hiyag isibag. 3 At ware fisibagma Oluk atfareg An noluk atikik ane Notsiyen niyalusa ulug poholmonen turuk ane anggolo Otsi iniline turuk latfag. Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet hiyag isaruk lit Notsiyen niyalusa ulug inam aheg hirag aheg turukmen hup teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh hari) atfag. 4 Misihim Yesus otsi men suburu ambiyeg naruk lit, "Nele hiyag hisamin," ibareg, "O Yerusalem aruwen wilip amuhup fug. An Nikniyen og hisahuk irisiyon Anden hiyag hisarikikon ino yet teg lit welamuhup," ulug hiyag isibag. 5 "Yohanes inowen ap ikma pilap eneptuk latisi angge re hir oho tot welamuhupmu Allahn hime fanowon og hisahu," ibag. 6 Ari ibagma Yesus otsi At men palu roho welatfahon arimanowen, "Nonowe, Allah hime fanowon og nisahu sambil ino o Israel tot teg laheyon Haren suwap tuhunen ehen ano?" ulug umung hibag. 7 Umung hibagma Yesusen, "O Israel aru su aruhu sambil ino hit honoluk am fug teg lahep, we Ninikni inggareg ine reg lit werehon inowen eneg Oluk teg lit wereg," ibag. 8 "Allah hime fanowon hunubam wambik waruhureg hinineyap henebuhumu o Yerusalem aruma men o Yudea aruma men o Samaria obog toho men o pumbuk munon-manon indit-indit werehon men hiren An nawene ap hiyag isaruk lamuhup," ibag. 9 Yesusen obog toho hiyag isibareg turukmen Allahn Yesus poholman lisoho wibagma hinan hililip turukmu Otsiyen yet hibag. 10 At poholma laharukmu Otsiyen lahap harukmen ap piren sum yanggowon wan tohon iniraham unduhuk latfahon itanowen 11 it unubam enele hiyag isaruk lit, "Hit Galilea hinap poholma nungge fahet lahap haruk lit welahep. Yesus ino hit hunumbahalug Allahn poholman lisoho warukmu yet hehebon aru fobik wambik waruhuwon oho laharukmu yet hehep hag toho wambik waruhu," ulug Otsi hiyag isibag. 12 Hiyag isibagma otsi arimano punu unuk Zaitun ino famen suhuloho o Yerusalem watfag. Punu ino Yerusalem horog toho wene uruk sambil la hag teg ambeg horogma welatfag. 13 Suhuloho Yerusalem watfareg inibam welatfag ambeg ino hinawi lahibareg palu roho welatfag. It welatfahon arimano ununuk te: Petrus men Yohanes men, Yakobus men Andreas men, Filipus men Tomas men, Bartolomeus men Matius men, Alfeus amloho Yakobus men, Simon Zelot ahun ino men, Yakobus amloho Yudas men it arimano welatfag. 14 It arimano inindi misig toho wereg lit likiya hupmu sembahyang uk oho lit palu atuk latfag. Palu atuk latfahon arimano hiyap winon men Yesus isinga Maria men Otsi yuhon oho palu roho welatfag. 15 Misihim ap teng-teng angge (seratus dua puluh orang) palu roho welatfag sambil ino hun Petrus ino ori arimano sehelimu in atfareg ele uruk lit, 16 "Nori, Daud ino Allah hime fanowon ubam atfagma suwesingga haharoho imbibahon ino hikir amag ulug Yesus senebukag pibareg Yudas inowen Yahudi inap hondog eneptug waharisi. 17 At ino nit nenere roho wereg lit yabuk Nonoweyen hiyag nisarukon ambiyeg wituk latukuk. 18 Yudas inowen siyag ane tirisiyon ino fahet onggo og utuson ino fam yabuk fahet kinang eke onggo paltisireg witukmen mako wamburuk lit ahum pul ke pilang tirisireg al pulala roho wilip atisi. 19 Ari tirisi ane fahet Yerusalem inap obog tohowen onoluk atisimu it enele fam kinang ino unuk Hakal-Dama, nit nenele roho 'Ap mep wambirisi ambeg' suwaltusa. 20 Mazmur wene fam haharoho imbibahon te, 'At ino ibam oboluk aruhumu ap eke ubalma kuhu fug, aren turuk latisi ane ap winon inggikmu aruhu,' ulug haharoho imbibag. 21 Nonowe Yesus nit men weregma likiya hupmu nenembeg waharukmu ambiyeg welatukukon arimano misig nit min welamuhuken yami rulteg hiyahul. 22 Ap hiyahulon ari Yesus oluk atisi ane fahet let toho hiyag isaruk lamuhuken Yohanesen ap ikma pilap eneptuk li itanowen nit men atisireg weregman eneg Yesus nit nunumbahalug poholma laharukmu oho harisiyon eneg yami rul," ibag. 23 Petrusen ari ibareg ap piren ununuk te Yusuf men Matias men unduhuk fisibag. Yusuf ino unuk eke Barsabas, unuk eke Yustus uruk latfag. 24 Unduhuk fisibareg it obog toho arimanowen sembahyang uruk lit, "Ninikni Allah, Haren ap obog toho inindimu Holuk teg lahenma it piren tiya fahet Anden mumal tihiyon tu ulug hiyag nisimin. 25 Yudas inowen turuk latisi ane lin isarisireg ebe oho war atuk ambeg larisimu at ubalmangge wene hiyag isaruk laruhuwon fahet Haren hiyag nisimin," ulug sembahyang ibag. 26 Sembahyang ibareg eneg atuk angge hik tibagma Matias ubam eneg atfagma Otsi nanggoloben eneg welatfag angge famen nisanggowon alindik teg latfahon ino ubalma atfag.

Kisah Rasul-Rasul 2

1 Yahudi inaben roti sig elehon naruk latfag sali hup teng piren (lima puluh hari) welatfag sul ino (Pentakosta) horog atfagma Yesus ubam wenggel haruk latfahon arimano misigmu palu roho wereg latfag. 2 Palu roho weregman pohol filen siyelu aplohok humon hag toho watfareg o it welatfag ambeg ino fu ruruk latfag. 3 Fu rurukmu ap arimano ununggul wal taneg indok ambulpul hag angge weregma mililang turuk latfag. 4 Allah hime fanowon indok ambulpul hahon ino unubam atfagma hime fanowon inowen onolukap enepfag hag toho enele amu-amuwon fam wal taneg hiyag isaruk latfag. 5 Ari tibag sambil ino Yahudi inap Allah fam wenggel haruk inap yali fil welatfahon hubula fil welatfahon indit-indit werehon o Yerusalem tam watfareg yug toho welatfag. 6 Siyelu aplohok humon ino hol hibareg ap anggolo palu arik watfareg hol harukmen Yesus otsi arimanowen hiyag nisarukon nit nenele wal taneg wereg angge famen holtuk laheyon arimano nangginoho uruk ulug inindi su atfag. 7 Yuk lagmag ibareg yihi uruk lit, "It obog toho enele uruk inap aruma Galilea inap eneg fug ano? 8 Nit nenele wal taneg uruk lahe angge famen nangginoho iren nit nenele roho urukmu holtuk lahe? Nit ninibam wal taneg welaheyon te: 9 Partia ninap, Media ninap, Elam ninap, Mesopotamia ninap, Yudea ninap, Kapadokia ninap, Pontus ninap, Asia ninap, 10 Frigia ninap, Pamfilia ninap, Mesir ninap, Kirene horogma Libia ninap, Roman waharukuk ninap, 11 Yahudi ninap yuhon men, Yahudi ninap amuhuk ulug waharukuk ninap men, Kreta ninap, Arab ninap wereg lit nenele wal taneg uruk ninap welahe angge famen alem suwon Allahn turuk latisi ane hiyag nisarukmu holtuk lahe," uruk latfag. 12 It obog toho arimano enekolen yuk lagmag ibareg it-it enele sahaltuk lit, "Nungge ane unubam ahama uruk?" ari urukmu 13 it winonen te, "Ik anggur ahaluwe olokon nenggesareg nenek turuk lit uruk," ulug abilir eneptuk latfag. 14 Abilir eneptuk latfagma Petrus ino Otsi nanggoloben itano men in atfareg ele hi roho uruk lit, "Yahudi hinap nori, Yerusalem hinap nori, anden hiyag hisaminon aru hit obog tohowen holeg lamok. 15 Hiren uruk lahebon ari hag toho ap aruma nenek turuk lit uruk eleg. Ketiya mo ket lahik waharukmu likiya welahe. 16 Iren uruk ane aru re wene hiyag isaruk latfag ahun Yoel inowen Allahn hiyag utukmu haharoho imbibahon hikit toho uruk. 17 Hahatfag ane aru re: 'Mo lahik waharukon mondabi kobog uhu sambil Nahime fanowon ap obog toho unubam pilabik waruhuk ulug Allahn ketiya hiyag nitisi. Hunumalikisi ap umaliket hilani umaliket nei fulu roho wahup. Ap kabiniyonen fobik aruhu ane yet hahupteg onoluk aruhu. Ap sabalon nei famen onoluk aruhu. 18 Namingmingangge abet hiyabet ari sambil eneg Nahime fanowon unubam pilabik waruhukmu it nabi hag toho wereg lit Nawene hiyag isaruk lamuhup. 19 Poholma leman enehangge tuhukmu kinangma tuma oho siyengge umbuhuk. Indok hubu muhul mondotuk laruhureg indok ambulpul wilip aruhumu ap enemep inam aruhu. 20 Allah aliliyangge roho waruhuwon horog tegma tuhu ane mo il hik aruhu, pikalem hulu atuk lit il mep hag aruhu. 21 Ap sa Allah unuk uruk lit Nikni urukon eneg war am fug angge mondabi oluk welaruhu,' ulug Yoelen haharoho imbibag. 22 Hit Israel hinap nori, anden iminon tu holeg lamok: Yesus Nazaret ahun fano ane eneg turuk laruhu ulug Allahn ineyap tirisireg At hiyag Utukmu hit sehelimuwen turuk latisi ane ari hit honoluk. 23 Allahn ware fesuhup pibag ane hikit toho hiren senetikipmu Allah unuk enepeleg inaben e fam teloho ware feserusa. 24 War arik oho lit sat haruk lit lisag anggolo wambirisiyon Allahn puhun turuk lit war atuk ambeg ino mondabi welam fug tehen Olukap tirisi. 25 Hun Daud inowen At fahet haharoho imbibag ane tu, 'Nikni ninggik pikit fil werehen likiya hupmu yet haruk lit yuk lagmag uruk lahi fug. 26 An Nikniyen fet nasugmu nindi yuwag toho wereg lit nambilik famen Nikni wel turuk lit nahiyeg toho welahi. 27 Haren mumal tarikinon ino kinangman filik tuhu rohon nahime ap war atuk ambeg numbahakun fug. 28 Noluk welaruhuken Haren kebunggalem fanowon hiyag nitikinmu an Hat halukema weregma nahiyehap naptuk laruhun.' 29 Nori, ninikni Daud ino fahet anden hit hunubam fag toho hiyag hisamin. At war atfagma owikmu kilapfag ambeg ino ketiya niren oho haruk lahe. 30 Daud ino wene hiyag isaruk latfag ahun weregma Allahn ubam sali uruk lit, 'Hat humalikisiyen ondohowonen enderuhuwon misig hubalma heriyeg laruhu,' ulug hiyag itfag. 31 Ari ulug hiyag itfagma Dauren ibag ane aru, 'Nebe kinangman filik tuhuk tohon ap war atukon wereg ambeg welamag ulug numbahakun fug,' ibag ane aru ubalmangge Mesias ino Allahn Olukap tuhu ane oluk atfagma ibag. 32 Yesus aru Allahn Olukap turukmu nit obog tohowen harukuk. 33 Olukap tirisimu Allah inggik pikironen At lehoma unduhuk feruk lit Allah hime fanowon sali ibahon ino Ubam emberisimu Aren pilabik wahama hinisanggo fam holehepteg hinilen yet haruk lahep aru. 34 Hun Daud ino poholma lahibag fug. Inggarehen ibag ane aru: 'Nikni Allahn an Nikni fam Ele uruk lit, 35 Hat men seli roho werehon Huyug ahongge umbuhuken Ninggik pikit fil hur arik ma.' 36 Allahn amloho Yesus hiren e fam teloho ware feserikibon ino Honowe Mesias amag ulug palimu unduhuk ferisiyon fahet hit Israel hinap obog toho honoluk amag," ibag. 37 Petrusen ibag ane ari iren hol hibareg inindi anggin anggolo hibareg Petrus men Yesus otsi winon men kapal isaruk lit, "Nori, niren nanggintuk lamuhuk," ulug kapal isibag. 38 Kapal isibagma Petrusen te, "Siyag ane turuk lahebon embeselihipmu niren Yesus unuk fam ikma pilap henebulmu Allahn oho siyag ane turuk lahebon Ambolma embeseruk lit Allah hime fanowon og hisahu. 39 Allahn sali ibahon hit men hunumalikisi men ap yatma werehon obog toho men Allah indiyen wol eneptukon fahet eneg sali palfag," ibag. 40 Ele winon anggolo hiyag isibareg komo eneptuk lit, "Siyag ane turuk inap sehelimu welahepma Allahn fanowap henebuhuwen henembol yig isalug maniyek," ulug hiyag isibag. 41 Petrusen wene hiyag isarukmu holfahon arimano ikma pilap neneplihip ulug watfahon arimano enebe teng-teng angge (tiga ribu orang) watfagma ikma pilap eneptuk latfag. 42 Pilap eneptuk latfagma Yesus otsiyen wene hiyag isarukmu likiya hupmu holtuk lit inindi misig atfagma sembahyang uruk lit suburu kuroho naruk lit palu atuk latfag. 43 Yesus otsi arimanowen poholman turuk ane anggolo turukmu yer isibareg aben tuk fug teg ane turuk ulug ap obog tohowen yihi uruk latfag. 44 Ap obog toho Yesus fam inindi wenggel haruk latfahon arimano inindi misig atfagma haren tohon anden tohon ulug alem haluk fug anggeyen we niren tohon eneg wereg peruk latfag. 45 Ininggikmu enenggengge werehon arimanowen ap winon fam ayeg waroho wibareg wibag angge arimano ap ininggikmu elehon og isa rehon eneg fibir eneptuk latfag. 46 Likiya hupmu inindi misig wereg lit Allah wene fahet o wene uruk ibam palu ruruk latfag, inibam wal taneg suburu kuroho nul ulug palu ruruk lit inindi fano roho enehiyeg toho wereg lit 47 Allah wel turuk latfag. It unubabut fano ane turuk ulug ap obog tohowen enehiyeg toho yer isaruk latfag. Enehiyeg toho yer isaruk latfagma Ninikni Allahn likiya hupmu ap wene holtukon anggolo amag ulug ap winon oho hondog eneptuk latfag.

Kisah Rasul-Rasul 3

1 Misihim sambil mo haya ririkim sembahyang wina sambil uruk hag toho Petrus men Yohanes men sembahyang ul ulug Allah ibam libag. 2 Larukmen ap misig uyug siyag angge indag tibagma oriyen paya roho imbik watfag. Ap uyug siyahon ino Allah ibam kuruk inap unubam uang heng eneptuk laruhu ulug oriyen likiya hupmu paya roho sok unuk "Fanowon" iraham imbik waharuk latfag. 3 Ap uyug siyahon inowen Petrus men Yohanes men Allah ibam kul ulug waharukmu yer isibareg uang tot og nemek ulug heng enepfag. 4 Petrus men Yohanes men it itanowen at kim hibareg Petrusen at ubam ele uruk lit, "Nare, nit yet nisimin," ibagma 5 ap uyug siyahon inowen an og numusa angge tot wereg ulug it kilap enesug latfag. 6 Kilap enesug latfagma Petrusen te, "Mun angge man angge fano-fano angge hat og humon te wereg eleg, we werehon eneg hat og humul. In atug laruk lamin. Yesus Kristus Nazaret ahun ino Unuk fam ari hiyag hutuk lahi," ibag. 7 Ari ibareg Petrusen at ino inggik pikit fil lisoho unduhuk fibag. Unduhuk fibagma ap ino uyug ine atfareg uyug umanggen wirik atfagma in atfareg la hag teg latfag. 8 La hag teg latfagma it men ambiyeg Allah ibam kuruk lit ahiyehen si ril laruk lit Allah wel turuk latfag. 9 At uyug fano atfareg laruk lit Allah wel til larukmu ap obog toho arimanowen at yet hibag. 10 Yet hibareg at uyug siyag teg lit sok unuk "Fanowon" iraham wereg lit ap fam uang heng eneptukmu harukukon ino tu ulug yet hibag. Yet hibareg nangginoho uyug fano aha ulug yihi ibareg enekol haruk latfag. 11 Ap uyug fano atfahon ino Yohanes men Petrus men ambiyeg larukmu yer isibareg ap anggolo arimanowen yihi nenekolen-e uruk lit o misig wirig latfahon unuk Salomo ino fam Petrus men kibag ambeg ino palu arik kuruk latfag. 12 Kuruk latfagma Petrusen ap anggolo arimano yer isibareg ele uruk lit, "Hit Israel hinaben ap aru fam tehe ane fahet henekolen yihi ulug nungge fahet uruk lahep? It ininggareg inindi inine fam ap aru fanowap tehesa peruk lit kilap nisaruk lahep? 13 Nunumbasi Abraham Ishak Yakub Inikni Allah inowen Amingmingangge Yesus lehoma emberisi. At ino hiren Pilatus og irik larikipmu aren lole fesemin irisi angge famen hiren un ane At ubam lombog tirikip. 14 Allahn mumal tarisiyon fanowon tem toho uruk Ahun ino fahet ninirim irikipteg siyag ane til noruk lit ap unusuruk latisi ahun ino lol nisimin irikip. 15 Mondabi onoluk wereg ane alem senetuk Ahun ino hiren ware feserikipmu Allahn ap war atukon wereg ambehen At ino Olukap tirisi. Ari tirisi ane niren yet harukukteg hiyag hisaruk lahe. 16 Ap hiren haruk lahebon aruwen Yesus unuk fahet wenggel hehekma At unuk ari famen ap aru uyug ineyap tehek. At ubam wenggel hehek ane ariyen ap aru hit henelukeman fano aha," ibag. 17 "Nori, honowesiyen turuk latusa ane men hiren turuk latikip ane men henepelehen ari roho turuk latikibon ari an noluk. 18 Mesias Allahn monde fik waruhuk ibahon ino aben wabuhup ulug Allahn tam wene hiyag isaruk latfag inap arimano hiyag isibagma haharoho imbibahon hikir amag ulug Allah indimuwen perisi. 19 Ari fahet siyag ane turuk lahebon Allahn ambolma embesemisiyen hinindi fano roho wenggel hemek. 20 Nikni Allahn ap kinangmon inindi sakowap enebuhuk ulug Yesus fahet tu Mesias aruhu ulug tam unduhuk fibahon ino hunubam monde fuhu. 21 At ino poholma weregman eneg Allahn tam ap wene hiyag isaruk latfag inap hiyag isibagma haharoho imbibahon hikit toho mun angge man angge Allahn kerap tuhu. 22 Atam Musan hiyag isaruk lit, 'An hag toho wene hiyag hisaruk laruhu ahun eke Hinikni Allahn hit henere misig unduhuk fuhu. Unduhuk fuhumu At inowen mun ane man ane hiyag hisarukon hiren holtuk lamuhup. 23 Ap san wene hiyag isarukon ino holtuk laruhu fug halug at ino ori sehelimuwen longgo uhu.' 24 Ap atam wene hiyag isaruk latfahon hun Samuel famen ak tibareg ombolimonen oho ketiya teko laruk ane it tam onoluk atfareg fag toho hiyag isaruk latfag. 25 Atam wene hiyag isaruk latfag inap unumalikisi hit welahep. Allahn Abraham fam Ele hiyag utuk lit hit hunumbusagsi unubam sali ibahon tu, 'Ap obog toho kinangma werehon hat humbusagsi hi enebuhubon Anden it fanowap enebuhuk,' ulug sali ibag ane aru hit hunubam atisi. 26 Hiren siyag ane turuk lahebon umbusuhupmu Aren hi henebuhu ulug Allahn amingmingangge unduhuk ferisiyon ino atam hit fahet monde ferisi," ulug Petrusen hiyag isibag.

Kisah Rasul-Rasul 4

1 Petrus men Yohanes menen ap anggolo wene hiyag isarukmen imam inap men Allah ibam foroho latfag inap onowe suwon men Saduki inap men it enembeg waharuk latfag. 2 Waharuk latfagma Petrus ha Yohanes ha itanowen Yesus oluk atisi hag toho ap warehon onoluk amuhup ulug ap anggolo hiyag isarukmu hol hibareg ap watfahon arimanowen onolok anggolo haruk latfag. 3 Onolok anggolo hibareg it piren itano ininggik hele waroho ap siyag ane turukon kilap eneptuk ambeg o penjara kilap enepfag. O hup atfagma sono alem kong tuhuk ulug kilap enepfag. 4 Kilap enepfag angge famen ap anggolo arimanowen Yesus otsiyen hiyag isarukon fahet tem toho hiyag nisaruk ulug holtuk latfahon arimano ap eneg teng-teng angge teng fuwaben (lima ribu orang laki-laki) arimano welatfag. 5 Welatfagma noholug likiyamon Yahudi inap onowesi men iniknisi ap suwon men Musa wene onoluk inap men imam onowesi ap suwon Hanas men Kayafas men Yohanes men Aleksander men imam onowesi suwon unumalikisi winon men o Yerusalemen unggum kong tul ulug palu ribag. 7 Palu ribareg Petrus men Yohanes men itano hondog eneplug watfagma ap anggolo palu ribag ambeg welatfag inap arimanowen it unubam kapal isaruk lit, "Ap sa ine fam ap sa unuk fam hiren til noruk lahep?" ulug kapal eneptuk latfag. 8 Petrus ubam Allah hime fanowon weregma umung enepfahon ino fahet in atfareg hiyag isaruk lit, "Hiren ap ki enesug lahebon men niniknisi welahebon men nori! 9 Yoho ap uyug siyahon eke let teheyon ari fano ane tehe angge famen hiyag nisawag ulug umung neneptuk lit ap sa ine fam ap ari fanowap tehep ulug nunubam umung nesehep," ibag. 10 "Hit Israel hinap men ap obog toho welahebon honoluk amag. Yesus Kristus Nazaret ahun ino Unuk fam til noruk lahe. At ino hiren e fam teloho ware feserikip angge famen Allahn ap war atuk ambehen nin Olukap tirisiyon inowen ap aru fanowap tehekma hit henelukema unduhuk lit wereg," ibag. 11 "Yesus ino helep elehet waruk inaben helep tu siyag ulug hik isaruk hag toho hiren hik isarikip angge famen At hiren hik isarikibon ino helep ubule yag atisi. 12 Ap kinangmon fanowap eneptuk ane At ino famen eneg fano atuk. Pohol atogman atogma ap eke unuk fam nit fanowap nenebuk hahon eke At unuk hag toho suwalehon te wereg eleg," ibag. 13 Ari ibagma ap enele sahaluk oho palu atfahon arimanowen Petrus men Yohanes men fahet inindi anggar atuk ane milaluk fug angge enepeleg toho welatusa angge famen enembong se roho hiyag nisaruk ulug yihi uruk latfag. Yesus men ambiyeg laruk latuson it tiya ulug onoluk teg latfag. 14 Ap uyug fano atfahon ino it iniraham unduhuk latfagma yet hibareg niren unubam ul fug ulug enele eleg angge welatfag. 15 Welatfareg hit selma lalihip ulug hiyag isibagma enele uruk ambeg ino embeselug wilip atfagma it enemu enele sahaltuk lit, 16 "Ap ariya unubam niren nungge ane hiyag usul? Ap piren ariyan aben tuk fug teg ane turusama Yerusalem inap obog toho onoluk atisimu niren awiya wa fug teg lahe. 17 Iren ak teberusa ane ap anggolowen holuhupmu su aruhu rohon ap ariya per eneptuk lit ap misig fam oho Yesus unuk uruk lit hiyag isa fug ulug nenele ine roho komo enebul," ibag. 18 Enele ibareg it piren itano fam kik maniyek ulug wol enepfareg, "Ap unubam henele uruk lit Yesus unuk we tem toho hiyag isa fug," ulug komo enepfag. 19 Komo enepfagma Petrus men Yohanes menen te, "Hininggarehen hinindi wenggel hemek: Hit henele apma welamul ano, Allah ele apma welamul ano? Allah olohotma tul pehep ane nunggeyon fano peruk lahep? 20 Ninisanggo fam holtukukteg ninilen oho yet harukuk ane ari ap hiyag isa fug anggeyen welahe ha fug teg," ibag. 21 Ari ibagma enele ine roho Yesus otsi itano komo enepfareg lalihip ulug wilip enepfag. Yesus otsiyen ap hihitfag ane ino yet hibareg ap anggolowen Allah wel turuk latfagma ir oho enekolen unggum kong tul pibag ane ino imbisibag. 22 Ap uyug siyahon fanowap tibahon ino indag tibag sali mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag (empat puluh tahun) atfagma welatfag. 23 Petrus men Yohanes men lalihip ulug wilip enepfagma onori enembeg libareg imam onowesi men iniknisi ap suwon menen nit nunubam ari-ari ehesareg komo nenebehesa ulug onori hiyag isaruk latfag. 24 Hiyag isaruk latfagma onoriyen hol hibareg it ambiyeg mangno roho Allah wel turuk lit, "Ninikni, Haren pohol men kinang men ik men mun angge man angge obog toho Haren wal tirik inag. 25 Hat hime fanowon ino Hamingmingangge ninikni Daud ubam weregma Hawene ubam emberik inahon aren hiyag nisibahon tu, 'Ap kinangma werehonen nungge fahet ngik-ngog turuk? O pumbuk wal toho werehonen alem elegman nungge fahet saplangge yami ruruk? 26 Ninikni Allah men Aren mumal tarisiyon men tog abul ulug kinangma ap suwon welahe perukon arimano onowesi menen sehen inggila saloho wep turuk lit wereg.' 27 Ari hag toho Hamingmingangge Yesus fanowon Haren mumal tarikinon ino min tog abul ulug Herodes men Pontius Pilatus men o pumbuk wal taneg wereg inap men Israel inap men o pumbuk aru fam palu rurusa. 28 Palu rurusa inap arimanowen tuhuk peruk ane Hat hinggik ineyon inowen atam tuhuk perik inahon hag toho turuk. 29 Ninikni, ap aruman ketiya nit nenebug uruk lit pet neneptukmu Haren yet nisimin. Niren Hat hawene nenele ine roho hiyag isaruk lamuhuken Hamingmingangge welaheyon aruma ninineyap nenebin. 30 Hat hinggik fam let nenepmihinmu Hamingmingangge Yesus unuk fanowon ino fam ap ouk warukon hihir eneptuk lit poholmonen turuk ane wal hahuken enehangge nunubam umbuhun." 31 Ari ulug sembahyang ibagma it palu roho wereg ambeg ino mek tibagma Allah hime fanowon unubam atfagma iren enekol eleg toho wene ap hiyag isaruk latfag. 32 Yesus fam inindi wenggel haruk latfag inap arimano inindi misig toho enebe mangno roho wereg lit ap misihen oho haren angge anden angge ulug alem haluk fug anggeyen we niren tohon eneg wereg peruk latfag. 33 Nonowe Yesus Allahn Olukap tirisi ulug Yesus otsiyen enele ine roho uruk lit ap unubam fag toho hiyag isaruk latfag. It obog toho arimano Allahn likiya hupmu Indi enesug lit fer enesug latfag. 34 It obog toho arimano misig oho inggikmu anggengge eleg hag toho welatfag fug. It yabuk men o men ngi rohon arimanowen ap winon fam ayeg waroho wibareg og isibag angge arimano Yesus otsi ininggikmu palu roho emberuk latfag. 35 Emberuk latfagma ap enengge ininggikmu elehon og esela perukon eneg fibir eneptuk latfag. 36 Ap misig unuk Yusuf Yesus otsiyen Barnabas suwalfag ahun (nit nenele roho "onggon angge og isibag umalik") unggul unuk Lewi ibam Siprus ahun welatfag. 37 At inowen kinang inggarehen tohon ap fam ayeg watfareg uang kinang onggo og itfahon arimano Yesus otsi ininggikmu imbik watfag.

Kisah Rasul-Rasul 5

1 Ap misig unuk Ananias uhe Safira men welatfag. Kinang iren tohon ap unubam ayeg watfag. 2 Uang kinang onggo og isibahon arimano abir angge Yesus otsi ininggikmu umbuk angge famen uhe oho oluk atfag angge famen minggiroho fimag umbat tibareg fimag fil Yesus otsi ininggikmu imbik libag. 3 Imbik libagma Petrusen Ananias fam, "Ananias, Iblisen hindi siyahap haptukmu Allah hime fanowon Olohotman hele si ane nungge fahet uruk lahen? Si ane uruk lit kinang fahet og hutuson minggiroho nungge fahet umbat tarikin? 4 Kinang ari ninggarehen tohon ap og isamin fug pelenteg halug ayeg watlen fug. Ayeg watikinmu onggo og hutuson ari hinggareg eneg umbat telen. Nungge fahet hindimu ari roho tuhuk ulug wenggel harikin? Ap kinangmon fam hele si ehen fug, Allah fam hele si ehen," ibag. 5 Ibag ane ari Ananiasen hol hibareg sat eleg atuk lit kinangma waroho ying atfag. Ananias war atfag ane ari hol hibareg ap obog toho arimano enekol anggolo atfag. 6 Ap kabiniyon arimano watfareg elenggen pug toho sum fam hililip tibareg paya roho walug wilip atfareg ap warehon kilaptuk ambeg kilabik libag. 7 Tot weregman hun Ananias war atfag ane ino uhe apeleg toho kik watfag. 8 Kik watfagma Petrusen at ubam kapal haruk lit, "Kinang ino fahet onggo og hisaruson hahunen walug wahayon ita ano, haren oho hiyag nimin," ibagma hiyap inowen, "We tem obog toho walug waha ita," ibag. 9 Ari ibagma Petrusen, "Hit piren nungge fahet Allah hime fanowon wal hul ulug hinindimu ari roho tuhuk perikip? Ap hahun salik lahasa inap arimano sokolma wahasareg hat paya haplug wilip amul ulug werehen yer isimin," ibag. 10 Ari urukmen hiyap ino Petrus uyug alma kinangma fuk toho war atuk lit sat eleg atfag. Ap kabiniyon arimano olma kibareg hiyap ino waregma kim hibareg paya rulug wilip atfareg ahun kilapfag ambeg ino uhe oho ambiyeg kilabe fisibag. 11 Ari tibag ane fahet Allah wene holtuk inap men ap winon obog tohowen hol hibareg enekol anggolo haruk latfag. 12 Yesus otsi arimanowen ap anggolo hihir eneptuk lit fano ane anggolo turuk latfag. Ari turukmu ap Yesus fam wenggel haruk latfahon arimano obog toho enebe mangno roho wereg lit Allah ibam hili misig unuk Salomo ino fam palu atuk latfag. 13 Ap anggolowen it wel eneptuk latfag angge famen ap winon arimano misihen oho ambong se roho it min ambiyeg welatmin perukon eke eleg latfag. 14 Welatfagma ap men hiyap men Allah fam wenggel harukon anggolo it men mangno atukmu anggolo atuk latfag. 15 Anggolo atuk latfagma ap arimanowen ap ouk warukon Petrus kema larikim ahuhe unubam atmisireg fano amusa ulug ilit heniye tuwaloho kebunggalem ke imbik waharuk latfag. 16 Imbik waharuk latfagma o Yerusalem pumbuk walinggoho welatfag inaben ouk warukon men nenek turukon men hondog eneplug watfagma it obog toho Yesus otsiyen hihir eneptuk latfagma fano atuk latfag. 17 Fano atuk latfagma imam onowe suwon men at ibil welatfahon Saduki inap menen enehummu siyag atfareg 18 Yesus otsi sen enepfareg ininggik hele waroho og eneplug libareg penjara kilap enepfag. 19 Kilap enepfagma hubanggo malaikat misig Ninikni Allahn monde fibagma wambik watfareg kilap enepfag ibam ino sok hur enepfareg ininggik lole fisibareg wilip enepfag. 20 Wilip enepfareg ele hiyag isaruk lit, "Allah wene uruk ibam lalihipteg wene fanowon mondabi onoluk welamuhup ane fahet ap anggolo arimano hiyag isa lalihip," ibag. 21 Malaikaren ibag ane hol hibareg hubet-habet Allah wene uruk ibam libareg wene hiyag isaruk latfag. Hiyag isaruk lit weregma imam onowe suwon ino at men welatfahon arimanowen ap suwon obog toho Yahudi inap iniknisi suwon obog toho wol enepfareg palu enepfag. Palu enepfareg, "Ketiya Yesus otsi sono kilap eneptukukon arimano penjara lalihipteg hondog eneplug watihip," ulug enemingmingangge mon enepfag. 22 Mon enepfagma libareg kim isarukmen Yesus otsi o penjara eleg latfagma suhuloho watfareg 23 iniknisi hiyag isaruk lit, "O penjara sok fano roho lareg laha angge famen it fer enesug lit wereg inap sokolma wereg lahasa angge famen sok husoho kim esehema ap itano eleg lahasa," ulug hiyag isibag. 24 Hiyag isibagma imam onowesi men Allah ibam foroho inap onowe ino menen hol hibareg, "Yesus otsi ari tehesa angge re iren fobik nangginoho tuhup," ulug inindi su atfareg enekol haruk lit enele sahaltuk latfag. 25 Enele sahaltukmu ap misig watfareg, "Nori, ap hiren ininggik hele waroho kilap eneptikibon arimanowen Allah wene uruk ibamen ap anggolo wene hiyag isaruk," ulug hiyag isa watfag. 26 Hiyag isa watfagma Allah ibam foroho inap onowe men amingmingangge men libareg ininggik lisoho hondog enebul halug ap anggolo arimanowen helep fam nunusuk nowen ulug we fano roho hondog eneplug watfag. 27 Ap suwon palu roho wereg ambeg hondog eneplug watfagma imam onowe suwon inowen kapal isaruk latfag. 28 Kapal isaruk lit, "Nori, Yesus unuk ap hiyag isa fug ulug nenele ine roho komo heneptukuk fug? Komo heneptukuk angge famen hiren o Yerusalem aruwen wene suwap tirikipmu aben we ari ane eneg uruk. Ap ino Amep hiren hinanggirikip ulug aben nit nunubam uhup tohon," ulug Yesus otsi unubam ari ibag. 29 Ari ibagma Petrus men Yesus otsi arimanowen, "Ap kinangmon enele holuk fug teg, we Allah ele eneg hol ha reg," ibag. 30 "Hiren Yesus e fam teloho ware feserikibon ino nunumbusagsi Inikni Allah inowen Olukap tirisi. 31 At ino Israel inap Inikni roho wereg lit fanowap enebuhu ulug Allahn inggik pikiron fam palimuwap tirisi. Israel inap siyag ane turuk latuson umbusuhupmu Allahn ambolma umbusuhu ulug At unduhuk ferisi. 32 Allahn ari nit ninil fam tirisi ane harukukteg ap hiyag isaruk lahe. Allah hime fanowon ino At ele holtuk inap og isarukon inowen oho ap hiyag isaruk," ibag. 33 Petrusen ari urukmu hol hibareg enehummu het-pet haruk lit inindimu onolok hibareg unundaman ap arimano pinggi unusuhuk pibag. 34 Unundaman unusuhuk peruk latfagman Farisi ahun misig unuk te Gamaliel ino Musa wene oluk ahun it sehelimu welatfag. Yerusalem inaben at fano ulug wel turuk latfag. Gamaliel ino in atfareg, "An nele iminen Yesus otsi tot selma lalusa," ibag. 35 Yesus otsi selma libagma Gamaliel inowen ap palu roho welatfahon arimano hiyag isaruk lit, "Israel hinap nori, ap aruma unusul pehep ane fano roho alem hale felug famen unusilihip. 36 Hun Teudas ino an suwon palimu welahi ulug in atfahon wenggel hemek. An palimu welahi ibagma at ele holtukon ap teng-teng angge (empat ratus) arimanowen at ele holtuk latfag. At ino aben ware fisibagma at ele holtuk latfahon arimano linggik-longgo ibareg turuk latfag ane eleg atfag. 37 Teudas ino eleg atfagma ap winag isahuk ulug ununuk imbil noruk latfag li Yudas Galilea ahun ino in atfag. Yudas ele holtukon ap anggolo atfareg kinang seneg inap arimano unusul ulug turuk latfag. Unusul ulug turuk latfagma hebeloho Yudas ware fisibagma at ele holtuk latfahon arimano oho linggik-longgo ibag. 38 Ari fahet anden hiyag hisaruk lahiyon te ap aruma unubam hiren siyag ane tuk fug angge embeselihip ulug hiyag hisaruk lahi. Iren turuk ane aru aben perukon fam turuk halug amu eleg aruhu. 39 Allahn peruk ane fam turuk halug ap aruman turuk ane hiren elehap tuk fug teg lahep. Hiren ari tila peruk lahep angge famen Allah ele ying turuk hag toho telep," ulug hiyag isibagma ap arimanowen at ele holfag. 40 Ele holfareg Yesus otsi olma kik maniyek ulug wol enepfareg e paleg fam unusibareg Yesus unuk ap hiyag isa fug ulug enele ine roho komo enepfareg lalihip ibag. 41 Lalihip ibagma ap suwon palu roho wereg ambeg embeselug laruk lit, "Nit fahet Yesus otsi ulug nunuseheson fano nunusehesa," ulug enehiyeg toho laruk latfag. 42 Laruk latfareg Allah wene uruk ibamen oho ap inibamen oho likiya hupmu Yesus ino Allahn monde ferisi ulug fag toho hiyag isaruk latfag.

Kisah Rasul-Rasul 6

1 Yesus umaliki wene holtuk inap anggolo atuk latfagma Yahudi inap famen Yunani enele roho uruk latfag inap arimanowen Ibrani enele urukon unubam enele siyag toho uruk latfag. Enele siyag toho uruk lit suburu wenema emberukon hiyap yuwohon Yunani hiyap og isaruk lahep fug ulug suwahal uruk latfag. 2 Ari ulug suwahal uruk latfagma Yesus otsi nisanggowen arimanowen Yesus umaliki wene holtuk inap obog toho palu enepfareg enele uruk lit, "Nori, niren wene hiyag esela angge famen we suburu eneg og isaruk laheyon ari siyag peruk lahe. 3 Nori, ari fahet hiren ap sabiren Allah hime fanowon unubam wereg lit inindi fano wenggel harukon ap winonen it fahet fano perukon eneg hiyag eneplihipmu iren hiyap yuwohon suburu og isaruk lamuhupmu 4 niren sembahyang uruk lit wene eneg hiyag hisaruk lamuhuk," ibag. 5 Ibag ane ari wene holtuk inap obog toho arimanowen tem toho ehep ibareg ap hiyag enepfahon ununuk te: Stefanus Allah hime fanowon ubam weregma we tem peruk latfahon ino men, Filipus men Prokhorus men Nikanor men Timon men Parmenas men Nikolaus Antiokhia ahun famen Yahudi ahun aruhuk ulug watfareg welatfag ahun ino men itano hiyag enepfag. 6 Hiyag enepfareg Yesus otsi enembeg hondog enepfagma Yesus otsiyen ininggik ununggulmu emberuk lit sembahyang ibag. 7 Allah wene o pumbuk atogman atogma hiyal atfagma Yesus umaliki o Yerusalem werehon anggolo atfagma imam inap anggolo arimano oho wene holtuk lit tem peruk latfag. 8 Stefanus ino Allahn indi reg lit ineyap tibagma poholmonen turuk ane fano ane aren ap anggolo sehelimuwen turuk latfag. 9 Stefanusen ari roho turukmu Yahudi inap famen Libertini uruk latfag inap arimano inibam Kirene men Aleksandria inap arimano men waharuk latfag. Yahudi inap famen inibam Kilikia men Asia men welatfahon arimano oho it men ambiyeg mangno roho waharuk latfag. Watfareg Stefanus men enele pulung-palang urukmen 10 Stefanus ubam Allah hime fanowon wereg lit indi anggarap turukmu ele ine roho hiyag isarukmu iren hebeloho at ubam uk fug teg latfag. 11 Hebeloho at ubam uk fug teg latfareg ap winon unubam ari-ari iyek ulug hiyag isaruk lit, "Hun ariyen Musa men Allah men fahet un ane urukmu hiyarukuk iyek," ulug amul eneptuk latfag. 12 Amul enepfagma ap anggolo arimano enele sahal paluluk uruk lit Yahudi inap iniknisi men Musa wene onoluk inap arimano menen enehummu het-pet hibareg Stefanus senetil laruk lit ap suwon palu roho wereg ambeg hondoholug libag. 13 Hondoholug libareg sibiling-sibiling ane uruk inap winon hondog enepfagma iren enele si-si ane uruk lit, "Ap tuwen likiya hupmu Allah ibam men Musa wene men siyahap turuk. 14 Yesus Nazaret ahun inowen Allah ibam aru halog tuhureg Musan hiyag nisibag ane oho elehap tuhu urukmu holtukuk," uruk latfag. 15 Ari urukmen ap suwon palu roho welatfahon arimano obog tohowen Stefanus yet harukmen at orohole umbagpag turuk lit malaikat orohole hag teg latfag.

Kisah Rasul-Rasul 7

1 Iren ari ibagma imam onowe inowen, "Hat fahet eheson ari tem toho ehesa?" ulug kapal hibag. 2 Kapal hibagma Stefanus inowen ele uruk lit, "Nori men niknisi men, anden iminon aru holeg lamok. Nunumba Abraham o Haran la fugmu Mesopotamia weregma Allah suwon at weregma ebenam atfag. 3 Ebenam atfareg Ele ubam uruk lit, 'Hotsi howesi hibam embeselug o Anden hiyag huruhuk ibam lahun,' ibag. 4 Allahn Abraham fam ari ibagma Kasdim inap inibam embeselug o Haran libareg welatfag. O Haran weregma ikni war atfagma Allahn hondoko hit welahep ambeg aru imbik watfag. 5 Imbik watfareg kinang tor angge oho haren tohon tu ulug hiyag itfag fug, we hat men humalikisi men fobik ngi amuhup ulug ele sali uruk lit hiyag itfag. Ita li umalikisi eleg latfag angge famen ari ulug hiyag itfag. 6 Hiyag itfareg nin Ele uruk lit, 'Hat humaliki ap winon inibamen pohon hag toho lahupteg welamuhupmu mo teng-teng angge ilig am wirig am turukmu (empat ratus tahun) aben unusuruk lit enemingmingangge roho welamuhup. 7 It mingming eneptuk lamuhup inap Anden unusuhukmu o inowen wilip amuhupteg nit welahe ambeg aruwen An nubam sembahyang uhup,' ulug Allahn Abraham hiyag itfag. 8 Hiyag itfareg Allahn ambilahap paltuk ane fahet Ele sali imbibagma Abrahamen amloho Ishak indag tibareg hup likinenam atfagma ambilahap palfag. Welatfagma Ishaken amloho Yakub endetfagma Yakuben nit nunumbusagsi nisanggowen arimano indag enepfag. 9 Nunumbusagsi enehummu siyahen onot Yusuf ino Mesir inap onggo anggolo og nisalusa ulug og isibag. Og isibag angge famen Allahn let turuk lit welatfag. 10 Let turuk lit alem siyag ane ubam tibahon elehap tibareg Mesir inap onowe suwon Firaun ambeg hondoholug libagma Allahn Yusuf Indi reg lit indi anggarap tibag. Indi anggarap tibagma Firaunen Yusuf ap suwon wereg lit Mesir kinang aren seneg lit an nibam oho foroho laruhu ulug unduhuk fibag. 11 Unduhuk fibareg weregman Mesir kinang ino famen Kanaan kinang fam oho suburu obok humon lahibagma suburu oboken ap siyag atuk latfagma nunumbusagsi oho suburu naruk latfag fug. 12 Ari reg latfagma o Mesir suburu naruk urukmu Yakuben holfareg nunumbusagsi o Mesir lalihip ulug mon enepfagma it tam ari sambil libag. 13 Ininggik pireneg angge libagma Yusufen an honot aru welahi ulug owesi hiyag isibagma Firaun oho Yusuf ikni men owesi men welatfag ambeg fahet oluk atfag. 14 Oluk atfagma Yusufen ikni men owesi umalikisi arimano unuhesi oho obog toho nambeg wamuhup ulug wol enepfagma ikni Yakub men ambiyeg watfahon arimano enebe teng hinahan (tujuh puluh lima orang) o Mesir watfag. 15 O Mesir weregma Yakub ino war atfagma nunumbusagsi oho war atuk latfagma 16 wareg angge arimano o Sikhem walug libareg Abrahamen Hemor umalikisi uang onggo og isibag ambeg ino ap warehon kilaptuk ambeg kilap enebik libag." 17 "Allahn Abraham fam sali ibahon ino horog atfagma Israel inap o Mesiren anggolo atuk latfag. 18 Anggolo atuk latfagma ap suwon Yusufen tibag ane apeleg ahun misig o Mesiren lahapfag. 19 Lahapfagma nunumbusagsi unubam ele si ane uruk lit anggolo amuhup fug ulug umalikisi hik eseheg enebe unuseheg turuk latfag. 20 Ari turuk latfag li Musa indag atfagma Allahn Musa fahet fano peruk latfag. Ikni isingan kul tarukmen pikalem hinahan atfag. 21 Pikalem hinahan atfagma ik ayegma embeselug libagma Firaun ahaloho inowen inggareg umalik hag toho kul taruk latfag. 22 Musa ino Mesir inap mun ane man ane turukon hiyag utukmu obog toho iren turuk ane enele uruk ane indi anggar atuk lit oluk atuk latfag. 23 At indag tibag sali mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh) atfagma nori Israel inap isa lamin ulug indimuwen wenggel hibag. 24 Yet harukmen Mesir ahunen at are misig watukmu yet hibareg at ibil atfareg Mesir ahun ino pinggi ware fisibag. 25 Musa inggareg indimuwen te Israel inaben an fahet Allahn nit let nenebuhu ulug monde ferisi pelusa pibag angge famen at fahet wenggel haruk latfag fug. 26 Likiyamon Israel inap piren yik aptukmu yer isibareg aren mangnowap enepmin ulug libareg, 'Nori, hit owe ot hag toho welahep fug? Nungge fahet wat-war atuk lahep?' ibagma 27 ap misig are fam siyag ane tibahon inowen Musa miyaloho hik isibareg ele uruk lit, 'Ap san hat hubam unggum kong turuk lit sen enesug laruhun ulug hiyag hitisi? 28 Sono Mesir ahun ware feserikin hag toho an oho pinggi nuwatmin peruk lahen?' ibag. 29 Ari ibagma Musan hol hibareg akolen wilip atuk lit o Midian libareg pohon hag toho welatfag. O ino wereg lit ap umalik piren indag tibag." 30 "O Midian weregman mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh tahun) atfagma misihim hun Musa tom Sinai alma farema libag. Libareg yet harukmen indok ambulpul e folim alog ahen ino famen wilip atuk li itano malaikat yet hibag. 31 Malaikat men indok ambulpul men yet hibahon ino fahet indi anggin atfagma horogma libareg turukmen Ninikni Allah ele hol hibag. 32 Ninikni Allahn Musa fam Ele uruk lit, 'Humbusagsi Inikni Allah An welahi. Abraham men Ishak men Yakub men Inikni Allah An welahi,' ibagma Musa akolen uwag elek-elek angge turuk lit orohole leko yet ha fug teg latfag. 33 Leko yet ha fug teg latfagma Ninikni Allahn nin eke Ele ubam uruk lit, 'Hat unduhuk lahen ambeg ari usama unduhuk lahenma huyug hililip teg angge ari lole fisin,' ibag. 34 'An numalikisi Israel inap o Mesir werehon lisag anggolo haruk lit weregma pilap enesug lahi. Sat haruk lit uba yatukon hol isaruk lahireg ininggik hele lol enebuhuken wambik wahi. Ari tuhuk ulug hat o Mesir lahunen mon haptuk lahi,' ibag. 35 Musa ino Israel inaben atam miyaloho hik isaruk lit, 'Ap san hat fahet unggum kong turuk lit sen enesug laruhun ulug hiyag hitisi,' ulug ubam ibag ahun ino tu Allahn te sen enesug lit fanowap enebuhun ulug monde fibag. E folim fam indok ambulpul turuk latfag ambeg malaikat yet hibahon inowen ari ulug hiyag itfag. 36 Musa inowen poholmonen turuk ane wal haruk lit inggik ine roho o Mesiren hondog eneplug wilip atuk lit ik il huluwon ayeg keyen farema libareg weregma mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh tahun) atfag. 37 Musa inowen Israel inap unubam ele uruk lit, 'Ap misig wene hiyag hisaruk laruhuwon an hahon hit sehelimuwen Allahn unduhuk fuhu,' ibag. 38 Israel inap Allah umaliki farema weregma Musa ino unduhuk lit malaikat Sinai punumuwen ele ibahon fumag fil nunumbusagsi fumag fil weregma Musa pulmu in atfag. Onoluk welamuhup awene ari hit hiyag hisawag ulug malaikat inowen at hiyag itfag. 39 Hiyag itfagma nit nunumbusagsi wene ari ninirim ulug imbisibareg it inindimuwen suhuloho o Mesir lul peruk latfag. 40 Ari peruk lit Harun ubam enele uruk lit, 'Musan nit ki nenesug lit o Mesiren wilip atukuk angge famen nanggin atisireg kema larisi peruk lahereg hat Harunen tu Allah hag toho wereg ulug wel eneptuk lamuhuk angge nit nenelukema laruk laruhuwon lal nisamihin,' ibag. 41 Ari ibareg wam sapi umalik hag toho wirimangge lal tibareg ninikni fet nenesug laruhuwon nininggarehen lal tehe ulug enehiyeg haruk lit ubam hubu lahaptuk latfag. 42 Hubu lahaptuk latfagma Allahn it siyag ane uruk ulug Ambol yig isibagma mungguwat pohol aluke fil werehon unubam wenggel haruk lamag ulug imbisibag. Ibag ane wene hiyag isibag ahunen haharoho imbibahon hikit toho ibag. 'Hit Israel hinap mo teng misig nubam hilag nuwalen anggenma wereg lit wam isag Nutuk lit hubu lahap Nutuk latikip? 43 Eleg-o nori, hun Molokh usasum wiroho ha rulug la wam turuk latikip, wal tibag ahun unuk Refan asuhal fam usa hag toho wirim turuk lit hiren laltikip angge ino fam sembahyang uruk latikip. Ari turuk lit An nele ying Naptuk lahepma Anden hit hondog heneplug o Babel pisan toho yatma hik hisa lahuk,' ulug haharoho imbibag." 44 "O sabo Allah ibam ulug Allahn Musa hiyag utuk lit yet hehen hag toho wirimangge wiruhun ulug hiyag itfahon ino hag toho witfag. 45 O sabo og isibahon ino hilibareg nunumbusagsiyen foroho lit Yosuan sen enesugmu tuma fil waharuk lit o sabo ino walug waharuk latfag. Waharuk latfagma ap winon kinang tu ngi reg latfahon arimano nit nunumbusagsi onolohotman Allahn yanggaloho wilip enepfag. Nunumbusagsi welatfahon arimano sehelimuwon misig Daud ap suwon atfag. 46 Daud ino Allahn indi reg latfagma Allah fam heng turuk lit, 'Hat nunumba Yakub Ikni Allah welahenma Hat welaruhun ibam fanowon eke wit Huruhuk,' ulug heng tibag. 47 Heng tibag angge famen amloho Salomo laharuk lit aren Allah ibam witfag. 48 Witfag angge famen ap ininggik famen wituk ibam Ninikni Allah palimu werehon ino welam fug teg. Wene atam hiyag isaruk latfag ahun inowen haharoho imbibahon hikit toho, 49 'An poholma heriyeg lahimu kinang Nuyug ahongge wereg. Nangginig hag ibam wit Numuhup? Kema kel taruk ambeg hal Numuhup? 50 Mun angge man angge Ninggareg ninggiken wal tirik iyag fug?' ulug Ninikni Allahn hiyag itfag. 51 Nori, hit hununggul uwag haro reg hinap welahebon hinindi sohu roho wereg lit hinisanggo laroho welahep. Hiniknisi hunumbusagsi Allah hime fanowon men seli roho welatfag hag toho hiren ketiya oho seli roho welahep. 52 Hiniknisi hunumbusagsiyen ap Allahn mon enepfahon nabi obog toho unusuruk latfag fug? Ap tem toho uruk Ahun waruhu ulug tam hiyag isaruk latfahon oho hinikni umban unusuruk latfag. Ari hag toho hiren ketiya tem toho uruk Ahun ino wabukag ulug huruwe laruk lit ware feserikip. 53 Musa wene haharoho imbibahon Allah otsi malaikaren og hisibag angge famen hiren ari hikit toho turuk lahep fug," ulug Stefanusen hiyag isibag. 54 Stefanusen ari ulug hiyag isibagma ap suwon palu roho welatfahon arimanowen hol hibareg inindimu onolok anggolo hibareg eneyeg kilit matuk latfag. 55 Kilit matuk latfagma Stefanus Allah hime fanowon ubam weregma poholma lahap harukmen Allah umbagpag turuk ambeg Inggik pikit fil Yesus unduhuk lit weregma yet hibag. 56 Yet hibareg, "Nori, pohol husigmu At ap kinangmon atfahon ino Allah inggik pikit fil weregma yet haruk lahi," ibag. 57 Ari ibagma it enele ngi hum ibareg inisanggo latfareg at sen hibareg miyaloho walug wilip atfag. 58 Wilip atfareg anggenma inggik lisoho hondoholug libareg helep fam watuk latfag. Helep fam watil laruk lit it ap welatfahon arimano nenesum siyag atmisi ulug kabini malik misig unuk Saulus ariyen foroho latmisi ulug alukema hog toho imbibag. 59 Sum hog toho imbibareg Stefanus helep fam ware feserikim itano Stefanus Allah fam sembahyang uruk lit, "Yesus, Nowe, an nahime og nabin," uruk lit 60 elenggen fam hur atfareg ele hum toho uruk lit, "Nowe, siyag ane iren turukon hat hapeleg amag," ibareg war atfag.

Kisah Rasul-Rasul 8

1 Saulus inowen oho Stefanus ware feserukmu yet hibareg indimuwen fano ware fesehesa pibag. Welatfagma Yerusalem inap Yesus fam wenggel haruk latfahon anggolo unusuruk latfagma o Yerusalem ino embeselug o Yudea men Samaria men ap wereg ke hirag arik libag. Yesus otsi nisanggowen eneg o Yerusalem welatfag. 2 Yerusalem welatfagma Allah fahet enekol toho fano wenggel haruk latfag inaben Stefanus wareg angge paya roho helep elma kilapfareg ninindi ulug fong watuk latfag. 3 Saulus inowen undama olok anggolo haruk lit Yesus ubam wenggel haruk inap unusimin ulug yami enebil laruk lit o eke keheg o eke keheg abet hiyabet ininggik lisoho walug o penjara kilap eneptuk latfag. 4 O Yerusalemen wilip atfareg hirag arik libag ambeg arimanowen wene ap hiyag isaruk latfag. 5 Hiyag isaruk latfagma Filipus ino oho o Samaria pumbuk suwon eke wirihon ino fam libareg Mesias Allahn monde ferisi ulug ap hiyag isaruk latfag. 6 Filipusen wene hiyag isarukmu holtuk lit ap ouk warukon hihir eneptukmu yet hibareg it obog toho welatfahon arimanowen tem toho hiyag nisaruk ulug inindi wenggel haruk latfag. 7 Filipusen hihir eneptukmu ap unundama siyag angge werehon enele ngi hum uruk lit wilip atukmu unuyug siyahon men enelenggen siyahon men fano atuk latfag. 8 Fano atuk latfagma ap o pumbuk ino fam welatfahon arimanowen enehiyeg anggolo haruk latfag. 9 O pumbuk ino ap misig unuk Simon usane turuk latfag ahun welatfagma ap welatfahon arimanowen an fahet enekol haruk lit wel nabukag ulug usane turuk latfag. 10 Usane turuk lit weregma Samaria inap suwonen oho toronen oho, "At ine roho werehon aru Allahn ineyap turukmu turuk," uruk lit at ele ap anggolowen holfag. 11 Aren indam angge usane turuk lit ap enekolap enepfagma at ele eneg holtuk latfag. 12 At ele holtuk latfag angge famen Filipusen Allah misig eneg Hinikni wereg ulug Yesus Kristus hit Honowe wereg ulug hiyag isarukmu hol hibareg wene fano ulug abet hiyabet inindi wenggel haruk latfagma Filipusen ikma pilap eneptuk latfag. 13 Simon ino oho wene fano ulug wenggel haruk latfagma Filipusen at ikma pilapfagma Filipus men likiya hupmu ambiyeg welatfag. Filipus men weregma poholmonen turuk ane anggolo Filipusen turukmu haruk lit Simonen yihi uruk lit akol haruk latfag. 14 Yesus otsi Yerusalem werehon arimanowen Samaria inap obog toho wene holtuk urukmu hol hibareg Petrus men Yohanes men pen isa lalihip ulug mon enepfag. 15 It piren itano mon enepfagma o ino libareg, "Samaria inap Allah hime fanowon unubam amag," ulug Allah fam sembahyang ibag. 16 Samaria inap arimano Yesus unuk fam Filipusen ikma pilap enepfag angge famen Allah hime fanowon ap misig ubam oho wambik watfag fug. 17 Wambik watfag fugmu Petrus men Yohanes menen ininggik ap ununggulmu imbibagma Allah hime fanowon it unubam oho wambik watfag. 18 Yesus otsiyen ap ununggulmu ininggik emberukmu Allah hime fanowon wambik waharukmu hun Simonen yet hibareg Yesus otsi unubam ele uruk lit, 19 "Hiren an ninggik ineyap naplihipmu anden oho ap ununggulmu ninggik embeminmu Allah hime fanowon unubam wambik watmisiyon fahet uang onggo og hisamin," ibag. 20 Ari ibagma Petrus inowen pet turuk lit, "Haret huanget war amek! Allah hime fanowon ap og isaruk ane uang fam ayeg waroho waruk peruk lahenma! 21 Haren Allah olohotma hindi pikit toho wenggel haruk lahen fugmu wene aru hat wa fug teg lahen. 22 Siyag ane wenggeltuk lahenon embesemihinmu Allahn hindi puhunap habuhuwen Ubam sembahyang uruk lamin. 23 Siyag angge inowen hat hinggik pug hasug lit hamiye sihon inowen hindi sal haptukmu yet hiyaruk lahi," ibag. 24 Ari ibagma Simonen, "Hiren an pet nabehepma an siyag aruhuk tohon sembahyang Allah fam ilihip," ibag. 25 Nonowe Yesusen turuk latisi ane niren yet harukuk ulug Otsi piren itanowen ap wene hiyag isibareg o Yerusalem suhuloho laruk lit o Samaria pumbuk anggolo welatfahon ap wene hiyag isil laruk latfag. 26 Welatfagma malaikat misig Ninikni Allahn Filipus ambeg lamihin ulug monde fibagma watfareg ele uruk lit, "In atmihinteg Yerusalemen o Gaza laruk abunggalem anggen ke larukon ino ahamu fil pikit ari lamihin," ibag. 27 Ari ibagma Filipus ino in atug libag. Libareg yet harukmen Etiopia ahun misig ap suwon waharuk latfag. Etiopia inap onowe suwon hiyap unuk Kandake ino amingmingangge roho wereg lit aren angge foroho latfag ahun waharuk latfag. At ino o Yerusalem sembahyang ik libareg suhuloho waharuk lit 28 kereta emberimu heriyegma wam kudan lisulug waharukmu buku atam Yesayan haharoho imbibahon il waharuk latfag. 29 Il waharuk latfagma Allah hime fanowon inowen Filipus fam, "Folo-folo lamihinteg kereta waharukon iraham lamihin," ibag. 30 Ari ibagma Filipus folo-folo kereta ino iraham libareg hol harukmen ap suwon inowen buku Yesayan hahatfahon urukmu hol hibareg, "Nikni, uruk lahen ane ari hindi anggat teg lahen?" ulug umung hibag. 31 Umung hibagma ap suwon inowen, "Hiyag nutuk ahun elegma nangginoho nindi anggar am teg. Niraham tu hur arik lahik ma," ibagma Filipus ino iraham hur arik lahibag. 32 Wene uruk latfahon ino Yesayan haharoho imbibahon il laruk lit, "Wam domba wabulteg senggeltul ulug walug laruk hag toho Ar oho walug larusa. Domba umalik aben oruk kong turukmu ele uk fug angge wereg hag toho Ar oho Ele eleg angge weregma watusa. 33 At siyahap turuk lit un ane Ubam lombog turusama Allah Ibil atisi. Kinangma tuman il hiraho fusuhupmu At unggul unukon fahet ap san hiyag isaruk laruhu?" ulug Yesayan hahatfag ane tu uruk latfag. 34 Ari il laruk lit Filipus fam, "Suwesingga Yesayan hahatfahon tu inggareg fahet hahatfag ano, ap winon fahet hahatfag ano, ap sa fahet hahatfag ulug kapal hiyaruk lahi," ibag. 35 Ibagma Filipusen ap inowen ibag ane ino fahet ele atog lisoho wibareg Yesus wene hiyag itil laruk latfag. 36 Hiyag itil laruk lit ik wereg ambeg horogma libareg ap suwon inowen Filipus fam, "Nare yet himin, ik ahandi wereg. Ikma pilap nabuk hag teg halug pilap napmihin," ibag. 37 Ari ibagma Filipusen, "Haren we tem toho Yesus fahet hindimu wenggel haruk lahen halug ikma pilap hapmin," il larikim hun inowen, "Yesus Kristus Allah amloho ubam tem toho wenggel haruk lahi," ibag. 38 Ari ibareg Etiopia ahun inowen kereta tiya welamek ibareg Filipus men ap suwon ino men ik ahummu kibareg Filipusen ap suwon ino ikma pilapfag. 39 Ikma pilapfagma ikman lahik waharuk lit kim harukmen Ninikni Allah hime fanowon inowen Filipus hondoholug libagma eleg latfag. Eleg latfagma ahiyeg toho ibam fil laruk latfag. 40 Filipus ino libareg o Asdod weregma aben kim hibag. O ariyen wene hiyag isil laruk lit o pumbuk obog toho hiyag isil laruk latfareg o Kaisarea libag.

Kisah Rasul-Rasul 9

1 Saulus ino indimu olok anggolo haruk lit Nonowe Yesus otsi wene holtuk inap nin pinggi unusuruk lit winon hele war eneptuk latfag. Ari turuk lit imam onowe suwon ambeg libareg, 2 "An o Damsyik lahukteg ap hiyap Yesus wene holtukon hiyag enebil laruk lit sen enebuhukteg ininggik hele waroho Yerusalem og eneplug waruhuk ulug Yahudi inap onowesi suwon o Damsyik werehon unubam unug hahuken suwesingga hahat nimin," ulug heng tibag. 3 Suwesingga heng tibareg o Damsyik horogma larukmen poholman asinandi anggolo ubam umbagpag tibag. 4 Umbagpag tibagma kinangma ying arik wambibareg yinggig lit hol harukmen, "Saulus, Saulus, nungge fahet An nuwatmin ulug mug Naplug waharuk lahen?" ulug urukmu hol hibag. 5 Hol hibareg Saulusen kapal haruk lit, "Nowe, Hat san uruk lahen?" ibagma Yesusen te, "An Yesus Nuwatmin ulug mug Naplug wahenon inowen Nele uruk lahi," ibag. 6 "Hat in atmihinteg o Damsyik lamihinteg weregma ari turuk laruhun ulug aben hiyag humuhup ane turuk laruhun," ibag. 7 Ari ulug hiyag utukmu Saulus men welatfahon arimanowen Ele hol hibag angge famen Ebe yet hibag fureg lagmag ibareg enekolen pik-pok atfareg unduhuk lit welatfag. 8 Unduhuk lit weregma Saulus in atfareg nil ili atmin ulug turukmen mondabi hupnig latfag. Il hupnig latfagma inggik ilang tibareg hondoholug o Damsyik libag. 9 O Damsyik libareg inggik hinahanam il hupnig angge wereg lit suburu men ik men na fug angge welatfag. 10 O Damsyik Yesus wene oluk ahun misig unuk te Ananias welatfag. Wereg lit nei waruk hag toho yet harukmen Ninikni Allahn, "Ananias," ulug wol turukmu hol hibareg, "Nikni, an welahi," ibag. 11 An welahi ibagma Allahn, "In atmihinteg kebunggalem unuk 'Pikiron' ari lamihinteg Yudas wereg ambeg ino Saulus Tarsus ahun ino ketiya sembahyang uruk lit werehen hat lamihinteg tuma wereg ano ulug kapal isamihin," ibag. 12 "Saulus ino sembahyang uruk lit nei waruk hag toho yet harukmen ap misig unuk Ananias ambeg kehekteg inggik unggulmu emberuk lit il fanowap turukmu hehek," ulug Ananias hiyag itfag. 13 Hiyag itfagma Ananias inowen, "Nikni, ap ariyen o Yerusalem Hat hawene holtuk inap werehon unusuruk lit ininggik hele war eneptuk ulug ap anggolowen ari urukmu holtikik. 14 Ap tuma oho Hat hunuk uruk inap werehon obog toho ininggik hele war enebuhuk ulug suwesingga imam onowe suwon ambeg heng tirisireg walug waharisi," ibag. 15 Ari ibagma Ninikni Allahn te, "Ap ariyen wene enepeleg inap men ap suwon men Israel inap men ap obog toho An nunuk hiyag isaruk laruhu ulug An niyaha fanowon amag ulug mumal tarikik angge re ambeg lamihin. 16 An nawene fahet ap anggolowen ele ying turuk lamuhup ane fahet Anden at hiyag utuk laruhuk," ibag. 17 Ari ibagma Ananias ino libareg o ino kibareg Saulus unggulmu inggik imbibareg ele uruk lit, "Saul nare, Nowe Yesus ino hat kebunggalma waharuk lit harikinon inowen mon nabehekma waharuk lahi," ibag. "Hat hil fano atmisimu Allah hime fanowon hubam wambik watmisi," ibag. 18 Ari ibagma il fenggen atfareg yet haruk lit in atfagma Ananiasen Saulus ikma pilapfag. 19 Ikma pilapfagma suburu ik nibareg ine atfagma welatfag. Saulus ino ine atfareg Yesus wene holtuk inap men hup hinahanam uhanam o Damsyik welatfag. 20 Welatfareg Saulus inowen sembahyang uruk ibamen oho ap inibamen oho Yesus Kristus Allah amloho wereg ulug fag toho ap iniline hiyag isil laruk latfag. 21 Hiyag isil larukmu ap hol hibahon arimano obog tohowen enele sahaltuk lit, "O Yerusalemen Yesus fam sembahyang uruk inap unusuruk latisi ahun ino tu fug ano? Nir oho hele wat nenebuhureg imam inap suwon weregma hondog neneplug lahuk ulug waharisi angge famen wene hiyag nisaruk," ulug yihi uruk lit enekol hibag. 22 Enekol hibagma Saulusen Yesus tem toho Allahn monde fik waruhuk ibahon wereg ulug ele ine roho hiyag isarukmu hol hibareg Yahudi inap o Damsyik welatfahon arimanowen at ubam enele hebeloho uk fug teg latfag. 23 Enele uk fug teg latfagma tot welatfareg Yahudi inap arimano palu atfareg Saulus ino pinggi wabuhuk ulug enele sahaltuk latfag. 24 Sahaltuk latfareg Yahudi inaben Saulus elehet humon oho latfahon ino sokolma wilip atukmu wabul ulug likiya hupmu kema kahaltuk latfag. Kahaltuk lit weregma Saulus ino Yahudi inaben nuwabul peruk lit kema kahal naptuk ulug oluk atfag. 25 Oluk atfagma Yesus wene onoluk inaben hubanggo Saulus kou fam kibareg heriyegma kou inower angge kumbi fam ililoho elehet sel fil pilapfag. 26 Elehet sel fil pilapfagma o Yerusalem libareg Saulus ino Yesus otsi palu roho weregma an oho it men ambiyeg welamul ulug turukmen iren, "At te Yesus amloho atisi fug angge ele si uruk," ulug enekol hibag. 27 Enekol hibag angge famen Barnabas inowen Saulus hondoholug Yesus otsi wereg ambeg libareg, "Ap tuwen o Damsyik laruk lit keman Nonowe Yesus ilen harisimu Nonoweyen ubam Ele irisimu larisireg o Damsyik inap Yesus wene akol eleg toho hiyag isaruk latisi," ulug hiyag isibag. 28 Hiyag isibagma Saulus ino Yesus otsi men o Yerusalem ambiyeg wereg lit o eke la o eke la turuk lit ambong se roho Yesus unuk ap hiyag isaruk latfag. 29 Wene hiyag isaruk lit Yahudi inap famen Yunani enele uruk inap men suwahal uruk latfag ane fahet at wabuhuk ulug unundaman peruk latfag. 30 Wabuhuk urukon Saulus ori arimanowen hol hibareg o Kaisarea Saulus hondoholug libareg, "Hibam Tarsus lamihin," ulug imbisik libag. 31 Imbisik libagma welatfareg Yesus wene holtuk inap o Yudea, o Galilea, o Samaria welatfahon obog toho inindi yuwag atfag. Yuwag atfagma ap arimano Ninikni Allah fahet enekol toho welatfag. Allah hime fanowon unubam atuk lit ler eneptukmu wene fahet ap anggolo kuruk latfag. 32 Welatfagma Petrus ino ap o walinggoho werehon pen isil laruk lit Allah wene holtuk inap o Lida weregma libag. 33 Libareg o ino ap misig unuk Eneas mo ilig am wirig am turukmu likinenam atfagma uyug siyag teg lit yinggig latfag. 34 Yinggig lit welatfagma Petrusen Eneas fam ele uruk lit, "Yesus Kristus inowen hat fanowap hapmisimu in atmihinteg nohoruk angge hinggarehen hale fat timin," ibag. Ari ibagma ap ino fano atfareg in atfag. 35 O Lida men Saron men welatfag inap arimano obog tohowen Petrusen ap ino hihitfag ane yet hibareg siyag ane turuk latfahon imbisibareg Allah wel turuk latfag. 36 O Yope Yesus wene holtuk hiyap misig unuk te Tabita welatfag. Yunani enele roho unuk te Dorkas, nit nenele roho "Wam rusa" uruk latfag. Hiyap inowen fano ane anggolo turuk lit aren angge sebe roho ap enengge elehon og isaruk latfag. 37 Welatfareg hiyap ino ouk waruk lit war atfag. War atfagma ebe ik umako hinawi imbik lahibag. 38 Imbik lahibareg weregman o Lida o Yope horogma Petrus ino wahareg wereg urukmu hol hibag. Hol hibareg ap piren mon eneptuk lit, "Petrus folo-folo nenembeg watnisi," ulug mon enepfag. 39 Mon enepfagma ambeg libareg Petrus hiyag itfagma hol hibareg it men ambiyeg watfag. O Yope watfareg Petrus ino hinawi hondoholug lahibag. Lahibareg kim harukmen hiyap yuwohon arimano walinggoho wereg lit, "Dorkas aru at oluk wereg lit sum aruma yig nisaruk latisi," ulug Petrus fam unug haruk lit uba yatuk latfag. 40 Uba yatuk latfagma Petrusen hiyap arimano wilip amek ulug yanggal enepfareg elenggen fam hur atlug sembahyang ibareg ebe warehon fam, "Tabita, in amin," ibag. In amin ibagma il hupnig latfag angge il ili atfareg Petrus ino yet hibareg in atfareg hur atfag. 41 Hur atfagma Petrusen hiyap ino inggik lisoho unduhuk fibareg Yesus wene holtuk inap men hiyap yuwohon arimano wol enepfareg, "Hiyap tu oluk aha," ulug hiyag isibag. 42 Oluk atfag ane ari Yope inap obog toho onoluk atfagma Yesus wene ari fano ulug ap anggolo kuruk latfag. 43 Petrus ino o Yope ap unuk te Simon wam sapi ahap wituk ahun min hup hinahanam uhanam welatfag.

Kisah Rasul-Rasul 10

1 O Kaisarea ap misig unuk te Kornelius welatfag. At ino sehen seneg inap ununggul unuk Italia onowe roho welatfag. 2 Ap ino men ori ibam werehon men inindi fano wenggel haruk lit Allah fahet enekol toho welatfag. Enengge elehon aren og isaruk lit Allah fam sembahyang uruk lit welatfag. 3 Misihim sambil mo haya rurukmu olma wereg lit nei waruk hag toho yet harukmen malaikat Allahn monde fibagma ambeg kibareg ubam ele uruk lit, "Kornelius, nare," ibag. 4 Nare ibagma malaikat yet hibareg akol haruk lit, "Nowe, hat nungge fahet tuma wahen?" ibag. Ibagma malaikat inowen, "Hat sembahyang urukmu Allahn hol hiyarisireg ap enengge elehon haren og isarukmu Allahn pilap hiyaruk lit Oluk atisi. 5 Ketiya humalikisi eke o Yope lalihip ulug mon enepmihinmu ap misig Simon unuk eke Petrus hondohik lalusa. 6 At ino Simon wam sapi ahap wituk ahun ari ibam ik ayegma werehon ari men wereg," ulug hiyag itfag. 7 Hiyag itfareg malaikat ino libagma Kornelius ino amingmingangge piren men sehen seneg ahun Allah fahet akol toho werehon misig at min werehon men wol enepfag. 8 Wol enepfareg, " Malaikat wahareg wene ari ehek," ulug hiyag isibareg o Yope lalihip ulug mon enepfag. 9 Mon enepfagma it hinahan itano o Yope horogma libareg kema larukmen hun Petrus ino unukoho mo anum pulmu watfagma sembahyang imin ulug hinawi lahibag. 10 Sembahyang imin ulug hinawi lahibareg weregma suburu oriyen osoko tug teberuk latfag. Tug teberukmu Petrus inowen fulu roho yet harukmen 11 pohol fo regman sum hag angge ahale ulunggun waroho kinangma wambik waharukmu yet hibag. 12 Kim harukmen sum ino fam inggik uyug wereg angge men kinang ke hag til laruk angge men suwe pohol ke larukon men yunggaregma kim hibag. 13 Kim hibareg weregman, "Petrus, in atmihinteg wereg angge aruma isag talug namihin," urukmu hol hibag. 14 Hol hibareg Petrusen, "A, Nowe, usa angge aruma indam oho narikik fureg ketiya oho namin fug," ibag. 15 Ari ibareg hol harukmen inggik pireneg angge Ele nin eke uruk lit, "Allahn fanowap tehek angge aruma haren usayap timihin fug," ibag. 16 Tibag ane aru inggik hinahanam pilabik watfareg mondabi poholman lisoho hilibag. 17 Mondabi lahibagma Petrus inowen fulu roho hihi ane ari nungge fahet Allahn hiyag nerehek ulug indi anggin atfagma wenggel haruk latfag. Wenggel haruk lit weregma Kornelius otsi mon enepfahon itano Simon ibam tu ulug hiyag isibagma sokolma unduhuk latfag. 18 Sokolma unduhuk lit, "Simon unuk eke Petrus ino o aru wereg ano," ulug ap o ino welatfahon unubam kapal isibag. 19 Kapal isibagma Petrus ino sum yet hibahon fahet indi anggin toho wenggel haruk lit weregman Allah hime fanowon inowen ubam hiyag utuk lit, "Petrus, ap hinahan wahasareg hat yami haptuken 20 in atlug wambimihinteg it men ambiyeg lahuben hindi se roho welamin, Anden it mon eneptikikmu wahasa," ulug hiyag itfag. 21 Hiyag itfagma Petrus wambibareg, "Nori, hiren an yami naptuk lahebon ino an tu welahi. Nungge hiyag numul ulug wahep?" ibag. 22 Ari ibagma it hinahan watfahon itanowen Petrus fam hiyag utuk lit, "Sehen seneg inap onowe Kornelius ino indi fano wenggel haruk lit Allah fam akol toho werehon Yahudi inap obog tohowen at fano wereg peruk ahun inowen mon neneptisi. Simon Petrus ino hondohik lahupmu aren wene hiyag hutukon holuhun ulug malaikaren hiyag itisi ane roho niren hondog habul ulug wahe," ibag. 23 Ari ibagma, "Nori, yoho an men o aru nohulen kik maniyek," ibag. Nohibareg likiya re Petrus it men ambiyeg larukmen Yope inap Yesus wene holtukon winon oho ambiyeg libag. 24 Libareg kema noholug likiyamon o Kaisarea libag. Larukmen Kornelius ino ori men owesi otsi men wol enepfareg palu roho wereg lit yer enesug latfag. 25 Yer enesug lit weregman Petrus o horogma waharukmu Kornelius inowen yet hibareg olohotma libareg aluke fil hur atlug hi ribag. 26 Hi rurukmu Petrusen Kornelius unduhuk feruk lit, "In amin, an oho ap kinangmon welahi," ibag. 27 Ibareg Kornelius men enele il-il olma kurukmen ap anggolo palu roho weregma yer isibag. 28 Yer isibareg Petrusen unubam ele uruk lit, "An Yahudi nahun famen enemu inap men ambiyeg wereg lit inibam oho usa ulug la fug teg lahiyon ari hit honoluk. Lahi ha fug teg perukmen Allahn te, 'Enemu inap inibam usa uk fug, lamihin,' ulug hiyag nitisimu wahi. 29 Hiren an hondog nabik larikipmu Allahn lamihin ulug hiyag nitisimu pok atnin perikik fug. Nungge ane hiyag numul ulug hondog nabik larikip, ketiya hiyag nemek," ibag. 30 Ibagma Kornelius inowen, "An nibam wereg lit mo haya ririkim ketiya tiya hag tegma sembahyang uruk latikik sambil inowen yoho ninggik uhaneg angge welahi. Sembahyang uruk lit yet harukmen ap eke sum yanggowon wan tohon an nalukema unduhuk latisi. 31 Unduhuk lit ap inowen nubam ele uruk lit, 'Kornelius, haren sembahyang urukmu Allahn hol hiyarisireg ap enengge elehon haren og isarukmu Allahn pilap hiyarisi,' irisi. 32 'Ketiya humalikisi eke o Yope lalihip ulug mon enepmihinmu ap misig unuk Simon unuk eke Petrus hondohik lalusa. At ino Simon wam sapi ahap wituk ahun ari ibam ik ayegma werehon ari min wereg,' ulug hiyag nitisi. 33 Hiyag nitisimu anden notsi unubam at hondohik lalihip ulug mon eneptikikmu hondog habik larusama nirim puk fug anggeyen hat fano wahen. Allahn nit pilap nenesug lit weregma nit palu roho welaheyon aruma nunubam Ninikni Allahn hiyag hitisi ane ketiya hiyag nisimin," ibag. 34 Ari ibagma Petrus inowen, "Allahn te ap tu siyahon tu fanowon puk fug angge obog toho Indi reg lit werehon yoho eneg noluk ahama we tem toho pihi. 35 Ap obog toho inibam enemu-enemu wereg angge famen Allah fahet enekol toho werehon fano ane turuk lit weregma Allahn indi enesug lit wereg," ibag. 36 "Nonowe Yesus Kristus ino ap obog toho fahet Onowe roho wereg. 'Israel inap wereg ambeg lahunteg ap obog toho unubam An nunuk fam mangno roho welamuhuben hiyag isaruk laruhun,' ulug Allahn Yesus Kristus monde ferisi. 37 Allahn Yesus monde ferisimu Yohanes inowen tam ap ikma pilap eneptuk latisimu Yesus inowen o Galilea famen ak teberisireg fobik o Yudea keyen til larisi ane hit honoluk teg lahep. 38 Anden uruk lahiyon aru Yesus Nazaret ahun ino fahet ihi. Allahn At ahime fanowon og Utuk lit Ineyap tirisi. Ineyap tirisimu o eke la o eke la turuk lit Allahn let turukmu fano ane turuk lit ap Iblis inggikmu welatuson obog toho hihit eneptuk latisi. 39 O Yudea men o Yerusalem men Aren mun ane man ane turukmu niren yet harukuk. Ari turuk latisi Ahun ino aben e fam teloho ware feserusa. 40 Ware feserusama inggik pirenam welatisireg inggik hinahaneg angge Allahn Olukap tirisimu At ebe nit niniline ebenam atisi. 41 Ebenam atisi sambil ino ap obog tohowen harusa fug, we nit Allahn mumal neneptisiyon itanowen eneg harukukteg suburu men ik men ambiyeg At Allahn Olukap tirisiyon men narukuk. 42 Ap olukon warehon unubam alem werehon Anden kong tuhuken ap obog toho unubam fag toho hiyag isa lahup ulug nit mon neneptisi. 43 At ino fahet atam Allah wene hahatfag inap nabi arimano obog tohowen haharoho imbibag. Ap san siyag ane turukon embeselug At ubam wenggel haruk halug Allahn siyag ane ari Ambolma umbusuhu," ulug Petrusen hiyag isibag. 44 Petrusen ari ulug hiyag isibagma ap palu roho welatfahon arimanowen Petrus ele hol harukmu itano Allah hime fanowon unubam wambik watfag. 45 Unubam wambik watfagma Yahudi inap wene holtukon Petrus min ambiyeg watfag inap arimanowen enemu inap aruma Allah unuk enepeleg angge famen Allah ahime fanowon unubam wambik waha ulug enekol haruk latfag. 46 Ap arimano enele nin atfagma Allah wel turukmu Yahudi inap arimanowen hol hibareg enekol hibag. 47 Enekol hibagma Petrusen, "Nori, ir oho nit hag toho Allah hime fanowon unubam ahama ikma pilap enebuk fug ulug ap san alele og eneplep?" ibag. 48 Ari ibareg Yesus Kristus unuk uruk lit ap aruma ikma pilap enebiyek ibag. Ari ulug ikma pilap enepfagma ap arimanowen, "Nit men welamuhukteg fobik hibam lahun," ulug Petrus alele wibag.

Kisah Rasul-Rasul 11

1 Allah unuk enepeleg inap ketiya wene holtuk urukmu Yesus otsi winon men wene holtuk inap o Yudea werehon arimanowen hol hibag. 2 Hol hibareg Petrus ino o Yerusalem lahik watfagma atam Yahudi inap welatfag angge famen wene holfag inap arimanowen Petrus men suwahal ibag. 3 Suwahal uruk lit, "Hat Yahudi hahun ambilahap palehon welahen angge famen it enembilahap paleg eleg inap inibam larikinteg suburu it men ambiyeg narikip," ulug pet tibag. 4 Pet tibagma Petrus inowen mun ane man ane eke hag eke hag turukmu yet harikik ulug hiyag isaruk lit, 5 "An o Yope sembahyang uruk lit weregma fulu ane nubam atisimu yet harukmen sum hag angge ahale ulunggun waroho poholman nalukema wambik waharukmu yet harikik. 6 Pilabik waharisimu kim harukmen sum ino fam inggik uyug wereg angge men farema werehon il wirik angge men kinang ke hag til laruk angge men suwe pohol ke larukon men yunggaregma kim harukmen pohol filen 7 Ele nubam uruk lit, 'Petrus, in atmihinteg wereg angge aruma isag talug namihin,' urukmu hol harikik. 8 Ari urukmu hol harikikteg anden te, 'A, Nowe, fug, usa angge aruma indam oho nambilik fam narikik fug angge re yoho oho namin fug,' irikik. 9 Ari irikikmu inggik pireneg angge nin eke Ele uruk lit, 'Allahn fanowap tehek angge aruma haren usayap timihin fug,' irisi. 10 Tirisi ane aru inggik hinahanam tirisireg mondabi poholman lisoho hilarisi. 11 Hilarisimu weregman ap hinahan o Kaisarean an nambeg mon eneptusama waharusareg an welatikik ibam sokolma unduhuk latusa. 12 It unduhukmu Allah hime fanowon inowen an hiyag nutuk lit, 'Hindi anggin am fug angge it men ambiyeg lahun,' irisimu nonori falfaliken aruma werehon men ambiyeg larukuk. 13 Nit larukukteg ap ino ibam kurukmen at inowen nit nunubam hiyag nisaruk lit, ' Malaikat an nibam kik waharisireg nubam ele uruk lit o Yope hun Simon unuk eke Petrus werehon hondohik lalusa ulug hotsi mon enepmihinmu 14 at inowen wene hiyag hisahuwon ari fam hat hinggareg men ap hat min werehon fanowap henebuhu ulug malaikaren an nubam irisi,' ulug hiyag nisarisi. 15 Kornelius inowen ari hiyag nisarisimu anden wene hiyag isarukmen Allah hime fanowon ino atam nit nunubam wambik waharisi hag toho it unubam oho wambik waharisi. 16 Wambik waharisimu Nonoweyen tam irisi ane aru, 'Yohanesen ap ik fam eneg pilap eneptuk latisi angge famen Anden hit hunubam Allah hime fanowon pilap hisa waruhuk,' irisi ane aru wenggel haruk lit noluk toho welatikik. 17 Nori, niren Nonowe Yesus Kristus fam wenggel haruk ane ak turukuk sambil ino Allah hime fanowon og nisarisi hag toho it ap arimano oho og isarisi angge famen anden nangginoho Allah fam og isa fug ulug alele wele?" ulug Petrusen hiyag isibag. 18 Hiyag isibagma hol harukmen inindi fano atfagma Allah wel turuk lit, "Allah unuk enepeleg inap oho mondabi onoluk welamag ulug Allahn inindi fanowap eneptukmu siyag ane turukon embeseruk," uruk latfag. 19 Stefanus ware fisibagma Yesus umalikisi winon unusuruk latfagma it arimano anggolo ap seheli ke wilip-walap ibag. O Fenisia men Siprus men Antiokhia men yatma libag angge famen o Yahudi inap welatfahon eneg wene hiyag isaruk latfag. 20 Wilip atfahon arimano Siprus inap men Kirene inap men o pumbuk Antiokhia libareg Yesus Nonowe we tem toho wereg ulug Yahudi inap eneg hiyag usul fug ulug Yunani inap oho hiyag isaruk latfag. 21 Allah inggik ineyonen it ler eneptukmu ap anggolo wene hiyag isarukmu holtukon arimanowen Nonowe Yesus fam inindi wenggel haruk latfag. 22 Antiokhia inap inindi wenggel harukmu o Yerusalem wene holtuk inaben hol hibareg Barnabas it pen isa lamihin ulug o Antiokhia monde fibag. 23 Monde fibagma Barnabas libareg kim isarukmen Allahn it Indi enesug lit unubam tibag ane yet hibareg ahiyeg hibag. Ahiyeg haruk lit Ninikni Allah wene hininggik ine roho ki reg lamuhup ulug komo enepfag. 24 Barnabas ino Allah hime fanowon ubam weregma ubabut fano ane turuk lit Allah fahet tem toho peruk latfagma Allah wene fahet ap anggolo atuk latfag. 25 Welatfareg Barnabas ino Saulus yami rimin ulug o Tarsus libareg 26 Saulus hiyahibareg suhuloho o Antiokhia hondoholug watfag. Hondoholug watfareg o Antiokhia wene holtuk inap men weregma mo ilig atfareg wirig atfag. O ino wereg lit ap anggolo wene hiyag isaruk latfag. Wene holtuk inap fahet ununggul unuk "Kristen" uruk ane ari atam-tam o Antiokhia inaben Kristen suwalfag. 27 Welatfagma ap fulu ane turuk inap nabi o Yerusalemen Antiokhia watfag. 28 Watfag inap itano misig unuk Agabus ino Allah hime fanowon ubam weregma fulu ane turuk lit kinangma tuma suburu obok humon lahaku ulug hiyag isibag. Hiyag isibag ane ari Klaudius ap suwon Kaisar lahapfag li suburu obok ino lahibag. 29 Suburu obok ino lahibagma wene holtuk latfag inaben nonori Yudea werehon fahet niren ler isahuk ulug enele sahale fibareg ininggikmu su roho werehonen su roho emberukmu ininggikmu tot werehonen tor angge emberuk latfag. 30 Palu roho imbibareg penatua Yudea werehon ininggikmu og isa lalihip ulug Saulus men Barnabas men mon enepfag.

Kisah Rasul-Rasul 12

1 Welatfagma ap suwon Herodes inowen wene holtuk inap sen enebuhukteg unusuhuk peruk latfag. 2 Ari peruk latfareg Yohanes owe Yakobus ino karog fam kong toho ware fisibag. 3 Ware fisibag ane fahet Yahudi inaben fano ulug enehiyeg harukmu yer isibareg Petrus eke senetfag. Petrus senetfag sul ari o Paskah suburu roti sig elehon naruk sul ino senetfag. 4 Petrus senetfareg penjara kilaptuk lit sehen seneg inap nisanggo fumahen unubam hit uhan heheg sok wal taneg kahaleg lamuhup ulug hiyag isibag. Wam Paskah nahup sambil likiyamon ap anggolo iniline ware fesuhuk ulug penjara kilapfag. 5 Petrus ino penjara weregma wene holtuk inap arimanowen likiya hupmu at fahet sembahyang uruk latfag. 6 Herodesen sono ap anggolo iniline Petrus wabuhuk peruk lit weregma Petrus ino fahet sehen seneg inap piren itano misihon fumag fil misihon fumag fil weregma hele ineyon piren fam pug tegma pulmu nohoruk latfag. Sehen seneg inap winon selma wereg lit sokolma kahaleg latfag. 7 Kahaleg lit weregman malaikat Ninikni Allahn monde fibahon ino Petrus wereg ambeg kibareg asinandi umbagpag turuk latfag. Umbagpag turuk lit malaikat inowen Petrus umbandumu kik haruk lit elel hibareg, "Folo-folo in amin," ibagma in atukmen hele inggik wareg latfahon ino loloho wambibag. 8 Loloho wambibagma malaikat inowen, "Sum wan timihinteg huyug sepatu kilabin," ibagma sum wan tibareg sepatu kilapfag. Kilapfagma, "Sum sun fahet wan turuk asum wan timihinmu an min ambiyeg lulen ma," ibag. 9 Ibagma malaikat ombolim wilip atug laruk lit Petrus inowen te, "We tem malaikat wahareg lol nabehek," undaman puk fug angge nei waruk lahi ano peruk lit malaikat ombolim libag. 10 Ombolim laruk lit sehen seneg inap sok tamon fam kahaleg latfahon pisan isalug fobikon kahaleg latfahon pisan isalug sok ineyon o pumbuk fil larukon iraham watfag. Iraham watfareg turukmen sok ino amu husoho libag. Husoho libagma wilip atug laruk lit ke handuhal teg ambeg libareg malaikat inowen Petrus embeselug libag. 11 Malaikat ino libagma Petrus indi anggar atfareg, "Yahudi inaben nuwabuhuk peruk lit wereg angge famen Allahn malaikat monde fehekma Herodes inggikmu angge Ninikni Allahn lisoho og nabehekma ketiya tem toho noluk aha," ibag. 12 Ari ibareg wenggel haruk lit Yohanes unuk eke Markus isinga Maria ibam libag. O ino ap anggolo palu roho wereg lit sembahyang uruk latfag. 13 O ino libareg sok kik hibagma san kik turuk ulug Maria amingmingangge hiyap unuk Rode inowen ha watfag. 14 Ha watfareg Petrus ele urukmu hol hibareg sok husuk fug anggeyen embeselug ahiyeg toho o ele fil libareg, "Petrus selma wereg," ulug ap palu roho welatfahon unubam hiyag isibag. 15 Hiyag isibagma iren te, "Hat nenek turuk lit uruk lahen," il larikim aren te, "We tem toho," il larikim iren te, "Ahime wahayon fahet uruk lahen lit teg," uruk latfag. 16 Enele ari uruk lit weregman Petrus sok kik turuk eneg latfagma watfareg sok hut harukmen Petrus unduhuk latfagma enekol hibag. 17 Enekol hibagma Petrusen henele ulug inggik kaya ribareg, "Ninikni Allahn o penjara malaikat monde fehekma wilip nabehekma wahi," ulug hiyag isibag. "Hiyag hisihi ane ari Yakobus men nonori winon men hiyag isalihip," ibareg wilip atlug o ekema libag. 18 Likiyamon te sehen seneg inap arimanowen Petrus nangginoho wilip aha ulug yuk libareg enekolen turuk latfag. 19 Enekolen turuk lit weregma Herodes inowen Petrus hondohik lalihip ulug amingmingangge mon enepfagma larukmen Petrus eleg latfag. Eleg latfagma sehen seneg inap arimano kapal isarukmen nenepeleg ibagma it arimano pinggi unusibag. Unusibareg Herodes ino o Yudea embeselug o Kaisarea libareg welatfag. 20 Herodes inowen Tirus inap men Sidon inap men fahet olok haruken it mangno roho ubam nenele ul ulug ambeg libag. Ambeg libareg hun Blastus Herodes anggengge foroho ahun ino ubam enele ibareg at men mangno atfareg Herodes fam, "Nit o pumbuk piren aruma suburu elehen haren suburu og nisaruk lahenma fano welahe angge re nunubam holok ane peruk lahenon imbisin," ulug heng tibag. 21 Heng tibagma Herodesen nele hunubam uhuk ulug sali ibag. Sali ibag sambil ino hikir atfagma ap suwonen wan turuk asum wan tibareg aliliyangge lahapfareg ap suwon hur atuk ambeg lehoma hur arik lahibareg it unubam ele ibag. 22 Ele urukmu holeg latfag inap arimanowen, "Ari ap ele uruk eleg, we Allah ele uruk," uruk latfag. 23 Ari uruk latfagma Ninikni Allahn an wirim Naptuk ulug Olok hibareg malaikat monde fibagma wambik watfareg watukmu ilaliyen undamangge naruk lit war atfag. 24 Welatfagma Allah wene su atfagma ap anggolowen wene fano ulug holtuk latfag. 25 Barnabas men Saulus men itano iren walug libag angge arimano og isibareg Yerusalemen suhuloho waharuk lit Yohanes unuk eke Markus ino hondoholug watfag.

Kisah Rasul-Rasul 13

1 It watfag li itano o Antiokhia wene holtuk inap sehelimu fulu roho waruk inap nabi men wene hiyag isaruk inap men welatfag. Welatfahon itano ununuk te: Barnabas men Simeon unuk eke Niger (nit nenele roho Singon) men Lukius Kirene ahun men, Menahem Herodes ambiyeg weregma kul atfag ahun men Saulus men it itano welatfag. 2 O misihim sambil suburu na fug angge wene uruk lit welatfagma Allah hime fanowon inowen Ele unubam uruk lit, "Barnabas men Saulus men wene hiyag isaruk ane turuk lamuhuben mumal eneptikik angge re enemumu tug toho embeselihip," ulug hiyag isibag. 3 Ari ulug hiyag isibagma suburu na fug angge weregma sembahyang ibareg it piren ununggulmu ininggik imbibareg lalihip ulug mon enepfag. 4 Allah hime fanowon inowen Saulus men Barnabas men mon enepfagma libareg o Seleukiya lalug kou fam ik ahum keyen libareg Siprus kinangma libag. 5 Libareg o pumbuk Salamis ino libareg Allah wene Yahudi inap sembahyang uruk ibamen hiyag isaruk latfag. Wene hiyag isaruk lit weregma ap misig unuk te Yohanes Markus inowen it ler eneptuk latfag. 6 O Salamisen wilip atfareg Siprus kinang keyen laruk lit o pumbuk eke Pafos libag. O ino fam Yahudi ahun misig unuk te Bar Yesus usa ahun inowen si-si ane uruk lit Allahn uruk ane hiyag hisaruk lahi uruk ahun weregma libag. 7 Bar Yesus ino Siprus kinang seneg latfag ahun ap suwon ino are welatfag. Ap suwon ino unuk te Sergius unuk eke Paulus ino indi fano roho wenggel haruk lit Barnabas men Saulus men Allah wene hiyag numusa ulug hondoko kilap enepfag. 8 Kilap enepfagma wene hiyag isarukmen Elimas usa ahun inowen it piren unubam suwahal ibareg ap suwon ino fam, "Iren wene hiyag humusa ane holmihin fug," ulug komo ribag. Usa ahun ino unuk Yunani inap enele roho Elimas suwalfag. 9 Komo ribagma Saulus unuk eke Paulus inowen Allah hime ubam weregma usa ahun ino kilap hibareg ele uruk lit, 10 "Nare, hat mungguwat umalik welahen, hele si-si ane eneg uruk lit siyag ane eneg hundaman wenggel haruk lahen. Tem peruk ane men seli roho welahenonen Allah abunggalem pikiron hareyap turuk lahen ane umbusuk fug teg lahen? 11 Allah inggiken ketiya hat huwatmin ulug waharukon yet himin, hil hupnig lit weregman eneg hup pirenam hinahanam mo yet ha fug angge welaruhun," ulug pet tibag. Ari ulug Paulusen pet tibagma hun ino il anggulok atuk lit mondabi hubun atfagma aben ninggik sen nabusa ulug fatil laruk latfag. 12 Ap suwon inowen ari tibag ane yet hibareg akol atfagma wene fahet tem toho wenggel haruk latfag. 13 Welatfareg Paulus ori men Pafos embeselug ik ahum keyen libareg o pumbuk Perga Pamfilia kinangma libag. Libareg Yohanes Markus ino it Perga embeselug Yerusalem suhuloho watfag. 14 Suhuloho watfagma it arimano Perga pisan isalug libareg o Antiokhia Pisidia kinangma libag. Libareg weregma Yahudi inaben wene uruk sambil ino sembahyang uruk ibam kibareg heriyeg latfag. 15 Heriyeg lit weregma sembahyang uruk ibam ngi inap arimanowen Musa wene men atam wene hiyag isaruk latfag inaben haharoho imbibag awene men hiyag isibareg Paulus men Barnabas men kapal isaruk lit, "Nori, hiren ap tuma fahet henele hiyag usulteg komo enebul pehebon wereg halug hiyag nisalihiben in amek," ibag. 16 Ari ibagma Paulus in atuk lit henele eleg angge welamek ulug inggik indanggen kaya ribareg ele uruk lit, "Israel hinap nori, Allah fahet henekol toho welahep hinap oho nori, anden iminon tu holeg lamok. 17 Allah Israel inap Inikni inowen nit nunumbusagsi mumal enepfagma o Mesiren ap pohon hag toho welatfag angge famen anggolo amuhup ulug suwap enepfag. Suwap enepfareg At inggik ineyon inowen sen enesug lit o Mesiren hondog eneplug wilip enepfag. 18 Wilip enepfagma iren siyag ane eneg turuk latfagma unusimin pibag angge famen Indi imbik wamburuk lit weregman eneg mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh tahun) atfagma farema welatfag. 19 Welatfagma o pumbuk sabiren Kanaan kinang fam welatfahon pin unusibareg kinang ino nunumbusagsi ngi amuhup ulug wal taneg hiyag isibag. 20 Hiyag isibagma kinang ino it ngi atfareg weregman eneg mo teng-teng angge (empat ratus lima puluh tahun) laruk latfagma onowesi ap suwon hakim welatfag liyen tulug fobik Samuel fulu ane turuk latfag ahun nabi ino unduhuk fibag. 21 Unduhuk fibagma Allah fam ap suwon raja misig unduhuk fulen hiyag nisamihin ulug heng tibagma Kis amloho Saul unggul unuk Benyamin ahun ino lahabe fibagma mo ilig am wirig am turukmu teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh tahun) atfag. 22 Saul ino unuk pila fisibareg ubalmangge Daud ap suwon unduhuk fibag. Daud fahet Allahn tam ibag ane tu, 'Isai amloho Daud Nindi reg lit fano ane Anden perukon turuk laruhuwen Anden hiyaharikik,' ibag. 23 Israel inap fanowap enebuhuwon fahet Dauren ondohowonen famen indag aruhu ulug Allahn sali ibag. Sali ibahon ino Yesus fahet ibag. 24 At uwan warik ohoma Yohanesen Israel inap obog toho hiyag isaruk lit, 'Hiren siyag ane turuk lahebon embeselihipmu ikma pilap henepmin,' uruk latfag. 25 Yohanes ino wabuhuk peruk ane horog atfagma aren wene hiyag isaruk lit, 'Hiren At waruhu peruk lahebon ino an fug, At ino fobik nombolim waruhu. At suwon inowen an siyag nahun nubam sepatu lole Nubahin uhu fug,' irisi. 26 Nori, Abraham umalikisi welahebon men, Allah fahet henekol toho welahebon men, wene fanowon ino nit nunubam atisi angge famen 27 Yerusalem inap men iniknisi sen enesug inap arimanowen oho Yesus fahet tem toho peruk latusa fug. At ino ware fesuhup urusa ane ariyen ap atam wene hiyag isaruk latfag inaben haharoho imbibahon weneman uruk laheyon ino hikir atisi. 28 Aren siyag ane tirisiyon holtusa fug angge famen un ane Ubam lombohap turusareg Pilatus fam pinggi ware fusul ulug hiyag utusa. 29 Atam At fahet hahatfahon hikit toho Ubam turusareg e famen pilabe ferusareg owik elma yinggi fisik kurusa. 30 Yinggi fisik kurusa angge famen Allahn ap war atuk ambehen At ino Olukap tirisi. 31 Olukap tirisimu At men ambiyeg o Galilean Yerusalem laruk latusa inap arimano ininggik winako welatusama it iniline inam aheg hirag aheg turuk latisiyon fahet ninilen harukuk ulug ap aruma ketiya hiyag isaruk. 32 Allahn nunumbusagsi fam sali ibahon ino ketiya teko laruk ulug wene fanowon tu niren ketiya hiyag hisaruk lahe. 33 It unumbusagsi nit welaheyon niniline Allahn Yesus olukap tirisiyon ariyen Allahn sali ibag ane hikit toho teko laruk. Mazmur pirenon hahatfahon tu, 'An namloho Hat, Anden yoho indag Habihi,' ulug haharoho imbibag. 34 Allahn At ap war atukon wereg ambehen Olukap tirisimu kinangman Ebe mondabi filik tuhu fug ulug wene iminon tu haharoho imbibag, 'Daud ubam fano ane tuhuk ulug sali irikikmu aben tem toho peruk lamuhuben Anden hit hunubam hikirap tuhuk.' 35 Mazmur winon fam nin eke haharoho emberuk lit, 'Haren mumal tarikinon ino kinangma filik tukag ulug umbusuhun fug,' ulug haharoho imbibag. 36 Hun Daud ino oluk wereg lit Allahn peruk ane eneg turuk lit sabal atfareg war atfag. War atfagma ikni umba kilap enepfag ambeg ino kilabik libagma filik tibag. 37 Ari tibag angge famen Yesus ino Allahn Olukap tirisi, Daud filik tibag hag toho filik tirisi fug. 38 Nori, At Yesus ino famen hiren siyag ane turuk lahebon Allahn ambolma umbusuhu ulug hiyag hisaruk laheyon ari fahet hit honoluk amag. Musa wene fam siyag ane turuk lit hininggik hele waroho welahep angge famen 39 ap san At ubam indi wenggel haruk halug at inggik loluhu. 40 Atam Allah wene haharoho imbibag ane hit hunubam wirim aruhu rohon hinindimu honoluk toho wereg lit kahaleg lamuhup. Haharoho imbibahon iminon tu, 41 'Allah fahet Abug uruk hinap honoluk toho welamok. Henekolen yuk lagmag uruk lit linggik-longgo iyok. Hit sehelimuwen Anden yabuk misig ak tebuhuk. Yabuk ak tebuhukon ino fahet ap winonen hiyag hisahupmu hiren tem toho wenggel haruk lamuhup fug,' " ulug Paulusen wene hiyag isibag. 42 Paulus men Barnabas menen wene obog toho hiyag isibareg wilip atukmu wene fobik uhukon fam oho hiyag nisa wamuhup ulug ap arimanowen heng enepfag. 43 Weneman wilip atug larukmen Yahudi inap anggolo men, onori men sebe roho wereg lit Allah fahet enekol toho wereg latfag inap men it piren onombolim laruk latfag. Laruk latfagma wene hiyag isaruk lit Allahn ap kinangmon Indi enesug lit werehon ino fam likiya hupmu wenggel haruk lamuhup ulug komo eneptuk latfag. 44 Komo eneptuk lit welatfagma wene uruk sambil fobikon fam o pumbuk ino wereg inap obog toho Allah wene holtul ulug kik waharuk latfag. 45 Ap anggolo kik waharukmu Yahudi inaben yer isibareg enehummu siyag atfagma pulup eneptuk lit, "Hat hele si uruk lahen," ulug suwahal uruk latfag. 46 Suwahal uruk latfagma Paulus men Barnabas menen enele ine roho hiyag isaruk lit, "Nori, hit hunubam tam Allah wene hiyag hisawon holuk fug angge famen ninirim ulug miyaloho hik isaruk lahep. Fobik mondabi honoluk welamuhup ane fahet nit fug peruk lahepma nit hebeloho hunumbahalug Allah unuk enepeleg inap hiyag isa lul. 47 Ari roho turuk lamuhup ulug Ninikni Allahn ele nit nunubam emberisi, 'Allah wene enepeleg inap fahet hat iral fanowon welaruhun ulug unduhuk hubaharikikmu ap kinang atogman atogma werehon haren fanowap eneptuk laruhun,' " ulug Paulusen hiyag isibag. 48 Ari ulug hiyag isibagma Allah unuk enepeleg inap arimanowen hol hibareg Ninikni Allah wene fano peruk lit enehiyeg haruk latfag. Allahn mondabi onoluk welamuhup ulug mumal enepfahon arimanowen tem toho ulug Ubam wenggel haruk latfagma 49 ap obog toho o walinggoho werehon arimano oho Allah wene su atfagma holtuk latfag. 50 Ap arimano wene holtuk latfagma Yahudi inap wene uruk ambeg kuruk latfag hiyap onowesi roho welatfag hiyap arimano Yahudi inaben inindi kahal eneptuk lit ap suwon eke wene holuk fug ulug inindi kahal eneptuk latfag. Kahal eneptuk lit Paulus men Barnabas men itano oho unusul ulug suwahal uruk lit o inowen yanggal enepfag. 51 Yanggal enepfagma Paulus men Barnabas men wilip atuk lit sabelep unuyugmu werehon it unubam enehangge amag ulug ho roho pila feselug o Ikonium libag. 52 O Antiokhia wene holtuk inap welatfahon arimano Allah hime fanowon unubam weregma enehiyeg toho welatfag.

Kisah Rasul-Rasul 14

1 Paulus men Barnabas men o Ikonium libareg Yahudi inaben wene uruk ibam kibareg wene enele ine roho hiyag isarukmu Yahudi inap men Yunani inap anggolo men tem toho hiyag nisaruk ulug inindi wenggel haruk latfag. 2 Yahudi inap winon enele si hiyag nisaruk pibahon arimanowen Paulus men Barnabas menen uruk ane ari siyag ulug Allah unuk enepeleg inap inindi kahal eneptuk latfag. 3 Kahal eneptuk latfag angge famen Paulus men Barnabas men Ninikni Allahn nit fet nenesug ulug wene enembong se roho hiyag isaruk lit we tot amusun toho o ino welatfag. "Allah ap kinangma werehon Indi enesug lit wereg," ulug hiyag isarukmu Allahn enele ineyap tibag. Poholmonen turuk ane iren turuk lamuhup ulug inine og isibag. 4 Ap o pumbuk ino welatfag inap arimano pul ke minggitfareg fumag Yahudi inap inibil atfagma fumag Yesus otsi inibil atfag. 5 Inibil atfagma Allah unuk enepeleg inap men Yahudi inap men it onowesi men arimano palu ribareg ngik-ngog toho per eneptuk lit helep fam unusul ulug turukmen 6 Paulus men Barnabas men itano onoluk atfagma o inowen hirag-hirag wilip atuk lit o Likaonia libareg Likaonia kinang ino fam o pumbuk Listra men Derbe men libag. 7 Libareg o pumbuk itano fam ap welatfahon wene hiyag isaruk latfag. 8 O Listra ino ap misig siyahon isingan uyug siyag angge indag tibagma in am fug angge heriyeg lit eneg welatfag. 9 Paulusen wene hiyag isarukmu ap inowen hol hibareg an nuyug fanowap napmisi pibag ane Paulusen at yet hibareg oluk atfag. 10 Oluk atfagma Paulusen ele ine roho ap ino fam, "Huyug ine roho in amin," ibagma ap ino in atfareg la reg latfag. 11 La reg latfagma Paulusen nangginoho tehek ulug ap arimanowen yet hibareg Likaonia inap enele roho hi roho uruk lit, "Poholma wereg angge ap ahasareg kinangma wambik waharuk lit turuk," uruk latfag. 12 Uruk latfareg Barnabas fahet, "Zeus tu," il laruk lit Paulus fahet at ele anggolo uruk ulug, "Hermes tu," uruk lit poholmon ununuk hag toho ulug suwal enepfag. 13 Suwal enepfagma Zeus alem seneg ahun usa ahun ino usa ibam o pumbuk ino sel fil anggenma wiroho weregma wereg latfag ahun inowen hol hibareg wam sapi yuhambukon eneg wibareg owil-owil angge lahap enepfareg Zeus isag utuk lit hubu lahabul ulug ap anggolo men elehet ohowon sok iraham waharuk latfag. 14 Barnabas men Paulus menen waharuk urukon hol hibareg enesum wan teg latfahon tararag toho hik isibareg ap anggolo sehelimu hik toho kibareg enele hi roho uruk lit, 15 "Nori, hiren nungge ane turuk lahep? Hit men nit men ap kinangmon welahe. Hiren siyag ane turuk lahebon aru umbusuhupteg Allah oluk werehon ino pohol kinang ik mun angge man angge wal tibahon ino fam hinindi wenggel hahuben niren hiyag husuk oho waharukuk. 16 Atam welatukuk li Ninikni Allah inowen ap obog tohowen usa ane wal taneg turuk lamag ulug embeserisi angge famen 17 kinang seiyap tukag ulug osit poholman pilabik waharuk lit hiraho latisi fug. Ninikni inowen eneg suburu og nisaruk lit ninindi nenehiyehap neneptuk latisi," ulug hiyag isibag. 18 Ari ulug hiyag isibag angge famen Paulus ele sobir isaruk lit enele abi roho uruk lit isag husul ibag angge famen Paulusen ari imbisiyek ibagma imbisibag. 19 Weregman Yahudi inap o Antiokhia men o Ikonium men welatfahon arimano mug eneplug o Listra libareg Listra inap inindi kahal eneptuk lit nit ninibil amiyek ulug hiyag isaruk latfag. Hiyag isibareg Paulus helep fam ware fisibareg pinggi ware fesehe ulug lisoho elehet sel fil hik isa libag. 20 Hik isa libagma ori walinggoho unduhuk lit weregma Paulus in atfareg nin suhuloho o ino kibareg noholug likiyamon Barnabas men ambiyeg o Derbe libag. 21 O Derbe libareg Paulus men Barnabas men ap arimano wene hiyag isarukmu wene holtuk inap ap anggolo atuk latfag. Anggolo atuk latfagma nin suhuloho o Listra keyen tulug Ikonium keyen tulug o Antiokhia Pisidia kinang fam watfag. 22 O Antiokhia ino watfareg wene holtuk inap hinindi wirik toho welamuhup ulug komo eneptuk lit inindi yuwahap enepfag. Inindi seyap eneptuk lit ap kinangmonen anggolo nunusuruk lamuhubon ari famen Allah wereg ambeg ngi amuhuk ulug hiyag isibag. 23 Wene holtuk inap wereg ambeg penatua wal taneg in enebil laruk lit, "Nonowe Yesus fam wenggel haruk lahepma Aren hit fet henesug laruhu," ulug suburu na fug angge wereg lit it fahet sembahyang ibag. 24 Sembahyang ibareg wilip atug waharuk lit Pisidia keyen tulug Pamfilia watfag. 25 Pamfilia watfareg o pumbuk Perga ap wene hiyag isalug o Atalia ik laut ayegma watfareg 26 ik ahum keyen o Antiokhia watfag. O Antiokhia ino wene hiyag isil lahup ulug ak turuk lit Allah indiyen fet henesug laruhu ulug sembahyang unubahet ibag ambeg ino ap anggolo hiyag isarukuk ulug suhuloho watfag. 27 Watfareg wene holtuk inap palu enepfareg hiyag isaruk lit Allahn let neneptukmu turukuk ane re Allah unuk enepeleg inap fahet Allahn sok hur isarisimu ir oho Ubam tem toho wenggel haruk ulug hiyag isaruk latfag. 28 Hiyag isaruk latfareg o ino wene holtuk inap men ambiyeg weregman amusun toho welatfag.

Kisah Rasul-Rasul 15

1 Welatfagma wene holtuk inap winon o Yudean o Antiokhia libareg it Antiokhia inap wene holtukon arimano hiyag isaruk lit, "Musan haharoho imbibahon hikit toho ambilahap pal henebuhup fug halug Allahn fanowap henebuhu fug," ulug hiyag isibag. 2 Hiyag isibagma Paulus men Barnabas men enele ine roho uruk lit, "Hiren uruk lahebon ari si ane uruk lahep," ulug suwahal uruk latfag. Suwahal uruk latfareg hili roho wereg lit, "Paulus men Barnabas men wene holtuk inap winon men o Yerusalem Yesus otsi men penatua men alem ari fahet henele uhuben lalihip," ulug mon enepfag. 3 Onori wene holtukon arimanowen o pumbuk inowen hondoko wilip enepfagma Fenisia keyen Samaria keyen laruk lit o pumbuk winon Allah unuk enepeleg angge famen fano holtusa ulug hiyag isil laruk latfagma onoriyen hol hibareg it wene enepeleg inap oho holtusa ulug enehiyeg anggolo haruk latfag. 4 O Yerusalem libagma Yesus otsi wene holtuk inap men penatua men welatfahon arimanowen it libahon itano hondoko kilap enepfagma iren hiyag isaruk lit, "Allahn nit let neneptukmu niren Allah unuk enepeleg inap hiyag isarukukmu holtusa," ulug hiyag isibag. 5 Hiyag isibagma Farisi inap famen wene holfag inap arimano in atfareg enele uruk lit, "Yahudi inap fuhon famen enemu inap werehon arimano oho ambilahap pal enebuhupmu Musan haharoho imbibahon arimano obog toho iren oho turuk lamuhuben hiyag isaruk lamuhup," ibag. 6 Ari ibagma Yesus otsi men penatua men arimano palu atfareg alem ari fahet enele sahaltuk latfag. 7 Enele sahaltuk lit suwahal ibareg Petrus ino it sehelimu in atfareg ele uruk lit, "Nori, Allah unuk enepeleg inap an nele famen wene holuhupteg tem toho pukag ulug indam welatukuk li hit sehelimuwen Allahn an mumal naptisiyon ari hit honoluk. 8 Allah ap inindimu wenggeltuk ane Oluk ahun inowen Ahime fanowon nit og nisarisi hag toho ir oho og isaruk lit Numalikisi amag ulug perisi ane nit nonoluk atisi. 9 Iren inindimu we tem wenggel harusama inindi fanowap eneptisireg it enemu nit nenemu puk fug angge ambi roho welamag perisi. 10 Allahn ambi roho welamag perisi angge famen hiren Allah wal haruk lit anggin angge nikni numban oho niren oho ha rurukuk fuhon hiren nungge fahet it unumaloma umbul peruk lahep? 11 It arimano Nonowe Yesus Kristus inowen Indi enesug lit wereg ane ari famen fano atuk hag toho nir oho Indi nenesug ane ariyen eneg fano amuhuk peruk lahe," ulug hiyag isibag. 12 Ari ulug hiyag isibagma it ap welatfahon arimano obog toho enele eleg angge welatfagma Paulus men Barnabas menen, "Allahn nit let neneptukmu Allah unuk enepeleg inap unubam fano ane ari-ari turukuk," ulug hiyag isaruk latfag. 13 Obog toho hiyag isibagma Yakobus it sehelimu in atfareg ele uruk lit, "Nori, nele iminon holeg lamok: 14 Allah unuk enepeleg inap Indi enesug lit An nunuk eneg uruk lamuhup ulug atam mumal eneptisi ane Simonen fahe hiyag nesehek. 15 Ehek ane ari atam wene hiyag isaruk latfag inap arimanowen haharoho imbibahon hikit toho hiyag nesehek, 16 'An suhuloho waruhukteg Daud ibam o sabo tandum atisiyon ino wiroho kera fuhuk, ubamangge miyaloho lin-lan irisiyon andog toho keron wiruhuk. 17 Ap obog toho werehonen Ninikni Allah yami ruhup. Allah unuk enepeleg inap Allahn Anden tohon amuhup ulug wol eneptisiyon arimanowen oho At yami ruruk lamuhup. 18 Atam Allahn ari ibagma ketiya teko lahu ulug fag toho hiyag nitisi,' ulug haharoho imbibag. 19 Ari roho imbibagma ap Allah unuk enepeleg angge famen siyag ane embeselug At ubam inindi wenggel harukon unubam anggin ane umbuhuk fug peruk lahi. 20 We wam usa ambohom ulug narukon men pabi ane turukon men wam mep wilip aruhu ulug ambiyang helmako watukmu narukon men mep wilip atukon narukon men ari obog toho turuk lamuhup fug ulug suwesingga it unubahet umbuhuk peruk lahi. 21 Indam oho Musan haharoho imbibag ane o pumbuk obog tohowen uruk latfagma ketiya oho wene uruk ibamen likiya hupmu uruk," ulug hiyag isibag. 22 Yakobusen ari ulug hiyag isibagma Yesus otsi men penatua men wene holtuk inap obog toho arimanowen Paulus men Barnabas men ambiyeg o Antiokhia lalusan ap eke yami enebul ulug enele sahalfareg Yudas unuk eke Barsabas men Silas men hiyag enepfareg mon enepfag. It piren hiyag enepfahon itano fahet onoriyen unubabut fano peruk latfag. 23 It piren mon eneptuk lit suwesingga haharoho ininggikmu imbibahon ele re tu, "Nit Yesus otsi men penatua men hit honori o Yerusalem welaheyon arimanowen hit o Antiokhia Siria Kilikia Allah unuk henepeleg angge famen Aren mumal heneptisiyon fahet nonori ulug suwesingga aru fam hi heneptuk lahe. 24 Nonori winon nit nenepelegma hit henembeg waharusareg enele hiyag hisaruk lit hinindi nonghong hisaruk lit angginap heneptusa ane niren holtukuk. 25 Ari fahet niren holtukukteg nit nenebe mangno roho wereg lit nenele sahaltukukteg ap piren Barnabas men Paulus men lalihip ulug yami eneptukukteg mon enebik waharuk lahe. 26 Barnabas men Paulus men ariyan Nonowe Yesus Kristus unuk fahet fano nunusukag ulug enembong se roho werehen niren it piren fahet ninindi isaruk lahe. 27 Nori, ap piren niren mon eneptuk laheyon ariya Yudas men Silas men hit henembeg wamuhupteg suwesingga emberuk laheyon tu fam hiyag hisaruk lit enembilik fam oho sebe roho hiyag hisahup. 28 Alem angginon hunubam umbuhuk fug ulug Allah hime fanowon nit nunubam wereg lit let neneptukmu nenele sahalehereg suwesingga tu fam emberuk lahe. 29 We wam usa ambohom ulug narukon men mep wilip atukon narukon men wam mep wilip aruhu ulug ambiyang helmako watukmu narukon men pabi ane turukon men ari obog toho turuk lamuhup fug. Siyag ane eheyon ari turuk lamuhup fugmu hit fano welamuhup. Nori, we ita hiyag hesehe." 30 Fano lalihip ulug hi enepfagma it mon enepfahon itano o Antiokhia libareg Yudas men Silas menen wene holtuk inap palu enepfareg suwesingga ino og isibag. 31 Og isibagma kim hibareg fano ane komo neneptusa ulug enehiyeg hibag. 32 Yudas men Silas men nei waruk lit fulu roho turuk inap nabi hag toho ap arimano komo eneptuk lit inindi yuwahap enebil noruk latfag. 33 It piren itano wene hiyag isaruk lit o Antiokhia welatfagma onoriyen hinindi fano roho mon henebik waharusa inap enembeg nin lalihip ulug hi eneptuk lit hiyag isibag. 34 Lalihip ibag angge famen Silas inowen an hit men ambiyeg welamuhuk ibareg pok atfag. 35 Paulus men Barnabas men itano o Antiokhia tot welatfareg it men ap winon men ambiyeg wene hiyag isaruk latfag. 36 Welatfareg Paulusen Barnabas ubam ele uruk lit, "Niren nonori atam wene hiyag isaruk latukukon arimano nangginoho wereg ulug o pumbuk wal taneg pen isa lahuk," ibag. 37 Ari ibagma Barnabas inowen nenere Yohanes unuk eke Markus urukon ino oho ambiyeg lulen hondohik lul ibagma 38 Paulusen ele haro roho uruk lit, "Hun ari nit men ambiyeg laruk ane nirim irisireg o Pamfilia pok atisi ahun ino hondohik lul fug," ibag. 39 Ari ibagma Barnabas men Paulus men suwahal onolok toho ibareg enemu-enemu atfareg Barnabas inowen Markus hondoholug kou fam ik ahum keyen Siprus nindig atfag. 40 Paulus inowen oho Silas hondog talug lamin ibagma onoriyen te Ninikni Allah inggik ineyon inowen fet henesug laruhu ulug unubam sembahyang ibagma 41 wilip atfareg o Siria keyen Kilikia laruk lit wene holtuk inap welatfahon inindi yuwahap enebil laruk latfag.

Kisah Rasul-Rasul 16

1 Laruk latfareg Paulus ino Derbe keyen Listra libag. Weregman o pumbuk ino fam wene holtuk ahun misig unuk Timotius isinga Yahudi hiyap Yesus fam indi wenggel harukon welatfagma ikni Yunani ahunen ondohowon welatfag. 2 Wene holtuk inap Listra men Ikonium men welatfahon arimanowen Timotius fahet ubabut fano peruk latfagma 3 Paulusen te an men ambiyeg lahuk pibag. Timotius ino ikni Yunani ahun ulug ap obog toho onoluk teg latfagma Yahudi inap o pumbuk ino welatfahon arimanowen at fahet inindi fano pukag ulug ambilahap paliyek ulug Paulusen hiyag isibag. 4 Paulus men Silas men o pumbuk arimano obog toho eke la eke la turuk lit Yesus otsi men penatua men Yerusalem welatfahon arimanowen enele imbibahon ino hikit toho wene holtuk inaben turuk hag toho turuk lamuhup ulug hiyag isil laruk latfag. 5 Hiyag isil laruk latfagma wene holtuk inap inindi wirik atuk lit Yesus ubam wenggel harukon anggolo atuk latfag. 6 Paulus men Silas men larukmen Allah hime fanowon inowen Asia inap wene hiyag isa fug ulug hili palfagma o Frigia men Galatia men o itano keyen libag. 7 O Misia libareg o Bitinia lul ulug turukmen Yesus ahime fanowon inowen lalihip fug ulug hili palfag. 8 O Misia embeselug o Troas libag. 9 Troas libareg Paulus hubangge nohoruk lit nei og harukmen ap Makedonia ahun misig unduhukmu yet hibag. Yet hibagma ap inowen te, "Nit Makedonia ninap let nenebuhunen ik paloho nindihig waruhun," urukmu nei og hibag. 10 Paulusen nei og hibagma o Makedonia wene hiyag isa lahup ulug Allahn hiyag nisaruk lit wol nenebehek peruk uwareg o Makedonia nindig amul ulug kou ke fam lul peruk lit yami ruruk latuk uwag. 11 Kou ino hiyaharuk uwareg o Troas embeselug ik ahum keyen Samotrake luwag. Noholug likiyamon Neapolis keyen tulug 12 o Filipi luwag. O Filipi pumbuk humon ino Makedonia kinang famen Roma inap tam watfareg wit tibahon welatfag. O pumbuk ino fam pirenam hinahanam welatuk uwag. 13 Yahudi inap wene uruk sambil elehet sok sel fil larukon ino famen wilip atuk uwareg Yahudi inap sembahyang uruk lit ik ayegma wereg ano ulug yami enebik lul peruk uwag. Peruk uwareg larukmen hiyap eneg enemu palu roho welatfagma hur atuk uwareg unubam nenele uruk latuk uwag. 14 Wene hiyag isarukmen hiyap misig unuk Lidia ino it sehelimu wereg lit niren hiyag isarukon holtuk latfag. Lidia ino Tiatira hiyap wereg lit sum fanowon onggo paltug ap fam ayeg watuk latfag hiyap ino Allah unuk fahet akol toho welatfag. Paulusen wene hiyag isarukmu Allahn hiyap ino indi anggarap tibagma wene fano holtuk latfag. 15 Fano holtuk latfagma at men at ibam werehon men obog toho ikma pilap eneptuk uwagma aren ele hiyag nisaruk lit, "Hiren an fahet Ninikni Allah fam tem toho wenggel haruk peruk lahep halug an men ambiyeg welamuhuk," ulug ele ine roho hondoko kilap nenepfag. 16 Misihim sembahyang uruk ambeg lul ulug larukmen hiyap misig nei fulu roho waruk hiyap kema salkal uruk uwag. Hiyap ino iknisi ap suwon enemingmingangge roho wereg lit aren nei fulu roho warukon fahet onggo anggolo iknisi og isaruk latfag. 17 Hiyap ino salkal uruk uwareg nit Paulus men nonombolim mug neneptug waharuk lit ele hi roho, "Ap aruma Allah palimu werehon amingmingangge wereg lit wene ap fanowap eneptukon hiyag hisaruk inap itano waharuk," ulug ele il waharuk latfag. 18 Ele uruk latfag ane ari likiya hupmu uruk enehen Paulus ino hondo ha fug ane turuken hebeloho hiyap ino kim hibareg siyag angge undama werehon ino fam ele uruk lit, "Yesus Kristus unuk fam hiyap aru ubam siyag angge welahenon wilip amin," ibagma siyag angge ino hiyap ino famen wilip atfag. 19 Siyag angge ino hiyap ino famen wilip atfagma ketiya onggo og nisa fug teg ulug hiyap ino iknisiyen yet hibareg Paulus men Silas men itano sen enepfareg ininggik lisoho pasar waruk keyen hondog eneplug ap suwon weregma libag. 20 Ap suwon wereg ambeg hondog eneplug libareg enele hiyag isaruk lit, "Ap ariyan nit Filipi ninap ninindi siyahap neneptuk. It Yahudi inap werehon aruman 21 iren hiyag nisarukon ari nit Roma ninaben hol ha fug teg lahe, iren uruk ane hikit toho niren tehe ha fug teg," ulug hiyag isibag. 22 Hiyag isibagma ap anggolo arimanowen oho ninirim urukmu ap suwon o pumbuk ino fam welatfahon arimanowen enesum tararag toho hik isalihipteg unusilihip ulug sehen seneg inap arimano hiyag isibag. 23 Hiyag isibagma anggolo unusibareg it itano penjara fam kilap enepfareg penjara foroho ahun ino fam, "Hine roho fer enesug laruhun," ulug hiyag itfag. 24 Ari ulug hiyag itfagma penjara foroho ahun inowen it piren hili pik pulmuwon fam kilap enepfareg e suwon fo rehon fam unuyug kila fisil-laruk lit pug tibisibag. 25 Pug tibisibareg weregman hup humanoho Paulus men Silas men itanowen Allah fam sembahyang ibareg Allah sini yunggultuk latfagma ap winon o ino hele waroho welatfahon arimanowen hol isibag. 26 Hol isibareg weregman o mek humon misig turuk lit hibareg pila fahet helep uwag witfahon arimano yuk turuk lit sok arimano amu husoho libagma unuyug hele pug teg latfahon arimano oho amu loloho libag. 27 Penjara foroho latfag ahun ino o mek ino fahet lagmag in atfareg yet harukmen sok arimano obog toho husig latfagma ap hele wareg werehon arimano wilip ahasa ulug akolen karog wibareg inggareg wat tamin ulug turuk latfag. 28 Ari turuk latfagma Paulusen ele hi roho uruk lit, "Nare, nit obog toho tuma fano welahereg karog fam hinggareg wat ta fug," ibag. 29 Ari ibagma penjara foroho ahun inowen iral og nirik maniyek ulug heng enepfareg o ino fam kibareg uwag elek turuk lit Paulus men Silas men enelukema elenggen fam hur atfag. 30 Hur atfareg Paulus men Silas men selma hondog eneplug wilip atfareg kapal isaruk lit, "Niknisi, Allahn fanowap nabuhuwen anden nungge ane turuk laruhuk," ulug kapal isibagma 31 iren hebeloho at hiyag utuk lit, "Nonowe Yesus Kristus fam hindi wenggel haruk laruhunmu hat men hori hibam werehon arimano men fano amuhup," ibag. 32 Ari ibareg at men otsi ibam werehon obog toho arimano Allah wene hiyag isaruk latfag. 33 Hiyag isaruk latfagma penjara foroho latfag ahun inowen hubanggo itano ibam hondog eneplug libareg it piren unusibag ke arimano ik umag enepfag. Ik umag enepfagma at uhe umalikisi ibam werehon men ikma pilap neneplihip ulug heng enepfagma ikma pilap enepfag. 34 Ikma pilap enepfagma it piren hondog eneplug ibam libareg suburu isag isibareg wereg lit at men otsi ibam werehon arimanowen nit Allah umalikisi ahe ulug enehiyeg anggolo haruk latfag. 35 Likiyamon te ap suwon o pumbuk welatfahon arimano enemingmingangge mon eneptuk lit, "Ap penjara foroho ahun ino ambeg lalihipteg ap piren sono hele waroho kilap eneptukukon wilip enepmisiyen hiyag irik lalihip," ulug mon enepfag. 36 Mon enepfag inap libareg penjara foroho ahun hiyag itfagma at inowen Paulus fam ele uruk lit, "Niniknisi ap suwon arimanowen wilip amag ehesama nori, we fano lalihip," ulug hiyag isibag. 37 Hiyag isibagma Paulusen ap arimano fam, "Nir oho Roma ninap welahe angge famen alem elegman kapal nisa fug anggeyen ap anggolo onolohotman nunusurusareg penjara fam kilap neneptusa angge famen ketiya nungge fahet hirako hag toho lalihip ehesa? Nit hirako hag toho wilip amul fug, it ininggareg wamusareg wilip nenebusa," ibag. 38 Ari ibagma enemingmingangge mon enepfahon arimano Paulusen ibag ane iniknisi hiyag isa watfagma hol harukmen Paulus men Silas men Roma inap ibahon holfareg it enekol hibag. 39 Enekol hibareg it ap suwon arimano Paulus men Silas men enembeg libareg enele fano roho uruk lit penjara famen hondog eneplug wilip enepfareg, "Nori, o aru embeselug wilip atihip," ibag. 40 Ari ulug hiyag isibagma it piren penjara famen wilip atfareg hiyap Lidia ino ibam libag. Libareg onori wene holtuk inap inindi yuwahap enepfareg it piren itano laruk latfag.

Kisah Rasul-Rasul 17

1 Paulus men Silas men Amfipolis keyen Apolonia keyen tulug o Tesalonika libag. O ino Yahudi inaben wene uruk ibam eke wirig latfag. 2 Paulus inowen winama oho turuk latfag hag toho o ino oho wene uruk ibam kibareg wene atam haharoho imbibahon fahet hiyag isaruk latfag. Yahudi inap sembahyang uruk sambil hari Sabat hinahan fam wene hiyag isaruk latfag. 3 Hiyag isaruk lit, "Mesias waruhu ibahon ino Allahn pibag ane roho aben Ele ying turuk lit wabuhupmu ap war atukon wereg ambehen Olukap tuhu," ulug hiyag isaruk lit, "Anden hit hunubam Yesus ino fahet hiyag hisaruk lahiyon ino Mesias watfag," ulug hiyag isaruk latfag. 4 Ari ulug hiyag isaruk latfagma ap winon arimano oho inindi anggar atfagma Paulus men Silas men mangno atuk latfareg Yunani inap Allah fahet enekol toho welatfahon oho hiyap suwon Yunani hiyap onowesi welatfahon oho anggolo mangno atuk latfag. 5 Anggolo mangno atuk latfagma Yahudi inap inindi onolok atfareg siyag ane turuk lit inahan ane turuk latfag inap men ambingga roho iniyabuk wit ta fug angge wereg inap men ngik-ngog turuk latihip ulug Yahudi inaben mingming enepfag. Mingming enepfagma mangno atuk lit ngik-ngog hum toho uruk latfag. Paulus men Silas men itano ap suwon enele uruk ambeg hondog eneplug lul ulug Yason ibam ngik-ngog toho waling isa libag. 6 Libareg kim isarukmen it piren eleg latfagma Yason men wene holtuk latfag inap winon men sen enepfareg ininggik kililim-kililim lir eneplug ap suwon weregma og eneptug libag. Og eneptug libareg enele hi roho uruk lit, "Kinang atogman atogma siyahap turuk inap tuma waharusama 7 hun Yason aruwen ibam hondoko kilap eneptisi. It arimanowen Kaisar ele apmayap turuk. Ap suwon te Kaisar fug, ap winon unuk Yesus ino ap suwon wereg ulug ap itan hiyag isaruk," uruk latfag. 8 Ari ibagma ap anggolo arimano men onowesi suwon menen hol hibareg inindimu onolok hibareg 9 Yason men wene holtuk inap itano unubam te, " Uang anggolo og nisalihipteg eneg hinibam lalihip," ulug ap suwonen heng enepfagma og isibagma hinibam lalihip ulug wilip enepfag. 10 Wilip enepfag sambil ino hubanggo onori Paulus men Silas men unubam lalihip ibagma it itano o Berea libag. O Berea ino wereg lit Yahudi inaben sembahyang uruk ibam libag. 11 Yahudi inap o Tesalonika welatfahon arimano inindi onolok teg latfag angge famen Berea welatfahon arimano inindi fano reg lit enesukun fano roho Allah wene holtuk latfag. Wene holtuk lit Paulusen hiyag nisaruk awene aru tem toho hiyag nisaruk ano ulug likiya hupmu wene atam haharoho imbibahon fam yami ruruk latfag. 12 Yami ruruk lit ap anggolo arimano Yesus fam tem toho wenggel harikim Yunani inap onowesi roho welatfahon arimanowen oho hiyabet abet it enebe anggolowen wenggel haruk latfag. 13 Paulusen o Berea inap Allah wene hiyag isaruk urukon o Tesalonika Yahudi inap welatfahon arimanowen hol hibareg onoluk atfagma mug eneplug libareg Berea inap inindi kahal eneptuk lit onolokap eneptuk latfag. 14 Onolokap eneptuk latfagma onoriyen Paulus lamihin ulug ik ayegma monde fik libagma Silas men Timotius men o Berea ino pok atfag. 15 Hun Paulus ino oriyen hondoholug o Atena imbisik libareg suhuloho waharukmu Silas men Timotius men folo-folo nombolim wamag ulug hiyag isibag. 16 O Atena ino libareg Silas men Timotius men mangno enesug lit o pumbuk ino usangge anggolo weregma kim hibareg indi anggin atfag. 17 Indi anggin atfareg Yahudi inap men Allah fahet enekol toho welatfahon arimano men wene uruk ibamen enele sahalik kuruk latfareg o sili ke welatfahon arimano likiya hupmu hiyag isaruk latfag. 18 Hiyag isarukmen mun ane man ane alem onoluk inap itano ununggul unuk Epikuros men Stoa men itanowen Paulus men enele sahaltuk latfareg it-it enele uruk lit, "Hun tu ele sibiling-sibiling ane uruken nungge ane hiyag nisamisi," uruk latfagma it winon arimanowen, "Pog ahun tu waharisireg umbusagsiyen wal tibag ane hiyag nisaruk lit teg," uruk latfag. Paulusen Yesus wene men Olukap tibag ane men hiyag isibag ane fahet ari uruk latfag. 19 Ari uruk latfareg Paulus ino Areopagus silimu hondoholug libareg, "Haren alem keron uruk lahenon tu nir oho nonoluk atmisiyen sebe roho hiyag nisimin, 20 nik ane inamap turuk lahenon nit hol hulen hiyag nisimin," uruk latfag. 21 O Atena welatfag inap men ap pohon men arimano wina ane tuk fug angge we alem keron eneg enehiyeg toho holtuk latfag inap welatfag. 22 Welatfagma Paulus ino Areopagus silimu ino in atfareg ele uruk lit, "Atena hinap nori, hiniknisi unumbusagsiyen turuk latfag hag toho hiren oho nit fahet palimu wereg peruk lahebon ununuk fano leho ferukmu anden yet hisaruk lahi. 23 An hit hinibam aru walinggoho laruk lit yet harikikon hiren palimu wereg peruk lahebon arimano fahet inibam usa ibam witikibon harikik. O winon arimano ununuk weregma harikik angge famen we misig eneg te 'Unuk nenepelehon' suwaloho hahare ferikibon harikik. Hiren unuk henepeleg angge famen leho feruk lahebon ino fahet anden ketiya hiyag hisamin. 24 Allahn kinangma werehon mun angge man angge wal tibahon ino pohol ha kinang ha seneg lit werehon ino ap kinangmonen usa ibam witukon fam At welam fug teg. 25 Aren mun angge man angge ap obog toho og isaruk lit sat kilap eneptuk lit fanowap eneptuk lit werehen Aren Ninggikmu nungge-nungge eleg ulug ap kinangmon unubam og Netep peruk eleg. 26 Ap misig wal tibareg at ino famen ap kinangma werehon obog toho wereg atfagma inibam hili wal taneg imbibareg noenam welamuhupteg eleg amuhup Aren hili imbibag. 27 Nit ap kinangmon nunumbahalug yatma wereg eleg angge famen An yami Nabuhupteg hiyag Naptuk lit Nubam inindi wenggel Niyaruk lamuhup peruk. 28 Ninikni Allah ino famen eneg nit nenebe nonoluk fano wereg lit ninine werehen lebe ruruk lahe. Ari hag toho sini alem wiliptuk inap hit sehelimu werehonen enesini yunggultuk lit, 'Nit ap kinangmon welaheyon aruma poholma werehonen indag nenepfag,' urusa. 29 Nit welaheyon aruma poholma werehonen indag nenepfagma ili ruruk angge men fano-fano angge men helep famen ininggik fano inaben laltusa angge arimano At poholma werehon ino men wirim tuk fug teg. 30 Allah unuk enepeleg toho wereg lit turuk latusa ane ari Aren ambolma emberisireg ketiya ap obog toho kema-kema werehonen siyag ane ari umbusuhup ulug hiyag isaruk. 31 Ap obog toho kinangma werehon unubam unggum werehon misihim Anden pikit toho kong tuhuk ulug sali imbibag. Tuhu ane ari ap misihen unggum kong tuhu ulug At ino unduhuk fibag. Unduhuk ferik iyahon tu fahet ap obog tohowen onoluk amag ulug ap warehon wereg ambehen ketiya Olukap tirisi," ulug hiyag isibag. 32 Ari ulug hiyag isibagma ap welatfahon arimanowen ap war atukon onoluk atuk ane fahet hiyag isarukmu hol hibareg it winonen pulup turukmu it winonen te, "Eke sambil oho ari hag toho eneg hiyag nisarukmu holuhuk," uruk latfag. 33 Ari uruk latfagma Paulus ino it embeselug libagma 34 ap piren hinahan Paulus men mangno atfareg inindi fano roho wenggel haruk latfag. It wenggel haruk latfahon ununuk te misig Dionisius Areopagus sili palu atfag inap arimano onowe misig men hiyap unuk Damaris misig men ap winon eke it men ambiyeg welatfag.

Kisah Rasul-Rasul 18

1 Welatfagma Paulus ino o Atena embeselug o Korintus libag. 2 Korintus libareg Yahudi ahun misig unuk Akwila, ibam te Pontus ahun ino uhe Priskila men ambiyeg o Italia embeselug o Korintus watfareg weregma Paulus ino it weregma libag. Ahun uhe itano o Korintus watfag ane ari hun Klaudius ap suwon Kaisar inowen te Yahudi inap o Roma welam fug teg ulug obog toho yanggal enepfagma watfag. 3 Yahudi ahun ino uhe men wereg ambeg Paulus ino libareg sum o sabo ungga saltukon uruk ahun watfareg weregma an oho it men sum ungga saltukon ambiyeg uruk lamuhuk ulug it men welatfag. Paulus ino oho sum ungga saltukon uruk ane oluk ahun welatfag. 4 Wene uruk sambil hari Sabat Paulusen likiya hupmu sembahyang uruk ibamen wene hiyag isaruk lit Yahudi inap men Yunani inap men arimanowen Yesus fahet tem toho peruk lamuhup ulug hiyag isaruk latfag. 5 Hiyag isaruk lit weregman Silas men Timotius men o Makedonia embeselug at wereg ambeg watfagma sum uruk ane imbisibareg wene likiya hupmu hiyag isaruk lit Yesus ino Mesias wereg ulug Yahudi inap fag toho hiyag isaruk latfag. 6 Hiyag isarukmu Yahudi inap arimanowen at men seliyap tibareg abilit turuk latfagma Paulus asum fam ul welatfahon it unubam tel isibareg ele hiyag isaruk lit, "Henemep hininggareg hununggulmu wambukag. An siyag ane tirikik fug angge famen hiren ari ehepma Allah unuk enepeleg inap wereg ambeg hiyag isa lahuk," ibag. 7 Ari ibareg wene uruk ibam ino embeselug wilip atfareg ap misig unuk Titius Yustus ino Allah fahet akol toho wereg ahun ibam sembahyang uruk ibam men ahandip toho wirigmu welatfag ahun ino ambeg kibag. 8 Hun Krispus ino sembahyang uruk ibam seneg ahun wereg lit at men umalikisi ibam werehon men Yesus Nonowe ulug tem toho wenggel haruk latfag. Korintus inap anggolo roho Paulusen hiyag isarukmu holtuk lit tem toho peruk latfahon arimanowen ikma pilap neneplihip ibag. 9 Misihim sambil Paulus nohoruk lit nei og harukmen Ninikni Allahn Paulus fam Ele uruk lit, "Hele eleg angge welaruhun fug. Ap wene hiyag isaruk lit hakol toho welam fug. 10 Anden hat fet hasugmu ap ekeyen oho huwabuk fug teg laruhu. O pumbuk aru wereg inap an numalikisi anggolo wereg," ibag. 11 Ari ibagma Paulus o ino weregman mo misig pikalem falfaliken atfagma Allah wene it sehelimuwen hiyag isaruk latfag. 12 Hiyag isaruk lit weregman ap suwon misig unuk Galio Akhaya kinang seneg laruhu ulug lahapfagma Yahudi inap arimano mangno atuk lit Paulus men suwahal uruk latfareg at lisoho hondoholug unggum kong turuk ambeg walug libag. 13 Walug libareg hiyag isaruk lit, "Hun aruwen wene Musan haharoho imbibahon apmayap turuk lit haharoho werehon embeselug Allah hinindi fam eneg wenggel haruk lamuhup ulug hiyag isaruk," ibag. 14 Ari ibagma Paulusen nele imin ulug turukmen ap suwon Galio inowen Yahudi inap unubam ele uruk lit, "Hit Yahudi hinap nori, hiren unggum walug wahebon ari siyag ane men aben tuk fug teg ane men walug walepma fano walug wahasa ulug anden unggum kong tele. 15 Angge famen alem walug wahebon aru henele atog fahet ap ununuk fahet atam haharoho imbibag ane fahet suwahal ehepteg walug wahepma unggum ari anden kong tuk fug tehen henemu kong tilihip," ulug per enepfareg 16 unggum kong turuk ibamen yanggaloho wilip enepfag. 17 Yanggaloho wilip enepfagma Yahudi inap arimanowen Sostenes sembahyang uruk ibam foroho ahun ino senetfareg unggum kong turuk ibam irahamen yik angge watuk latfagma Galio inowen enemu tukag ulug ilen eneg yer isibag. 18 Paulus ino o Korintus tot welatfareg ori arimano unubam o Siria lahuk ulug hi enepfareg ik ahum keyen laruk latfag. Ik ahum keyen lamin ulug o Kengkrea libareg Yahudi inap turuk latfag ane roho pikalem ari fam noruk kong nabuhup ulug sali ibag sambil ino hikir atfagma oruk kong tibag. Kong tibagma larukmen Priskila men Akwila men itano ambiyeg laruk lit 19 o Efesus libareg it piren itano o Efesus welatfag. O ino welatfareg Paulus amu eneg Yahudi inap sembahyang uruk ibam weregma kibareg it men enele uruk latfag. 20 Enele uruk lit hat nit men tot anunu roho welamuhuk ulug alele wibag angge famen aren te fug ibareg 21 Allahn an nubam fano lamihin ulug hiyag nutuk halug fobik pen hisa waruhuk ulug hi enepfareg o Efesus ino embeselug ik ahum keyen o Kaisarea libag. 22 Kaisarea libareg kinang keyen o Yerusalem laruk lit Allah wene holtuk inap hi enepfareg o Antiokhia libag. 23 O Antiokhia ino tot welatfareg embeselug laruk lit Galatia keyen Frigia keyen tulug laruk lit wene holtuk inap obog toho inindi yuwahap enebil laruk latfag. 24 Welatfagma Yahudi ahun misig unuk Apolos ibam Aleksandria ahun o Efesus watfag. Wene fam haharoho imbibahon alem oluk teg lit ele ine roho uruk ahun welatfag. 25 Atam Yesus wene fahet aben milalfagma asukun fano reg lit ele ine roho Yesus fahet fano hiyag isaruk latfag angge famen Yohanesen ap ikma pilap enepfag ane fahet eneg oluk teg latfag. 26 Yahudi inap sembahyang uruk ibamen ambong se roho wene hiyag isarukmu Priskila men Akwila menen holfareg at hondoholug inibam kilapfareg Allah wene seleg toho Apolos hiyag utuk latfag. 27 Apolos ino Akhaya nindig aruhuk ulug hiyag isibagma ori wene holtuk inap arimanowen suwesingga onori Akhaya werehon fahet emberuk lit, "Nenere Apolos hit henembeg waruhu angge re hondoko hinibam kilabuhupteg let turuk lamuhup," ulug suwesingga haharoho imbibag. Apolos ino Akhaya libareg at ino Allahn ineyap turukmu wene holtuk inap hiyag isaruk lit ap anggolo ler eneptuk latfag. 28 Apolos ino kel ta fug angge atam wene haharoho imbibahon kim haruk lit Mesias ino Yesus fahet uruk ulug fag toho hiyag isibagma Yahudi inap enele apma atfag.

Kisah Rasul-Rasul 19

1 Apolos ino o Korintus weregma Paulus ino o pumbuk tom alem ke wereg inap wene hiyag isil noruk latfareg o Efesus libag. O Efesus ino Yesus umalikisi wene holtuk inap enembeg libag. 2 Libareg kapal isaruk lit, "Hiren wene fahet tem perikipmu Allah hime fanowon hunubam atisi ano," ibagma iren te, "Eleg-o, Allah hime fanowon haren ehenon ari holtukuk fug," ibag. 3 Ari ibagma Paulusen it kapal isaruk lit, "Hit ikma pilap heneptuk lit ap sa unuk urusareg pilap heneptusa," il larikim iren te, "Yohanes unuk fam ikma pilap neneptusa," ibag. 4 Ari ibagma Paulusen hiyag isaruk lit, "Yohanesen ikma pilap eneptuk latfag ane ari siyag ane turuk lahebon embeselihip ulug komo eneptuk lit ikma pilap eneptuk latfag. Pilap eneptuk latfag inap arimano wene hiyag isaruk lit, 'Yesus an nombolim waruhuwon ino fam eneg hinindi wenggel haruk lamuhup,' uruk latfag," ulug Paulusen hiyag isibag. 5 Hiyag isibag ane ari hol hibareg Yesus unuk fam pilap nenepmihin ulug heng tibagma ikma pilap eneptuk lit 6 Paulusen inggik ununggulmu imbibagma Allah hime fanowon it unubam wambik watfagma enele nin atfagma Allah wel turuk latfag. 7 Allah wel turuk latfahon arimano ap nisanggowen welatfag. 8 Paulus ino sembahyang uruk ibamen ambong se roho wene hiyag isaruk lit weregma pikalem hinahan libag. Wene hiyag isaruk lit Allah ap obog toho Inikni aruhu ane fahet inindi anggarap enepfag. 9 Inindi anggarap enepfagma ap winon inindi sohu roho welatfahon arimanowen Allah wene ninirim ulug ap anggolo enelukema enebug uruk lit abilir eneptuk latfag. Abilir eneptuk latfagma Paulus o sembahyang uruk ibam embeselug nir oho nori men nenemu welamuhuk ulug enele uruk ibam hun Tiranus inowen foroho latfag ibam inowen likiya hupmu hiyag isaruk latfag. 10 Hiyag isaruk lit weregma mo ilig am wirig am turukmu piren atfagma Yahudi inap men Yunani inap men Asia kinang fam wereg inap obog toho Allah wene fahet onoluk atfag. 11 Allahn Paulus fam ap kinangmonen tuk fug teg ane poholmonen turuk ane turuk lit 12 sum Paulusen lisag puhun turuk latfahon men wan tibahon men wibareg ap ouk warukon unubam emberikim ouk warukon fano atuk lit siyag angge it unubam werehon wilip atuk latfag. 13 Welatfagma Yahudi inap usane onoluk inap welatfahon kinang ino walingguruk lit ap unundama siyag angge werehon wilip amusa ulug Yesus unuk ap unubam saplangge wal haruk lit, "Paulusen Yesus unuk urukon ari fam huluwap heneptuk lahe," uruk latfag. 14 Ari til noruk latfahon arimano usa ahun imam onowe Yahudi ahun unuk Skewa ino umalikisi sabiren itanowen til noruk latfag. 15 Ari til norukmen siyag angge ap misig undama werehon inowen ele uruk lit, "Ununuk uruk lahebon Paulus men Yesus men noluk angge famen hit sa menen uruk lahep," ibag. 16 Ari ibareg siyag angge undama wereg ahun inowen hik tombo lahibareg unubam wororog tik wamburuk lit waroho yinggi fisibareg sobir eneptuk lit unusuruken o inowen wilip atuk lit sum hog toho embeselug enembilan kilipnu laruk lit mep tep-tep laruk latfag. 17 Ari tibag ane fahet Yahudi inap men Yunani inap men Efesus werehon obog toho arimano onoluk atfagma it obog toho enekolen Yesus unuk palimuwap turuk latfag. 18 Yesus fahet we tem toho wenggel haruk lit ap anggolo watfareg siyag ane ari-ari turukuk ulug ap iniline fag toho uruk latfag. 19 Usane uruk latfag inap anggolo watfareg usane turuk angge haharoho foroho latfahon andog toho walug watfareg ap obog toho iniline yale feseruk latfag. Usane hahareg latfahon arimano yalfahon ari ayeg waroho welepma hahen uang inggila suwon eneg teng-teng angge (lima puluh ribu uang perak) welep hag toho yalfag. 20 Ari roho tibagma Ninikni Allahn wene suwap turuk lit ineyap tibag. 21 Obog toho ari tibagma Paulusen o Yerusalem lahuk ulug Makedonia keyen Akhaya lahukteg Yerusalem lahuk ulug wenggel hibag. Wenggel hibareg, "O pumbuk ari obog toho pen isil lahukteg o Roma oho pen isa lahuk," ibag. 22 Ari ibareg o Asia tu welaruhukteg waruhuken hit tam Makedonia lalihip ulug otsi piren Timotius men Erastus men mon enepfareg at o Asia welatfag. 23 Welatfagma Allah wene fahet enele anggolo sahaltuk lit ngik-ngog hum toho uruk latfag. 24 Ap misig unuk Demetrius ili ruruk angge wituk ahun o ino welatfag. Poholma hiyap wereg peruk latfahon unuk Artemis ino usa ibam o Efesus wiroho weregma aben hilalug larukon ulug o usa ibam toron se roho ili ruruk angge fam hun Demetrius inowen wiroho emberuk latfag. Wituk angge arimano aben hilaruk lit uang onggo anggolo og utukon arimano inikni Demetrius inowen umalikisi wituk inap tor angge og isa fug tehen anggolo og isaruk latfag. 25 Hun Demetrius inowen umalikisi wituk inap men umalikisi winon men palu enepfareg ele uruk lit, "Nori, niren wituk lahe angge ari fam onggo anggolo og nisarukmu nit fano welaheyon hit honoluk. 26 Ketiya hun Paulus ino waharisireg o Efesus inap tuma eneg fug, Asia kinang walinggoho werehon obog toho hiyag isaruk lit ap ininggiken laltuk angge ari poholmon hag toho wereg ulug wirim tuk fug teg uruk lit ap tuma inindi kahal enebil laruk ane ari hit hininggarehen hol harikipteg honoluk atisi. 27 Ari turuk ane aru niren wituk lahe angge aben ninirim uruk lit apmayap tuhup tohon Artemis ninisinga poholmon suwon aren usa ibam tuma wirihon ino oho eleg aruhu rohon. Artemis ninisinga suwon wereg angge re Asia inap tuma men ap kinangmon obog toho menen ubam sembahyang uruk lit at unuk palimu werehon ino eleg aruhu rohon," ulug hiyag isibag. 28 Ibag ane ari hol hibareg onolok anggolowen enele hum toho uruk lit, "Nit Efesus ninap fahet ninisinga poholmon Artemis mondabi palimu welaruhu," uruk latfag. 29 O pumbuk obog toho inap palu roho wereg lit ngik-ngog tibareg Makedonia inap Gayus men Aristarkhus men Paulus men ambiyeg libahon itano ininggik lisoho kililim-kililim walug watfareg sini yunggultuk latfag ambeg enebe mondeg angge imbisik libag. 30 Imbisik libagma Paulus it enembeg lamin ulug turukmen oriyen lamihin fug ulug alele wibag. 31 Alele wibagma Asia inap onowesi winon Paulus men ininggik ahandip toho welatfahon itanowen aben sini yunggultuk ambeg Paulus lamisi fuhen hiyag irik lalihip ulug ap mon enepfag. 32 Welatfagma ap sini yunggultuk ambeg palu roho wereg lit ngik-ngog turuk lit enele hum uruk latfag. Ap welatfahon arimano alem eke hag eke hag uruk lit inindi nonghong uruken ap misihen oho alem tu fahet uruk ulug inindi anggar atfag fug. 33 Inindi anggar atfag fugmu Yahudi inaben ap misig unuk Aleksander hat alem holuk toho hiyag isamihin ulug enelukeman lisoho unduhuk fibagma at inowen nele hiyag hisaminen henele imbisiyek ulug inggik kaya ribag. 34 Inggik kaya ribareg ele hiyag hisamin ulug turukmen tu Yahudi ahun ulug ap anggolowen onoluk atfagma enele hum-ham toho uruk lit, "Nit Efesus ninap ninisinga poholmon Artemis palimu welaruhu," urukmen eneg mo haya ruruk latfag. 35 Mo haya ruruk latfagma Efesus inap onowe suwon misig in atfareg nele imin ibagma ap anggolo arimano enele eleg angge welatfag. Enele eleg angge welatfagma hun inowen, "Hit Efesus hinap nori, nit Efesus ninap ninisinga poholmon Artemis suwon aruwen usa ibam fano foroho lit wirimangge poholman wambik watfahon ino oho fano roho foroho laheyon ari fahet ap kinangma werehon sa apelehon wereg? 36 Ari ap misihen oho elehap tuk fug tehen henele eleg angge wereg lit fano roho wenggel ha fug anggeyen alem ekeyon-ekeyon lahabuk fug. 37 Ap walug wahebon tiyan usa ibam wereg angge lisoho hik isarusareg unuk apmayap turusa fug angge famen ininggik lisoho og eneplug wahep. 38 Demetrius men umalikisi o wituk inap men unubam ap ariyen siyag ane turusa halug unggum kong turuk inap men o pumbuk tu onowesi suwon men wereg eleg? It obog toho wereg ambeg alem tu kong tulusan hondog eneplug lalusa. 39 Alem winon hiren sahaltul peruk lahebon oho wereg halug ap obog toho palu enebuhupteg henele fano roho sahaluhup. 40 Yoho alem eleg angge famen nenele hum toho ngik-ngog teheyon ari fahet aben alem suwon nunubam umbuhup tohon. Yoho teheyon aru fahet alem nunubam umbuhup halug niren hebeloho uk fug teg lamuhuk," ulug hiyag isibag. 41 Ari ulug hiyag isibareg ap palu roho welatfahon arimano hinibam lalihip ulug hiyag isibagma inibam libag.

Kisah Rasul-Rasul 20

1 Ngik-ngog turuk latfahon ino imbisibagma Paulusen ori wene holtuk latfag inap arimano wol enepfareg inindi yuwahap eneptuk lit hi enepfareg an Makedonia lamin ulug hiyag isibareg libag. 2 Makedonia keyen laruk lit ap Allah umalikisi werehon arimano unubam ele ine roho komo enebil laruk lit inindi yuwahap enebil laruk latfareg Yunani kinang fam libag. 3 Yunani kinang fam libareg weregma pikalem hinahan atfagma o Siria ik ahum keyen lahuk pibag. Ik ahum keyen lahuk peruk lit weregman Yahudi inaben wabul ulug turuk latfagma Makedonia keyen suhuloho nibam lahuk pibag. 4 Lahuk pibareg larukmu at men ambiyeg libag inap ununuk te: Pirus amloho Sopater Berea ahun ino men, Tesalonika inap piren Aristarkhus men Sekundus men, Derbe ahun Gayus men, Timotius men, Asia inap piren Tikhikus men Trofimus men it ari ambiyeg laruk latfag. 5 It tam libareg o Troas nit yet nenesug latfag. 6 Suburu roti sig elehon narukuk sul sono welatukuk ulug o Filipiyen laruk lit ik ahum ke larukmen hup uhanam atfagma o Troas luwareg it men ambi atuk uwareg weregman eneg o sabit atfag. 7 Hari Minggu ininggik sehelet misig atfagma suburu kuroho nul ulug palu atuk uwareg Paulusen nonori nit men welatfahon unubam nit sono lahuk ulug wene hiyag isaruk latfag. Hiyag isaruk lit weregman eneg hup humanoho atfag. 8 Nit hinawi welatuk uwag ambeg ino iral anggolo ambulpul turuk latfagma 9 kabini malik misig unuk te Eutikhus ino hinawi sok latukon iraham heriyeg latfag. Paulusen ele anunu roho uruk latfagma kabini malik ino il wirik toho welam fug teg latfagma noho ilen kungguk turuk latfareg mako hinawiyen imbilabi wambibag. O ino misig famen altap piren wirig latfagma aben malik ino inggik lit harukmen wambibag ambeg itanowen pinggi wareg latfag. 10 Pinggi wareg latfagma Paulus ino hinawiyen wambibareg malik warehon ino mako pug toho seneg lit ap arimano unubam, "Henele anggolo uruk lit uba yatuk eleg, malik aru oluk wereg," ibag. 11 Ari ibareg nin suhuloho hinawi lahibareg suburu men ahaluwe men nibareg ele nin anunu roho urukmen warukmen o sakan tibag. Sakan tibagma Paulus ino wilip atfareg laruk latfag. 12 At larukmu ap arimanowen malik kabiniyon ino oluk weregma hondoholug ibam imbisik libareg it obog toho enehiyeg anggolo haruk latfag. 13 Nit tam kou fam laharuk uwareg ik ahum keyen o Asos luwag. Paulusen, "Hit tam kou fam o Asos lalihip, an kinang ke lamin, lulteg o Asosen ambi amul," ibahon hikit toho luwag. 14 Luwareg at o Asosen ambi atuk uwareg Paulus kou fam lahibagma nit men ambiyeg ik ahum keyen Metilene luwag. 15 Likiyamon o inowen ik ahum keyen eneg luwareg Khios kinang horogma luwag. O ino noholug likiyamon Samos luwareg noholug nin likiyamon Miletus luwag. 16 Paulusen Efesus lahukmu alele og nenebuhupmu Asia kinang fam anunu roho welamuhuk tohon pikit lahuk ibahon hikit toho Efesus pisan isalug luwag. Ari roho ibag ane ari o Yerusalemen seni humon Pentakosta fahet esetuk sambil ino an elegma tuhup tohon ulug folo-folo lahuk pibareg ari ibag. 17 Miletus libareg wereg lit o Efesus penatua wene holtuk inap fer enesuhon arimano nambeg wamusan hondog enebik lalihip ulug Miletus inap mon enepfag. 18 Hondog enebik libareg watfagma Paulusen unubam ele uruk lit, "Nori, atam Asia kinang aru fam waharikikteg ak teberuk lit hit men wereg lit turuk latikik ane hit honoluk. 19 Nindi imbik wamburuk lit Ninikni Allah amingmingangge roho welatikik. Allahn indi wirik teg ano ulug wal niyarisimu Yahudi inaben nuwabul peruken uba anggolo yatuk lit welatikik. 20 Hit fano amag ulug obog toho hiyag isaruk lit tor angge oho hirako emberikik fug. Wene obog toho aru anden milal heneptuk lit ap obog toho wereg ambehen fag toho hiyag hisarikikteg hit hinibam palu ruruk latikip ambehen oho hiyag hisarikik. 21 Yahudi inap men Yunani inap men siyag ane iren turukon Allah unuk fam umbusuhupteg Nonowe Yesus Kristus fam we tem toho hinindi wenggel haruk lamuhup ulug hiyag hisarikik. 22 Yerusalem lahukmu nubam tuhup ane napeleg teg lit weregma Allah hime fanowon inowen ninggik lisoho hondog naplug larukmu an oho lahuk. 23 Allah hime fanowon inowen an o eke la o eke la turuk lahimu aben hinggik hele wat haptuk lit huwabuhup ulug hiyag nutuk. 24 An noluk welale ulug tor angge oho peruk lahi fug. Ninikni Allah indi nenesug lit wereg ane Nowe Yesus inowen hiyag isaruk laruhun ulug unduhuk nubaharisimu ari tuhup sambilen obog tebuhuk peruk lahi. 25 Nori, Allah palimu werehon fahet hiyag hisik oho henembeg waharikikteg hit men ambiyeg welatukuk angge famen fobik hit obog tohowen an norohole niyahup fug ulug ketiya an noluk toho welahi. 26 Ap eke mondabi war atuk ambeg welaruhu halug an nubam hat siyag ulug alem nubam umbuk fug teg, ari fahet yoho tem toho hiyag hisaruk lahi. 27 Anden Allahn peruk ane obog toho hiyag hisaruk lit misig oho hirako emberikik fug. 28 Allah hime fanowon inowen Allah ambohom fer enesug lamuhup ulug hit unduhuk hunubaharisimu hininggareg hinil wirik toho wereg lit honori Allah umalikisi arimano Amloho Yesus amep fam ayeg waroho warisiyon fano fer enesug lamuhup. 29 An eleg aruhukmu olomene siyahon inal ke het-pet tohon hit sehelimu wamuhupteg ninindi ulug hunumbahuk fug angge hunusuruk lit siyahap henebuhup ane ari an noluk. 30 Hit henesehelimuwen ap enele sibiling-sibiling ane uruk inap arimano in amuhupteg Yesus umalikisi ke fanowon embeselug nit ninibil amag ulug hiyag hisahup. 31 An hit min wereg lit likiya hupmu alpal isa fug angge hit misig-misig fahet uba yatuk lit komo henebil larukmen mo ilig am wirig am turukmu hinahan atisi ane ari fahet wenggel haruk lit hinil wirik toho welamuhup. 32 Nori, ketiya Ninikni Allah indi henesug lit werehon ino Inggikmu hunumbaharuk lahi. Ap Aren mumal eneptisiyon arimano obog toho og hisahuk ulug sali ibahon ino At awene fanowon ino famen og hisaruk lit fet henesug laruhu. 33 Uang men fano-fano angge ili ruruk angge men sum wan turukon men an og nimiyek ulug heng heneptikik fug. 34 Ninggareg ninggik fam wit tarikikon eneg nori men an men naruk latukukon ari hit honoluk. 35 Ari roho yabuk wituk lit ap inine elehon ler eneptuk lamuhuk ulug mun ane man ane turuk latikikon hiren oho yet niyarikip. Yet niyahupteg hiren oho turuk lamuhup ulug wirimangge turuk latikik. 'Mun angge man angge ap og isaruk ane fahet henehiyeg hahup, hebeloho waruk ane fahet henehiyeg ha fug teg,' ulug Yesus inggarehen ibag ane ari hiren wenggel haruk lamuhuben anden hiyag hisaruk latikik," ulug Paulusen hiyag isibag. 36 Obog toho ari hiyag isibareg Paulus ino elenggen fam hur atfareg it obog toho arimano men sembahyang ambiyeg ibag. 37 Sembahyang ibagma it arimanowen uba anggolo yatuk lit Paulus mako pug toho hi ribag. 38 Paulusen nin fobik norohole niyahup fug ulug hiyag isibag ane fahet iren fong watfareg Paulus ninindi ulug inindi siyag atfareg kou fam ik ahum keyen lamisi ulug ik ayegma imbisik libag.

Kisah Rasul-Rasul 21

1 Nonoriyen nit fahet inindi anggin toho uba yatukmu embeselug nit ik ahum keyen pikit o Kos laruk uwag. O ino noholug likiyamon o Rhodos luwareg o ino noholug likiyamon te o Patara luwag. 2 Luwareg o inowen kou winon o Fenisia pikit larukon hiyaharuk uwareg kou ino fam kuruk uwareg ik ahum keyen Fenisia fil luwag. 3 Laruk lit o Siprus nininggik hare fil weregma pisan isalug o Siria fil laruk latuk uwag. Larukmen mun angge man angge kou ino undama werehon arimano o Tirus Siria kinang famon fahet wibag angge arimano kou ngi ahun inowen o ino wili fesemin pibagma Tirus luwag. 4 Yesus umaliki wene holtukon o ino welatfahon pen isil laruk lit weregman o sabit atfag. O ino weregma Allah hime fanowon inowen Yesus umalikisi arimano hiyag isarukmu Paulus o Yerusalem lahun fug ulug komo ribag. 5 Komo ribag angge famen lul puwag li sakan tibagma laruk latuk uwag. Yesus umalikisi arimanowen unuhesiyet unumalikisiyet nit hondog nenepfareg o pumbuk ino embeselug ik ayegma nunumbahik libag. Ik ayegma nunumbahik libagma nenelenggen fam hur atuk uwareg sembahyang uruk uwag. 6 Sembahyang uruk uwareg it mako pug toho hi eneptuk uwareg nit kou fam kurukmu it inibam libag. 7 It inibam libagma nit ik ahum keyen o Ptolemais luwareg wene holtuk inap o pumbuk ino werehon arimano hi eneptuk uwareg it men hup misihim nohoruk uwag. 8 Noholug likiyamon o pumbuk inowen embeselug o Kaisarea luwareg hun Filipus ibam kuruk uwag. O Yerusalemen ap sabiren suburu og isaruk lamuhup ulug unduhuk fisibahon itano misig Filipus ino weregma luwareg at men ambiyeg welatuk uwag. 9 Hun Filipus ino aholani uhan tuhumon aben oho elehon Allahn ler eneptukmu fulu ane turuk latfahon welatfag. 10 Hup piren hinahan welatuk uwagma ap misig unuk Agabus Allahn let turukmu fulu ane turuk latfag ahun eke o Yudean nit nenembeg watfag. 11 Nit nenembeg watfareg Paulus alunggu ke pug teg angge wibareg inggareg inggik uyug pug tubat tibareg ele nit hiyag nisaruk lit, "Alunggu ke pug teg angge tu ngi rohon ino Yahudi inaben o Yerusalemen hele wabuhupteg ap ino Allah unuk enepeleg inap ininggikmu umbuhup ulug Allah hime fanowon inowen hiyag nitisi," ibag. 12 Ari ibagma hol haruk uwareg nit men Yesus umalikisi arimano obog tohowen Paulus fam o Yerusalem lul fug ulug alele waruk uwag. 13 Alele waruk uwag angge famen Paulusen te, "Hiren nungge fahet uba yatuk lit an nindi siyahap naptuk lahep? Ninggik eneg hele wat nabuhup peruk lahi fug, we nebe oho Yesus unuk fahet o Yerusalemen war aruhuk halug fano peruk lahi," ibag. 14 Ari ibagma niren komo ruruk uwareg alele waruk uwag angge famen nenele holfag fugmu niren Ninikni Allahn peruk ane famen eneg teko lahu peruk uwareg nenele uruk ane umbusuwag. 15 O Kaisarea hup pirenam hinahanam welatuk uwareg o Yerusalem lahuk ulug nenesum tug turuk uwareg luwag. 16 Laruk lit Kaisarea inap wene holtukon winon oho nit men ambiyeg laruk uwag. It arimanowen nit hondog neneplug ap misig unuk Manason ibam nunumbahik libag. At ino Siprus ahun famen wene atam holfag ahun ibam ino nohoruk uwag. 17 Nohoruk uwareg likiyamon o Yerusalem larukmen nonori wene holtuk inaben enehiyeg toho inibam hondoko kilap nenepfag. 18 Noholug likiyamon Paulus men nit obog toho men Yakobus pen hul ulug larukmen penatua arimano oho obog toho Yakobus men palu roho welatfag. 19 Welatfagma Paulusen hi enepfareg Allahn an let naptukmu Allah unuk enepeleg inap hiyag isarikik ulug it welatfahon arimano unubam su aneyet tor aneyet obog toho tintiloho hiyag isibag. 20 Hiyag isibagma hol hibareg iren Allah wel turuk latfag. Wel turuk latfareg it arimanowen Paulus hiyag utuk lit, "Nare, Yahudi inap teng-teng angge wene fano ulug holtusareg Musa wene oho fano peruk lit hikit toho turuk ane yet hamihin. 21 Yahudi inap famen Allah unuk enepeleg inap sehelimu werehon arimano unubam haren hiyag isaruk lit Musa wene ari embeselihipteg hunumalikisi enembilahap paltuk lahep ane embeseruk lit hinikni umban ibag ane embeselihip ulug hiyag isaruk lahenon ari holtusa. 22 It arimanowen hat tuma waharikin ane holtusareg onoluk atisimu ketiya nanggintul? 23 Ari fahet niren ul ane aru hol himin. Nit sehelimu tuma ap uhan tam sali urusareg onoruk kong teg eleg angge wereg. 24 It itano men ambiyeg Allah ibam kuhuben uwan olma kuk fugmu hininggik hunuyug puhun toho umabuhupteg it onoruk kong enebuhuben olma kuhupteg Allah fahet umbukag ulug haren it ininggikmu og isahun. Ari roho turuk lit og isahunmu ap arimanowen yet hiyahupteg hat fahet holtusa ane enele si uruk peruk lit aren oho Musan ibag ane hikit toho turuk ulug onoluk aruhu. 25 Allah unuk enepeleg angge famen wene holtukon arimano fahet niren nenele sahaltukukteg wam usa ane turuk lit yaltuk ambohom men mep men wam ambiyang helmako watukon men na fug angge pabi ane tuk fug ulug suwesingga haharoho emberukuk," ulug it arimanowen Paulus hiyag itfag. 26 Ari ulug hiyag itfagma likiyamon Paulusen ap itano hondog eneplug ininggik unuyug puhun toho umatfareg it itano onoruk kong eneptukon sali horog ahama Allah fahet wam hubu lahaplihip ulug imam inap hiyag isamin pibareg Allah ibam kibag. 27 Allah fahet hubu lahaptuk ane o sabirenam obog arik oho sambil ino Yahudi inap winon Asia kinang famen watfag inap arimanowen Paulus Allah ibam weregma yet hibag. Yet hibareg ap winon inindi kahal enepfagma Paulus sen hibareg 28 enele ngik-ngog uruk lit, "Israel hinap let nenebik maniyek! Nit Israel ninap aruma apmayap neneptuk lit Musa wene min Allah ibam tu min apmayap tuhup ulug ap kema-kema werehon obog toho hiyag isaruk latisi ahun tu hemek. Ketiya hun aruwen Yunani inap winon hondog eneplug wahareg Allah ibam fanowon tu siyahap tehek," ulug enele hum toho uruk latfag. 29 Iren uruk latfag ane ari Trofimus Efesus ahun ino tam Paulus men ambiyeg kebunggalma larukmu yet hibag ane fahet Allah ibam aru hondoholug kehek pibareg enele hum toho uruk latfag. 30 Enele hum toho uruk latfagma o pumbuk ino wereg inap obog toho palu arik watfareg ngik-ngog turuk lit Paulus sen hibareg inggik kililim toho lisoho walug o Allah ibam inowen selma imbisik wilip atfareg Allah ibam sok ine roho latfag. 31 Ine roho latfareg Paulus pinggi ware fusul ulug turukmen sehen seneg inap onowe ino fam o pumbuk Yerusalem obog toho ngik-ngog turuk ulug hiyag itfag. 32 Hiyag itfagma hun inowen amingmingangge men sehen seneg inap men wol enepfareg folo-folo ap palu roho kibareg ngik-ngog turuk ambeg ino libag. Larukmu ap arimanowen yer isibareg Paulus watuk latfag angge famen ininggik kobog isibag. 33 Ininggik kobog isibagma sehen seneg inap onowe ino Paulus iraham libareg, "Hun aru senetihipteg hele ineyon piren fam pug tiyek," ulug amingmingangge hiyag isibareg, "Hun aru unuk sa, siyag ane nungge tehekma watuk lahep," ulug ap welatfahon arimano kapal isibag. 34 Kapal isibagma ap arimanowen enele eke hag eke hag uruk lit sahal palaluk uruk latfagma hun inowen fuki roho holfag fureg sehen seneg inap inibam Paulus hondoholug libag. 35 Hondoholug libareg yal alma watfareg turukmen ap anggolo arimano miyaloho waharuk latfagma sehen seneg inap arimanowen Paulus paya roho olma kilapfag. 36 Olma kilaptukmu ap anggolo arimano mondeg angge waharuk lit, "Hun ari mondabi il hiraho fisiyek," ulug enele hi roho uruk latfag. 37 Paulus ino sehen seneg inap inibam olma kilabul ulug turukmu aren, "Tot hubam nele imin ano," ulug onowe ino fam heng til larikim aren, "Yunani inap enele hat holuk ano? 38 Horog ketiya Mesir ahun ekeyen ap inindi kahal eneptisireg sehen wimiyek irisireg anggenma hondog eneplug larisi ahun ino hat te fug?" ulug kapal hibag. 39 Kapal hibagma Paulusen, "An Yahudi nahun, nibam Tarsus o pumbuk suwon Kilikia kinang fam werehon ino fam welahi. Ap anggolo aruma unubam nele hiyag isaminen heng haptuk lahi," ibag. 40 Ari ibagma sehen seneg inap onowe inowen fano hiyag isamihin il larikim Paulus yal fam itano unduhuk lit ap arimano fam henele ulug inggik kaya ribagma it enele teng toho imbil larikim Ibrani enele roho hiyag isaruk latfag.

Kisah Rasul-Rasul 22

1 "Nori, niknisi, hiren un ane an nubam lombog tirikipmu anden seleg toho hiyag hisaminon aru holeg lamok," ibag. 2 Ari ibagma ap anggolo arimanowen ap tuwen Ibrani inap enele roho hiyag nisaruk ulug hol hibareg enele eleg angge welatfagma Paulusen, 3 "Nori, an Yahudi nahun welahi. Indag napfag ambeg o Tarsus Kilikia kinang fam werehon inowen indag napfagma o tuwen nebe su atikik. Nunumba Musa wene fahet hun Gamaliel inowen tintiloho milal naptuk latisimu hit welahebon Allah fahet henesukun fano roho turuk lahep hag toho anden oho Allah fahet nasukun fano roho turuk latikik." 4 "Anden oho Yesus wene holtuk inap mug eneplug laruk lit pinggi unusuruk latikik. Unusuruk lit ap men hiyap men sen eneplug ininggik hele waroho penjara kilap eneptuk latikik. 5 Ari roho turuk latikik ane aru imam onowesi suwon men hiniknisi suwon palu roho wereg inap menen yet niyarusareg it obog toho onoluk teg lit wereg. Ari roho turuk lit o Damsyik lahukteg Yesus wene holtuk inap arimano sen eneptuk lit Yerusalem hondog eneplug waruhukteg penjara kilap enebuhuk ulug suwesingga it unubam heng eneptikik. 6 Heng eneptikikteg o Damsyik horogma larukmen o unukoho mo anum pulmu weregman famen umbagpag humon poholman nubam wambik waharisimu 7 kinangma ying atikikteg Ele hol harukmen, 'Saulus, Saulus, nungge fahet An nuwatmin ulug mug Naplug waharuk lahen?' urukmu hol harikikteg, 8 'Nowe, Hat san uruk lahen?' irikikmu, 'An Yesus Nazaret nahun haren Nuwatmin ulug mug Naplug wahenon inowen uruk lahi,' irisi. 9 Irisimu ap an men welatuson arimanowen oho asinandi umbagpag turukon ino yet harusa angge famen At ele nubam irisi ane holtusa fug. 10 Holtusa fugmu anden, 'Nowe, anden nungge turuk laruhuk,' ulug kapal harikikmu Aren, 'In atmihinteg o Damsyik lamihinmu o inowen haren turuk laruhun ane aben hiyag humuhup,' ulug hiyag nitisi. 11 Hiyag nutukmen asinandi inowen nil hubun atisimu nori ambiyeg waharukukon arimanowen ninggik sen naplug o Damsyik numbahik larusa. 12 Larikikteg weregman o Damsyik ino ap misig unuk Ananias Musa wene hikit toho turuk lit fano ane turukmu Yahudi inap obog toho o Damsyik welatuson arimanowen at fahet fano peruk latusa ahun welatisi. 13 At ino an niraham waharisireg ele uruk lit, 'Saulus nare, hil fenggen amin,' irisimu nil fenggen atikikteg at yet harikik. 14 At yet harikikmu aren ele nubam uruk lit, 'Nunumbusagsi Inikni Allah inowen Aren peruk ane holuk amag ulug mumal haptisireg At pikir ane turuk Ahun ino yet hahunteg At ele ambilik fam wilip atukon holtuk laruhun ulug unduhuk hubaharisi. 15 Haren yet haruk lit holtuk lahen ane aruma ap obog toho iniline fag toho hiyag isaruk laruhun. 16 Nungge fahet ketiya hindi nonghong uruk lahen?' irisireg, 'Nare, in amin, siyag ane turuk latikinon Aren puhunap hapmisiyen ikma pilap nabukag peruk lit Yesus unuk fam sembahyang uruk lamin,' ulug hiyag nitisi." 17 "Yerusalem suhuloho watlug Allah ibam kirikikteg sembahyang uruk lit fulu roho yet harukmen At yet harikik. 18 At yet harikikmu Ele nubam uruk lit, 'An fahet haren hiyag isahunmu holuhup fuhen o Yerusalem aru embeselug folo-folo wilip aruhun,' irisimu 19 anden, 'Nowe, Hat hawene holtuk inap o sembahyang uruk ibam arimano eke fam eke fam laruk lit ininggik hele war enebeheg unuseheg penjara fam kilap eneptuk latikik ane fahet it onoluk. 20 Hat hamingmingangge Stefanus pinggi ware feserusa sambil ino an oho wereg lit fano ware feseruk peruk lit at watuk inap enesum anden foroho latikik,' ari irikikmu 21 Aren te, 'Allah unuk enepeleg inap enembeg lamihin ulug yatma mon haptuk lahi angge re lamihin,' ulug nubam hiyag nitisi," ulug hiyag isibag. 22 Ari ulug hiyag isibagma Paulusen tam ibag ane fahet ap anggolo arimanowen fano holfag angge famen atogma ibag ane fahet hol hibareg enele hum toho uruk lit, "Ap aru hahon kinang tu fam welaruhu fuhen il hiraho fisiyek, oluk welaruhu rohon ware fisiyek," uruk latfag. 23 Enele hum toho uruk lit enesum nonggoloho hik isibareg olohulong ha roho pohol fil hik isaruk latfag. 24 Ari turuk latfagma sehen seneg inap onowe inowen ap anggolo aruma enele nungge fahet uruk noluk atmisiyen, "Paulus olma walug kilihipteg watuk lit alem haltihip," ulug otsi unubam hiyag isibag. 25 Hiyag isibagma sehen seneg inaben Paulus wabul ulug hele waroho e fam pug tibibagma Paulusen sehen seneg ahun unduhuk latfahon ino fam ele uruk lit, "Hiren alem fuki roho haluk fug anggeyen Roma ahun wabuk teg lahep?" ulug kapal hibag. 26 Kapal hibagma sehen seneg ahun ino Paulusen ibag ane hol hibareg owe ambeg libareg Paulusen ari ehek ulug hiyag utuk lit, "Ap ino Roma ahun werehen at ubam nungge timihin," ulug kapal hibag. 27 Kapal hibagma sehen seneg inap onowe ino Paulus ambeg libareg kapal haruk lit, "Hat we tem Roma hahun welahen?" ibagma Paulusen, "Yu-a, we tem haren ehen ari," ibag. 28 Ari ibagma sehen seneg inap onowe inowen, "An oho Roma nahun aruhuk ulug uang onggo anggolo Roma inap iniknisi og isarikik," ibagma Paulusen, "An oho nikni Roma ahunen indag napfagma Roma nahun welahi," ibag. 29 Ari ibagma sehen seneg inap Paulus wabul ulug hele watfahon arimanowen oho ibag ane hol hibareg hele lole feselug enekolen folo-folo libag. It larukmu onowe ino oho Roma ahun famen hele wariyek ulug hiyag isihi pibareg akol hibag. 30 Sehen seneg inap onowe inowen Yahudi inaben Paulus fam turuk ane ari alem nungge fahet turuk ulug fuki roho noluk alep peruk latfag. Peruk latfareg nohibareg likiyamon imam onowesi suwon men Yahudi inap iniknisi suwon wol enepfareg palu enepfag. Palu roho weregma Paulus inggik hele loloho hondoholug it wereg ambeg watfag.

Kisah Rasul-Rasul 23

1 Watfareg Paulusen ap suwon palu roho welatfahon arimano yer isibareg ele uruk lit, "Nori, Allah olohotma indam oho siyag ane tirikik fureg yoho oho nindimu siyag toho wenggel haruk lahi fug," ulug hiyag isibag. 2 Ari ulug hiyag isibagma imam onowe suwon unuk Ananias inowen ap Paulus iraham werehon unubam Paulus ambilik sahaloho ware fisiyek ulug hiyag isibagma ware fisibag. 3 Ware fisibagma Paulusen ap suwon ino pet turuk lit, "Har oho Allahn sahaloho huwaruhu. E ubahat undama fubut teg angge famen selma ka yanggowon lahaptukmu fano wereg peruk hag toho hat welahen. Hat tuma heriyeg lit Musa wene hikit toho unggum kong turuk lahi peruk lahen angge famen Musa wene ino sobir isaruk lit ambilik sahaloho ware fisiyek ehen," ibag. 4 Ari ibagma ap welatfahon arimanowen Paulus pet turuk lit, " Imam onowe suwon Allah unduhuk ferisiyon ino fam nungge fahet pet turuk lahen?" il larikim Paulusen, 5 "Nori, at ino imam onowe suwon wereg angge famen an napelehen ihi. 'Hiniknisi suwon unubam siyag ane uhup fug,' ulug haharoho imbibahon ino an noluk," ibag. 6 Ari ibareg ap welatfahon arimano Saduki inap men Farisi inap mangno roho wereg ulug oluk atfareg aren ele hiyag isaruk lit, "An oho Farisi nahun welahi, nikni Farisi ahunen indag nasuhen, ap war atukon Allahn onolukap enebuhu ane fahet an hondog naptug wahasama tuma unduhuk lahi," ibag. 7 Ari ibag ane ari hol hibareg it ap anggolo palu roho welatfahon arimano Saduki inap enemu Farisi inap enemu pul ke minggir atfareg suwahal uruk latfag. 8 Suwahal uruk latfag ane ari Saduki inaben ap war atukon onolukap enebuhu fug, ap hime men malaikat men eleg peruk latfag angge famen Farisi inaben wereg peruk latfagma 9 suwahal su atfag. Musa wene onoluk inap Farisi welatfahon arimano in atfareg enele ine roho uruk lit, "Ap tuwen siyag ane tirisiyon misig oho haruk lahe fug. Malaikaren ano ap himeyen ano ubam hiyag itisi ane hiyag nisaruk," uruk latfag. 10 Enele ngik-ngog tibagma sehen seneg inap onowe ino ap aruman Paulus al senggeloho wabuk ohoreg pibareg otsi wol enepfareg Paulus it sehelimuwen hondoko walug olma kilihip ulug hiyag isibag. 11 Hubanggo nohorukmen Yesus at iraham watfareg ele uruk lit, "Hindi se roho welamin. An nubahet o Yerusalemen hambong se roho hiyag isaruk lahen hag toho o Roma lahunteg oho hakol eleg toho hiyag isaruk laruhun," ibag. 12 O sakan tibagma Yahudi inap arimano hirahoma palu atfareg at ware fesuhuk ulug enele sahaltuk lit at pinggi ware fesuhukteg eneg suburu men ik men nahuk ulug sali watfag. 13 Sali watfag inap arimano enebe teng misig nubam hilag lahabeg arimano welatfag. 14 It arimano imam onowesi men Yahudi inap iniknisi men enembeg libareg enele uruk lit, "Suburu men ik men na fug angge welamuhukteg Paulus ware fesuhukteg eneg suburu men ik men nahuk ulug sali warehe. 15 Sali warehe angge re hit men ap suwon palu roho wereg lit enele uruk inap menen ambiyeg sehen seneg inap onowe ino hiyag utuk lit, 'Niren hun Paulus ino fuki roho kapal hahuken nenembeg hondoholug waruhun,' ulug heng tik lalihip. Heng tik lalihipmu at hondoholug waharukmu niren wabuhuken kema kahaleg lit welamuhuk," ulug hiyag isibag. 16 Ari ulug hiyag isibagma Paulus ereken ondohowon amloho ino at abug ibag ane ari hol hibareg Paulus hele waroho weregma watfag. Watfareg Paulus weregma kimin ulug sok foroho ahun ino fam heng tibareg olma kibareg Paulus hiyag utuk lit, "Nami, aben huwabuhuk ulug habug ehesa ane holihi," ulug hiyag itfag. 17 Amlohowen hiyag itfagma Paulusen hol hibareg sehen seneg ahun misig wol tibareg, "Malik aru hondoholug honowe ambeg walug lalihipmu aren an nubam ehek ane hag toho honowe hiyag itmisi," ibag. 18 Ari ibagma sehen seneg ahun inowen malik ino owe ambeg hondoholug libareg, "Malik aruwen ele hubam imisiyen Paulus hele waroho werehon inowen an wol nabehekteg hondoholug lag ehekma hondoholug wahi," ibag. 19 Ari ibagma sehen seneg ahun onowe inowen malik ino inggik seneko amumu hondoholug libareg, "Namloho, haren an hiyag nitmin pehen ane in," ibag. 20 Ari ibagma malik inowen, "Nikni, Yahudi inap enele sahaltusareg ap suwon palu roho wereg ambehen Paulus ino fuki roho kapal hahuken o sono at hondoholug waruhun ulug heng habusa. 21 Ari ulug heng habusa angge famen haren it enele holuk fug. Ap teng misig nubam hilag lahabeg arimanowen nami wabul ulug kema kahaleg lit welamuhup. It arimanowen suburu men ik men na fug angge hinik wereg lit Paulus wabuhukteg eneg nahuk ulug sali watusareg aren hondoholug waruhu ano eleg ano ulug hele holeg lit wereg," ibag. 22 Ari ulug hiyag itfagma sehen seneg inap onowe inowen malik ino fam hibam lamihinteg at ambeg yonggo lahi ulug ap winon hiyag isa fug ulug komo ribagma ibam libag. 23 Malik ino libagma sehen seneg inap onowe inowen otsi piren wol enepfareg hiyag isaruk lit, "Fit seneg inap teng sabiren men wam kudan ha eneplug laruk inap teng piren nubam hilag lahabeg men sehen seneg inap teng sabiren men yoho hubanggo o Kaisarea lalusan palu enebiyek. 24 Wam keledai piren hinahan Paulus walug laluson fahet ilili felihipmu it obog toho arimanowen Paulus fano welaruhuwen hondoholug nonowe suwon kinang seneg ahun Feliks ambeg hondoko imbisik lalusa," ibag. 25 Ari ibareg suwesingga eke haharoho emberuk lit, 26 "An Klaudius Lisias inowen hat nowe suwon fano hahun Feliks hi haptuk lahi. 27 Hun tu Yahudi inaben senetusareg wabul ulug turukmen Roma ahun wereg urukmu holtikikteg Yahudi inap ininggikmu angge notsi menen taluk eneptukuk. 28 Taluk eneptukukteg nungge fahet turuk ulug alem yami ruhuk ulug Yahudi inap iniknisi suwon palu roho wereg ambeg hondoholug larikik. 29 Hondoholug larikikteg kapal isarukmen we Yahudi inap inikni umban haharoho imbibag ane siyahap tuhu ulug alem ubam emberuson eneg hiyaharikik. Alem suwon ubam embelug penjara fam kila fusuk hahon oho ware fusuk hahon oho eleg latisi. 30 Eleg latisi angge famen Yahudi inap winonen at ware fesuhuken kema kahaluhuk ulug enele sahaltusa ane fahet an hiyag nirik waharusa. Hiyag nirik waharusama at ino notsiyen hondoko hat hambeg imbik lalihip ulug mon eneptuk lahi. Alem walug waharusa inap unubam anden unggum ari kong tuk fug tehen at ambeg walug lahup ulug hiyag isarikik," ulug suwesingga haharoho imbibag. 31 Suwesingga haharoho imbibagma onoweyen otsi hiyag isibahon hikit toho sehen seneg inap arimanowen Paulus hubanggo hondoholug o Antipatris libag. 32 Sakan tibagma likiyamon sehen seneg inap winon suhuloho inibam Yerusalem watfagma wam kudan ha eneplug laruk inap eneg Paulus hondoholug o Kaisarea libag. 33 O ino libareg ap arimanowen suwesingga ino onowe suwon Feliks ino og utuk lit Paulus hondog hirik wahe ulug og itfag. 34 Ap suwon Feliks inowen suwesingga kim hibareg Paulus kapal haruk lit, "Hat hibam pumbuk kema hahun," ulug kapal hibag. Kapal hibagma Paulusen, "An Kilikia nahun," ibagma hol hibareg, 35 "Unggum hubam emberusa inap tuma wamuhupmu alem yami ruhuk," ibareg Herodes ibam foroho latihip ulug otsi hiyag isibag.

Kisah Rasul-Rasul 24

1 Ininggik fuwabenam welatfareg imam onowe suwon Ananias men Yahudi inap iniknisi suwon men unggum kong turuk ane oluk ahun unuk Tertulus men watfag. Paulus fahet alem imbibahon ap suwon kinang seneg ahun ino hiyag umul ulug watfag. 2 It palu roho wereg ambeg Paulus hondoholug watfagma Tertulus inowen ele hiyag isaruk lit, "Feliks nikni, hat fano hahun, haren fet nenesug lahenma aben nunubam siyag ane tuk fug angge fano welahe. Haren ki nenesug lit nit Yahudi ninap nunubam fano ane anggolo turuk lahen. 3 Haren fano ane nit nunubam anggolo turuk lahenma likiya hupmu nenehiyeg anggolo haruk lahe. 4 Hat sehet anggolo roho weregma nit nenele anggolo hat hubam ul fuhen hat hindi fanowon inowen niren tot ulon ariya hol hamihin ulug hubam heng haptuk lahi. 5 Ap tu yowil amben siyahon hag toho werehon nit obog toho nonoluk. Yahudi inap o pumbuk kema-kema werehon aren eneg ninindi nonghong nisaruk. At tu Nazaret inap nit men hili roho welaheyon onowe tu. 6 Allah ibam fanowon aren siyahap timin ulug turukmen niren senetukukteg ninikni numban ibag ane hikit toho unggum kong tul perukuk. 7 Ari perukuk angge famen sehen seneg inap onowe Lisias ino waharisireg olok toho pet neneptuk lit nininggikmuwen taluk neneptisi. 8 Taluk neneptisireg haren alem haluhuwen ambeg lahup ulug hiyag nisarisimu wahe. Hat hinggarehen at kapal hamihinteg niren ehe ane fahet tem toho ehesa ulug holuk atmisi," ibag. 9 Ari ulug hiyag itfagma Yahudi inaben oho aren tem toho ehek ulug enele ine roho uruk latfag. 10 Ari uruk latfagma kinang seneg ahun inowen haren oho hele imihin ulug inggik kaya ribag. Inggik kaya ribagma Paulusen ele uruk lit, "Nikni, mo-mo angge ilig am wirig am tirikim Yahudi inap fahet unggum kong turuk hahun hat welahenon an noluk. Ari noluk tehen iren alem an nubam embehesa ane fahet hat holohotman fag toho imin. 11 An sembahyang imin ulug o Yerusalem waharikikteg hup nisanggowenam eneg welatikikon hat holuk atmisiyen it kapal isamihin. 12 Allah ibamen oho sembahyang uruk ibamen oho selma ap wereg keyen oho laruk lit ap misig men oho suwahal uk fug angge ngik-ngog tiyek ulug ap inindi kahal eneptikik fug. 13 Un ane nubam lombog turukon aru alem tu fahet ehe ulug fag toho inamap tuk fug teg. 14 Iren tam wene men hili roho welahe eheson ino holtuk lit nit niniknisi unumbusagsi Inikni Allahn ibag ane hikit toho turuk lahi. Turuk lahi ane fahet anden fag toho hat holohotman uruk lahi. Musa wene men Allah wene hiyag isaruk latfag inap arimanowen haharoho imbibahon men arimano fahet tem toho imbibag ulug wenggel haruk lahi. 15 Ap siyag ane turukon fano ane turukon Allahn onolukap enebik oho waruhu ulug iren mangno ruruk hag toho anden oho mangno ruruk lahi. 16 Alem ari fahet Allah olohotman oho ap kinangmon onolohotman oho nindimuwen siyag ane wenggeluk fug angge nasukun fano roho yami ruruk lahi. 17 Nori wereg ke norukmen mo-mo angge larisimu iren hori og isahun ulug inindiyen emberuson arimano ininggikmu og isaruk lit Allah fahet hubu lahabuhuk ulug suhuloho o Yerusalem waharikik. 18 Waharikikteg namu wereg lit ap unubam nele uk fug angge Allah ibamen ninggik nuyug puhun toho umatukmu Yahudi inap o Asia werehon arimanowen yet niyarusa. 19 Ari turukmu yet niyarusa inap arimano hat hambeg walepteg aren ari turuk latisi ulug hiyag hirik walepma ari fano. 20 Ketiya ap tuma wahason aruman niniknisi suwon wereg ambeg hondoko numbahik larusama siyag ane tirikikon ari-ari tirisi ulug holtuson hiyag humusa. 21 An iniknisi sehelimu unduhuk nubaharusama nele uruk lit, 'Ap war atukon onoluk amuhup irikik ane fahet tuma unduhuk nubahakep,' ulug nele we tot ita irikikon fahet eneleyen werehap turuk ano?" ulug Paulusen hiyag itfag. 22 Ari ulug Paulusen hiyag itfagma Feliks ino Yesus wene fahet oluk teg lit unggum ari undaman fobikap tuhuk pibareg, "Sehen seneg inap onowe Lisias ino tuma waruhumu eneg unggum ari kong tuhuk," ibag. 23 Ari ibareg otsi sehen senehon onowe ino fam, "Hiren Paulus fano roho foroho lit weregma oriyen let tik waharukon fahet yanggal enebuk fug," ulug hiyag itfag. 24 Hup winako welatfareg Feliks men uhe Yahudi hiyap unuk Drusila ino men watfareg Yesus Kristus fam wenggel haruk ane hol haminen Paulus hondohik aliyek ibag. 25 Hondohik aliyek ibagma Paulus watfareg wene hiyag utuk lit pikir ane turukon men inggarehen indi imbik wamburukon men Allah fobik unggum kong tik waruhu ane men fahet hiyag utukmen Feliks ino akol hibareg ele uruk lit, "We ita hiyag nesehenma lamihin. Nin hiyag nisamisi puhukteg halug fobik wol habuhuk," ibag. 26 Feliks ino undaman Paulusen uang og nuruhu pibareg Paulus likiya hupmu wol tulug enele uruk latfag. 27 Mo piren libagma Feliks pilaptuk lit ubalmangge Perkius Festus lahapfagma hun Feliks inowen hele loloho wili fesele angge famen Yahudi inap inindi enehiyehap enepmin ulug Paulus penjara fam welamag ibag.

Kisah Rasul-Rasul 25

1 Hun Festus ino Yudea kinang seneg laruhun ulug ap suwon lahapfagma o Kaisarea hup hinahanam welatfareg o inowen Yerusalem libag. 2 Yerusalem libareg weregma imam onowesi men Yahudi inap iniknisi suwon men at ambeg watfareg Paulusen ari-ari turuk latisi ulug hiyag utuk latfag. 3 Hiyag utuk lit, "Haren nit ninindi nenehiyehap neneptuk lit Paulus Yerusalem wamag ulug wol tuhun," ulug heng tibag. Heng tibag ane ari unundaman Paulus funggalma waharukmu kahaluhukteg wabuhuk peruk lit heng tibag. 4 Heng tibagma Festus inowen, "Paulus o Kaisarea penjara weregma an oho tuma we tot welaruhukteg suhuloho o Kaisarea lahuk peruk lahi," ibag. 5 "Hit hiniknisi aren tirisi ane onoluk inap arimano an men o Kaisarea lahukteg at iline siyag ane tirisiyon wereg halug fag toho hiyag nisahuben ambiyeg lahuk," ibag. 6 Ari ibareg hun Festus ino hup likinenam ano numenam ano o Yerusalem welatfareg suhuloho o Kaisarea watfag. Watfareg likiyamon, "Nenele sahaltulteg unggum kong timinen Paulus hondohik lalihip," ulug otsi hiyag isibag. 7 Paulus it palu roho wereg ambeg hondoholug watfagma Yahudi inap Yerusalemen watfahon arimano at walinggoho in atfareg enele anggolo uruk lit siyag ane ari-ari tirisi ulug un ane anggolo ubam lombog turuk latfag angge famen aren alem tu tirisi ulug fag toho uk fug teg latfag. 8 Ari uk fug teg latfagma Paulusen ninggareg fahet nele imin ulug in atfareg ele uruk lit, "Anden Musa wene faher oho Allah ibam faher oho Kaisar ubam oho siyag ane tot tirikik fug angge famen hiren un ane nubam lombohap naptuk lahep," ibag. 9 Ari ibagma Festus inowen Yahudi inap inindi enehiyehap enepmin ulug Paulus kapal haruk lit, "Unggum aru o Yerusalemen kong tuhuken fano lahuk peruk lahen?" ulug kapal hibag. 10 Kapal hibagma Paulusen, "An welahi ambeg tuma oho Kaisaren unggum kong turuk ambeg welahireg tuman oho unggum kong tuk teg. Anden Yahudi inap unubam siyag ane tor angge oho tirikik fuhon ari hat tem toho holuk teg. 11 Anden we tem toho siyag ane tirikik halug siyag ane tirikikon hikit toho nuwabuhupmu fano war aruhuk. Alem nubam emberukon si ane uruk lit un ane nubam lombog turuk halug ap misihen oho ap inindi enehiyehap enepmin ulug it aruma ininggikmu numbahuk fug teg. Haren Yerusalem lamisi peruk lahen halug an ketiya Kaisar ambeg lamin," ibag. 12 Ari ibagma Festus inowen otsi unggum kong turuk inap men enele sahalfareg, "Kaisar ambeg lamin ehenma ambeg lahun," ibag. 13 Hup piren hinahan welatfagma ap suwon Agripa men uhe Bernike men itano Kaisarea hun Festus hi rul ulug watfag. 14 It itano watfareg weregman Festus inowen Paulus ubam unggum imbibahon fahet hiyag isaruk lit, "Feliks ino ibam laruk lit ap hele warehon eke embeselug larisiyon tuma wereg. 15 An Yerusalem larikikmu imam onowesi men Yahudi inap iniknisi menen alem siyag ane tirisiyon hiyag nutusareg pinggi ware fesuhun ulug heng naptusa. 16 Heng naptusama anden hiyag isaruk lit, 'Ap winonen ap eke fam unggum ubam emberuk halug alem yami ruruk lit siyag ane turuk ahun ino kapal ha fug anggeyen nit Roma ninaben unggum kong tuk fug teg lahe. At siyag ane turuk ahun ino kapal harukmu inggareg fahet hebeloho uk fug angge weregma ap winon enehiyehap enebul ulug ware fisiyek uk fug teg lahe,' irikik. 17 Ari ulug hiyag isarikikmu it men ambiyeg tuma waharukukteg noholug likiyamon nenele sahaltul ulug at ino hondohik aliyek irikik. 18 Ubam alem emberusa inap walinggoho wereg latuson arimanowen aren siyag ane tirisiyon fahet fag toho ulusa perikik angge famen ap misihen oho aren siyag ane tirisi ulug fag toho urusa fug. 19 Fag toho urusa fug anggeyen we it enewene fahet eneg enele sahaltuk lit ap misig tam war atfahon unuk Yesus fahet Paulusen At tem toho Oluk atfareg wereg ulug hiyag isarisi ane fahet suwahal urusa. 20 Suwahal uruk latusama alem ari nangginoho kong tuhuk ulug nindi nonghong uruken o Yerusalemen alem ari kong tuhuben lahun ulug kapal harikik. 21 Kapal harikikmu Paulusen Kaisar ambeg lahuk irisireg Kaisaren alem kong tuhuwen mangno ruruk lit penjara welaruhuk irisi. Ari irisimu anden Kaisar ambeg monde fuhuk ulug penjara foroho lit welahi," ibag. 22 Ari ibagma Agripa inowen Festus fam, "Anden oho ap ino inggarehen ele urukmu hol hele peruk lahi," il larikim Festus inowen, "Sono at ele holuhun," ibag. 23 Ari ibagma noholug likiyamon Agripa men uhe Bernike men lul ulug eneliliyangge ap suwonen lahaptuk angge lahapfareg enemingminganggeyen hondog eneplug unggum kong turuk ibam ino kurukmu sehen seneg inap onowesi men o pumbuk ino wereg inap iniknisi men obog toho kibagma Festus inowen Paulus hondohik aliyek ulug ap monde fibag. 24 Paulus hondoholug watfagma Festus inowen ele uruk lit, "Agripa nikni men hit obog toho tuma kik wahebon men nori! Yahudi inap obog toho arimano Yerusalem werehon men tuma werehon menen hun tu fahet enele anggolo sahaltuk lit abug uruk ahun ino tu wereg, yet hemek. Yahudi inap an nambeg waharusareg ngik-ngog turuk lit hun aru abi roho welaruhu fuhen folo-folo il hiraho fisiyek uruk latusa. 25 Ari uruk latusa angge famen alem ubam embelug il hiraho fusuk ane eleg latisimu at inggarehen Kaisar ambeg lahuk irisimu anden Kaisar ambeg lahun ulug nele emberikik. 26 Nele emberikik angge famen aren siyag ane tirisiyon Kaisaren kim hahu ulug suwesingga haharoho umbukon alem eleg latisi. Eleg latisimu hit obog toho hinil fam, hat nikni Agripa oho halukema at ino hondoko imbik wahimu hiren kapal halihipmu aren siyag ane tirisiyon alem wereg halug suwesingga Kaisar fahet haharoho umbuhuk. 27 Ap eke siyag ane tirisi fuhon unggum ubam eleg angge famen hele waroho werehon saplangge Kaisar ambeg monde fuk fug teg peruk lahi," ulug hiyag isibag.

Kisah Rasul-Rasul 26

1 Ari ulug hiyag isibagma Agripa inowen Paulus fam, "Hat hinggarehen turuk lahen ane fahet in," ibagma Paulus inowen henele ulug inggik kaya ribareg ele uruk lit, 2 "Agripa nikni, Yahudi inaben un ane nubam lombog turuson fahet yoho hat holohotman fag toho iminon fahet nahiyeg toho welahi. 3 Yahudi inap ikni umban turuk latfag ane men iren ketiya turuk ane men hat holuk teg lahenma anden hiyag hitminon haren fano roho holeg latmihinen heng haptuk lahi. 4 Atam oho nori sehelimu o Yerusalem welatikikmu an kabinimuwen angge ak teberikikteg turuk latikik ane Yahudi inap obog tohowen niyarusa. 5 Nunggul unuk Farisi wereg lit nenewene tam haharoho imbibahon fahet angginon ha rulug laruk latikikmu it obog toho yet niyarusa angge re inindi fano wenggel haruk lit hahen tem toho uruk ulug hiyag hetlep. 6 Allah niniknisi unumbusagsi unubam sali ibahon hikir amag ulug mangno ruruk latikik ane fahet unggum nubam emberusama tuma unduhuk lahi. 7 Allahn sali ibahon hikir amag ulug nonori nununggul unuk nisanggowen welaheyon arimano oho likiya hupmu Allah ubam fuki roho wenggel haruk lit mangno ruruk. Nikni Agripa, mangno ruruk lahiyon aru fahet Yahudi inaben alem nubam emberusa. 8 Nungge fahet Allahn ap war atukon onolukap enebuhu urukon fahet si ane peruk lahep? 9 Hiren peruk lahep hag toho anden oho ari peruk lit Yesus Nazaret ahun ino Unuk nine roho elehap tuhuk peruk latikik. 10 Ihi ane ari o Yerusalemen oho turuk latikik. Imam onowesi arimanowen ari turuk laruhun ulug hiyag nutusama wene holtuk inap anggolo ininggik hele waroho penjara fam kilap eneptuk lit pinggi war atukon faher oho fano war amag peruk latikik. 11 Wene uruk ibamen unusuruk lit wene fahet sokowa fisiyek ulug enele ying eneptuk latikik. Nolok anggolo haruk lit o pumbuk wina ke larukon oho unusimin ulug mug eneplug laruk latikik." 12 "Ari turuk latikikmu imam onowesi ap suwon arimanowen o Damsyik lahunteg ari-ari turuk laruhun ulug hiyag nutuk lit komo naptusama o ino lamin ulug laruk latikik. 13 Nikni Agripa, kema larukmen o unukoho pul famen asinandi humon poholman nubam wambik waharisi. Asinandi ino mo il hag toho fug, il ineyon an men nori ambiyeg larukukon arimano men nenebene yatuk latisi. 14 Yatuk latisimu nit obog toho kinangma ying arik wamburuk lit anden hol harukmen Ibrani enele roho hiyag nutuk lit, 'Saulus, Saulus, nungge fahet An nuwatmin ulug mug naplug waharuk lahen?' irisireg hiyag nutuk lit, 'Lag ulug wanggun ambiyang morog tohon fam tung hiyahupmu hahap altowen nirim ulug miyaloho hik isa fug teg laruhun,' urukon holtikik. 15 Hol harikikteg anden te, 'Nowe, Hat san uruk lahen?' il larikim, 'An Yesus haren Nuwatmin ulug mug Naplug wahenon inowen uruk lahi. 16 Ketiya in atug welamin. Hat an namingmingangge wereg lit ketiya yet neyehenon oho fobik Anden hat hubam unug hahukon oho ap hiyag isaruk laruhunen Anden unduhuk hubahaminen hiline inam ahi. 17 Anden ap inibam o pumbuk kema-kema mon habuhukmu hele ying haptuk lit huwatukmu Anden windat haptuk laruhuk. 18 It ap arimano inil hupnihon fenggen atuk lit hik teg ambeg embeselug suhuloho seleg tegma waharuk lit Iblis inggik kobog isalug Allah weregma wamuhuben mon haptuk lahi. Ap fano amuhubon fahet tug toho foroho lahiyon it ininggikmu umbuhuken iren inindimu tem toho Nubam wenggel haruk lamuhupmu siyag ane iren turukon Anden nambolma umbusuhuk,' ari ulug hiyag nitisi. 19 Nikni Agripa, poholman nubam atisi ane ari misihim oho nirim ulug ele sobir isa fug anggeyen likiya hupmu nasukun fano roho holtuk lahi. 20 O Damsyiken ak teberikikteg o Yerusalem inap men Yudea kinangma werehon men Yahudi inap oho Allah unuk enepeleg inap oho wene hiyag isaruk lit siyag ane turuk lahebon embeselug Allah ubam hinindi wenggel haruk lit fano ane Allahn peruk ane hikir oho eneg turuk lamuhup ulug hiyag isaruk latikik. 21 Hiyag isaruk latikik ane fahet Yahudi inaben Allah ibamen an sen naptusareg nuwabul ulug turuk latusa. 22 Ari turuk latusa angge famen Allahn let naptisimu ketiya noluk wereg lit ap suwon toron obog toho wene hiyag isaruk lahi. Wene uruk lahiyon ari un ane uruk lahi fug, atam wene hiyag isaruk latfag inap men Musa menen haharoho imbibahon hikit toho hiyag isaruk lahi. 23 Wene hiyag isaruk lahiyon ari Mesias ino aben wabuhupmu Allah ap warehon wereg ambehen At atam Olukap tuhumu ap aruma werehon oho o pumbuk winon oho iral seleg fanowon unubam aruhu ulug Allah tam ari pibag ulug hiyag isaruk lahi," ibag. 24 Paulusen ari-ari turuk latikik ulug obog toho hiyag isibagma Festus inowen ele ine roho uruk lit, "Paulus, hat nenek turuk lit uruk lahen. Mun ane man ane noluk teg ulug alem yami ruruk lahenon ariyen nenek turuk lahen," ibag. 25 Ari ibagma Paulusen te, "Festus, hat fano hahun hiline nenek turuk lit uruk lahi fug. Anden uruk lahi ane fuki roho wenggel haruk lit pikir ane eneg uruk lahi. 26 Ap suwon Agripa aru oho alem anden uruk lahi ane fahet indi anggat tehen seleg toho uruk lahi. Hirahoman hirako turusa ane fahet uruk lahi fug, ap misig oho holtisi fuhon wereg eleg peruk lahi. 27 Nikni Agripa, Allah amingmingangge nabi atam welatfahonen hiyag isaruk latfag ane hindimu tem toho wenggel haruk lahen? Tem toho wenggel haruk lahen peruk lahi," il larikim 28 Agripa inowen, "Haren uruk lahen ane tot sebe roho elenma tem toho peruk lit wene holtuk ahun hag toho welale peruk lahi," ibag. 29 Ari ibagma Paulusen, "Anden Allah fam sembahyang uruk lit tot welamuhukteg ano amusun toho welamuhukteg ano we hat eneg fug, it obog toho tuma wereg lit nele holeheson oho inindi fano aruhumu an hag amuhuben Allah fam sembahyang uruk lahi. Hininggik eneg te an hag toho hele wat henebuhup fug peruk lahi," ibag. 30 Paulusen ari ulug hiyag isibagma ap suwon Agripa men kinang seneg ahun Festus men hiyap Bernike men ap obog toho it men horiyeg latfahon arimano oho in atfareg 31 wilip atuk lit it-it enele sahaltil laruk lit, "Ap ari siyag ane tirisiyon hikit toho penjara kilaptuk lit pinggi ware fusuk hahon te alem eleg laha," il laruk latfag. 32 Il laruk latfagma Agripa inowen Festus fam hiyag utuk lit, "Inggarehen Kaisar ambeg lahuk elep fugmu hahen penjaran hele loloho wili fisila," ibag.

Kisah Rasul-Rasul 27

1 Hit Italia lahup ibagma Paulus men ap winon ininggik hele waroho wereg latfahon arimano men haren hondog eneplug lahun ulug sehen seneg ahun onowe misig Kaisar amingmingangge unuk Yulius ino hiyag itfag. 2 Hiyag itfagma kou misig Adramitiumen watfahon ino o pumbuk obog toho Asia kinang fam wirihon arimano fene eke kil eke kil lamin ulug turuk latfahon ino fam kuruk uwareg luwag. Hun Aristarkhus Makedonia ahun ibam Tesalonika watfahon ino men ambiyeg luwag. 3 Noholug likiyamon o Sidon kuruk uwag. Yuliusen Paulus indi hibareg, "Hat sehet teg lahen angge og humusan hori pen isa lamihin," ulug hiyag itfag. 4 O ino embeselug ik ahum keyen larukmen homhomo neneluke fil waharuken Siprus kinang inowen mapmu regma aluke ke laruk latuk uwag. 5 Siprus kinang ino ik ahum pali keyen tulug Kilikia aluke keyen tulug Pamfilia aluke keyen laruk lit o pumbuk Mira Likia kinang werehon fam kuruk uwag. 6 O inowen sehen seneg inap onowe nit hondog nenepfag ahun inowen kou eke o Aleksandrian watfareg Italia lamin ulug turukmu hiyahibag. Hiyahibareg nit kou ino fam hondoko kilap nenepfag. 7 Kilap nenepfagma ik ahum keyen larukmen homhomo kou unggul filen waharuk lit ambol fil mon isa laruken folo-folo la fug tehen hup piren hinahan kou fam nohil laruk latuk uwareg o Knidus horogma luwag. Homhomowen unusuk hag ane turuken Kreta kinang aluke keyen lahuk ulug Salmone ambiyang pisan isalug laruk latuk uwag. 8 Nunusuk hag ane turuken Kreta kinang aluke ke orog-orog laruk lit kou winon imbik laruk ambeg unuk te "Inditmu Fanoma," o pumbuk Lasea horogma luwag. 9 Ari til larukmen amusun atfagma Yahudi inap hiyang welatfahon sali obog atfagma siyelu waharuk li horog atfareg ik ahum keyen laruk ane la fug teg latfag. La fug teg latfagma Paulusen hiyag isaruk lit, 10 "Nori, niren lul pehe angge famen siyeluwen kou ino halog turuk lit sum angge anggolo kilaptuson linggik-longgo uruk lit nenebe war amuhuk tohon pok amulteg welamul peruk lit yet haruk lahi," ibag. 11 Paulusen ari ulug hiyag isibag angge famen sehen seneg inap onowe inowen kou waruk ahun men ngi ahun men enele holtuk lit Paulusen hiyag isibag ane apmaya fisibag. 12 Inditmu kou kuruk ambeg ino sun li waharukmu amusun toho welam fug tehen ap kou fam welatfahon winon anggolo arimanowen, "Sun waharuk halug o Feniks lahukteg welamuhuken wal hul," eneg uruk latfag. O Feniks ino Kreta angginang fam weregma kou kuruk ambeg inditmu ino ik eleruk fil (selatan) men mo wamburuk fil (barat) men eneg seleg teg latfag. 13 Weregman ik eleruk (selatan) filen homhomo waharuk latfagma iren te ketiya o Feniks la hag teg peruk lit helep simbuk angginon hag angge kou seneg latmisi ulug ik ahummu pilapfahon ino lisoho kou fam kilapfareg ik ayeg hop-hop laruk latfag. 14 Tot larukmen siyelu humon Kreta kinang filen waharuk lit fu ruruk latfag. Siyelu ino yali filen ine roho waharuk latfag. 15 Siyelu inowen kou ino ha rulug laruk latfagma hebeloho kou unggul siyelu waharuk fil ino haluk fug teg latfagma haltuk ane embeseruk uwareg weregman siyelu inowen kou sungguk toho ha neneplug libag. 16 Ha neneplug larukmen ik anggen toron misig unuk Kauda ino alukema ha roho nunumbahik libagma lisag anggolo roho kou toron lisuruk uwareg kou suwon elma kumbi fam ililoho kilabik waharuk uwag. 17 Kou toron ino kilabik watfagma kou ino iken halog tuhu rohon ulug hele kumbi ineyon fam kalkal tibag. Kalkal tibareg siyeluwen Sirtis inditmu nunumbahik lamisi ulug sum kou fam ililig latfahon arimano fam siyelu kuhu rohon ulug loloho kou elma kilapfagman kou ino mase ruruk latfag. 18 Noholug likiyamon siyelu ino ambi ane eneg turuk lit nunusuk hag ane turuken sum angge kou elma kilapfag angge arimano ik ahummu hik isibagma linggik-longgo ibag. 19 Noholug o hinahaneg angge kou witukon angginen kou famen ininggareg ininggiken hik isibag. 20 Hik isibareg weregman unukoho mo wam fug angge hubanggo suhal hutuk tuk fug angge hinan hililip tegma siyelu fu rurukmu obog toho war amuhuk pibag. 21 Indam angge suburu na fug angge hinik wereg lit war amuhuk pibagma Paulus it sehelimu in atfareg ele uruk lit, "Nori, anden o Kreta pok amul irikik ane hit holtepman hahen nit nenebe fano wereg lit nenenggengge aruma oho hik isila fug. 22 Ketiya siyag toho welahe angge famen hinindi yuwag toho welamek ulug komo henepmin. Nit aruma welaheyon misig oho war aruhu fug, we kou amu eneg siyag aruhu. 23 An Allah amingmingangge roho wereg lit Nikni ngi reg lahiyon ino Ubam sembahyang urukmu Aren hubanggo malaikat misig monde fehekma niraham unduhuk lit 24 ele nubam uruk lit, 'Paulus nare, Kaisar ambeg lahunen hat hakol toho welam fug. Allahn hat Indi hasug lit weregma ap hat nim kou elma welahebon aruma misig oho war amuhup fug,' ehek. 25 Nori, ari fahet hinindi yuwag toho welamek. An hiyag nerehek ane ari ulug hiyag hisihiyon ari obog toho teko lahuwen Allah fam nindi wenggel haruk lahi. 26 Kou tuwen nit ha neneplug ik anggen misig fam nunumbahik lahu," ulug hiyag isibag. 27 Ik Adria ahum ke mase ril larukmen hup nunggul hiriken atfag. Hup humanoho atfagma kou waruk inap arimanowen ketiya kinang ilahe horog toho welahe pibag. 28 Ari pibareg hele wirimangge ino ik ahummu pilapfagma tung tibagma kim harukmen ik ahum yat teg lit wirimangge ino hili likin fumahen fam (dua puluh) atfag. Nin tot libareg wirimangge ino pilaptukmen hili nuwal fumahen fam atfag. 29 Nin larukmen helep fam tung turuk lit kou aru arap tuhu rohon ulug helep simbuk angginon hahon uhan itano hele kumbi ililoho kou olombik filen ik ahummu pilapfareg wereg lit folo-folo sakan tukag peruk latfag. 30 Ari peruk lit welatfareg kou waruk inap arimanowen kou embeselug hirag-hirag lul peruk lit enele si ane uruk lit helep simbuk eke kou unggul filen pilabul ibareg kou toron ino pilabul ulug turuk latfag. 31 Ari turukmu Paulusen yer isibareg sehen seneg inap onowe men otsi men hiyag isaruk lit, "Kou waruk inap aruma kou embeselug lalusa halug hit obog toho honoluk welam fug teg," ibagma 32 sehen seneg inap arimanowen kumbi kou toron ilili fibahon ino kong tibisibagma kou ino iken hilalug libag. 33 Sakan tik ohoma Paulusen suburu nalihip ulug hiyag isaruk lit, "Nori, siyelu eleg atmisi ulug mangno ruruk lit weregman eneg hup nunggul hirikenam suburu hinik welatikip. 34 Fano honoluk welamuhuben hit suburu tam nalihip. Hit aruma welahebon obog toho honoruk hununggulmu wilibihon misig oho heneko wambimisi fug," ulug hiyag isibag. 35 Ari ibareg suburu wibareg seneg lit it iniline Allah fam sembahyang ibareg kuroho og isibareg naruk latfag. 36 Kuroho naruk latfagma ap arimano oho inindi yuwag atfareg suburu naruk latfag. 37 Nit obog toho kou elma welatuk uwahon arimano nenebe teng-teng angge (dua ratus tujuh puluh enam) welatuk uwag. 38 It obog toho suburu nibareg enehummu atfagma kou se amag ulug roti anggen sum fam fani roho kilapfahon arimano ik ahum ke hik isibag. 39 Sakan tibagma huhelma indit teg ambeg ik ayegma tonggo reg ambeg fanoma yet hibag. Yet hibag ambeg ino enepeleg teg latfag angge famen indit teg ambeg ari kou imbik lul ulug enele ibag. 40 Helep simbuk ik ahummu pilaptuk angge ino kumbi kong toho helebet ik ahummu imbisibareg kou hebeltuk angge ino kani hul ulug hele lole fibareg sum homhomo fu ruruk lit kou walug laruk angge ino kou ik ilanma walug lawag ulug ilili fibag. 41 Larukmu ik yinggi ik ahumen mapmu reg latfahon ino fam kik turuk lit kou ino unggul fil yinggi palimu fano weregma olombik fil ik haglabut waharuk lit halog tibag. 42 Halog tibagma sehen seneg inap arimanowen ap hele waroho fer enesug laheyon ik ahum keyen laruk lit longgo uk nowen unusul peruk latfag. 43 Peruk latfagma sehen seneg inap onowe inowen Paulus oluk welaruhu undaman peruk lit, "Unusuk fug," il laruk lit, "Ap ik hurug onoluk toho larukon halug ik ahummu hik toho wambulusareg ilanma lalusa. 44 Ik hurug laruk ane enepelehon halug kou halog toho lin ehekon aruma walusareg seneko fobik onombolim lalusa," ulug hiyag isibagma it obog toho misig oho iken unusibag fugmu ik ilanma libag.

Kisah Rasul-Rasul 28

1 Iken nunusibag fugmu ik ilanma luwareg weregman aben Malta kinangma wahep ulug hiyag nisibagma nonoluk atfag. 2 Malta inap welatfahon arimanowen nit fahet inindi nenesug lit let neneptuk latfag. Osit naruk lit sunen hambuk uruk uwagma ap arimanowen indok humon munggalfareg yet ta maniyek ulug nit obog toho wol nenepfag. 3 Wol nenepfagma Paulusen esele wiroho wibareg indok yalfagma indok oloken pisanggo eke wilip atfareg Paulus inggikmu saluk teg lit welatfag. 4 Inggikmu saluk teg lit weregma Malta inaben yet hibareg, "Ap tu iken warehek fug angge famen pisanggowen warehekma oluk am fug tehen ap eke indam watisi lit teg. Ketiya ahime wahareg wat taruk," ulug it-it enele sahaltuk latfag. 5 Sahaltuk latfagma Paulusen pisanggo ino inggikmuwen teloho indokma hik isibareg welatfag. 6 Ap arimanowen fitmisireg waroho kinangma ying atmisi ulug amusun toho kim haruk lit weregman at fano unduhuk latfag. Fano unduhuk latfagma ap arimanowen ap tu kinangmon fug, poholmon wambik wahareg wereg peruk latfag. 7 Malta kinang welatuk uwag ambeg horogma kinang ino seneg ahun ap suwon eke ibam wirig latfag. Ap suwon unuk Publius inowen nit ibam hondoko kilap nenepfagma at nim weregma hup hinahan atfag. 8 Weregma Publius ino ikni ouk anggolo waruk lit ebe inahan turuk lit hasu ruruk lit olma yinggig latfag. Yinggig latfagma Paulus kibareg unggulmu inggik imbibareg sembahyang uruk lit hihitfag. 9 Hihitfagma Malta kinangma welatfag inap ouk warukon Paulus ambeg waharukmu hihir eneptuk latfag. 10 Hihir eneptuk latfagma enehiyeg anggolo roho wereg lit hi neneptuk latfagma nit lul ulug turukmen mun angge man angge og nisibareg hi nenepfag. 11 Pikalem hinahan o Malta welatuk uwareg kou o Aleksandrian watfahon misig fam kuruk uwag. Kou ino mo heriyegma siyelu waharuk li werehen Malta kinang fam inditmu ino watfareg welatfag. Enehangge kou ino fam piren umalik ununuk Dioskuri lombog teg latfag. 12 Kou ino fam luwareg Sirakusa luwareg hup hinahan welatuk uwag. 13 O inowen tulug ik ayeg keyen hop-hop laruk lit Regium luwag. O ino noholug likiyamon larukmen homhomo kou olombik filen miyal nenebil laruk latfareg nininggik pireneg angge o Putioli luwag. 14 O ino larukmen Allah wene holtuk inap enembeg luwagma iren nit men ambiyeg welamul ulug alele og nenepfagma hup sabirenam welatuk uwareg o Roma luwag. 15 Kema larukmen o Roma wene holtuk inap welatfahon arimanowen nit waharuk urukmu hol hibareg kema hondog nenebik lul ulug o Forum Apius men o Tres Taberne men nonolohotma waharuk latfag. It waharukmu Paulusen yer isibareg Allah fam Nikni ulug sembahyang ibareg indi se roho welatfag. 16 Luwagma Paulus penjara kilabuk fug angge o eke fam hamu welatmihin ulug hiyag itfagma sehen seneg ahun misig at foroho lit welatfag. 17 Inggik hinahanam welatfareg Yahudi inap onowesi unubam nele imin ulug Paulusen wol enepfagma watfareg weregma ele hiyag isaruk lit, "Nori, anden Yahudi inap fam siyag ane turuk lit nikni umban ibag ane oho apmayap tirikik fug angge famen o Yerusalemen hele wat naptusareg o Roma inap ininggikmu numbaharusa. 18 An fahet alem yami rurusareg alem nubam embelug nuwabuk hahon eleg latisimu inggik hele loloho wili fusul urusa. 19 Ari urusa angge famen Yahudi inaben inggik hele loloho wilibuk fug urusama anden Kaisar ambeg lahukteg nele uhuk irikik. Irikik ane ari Yahudi inap siyahap enepmin ulug irikik fug. 20 Ari fahet hit yet hisaminteg hunubam nele imin ulug wol henebihi. Israel inaben mangno rurukon ino fahet an ninggik hele wareg lahiyon tu niyaruk lahep," ulug hiyag isibag. 21 Hiyag isibagma iren at ubam enele uruk lit, "Nit nonori Yudea werehonen suwesingga hat fahet emberuson nit nenembeg waharisi fug. Nonori winon oho nit nenembeg waharusa fureg haren siyag ane tirikinon faher oho alem hiyag nisarusa fug. 22 Haren peruk lahenon ari niren holuhuken misihim hiyag nisahun. Wene tu fahet ap kema-kema werehonen ninirim urukon holtukuk," ibag. 23 Ari ibareg misihim nenele uhuken palu amuhuk ulug Paulus fam sali ibag. Sali ibag sambil ino hikir atfagma ap anggolo Paulus wereg ambeg palu arik watfag. Palu arik watfagma Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet seleg toho hiyag isaruk latfag. Musa men atam wene hiyag isaruk latfag inaben haharoho imbibag ane ari Yesus fahet haharoho imbibag ulug seleg toho hiyag isaruk latfag. Mo lahik waharukmu ak tibareg wene hiyag isarukmen hupmu atfag. 24 Wene hiyag isarukmu holfag inap arimano winonen tem toho hiyag nesehek perukmen winonen te si ane hiyag nesehek peruk latfareg ap arimano wilip atuk lit 25 enele eke hag eke hag sahaltil laruk latfag. Enele sahaltil wilip atikim Paulusen, "Anden nele misig iminon tu fuki roho holeg lamok. Allah hime fanowon inowen Yesaya hiyag utukmu tem toho niniknisi unumba fahet haharoho imbibag. 26 'Hinisanggo fam holuhup angge famen hinindimu honoluk aruhu fug, hinil fam hahup angge famen fuki roho hahup fug ulug hiyag isamihinen ap aruma enembeg lamihin. 27 It inil fam yet hahup tohon ulug inil hupni feserikik, inisanggo fam hol hahup tohon ulug inisanggo lare feserikik. Inindi fam wenggel hahup tohon ulug inindi sohuwa feserikik. An nambeg wamuhupteg hihit nenebin uhup tohon ulug Anden tebeserikik,' ulug Yesayan ari tem toho haharoho imbibag. 28 Allahn ap fanowap enebuhu ane tu o pumbuk winon Allah unuk enepeleg inap hiyag isahupmu iren holuhupteg tem toho peruk lamuhuben ihi ane ari honoluk toho welamek," ulug Paulusen hiyag isibag. 29 Hiyag isibagma Yahudi inap watfahon arimano laruk lit it-it umung-umung atuk lit enele sahaltil laruk latfag. 30 Libagma Paulus ino o onggo palfag ibam ino weregman mo piren atfagma ap ambeg watfahon obog toho hondoko ibam kilap eneptuk latfag. 31 Kilap eneptuk latfagma ap arimano Paulus ambeg la fug ulug alele og eneptuk inap elegma wene hiyag isaruk lit, "Ninikni Allah ap obog toho Inikni wereg," ulug, "Yesus Kristus Nonowe wereg," ulug akol eleg toho wereg lit ambong se roho wene hiyag isaruk latfag.

Roma 1

1 An Paulus Yesus Kristus amingmingangge welahiyon ino Allahn hat mon haptuk laruhuk ulug mumal naptisi. Mumal naptisireg wene hiyag isaruk laruhun ulug unduhuk nubaharisiyon inowen suwesingga tu emberuk lahi. 2 Allahn atam wene hiyag isaruk latfag inap arimano hiyag isaruk lit wene tu inam aruhu ulug unubam sali ibag ane fahet iren haharoho imbibag. 3 Haharoho imbibahon ari At amloho fahet imbibag. At amloho ino kinangman Dauren ondohowonen endetfag ulug aben peruk angge famen 4 Allah inggarehen peruk ane Namloho aru Anden indag tarikik peruk. Allahn Yesus ap warehon wereg ambehen Olukap tibareg unduhuk fibagma Yesus Kristus ino nit Nonowe atfag. 5 At amloho inowen turuk latisi ane ariyen nit ninineyap neneptisireg wene enepeleg inap enembeg lahupteg wene hiyag isahupmu An nunuk fam wenggel haruk lit An napma welamuhup ulug mon neneptisi. 6 Hir oho wene henepeleg hinap welatikip angge famen Yesus Kristus amingmingangge atikip. 7 Hit obog toho o Roma welahebon Allahn indi henesug lit wol heneptisireg mumal heneptisiyon arimano fahet suwesingga tu emberuk lahi. Ninikni Allah, Nonowe Yesus Kristus menen Unubabut fano reg lit hit hinindi yuwahap heneptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahi. 8 Hiren Allah fam tem toho hinindi wenggel haruk lahebon fahet o pumbuk kema-kema werehonen holtusama tam iminon anden Yesus Kristus unuk fam Allah Nikni uruk lit hit fahet sembahyang uruk lahi. 9 Likiya hupmu hit fahet sembahyang uruk lahiyon Allahn oho yet niyaruk lit Oluk teg. Allah amingmingangge roho wereg lit Amlohowen turuk latfag awene ino nahiyeg toho hiyag isaruk lahi. 10 Allahn fano puhureg lamihin uhu sambil misihim hit pen hisa waruhuk ulug Allah fam heng turuk lahi. 11 Anden wene fanowon og hisaruk lit hinindi wirikap henebuhuken pen hisa waruhuk peruk lahi. 12 An oho hir oho Allah fam ninindi fano roho wenggel haruk lit welaheyon ariyen hit men ambiyeg mangno amuhukteg an nindi oho yuwag aruhu. 13 Nori, anden indam angge hit henembeg waruhuk ulug misihim-misihim wenggel haruk latikik angge famen alem winon nubam atuk ane famen hit henembeg wam fug teg lahireg hit honoluk toho welamok. O pumbuk winon Yahudi inap eleg ambeg tirikik hag toho hit sehelimu anggen fanowon anden fok tuhukmu su aruhu ulug wenggel haruk latikik. 14 Yunani inap men Yunani inap fuhon men, alem onoluk inap men enepeleg inap men it arimano obog toho enengge anden paleg lahi. 15 Paleg lahi angge ari fahet hit Roma welahep hinap faher oho wene hiyag hisa waruhuk peruk lahi. 16 Wene fanowon aru fahet ninggali ulug hirag atuk lahi fug. Ap sa at ubam wenggel haruk halug wene fanowon inowen eneg atam Yahudi inap fanowap enebuhureg fobik Yunani inap oho Allah ineyon inowen fanowap enebuhu. 17 Allah wene fanowon aru famen Allahn ap ili og eneptuk ane inam atisi. Allah ubam likiya hupmu inindi wenggel haruk inap arimano eneg Aren fano peruk lit ili og enebuhu. "Ap indi pikit toho werehon ino Allah fam indimu wenggel haruk lit wereg ane ariyen oluk teg lit welaruhu," ulug haharoho imbibahon aru ihi ane hikit toho imbibag. 18 Ap kinangmonen Allah fahet ninirim peruk lit siyag ane turukon ari famen mondabi fanowon ino hondo rebeseruken Allah indimu olok harisi ane ari poholman ebenam atisi. 19 Ap kinangmonen Allah fahet onoluk am tehon ari Allah inggarehen inamap tibag ane ariyen onoluk teg lit wereg. 20 Allah ebe mondabi ine reg lit umbagpag turukon hirahoma weregma aben ha fug teg angge famen mun angge man angge kinangma werehon At inggiken wal tibareg seneg lit werehon ari famen inindi anggar atuk lit onoluk teg inaben nenepeleg ulug awiya wa fug teg. 21 Allah fahet onoluk teg angge famen At ubam Ninikni uruk lit wel turuk latusa fug. Amu angge fahet fano angge peruk lit inindi sohu roho wereg lit mondabi hik atisi. 22 Mun angge man angge fahet ninindi anggat teg lahe uruk angge famen enepelehen ket-ker ane turuk. 23 Allah mondabi fano werehon eleg am fuhon ino pilaptuk lit iren ubalmangge lahabul ulug ap kinangmon filik turukon men suwe men inggik uyug wereg angge men kinang ke hag til laruk angge men arimano fam Allah hag toho welaruhu ulug wirim turuk. 24 Ari turuk latusama ininggareg inindimuwen tul peruk ane ari turuk lamag ulug Allahn il embeserisimu ininggarehen enebe siyahap taruk latusa. 25 Allahn tem toho peruk ane apmayap turuk lit iren sibiling-sibiling ane urukon ino ubalmangge palimuwap turusa. Aren wal tibareg kinangma imbibahon arimano fam wel turuk lit wal tibag Ahun ino enepeleg toho wereg lit inindi sohu-sohu ane turuk. Wal tibag Ahun ino fam eneg wel turukmen mo ilig am wirig am turuk laruhu. Amin. 26 Ari turuk latusama Allahn it inindimu siyag ane tul perukon turuk lamag ulug Allahn il embeserisimu ap ininggali atuk ane turuk latusa. Turuk latusareg unuhesi arimanowen enehunsi men sebe roho nohoruk ane embeselug it hiyap-hiyap eneg labog-labog atuk lit sebe roho nohoruk latusa. 27 Ari hag toho enehunsiyen oho unuhesi men sebe roho nohoruk ane embeselug it ap eneg arimano pabi ruruk lit unuwali inahanen misigmu nohoruk lit labog-labog atuk latusa. Ari turuk latusa ane ari fam ayeg war atmisi ulug ininggareg siyahap taruk latusa. 28 Iren Allah fahet nonoluk teg lahe uruk angge famen At ubam wenggel haruk ane embeseruken unundaman siyag ane eneg wenggel haruk lit werehen Allahn siyag amag ulug il embeserisimu aben tuk fug teg ane eneg turuk latusa: 29 Siyag ane eke hag eke hag turukon, inindimu onolok harukon, enebuwap fahet eneg wenggel harukon, siyag ane eneg wenggeltukmen inindi filik turukon, ap enengge fahet nangge lalep perukon, ap pinggi unusurukon, onori men hili roho werehon, sibiling-sibiling ane urukon, enembilik fam fano ane uruk angge famen inindimuwen ap unusele perukon, onori enebug inisanggo kilabeg urukon, 30 un ane fahet onori unubam lombohap eneptukon, Allah siyag ulug Abug urukon, olok ane turukon, hat hapeleg hahun urukon, ininggareg wel taruk lit hemetok til norukon, olok haruk ane fahet eneg inindi anggat tohon, ikni isinga enele holtuk elehon, 31 inindi ambolma werehon, ambilik piren tohon, ap indi enesug eleg angge irim toho werehon, ari turuk lit wereg inap arimano fahet uruk lahi. 32 Ari roho turuk inap Allahn unggum unubam emberuk lit pinggi unuselep ane ari it onoluk angge famen it ininggarehen siyag ane turuk lit ap winonen oho siyag ane turukmu yer isalug fano ane turuk lahep ulug winik-wonog uruk lit wereg.

Roma 2

1 Nare, ap sa welahenonen hori winon fahet siyag ane ari-ari turuk lahep ulug enebug uruk lahen angge famen hinggareg hubam werehon seleg toho ha fug teg lahen. Hori winon unubam alem werehon kong turuk lahenon ari fam hinggareg hubam alem werehon oho kong turuk lahen. Hori winon unubam werehon kong turuk lahenon ari hag toho hinggareg hubam oho ambi rohon wereg. 2 Iren turuk ane ari Allahn fuki roho kim isaruk lit Aren alem kong tuhu ane ari nit nonoluk. 3 Nare, alem hubam wereg angge famen horiyen tohon fahet hil fano roho pen haruk lahenma Allahn unggum kong tuhu sambil ino nuwatmisi ulug longgo ihi ha reg peruk lahen? 4 Allahn indi imbik wamburuk lit yuwag toho ap Indi enesug lit wereg angge re haren apmaya fesemin peruk lahen? Allah ap Indi enesug lit werehon inowen haren siyag ane turuk lahenon umbusuhun ulug hiyag hutuk lit komo haptuk ane hat hapeleg? 5 Siyag ane embesemin puk fug angge hindi sohu roho welahenon ariyen Allah olokap turuk lit alem angginon hinggareg hubam umbat taruk lahenma Allahn unggum fano roho kong tuhu sambil ino Olok ane inam aruhu. 6 Aben turuk ane hikit toho Aren ayeg ware fuhu. 7 Aben yet nisahupteg fano pukag ulug inindi imbik wamburuk lit siyag am fug angge fano roho welamuhuk ane yami ruruk inap arimano mondabi onoluk welamuhup ane hiyag isahu. 8 Ininggareg fahet eneg enesehet toho wenggel haruk lit pikir ane urukon holuk fug angge hare-hare ane fahet eneg wenggel harukmu Allahn indi isa fug angge Olok hahureg unggum unubam umbuhu. 9 Ap obog toho arimanowen siyag ane eneg turuk lit werehen Allahn unusuruk lit Uyuhen sobir isahu. Atam Yahudi inap fam ari roho tuhureg fobik oho Yunani inap fam tuhu. 10 Ap obog toho arimanowen fano ane eneg turuk lit werehen Allahn wel eneptuk lit enehiyehap enebuhureg lehoma umbusuhu. Atam Yahudi inap fam ari roho tuhureg fobik oho Yunani inap fam tuhu. 11 Allahn ap tu suwon, ap tu toron ulug onorohole kim isaruk eleg. 12 Musa wene enepelehen siyag ane turuk latuson arimano Musa wene enepeleg toho weregman eneg siyag amuhup. Musa wene apma wereg lit siyag ane turuk latuson arimano Musa wene fam haharehon hikit toho unggum angginon unubam aruhu. 13 Musa wene hahareg lit werehon inisanggo fam eneg holtukon fahet Allahn fano peruk eleg. Musa wene haharoho werehon hikit toho ininggik fam turukon fahet eneg Allahn fano peruk. 14 Allah unuk enepeleg inap Musa wene ngi reg elehon arimanowen ininggareg inindiyen milal taruk lit Musa wene haharoho werehon hikit toho turuk halug it arimanowen Musa wene ngi reg eleg angge famen ininggareg inindiyen Musa wene apma kuruk. 15 Musa wene apma kurukon ariyen ninindimu hahareg lit wereg ulug inamap turukmu inindi wenggel haruk ane ari famen oho fag atuk. Unundaman wenggel haruk lit ininggarehen alem unubam umbat teheg along pal teheg turuk lit unundaman wenggel haruk. 16 Ap inindimu wenggeltuk ane hiraho lit werehon wene hiyag isaruk lahiyon hikit toho Allahn inamap tuhureg Yesus Kristus unuk fam unggum kong tuhu sambil ino anden uruk lahiyon aru seleg aruhu. 17 Nare, an Yahudi nahun Musa wene apma welahi uruk lit Allah amloho welahi ulug hinggareg wel taruk lahen. 18 Allahn peruk ane alem noluk teg lit Musa wene fam milal naptusama siyahon fanowon anden alem haloho emberuk lahi, 19 inil hupnihon ininggik seneko hondog eneptug laruk lahi, hik tegma werehon fahet iral hag toho wereg lit seleg og isaruk lahi, 20 enepeleg toho werehon inindi anggarap eneptuk lahi, sohu-sohu ane turuk inap milal eneptuk lahi, Musa wene fam haharoho werehon kim haruk lit mun ane man ane alem noluk teg lahi peruk lahen. 21 Ap winon fano milal eneptuk lahi uruk lahen angge famen nungge fahet hinggareg milal taruk lahen fug? "Yoholiyangge wa fug," ulug komo eneptuk lahen angge famen nungge fahet hinggarehen yoholiyangge waruk lahen? 22 "Ap unuhesi yarog ta fug," ulug hori komo eneptuk lahen angge famen nungge fahet hinggarehen hiyap yarog taruk lahen? "Usa ane siyag ulug nirim," uruk lahen angge famen usa ibam wereg angge nungge fahet hinggareg hilaruk lahen? 23 Musa wene apma welahi uruk lahen angge famen hinggarehen Musa wene sokowa feseruk lit Allah abug uruk lahen. 24 Tam haharoho imbibahon hikit toho, "Hiren turuk lahep ane ari fahet wene enepeleg inaben oho Allah abug uruk," ulug haharoho imbibahon hikit toho teko laruk. 25 Musa wene fam haharoho werehon fuki roho holtuk halug ambilahap pal eneptuk ane ari famen hindi fanowap habuk teg. Musa wene osokowa feseruk laruhunmu ambilahap pal haptusa angge famen paleg elehon hag toho welahen. 26 Ap ambilahap paleg elehonen Musa wene fam imbibahon hikit toho turuk halug at ino ambilahap palehon men ambi reg eleg? 27 Ambi roho wereg halug ap ambilahap paleg eleg angge Musa wene hikit toho turuk ahun inowen hat hubam alem werehon kong turuk laruhu. Hat Musa wene fam haharoho imbibahon hinggikmu ki reg lit hambilahap paleg lahen angge famen Musa wene sokowa feseruk lahenma it palimu wereg lit hat sen hasug lamuhup. 28 Yahudi inap urukon ahap selmon kim halug Yahudi ahun tu uk fug teg. Ambilahap paltuk ane fahet urukon ahap selmon paltukon fahet uk fug teg. 29 Yahudi inap fahet we tem toho urukon undama hiraho lit werehon fahet eneg Yahudi ahun tu uk hag teg. Ambilahap paltuk ane fahet tem toho urukon Allah fam inindi wenggel harukon fahet eneg inindimu ambilahap paleg inap wereg uk hag teg. Allah hime fanowon inowen ap inindi anggen fam paltuk halug ari fano, indam haharoho imbibahon ino fam ahap selmon paltuk halug ari siyag. Ap kinangmonen ininggareg wel ta fug teg. Hinindi anggen fam paleg welahebon Allahn eneg wel enebuk teg.

Roma 3

1 Ihi ane aru tem toho ihi halug Yahudi inap palimu welam teg? Enembilahap paltuk ane ariyen ap inindi fano am teg? 2 Nori, anggolo palimu welam teg peruk lahiyon alem eke hag eke hag palimu wereg peruk lahi. Atam iminon tu: Allahn An nawene Yahudi inaben fano seneg lamuhup ulug ininggikmu imbibag. 3 Ininggikmu imbibag angge famen it winonen oho fano roho seneg latusa fug. Iren sali pisan isarusa ulug ayeg waroho Allahn oho sali pisan isahu? 4 Eleg-o nori. Allahn uruk ane tem toho eneg uruk angge famen ap kinangmon obog toho atam haharoho imbibahon hikit toho si ane eneg uruk: "Haren wene uruk lahenon obog toho tem toho uruk lahenma fag aruhu. Alem Hubam umbuhup halug Hat eneg palimu welaruhun." 5 Niren si ane uruk laheyon ariyen Allahn tem ane urukon ino inam atuk halug niren nungge ehe ha reg? Allahn olok ane nunubam emberuk halug At indi sohu reg lit emberuk ano? Ihi ane aru ap kinangmonen peruk ane fahet uruk lahi. 6 Eleg-o nori, Indi sohu reg lit emberuk eleg. Allahn olok ane nunubam umbuk fug teg lalepma alem angginon kinangma werehon nangginoho kong telep? 7 Anden si ane uruk lahiyon ariyen Allahn tem ane urukon ino leho feruk lahimu at siyag ulug nungge fahet unggum nubam umbuhu? 8 It ap arimanowen nit abilit neneptuk lit, "Siyag ane tulon ariyen fano ane inam aruhuwen siyag ane eneg turuk lamulen maniyek ulug wol neneptuk lahep," ulug abilit neneptuk lit uruk inap arimanowen tem toho uruk ano? Ap ari hag toho uruk inap Allahn unggum unubam umbuhureg unusuk hag tehen mondabi siyahap enebuhu. 9 Nori, nangginoho peruk lamuhuk? Ap winon apma weregma nit Yahudi ninap palimu welahe ano? Ari roho welahe fug. Yahudi inap men ununggul unuk Yahudi fuhon men obog toho arimano siyag ane turukon apma wereg ulug palimu suwesingga fam haharoho imbihi. 10 Wene atamon fam haharoho werehon tu tot imin, "Ap misihen oho tem perukon eleg. 11 Ap misihen oho fuki roho wenggel ha fug anggeyen Allah yami rurukon eleg. 12 Ap obog toho kebunggalem fanowon embeselug un ke laruk lit misihen oho fano ane tuk fug angge werehen it arimano faher oho fano puk fug teg. 13 It enenggolobag fam ap waroho kilaptuk ambeg hag toho wereg. Enembilik anggen handuhal turuk lit enele si ane eneg uruken enembilikmu pisanggo ayeg olokon wereg. 14 Enele het-pet toho uruk lit ahum sipuk ane eneg uruk. 15 Mep hinanggul ulug unuyug folo-folo laruk. 16 Kema-kema laruk lit ap enebe unusil inindi siyahap enebil laruk lit 17 onori men mangno atuk ane fahet wenggel haruk eleg. 18 Ap arimano Allah fahet enekol toho wereg eleg." Ari turuk ulug wene atamon fam hahareg lit wereg. 19 Musa wene atamon haharoho imbibag ane Musa wene apma wereg inap fahet haharoho imbibahon ari nit nonoluk. Nit obog toho ari nonoluk angge famen iren siyag ane turuk lahe fug ulug awiya waruk inap arimano enembilik laroho welamag. Ap obog toho kinangma werehon fahet Allahn siyag peruk lit wereg. 20 Musa wene apma welahe peruk inap arimano fahet siyag ane turuk inap wereg ulug wene inowen inamap turuk. Inamap turukmu ap obog toho Musa wene apma welahe peruk inap arimano unubahet Allahn fano puk fug teg. 21 Ketiya Allahn ap ili og enebuhuk pibag ane ari Musa wene sel fil weregma inam atisi. Inam atisiyon ino fobik inam aruhu ulug wene atam haharoho imbibahon men wene atam hiyag isaruk latfag inap nabi arimanowen haharoho imbibahon hikit toho inam atisi. 22 Yesus Kristus fam tem toho wenggel haruk lit wereg inap arimano tu siyag ari fano puk fug anggeyen obog toho Allahn ili og enebuhuk peruk lit wereg. 23 Ap obog toho siyag ane turuk lit weregma Allahn wel eneplep angge famen wel enebuk fug teg. Allahn ap kinangmon wel eneplep angge famen it obog toho siyag ane eneg turuk lit werehen wel enebuk fug teg. 24 Wel enebuk fug teg angge famen Allahn indi enesug lit wereg. Yesus Kristus inowen ap ininggik hele warehon lol eneptuk lit saplangge ili og eneptisi. 25 Yesus fam tem toho wenggel haruk inap arimano Yesus amep fam Allah men mangno amuhup ulug Allahn At unduhuk fibag. Allah indi pikit teg lit aben siyag-siyag ane indam turuk latfag ane Aren imbisibahon arimano ketiya Nambolma embesemin ulug Yesus unduhuk fibag. 26 An nele tem toho uruk lit Nindi pikit toho welahi ane fahet ketiya ap inindimu onoluk amuhuben Yesus Kristus fam wenggel harukon Allahn ili og eneptuk. 27 Allahn ili og eneptisi angge famen aben nangginoho enewelwel tubat ta reg? Wel tubat ta fug teg. Nungge fahet wel tubat ta fug teg? Ap ininggik fam fano ane turukon Allahn winahuk fug anggeyen inindi fam wenggel harukon eneg fano peruk. 28 Anden peruk lahiyon aru: Musa wene haharoho imbibahon ino fam turuk halug Allahn fano puhu fug. We hinindi fam wenggel harukon ari fam eneg Allahn fano puhu. 29 Ninikni Allah Yahudi inap fahet eneg wereg? O pumbuk winon fahet wereg eleg? At we tem o pumbuk winon faher oho Inikni Allah wereg. 30 Allah misig inowen ambilahap paleg lit werehonen Ubam wenggel haruk halug ili og eneptuk. Ambilahap paleg eleg inap arimanowen Ubam wenggel haruk halug oho ili og eneptuk. 31 Nori, anden uruk lahi ane ari fam Musa wene ino elehap turuk lahi ano? Eleg-o nori, Musa wene ineyap turuk lahi.

Roma 4

1 Nunumba Abraham aren ondohowonen nit indag nenepfag uruk laheyon ino nangginoho welatfag? 2 Abraham inowen inggik fam fano ane turukon fahet Allahn at fano pelepma Abraham inggarehen awelwel tubat telep. Awelwel tubat telep angge famen Allahn fano pelep fug. 3 Abraham fahet nungge haharoho imbibag? Haharoho imbibahon te, "Abraham inowen Allahn tem toho uruk ulug wenggel hibahon ari famen Allahn at fahet fano pibag," ulug haharoho imbibag. 4 Ap ekeyen yabuk wituk halug areyen onggo og utuk lit nindiyen og irihi puk fug teg. Yabuk witukon ari fahet eneg onggo og um hag teg. 5 Ap eke yabuk wituk eleg angge famen Allahn siyag ane turuk inap ili og eneptukon ino fahet indi wenggel haruk halug at ino Allahn indi haruk lit ili wa reg. 6 Aben ininggik fam fano ane turuk latusa ane fahet Allahn winahuk fug anggeyen ili og eneptisiyon arimano fahet enehiyeg toho welamag ulug Daud inowen haharoho imbibahon te, 7 "Aben siyag ane turuk lit Allah ele pisan turusa angge famen Allahn ambolma emberuk lit siyag ane turuson hiraho feserisiyon arimano enehiyeg toho welamuhup. 8 Aben tuk fug ane turuson Allahn winahuk fug angge alem unubam emberisi fuhon arimano enehiyeg toho welamuhup." 9 Enehiyeg toho welamuhup ibag ane ari enembilahap paleg inap fahet eneg ibag ano, paleg eleg inap faher oho ibag ano? Abraham inowen Allahn tem toho uruk ulug wenggel hibahon ari famen Allahn at fahet fano pibag ulug tam palimu ihiyon ari. 10 Abraham ino nangginoho weregma Allahn at fahet fano pibag, ambilahap paluk fugmu ano, palfagma ano? Ambilahap palfagma fug, uwan paluk fugmu Allahn Abraham fahet fano pibag. 11 Allahn te Abraham An nubam tem toho indi wenggel haruken at fahet fano peruk lahi ulug enehangge ambilahap palukag ulug ubam imbibag. Ambilahap uwan paluk fugmu atam indi fano roho Allah fam wenggel hibag. Ari roho Allah fam wenggel haruk lit ap obog toho ambilahap paleg eleg angge famen Allah ubam inindi wenggel harukon arimano faher oho inikni Abraham atfag. Inikni Abraham atfagma it arimanowen inindi wenggel haruk ane fahet Allahn fano peruk. 12 Ap ambilahap palehon faher oho inikni Abraham atfag. Inikni Abraham atfag inap ambilahap pal enepfag ane fahet eneg inikni atfag fug. Ninikni Abraham ambilahap uwan paluk fugmu indi fano wenggel haruk latfag hag toho iren oho inindi wenggel haruk lit at ombolim laruk latfagma it inikni Abraham atfag. 13 Abraham men ondohowon arimanowen kinang obog toho ngi amuhup ulug Allahn sali ibag ane ari Musa wene hikit toho turuk latisi ahun tu ulug sali ibag fug. An nubam indi fano wenggel haruk lit weregma Anden oho fano peruk lahi ulug sali ibag. 14 Musa wene hikit toho turuk inap arimano Allahn Abrahamen lin isibag angge arimano og eselepteg sali ibahon ino pisan eselepma inindi wenggel haruk inap siyag alep. 15 Musa wene haharoho imbibahon ariyen Allahn olok haruk ane inam atuk. Musa wene apma wereg eleg inap arimano Musa wene pisan isa fug teg. 16 Inindimu tem peruk inap fahet Allahn fano peruk ane ari Anden oho Nindi enesug lahi ulug fano peruk. Indi enesug lit Abraham fam sali ibag ane ino aren enderuhuwon obog toho fahet ibag. Musa wene apma wereg inap fahet eneg sali ibag fug, Abrahamen wenggel haruk latfag hag toho wenggeltuk inap arimano faher oho ibag. Abraham ino nit obog toho ninikni wereg. 17 Haharoho werehon te, "O pumbuk anggolo arimano fahet inikni aruhu ulug unduhuk hubaharuk lahi." Ninikni Abraham ino Allah ubam wenggel haruk lit At alukema wereg. Allah inowen ap warehon onolukap eneptuk lit At ele famen eneg mun angge man angge elehon werehap turuk. 18 Teko la fug teg angge famen Allahn tem toho nubam irisi ulug Abraham indi yuwag toho wereg lit mangno ruruk latfag. "Haren enderuhunon humalikisi men humbusagsi men anggolo mondeg lamuhup," ulug Allahn ubam ibag ane hikit toho o pumbuk anggolo fahet inikni welaruhuk ulug tem toho wenggel haruk latfag. 19 Allahn ubam Ele ibag ane fahet Ele si nubam irisi puk fug angge welatfag. Mo ilig am wirig am turukmen teng uhan atisimu (seratus tahun) sabal atikikteg nebe ine eleg atisimu nuhe Sara oho sabal atisireg malik asum halo atisi puk fug angge welatfag. 20 Allahn sali ibag ane fahet Abraham indi nonghong uk fug angge ele si irisi pibag fug. Allah wel turuk lit tem toho irisi ulug indi se roho seneg latfag. 21 Allah inggik ineyon inowen nubam sali irisiyon ino teko lahu ulug indi wenggel haruk latfag. 22 Abrahamen indi wenggel haruk latfag ane ari fahet Allahn at fahet fano peruk latfag. 23 "At fahet fano peruk latfag," ulug haharoho imbibag ane aru Abraham fahet eneg haharoho imbibag fug, 24 nit obog toho fahet haharoho imbibag. Niren oho Nonowe Yesus ino ap warehon wereg ambehen Allahn Olukap tirisi ulug ninindi wenggel haruk lahema Allahn oho nit fahet fano peruk. 25 Nit siyag ane turuk laheyon fahet Yesus ino ware fusukag ulug Allahn ap ininggikmu emberisireg nit windat nenebukag ulug Allahn Olukap tirisi.

Roma 5

1 Yesus Kristus unuk fam nit ninindimu tem toho wenggel haruk lahema Allahn nit ili og neneptisimu At min mangno roho welahe. 2 At ubam ninindi wenggel haruk lahe ane ariyen Allahn indi nenesug lit werehon ino men mangno amuhup ulug sok hut neneptisi. Allah indi nenesuhon ino min mangno roho wereg lit Allah wereg ambeg lehoma lahuk ulug mangno ruruk lit nenehiyeg toho welahe. 3 Ihiyon ari eneg fug, aben nunusurukon fahet eke nenehiyeg toho welahe. Nunusurukon ariyen ninindi imbik wamburuk ane nonoluk atuk. 4 Ninindi imbik wamburuk laheyon ariyen mun angge man angge fam wal nisarukmu osokowa fusuk teg lahe. Osokowa feseruk laheyon ariyen Allahn let nenebuhu ulug ninindimu nenehiyeg toho welahe. 5 Allahn let nenebuhu ulug nenehiyeg toho welaheyon ninindi siyag am fug teg. Allah hime fanowon ari og nisaruk lit Aren indi nenesug ane ari nit nunubam atisi. 6 Nit Allah unuk nenepeleg toho wereg lit ninine eleg toho weregma Allahn teko lahu pibag sambil Kristus nit fahet war atfag. 7 Ap misihen oho nare indi pikit tohon fahet nuwabukag peruk ane ari se reg eleg. Ap indi mondabi fanowon fahet nuwabukag peruk lit ambong se roho war atukon oho wereg lit teg. 8 Nit siyag ane turuk lit weregma Kristus nit fahet war atfag ane ariyen Allah nit fahet Indi nenesug ane inamap tibag. 9 Kristus amep fam ketiya ili og neneptisimu we tem toho Allahn nunubam Olok ane perukon fobik elehap tuhu. 10 Nit Allah men seli roho welatukuk angge famen Amloho Yesus war atfag ane ariyen nit men At men mangno atukuk. Ketiya nit mangno atukukon te At oluk atfag ane ariyen we tem toho nit mondabi fanowap nenebuhu. 11 We ari eneg fug. Nonowe Yesus Kristus fam Allah men mangno atukukteg ninindi yuwahap neneptisimu niren Allah wel turuk lit nenehiyeg toho welahe. 12 Ap misihen siyag ane werehap tibagma war atuk ane inam atfag hag toho ap obog toho arimanowen siyag ane turuk latfagma war atuk ane unubam atfag. 13 Musa wene uwanma siyag ane turukon kinangma ngi atfag angge famen Musa wene elegma siyag ane turukon Allahn winaharuk latfag fug. 14 Winaharuk latfag fug angge famen ap obog toho Adam weregman ak tibareg war atukmen eneg Musa weregma oho war atuk latfag. Adam tam siyag ane tibahon ino hag toho ap winonen tibag fug angge famen it arimano oho war atuk latfag. Adam ino At fobik waruhu Ahun ino wirimangge welatfag angge famen 15 Allah fano ane turukon ino men aben siyag ane turukon men wirim teg eleg. Ap misihen siyag ane tibahon ariyen ap anggolo war atfag angge famen Yesus Kristus ebe misig famen ap anggolo Allahn indi enesug lit fano ane sebe roho og isaruk latisi. 16 Allahn indi nenesug ane ari ap misihen siyag ane tibahon men wirim tuk fug teg. Ap misihen siyag ane tibag ambiyang ino famen alem angginon ubam atfag. Ap anggolowen siyag ane turuk latfag angge famen Allahn ap Indi enesug lit ili og eneptisi. 17 Ap misihen siyag ane tibahon famen ap kinangmon war atuk ane palimu atfag. Palimu atfag angge famen Yesus Kristus ebe misig inowen anggolo fanowap enebuhumu palimu welamuhup. It arimano Allahn indi enesug lit wereg ane ariyen alem unubam werehon elehap turuk. 18 Ap misihen siyag ane tibahon ino famen ap obog toho alem angginon unubam atfag hag toho Ap misihen pikir ane tirisiyon ino famen ap obog toho onoluk welamag ulug ili og eneptisi. 19 Ap misihen Allah ele imbisibagma ap obog toho arimanowen siyag ane turuk latfag hag toho Ap misihen Allah ele fano holtisimu ap obog toho inindi pikit atuk lit fano ane turuk. 20 Siyag ane ari anggolo amag ulug Musa wene ino pulmu kibag. Siyag ane su atuk lit palimu atisimu Allahn ap Indi enesug ane sebe roho mondabi palimu atisi. 21 Siyag ane palimu atisimu war atuk ane inam atisi ari hag toho Allahn ap Indi enesug lit ili og enebuhumu Nonowe Yesus Kristus unuk fam ap obog toho onoluk welamuhup.

Roma 6

1 Allah indi nenesug lit weregma nungge uruk lamuhuk? Aren indi anggolo nenesug lamag ulug siyag ane eneg turuk lamuhuk ano? 2 Eleg-o nori. Siyag ane apma welatukuk angge famen embeselug wilip atukukteg nin fobik nangginoho turuk lamuhuk? 3 Nit obog toho Kristus unuk fam ikma pilap neneptuson At war atfahon min mangno atukukon hit henepeleg? 4 Kristus war atfagma kinangma salfag hag toho nit ikma pilap neneptuson ariyen At min war atukukmu kinangma sebe roho sal neneptusa. Ikni Allah ine reg lit werehon inowen Amloho Kristus ap war atuk ambehen Olukap tibahon hag toho nir oho At men nonoluk atukukmu ap keron hag toho welamuhuk. 5 Kristus war atfahon nim ambi roho mangno atukuk halug At olukap tibahon ino nim ambi roho mangno amuhuk. 6 Ninindimu siyag ane turuk latukukon eleg amag ulug siyahon amingmingangge hag toho welamuhuk fug ulug ninindi miningon Yesus men mangno roho e fam tel neneptusa. 7 Ap eke war atuk halug siyag angge at ubam werehon inggik kobog isahu. 8 Kristus men ambiyeg war atukuk halug At min mangno roho nonoluk amuhukteg welamuhuk ulug tem toho peruk lahe. 9 Allahn Kristus olukap tibahon ino nin war am fug tehen nin fobik eke sebe roho war aruhu fuhon ari nit nonoluk. 10 Siyag ane mondabi palimu weregma An apma welaruhuk fug ulug At war atfareg Allah apma fano welaruhuk ulug Oluk atfag. 11 Ari roho hiren wenggel haruk lit siyag ane hininggik kobog isalug war atikipmu Kristus men mangnowap heneptisimu Allah apma fano welahep. 12 Hit kinangma welahebon siyahonen hinikni roho sen henesugmu welamuhup fug. Siyag angge inowen mingming heneptukmu tu helele ari helele peruk lamuhup fug. 13 Hininggik hunuyug ari siyahon aminggin tog atuk lit hare ane tuk nowen og um fug. Nenebe wareg latukukon nonolukap neneptisi ulug henebe Allah og Utuk lamuhup. Hininggik hunuyug At aminggin tog aruhumu pikir ane turuk lamag ulug og Umuhup. 14 Musa wene apma welahep fugmu Allahn indi henesug lit werehen siyahonen ikni roho sen henesug lit wereg eleg. 15 Nori, ihiyon ari fahet nungge peruk lamul? Musa wene apma welahe fugmu Allahn indi nenesug lit werehen siyag ane turuk lamuhuk? Eleg-o nori. 16 Ap eke nit ninikni roho weregma nit amingmingangge welamul puhup halug at ino ele holtul peruk lamuhup. Siyahon hinikni roho weregma ele holtuk lit siyag amuhup. Hinikni Allah ele holtuk lamuhup halug ili og heneptuk laruhuwon henepeleg? 17 Indam hit siyahon amingmingangge roho welatikip angge famen ketiya hinindi wirik toho wereg lit wene hiyag hisaruson holtikibon fahet Nikni Allah wel turuk lahi. 18 Indam siyahon amingmingangge welatikip angge famen Allahn hininggik lisoho hondog heneptisimu fanowon amingmingangge welahep. 19 Hinindi uwan lahepma wenggel hawag ulug wirimangge fam seleg toho hiyag hisaruk lahi. Indam hininggik men hunuyug men siyahon amingmingangge amag ulug og itikipmu aren hininggik lisoho hunubaharukmu hare ane turuk latikip. Ketiya hininggik hunuyug pikir ane turukon amingmingangge atuk lit Allah ngi reg lit welamuhup ulug og Utuk lamuhup. 20 Siyahon hinikni roho wereg lit fanowon hininggik kobog isarikipteg wereg lit 21 anggen ke hahon tahan tarikip? Anggen siyahon ariyen war atuk ane hunubam atisimu ketiya hininggali anggolo roho welahep. 22 Ketiya Allahn siyahon inggikmuwen taluk heneptisimu At amingmingangge roho wereg lit anggen fanowon tahan taruk lamuhupmu anggen ariyen Allah ngi amuhupteg mondabi fanoma honoluk welamuhup. 23 Siyag ane turukon onggo re mondabi war atuk ane wereg. Allah indiyen og nisarukon ari Nonowe Yesus Kristus men mondabi nonoluk welamuhuk.

Roma 7

1 Nori, Musa wene fam tuk hag teg ane urukon hit honoluk teg lahepma anden tot hiyag hisamin. Ap misig oluk wereg lit tuk hag teg ane ari apma wereg angge famen war aruhumu eneg seleg aruhu. 2 Hiyap misig ap ohowonen ahun ino oluk weregma aben nungge-nungge tuk hag teg ane apma wereg lit sebe roho welamuhup angge famen ahun ino war atuk halug nubam seleg aha ulug ap eke hilamin puk teg. 3 Ahun ino oluk weregma ap ekeyen pal taruk halug tuk fug teg ane siyag ane tehek peruk. Ahun war atuk halug eneg te nubam seleg aha ulug ap eke hila reg. 4 Nori, hit Musa wene fam aben tuk teg ane ino apma welatikip angge famen Kristus ebe min war atikipmu hit hunubam seleg ahama ap eke Hinikni roho welaruhu. Allah olohotma wereg lit anggen fano yihik feruk lamuhuken Kristus Allahn Olukap tibahon ino nit ngi roho welamuhuk. 5 Atam Kristus ngi roho welam fug anggeyen nunubabut miningon welatukukmu siyahon ino nit nunundama nohoruk lit weregma Musa weneyen eleltisimu tu hilimin ari hilimin ulug nininggik nunuyug mingming neneptuk latisi. Mingming neneptukmu anggen siyahon filik turukon eneg yihik feruk latukuk. 6 Musa wene fam aben tuk hag teg ane apma weregma nininggik hele warehon hag toho welatukukmu Kristus men war atukukon ariyen seleg atisi. Seleg atisimu Musa wene haharehon apma wereg lit turuk latukuk ane embeselug nunubabut keron fam Allah amingmingangge roho Ahime fanowon Apma welamuhuk. 7 Ihi ane ari hag toho wereg halug Musa wene fahet siyag awene uk teg? Eleg-o nori, Musa wene apma welahiyon ariyen siyag ane turuk lahiyon fahet an noluk atuk. Musa wene fam, "Hilamin puk fug," ulug komo eneptuk ane hahareg lit werehon ari hahatep fugmu anden helele peruk ane napeleg lalepma wenggel hele fug. 8 Musan haharoho imbibahon inowen komo naptisimu siyahon inowen wal niyaruk lit tu hilimin ari hilimin ulug hiyag nitisi. Musan haharoho imbibahon inowen komo naplep fugmu siyahon ino eleg lalepma wal neyelep fug. Wal neyelep fugmu siyag ane tele fug. 9 Indam Musa wene apma welam fug angge selma welatikikon inowen komo naptuk ane ino holtikikmu siyag angge nundama welatisiyon ino oluk atisimu an war atikik. 10 War aruhu rohon an fano amag ulug Musa wene inowen komo naptisi angge famen komo naptisi ane inowen miyaloho hik niyarisimu war atikik. 11 Musan haharoho imbibahon inowen komo naptisimu siyahon inowen ele si ane nele ying naptuk lit pinggi nuwatisi. 12 Musa wene fam haharoho werehon aru fanowon wereg lit komo eneptuk ane haharehon ino oho Allahn ngi reg lit pikir ane turukon fanowon eneg wereg. 13 Ihi ane ari hag toho wereg halug fanowon eneg werehon inowen tem toho an nuwatisi? Eleg-o, nori. Siyahon ino anden tem toho siyag ane eneg turuk ulug oluk amag perisireg Musa wene fanowon ino fam an siyahap naptisi. Siyag ane fahet we tem toho siyag anggolo reg peruk lamuhuken komo eneptuk ane nunubam arik waharisi. 14 Musa wene ari alem te Allah famen wilip atfahon nit nonoluk angge famen an ap kinangmon nubabut miningon fam welahiyon ino siyahon amingmingangge amag ulug siyahon inggikmu atikik. 15 Anden turuk lahi ane napeleg toho wereg lit anden nahiyeg peruk lahi ane ari turuk lahi fug, nirim peruk lahi ane ari turuk lahi. 16 Anden tuk hag teg ane wereg angge famen nirim peruk lahi ane ari turuk lahi. Turuk lahiyon ari fam Musa wene tuk hag teg ane fahet fano wene wereg ulug selehap turuk lahi. 17 Ihi ane ari hag toho wereg halug siyag ane turuk lahiyon ari an ninggareg nindiyen turuk lahi fug, siyahon an nundama werehon ariyen mingming naptukmu turuk lahi. 18 Turuk lahiyon ari an ap kinangmon wereg lit nubabut miningon werehen nundama fanowon eke wereg eleg ulug an noluk. Nindimuwen fano ane tele peruk angge famen ninggiken turuk lahi fug. 19 Fano ane fahet nahiyeg toho welahi angge famen nebeyen turuk lahi fug. Siyag ane fahet nirim peruk lahi angge famen ninggiken turuk lahi. 20 Siyag ane fahet nirim peruk lahi angge famen turuk lahi halug siyag ane ari an nindiyen turuk lahi fug, siyahon nundama werehon ariyen turuk. 21 Nindimuwen fano ane timin peruk angge famen siyag ane eneg nubam atuk. Ari roho eneg wereg lit nubam seleg atuk eleg. 22 Nubam seleg atuk eleg angge famen Allahn komo naptuk ane fahet nindimuwen nahiyeg toho welahi. 23 Nindimuwen nahiyeg toho welahi angge famen ninggik nuyuhen tuk fug teg lit weregma yer isalug noluk atuk. Ninggik nuyug aruman tuk fug teg lit werehen nindimuwen timin peruk lahiyon men hili roho wereg. Ninggik nuyuhen siyag ane eneg tuk hag tehen an hele pug toho siyahon apma hik niyarukmu welahi. 24 An siyag toho welahi nahun! An nebe war atuk hag toho welahiyon aru san windat nabuhu? 25 Nonowe Yesus Kristus inowen windat naptisimu Allah wel turuk lahi. 26 An nindimu Allahn komo naptukmu holtuk lit amingmingangge welatmin peruk lahi angge famen nebeyet ninggiket nuyuhet siyahonen mingming naptukmu welahi.

Roma 8

1 Yesus Kristus fam wenggel haruk inap ketiya unggum unubam umbuk fug teg. 2 Hit warehon hag toho wereg lit siyag ane eneg tuk hag teg latikipmu Yesus Kristus inowen Hime fanowon fam honolukap heneptukon ino og hisaruk lit selehap hisarisi. 3 Musa wene haharoho imbibahon ino nit nunubabut miningon fam tuk fug teg latfahon ari Allahn tibibag. Allahn ari tebemin ulug Amloho yuhon monde feruk lit nit siyahon apma welaheyon hag toho Ar oho kik waruhureg siyahon ino elehap tuhuwen monde fibag. Siyahon ino nit nunubam ine roho weregma Allahn alem nit nunubam embelep angge famen Amloho kinangma monde fibahon Ubam emberuk lit siyag ane ino apmayap tibag. 4 Apmayap tibagma nit arimanowen tuk hag teg ane hikit toho pikir ane eneg turuk lamuhuk. Nit arimano nunubabut miningon fam welatukukmu Allah hime fanowon inowen nunubabut keronap neneptisimu At apma welamuhuk. 5 It unubabut miningon fam turuk inap arimanowen miningon eneg wenggel haruk lit wereg. Allah hime fanowon inowen hiyag isarukmu turuk inap arimano Allah hime fanowon inowen hiyag isaruk ane eneg wenggel haruk lit wereg. 6 Miningon eneg wenggel haruk inap arimano war atukon hag toho wereg. Allah hime fanowon inowen hiyag isarukmu wenggel haruk inap arimano onoluk wereg lit onori men enehiyeg toho wereg lit mangno roho wereg. 7 Miningon eneg wenggel haruk inap arimanowen Allah komo eneptukmu holuk fug angge enemu ane eneg turuk lit Allah men seli roho wereg. Unubabut miningon weregma Allahn komo eneptuk ane holuk fug teg. 8 Inindi atamon fam eneg wenggel haruk inap arimano Allahn indi enesug lam fug teg. 9 Allah hime fanowon tem toho hunubam wereg halug hinindi atamon embeselug hinindi keron weregma Allahn peruk ane eneg turuk lamuhup. Ap eke Kristus hime fanowon indimu eleg halug at ino Kristus ngi roho welaruhu fug. 10 Kristus ino hit men weregma hininggik fam siyag ane tirikibon ariyen henebe warehon hag toho welahep angge famen Kristus inowen hinindi pikirap heneptisimu Allah hime fanowon min mangno roho wereg lit honoluk welamuhup. 11 Honoluk wereg lit Allahn Yesus ap war atuk ambehen Olukap tibahon Ahime fanowon ino hit hunubam wereg halug At Yesus Kristus olukap tibahon inowen hit henebe war atukon hag toho welahebon Ahime fanowon ino hunubam emberuk lit honolukap henebuhu. 12 Nori, nit paleg angge reg ninap welahe. Nunubabut miningon fam eneg wereg lit nunubam paleg angge weregman eneg welamuhuk fug. 13 Hunubabut miningon fam eneg welamuhupmu warehon hag toho welamuhup. Allah hime fanowon ino hunubam weregma hunubabut miningon fam turuk lahebon umbusuhup halug honoluk welamuhup. 14 Ap obog toho Allah hime fanowon inowen hondog eneptukon arimano Allah umalikisi wereg. 15 Hime Allahn og hisarisiyon inowen siyahon apma hunumbaharuk lit henekolap heneptisi fug. Og hisarisiyon inowen Numalikisi amuhup ulug Ahime fanowon hunubam emberisi. Hunubam emberisimu, "Ninikni Allah," uruk ane hiyag nisaruk latisimu uruk lahe. 16 Allah hime fanowon inowen hit Allah umalikisi yuhon welahep ulug ninindi anggarap neneptuk. 17 Umalikisi yuhon welahe halug Anggengge lin tuhuwon nit ngi amuhuk. Ngi amuhukon arimano re og hisahuk ulug sali watfahon ino Kristus men mangno amuhukteg ngi roho welamuhuk. Ngi roho wereg lit Kristus men mangno roho siyahap nenebuhupmu fobik Allahn nin At men mangno roho fanowap nenebuhu. 18 Nit ketiya welaheyon Allah unuk fahet aben siyahap neneptuk ane men fobik fanowap nenebuhu ane men we tem toho ambi reg eleg peruk lahi. 19 Mun angge man angge Allahn wal tibag angge arimanowen Allah umalikisi fano amuhup sambil ino nit weregma folo-folo inam alep ulug wenggel haruk lit wereg. 20 Mun angge man angge wal tibag angge arimano eleg am hag teg lit werehon enemuwen mondabi welala peruk angge famen Allahn wal turuk lit eleg atuk lamuhup pibag ane roho eleg atuk. 21 Allahn wal tibag angge arimanowen fobik oho eleg am fug angge mondabi fano welamuhuk peruk lit wereg. Wal tibag angge arimano filik atuk ane elehap tuhu sambil ino Allah umalikisi ininggik hele loloho enemu unduhuk lit werehon men mangno roho welamuhup. 22 Hiyap malik endebuk oho lit asengseng haruk hag toho mun angge man angge Allahn wal tibag angge arimano oho asengseng haruk lit werehon nit nonoluk. 23 It eneg asengseng haruk lit wereg eleg. Nir oho Allahn hime pen nisaruk hag toho Allah hime fanowon og nisarisiyon asengseng haruk lit Umaliki hag toho indag nenebuhumu nenebe fano amuhukon ino fahet yet teg lahe. 24 Yet teg laheyon Yesus Kristus inowen tam fanowap neneptisireg fobik oho fanowap nenebuhu peruk lahe. Aben yet teg lahe perukon teko laruk halug fobik eke teko lahu peruk eleg. Ketiya teko larukmu yet haruk angge fam nangginoho fobik teko lahu ulug yet teg lam teg? 25 Ninil fam yet haruk lahe fug angge famen fobik teko lahu ulug mangno ruruk lit we tem toho ninindi yuwag toho wereg lit yet teg lahe. 26 Yet teg lit ninine eleg toho weregman Allah hime fano inowen nit let neneptuk. Ninine elehen sembahyang nangginoho ul ulug nenepelehen memeltuk lahema Allah hime fanowon inowen nit sat nim-nim uruk laheyon nunubam wereg lit nit let nenepmin ulug niren uk fug tehon uruk lit sembahyang uruk. 27 Sembahyang urukmu ap inindimu hirako wenggel haruk ane Olukon Allah inowen te Ahime fanowonen At fam heng turuk ane Oluk teg lit wereg. Allahn tam pibag hag toho Umalikisiyen Ubam sembahyang uruk lit heng turukmu Ahime fanowon inowen ler eneptuk. 28 Ap Allah fam inindi reg lit werehon arimano mun angge man angge alem unubam atuk halug Allahn ler eneptuk lit fanowap enebuhu. It arimano fahet Allahn tam wenggel hibareg wol eneptisi. 29 Tam wenggel hibareg mumal eneptisiyon arimano Namloho men ambi roho welamuhup ulug in eneptisi. In eneptuk lit An namloho wandabon hag toho weregma it arimano At otsi roho welamuhup ulug in eneptisi. 30 Atam-tam in eneptisiyon arimano wol eneptisi. Wol eneptisiyon arimano inindi pikirap eneptisi. Inindi pikirap eneptisiyon arimano mondabi fanowap eneptisi. 31 Anden ihi ane obog toho ari fahet nin eke ul perukon wereg ano? Allah nit ninibil weregma ap san nit men seli roho welam teg? 32 Allahn Namloho nindi puk fug anggeyen nit ap obog toho fahet og nisibag. Og nisibareg mun angge man angge oho Amloho men sebe roho og nisa fug teg? 33 Ap sa Allahn mumal eneptisiyon arimano unubam unggum umbuk teg? Unubam unggum emberuk halug Allahn it inindi pikirap enebihi ulug inibil atuk. 34 It unubam unggum emberuk halug ap san kong tuk teg? Yesus Kristus ino nit fahet war atfag. War atfag angge famen Allahn Olukap tibagma Inggik pikit fil heriyeg lit nit ninibil atuk. 35 Kristus inowen Indi nenesug lit nit men mangno roho weregma ap san minggit nenebuk teg? Siyag ane unubam atukon men, enekol toho werehon men, unusul ulug mug eneplug larukon men, enenggengge elehen suburu obok toho werehon men, eneliplip toho werehon men minggin tog men obog toho arimano weregma minggit nenebuk teg? 36 Haharehon hikit toho, "Hat hunuk fahet nit nunusuhup ulug likiya hupmu neneliplip toho wereg lit wam domba waroho isag tahuk ulug enebug uruk hag toho nit nunubahet uruk," ulug haharoho imbibag. 37 Aren nit Indi nenesug lit weregma ihiyon obog toho ari fam nit apma am fug angge palimu welahe. 38 Anden tem toho peruk lahi ane tuma imin: War atuk ane onoluk wereg ane men, ap suwon poholma werehon men, kinangman suwon welahe perukon men, ketiya wereg ane fobik aruhu ane men, 39 inine rehon poholma kinangma werehon aben yet ha fug tohon men, Allahn mun angge man angge wal tibag angge men obog toho arimano menen Allahn Nonowe Yesus Kristus ino nit nim werehen Indi nenesugmu mangno roho welaheyon minggit nenebuhu fug.

Roma 9

1 An nele si uk fug angge Nowe Kristus inowen let naptukmu tem ane uruk lahi. 2 Allah hime fanowon nubam weregma nahummu siyahen nindi anggin toho wenggel haruk lahi. 3 An nori yuhon nununggul unuk misihon arimanowen Kristus fahet inindi anggar alepma an nil eleg atuk lit Kristus men nininggik kobog esele. 4 An nori Israel inap arimano Allahn An numaliki ulug mumal enepfareg lehoma embeseruk lit hit An numaliki weregma An Hinikni welaruhuk ulug sali watfag. Sali watfareg Musa wene fam ari turuk lamuhup ulug og isaruk lit Allah fam sembahyang uruk lamuhup ulug hiyag isibareg fobik fanowap henebuhuk ulug Ele it unubam imbibag. 5 It arimano niniknisi unumbasiyen indag enesuhon weregma Mesias oho iren ondohowon famen indag atfagma ap kinangmon atfag. At Allah ino wereg lit mun angge man angge At apma weregma ap obog tohowen At wel turuk lit eneg welamuhup. Amin. 6 Allahn tam sali ibahon ari eleg am fug teg. Israel inaben indag enesuhon arimano obog toho fahet Israel ngi inap eneg uk fug teg. 7 Abrahamen ondohowonen indag enesuhon obog toho faher oho Abraham umalikisi eneg wereg uk fug teg angge famen Allahn Abraham hiyag utuk lit, "Ishaken ondohowon fahet eneg hat humaliki uk teg," ulug hiyag itfag. 8 Hun Abraham ahaluwe fam indag enepfag angge famen it arimano obog toho Allah umaliki fug. Allahn sali ubam imbibahon inowen endetfahon eneg we tem Abrahamen ondohowon wereg ari uk teg ane ari seleg teg. 9 Wene atam imbibahon fam Allahn sali imbibag ane tu, "An waruhuk sambil Sara ap umalik indag tahureg weregma waruhuk." 10 Ihiyon tu famen we tot seleg teg angge famen hiyap Ribkan tibag ane ari fam mondabi seleg atmisi. Ribka ino ap misig ahun nit nunumba Ishak malik ahummu ribibag. 11 Piren umalik itano indag am fugmu siyag ane men fano ane men uwan tuk fugmu Allahn Ribka fam Ele uruk lit, "Malik indag enebuhunon uwan tuk fugmu itano atamon ino ot fobikon amingmingangge aruhu," ulug hiyag itfag. Allahn teko lahu pibag ane hikit toho ininggik fam turukon fahet winahuk fug angge Allah indiyen wol tibag ane hikit toho misig eneg An namloho aruhu ulug mumal tibag. 13 Mumal tibag ane hikit toho haharoho imbibahon tu, "Yakub Nindi reg lit Esau Nirim teg lahi," ulug haharoho imbibag. 14 Ari roho weregma niren nungge ehe ha reg? Niren Allah indi siyahon wereg uk teg lahe ano? Eleg-o nori, ari uk fug teg lahe. 15 Allahn Musa fam Ele uruk lit, "An nindi haruk lahiyon ino ubam Nindi reg lahi. An nahiyeg peruk lahiyon ubam Nahiyeg peruk lahi," ulug hiyag itfag. 16 Allah amloho atukon ari ap inggareg ino indimu wenggeltukon men ubabut fano ane turukon men fahet namloho puk fug anggeyen Allah indi haruk lit mumal tarukon fahet eneg Namloho peruk. 17 Allahn Firaun hiyag itfag ane fahet haharoho imbibahon tu, "An nine roho welahiyon fahet ap iniline inam aruhumu An nunuk ap kinangmon obog toho werehonen suwap tukag ulug hat unduhuk hubaharikik." 18 Ap eke Allahn indi rohon ino indi anggarap turuk lit ap eke Irim tohon ino indi sohuwa feseruk. 19 Nare, ari ihiyon fahet haren an kapal niyaruk lit, "Ari roho ehenma Allahn nungge fahet siyag ane nunubam umbuk teg? Allahn peruk ane ap san apmayap tuk teg?" uruk lahen. 20 Nare, Allah min suwahal imin peruk lahenon hat san peruk lahen? Ap inggik famen laltuk angge inowen laltuk ahun fam ele uruk lit, "Nungge fahet aru hag toho lal nabehen?" ulug uk teg? 21 Kinang laltuk ahun inowen kinang huluwon fam kubag lalmin peruk lit kinang misig tag tebelug kuroho fumag fam fano-fano angge emberukon fahet lalmin peruk lit fumag fam siyag-siyag angge kilaptukon fahet lalmin puk fug teg? 22 Nolok ane ap unubam unug hahukteg Nine werehon ari inam aruhu ulug Allahn te kubag Nirim perukon arimano halog toho hik isamin perisi angge famen Indi imbik wamburuk lit fano roho foroho latisi. 23 Kubag winon fano roho lal eneptisiyon arimano Nindiyen nalukema foroho laruhukmu mondabi lehoma welahiyon fahet aben onoluk amuhup. 24 Kubag fanowon ari hag toho nit Yahudi ninap oho Allah unuk enepeleg inap oho nit Aren wol neneptisi ninap arimano ari hag toho welahe. 25 Atam Allahn hun Hosea ino fam hiyag utukmu haharoho emberuk lit, "An notsi fuhon famen Notsi suwal enebuhuk, Nindi reg elehon fam Nindi hasug lahi uhuk. 26 An notsi welahep fug ulug hiyag isarusa ambeg inowen Allah oluk werehon Umalikisi welahep ulug it unubam hiyag isahup." 27 Ari hag toho Israel inap fahet Yesayan ele uruk lit, "Israel inap umalikisi yinggi ik ayegma mondeg hag toho anggolo welahep angge famen we tor angge welamuhubon itano eneg fanowap enebuhuk. 28 Anden tuhuk ulug Ninikni Allah irisi hag toho folo-folo Aren kinangma ari roho mondabi tebuhu." 29 Ihiyon ari hag toho Yesayan tam haharoho imbibahon tu, "Ninikni Allah otsi sehelimu wereg ahun inowen nit nunumbusagsi winon embeselep fugmen hahen nit o Sodom Gomora hag toho siyag ala." 30 Ari roho weregma niren nungge ehe ha reg? O pumbuk winon Allah unuk enepelehon arimanowen Allah men ininggik ahandip atuk ane yami ruruk latusa fug angge famen Allah men ininggik ahandip atusa. Inindi fam wenggel haruson ari famen Allah men ininggik ahandip atusa. 31 Israel inap arimanowen Allah men nininggik ahandip amuhuk ulug tuk hag teg ane eneg yami ruruk latusa angge famen hiyaharusa fug. 32 Nungge fahet hiyaharusa fug? Inindimuwen Allah fam wenggel ha fug anggeyen nininggik fam tuk hag teg lahe peruk latusa ane ariyen hiyaharusa fug. Atam haharoho imbibahon hikit toho it arimanowen helep atogma unuyug ahap fele roho kik turusa. 33 Haharoho imbibahon tu, "O Sion ino fam helep ayeg tohon eke yaho fuhukmu helep ino famen ap enembilan uwag fiyog toho unusuruk lit unuyug ahap fele roho kik turuk lit unusuhu. Ap san At ubam wenggel haruk halug at ino inggali hahu fug."

Roma 10

1 Nori, it arimano oho Allahn fanowap enebuhu ulug nindimu peruk lit Ninikni fam sembahyang uruk lahi. 2 Yahudi inap arimanowen inindi fuki roho anggat teg eleg angge famen Allah fahet enesukun fano reg lit wereg ane anden kim isarikikteg fag toho uruk lahi. 3 Allahn ap inindi pikirap eneptuk ane enepelehen ininggarehen ninindi pikirap tahuk ulug yami ruruk lit Allah men ininggik ahandip toho wereg eleg. 4 Musa wene ino obog am fug angge weregma Kristus ino kinangma watfagma obog atfag. Obog atfag ane ariyen At ubam wenggel haruk inap arimano fahet Allahn fano peruk. 5 Ap sa Musa wene apma wereg lit Allah men nininggik ahandip toho welamuhuk peruk inap arimano fahet Musan haharoho emberuk lit, "Wene haharoho imbibahon hikit toho turuk inap arimano iren turuk ane ariyen onoluk amuhup," ulug haharoho imbibag. 6 Ap inindimu Allah ubam wenggel haruk inap fahet Allahn fano wereg peruk ulug Musan haharoho imbibahon tu, "Hindimuwen ap sa poholma lahaku puk fug," ulug imbibahon ari poholma lahakukteg Yesus hondoholug wambik waruhuk puk fug ulug haharoho imbibag. 7 "Hindimuwen sa ap war atukon wereg ambeg wambuhu puk fug," ulug imbibahon ari ap war atukon wereg ambeg wambuhukteg Yesus hondoholug lahik waruhuk puk fug ulug haharoho imbibag. 8 Musan hahatfag ane nungge tuhuk ulug haharoho imbibag? "Wene ino hat hubam wereg lit hindimu weregma hambilikmu oho wereg," ari ulug haharoho imbibag. Wene niren hiyag isaruk laheyon ari ap inindimu wenggel haruk lamuhuben hiyag isaruk lahe. 9 Yesus Nikni wereg ulug hambilik fam fag toho uruk lit Allahn ap war atukon wereg ambehen Olukap tibag ulug hindimu tem toho peruk lit welaruhun ane ariyen hat fanowap habuhu. 10 Hinindimu we tem toho wenggel haruk lamuhup halug Allah men hininggik ahandip toho welamuhup. Henembilik fam fag toho uruk lamuhup halug fanowap henebuhu. 11 Atam haharoho imbibahon fam ibag ane tu, "Ap san At ubam wenggel haruk halug at ino inggali hahu fug." 12 Yahudi inap tu Yunani inap tu wereg ulug onorohole haluk fug angge ap obog toho Inikni Allah we misig wereg. Ap obog tohowen mun angge man angge At ubam heng turukon arimano Aren enengge anggolo sebe roho og isaruk. 13 "Ap san At unuk uruk lit Ubam ele uruk halug at ino Aren fanowap tuhu," ulug haharoho imbibag. 14 Allah fam inindi wenggel haruk eleg halug ap arimano nangginoho Unuk uruk lit Ubam enele uk teg? Wene holuk fug angge wereg halug ap arimano nangginoho inindi wenggel ha reg? Wene hiyag isaruk inap eleg halug ap arimano nangginoho wene holuk teg? 15 Mon eneptuk inap eleg halug nangginoho wene hiyag isa reg? Ihi ane ari haharoho imbibahon hikit toho uruk lahi, "Wene fanowon hiyag isik oho waharukmu iren fano waharuk peruk," ulug haharoho imbibag. 16 Ap obog toho wene fanowon tu ulug holuhuk peruk eleg. Yesaya inggarehen haharoho emberuk lit ibag ane aru, "Ninikni Allah, niren wene hiyag isaruk laheyon aru ap san tem toho ulug wenggel hahuwen hiyag isaruk lahe?" 17 Ap inindi wenggeltuk ane inisanggo fam holtuk halug eneg wenggel ha reg. Aben inisanggo fam holtuk ane ari Kristus fahet wene hiyag isarukmu eneg holuk teg. 18 Ari ihiyon fahet kapaloho iminon tu: It ap arimanowen holtusa fug ano? Eleg, holtusa peruk lahi. Haharoho imbibahon hikit toho, "It enele urukon arimano kinang atogman atogma larukmu wene ino o kema-kema holtusa." 19 Ihiyon fahet nin eke kapaloho iminon tu: Israel inap inindi anggar atusa fug ano? Atam iminon Musan haharoho imbibag ane iminon tu, "Ap winon enemu inap An numalikisi fuhon famen hondog eneptuk lit hit henehummu siyahap henebuhuk. O pumbuk winama inap inindi anggat teg elehon fam honolokap henebuhuk." 20 Fobikon iminon Yesayan ambong se roho wereg lit haharoho imbibag ane aru: "Aben An yami Naptusa fug angge famen An hiyag Naptusa. Aben An kapal Niyarusa fug angge famen it iniline inam atikik." 21 Israel inap fahet Yesayan haharoho imbibahon tu, "Likiya hupmu Numalikisi nambeg wamusa ulug Ninggik sap teg lahi angge famen Nele ying Naptuk lit fuki roho holtuk eleg."

Roma 11

1 Ihiyon fahet nin kapaloho iminon tu: Allahn umalikisi Israel inap miyaloho hik isarisi ano? Eleg-o nori, miyaloho hik isarisi fug. An ninggareg Israel nahun welahi, numba Abrahamen ondohowon famen nunggul unuk Benyamin nahun welahi. 2 Allahn umalikisi tam mumal eneptisiyon arimano miyaloho hik isarisi fug. Elian tibag ane fahet wene atamon fam haharoho werehon henepeleg? Hun Elian Israel inaben siyag ane turukon fahet Allah hiyag utuk lit, 3 "Nikni Allah, ap wene hiyag isawag ulug mumal eneptikinon arimano obog toho pinggi unusuruk lit hat fahet hubu lahaptuk ibam arimano obog toho halog toho lin isarusama we an namu misig eneg noluk welahimu aben il hiraho fusuhuk peruk lit wereg," ulug Elian Allah hiyag Itfag. 4 Elia inowen Allah fam hiyag Itfagma Allahn hebeloho nungge ulug hiyag itfag? "Ap teng-teng angge sabiren (tujuh ribu orang) arimano Baal alukema hur atusareg misihim oho ubam sembahyang urusa fuhon umbat tarikik," ulug Allahn Elia hebeloho hiyag itfag. 5 Indam tibahon hag toho ketiya oho Allahn indi isaruk lit ap tor angge mumal tarisiyon wereg. 6 Inggarehen indi enesug lit mumal eneptisi halug ininggiken fano ane turuson yet isarisireg mumal eneptisi fug. Ininggik fam fano ane turuson yet helep halug Aren indi enesug lit wereg ane fahet niren Indi enesug lit wereg ehe ha fug teg. 7 Ari fahet niren nangginoho peruk lamul? Israel inaben yami ruruk latuson hiyaharusa fug angge famen Aren mumal tarisiyon arimanowen eneg yami ruruk lit hiyaharusa. Ap winon inindi sohu roho werehon arimano haharehon hikit toho wereg, 8 "It ap arimano inil fulug tukag ulug Allahn unusirisi, inil siyag amag ulug hupni feserisi, inisanggo siyag amag ulug lare feserisi, Allahn tirisi ane inowen ketiya oho ari roho wereg." 9 Dauren eke haharoho emberuk lit, "Allah olohotma seni esetuk ambeg sapna kahale feruk lit yebangge yep amag. Enele ying eneptuk lit sunu roho hondo enebukag. 10 Inilen yet hahup tohon inil hubun amag, enembol fohu reg lit welamag ulug mondabi simbuk tebesuhun." 11 Ihi ane fahet nin kapaloho iminon tu: Allahn mondabi ying amag perisimu unuyug kik toho kinangma ying atusa? Eleg-o nori, mondabi ying atusa fug. It kinangma ying atusa ane ariyen o pumbuk winon Allah unuk enepeleg inap wene fanowon holtusa. It tam wene holtusa ane fahet enehummu siyag amuhupteg enele sahaltuk lamuhup. 12 It Yahudi inap kinangma ying atusa ane ariyen ap obog toho arimano tung inap atusa. It apma atusa ane ariyen o pumbuk winon palimu atusama Yahudi inap in atuk lit wene holuhup halug o pumbuk winon arimano obog toho mondabi palimu amuhup. 13 Hit Yahudi hinap fuhon hunubam nele uruk lahi. Yahudi inap fuhon enembeg lamihin ulug Allahn mon naptisimu Allahn mon naptisi ane fahet fano anggolo peruk lit hiyag hisaruk lahi. 14 Anden hit wene hiyag hisaruk lahiyon ari famen an ninggareg nori yuhon enehummu siyahap eneptuk lit wene holukag ulug miyal eneptuk lahi. Miyal eneptuk lahiyon ari famen winonen wene fanowon holuhupmu Allahn fanowap enebuhu peruk lahi. 15 Allahn Yahudi inap arimano miyaloho hik isarisi ane ariyen ap kinangmon obog toho wene holtuk lit mangno atusama nin fobik Allahn ininggik lisoho unduhuk fesuhumu ap war atuk ambehen mondabi onoluk welamuhup fug? 16 Suburu roti aben wiratuk lit atam wiratukon fano wirako laruk halug olukon fumag minggiroho werehon ino oho fano wereg peruk. Allahn e alem An ngi reg lahi perukmu e inggik oho ngi reg lit wereg. 17 E ino inggik winon kong tebeserisireg hit e asimit siyahon hag toho welatikip angge famen kong heneptuk lit e zaitun alem fanowon ino fam inggik winon weregma kilap heneptisimu ahaluwe fanowon inowen hit inggik keron hag toho welamag ulug asimit wilibi hunubahaku. 18 Ari roho Allahn kilap heneptisimu inggik winon arimano apmayap turuk lit hit fahet hininggarehen wel taruk lamuhup fug. Hininggarehen wel tubat tul peruk lahep halug hit inggik hag toho welahepma alem hunubam wilip am fug teg, alem yahoma eneg inggik wilip atuk ulug wenggel haruk lit honoluk toho welamek. 19 Hiren henele uruk lit, "An fahet e asimit fanowon wilip amag ulug Allahn e inggik winon kong tebeserisireg ubalma kilap naptisi," uruk lahep ano? 20 Fano ari uruk lahep. It inindi fano wenggel haruk eleg ane fahet Allahn kong tebeserisi, hit hinindi fano wenggel harikip ane fahet Allahn kilap heneptisimu fano unduhuk lahep. Hininggareg wel taruk lit hemet til laruk lam fug angge henekol toho welamok. 21 Allahn e inggik wandabon aru Nindi ulug umbat tarisi fug hag toho hit faher oho Nindi ulug hunumbahaku fug. 22 Nori, Allahn indi enesug ane men Olok peruk ane men hinindi fano wenggel hemek. It kong toho wamburukon fahet Olok haruk lit hit fahet Indi henesug lit wereg. At nim sebe roho weregma eneg Indi henesug laruhu, sebe roho welamuhup fug halug hir oho kong toho pilap henebuhu. 23 Pilap henebuhumu it tam kong toho pilap eneptisiyon arimano inindi sohu roho welamuhup fug halug alem ino fam ubalma yag enebuhu. Allah ine werehon inowen it hebeloho yag enebuk teg. 24 E zaitun anggen naruk eleg ahen inggik kong toho embeserukon hag toho hit welahepma e zaitun anggen naruk ahen ino ubam aben yaho fuk fug teg angge famen yaho hunubaharisi. Hit henemu hinap famen alem ino fam yaho hunubaharisimu it ininggareg enehen e zaitun fanowon ino ubam tem toho yag enebuhu. 25 Nori, hit hininggareg fahet mun ane man ane nonoluk ninap welahe puhup tohon anden hirako foroho lahiyon aru hiyag hisamin: Allahn Israel inap winon inindi sohuwa feserisireg Allah unuk enepeleg inap o pumbuk winon anggolo hondoko kilap enebik waruhu sambil ino eneg 26 Israel inap obog toho inindi anggarap eneptuk lit fanowap enebuhu. Atam haharoho imbibahon hag toho teko lahuwon tu, "Windat henebuhu ahun ino o Sionen waruhureg Allah olohotma siyag ane turukon Yakub ubam werehon Aren miyaloho hik isahu. 27 Siyag ane iren turukon Anden elehap tuhuk ulug sali aru unubam emberuk lahi." 28 It Yahudi inaben wene fanowon holtusa fureg Allah min seli roho wereg ane ariyen hit fano atikip. Allah min seli roho wereg angge famen iniknisi unumbasi fahet wenggel haruk lit Allahn it mumal eneptikik ulug Indi isaruk lit wereg. 29 Allahn indi isaruk lit wol enepfag ane ari umbusukon famen tirikik peruk eleg. 30 Hiren indam Allah ele holtikip fug angge famen it Yahudi inaben Allah ele holtusa fug ane ariyen hit fahet Indi hisarisi. 31 It ketiya Allah ele holtuk elehon arimano hit Indi hisaruk hag toho ir oho Indi isaruk laruhu. 32 Allahn ap obog toho Nindi enesug laruhuk peruk lit it obog toho Nele holuhup tohon ulug inisanggo lar eneptisi. 33 Mun angge man angge alem Allah ngi reg lit wereg. Onoluk atuk ane men wenggel haruk ane men obog toho Allah ubam wereg. Aren peruk ane ap kinangmonen onoluk am fug teg, Aren turuk ane aben wenggeluk fug teg. 34 Ap san Allahn wenggeltuk ane oluk am teg? Ap san Allah fam ari-ari timihin ulug hiyag Um teg? 35 Ap san Allah og Itikik angge fahet paleg lahi ulug ubalmangge og uruhu? 36 Mun angge man angge alem At famen wereg, ondomi oho At famen wereg. At Allah eneg mondabi wel turuk lamuhup. Amin.

Roma 12

1 Nori, Allahn nit fahet Indi nenesug ulug wene eke hiyag hisamin. Allah fahet emberuk hag toho hit henebe Allah og Utuk lamuhup. Og Utukmu yet hisahureg it inindi fano embehesa puhu. At uyug alma wereg lit hinindi fanowon At og Utuk lamuhup halug Allahn fano wel Naptuk puhu. 2 Ap kinangmon wene enepeleg toho werehonen turuk hag toho hiren turuk lamuhup fugmu Allahn hinindi kerap henebuhureg hit fanowap henebuhu. Fanowap henebuhumu Allahn ari roho turuk lamag peruk ane honoluk atuk lit fano ane men Allahn nindi perukon men hit honoluk aruhumu ninindi wirik toho welahe peruk lamuhup. 3 Allah indi fanowonen hiyag nitisimu wene eke hit henebe obog toho hiyag hisamin: Hininggareg fahet wenggel haruk lahebon nit mondabi palimu welahe ulug wenggeluk fug anggeyen we wenggeluk hag tohon eneg wenggel haruk lamuhup. Wene fanowon Allahn hit henebe wal taneg wirim harisireg og hisarisimu wirim toho og hisarisiyon ari hikit toho hininggareg fahet wenggel haruk lamuhup. 4 Nit ap nenebe welaheyon nininggik nunuyug nunubam wereg angge famen nininggik nunuyug iniyabuk amu-amu wereg hag toho 5 nit nenebe luhaloho welahe angge famen Kristus fam Ebe misig hag toho wereg lit nit Inggik Uyug hag toho welahe ulug nonori men mangno roho welahe. 6 Allah indiyen nunubabut fanowon wal taneg og nisarisiyon hikit toho eke hag eke hag turuk lahe. Ap misihen fobik aruhu ane fahet tam oluk atuk halug at inowen indi anggar atukon hikit toho hiyag isaruk laruhu. 7 Allahn ap eke fam hori ler eneptuk laruhun ulug hiyag utuk halug ori ler eneptuk laruhu. Allahn ap eke hori milal eneptuk laruhun ulug unduhuk feruk halug milal eneptuk laruhu. 8 Allahn ap eke hori komo eneptuk laruhun ulug unduhuk feruk halug komo eneptuk laruhu. Mun angge man angge ap fibir enepmin peruk lit indimu ahiyeg toho og isaruk laruhu. Ap san ori fer enesug latmin puhu halug asukun fano roho fer enesug lit ler eneptuk laruhu. Ap siyahon nindi ulug ler enepmin peruk halug ahiyeg toho ler eneptuk laruhu. 9 Hiren ap hinindi enesug lamuhup halug hininggik apmane la fug. Siyag ane ari hik isahupteg fano ane eneg ap unubam tul peruk lamuhup. 10 Nit-nit nonori hag toho welahe ulug hinindi enesug lit welamuhup. Nareyen tam hi nabehek fug puk nowen hiren tam hi eneptuk lamuhup. 11 Hiren tuk hag ane aben urukon henesukun siyag toho turuk lamuhup fug. Allah hime fanowon hunubam weregma Nonoweyen mingming heneptukmu fano roho turuk lamuhup. 12 Fano welamuhuk peruk lit henehiyeg toho welamuhup. Siyag ane hunubam atukmu hinindi imbik wamburuk lit hondo reberuk lamuhup. Hinindi misig toho wereg lit umbusuk fug angge Allah fam sembahyang uruk lamuhup. 13 Allah wene fanowon holtuk inap enenggengge eleg halug ler eneptuk lamuhup. Pohon waharuk halug hondoko hinibam kilap enebul ulug wenggel haruk lamuhup. 14 Hunusul ulug mug heneplug larukon arimano Allah unuk fam hi eneptuk lamuhup. It unubam lukuram uk fug angge unubahet sembahyang uruk lamuhup. 15 Ap ekeyen enehiyeg toho wereg halug hir oho it men henehiyeg toho welamuhup. Ap eke uba yatuk halug hir oho it men uba yatuk lamuhup. 16 Hinindi misig henebe misig wereg lit ambi roho welamuhup. Alem palimu werehon fahet wenggel ha fug angge hinindi apma roho wenggel haruk lamuhup. Hininggareg fahet mun ane man ane nonoluk ninap welahe ulug peruk lamuhup fug. 17 Ap ekeyen siyag ane hunubam turuk halug hiren oho ayeg waroho ubam siyag ane tuk fug. Fano ane eneg ap obog toho unubam turuk lamuhup. 18 Hit men seli roho wereg inaben mangno amul fug peruk angge famen hiren it obog toho men mangno roho welamul peruk lamuhup. 19 Nori, anden nindi henesug lahiyon welahebon arimanowen te mul wa reg lahe ulug nininggarehen ayeg waroho wat tahuk ulug wenggeltuk lamuhup fug. Allahn ili og henebuhu. "Ayeg watuk ane Anden eneg ili wareg lahi," ulug Ninikni Allahn ibag ane ari haharoho wereg. 20 Hat hare men ap uwag yinggoho wereg lit hare suburu obok toho wereg halug minag uruhun, ik obok toho wereg halug hinang uruhun. Undama helep yihik werehon lisoho hik isahunmu indi fano aruhureg nare fam siyag ane tirikik ulug inggali aruhu. 21 Siyahon palimu wereg lit hat apmayap habuhu fug. Haren fano ane turuk lit siyahon apmayap tuhun.

Roma 13

1 Ap suwon onori fer enesuhon arimano ap obog tohowen enele holtuk lamuhup. Onori fer enesuhon arimano Allahn tam perisiyon hikit toho in atusa. Ap fano fer enesug lamuhup ulug ap suwon Allahn unduhuk feserisi. 2 Ap san ap suwon enele osokowa feseruk halug Allahn alem emberisiyon osokowa feseruk. Allahn alem emberisiyon osokowa feseruk halug unggum ubam aruhu. 3 Ap fano ane turukon arimano ap suwon kinangma werehon enekol toho welam fug teg, siyag ane turukon eneg enekol toho welam teg. Ap suwon fahet nakol toho welaruhuk fug puhun halug fano ane turuk laruhunmu iren wel haptuk lamuhup. 4 Hit fano roho welamuhubon fahet ap suwon arimano oho Allah amingmingangge wereg. Hiren siyag ane turuk lamuhupmu ap suwon inowen karog olokon seneg lit wereg ulug henekol toho welamuhup. Allah amingmingangge roho wereg inap arimanowen siyag ane eneg turuk inap fahet Allahn olok haruk lit werehen ayeg waroho unusuhup. 5 Ayeg waroho unusuhupmu niren enele holuk hag teg lamuhuk. Allah indimuwen nit fahet Olok hahu rohon peruk lit hininggareg hinindiyen oho it enele holtuk lamuhup. 6 Ari fahet hit hunubam uang heng heneptukon og isaruk lamuhup. Ap fer enesug lit hiniyabuk ari roho turuk lamuhup ulug Allahn ap suwon mingming eneptuk. 7 Ap obog toho og isa hag tohon eneg og isaruk lamuhup: Uang heng henebuk hag tohon eneg og isaruk lamuhup. Uang embelug lalihip uk hag tohon eneg embelug laruk lamuhup. Henekol toho welam hag tohon eneg henekol toho welamuhup. Hi enebuk hag tohon eneg hi eneptuk lamuhup. 8 Ap ekeyen let heneptuk halug hiren oho hebeloho ler eneptuk lit paleg angge reg inap hag toho welamuhup fug. Paleg angge fahet hinindi wenggel ha fug angge hinindi enesug lamuhup. Ap sa ori indi enesug lit wereg ahun ino Musa wene fam haharehon hikit toho turuk laruhu. 9 Wene fam haharehon werehon: Hiyap pal ta fug, ap unusuk fug, yoholiyangge hila fug, mun angge man angge hinindimuwen hilila puk fug komo eneptuk ane winon men wene aru fam het toho wereg, "Hinggareg hindi reg lahen hag toho hori winon oho hindi enesug laruhun." 10 Inindi enesug lit werehon arimanowen onori fam siyag ane tuk fug teg. Musa wene isaluwag hag toho weregma onori inindi enesug ane aru ahanuk hag toho wereg. 11 Hit ketiya welahebonen sakan tik ohoreg ulug honoluk atisimu nohoruk lit welahebon in atug ihi ane ari turuk lamek. Allahn fobik fanowap nenebuhu sambil ino nit wene tam holtukuk li yat teg latisi, ketiya horogma welahe. 12 Hup humanoho atlug sakan tik ohoma wereg lit hik tegman turuk ane mondabi ho roho embeselug Allah asehen ineyon ino hininggikmu wep toho foroho lamek. 13 Sakan tegma wereg lit turuk ane hag toho fano ane turuk lamuhuk. Abuwap toho narukon men ik olokon nalug turukon men pabi ane til norukon men tu helele ari helele perukon men ap uwag yinggoho werehon men ori enengge fahet nangge lalep perukon men ari tul peruk lamuhup fug. 14 Siyahon hinindimu kuhu rohon heneliliyangge fam henebe hal taruk lamuhup fug. Nonowe Yesus Kristus ubam werehon eneg wan turuk lamuhup.

Roma 14

1 Nori, Allah wene fahet fano holtuk angge famen ubam wenggel haruk ane inine elehon arimano inindi nonghong isa fug angge hinindi enesug lamuhup. 2 Ap misihen mun angge man angge saliyog ninggi ha reg peruk. Ap winon Allah fam wenggel haruk ane inine elehon arimanowen saliyog na fug teg lahe ulug suburu inggila eneg naruk. 3 Ap sa saliyog narukon inowen saliyog naruk elehon fahet siyag puk fug. Ap sa saliyog naruk elehon inowen saliyog naruk ahun fam unggum angginon ubam umbuk fug. Allahn at ino faher oho Indi reg lit werehen hiren unggum ubam umbuk fug. 4 Ap amuwon amingmingangge wereg angge famen nungge fahet hat san unggum angginon ubam embemin peruk lahen? At ino in atuk ane men mako wamburuk ane men obog toho inggareg Ikni ino Inggikmu wereg. Allah inggiken at ino aho reg lit weregma mondabi unduhuk laruhu. 5 Ap winonen o misihim sakan turukon fahet palimu wereg peruk lit hup eke sakan turukon fahet apma wereg peruk lit siyag peruk. Ap winonen perukon o sakan turukon fahet obog toho fano ambi reg peruk. Hit obog toho hinindimu tila peruk lahebon ari fam eneg tem toho peruk lit turuk lamuhup. 6 Ap san hup misig sakan turukon fahet palimu wereg perukon ino Nikni Allah olohotma timin peruk ane turuk. Ap san saliyog narukon inowen oho Nikni Allah olohotma timin peruk ane turuk. At inowen saplangge namin puk fug angge Allah fam sembahyang uruk lit naruk. Ap sa saliyog namin fug peruk ahun inowen Allah olohotma timin peruk ane turuk. At inowen oho Allah fam sembahyang uruk lit naruk. 7 Nit nonoluk welaheyon aruma nininggareg fahet eneg nonoluk welahe fug. Nit war atuk laheyon aruma oho nininggareg fahet eneg war atuk lahe fug. 8 Nonoluk welaheyon Nonoweyen tohon nonoluk welahe. War atuk laheyon oho Nonoweyen tohon war atuk lahe. Nonoluk welahe ane oho war atuk lahe ane oho Nonowe inggikmu eneg welahe. 9 Ap war atukon men onoluk werehon men Onowe An welaruhuk ulug Kristus ino war atfareg nin Oluk atfag. 10 Ari reg angge famen hat misihen nungge fahet hare fam alem angginon emberuk lahenma hat ekeyen hebeloho hare nungge fahet siyahap turuk lahen? Nit obog toho fahet Allahn unggum kong tuhu sambil ino At alukema nunumbahakup. 11 Teko lahu ane fahet haharoho imbibahon tu, "Ap obog toho Nalukema enelenggen fam hur amuhupteg it obog tohowen An wel Naptuk lamuhuben An tem toho Noluk welahiyonen Nele uruk lahi ulug Ninikni awene aru hiyag hisaruk lahi." 12 Ari roho werehen Allahn nit kapal nisarukmu niren wal taneg turuk lahe ane fahet nininggarehen wal taneg Allah fam hebeloho hiyag Utuk lamuhuk. 13 Nori, ari fahet nit nonori men unggum nunubam embelug kong-kong atuk lamuhuk fug. Nonori helep fam henelenggen kik toho fuk tuhup tohon helep atog kema sap teberuk lamuhup fug. Ihiyon ari fahet wenggel haruk lamok. 14 Tu usa angge ulug aben usayap turuk ane alem wereg eleg, ari Nonowe Yesus unuk fam eneg tem toho peruk lahi. Indimu tu usa angge peruk ahun inowen eneg mun angge man angge usayap turuk. 15 Usa ambohom hat naruk lahen ane fahet hare indi siyag atuk halug hare men ninindi roho wereg ane sokowa feseruk lahen. Kristus ino hare fahet war atfag angge famen hamu naruk angge fam hare mondabi siyaha fusuk fug. 16 Hit henengge fanowon ngi reg lahebon fahet ap winonen abilit henebuk nowen fano roho foroho lamuhup. 17 Allah Ninikni weregma nit At umalikisi welaheyonen suburu men ik men narukon fam wirim tuk fug teg. Pikir ane turuk lit mangno roho werehon men Allah hime fanowon nunubam weregma nenehiyeg toho wereg ane ari eneg wirim tuk teg. 18 Ap sa ihi ane ari hikit toho turuk lit Kristus amingmingangge welaruhu halug Allahn oho fano perukmu aben oho at fahet fano peruk lamuhup. 19 Nonori men mangno roho wereg lit let-ler atuk lit ninine atuk ane yami ruruk lamuhuk. 20 Aben naruk angge fam Allah iyabuk haren siyahap tuk fug. Mun angge man angge saliyog na reg angge famen usa angge peruk lit indi anggin toho wereg ahun ino inggareg siyahap tahu rohon haren saliyog na reg puhun angge famen nahun fug. 21 Hare indi nina feseruk lit nonghonga fesuhun tohon usa ambohom men ik olokon men na fug. 22 Tihi ha reg peruk ane ari hinggareg hundaman holuk teg lit Allah olohotman seneg laruhun. Ninggareg fano ane turuk lahi perukon ino eneg turuk laruhureg inggarehen indi nonghonga tubat taruk eleg halug ahiyeg toho welaruhu. 23 Indi nonghong uruk angge famen usa ambohom naruk ahun ino ubam alem angginon wereg. At inowen indimu tem toho wenggel haruk ane fam hikit toho turuk eleg. Mun angge man angge fahet Allah olohotma wereg lit indi fam fuki roho wenggel ha fug angge saplangge turukon ino siyag ane eneg turuk.

Roma 15

1 Nit ninine roho werehon arimanowen it inine elehon ler eneptuk lit nininggareg fahet eneg nenehiyeg toho wenggel haruk lamuhuk fug. 2 Ap winon fano wereg lit inindi wirik toho welamag ulug it arimano enehiyeg toho welamuhup ane fahet eneg nit nenebe wal taneg obog tohowen yami ruruk lamuhuk. 3 Kristus inowen oho inggareg fahet eneg wenggel haruk lit Nahiyeg toho welaruhuk ulug yami ruruk latfag fug. Kristus ino fahet haharoho imbibag ane aru, "Hat pet Haptuk lit Habug urusa ane ari An nubam atisi." 4 Mun angge man angge fahet haharoho imbibahon ari niren kim haruk lit nit ninindi anggar amag ulug haharoho imbibag. Ninindi se aruhu ulug haharoho imbibag ane ari niren fobik fano aruhu ane fahet seneg lit ninindi imbik wamburuk lit mangno ruruk lamuhuk. 5 Ninikni Allah ninindi wirikap neneptuk lit seyap neneptuk ahun inowen Yesus Kristusen peruk hag toho hir oho honori men sebe roho welamuhup ulug mangnowap heneptuk laruhu. 6 Ari roho wereg lit henele misig hinindi misig wereg lit Ninikni Allah ino Nonowe Yesus Kristus Ikni wereg ulug wel turuk lamuhup. 7 Nit obog tohowen Allah wel turuk lamuhuken Nonowe Yesus Kristus inowen Indi nenesug latisi hag toho hiren oho hit-hit hinindi roho welamuhup. 8 Anden peruk lahi ane iminon tu: Allahn niniknisi unumbasi unubam sali ibahon pisan isamin fug ulug tem toho irikik pibagma Kristus ino ap enembilahap palehon enemingmingangge atfag. 9 Allah unuk enepeleg inap o pumbuk winon arimanowen Allah indi nenesug lit wereg ulug At wel turuk lamuhup. Ari ulug haharoho imbibag ane aru, "O pumbuk enemu inap sehelimu wereg lit Hat wel Haptuk lit Hat hunuk fahet sini yunggultuk laruhuk." 10 Eke haharoho imbibahon tu, "Hit henemu hinap famen Allah umalikisi men mangno atuk lit henehiyeg toho welamuhup." 11 Nin eke imbibahon tu, "Hit o pumbuk henemu hinap famen obog tohowen Allah wel turukmu hununggul unuk henemu-henemu welahebon arimanowen Unuk palimuwap turuk lamuhup." 12 Nin eke Yesayan haharoho imbibahon tu, "Hun Isai ino e irat hag toho weregma asimit wilip aruhu. Wilip aruhuwon ino o pumbuk obog toho fer enesug laruhuwen in aruhu. O pumbuk obog tohowen nit fet nenesug laruhuwon waruhu ulug mangno ruruk lamuhup." 13 Allahn fanowap nenebuhu ulug mangno ruruk laheyon inowen hit hinindi yuwahap heneptuk lit henehiyehap henebuhu. Allah hime fanowon inowen hit hinineyap heneptukmu hit hinindi tem toho wenggel haruk lit Allahn fanowap nenebuhu ulug mangno ruruk lamuhup. 14 Nori, hit fano ane turuk lit hinindimu honoluk toho welahebon ariyen hit-hit komo-komo atuk lahep ha reg peruk lahi. 15 Anden ari peruk lahi angge famen Allahn indi niyaruk lit wene fanowon ninggikmu emberisimu hit honoluk toho welamag ulug suwesingga aru emberuk lit alem amu-amuwon fag toho hiyag hisaruk lahi. 16 An Yesus Kristus amingmingangge wereg lit Allah wene fanowon ino o pumbuk winon Allah unuk enepeleg inap hiyag isaruk laruhun ulug Allahn mumal naptisimu Allah fahet hubu lahaptukon imam hag toho welahi. Allah fahet mun angge man angge emberuk hag toho it o pumbuk winon arimano oho Allah it fahet ngi aruhureg fano ngi ahi puhuwen Allah hime fanowon inowen it fanowap enebuhu. 17 An Allah olohotma welahi ane ariyen Yesus Kristus unuk uruk lit wel tihi ha reg. 18 An ninggarehen turuk latikik ane fahet nele uk fug teg lahi, Kristus inggikmu an wanggun fanowon hag toho welahimu Aren turuk latisi ane fahet eneg hiyag hisihi ha reg lahi. Allah unuk enepeleg inap arimano At awene holukag ulug hiyag isaruk lit ninggik fam oho turuk lahi. 19 Allah hime fanowon inowen an nineyap naptisimu ap kinangmonen tuk fug teg ane poholmonen eneg tuk teg ane anden turuk latikik. Ari roho turuk lit o Yerusalemen ak teberikikteg walingguruk lit o pumbuk obog toho Ilirikum inap oho Kristus wene hiyag isaruk latikik. 20 Wene hiyag isil laruk lit Kristus unuk onoluk inap wereg ambeg lamin puk fug angge At unuk enepeleg inap eneg fano hiyag isa lamin perikik. Ari perikikteg ap winonen olun warusa ambeg anden o wiruhuk fug perikik. 21 Haharoho imbibahon hikit toho turuk laruhuk perikik ane tu, "Wene At fahet hiyag isarusa fuhon arimanowen At yet hahup. At fahet holtusa fuhon arimanowen wene holuhupteg inindi anggar aruhu." 22 Nori, hit pen hisa waruhuk perikik angge famen wene hiyag isil norukmu alem ekeyon-ekeyon nubam atukmu henembeg waharikik fug. 23 We ketiya o pumbuk tuma fil werehon obog toho holtusama hiyag isihi hawon elehen mo ilig am wirig am turukmu pen hisa waruhuk perikik ane ino fahet ketiya henembeg waruhuk peruk lahi. 24 O Spanyol lahuk ulug nundaman peruk lahi angge re lahuk sambil ari eneg pen hisil waruhuk. Henembeg waruhukmu hit men ambiyeg tot weregma nindi yuwag atuk halug hiren o Spanyol ino hondoko numbahik lahup. 25 Ketiya re tuma inaben o Yerusalem wene holtuk inap fahet ninggikmu uang emberuson og isa lahuk ulug turuk lahi. 26 O Yerusalemen wene holtuk inap arimano winon enengge eleg angge werehon fahet Makedonia inap men Akhaya inap menen enele sahaltusareg ler enebuhuk ulug inindiyen uang emberusa. 27 Inindiyen uang embehe perusa angge famen anden paleg angge fahet emberusa peruk lahi. Yahudi inap o Yerusalem werehon arimanowen poholma wereg angge minggiroho og isarusama it o pumbuk winon werehon arimanowen kinangma wereg angge fam ayeg war isa hag toho og isarusa. 28 Og isa lahun ulug ninggikmu emberuson ari walug lahukteg it ininggikmu umbuhukteg hit hinibam pumbuk keyen tulug o Spanyol lahuk. 29 Kristus inowen an og nitisireg nineyap naptukmu hit henembeg pen hisa waruhukteg og hisahukon fahet ninggareg noluk toho welahi. 30 Nori, Yesus hit men an men Nonowe roho weregma Allah hime fanowon inowen Indi nenesug lit werehen hit men an men ambiyeg sembahyang an fahet uruk lamuhuk ulug komo heneptuk lahi. 31 Wene holtuk eleg inap o Yudea werehon arimanowen nubam siyag ane tuhup tohon ulug sembahyang uruk lit og isa lahun ulug ninggikmu emberuson walug larukmu wene holtuk inap o Yerusalem werehon arimanowen fano roho hondog nabuhuben sembahyang uruk lamul. 32 Allahn peruk ane hikit toho an oho nahiyeg toho hit henembeg waruhukteg hit men ambiyeg wereg lit nindi yuwag toho welaruhuk. 33 Allah ap seli roho werehon mangnowap eneptukon inowen hit obog toho fet henesug laruhu. Amin.

Roma 16

1 Nori, nit nenerek Febe o Kengkrea inap wene holtukon arimano ler eneptukon ino hiren at fahet fano wenggel haruk lamuhup. 2 Hiyap ino henembeg waharuk halug wene holtuk inaben turuk hag toho Nonowe Yesus unuk fam hinindi roho wereg lit hondoko hinibam kilabuhup. Hinibam kilabuhupteg at seher angge reg halug let turuk lamuhup. Aren oho ap anggolo ler eneptuk lit an oho let naptuk latisi. 3 Nori Yesus Kristus iyabuk ambiyeg waruk laheyon Priskila men Akwila men hi eneptuk lahi ane aru hiyag isahup. 4 An noluk fano welamag ulug nibil atusama ir oho unuselep. Unuselebon ari fahet anden eneg nori-e peruk lahi fug, Yahudi inap fuhon famen wene holtukon arimano obog tohowen oho it fahet nori-e pelep. 5 It inibam wene holtuk inap werehon obog toho nori ulug hi eneptuk lahi ane aru hiyag isahup. Nare Epenetus anden nindi reg lahiyon ino hi ruruk lahi ane ari hiyag umuhup. Hun Epenetus ino Asia ahun famen Kristus awene tam holtisi. 6 Maria sat toho hit let heneptuk latisiyon ino hi ruruk lahi. 7 Nori Andronikus men Yunias men nununggul unuk misihon an men ambiyeg penjara kilap neneptuson itano oho hi eneptuk lahi. It piren itano an wene holuk fugmu it tam Yesus otsi atusama nonori winonen it fahet fano anggolo peruk. 8 Ampliatus Nonowe Yesus fam nindi reg lahiyon ino nare ulug hi ruruk lahi. 9 Urbanus Kristus iyabuk ambiyeg wituk laheyon ino men Stakhis nindi reg lahiyon ino men nori ulug hi eneptuk lahi. 10 Apeles ino Kristus fahet wal harukmu indi yuwag toho werehon ino nare ulug hi ruruk lahi. Aristobolus uhe malik men at ibam werehon obog toho fahet nori ulug hi eneptuk lahi. 11 Nare Herodion nununggul unuk misig welaheyon ino men, Narkisus uhe malik men at ibam werehon Yesus unuk holtukon arimano men fahet nori ulug hi eneptuk lahi. 12 Trifena men Trifosa men sat anggolo roho Nonowe iyabuk turukon itano fahet nehebi ulug hi eneptuk lahi. Persis nindi reg lahiyon Nonowe iyabuk fahet sat anggolo roho turuk latisiyon ino oho hi ruruk lahi. 13 Nonowe Yesusen Rufus mumal tarisiyon ino nare ulug hi ruruk lit isinga ino oho an nisinga yuhon hag toho welatisimu nisinga ulug hi ruruk lahi. 14 Asinkritus men Flegon men Hermes men Patrobas men Hermas men onori it men ambiyeg werehon arimano men fahet nori ulug hi eneptuk lahi. 15 Filologus men Yulia men Nereus men erek hiyap angge men Olimpas men it men wereg lit wene holtuk inap obog toho arimano fahet nori nehebi ulug hi eneptuk lahi. 16 Hit-hir oho Allah unuk uruk lit mako pug toho hi-hi atuk lamuhup. Yesus umalikisi wene holtuk inap obog tohowen hit hi heneptuk. 17 Nori, wene hit hiyag hisarusama holtikip ane ino men seli roho wereg inap kahal enesug lamuhuben anden komo heneptuk lahi. Hit hinindi nonghongap hisaruk lit henebe minggit henebuhup tohon it men sebe roho welamuhup fug. 18 Ari roho wereg inap arimano Nonowe Kristus amingmingangge roho welam fug anggeyen ininggareg enehum fahet eneg enesehet toho wenggel haruk. It ari roho wenggel haruk inaben enele inilaheg toho fano-fano ane uruk lit ap inindi pikiron arimano inindi hareya feseruk. 19 Hiren wene fano holtikibon fahet ap obog toho onoluk atisimu anden oho hit fahet nahiyeg haruk lahi. Fano ane fuki roho wenggel haruk lit turuk lamuhupmu alem siyahon hit hunubam aruhu fug peruk lahi. 20 Allah ap kinangmon mangnowap eneptukon inowen Iblis siyahon ino waroho al senggeloho hit hunuyug apma hik isahu. Nonowe Yesus hit Indi henesuhon inowen fet henesug lit welaruhu. 21 Nare Timotius an let naptukon ino men Lukius men Yason men Sosipater men nit nununggul unuk misig welaheyon arimanowen nonori uruk lit hi heneptuk. 22 An Tertius suwesingga tu hahatuk lahiyon inowen Nonowe Kristus unuk fam hi heneptuk lahi. 23 Gayus ibam an hondoko kilap naptisimu welahi ahun inowen oho nori ulug hi heneptuk. At ino ibam wene holtuk inap obog toho wene ul ulug palu ruruk. Erastus o pumbuk aru fahet uang foroho ahun ino men nenere Kwartus menen oho hi heneptuk. 24 Nonowe Yesus hit Indi henesuhon inowen fet henesug lit welaruhu. 25 Yesus Kristus fahet wene hiyag isaruk lahiyon fam Allahn ki henesug lit hinineyap heneptuk. Indam angge Allahn hirako foroho latfahon ino ketiya wene aru fam inam atisi. 26 Inam atisi ane aru indam oho Allah mondabi werehon inowen wene hiyag isaruk latfag inap nabi hiyag isarukmu iren suwesingga fam haharoho imbibag. Imbibag ane aru ap obog tohowen holuhupteg we tem peruk lamuhuben haharoho imbibag. 27 Allah misihen eneg mun ane man ane alem Oluk teg lit werehon ino Yesus Kristus unuk uruk lit likiya hupmu mondabi wel turuk lamuhup. Amin.

1 Korintus 1

1 Yesus Kristus inowen an Paulus nubam yonggo laruk laruhun ulug Allahn tam perisi ane hikit toho wol naptisimu welahiyon ino men nenere Sostenes ino menen suwesingga tu emberuk lahe. 2 Allah wene holtuk inap o Korintus welahebon arimano fahet Yesus Kristus unuk fam fanowap heneptisireg An ngi amuhup ulug wol heneptisiyon hunubahet suwesingga tu emberuk lahe. Ap obog toho Yesus Kristus Nonowe ulug unuk urukon hit men welahebon oho nit men tuma werehon unubahet sembahyang uruk lahe. 3 Ninikni Allah Nonowe Yesus Kristus menen Unubabut fano roho wereg lit hit hinindi yuwahap heneptuk lamuhuben sembahyang uruk lahe. 4 Allahn hit Indi henesug lit Yesus Kristus unuk fam og hisarisiyon fahet Allah Nikni uruk lit wel turuk lahi. 5 Allahn mun ane man ane og hisarisireg tungap heneptisi. Henele eke hag eke hag uruk lahep ane ari men alem eke hag eke hag honoluk teg ane men Allahn hunubam emberisiyon ino famen eneg uruk lahep. 6 Kristus wene ino oho hit sehelimuwen su atisi. 7 Nonowe Yesus Kristus inam aruhu ulug mangno ruruk lit Allahn hit og hisarisi fug angge misig oho wereg eleg. 8 Nonowe Yesus Kristus inggareg waruhu sambil ino siyag angge hunubam lombog teg laruhu fuhen Kristus inowen ine roho sen henesugmen eneg At waruhu. 9 Allah inggarehen sali imbibahon ino pisan isa fug anggeyen At amloho Nonowe Yesus Kristus men mangno roho welamuhuk ulug hit wol heneptisi. 10 Nori, Nonowe Yesus Kristus unuk fam komo heneptuk lahiyon aru re henele misig ane eneg uruk lit hit-hit hili roho welam fug angge henebe misig wereg lit hinindimu misig ane eneg wenggel haruk lamuhup. 11 Nori, Kloe ibam werehon arimanowen hit fahet an hiyag nutuk lit hili roho wereg uruson holtikik. 12 Hiren peruk lahep ane hiyag nutusama holtikikon fahet iminon tu: An Paulus ibilon welahiyon tu urukmu winonen an Apolos ibilon welahiyon tu urukmu winonen an Kefas ibilon welahiyon tu urukmu winonen an Kristus ibilon welahiyon tu uruk lahep. 13 Kristus ebe aben minggibuk teg ano? Hit fahet Paulus ino e fam telfag ano? An Paulus nunuk fam hit ikma pilap heneptusa ano? 14 Anden hit welahebon arima misig oho ikma pilap heneptikik fug ulug Allah fam Nikni uruk lahi. We Krispus men Gayus men eneg anden ikma pilap eneptikik. 15 Ari fahet ap misihen oho an Paulus unuk fam ikma wambirikik uk fug teg. 16 Nin eke Stefanus uhe malik men anden ikma pilap eneptikik, it winon eke anden ikma pilap eneptikikon wereg ane an napeleg. 17 Kristus inowen anden ap ikma pilap enebuhu ulug mon naptisi fug, we At awene fahet ap hiyag isahun ulug mon naptisi. Kristus e fam telfahon ino siyahap timin fug ulug alem noluk teg lahi ulug enele hemet toho uruk inaben uruk hag toho anden oho irikik fug. 18 It mondabi siyag amuhup inap unubam Kristus e fam telfahon ino awene hiyag isarukmu ket-ker ane eneg uruk peruk. Nit fano welamuhukon arimano wene fanowon ino fam Allahn ninineyap neneptuk. 19 Alem ari fahet haharoho imbibahon tu imin, "Alem nonoluk teg lahe uruk inap arimano alem onolukon ariyet mondabi siyahap enebuhuk. Ninindi anggat tehen fano wenggel haruk lahe peruk inap arimano inindi anggat tohon ariyet mondabi elehap enebuhuk." 20 Inindi fuki roho wenggel haruk inap kema wereg? Musa wene onoluk inap kema wereg? Alem onoluk tehen kinangma yami ruruk inap kema wereg? Kinangma tuma alem nonoluk ninap welahe peruk angge famen Allahn it fahet enepelehen ket-ker ane turuk peruk eleg? 21 Ap kinangmonen mun ane man ane fahet alem nonoluk ninap peruk angge famen Inikni Allah mun ane man ane alem Oluk teg Ahun ino fahet inindi anggar atusa fug. Inindi anggar atusa fugmu ket-ker ane uruk awene ino fam inindi wenggel haruk inap arimano Allahn fanowap enebuhuk pibag. 22 Yahudi inaben enehangge yami ruruk lit weregma Yunani inaben oho mun ane man ane alem onoluk atukon fahet yami rurukmu 23 niren Kristus e fam telfahon ino fahet hiyag isaruk lahe. Kristus e fam telfag ane ari Yahudi inap fahet unuyug kik tukag ulug helep atog yaron hag toho weregma Yahudi inap fuhon arimanowen ket-ker ane uruk peruk lit wereg. 24 Yahudi inap men Yahudi inap fuhon men Allahn wol eneptisiyon arimano Kristus unuk fam Allahn inineyap eneptuk lit alem onolukap eneptuk. 25 Allahn ket-ker ane turuk perukon ari palimu wereg lit ap kinangmonen alem nonoluk teg lahe perukon ari apma wereg. Allah inggik wiyig teg perukon ari palimu wereg lit ap kinangmonen nininggik ine anggolo reg perukon ari apma wereg. 26 Nori atam Allahn wol henebuk fugmu nangginoho welatukuk ulug wenggel haruk lamok: Mun ane man ane alem nonoluk teg lahe peruk inap arimano hit henesehelimu wereg lit we tor anggeyen eneg wene warusa. Ap suwon men aben yer isarukon men hit henesehelimu wereg lit we tor anggeyen eneg wene warusa. 27 Mun ane man ane alem onoluk inap arimano Allahn ininggaliyap enebuhuk ulug nenepeleg ninap welahe perukon arimano mumal eneptisi. Ininggik ineyon arimano Allahn apma pilap eneptuk lit nininggik wiyig ninap welahe perukon arimano mumal eneptisi. 28 Ap kinangmonen siyag ulug yet ha fug tohon Allahn mumal tarisi. Wereg angge elehap tuhuk ulug eleg angge mumal tarisi. 29 Ap misihen oho Allah alukema inggareg fahet an ap suwon ulug wel tahu rohon perisi. 30 Yesus Kristus ino mun ane man ane alem Olukon nit fahet wereg ulug Allahn Yesus Kristus ino hit men mangnowap heneptisi. At inowen Allah ngi roho wereg lit hinindi pikit toho welamuhup ulug windat neneptisi. 31 Alem ari fahet haharoho imbibahon tu, "Ap san ninggareg wel tamin peruk halug at inowen Ikni Allah wel turuk lamag."

1 Korintus 2

1 Nori, Allah wene hiyag hisamin ulug tam henembeg waharikikon ari mun ane man ane alem onoluk inaben uruk hag toho nele hemet toho hiyag hisahuk ulug waharikik fug. 2 Mun ane man ane alem enepeleg inap hag toho wereg lit we Yesus Kristus e fam telfahon fahet eneg hiyag hisahuk perikik. 3 An hit henembeg waharuk lit nuwag elek turuk lit nindi nakol toho nine eleg toho waharikikteg hiyag hisaruk latikik. 4 Wene hiyag hisaruk lit ap tuwen ele fano roho uruk pukag ulug alem oluk ahunen uruk hag toho hiyag hisarikik fug, Allah hime fanowon inowen nele ineyap naptuk perikik. 5 Hit Allah ubam hinindi wenggel haruk lit mun ane man ane aben onolukon apma welam fug anggeyen Allah inggik ineyon ino Apma welamuhup perikik. 6 Ari reg angge famen ap mondabi inindi wirik atuson arimano niren mun ane man ane alem onoluk amag ulug hiyag isaruk lahe. Mun ane man ane alem onoluk atukon ino kinang aru famen wilip atuk eleg. Kinang tu palimu welahe peruk angge famen ilamna wereg angge arimanowen oho hiyag nisaruk eleg. 7 Alem niren hiyag hisaruk laheyon tu Allah famen wilip atukon. Pohol kinang wal tuk fugmu alem ino fam nit fanowap nenebuhuk ulug Allahn nit fahet tug toho foroho lit hirako awiya oho latfag. 8 Ap kinang tu palimu welahe peruk inap arimanowen alem tu fahet onoluk latfag fug. It onoluk lalepma hahen Nonowe Yesus fanowon e fam teloho ware feselep fug. 9 Alem ari fahet haharoho imbibahon tu imin, "Ap misihen oho il fam yet hibag fuhon isanggo fam oho fuki roho hol hibag fuhon indi fam oho wenggel hibag fuhon obog toho ari Allah fam inindi reg lit wereg inap fahet Aren tug toho imbibag." 10 Allahn ahime fanowon nit og nisaruk lit hirahoma welatisiyon nit fahet inamap tirisi. Allah inggarehen tuhuk peruk ane aben wenggel ha fuhon famen we Allah hime fanowon inowen inamap turukmu inindi anggar atuk. 11 Ap kinangmon misihen undaman hirako forohowon ap winon san oluk am teg? We inggareg ahimeyen eneg inamap tuk teg. Ari hag toho Allah undaman hirako forohowon ap winonen onoluk am fug teg, we Inggareg ahime fanowon inowen eneg Oluk am teg. 12 Ap kinangmon enehime Allahn nit og nisarisi fug, nit fahet Indiyen og isaminon onoluk amag ulug Inggareg ahime fanowon og nisarisi. 13 Ap Allah hime fanowon unubam wereg inap nit Allahn og nisaruk angge fahet hiyag isaruk lit Allah wene fanowon hiyag isaruk lahe. Niren uruk lahe ane aru mun ane man ane aben alem onolukon hag toho hiyag isaruk lahe fug. Allah hime fanowon inowen hiyag nisarukon eneg hiyag isaruk lahe. 14 Kinangma angge fahet eneg indi wenggel haruk ahun inowen Allah hime fanowon ino famen alem wilip atukon ino fahet ket-ker ane uruk peruk lit hilaruk eleg. We Allah hime fanowon ap ino ubam wereg halug eneg alem ari aluwar isaruk lit tem toho peruk. Kinangma angge fahet eneg indi wenggel haruk ahun inowen indi anggar am fug teg. 15 Allah hime fanowon ubam wereg ahun inowen mun ane man ane turukon aluwar isalug alem ubam umbuk teg angge famen at fahet ap winonen aluwat halug alem ubam umbuk fug teg. 16 Alem ari fahet haharoho imbibahon tu, "Ap sa Allahn peruk ane oluk teg lit At ino komo ruk teg?" Ari haharoho imbibag angge famen niren Kristus peruk ane nonoluk teg lahe.

1 Korintus 3

1 Nori, tam henembeg waharikikteg hit hunubam nele uruk lit ap Allah hime fanowon Apma wereg inap unubam uruk hag toho irikik fug. Kristus fam inindi wirik toho wenggel ha fug angge kinangmon fahet eneg inindi wenggel haruk inap wereg ulug malik fu anggeyon unubam uruk hag toho irikik. 2 Suburu ineyon hit henemu na fug teg latikipmu ag eneg mon heneptuk lit suburu og hisarikik fug. Kinangmon fahet eneg hinindi wenggel haruk lit ketiya oho henemu suburu wirik toho na fug teg lahep. 3 Honori fahet henehummu siyag toho wereg lit hit honori men hili roho welahebon arimano hiren kinangmon fahet eneg wenggel haruk lit ap kinangmon welahep fug ano? 4 Ap misihen te an Paulus ibilon welahi urukmu winonen Apolos ibilon welahi uruk lahebon ari ap kinangmonen peruk ane uruk lahep fug? 5 Apolos ap sa hag toho wereg, Paulus ap sa hag toho wereg? Nonowe amingmingangge roho weregma hiren it enele holtikipmu Nonoweyen hit wal taneg funggalem hiyag hisarisimu hinindimu tem toho wenggel haruk latikip. 6 Anden ei yatikikmu nare Apolosen hohol yihik ferisimu Allahn eneg ebe kinangma emberisi. 7 Ei yatukon men hohol urukon men palimu wereg eleg, we Allah ebe kinangma emberukon ino eneg palimu wereg. 8 Ei yatukon men hohol urukon men eke palimu eke apma wereg eleg, ambi reg lit wereg. Ambi reg lit wereg angge famen it piren yabuk wituson hikit toho Allahn onggo og isahu. 9 Niren Allah iyabuk wir Utuk lit Amingmingangge welahema hit Allah angginang welahep, Allah ibam ket witukon welahep. 10 Allahn an mumal naptisireg og nitisi hag toho an ninggik fano roho o wituk nahun inowen Allah ibam wiruhuk ulug olun oho ferikikmu ap winonen oho o ino witil laharuk lamuhup. Ap arimano enebe wal tanehen o aru nangginoho witil laharuk lamuhuk ulug inilen fuki roho kim haruk lamuhup. 11 Allah ibam wituk ambeg olun oho ferisiyon ino Yesus Kristus misig eneg wereg. Ap misihen oho o keron witmin ulug olun winon eke wa fug teg. 12 Olun misig ari fam aben o witil laharuk lit umbagpag turuk angge fanowon men, helep anggen ili ruruk angge men helep ayeg ili faya urukon men e men walangge lilohon men findayo pila men 13 arimano fam wal taneg witil laharuk halug inam aruhu. Allah waruhu sambil ino indok seneko waruhureg o ino fam hunduhuk fuhumu ap wal taneg wituk lamuhubon arimano indok inowen wal isahu. 14 O wituk angge arimano indoken na fug angge ine roho wereg halug o wituk ahun ino Allahn onggo og uruhu. 15 O wituk angge arimano indoken nahu halug o wituk ahun ino nibam peruk lit indi siyag toho weregma indok ambulpul sehelimu welaruhu angge famen Allahn ebe lisoho wahureg fanowap tuhu. 16 Hit Allah ibam wirihon hag toho welahepma Allah hime fanowon ino hit hunundama werehon ari hit henepeleg? 17 Ap ekeyen Allah ibam siyahap tuhu halug at ino oho Allahn mondabi siyahap tuhu. Allah ibam ino Inggarehen ngi reg lit weregma hit Allah ibam welahep. 18 Hit hininggarehen hininggareg henele ying taruk lamuhup fug. Ap misig hit sehelimu werehonen mun ane man ane alem noluk teg lahi peruk halug at inowen we tem toho alem oluk ahun aruhuwen sohu roho welamag. 19 Ap kinangma werehon aruman mun ane man ane alem nonoluk teg lahe peruk lit werehon arimano fahet Allahn sohu-sohu ane eneg turuk peruk. Alem ari fahet tam haharoho imbibahon tu, "Mun ane man ane alem nonoluk teg lahe peruk lit werehon arimano un ane unundama werehon fam Allahn sen enebuhu." 20 Nin eke haharoho imbibahon tu, "Alem onoluk inaben unundama peruk ane Allah oluk, iren peruk ane ari obog toho ket-ker ane eneg peruk." 21 Ari ulug haharoho imbibagma ap kinangmon fahet henele hemet toho uruk lit wel eneptuk lamuhup fug. Obog toho iminon aru hiren ngi reg lit welahep: 22 An Paulus men nare Apolos men, Kefas men, kinangma werehon men oluk atuk ane war atuk ane men ketiya werehon fobik aruhuwon men obog toho ari hit ngi reg lahep. 23 Kristus inowen hit fahet ngi reg lit weregma Kristus ino Ikni Allahn ngi reg lit wereg.

1 Korintus 4

1 Allahn hirako forohowon ino it ininggikmu emberisiyon foroho lit it Kristus amingmingangge wereg inap ulug aben nit yet nisalug ari peruk lamuhup. 2 Iniknisiyen nenenggengge foroho lamuhup ulug enemingmingangge ininggikmu emberuk halug we inindi wirik tohonen eneg foroho lamuhupmu iniknisiyen fano peruk lamuhup. 3 Hiren oho ap winonen oho an wal niyaruk lit unggum nubam werehon kong turuk lahebon ari se reg peruk lahi. Tor angge oho an ninggareg namuwen unggum nubam embelug kong turuk lahi fug. 4 Anden siyag ane tirikikon fahet unggum misig oho nubam wereg ulug nindimu wenggel haruk lahi fug. Eleg ulug nindimu wenggel haruk lahiyon ariyen Ninikni Allahn nubam werehon elehap tuhu fug. At inggarehen unggum nubam werehon kong tuhu. 5 Ihi ane ari fahet Nonowe uwan wam fugmu hiren unggum kong tuk fug. Hik tegma hirako werehon Nonoweyen selehap tuhureg ap inindimu wenggeltuk ane Aren fag tuhu. Ap inindimu wenggeltuk ane fag tuhureg ap wal taneg Aren eneg wel enebuhu. 6 Nori, anden nele uruk lahiyon tu hit hinindi anggat toho wenggel haruk lamuhuben an men nare Apolos men fahet wirimangge hiyag hisaruk lahi. "Haharoho imbibahon ari palimu nit welahe puk fug," ulug hiyag hisaruson ari hit hinindi anggar amag ulug wirimangge nit welahe. Ap eke palimu weregma ap eke apma wereg peruk lit hininggareg hemet turuk lit henewelwel tubat ta fug. 7 Ap san hat palimu welahen ulug hiyag hutuk? Mun angge man angge hinggikmu werehon og hitisi fuhon te wereg ano? Og hitisiyon eneg wereg angge famen nungge fahet og nitisi fug ulug hawelwel taruk lahen? 8 Mun angge man angge hit hininggikmu elehon wereg eleg. Hit tung hinap atikip. Niren hit let henebuk fugmu hit henemu ap suwon atikip. We tem toho hit ap suwon alepma anden fano pelereg niret hiret lehoma ambiyeg welala. 9 Nori, Allahn awene fahet yonggo laruk lamuhup ulug mon neneptisiyon mondabi apma reg ambeg hondoko nunumbaharisi peruk lahi. Ap siyag ane turuk inap alem unubam embelug pinggi unusuruk hag toho hondoko nunumbaharisi. Ap kinangma werehon men malaikat poholma werehon men it obog toho arimanowen yet nisahupteg nin inggaliyap nenebukag ulug unduhuk nunubaharisi. 10 Kristus unuk fam nit nenepeleg ninap welahema Kristus unuk fam hit honoluk hinap welahep. Nit wiyig toho weregma hit hinine roho welahep. Hit lehoma welahepma nit henepma welahe. 11 Indam angge famen tulug ketiya oho nit suburu obok toho ik obok toho nenesum wan teg eleg angge aben nunusurukmu ninibam elehen la wam turuk lahe. 12 Nininggareg nininggik fam eneg yabuk asengseng toho wit taruk lahe. Aben pet neneptukmu niren hi eneptuk lahe. Aben nunusul ulug mug neneplug waharukmu niren ninindi imbik wamburuk lahe. 13 Aben nenele abilit neneptukmu niren nenele fano roho it unubam uruk lahe. Nit yog amben hahon wereg ulug ahabangge feleng toho hik isaruk hag toho ketiya oho hik nisarukmu welahe. 14 Haharoho imbihiyon tu hininggaliyap heneptuk lit uruk lahi fug, hit an numalikisi welahepma nindi henesug lit komo heneptuk lit suwesingga tu haharoho emberuk lahi. 15 Kristus wene fahet komo heneptuk inap teng-teng angge welalepma hiniknisi yuhon anggolo wereg eleg. Wene anden hiyag hisaruk latikikon ariyen Yesus Kristus unuk fam an eneg hinikni welahi. 16 An eneg hinikni welahireg wirimangge anden turuk lahiyon hikit toho turuk lamuhuben anden hit komo heneptuk lahi. 17 Ihi ane ari fahet wenggel harikikteg namloho Timotius henembeg monde fik waharikik. At ino Nonowe olohotma wereg lit indi wirik toho werehen an namloho nindi reg lahiyon wereg. An Yesus Kristus ombolim laruk lit wene holtuk inap winon o kema-kema hiyag isaruk lahi hag toho aren hit komo heneptuk lit hiyag hisaruk laruhu. 18 Ap piren hinahan hit sehelimu werehon arimanowen at fobik eke nit nenembeg waruhu fug peruk lit ininggareg wel taruk lit hemet toho wereg. 19 Wereg angge famen noweyen let nabuhu halug an folo-folo hit henembeg waruhuk. Hit henembeg waruhukteg hemet toho uruk lit ininggareg wel taruk inap enele eneg holuhuken waruhuk fug, it arimano inine wereg lit uruk ano ulug wal isahuken waruhuk. 20 Ninikni Allah apma fano welahe urukon ari henembilik fam urukon ariyen seleg atuk eleg, hinindi wirik toho wereg lit hinine roho werehon ariyen At min wereg ane seleg atuk. 21 Nori, hiren nunggeyon fano peruk lahep? Wanggun fam hunusimin ulug waruhuk ano? Hit fahet nindiyen nele fanowon hiyag hisamin ulug waruhuk ano?

1 Korintus 5

1 Eke wanggik turuk ulug hit fahet urukon holtikik. Wanggik turuk lahebon ari wene enepeleg inaben turuk eleg angge famen hiren turuk lahep. Ap misihen ikni uhe men nohoruk urukon holtikik. 2 Ari turuk lahep angge famen hininggareg wel taruk lahep. Ap wanggik turuk latisi ahun ino o amumu yanggaloho imbisik lelepteg hininggali alep. 3 An hit men mangno roho welahi fug angge famen ari holtikikteg nindimu hit fahet wenggel haruk lahi. Wenggel haruk lahireg ap wanggik turuk latisi ahun ino ubam alem umbuhuk ane nundama noluk teg lahi. Namumu welahi angge famen hit men wereg lit uruk hag toho uruk lahi. 4 Wene uruk lit Nonowe Yesus unuk fam palu amuhupmu an nebe hit men ambiyeg wereg hag toho welamuhup. 5 Welamuhupmu Nonowe Yesusen hinineyap henebuhumu ap wanggik turuk ahun ino ahap selmon siyag amag ulug Iblis weregma hik isahup. Allah waruhu sambil ahime fanowap tuhuwen ahap selmon eneg siyag amag ulug hik isahup. 6 Hininggareg fahet wel taruk lahebon ari siyag. Seni fam pingga inggila eke kilaptuk halug seni abir angge pingga unduk eneg turukon ari henepeleg? 7 Pingga inggila miningon ari hik isahupmu unduk eleg aruhu. Hit seni unduk fanowon amben tuk fug tohon welahep. Ari roho welahebon fahet wam Paskah hag toho Kristus ino nit fahet ware fisibag. 8 Nit fahet ware fisibagma seni unduk fanowon esetuk lamuhuk. Siyag ane turukon men amu ane turukon men pingga inggila hulu hag toho umbusuhuk. Puhun toho wereg lit ninindi wirik toho tem toho peruk lit seni unduk fanowon hag toho welamuhuk. 9 Suwesingga atam haharoho emberikikon ino fam siyag ane turukon men pabi rurukon men mangno roho welamuhup fug ulug haharoho emberikik. 10 Haharoho emberikikon ari pabi rurukon men siyag ane turukon men pog ibam werehon wene enepeleg ambeg yatma werehon arimano obog toho fahet emberikik fug. Mun angge man angge fahet nangge lalep peruk inap obog toho arimano men enele si uruk inap obog toho arimano men, usane turuk inap obog toho arimano men pog ibam yat ke werehon fahet haharoho emberikik fug. It obog toho fahet haharoho embelema kinang tuma embeselug lahuk pelep. 11 Haharoho emberikikon ari ap ekeyen, "An henere wene noluk nahun welahi," uruk angge famen siyag ane turukon fahet haharoho emberikik. It arimanowen pabi ruruk lit mun angge man angge fahet nenengge lalep peruk lit usane ruruk lit, ininggali war eneptuk lit, ik olokon nalug nenek turuk hag toho turuk. Enele si uruk lit wereg inap arimano men mangno roho wereg lit suburu naruk lamuhup fug. 12 Ikma wambuk fug angge selma werehon nangginoho anden unggum it unubam werehon kong tihi ha reg? Ikma wamburusareg wene holtuk inap sehelimu werehon eneg unggum unubam werehon hiren kong turuk lamuhup. 13 Selma wereg inap fahet Allahn unggum kong tuhu. Hit sehelimu wereg lit siyag ane turuk inap eneg yanggaloho wilip eneptuk lamuhup.

1 Korintus 6

1 Nori, hit wene honoluk angge famen nenengge fahet ap ari inggik hele wat nisalihip ulug wene enepeleg inap enembeg nungge fahet unggum hiren tohon walug laruk lahep? Wene onoluk inap men eneg unggum pilingguruk lamuhup. 2 Ap kinangmon obog toho unggum unubam werehon kong turuk lamuhup ulug Allahn wene onoluk inap in enebuhu ane ari hit henepeleg? Hiren ap obog toho unggum unubam werehon kong turuk lamuhup ulug Allahn in henebuhu angge famen unggum toron pilingguk fug teg lahep? 3 Malaikat arimano unggum unubam werehon niren pilingguhuk ane ari hit henepeleg? Unggum poholmon pilingguruk lamuhuk angge famen unggum toron kinangma werehon pilingguk fug teg lahep? 4 Unggum toron lahaptuk halug hininggarehen pilinggelep angge famen wene wenggel ha fug angge saplangge kulug heriyeg inap enembeg unggum ari walug laruk lahep. 5 Uruk lahiyon aru hit hininggali hawag ulug uruk lahi. Hit sehelimu ap misig indi anggat tohon wereg lit ori unubam unggum werehon pilingguk hahon wereg eleg? 6 Hit wene honoluk angge famen ketiya wene enepeleg inap weregma lalug iniline henengge fahet honori men hit-hit suwahal uruk lahep. 7 Henengge fahet honori men hit-hit suwahal uruk lahebon ari siyag ane uruk lahep. Hit hunubam siyag ane turuk halug nungge fahet embeseruk lit henele eleg angge welahep ha fug teg? Henengge hilaruk halug nungge fahet embesehep ha fug teg? 8 Embeselug welam angge famen hiren siyag ane turuk lit ap enengge hilaruk lahep. Siyag ane turuk lahebon ari hit wene honoluk hinaben it wene onoluk inap unubam turuk lahep. 9 Ap siyag ane turukon Allah weregma kuhup fug ane ari hit henepeleg teg lahep? Ihiyon ari fahet hinindi nonghong uk fug. Pabi ane til noruk inap men, usane turuk inap men, hiyap yarog eneptuk inap men, ap eneg labog-labog atuk inap men, 10 yoholiyangge hilaruk inap men, mun angge man angge fahet nangge lalep peruk inap men, ik olokon nalug nenek turuk lit hag toho turuk inap men, ininggali war eneptuk inap men, enele si uruk inap men it ari roho turuk inap arimano Allah weregma kuk fug teg. 11 Hit sehelimu werehon arimano winonen ari turuk latusa. Ari roho turuk latikip angge famen Nonowe Yesus Kristus unuk fam Allahn puhunap heneptisi. Ninikni Allahn ahime fanowon og hisarisimu At ngi atikipmu hinindi pikirap heneptisi. 12 Mun ane man ane tihi ha reg peruk lahep angge famen mun ane man ane turuk lit fano am fug teg. Mun ane man ane tihi ha reg peruk lahi angge famen mun ane man ane apma wereg lit mingming naptukmu nirim peruk lahi. 13 Naruk angge we nenehum fahet wereg. Nenehum naruk angge fahet werehon pirenet Allahn elehap tuhu. Nenebe aruma pabi ane rurukon fahet welahe fug, Nonowe nit nenebe ngi roho weregma nenebe Nonowe amingmingangge roho welahe. 14 Allah inggik ine roho werehon inowen Nonowe olukap tibareg nir oho nonolukap nenebuhu. 15 Kristus ebe weregma hit henebe At inggik uyug hag toho welahebon ari henepeleg teg lahep? Kristus inggik uyug welahebon pabi-pabi ane turuk lamuhuben hunumbahik lamin? Eleg-o nori. 16 Yaying til noruk hiyap men ambi atuk ahun ino ebe misig hag atukmu it enebe pirenet siyag ane turukon ari hit henepeleg teg lahep? "Enebe piren angge famen ebe misig hag toho welamuhup," ulug atam haharoho imbibag. 17 Nonowe fam wenggel haruk lit At men mangno atuk ahun inowen Allah hime fanowon men enebe misig hag toho wereg. 18 Pabi-pabi ane til noruk inap men mangno roho welamuhup fug. Siyag-siyag ane winon aben turuk ane enehap selma turuk. We pabi-pabi ane til norukon ino eneg siyag ane ari inggareg ubam umbat taruk. 19 Hit henebe Allah hime fanowon hunundama werehon ino Ibam welahebon ari hit henepeleg? Allah inggarehen ahime fanowon ino og hisarisimu hit hininggarehen henebe ngi roho welahep fug. 20 Allahn hit An numaliki amuhup ulug onggo anggolo palfagma henebe fano roho wereg lit Allah wel turuk lamuhup.

1 Korintus 7

1 Ketiya suwesingga hiren an fahet emberikibon ino yet harikikteg anden hebeloho hiyag hisamin: Ap te hiyap oho eleg angge yu wereg lit fano famen 2 pabi-pabi ane tuhup tohon ap wal taneg unuhesi og talug lamuhup, hiyap wal taneg enehunsi og talug lamuhup. 3 Hiyaben nahun men nohul peruk halug ahunen nirim puk fug. Aben nuhe men nohul peruk halug uheyen nirim puk fug. 4 Hiyap ebe inggarehen tohon fug, ahunen uhe ngi reg lit wereg. Ap ebe oho inggarehen tohon fug, uheyen ahun ngi reg lit wereg. 5 Ahun uhe henemu-henemu welamuhup fug. We sembahyang uruk lit yuwag toho welamuhuk ulug ahunen oho uheyen oho nenemu welamuhuk fano peruk halug enemu-enemu welam teg. Tot henemu-henemu welamuhupteg nin fobik mangno roho welamuhup. Ahun uhe mangno roho nohuk fug angge weregma Iblisen wal hisahu rohon mangno roho welamuhup. 6 Hiyag hisaruk lahiyon aru hit henemu hinindiyen turuk lamuhuben ele haro roho pet neneptuk puk fug. 7 Ap obog toho an yu welahi hag toho yu welalepma fano famen Allahn niren tuk hag teg laheyon eneg hiyag nisaruk. Hit tuk hag teg lahep ulug Allahn ap eke fam eke roho hiyag isaruk lit ap eke fam eke ane roho hiyag isaruk. 8 Ap yuwon men hiyap yuwohon men an hag toho welamuhubon ari fano ulug hiyag isaruk lahi. 9 Ari fano ulug hiyag isaruk lahi angge famen aben hiyap oho eleg angge welahi ha fug teg perukon inowen uhe hilawag, hiyaben ap oho eleg angge welahi ha fug teg perukon inowen ahun hilawag. Uwali inahan turuk lit wereg ane ari siyahen uhe hilawag. 10 Hiyaben ap ohowon fahet, aben hiyap ohowon fahet tot hiyag hisamin. Hiyag hisaminon ari anden fug, Nonowe Yesusen komo neneptuk latfag ane imin: Hiyaben te ahun umbusuk fug teg. 11 Ahun embeseruk halug ap winon wa fug angge mondabi yuwog toho welaruhu. Yuwog welam fug teg halug ahun subon men mangno aruhu. Aben oho uhe umbusuk fug teg. 12 Eke iminon ari Nonowe Yesusen ibag fuhon anden peruk lahiyon hiyag hisamin: Ap wene oluk ahun misihen hiyap wene apelehon oho lit weregma hiyap ariyen nahun men welamuhuk peruk halug umbusuk fug teg. 13 Hiyap wene olukon misihen ap wene apelehon oho lit weregma ap ariyen nuhe min welamuhuk peruk halug ahun umbusuk fug teg. 14 Ahun wene apelehonen uhe wene olukon ohoma wene apma welamuhup. Uhe wene apelehonen ahun wene olukon ohoma wene apma welamuhup. Wene apma welalep fugmu unumalikisi wene enepeleg inap unumalikisi hag toho welalep. Welalep angge famen ketiya Allah umalikisi wereg. 15 Wene apeleg ahun inowen nuhe embesemin peruk halug uhe wene olukon inowen oho nahun embesemin pukag. Hiyap wene apelehon inowen nahun embesemin peruk halug ahun wene olukon inowen oho nuhe embesemin pukag. Hiren yik suwahal uk fug angge mangno roho welamag ulug Allahn wol heneptisi. Wol heneptisi angge re we wene apelehon inowen eneg embesemin peruk halug ahunen uhe umbusuk teg, uheyen ahun umbusuk teg. 16 Hat uheyen hahun wene apelegma hiyag utuk lit indi anggarap tuk teg ane hat holuk? Hat ahunen huhe wene apelegma hiyag utuk lit indi anggarap tuk teg ane hat holuk? 17 Allahn hit wal taneg hiyag hisarisiyon ari seneg lit welamuhup. Atam Allahn wol heneptisimu welatikip hag toho welamuhup. Anden komo heneptuk lahiyon tu o pumbuk winon wene onoluk inap weregma it obog toho hiyag isaruk lahi. 18 Ambilahap paleg ahun famen Allahn wol tirisi halug fobik awiya wamin puhu fug. Ambilahap paleg elehon Allahn wol tirisi halug ambilahap pal naplep puhu fug. 19 Ambilahap palehon oho ambilahap paleg elehon oho anggin teg eleg. Allah wene tem toho holtukon ari eneg anggin teg. 20 We Allahn hit wal taneg wol heneptisimu welatikip hag toho wereg lamuhup. 21 Hat ap amingmingangge roho weregma Allahn wol haptisi ano? Nare, hindi anggin toho welam fug. Hiknisiyen hat hinggik kobog hubaharuk halug seleg toho laruk laruhun. 22 Ap amingmingangge roho weregma Ninikni Allahn wol turukon ino ikniyen mingming turuk angge famen Allah amingmingangge roho wereg lit seleg toho wereg. Ap seleg toho werehon ino Kristusen wol tirisi halug at ino oho Kristus amingmingangge wereg. 23 Allahn onggo suwon hit fahet palfagma hit ap enemingmingangge amuhup fug. 24 Nori, we Allahn hit wal taneg wol heneptisi sambil welatikip hag toho wereg lamuhup. 25 Ketiya hilani malik fahet tot haharoho embemin. It fahet Nonoweyen tot hiyag nisarisi fug. Ninikni Allahn an Indi niyaruk lit weregma nele si imin fug ulug anden nindimu peruk lahiyon hiyag hisamin. 26 Fobik alem suwon inam aruhumu siyag ahep ha rehen ap hiyap yu welamuhup halug ari fano peruk lahi. 27 Hat huhe og talug lahen ano? Nuhe embesemin peruk laruhun fug. Hat huhe og talug lahen fug ano? Nuhe eke hilamin peruk laruhun fug. 28 Hat hiyap hilahun halug siyag ane tihi puhun fug. Ari hag toho hilani maliken oho ap hilahu halug siyag ane tihi puhu fug. Ari reg angge famen ap men hiyap men arimano unubam siyahon inam aruhumu inindi siyag am nowen ulug anden komo heneptuk lahi. 29 Nori, anden uruk lahi ane aru Nonowe waruhuwon horog teg peruk lit uruk lahi. Hiyap oho lahep angge famen Nonowe waruhuwon horog tehen hiyap oho eleg inap hag toho welamek. 30 Uba yatuk lahep angge famen uba yatuk eleg inap hag toho welamek. Henehiyeg toho welahep angge famen henehiyeg eleg inap hag toho welamek. Mun angge man angge onggo waruk lahep angge famen ngi reg eleg inap hag toho welamek. 31 Mun angge man angge kinangmon hininggikmu wereg angge famen hininggikmu eleg inap hag toho welamek. Kinang ketiya niren yet haruk laheyon aru eleg aruhu. 32 Ari fahet hinindi anggin toho welam fug ulug hiyag hisaruk lahi. Ap hiyap og talug elehon inowen Ninikni Allah indi pulmu wenggel haruk lit Allah ahiyehap timin peruk lit wereg. 33 Ap hiyap ohowon inowen kinangma wereg angge indi pulmu wenggel haruk lit nuhe ahiyehap timin ulug 34 indi piren wenggel haruk lit wereg. Hiyap yu werehon men hilani malik menen nenebe oho ninindi oho Allah apma welamuhuk ulug Allah wene inindi pulmu wenggel haruk lit wereg. Hiyap ap ohowon inowen oho kinangma wereg angge indi pulmu wenggel haruk lit nahun ahiyehap timin peruk lit wereg. 35 Anden uruk lahiyon aru hit hininggareg fano welamuhup ulug uruk lahi. Kumbi ilil heneptuk lit uruk lahi fug, hiren pikiron fano ane eneg turuk lit Ninikni Allah yabuk wituk lamuhuben hiyag hisaruk lahi. 36 Ap misihen hiyap hilamin ulug elenggen kuruk lit weregma hiyap ino tuhum atuk halug ap inowen uwali inahanen saplangge keyen timin fug peruk halug inibam enemu wit tawag. Ari roho turukon ari siyag ane turuk eleg. 37 Ap misihen hiyap hilamin ulug misihim elenggen kuruk angge famen undaman te hiyap ino embeselug yu welaruhuk peruk halug yu wereg lit nindi wirik toho welaruhuk peruk laruhu halug hiyap ino fano embeseruk laruhu. 38 Hiyap hilaruk inaben oho fano ane turuk. Hiyap hila fug angge yu wereg inaben oho fano anggolo ane turuk. 39 Hiyap ahun oluk weregma umbusuk fug teg. Ahun war atuk halug eneg inggareg indiyen ap eke hilamin peruk halug ap wene fam wenggel haruk ahun eneg hilaruk laruhu. 40 Hiyap ino inggareg indiyen yuwog toho welaruhuk peruk halug ari fano anggolo peruk lahi. Anden peruk ane hiyag hisihiyon aru Allah hime fanowon inowen an let naptukmu hiyag hisaruk lahi.

1 Korintus 8

1 Nori, usa ambohom naruk ane fahet tot hiyag hisamin. Aben te, "Alem ari fahet nit obog toho ninindi anggat teg lahe," uruk ane nit nonoluk. Alem nonoluk teg lahe uruk ane ariyen hemet turuk ane inam atuk, ap inindi enesug ane ariyen ine atuk ane inam atuk. 2 Ap misihen alem noluk teg lahi peruk ahun inowen alem hirahoma werehon indi anggar am hag tohon fahet oluk atuk eleg. 3 Ap Allah indi reg lit wereg ahun ino fahet Allahn oluk teg lit wereg. 4 Usa ambohom naruk ane fahet nit nonoluk ane iminon tu, "Kinangman usane turukon men Allah hag toho wereg perukon men wereg eleg, we Ninikni Allah misig eneg wereg." 5 Aben niniknisi suwon nit sen nenesuhon wereg urukon arimano poholma oho kinangma oho anggolo wereg. Palimu werehon men iniknisi sen enesuhon men tem toho anggolo wereg peruk lahi. 6 Anggolo wereg angge famen nit fahet Ninikni Allah misig eneg wereg. Mun angge man angge Allahn wal tibagma nit oho Allah apma welahe. Nonowe Yesus Kristus misig eneg wereg, Aren mun angge man angge werehap tibagma nir oho At famen fano wereg lit nonoluk welahe. 7 Ap winonen ihiyon ari onoluk teg eleg. Ap winonen usane horog ketiya embeserusareg usane fahet enekol toho weregma aben usa ambohom esetuk halug tu usa ambohom ulug enekol haruk. Enekol haruk angge famen wam ino nalug inindi pong-pong angge turuk lit enekol toho wereg. 8 Allahn nit fahet fano perukmu naruk angge inowen Allah horogma hondog neneplug la fug teg. Wam ari naruk eleg halug nit ninilaheg am fug teg. Wam ari naruk halug nit nenelong am fug teg. 9 Hiren seleg toho welahe peruk lahep ane ariyen honori inine elehon arimano helep atog famen unuyug kik toho ying am nowen hiren yet teg lit honoluk toho welamuhup. 10 Haren alem noluk tehen seleg toho welahi peruk hahun usa ibam kuhunteg heriyeg lit usa ambohom narukmu hare ine elehon inowen yet hiyahureg nungge puhu? Hare ine elehon inowen indimu akol toho wereg angge famen hat narukmu yet hiyahureg an oho tot nele puhu fug ano? 11 Haren turuk lahen ane ariyen hare nele peruk lit werehon ino siyahap turuk lahen. Hare faher oho Kristus war atfag angge famen haren alem noluk teg lahi uruk lahen ane ariyen hare ebe siyahap turuk lahen. 12 Honori inindimu enekol toho werehon inindi siyahap eneptuk lahebon ari honori fam eneg siyag ane turuk lahep fug. Kristus fam oho siyag ane turuk lahep. 13 Naruk angge fahet nare helep fam uyug kik toho kinangma ying atuk halug nare indi nonghonga fesuhuk tohon anden wam usa ambohom mondabi nahuk fug peruk lahi.

1 Korintus 9

1 Yesusen an mon naptisi fug ano? An oho seleg toho welahi fug ano? Anden oho Nonowe Yesus harikik fug ano? Yesus unuk anden hiyag hisarikikmu hit famen anggen wilip atisiyon hag toho welahep fug ano? 2 Ap winon fahet mon naptisi fug halug hit fahet tem toho mon naptisiyon welahi. Hiren Nonowe fam wenggel haruk lahebon ariyen an mon naptisi ane fahet enehangge hit welahep. 3 An fahet nabug uruk lit pet naptuk inap unubam hebeloho ninggareg fahet tu imin: 4 Nit suburu men ik men nengge ha fug teg lahe ano? 5 Niren wene hiyag isil noruk lit wene holtuk hiyap wa fug teg lahe ano? Nonori wene hiyag isaruk inap winon men Yesus otsi yuhon men Kefas men arimano hiyap ohowon wereg angge famen niren te wa fug teg lahe ano? 6 An men Barnabas men oho nininggareg nininggik fam yabuk wit taruk lahe. Wit taruk lahema iren eneg yabuk umbusuk fug angge wituk lamuhup peruk lahep? Niren umbusuk teg angge famen embeseruk lahe fug. 7 Ap ekeyen tog lahaptukmu ap sa ibil atuk halug wam war um fug teg ano? Ap san yabuk wituk halug suburu na fug teg ano? Ap san wam domba foroho lit wereg halug esetukmu na fug teg ano? 8 Uruk lahiyon aru ap kinangmonen peruk ane uruk lahi fug, Musa wene fam atam ari roho haharoho imbibag fug? 9 Musa wene fam haharoho imbibahon te, "Wam sapiyen suburu roti anggen loloho pilaptuk lit nahu rohon ulug haren ambilik pug tuk fug". Ibag ane ari wam sapi fahet Allahn ibag ano? 10 Nit ap fahet Aren wenggel hibareg ibag ano? Yu, nit fahet ari haharoho imbibag. Yabuk wituk ahun inowen suburu minggiroho nahuk peruk lit wit tawag. Anggen loltuk ahun inowen anggen minggiroho nahuk peruk lit lol tawag. 11 Niren anggen fanowon Allahn ngi rohon hit sehelimu fok turuk halug anggen kinangmon hiren te nahup fug ulug og isaruk lamuhuk fug peruk lahep? 12 Ap winonen og neselep perukon hiren og isaruk lahep angge famen nit tam og nisawon og nisa fug teg lahep? Hiren nit og nisa reg angge famen niren hila fug teg lahe. Kristus wene fanowon sok lar aruhu rohon nininggareg naruk angge yami raruk lahe. 13 Allah ibam foroho inap arimano it naruk angge o fanowon ino famen minggiroho og isarukmu narukon ari hit henepeleg? Allah fahet hubu lahabul ulug lahaptuk inap arimanowen fumag minggiroho narukon ari hit henepeleg? 14 Ari hag toho wene hiyag isaruk inap arimano it fahet naruk angge wene famen eneg og isa reg ulug Nonoweyen ele imbibag. 15 Nonoweyen ele imbibagma anden hila reg lahi angge famen misig oho hilarikik fug. Hilarikik fureg fobik an og numuhupmu hilahuk ulug obog toho aru anden haharoho emberuk lahi fug. Hiren angge anden helelema war ale ari fano peruk lahi. Ari fahet anden wel taruk lahi ane ari ap misihen elehap tuk fug teg. 16 An wene hiyag isaruk nahun welahi ulug wel ta fug teg lahi. Allahn ap hiyag isahun ulug Ele nubam emberuk lit mingming naptisireg nubam emberisiyon ari eneg tuk teg lahi. Wene hiyag isaruk lale fug halug an siyag ale. 17 An ninggareg nindiyen perukon fam til noruk lalema hahen onggo og nutuk lalep halug fano. Fano angge famen ninggareg nindiyen perukon fam til noruk lahi fug. Wene hiyag isaruk laruhun ulug Nikniyen an nubam emberisi. 18 An nubam emberisi halug onggo nunggeyon og num teg? An onggo og num hag tohon te tu: Onggo og nutuk elegma wene hiyag isaruk lit fano peruk lahi. Wene hiyag isaruk lahiyon fahet aben onggo og num teg angge famen hilaruk lahi fug. 19 Ap enepma welam fug angge seleg toho wereg lit ap anggolo an nibil amuhupteg wene holukag ulug ap enemingmingangge atikikteg fano peruk lahi. 20 Yahudi inap nibil amuhupteg wene holukag ulug Yahudi inap sehelimu wereg lit an Yahudi inap hag toho atikik. Musa wene apma wereg inap sehelimu wereg lit Musa wene apma wereg ahun hag toho atikik. Musa wene apma welahi fug angge famen it arimano an nibil amuhupteg wene holukag ulug an oho Musa wene apma atikik. 21 Musa wene apma wereg eleg inap sehelimu wereg lit Musa wene apma wereg eleg ahun hag toho atikik. Kristus wene imbibahon apma welahiyon ariyen Allah wene haharoho imbibahon pisan isalug selma welahi fug. Selma welahi fug angge famen Musa wene apma wereg eleg inap nibil amuhupteg wene holukag ulug it hag toho atikik. 22 Inine eleg inap sehelimu wereg lit an oho it inine eleg hag toho nine eleg toho welatikik. It inine eleg inap an nibil amuhupteg wene holukag ulug it hag toho atikik. It ap arimano sehelimuwon tot fanowap enebuhuk ulug it obog toho wal taneg werehon fahet an oho it wereg hag toho welaruhuk perikik. 23 Wene hiyag isaruk lahiyon ari an oho ngi aruhuk ulug obog toho aru til noruk lahi. 24 Ap sa tam lamisi ulug ap anggolo pupu angge laruk angge famen we misig atam larukon ino eneg onggo og utukon hit henepeleg? Hir oho tam pu roho lahupmu onggo og hisahuwen ari hag toho laruk lamek. 25 An tam lahi ha reg peruk ahun inowen likiya hupmu wal haruk lit mun angge man angge anggolo namin fug peruk lit osoko rebeselug wereg. It arimano sa tam lamisi ulug pupu angge larukon aliliyangge ilamna werehon ununggulmu pug teberuk. Niren til noruk lahe ane aliliyangge mondabi welaruhuwon eleg aruhu fuhon nununggulmu pug nunubahakup ulug turuk lahe. 26 Ari fahet turuk lit an laruk lahiyon saplangge fahet laruk lahi fug. Ap yik aptuk lit ap winonen te ininggik amu ke tahan tebeseruk angge famen anden te ninggik amu ke hik haruk lahi fug, 27 an ninggareg apmayap taruk ane milal taruk lahi. Ap winon fahet wene hiyag isaruk lahi angge famen ninggareg miyaloho hik niyahu rohon ulug an ninggareg apmayap taruk ane milal taruk lahi.

1 Korintus 10

1 Nori, hit honoluk toho welamuhuben anden eke hiyag hisamin. Niniknisi unumbasi obog toho hina apma laruk lit ik ahum pul-ke minggitfagma it obog toho ik fumag nindig atfag. 2 It Israel inap Musa otsi amag ulug it ikma wamburuk hag toho hina men ik men fam it obog toho fanowap enepfag. 3 It obog toho suburu Allahn og isarukon ambi roho naruk latfag. 4 It obog toho ik oho Allahn og isarukon ambi roho naruk latfag. Helep Allahn hiyag isibahon ilmuwen ik wilip atfahon it naruk latfag. Helep ino famon ik nibahon ino Yesus Kristus it men ambiyeg laruk latfahon ino famon nibag. 5 It obog toho ambi roho naruk latfag angge famen it winon anggolo fahet Allahn nirim pibahon arimano anggenman waroho lin ibag. 6 Ihi ane obog toho aru nit obog toho nonoluk toho welamuhuken nit fahet wirimangge tibag. Iren siyag ane tul peruk latfag hag toho niren oho siyag ane tul peruk lamuhup tohon ulug wirimangge imbibag. 7 It welatfahon winonen usane turuk latfag hag toho hiren oho ari turuk lamuhup fug. It fahet haharoho imbibahon tu imin, "Ap arimano suburu men ik men nul ulug hur atfareg nenehiyeg toho welahe ulug yunggultul ulug in atuk latfag." 8 Iren pabi-pabi ane turuk latfag hag toho niren oho ari turuk lamuhuk fug. Iren turuk latfag ane ari famen hup misihim ap teng-teng angge (dua puluh tiga ribu orang) waroho lin ibag. 9 It winonen Allah wal haruk latfag hag toho niren oho Kristus wal haruk lamuhuk fug, iren turuk latfag ane ari fahet pisanggowen fato eneptukmu waroho lin uruk latfag. 10 It winonen enele siyag toho uruk lit Allah abug uruk latfag hag toho hiren oho Allah abug uruk lamuhup fug. Iren turuk latfag ane ari fahet Allahn amingmingangge unusimihin ulug monde fibahon inowen ouk unubam imbibagma waroho lin ibag. 11 Ihi ane obog toho aru nit fahet wirimangge it unubam atfagma nit nonoluk toho welamag ulug haharoho imbibag. Nit ketiya welaheyon te obog aruhu sambil horog toho welaheyon fahet haharoho imbibag. 12 An nine roho unduhuk lahi peruk ahun ino mako wambuhu rohon inggareg indiyen fano roho kahaleg laruhu. 13 Wal hisarukmu ketiya haruk lahebon ari ap inine elehap tuk fuhon seyon inowen eneg wal hisaruk. Allahn ibag ane pisan isa fug teg, hit hunumbahalug hinine elehap turuk lit wal hisahu fug. Mun ane man ane fam wal hisarukmu Aren hondoko wilip heneptukmu hit henemuwen senebuk teg lamuhup. 14 Nori, anden nindi henesug lahiyon arimanowen usane turukon yanggaloho wili feseruk lamuhup. 15 Anden uruk lahi ane ari inindi anggat teg lit werehon arimano unubam uruk lahi. Anden uruk lahi ane fahet hininggareg wenggel haruk latihip. 16 Ik kubag fanowon seneg lit Allah Ninikni ulug sembahyang uruk lit naruk lahema Kristus amep men mangno atuk lahe fug? Suburu kuroho naruk laheyon ari Kristus ebe men mangno atuk lahe fug? 17 Suburu misig weregma nit anggolo welahe angge famen nit obog toho suburu misig ino famen kuroho naruk lit nenebe misig atuk lahe. 18 Israel inap Kristus apma wereg elehon yer esemek: Usa ambohom naruk inap arimano wam ino naruk lit usa ibam ino apma wereg eleg ano? 19 Anden ihi ane tu nungge fahet ihi? Usa ambohom unu ino fahet usa ulug uruk lahi ano? Usa sum fahet usa ulug uruk lahi ano? 20 Eleg-o nori. Anden uruk lahiyon aru usane turuk inap arimanowen mungguwat siyahon fam eneg turuk lit Allah wel turuk eleg. Hiren mungguwat siyahon men mangno roho welahebon ari fahet an nirim peruk lahi. 21 Nonowe amep naruk lit mungguwat siyahon amep na fug teg lahep. Nonowe ahaluwe naruk lit mungguwat siyahon ahaluwe na fug teg lahep. 22 Hiren Allah undama olokap tul peruk lahep? Nit ninine anggolo, At ine eleg peruk lahep? 23 "Mun ane man ane tuk teg lahe," peruk lahep angge famen mun ane man ane turuk lit fano am fug teg. "Mun ane man ane tuk teg lahe," peruk lahep angge famen mun ane man ane turuk lit ineyap tuk fug teg. 24 Hit hininggareg henehiyeg toho welamul ulug yami ruk fug anggeyen nonori winon eneg enehiyeg toho welamag ulug yami ruruk lamuhup. 25 Wam pasarma onggo paltul ulug imbik kurukon arimano usa ulug hinindi angginen umung-umung am fug angge naruk lamuhup. 26 Ari fahet haharoho imbibahon tu, "Kinang men mun angge man angge kinangma werehon obog toho men Ninikni Allahn eneg ngi reg." 27 Ap wene holtuk eleg ahunen seni osoho felug hit wol heneptukmu lul peruk lamuhup halug lahupteg mun angge man angge hit fahet eseruhu angge usa ulug hinindi angginen umung-umung am fug angge saplangge naruk lamuhup. 28 Ap misihen, "Tu usa ambohom," ulug hiyag hisaruk halug na fug. At indi anggin aruhu rohon nahup fug. 29 Anden uruk lahi ane aru hit hininggareg hinindi anggin amag ulug hiyag hisaruk lahi fug, ap winonen yet hisahupteg inindi anggin amuhup tohon ulug na fug uruk lahi. Anden uruk lahi ane fahet ap ekeyen kapal niyaruk lit, "Tuk hag teg lahi ane ari ap winon indi anggin aruhu rohon ulug nungge fahet embesemin? 30 Anden naruk angge fahet Allah fam sembahyang ulug ninggi ha reg angge famen ap winonen sembahyang uruk lahiyon fahet usa angge aru namihin ulug pet nabuk teg?" ari ulug an nubam kapal niyaruk. 31 Ari ulug an nubam kapal niyarukmu anden hebeloho hiyag isaruk lit: Suburu men ik men naruk lir ano mun ane man ane turuk lir ano Allah eneg wel turuk lamuhup. 32 Yahudi inap men Yunani inap men wene holtuk inap arimano inindi anggin atuk lit siyag amuhup tohon hiren ari tuk fug. 33 Anden oho ap obog toho inindi fanowap enepmin ulug likiya hupmu yami ruruk lahi. Yami ruruk lahiyon ari ap anggolowen wene holuhupmu Allahn fanowap enebuhuwen ninggareg fahet yami ruk fug anggeyen ap winonen tohon palimu welaruhu ulug yami ruruk lahi.

1 Korintus 11

1 An Kristus ombolim laruk lahi hag toho hir oho an nombolim laruk lamuhup. 2 Anden wene hiyag hisaruk latikik ane fahet hiren honoluk toho wereg lit hikit toho turuk lahepma anden fano peruk lit wel heneptuk lahi. 3 Honoluk toho welamuhup ulug alem misig tu hiyag hisamin: Hit ap wal taneg arimano Hinikni Kristus weregma hiyap wal taneg fahet iniknisi re enehunsi weregma Kristus Ikni oho Allah wereg. 4 Ap obog toho ununggul asum teg lit sembahyang men wene men hiyag isarukon ariyen inggareg unggul siyahap turuk. 5 Hiyap obog toho sum ununggulmu yanggulig eleg angge sembahyang men wene men hiyag isarukon ariyen ininggareg ununggul siyahap turuk. Ari roho turuk hiyap ino hiyap onoruk palehon hag toho wereg. 6 Hiyap ekeyen sum unggulmu yangguluk fug angge laruk halug at ino oruk kong telepma fano. Oruk kong teg lit larukon fahet inggali ruruken sum unggulmu yangguloho larukmu fano. 7 Allah lehoma wereg lit An nahuhe hag toho welamag ulug ap wal tibagma aben ununggul asum wan tuk fug angge larukmu fano. Hiyap werehon enehunsi enehuhe hag toho welamag ulug Allahn wal tibag. 8 Ap hiyap famen wereg atfag fug, hiyap eneg te ap famen wereg atfag. 9 Allahn te aben hiyap let turuk lamag ulug wal tibag fug, hiyaben ap let turuk lamag ulug wal tibag. 10 Hiyaben tuk teg ane eneg turuk lahe ulug malaikat fahet sum enehangge ununggulmu yangguloho welamag. 11 Nonowe Yesus fam wenggel harukon arimanowen uheyen namu wirik toho welahi uk fug teg, ahunen oho namu wirik toho welahi uk fug teg. 12 Hiyap ap famen wereg atfag hag toho ap hiyap famen indag atuk. Ari hag toho it arimano Allah famen eneg wereg atfag. 13 Hininggareg wenggel hemek: Hiyaben Allah fam sembahyang uruk lit sum unggulmu yangguluk fug angge weregma fano peruk lahep? 14 Ap oruk yaron kong tuk fug angge wereg halug siyahon apma welahi ulug inggali hawag. Ihi ane ari mun angge man angge kinangma werehon hiren yet haruk lahepma seleg atuk eleg? 15 Hiyap onoruk yat toho werehon arimano fahet hiren yer isalug wel eneptuk lahep fug? Oruken unggul hililip tukag ulug og isibag fug? 16 Ap ekeyen suwahal imin peruk halug nit men Allah wene holtuk inap menen suwahal ul fug peruk lahe ane ari at oluk amag. 17 Hiren alem eke hag eke hag turuk lahebon fahet anden komo heneptuk lit wel heneptuk lahi fug. Hit palu ruruk lit wene uruk lahep ambehen alem fanowon emberuk lahep fugmu siyahon eneg hunubam waharuk. 18 Hit wene holtuk inap hag toho palu ruruk lahep angge famen henebe minggiroho welahebon ari fahet atam holtikik. Holtikikon ari tem toho urusa peruk lahi. 19 Hit minggiroho welahebon ari fahet hinindi wirik toho wereg ano ulug wal hisahuwon fahet fano peruk lahi. 20 Hit palu ruruk lahebon ari Yesus ebe men Amep men fano roho nul ulug palu ruruk lahep fug. 21 Ahaluwe nul ulug palu ruruk lahebon arimanowen ap ekeyen asuburu anggolo nalug ahum ouken nenek turukmu ap eke suburu hinik toho wereg. 22 Hit hinibam suburu men ik men naruk ambeg wal taneg wereg eleg? Allah umalikisi wene holtuk inap siyahap eneptuk lit enengge ininggikmu elehon ininggaliyap enebul peruk lahep? Ari fahet anden hit hunubam nungge ihi ha reg? Wel nenepmisi peruk lahep angge famen anden wel henebuk fug teg lahi. 23 An noweyen hiyag nitisiyon anden hit tam hiyag hisaruk latikikon tu imin: Nonowe Yesus wabul ulug senetfag sambil ino o hup atfagma suburu wibag. 24 Wibareg seneg lit sembahyang ibareg kut-kut Otsi og isaruk lit, "An nebe tu hit fahet og hisamin. An nubam wenggel Niyaruk lit aru hag toho turuk lamuhuben naruk lamuhup," ibag. 25 Ari ibagma suburu nibagma ik kubag wibareg hinang isaruk lit, "Kubag aru wene keron werehen Allahn sali imbibahon hikit toho teko lawag ulug Namep inam atuk. Ik aru naruk sambil ino An wenggel Niyahuben naruk lamuhup," ibag. 26 Suburu aru men ik kubag aru men naruk lit Nonowe Yesus nit fahet war atfag ulug ap hiyag isaruk lahep, we At fobik waruhu sambil eneg umbusuhup. 27 Ap san Nonoweyen telep fug peruk ane turuk lit suburu men ik men naruk halug at inowen Nonowe ebe men Amep men unubam siyag ane turuk. 28 Ari fahet hit ap misig-misig wal tanehen hit hininggareg hinindimu wenggel haruk lamuhupteg eneg suburu men ik men naruk lamuhup. 29 Ap san Kristus ebe men mangno roho welahi ulug indimuwen wenggel ha fug anggeyen suburu men ik men naruk halug inggarehen alem siyahon ubam umbat taruk. 30 Ari fahet ap hit sehelimuwon arimano inine elehon men ouk warukon men anggolo werehen winon war atusa. 31 Nit nininggarehen ninindi wenggel haruk lalaman alem siyahon nunubam alep fug. 32 Ninikni Allahn alem nunubam emberukon ariyen nit komo neneptuk. Ap kinangmon unubam alem werehon Aren kong tuhu sambil nit nunubam aruhu rohon ulug komo neneptuk. 33 Nori, suburu men ik men nul ulug palu amuhup ambehen honori winon mangno isaruk lamuhup. 34 Ap eke suburu obok toho wereg halug ibamen tam naruk lamag. Hininggarehen alem nunubam umbat tul ulug palu atuk lamuhup fug. Alem winon werehon an waruhuk sambil hal henebik waruhuk.

1 Korintus 12

1 Nori, Allah hime fanowon inowen nit og nisaruk angge hit honoluk teg lalep peruk lahi. 2 Indam Allah unuk henepeleg toho weregma usangge ele uruk eleg angge arimanowen hininggik lisoho hunumbaharukmu hinindi wenggel ha fug angge welatikip. 3 Ari roho welatikip hinap hiyag hisaruk lahiyon tu: Ap sa Allah hime fanowon ubam werehon inowen Yesus war amag ulug huluwap tuk fug teg. Ap sa Allah hime fanowon ubam wereg elehonen, "Yesus Nikni tem toho wereg," ulug fag toho uk fug teg. 4 Allah hime fanowon inowen nit og nisaruk angge eke hag eke hag wereg angge famen Allah hime fanowon ino we misig wereg. 5 Allah amingmingangge iniyabuk eke hag eke hag wereg angge famen Inikni Allah misig iyabuk eneg turuk. 6 Allah umalikisiyen inine roho senetuk ane ari eke hag eke hag senetuk angge famen Allah misihen eneg ap inineyap eneptuk lit mun ane man ane turuk. 7 Ap obog toho mangno roho wereg lit inine roho welamag ulug Allah hime fanowon inowen wal taneg eke hag eke hag og isaruk. 8 Allah hime fanowon inowen ap misig fam hindimu fuki roho wenggel haruk ane hubam weregma ap hiyag isaruk laruhun ulug ubam emberuk. Hime fanowon misig inowen ap eke fam mun ane man ane alem holuk ane hubam weregma ap hiyag isaruk laruhun ulug ubam emberuk. 9 Ap eke fam hime fanowon misig inowen tem toho wenggel haruk ane og utuk. Ap eke fam hime fanowon misig inowen ouk warukon hihir eneptuk ane hiyag utuk lit 10 ap eke fam poholmonen turuk ane ubam emberuk. Ap eke fam fuluwap turuk ane ubam emberuk lit ap eke fam hime fanowon men siyahon men haltuk ane ubam emberuk. Ap eke fam ele alem haleg elehon uruk ane ubam emberuk lit ap eke fam ele ino hebeltuk ane ubam emberuk. 11 Obog toho aru Allah hime fanowon misig ambi rohon inowen hiyag isaruk lit inggareg indiyen ap wal taneg eke hag eke hag hiyag isaruk. 12 Ebe abir angge misig wereg angge famen inggik uyug wal taneg weregma inggik uyug arimanowet mangno roho ebe misig wereg hag toho Kristus wereg. 13 Nit obog toho Yahudi ninap men Yunani ninap men ap enemingmingangge roho werehon men ap enemingmingangge roho wereg elehon men nenebe misig hag toho welamuhup ulug ikma pilap neneptusama Allah hime fanowon misig fam ahaluwe naruk lahe. 14 Inggik uyug hariya regma ebe tu wereg uk fug teg, inggik uyug abir angge weregma eneg ebe tu wereg uk teg. 15 Uyug amuwen ele uruk lit, "An inggik welahi fureg ebe fam wilibig lahi fug," elep angge famen ebe fam tem toho wilibig eleg? 16 Isanggo amuwen ele uruk lit, "An il welahi fureg ebe fam wilibig lahi fug," elep angge famen ebe fam tem toho wilibig eleg? 17 Ebe obog toho il eneg welalepma nangginoho holtuk lalep? Ebe obog toho isanggo eneg lalepma nangginoho amben paltuk lalep? 18 Ari fahet te Allah inggareg indiyen pibareg ebe fam wereg angge wal taneg imbibag. 19 Ebe fam wereg angge we misig fam mangno relepma hahen ebe nungge welalep? 20 Ebe fam wereg angge wal taneg anggolo weregma ebe we misig wereg. 21 Il amuwen inggik fam ele uruk lit, "An hat elegma namu unduhuk lahi," uk fug teg. Unggul amuwen uyug fam ele uruk lit, "An hat elegma namu unduhuk lahi," uk fug teg. 22 Ebe fam wereg angge misig mondabi ine elehon wereg peruk angge famen mondabi palimu weregma sehet tehon eneg wereg. 23 Nunubam werehon fahet siyag angge peruk lahe angge famen lehoma emberuk lit wel turuk lahe. Nunubam werehon ininggali reg peruk angge famen ar oho alem eke fahet werehen palimuwap turuk lit wel turuk lahe. 24 Nunubam wereg angge fahet fanowon wereg ulug wel tuk fug teg lahe. Ap unubam wereg angge aben siyag perukon Allahn ebe fam ahandip turuk lit palimuwap tibag. 25 Palimuwap tibag angge ari amu-amu wereg angge famen it-it hili roho welamuhup fug ulug let-ler atuk lamuhup ulug mangnowap tibag. 26 Ari hag toho ebe ubam werehon arimano misig ouk turuk halug ebe obog toho ouk atuk. Ebe ubam werehon misig palimu emberuk halug it obog toho enehiyeg haruk. 27 Hit obog toho Kristus ebe weregma henebe wal taneg At inggik uyug hag toho welahep. 28 Allah wene holtuk inap sehelimu ap winon in eneptisi. Inggik sehelet misig yonggo laruk lamuhup ulug mon eneptuk inap in eneptisi, pirenehon te fobik aruhu ane fahet hiyag isaruk inap, hinahanehon te milal eneptuk inap in eneptisi. In eneptisiyon arimano winonen inine roho turuk lamuhup, winonen ap ouk warukon hihir eneptuk lamuhup, winonen ap ler eneptuk lamuhup, winonen fer enesug lamuhup, winonen enele alem haleg eleg toho uruk lamuhup ulug in eneptisi. 29 It obog toho werehon arimano mon eneptuk inap eneg wereg ano? Fobik teko lahu ane onoluk inap eneg wereg ano? Milal eneptuk inap eneg wereg ano? It obog toho inine roho turuk lamuhup ulug Allahn unubam emberisi? 30 Ap hihir eneptuk ane men ele alem haleg elehon uruk ane men ele ino hebeltuk ane men turuk lamuhup ulug it obog toho unubam emberisi? 31 Allah hime fanowon inowen nit anggolo og nisaruk angge famen we palimu werehon eneg yami ruruk lamuhup. Funggalem mondabi fanowon misig hiyag hisamin.

1 Korintus 13

1 Wene hiyag isaruk lit ap enele inine roho uruk hag toho uruk lahi angge famen ap nindi isa fug angge welaruhuk halug pinggong selelem turuk hag toho uruk laruhuk. Malaikat ele ine roho uruk hag toho hiyag isaruk lahi angge famen ap nindi isa fug angge welaruhuk halug waruk ele siyahon hag toho uruk laruhuk. 2 Mapmumu werehon obog toho noluk teg lit fobik teko lahu ane hiyag isaruk lahi angge famen ap nindi isa fug angge welaruhuk halug an siyahon hag toho welaruhuk. Allah fam wenggel haruk lit tom eke fam, "In atmihinteg hik toho lag," uk teg lahi angge famen ap nindi isa fug angge welaruhuk halug yuhun angge noluk welaruhuk. 3 Anden angge obog toho ap enengge elehon og isaruk lahi angge famen aben nebe waroho indokma hik niyahupmu fano nuwatuk puhuk angge famen ap nindi isa fug angge welaruhuk halug Allahn onggo og nuruhu fug. 4 Ap indi enesug ane ariyen indi hondo reberuk lit ubabut fano roho wereg. At ino ahummu siyag am fug anggeyen hemet turuk lit awelwel tubat taruk eleg. 5 At ino inggareg fahet wenggel ha fug anggeyen ap winon oho ininggaliyap eneptuk eleg. At ino suwahal uk fug anggeyen ubam aben siyag ane turukon fahet undama het toho foroho lam fug angge wereg. 6 At inowen siyag ane turukon fahet nirim peruk lit fano ane turukon fahet nahiyeg peruk. 7 Aben siyag ane tirikim fano ane tirikim at inowen hondo rebeseruk. Siyag ane urukon fano ane urukon fahet tem toho eneg peruk. Siyag ane turukon fano ane turukon fano aruhu ulug indi se roho wereg. Siyag ane tirikim fano ane tirikim indi imbik wamburuk. 8 Fobik teko lahu ane fahet hiyag isarukon men enele alem haloho uk fug angge urukon men mun ane man ane alem onolukon men eleg aruhu angge famen ap indi enesug ane ari eneg mondabi eleg aruhu fug. 9 Mun ane man ane ondomi eneg nonoluk angge famen alem nenepeleg. Fobik teko lahu ane fahet ondomi fil hiyag isaruk lahe angge famen alem nenepeleg. 10 Alem ino inam atuk halug ondomi fil nonolukon ino mondabi eleg aruhu. 11 An nebe totma wereg lit malik toronen uruk hag toho nele uruk latikik, malik toronen wenggeltuk hag toho nindimu ebet harikik, malik toronen wenggeltuk hag toho wenggel harikik. Ketiya ninggareg su atikikteg totma wenggel haruk latikik ane embeserikik. 12 Ketiya ik il kul tegma nonorohole siyag toho yet haruk lahe angge famen fobik ik il wirik atukmu yet haruk hag toho nonorohole ambimu weregma yet haruk lamuhuk. Ketiya mapmumu weregma yet haruk hag toho tot-tot yet haruk lahe angge famen fobik inam aruhumu Allahn an nebe yet niyaruk hag toho At ebe abir angge yet hahuk. 13 Ihiyon ari hag toho alem hinahan eneg welamuhup: Ninindi fam Allah wenggel haruk ane ari men, fano aruhu ulug ninindi se roho wereg ane ari men, ap ninindi enesug ane ari men welamuhup angge famen ap inindi enesug ane ari eneg mondabi palimu wereg.

1 Korintus 14

1 Ap hinindi enesug ane mutug laruk lit Allah hime fanowon inowen nit og nisaruk angge yami ruruk lamuhup. Fobik teko lahu ane ap hiyag isa reg lamuhuben atam yami ruruk lamuhup. 2 Ele alem haloho uk fug angge uruk ahun inowen ap unubam ele uruk eleg, Allah ubam ele uruk. Ap unubam imin peruk angge famen ap misihen oho holuk fug teg, Allahn eneg holtuk. Allah hime fanowon inowen at hiyag utukmu alem hirako werehon eneg uruk. 3 Fobik teko lahu ane ap hiyag isaruk ahun inowen ap unubam urukmu iren ele holtuk. Aren ap komo enebeheg inineyap enebeheg turukmu inindi se atuk. 4 Ele alem haleg eleg angge uruk ahun inowen inggareg fahet eneg ineyap taruk, fobik teko lahu ane ap hiyag isaruk ahunen ap winon wene holtuk inap inineyap eneptuk. 5 Hit obog tohowen henele alem haleg eleg angge uk teg lalepma fano peruk lahi angge famen hit obog tohowen fobik teko lahu ane ap hiyag isa reg lalepma mondabi fano anggolo pelereg nahiyeg hele. Enele alem haleg elehon uruk ane apma reg, fobik teko lahu ane hiyag isarukon palimu reg. Enele alem haleg elehon hebeltukmu eneg pikit toho holtuk lit wene holtuk inap inindi wirik aruhu. 6 Nori, an hit henembeg walereg nele alem haleg elehon eleman halug hiren holtep ano? Mapmu reg lit werehon Allahn inamap nutuk lit nolukap tirisi ane men fobik teko lahu ane men hiyag hesele fugmu henelong alep fug. 7 Ari hag toho aben foroho angge ele uruk angge famen ahime eleg angge pinggong men puhuli men fam aben wirim tuk teg. Pinggong men puhuli men enele amu-amu elep fugmu aben tu pinggong ele, tu puhuli ele ulug nangginoho onoluk alep? 8 Waruk ap wol eneptuk angge ele siyag turuk halug ap san tog abul ulug sehen inggila saloho sing wan toho tug tebelug welam teg? 9 Hit henele alem haleg eleg angge uruk lit ari hag toho turuk lahep. Henele seleg toho uruk lahep fugmu nangginoho ap winonen henele holtuk lit onoluk aruhu? Hiren henele uruk lahebon saplangge uruk lahepma homhomowen walug laruk. 10 Kinang atogman atogma ap enele urukon anggolo eke hag eke hag wereg angge famen misig oho aben alem haluk fug tohon wereg eleg. 11 Anden ele urukon ino fahet an napelehen alem haluk fug teg lahi halug anden at ino ele holuk fug tehen at amuwen ele yig tawag ulug embeselug namu welahimu ar oho amu wereg. 12 Ari hag toho hit welahebonen oho turuk lamuhup: Allah hime fanowon inowen mun ane man ane og nisahu angge yami ruruk lahep. Aren og nisahu ulug yami ruruk lahebon arimano fam wene holtuk inap komo eneptuk lit inineyap eneptuk lamuhup. Inineyap eneptuk lamuhupmu hit sehelimu oho eleg angge welaruhu fug. 13 Ap san ele alem haleg eleg angge uruk halug ele hebeloho uruk ane fahet heng turuk lit sembahyang uruk laruhu. 14 Anden sembahyang uruk lit nele alem haleg elehon uruk lahi halug nindimu fuki roho wenggel haruk lahi fugmu nahimeyen eneg ele uruk. 15 Ari roho werehen nungge ane turuk laruhuk? Anden sembahyang uruk lit nahimeyen oho urukmu nindiyen oho tem toho wenggel halug uruk laruhuk. Allah sini yunggultuk lit nahimeyen oho urukmu nindiyen oho wenggel halug sini uruk laruhuk. 16 Haren sembahyang urukmu hahimeyen eneg uruk halug ap holtukon arimanowen hat sembahyang urukon fahet tem toho ulug nangginoho "Amin" uhup? Uhun ane ari ap arimanowen hol ha fug anggeyen nangginoho "Amin" uk teg? 17 Haren sembahyang uruk lahenon fano roho Allah wel turuk lahen angge famen ap winon inineyap eneptuk lahen fug. 18 Hit obog toho henele alem haleg elehon fam tot uruk lahepma anden anggolo roho uruk nahun welahi ulug Nikni Allah wel turuk lahi. 19 Nele alem haleg elehon anggolo roho uruk nahun welahi angge famen wene holtuk inap palu roho wereg ambehen it wenggel hawag ulug nele alem fuwaben aben holtuk lit wenggel ha rehon eneg urukon fano peruk lahi. Enele alem haleg elehon teng-teng angge yat anggolo roho urukon fahet siyag peruk lahi. 20 Nori, hinindimu wenggel haruk lit malik toronen wenggeltuk hag toho wenggeltuk lamuhup fug. Siyag ane turukon fahet malik toronen siyag ane tuk fug angge wereg hag toho welamuhup. Hinindi wenggel haruk ane fahet ap suwonen wenggeltuk hag toho wenggeltuk lamuhup. 21 Wene atamon fam haharoho imbibahon tu, "Allahn ele uruk lit, 'O pumbuk aru inap fam hiyag isawag ulug ap winon enele enemu uruk inap unubam Nele emberuk lahi. Ap pohonen enembilik fam hiyag isawag ulug mon eneptuk lahi angge famen iren An nele holtuk eleg,' ulug Allahn ele uruk." 22 Ele alem haleg elehon uruk ane ari ap wene onoluk inap fahet fug, enepeleg inap fahet enehangge Allahn emberisi. Fobik teko lahuwon fahet hiyag isaruk ane ap wene enepeleg inap fahet fug, onoluk inap fahet enehangge emberisi. 23 Allah wene onoluk inap palu roho wereg lit obog toho enele alem haleg eleg angge urukmu ap selmon Allah fam wenggel haruk eleg inap kik waharuk lit hit fahet nenek turuk lahep ano ulug unubam uk fug teg? 24 Hit obog toho fobik teko lahuwon fahet urukmu ap keron Allah fam wenggel haruk eleg ahun kik waruhureg holeg lit tem toho uruk puk fug teg? Siyag ane ubam werehon hiren fag turuk halug 25 indimu hirako werehon ari inam aruhu. Inam aruhumu at inowen elenggen fam hur atuk lit, "Allah tem toho hit sehelimu wereg," uruk lit Allah wel turuk laruhu. 26 Nori, ari fahet ketiya nangginoho turuk lamuhuk? Hiren wene ul ulug palu roho wereg lit henebe wal tanehen wene uruk lit ap misihen Mazmur wene urukmu winonen komo eneptuk ane, winonen Allahn ele ubam emberisi ane, winonen ele alem haleg elehon uruk ane, winonen ele ino hebeltuk ane uruk lamuhubon obog toho ari honori inineyap enebul ulug uruk lamuhup. 27 Enele alem haleg elehon uruk halug ap pirenen ano enebe anggolo halug hinahanen eneg enebe misig-misig wal tanehen urukmu enele hebeltuk ahun eke welaruhu. 28 Hebeltuk ahun eleg halug wene holtuk inap palu roho wereg ambehen it arimano enele eleg angge welamuhup, enemu wereg lit eneg Allah amuwen eneg holukag ulug uruk lamuhup. 29 Fobik teko lahu ane fahet hiyag isaruk inap piren hinahan eneg it sehelimu in atug hiyag isarukmu it winonen aluwar isaruk lit enele atog hol haruk lamuhup. 30 Ap misig heriyeg lit werehon ino fam Allahn ari-ari imihin ulug Ele ubam emberuk halug at ino in aruhureg hiyag isarukmu ap atam hiyag isarukon ino ele eleg angge welaruhu. 31 Hit obog toho wal taneg misig-misihen wene hiyag isarukmu hit hinindi obog toho anggar atuk lit hinine aruhu. 32 Allahn fulu ane turukon og isarukmu it og isaruk inap arimanowen enemu ane uk fug teg. 33 Ap misihen ele lahaptuk halug it winonen enele pulung-palang urukon Allahn irim teg lit wereg, hit honori men mangno roho welamuhubon ari eneg fano peruk lit wereg. 34 O pumbuk obog toho wene holtuk inap hiyag isaruk lahimu wereg hag toho hir oho wene ul ulug palu roho weregma hiyaben enele eleg angge welamuhup. It hiyap arimano unubam wene hiyag nisalihiben in amek uk fug teg. Musa wene fam haharoho wereg hag toho it apma heriyeg lit welamuhup. 35 Iren alem eke fahet ap unubam kapal usul peruk halug inibam lahupteg enehunsi fam kapal isaruk lamuhup. Ap wene fahet palu roho wereg ambehen hiyaben enele anggolo roho uk fug teg. 36 Wene hiyag isaruk ane ari hit Korintus hinap wereg ambehen alem wilip atisi ano? Hit wereg ambeg eneg wene ino waharisi ano? 37 Ap ekeyen Allah hime fanowon inowen hiyag nutukmu fobik teko lahu ane fahet noluk teg lahi peruk ahun inowen fuki roho wenggel haruk halug an nubam Ninikni Allahn hiyag nutuk ane haharoho emberuk lahiyon at ino indi anggar atuk lit oluk atuk. 38 Anden haharoho emberuk lahi ane fahet indi anggar atuk eleg halug hiren oho at fahet hinindi wenggel ha fug. 39 Nori, ari fahet fobik teko lahu ane nonoluk amag ulug yami ruruk lit enele alem haleg elehon uruk inap men hili ruk fug. 40 Mun angge man angge fahet henele fano roho uruk lit tul peruk ane hikit toho turuk lamuhup.

1 Korintus 15

1 Nori, wene fanowon anden hiyag hisarikikmu hiren holtikibon ino fam hinine roho unduhuk lahebon ari fahet ketiya nin honolukap henepmin. 2 Wene ari hininggik kobog isa fug anggeyen hinine roho senetuk lamuhupmu anden hiyag hisarikikon ino hag toho wene ino fam mondabi fano amuhup. Alem elegman amu ane fahet wenggel helep halug mondabi siyag alep. 3 Wene palimu werehon an hiyag nutusama ninggikmu atisi hag toho hir oho hininggikmu amag ulug anden hiyag hisarikik. Ihi ane aru atam haharoho imbibahon hikit toho Kristus ino siyag ane niren turukon fahet war atfag. 4 Atam haharoho imbibahon hikit toho kinangma sale fisibagma inggik hinahaneg angge Olukap tibag. 5 Olukap tibagma Kefas iline atam inam atfareg fobik Otsi nisanggowen iniline inam atfag. 6 It iniline inam atfareg Otsi winon teng-teng angge (lima ratus) palu roho weregma iniline inam atfag. It iniline inam atfag inap arimano ketiya obog toho onoluk weregma we tor angge eneg war atusa. 7 Ariyen nin fobik Yakobus iline inam atfareg fobik wene fahet mon enepfag inap arimano iniline oho inam atfag. 8 Fobik fotog-fotogma an malik uwan angge indag atukon hag toho weregma an niline inam atisi. 9 Anden Allah umalikisi wene holtuk inap unusimin ulug mug eneplug laruk latikikon fahet it wene fahet mon enepfag inap arimano palimu weregma an siyahon it enepma welahi. 10 Allahn an fahet Indi niyarisimu an welahiyon ari hag toho ketiya oho an welahi. An Allahn indi niyarisireg og nitisiyon ari saplangge og nitisi fug, hebeloho anden yabuk wituk lit nine roho wituk lahimu it winon obog toho arimanowen witukon men ambi reg eleg. Yabuk wituk lahiyon ari an namu wituk lahi fug, Allahn an fahet Indi niyarisireg nineyap naptisimu wituk lahi. 11 Ari fahet iret andet hiyag hisaruk lahema hiren oho holtuk lit hinindi wenggel haruk lahep. 12 Niren Kristus ap warehon wereg ambehen Allahn Olukap tibag ulug hiyag hisaruk laheman hit winonen te ap warehon fobik onoluk amuhup fug uruk lahep ane ari nangginoho uruk lahep? 13 Ap warehon onoluk amuhup fug halug Kristus oho Oluk atfag fug. 14 Allahn Kristus olukap telep fugmu niren wene hiyag hisaruk laheyon oho saplangge uruk lalaman hahen hiren hinindi wenggel haruk lahebon oho saplangge wenggel haruk lalep. 15 Niren Kristus fahet Allahn Olukap tibag uruk laheyon Olukap telep fugmu hahen hiren enele si uruk pelep. Ap warehon oho tem toho onoluk amuhup fug halug Allah olohotman oho niren si ane uruk lala. 16 Tem toho Allahn ap warehon onolukap enebuhu fug halug Kristus oho Olukap tibag fug. 17 Kristus oho Allahn Olukap telep fug halug hit hinindimu saplangge wenggel haruk lalebon ari fam siyahon sehelimu hit welalep. 18 Ari hag toho Kristus fam wenggel haruk inap tam war atuson arimano oho mondabi siyag alep. 19 Nit ketiya nonoluk welahe li ariya eneg Kristus inowen fanowap nenebuhu ulug wenggel haruk lamuhuk halug nit ap kinangmon enepma wereg lit ninilaheg toho welamuhuk. 20 Ari reg angge famen Kristus ino ap warehon wereg ambehen Allahn Olukap tibag ane ari ap war atuson arimano Onowe wandabon amag ulug atam Olukap tibag. 21 Ap misihen tibahon famen ap kinangmon war atuk ane inam atfag hag toho ketiya oho ap misihen tibahon famen ap war atuson onoluk amuhup. 22 Ap obog toho Adam men sebe roho weregma war atuk hag toho ap obog toho Kristus men mangno roho werehon ariyen onoluk amuhup. 23 Ap wal taneg atam waharukon fobik waharukon hikit toho onolukap enebuhu: Kristus ino wandabon hag toho weregma At waruhu sambil At ngi roho welamuhubon arimano pulmuwon hag toho welamuhup. 24 Fobik mun angge man angge obog toho teko lahu. Kinangman palimu welahe perukon men ninine roho seneg lahe perukon men enele palimu werehon men obog toho arimano siyahap enebuhureg Aren inggikmu senehon Ikni Allah og Uruhu. 25 At ino Onowe wereg lit poholet kinanget Aren eneg seneg lit weregma At men seli roho werehon Allahn Uyug alma umbusuhu sambil eneg Inggik kobog isahu. 26 War atuk ane ino men Allah men seli roho werehon ino obog aruhu sambil Allahn elehap tuhu. 27 Mun angge man angge Allahn Kristus uyug alma emberisi. "Mun angge man angge Allahn uyug alma emberisi," ulug hahareg lit werehon ariyen Allahn mun angge man angge Kristus uyug alma emberisi Ahun inggareg At uyug alma atisi fug ane ari seleg teg. 28 Mun angge man angge Kristus apma emberisi halug At amloho yuhon wereg angge re Inggarehen Ikni apmayap tahu. Mun angge man angge An nuyug alma emberisi ulug Ninggareg oho At apma welaruhuk puhumu mun angge man angge alem Allah fam weregma Aren senetuk laruhu. 29 Ihi ane aru ambi reg eleg halug ap winonen ap war atuson unubalma ikma wamburukon arimano nungge fahet ikma wamburuk? Ap war atuson tem toho onoluk amuhup fug halug nungge fahet ap war atukon ubalmangge ikma wambila peruk? 30 Nir oho nungge fahet likiya hupmu war amuhuk ulug nenemelmel toho welahe? 31 Nori, likiya hupmu an nuwabuk hag ane turukmu welahi. Welahi angge famen hiren Nonowe Yesus Kristus fam tem toho wenggel haruk lahepma nindimu nahiyeg haruk lit fano nuwabukag peruk lahi. 32 O Efesusen olomene olokonen nuwabuk oho turukmu yik aptuk lit unusimin ulug tirikik. Tirikik ane ari ap kinangmonen peruk ane fam tirikik halug nalong aruhuk ulug uruk lahi fug. Ap war atuson onoluk amuhup fug halug aben uruk ane hikit toho peruk lamul, "Nori, nir oho sono war amuhukon horog tehen suburu men ik men naruk lit nenehiyeg toho welamulen maniyek." 33 Enele si uruk inaben hinindi ninap henebuhup tohon enele holuk fug. Ket-ker ane turuk inap men hininggik ahandip toho welamuhup halug fano ane hunubam werehon siyag aruhu. 34 Siyag ane turuk lahebon ari embeselug hinil wirik toho wereg lit siyag ane nin eke tuk fug. Hit winon Allah henepeleg toho welahepma anden komo heneptuk lahiyon ari fam hininggali homok. 35 "Ap war atuson nangginoho nin onoluk amuhup? Enebe nin nanggin amuhupteg suhuloho wamuhup?" ulug ap winonen an kapal niyahup lit teg. 36 Nare, hat hindi sohu reg lahen hahun hubam nele imin. Nare, haren mun angge man angge yabukmu yatuk lahenon ari ahap selmon filik tulug eneg anggen undamon fam fahaltuk. 37 Anggen yabukmu yatuk lahenon ari ebe wereg am fugmen nin fiyaloho nahuk ulug yatuk lahen fug. Anggen yatuk lahenon arimano ahap embeselug tu ei ulug sinali anggen men anggen winon oho yatuk lahen. 38 Allahn wilip amag perukon hikit toho eneg wilip atuk: Anggen wal taneg werehon arimano ebe oho wal taneg og isaruk. 39 Ari hag toho ununu wereg angge arimano ambi reg eleg. Ap unu men wam unu men ambi reg elegma suwe unu men tamahu unu men ambi reg eleg. 40 Poholma wereg angge oho kinangma wereg angge oho amu-amu wereg. Poholma umbagpag turukon kinangma umbagpag turukon amu-amu wereg. 41 Mo asinandi winon, pikalem asinandi winon, suhal asinandi oho winon, suhal oho asinandi wal taneg wereg. 42 Ap war atuson onoluk amuhup ane ihiyon ari hag toho aruhu. Niren yatuk lahe angge arimano filik turuk angge famen Allahn olukap tuhumu filik tuhu fug. 43 Niren yatuk angge arimano mondabi apma aruhu angge famen Allahn olukap tuhumu mondabi palimu aruhu. Niren yatuk angge arimano ine eleg aruhu angge famen Allahn olukap tuhumu ine anggolo aruhu. 44 Niren yatuk laheyon aruma ebe ilamna werehon yatuk lahe angge famen Allahn olukap tuhuwon ino ebe mondabi oluk welaruhuwon olukap tuhu. Ebe ilamna werehon wereg halug ebe mondabi welaruhuwon oho wereg. 45 Ihi ane ari fahet haharoho imbibahon tu wereg: Ap atamon Adam ino fam hime kilapfagma oluk atfag angge famen Adam fobikon ino Allah hime fanowon ap onolukap eneptukon ino atfag. 46 Atam watfahon ari mondabi werehon watfag fug, we ilamna werehon watfag. Fobik watfahon ari mondabi werehon watfag. 47 Ap atamon ari we kinang famen werehap tibagma ubabut kinangmon hag toho welatfag. Ap fobikon ino pohol filen wambik watfag. 48 Ap kinangmon arimano ap atamon kinang famen lalfahon ino ubabut fam eneg weregma ap poholmon arimano At pohol filen wambik watfahon ino Ubabut fam wereg. 49 Ketiya kinangmon ahuhe welahereg fobik poholmon ahuhe amuhuk. 50 Nori, anden hit hunubam iminon tu: Nenehap selmon tor angge oho Allah ibam kuk fug teg. Filik turuk angge nin atuk lit filik turuk eleg angge am fug teg. 51 Map toho werehon anden tem toho hit hunubam fag timin: Nit obog toho war amuhuk fug angge famen pinggong ele obog-obohon uhu sambil ino ninil misihim lambog uhupmu obog toho nin amuhuk. Pinggong ino ele uhumu ap war atuson arimano onoluk atuk lit enehap siyag teg eleg angge in amuhupmu nit obog toho nin amuhuk. 53 Filik turuk angge werehon aru ubalma filik turuk eleg angge aruhu, war atuk angge werehon aru ubalma war atuk eleg angge aruhu. 54 Filik turuk angge werehon aru ubalma filik turuk eleg angge aruhumu war atuk angge werehon aru ubalma war atuk eleg angge atuk lit teko lahu sambil ino Allahn tam ibag ane haharoho imbibahon aru hikir aruhu. "Allah palimu atuk lit war atuk ane elehap tehek. 55 War atuk ane palimu welahi peruk lahenon kema welahen? Hayeg fam ap hak eneptuk lahi peruk lahenon kema welahen?" 56 War atuk ane fahet ayehen hak eneptukon ino siyag ane turukon wereg. Siyag ane turukon ari Musa wene fam ine roho palimu wereg. 57 Ine roho palimu wereg angge famen Nonowe Yesus Kristus inowen apmayap turuk lit At palimu atfagma Ninikni Allah wel turuk lahe. 58 Nori, anden nindi henesug lahiyon ihi ane ari fahet yuk lagmag uk fug angge hinine roho unduhuk lit welamuhup. Likiya hupmu henesukun fano roho Allah iyabuk wituk lamuhup. Nonowe men mangno roho wereg lit lisag anggolo roho sat haruk lahebon ari saplangge turuk lahe fug ulug honoluk toho welamuhup.

1 Korintus 16

1 Wene holtuk inap fahet uang emberukon ari anden o Galatia wene holtuk inap werehon hiyag isarikikon ino hikit toho hiren turuk lamuhup. 2 Wene uruk sambil hup wal-wal hit obog toho henebe wal-wal hininggikmu werehon hikit toho tot emberuk lamuhubon ari hinibam tug toho foroho lamuhup. An henembeg waruhukmu eneg andog tuhuk peruk lamuhup fug. 3 An henembeg waruhukteg ap eke lalusa ulug suwesingga haharoho ininggikmu umbuhukteg hiren ap fano peruk lahebon itanowen uang emberikip angge o Yerusalem inap og isa lahuben monde fuhuk. 4 An waruhukteg yet hahuk aneyen it men ambiyeg la reg halug an oho ambiyeg lahuk. 5 An hit henembeg waruhukon ari o Makedonia lahukteg yuwag toho Makedonia welam fug angge pisan isalug waruhuk. 6 An waruhukteg hit men o Korintus tot anggolo roho weregman sun li waharukon ino an oho hit min weregman waruhu halug hit men welaruhuk. Welaruhukteg an nindiyen o pumbuk ekema lamin puhuk halug funggalma hiren let nabuhup. 7 Hup piren hinahan hit men welamuhuk peruk lahi fug, Nikniyen an let naptuk halug an hit men tot anunu roho welaruhuk peruk lahi. 8 An o Efesus aru weregman Yahudi inaben seni humon esetug naruk sali ino horog atuk halug (Pentakosta) ari fam an la rehen henembeg waruhuk. 9 O tuma ngi inap wene holtuk eleg inap winon anggolo seli roho wereg angge famen Allahn sok hut naptisimu wene hiyag isaruk laruhuken tuma welaruhuk. 10 Timotius ino hit henembeg waruhumu hiren at Paulus hag toho Allah wene hiyag nisaruk ahun wereg ulug let turuk lamuhupmu akol eleg toho hit sehelimu welaruhu. 11 At apeleg ahun wereg ulug abug uruk lit apmayap tuk fug. An nambeg suhuloho fano waruhuwen hiren kebunggalma let tuhup. At men ori winon men ambiyeg nambeg wamuhup ulug anden it mangno eneptuk lahi. 12 Nare Apolos ino nonori winon men hit henembeg pen isa lahun ulug anggolo hiyag itikik angge famen ketiya an lamin fug ulug pok atisi. Pok atisireg fobik aren lahuk puhu sambil ino hit pen hisa waruhu. 13 Hinil wirik toho wereg lit hinindimu tem toho wenggel haruk lit hinine roho unduhuk lamuhup. Henekol toho welam fug angge henembong se roho welamuhup. 14 Mun ane man ane turuk lit ap hinindi enesug lamuhup. 15 Nori, alem misig fahet hit heng heneptuk lahi. O Akhaya inowen Stefanus uhe malik men atam Allahn mumal eneptisimu wene holtuson hit honoluk. Wene holtuk inap iren ler enebuhuk perusareg ketiya Allah iyabuk inine roho wituk. 16 Ap ari hag toho Allah iyabuk wituk lit lisag toho turukon enele hiyag hisaruk ane hiren fuki roho holtuk lamuhup. 17 Stefanus men Fortunatus men Akhaikus men nambeg waharusama nahiyeg toho welahi. Hit men an men nenemu welahe angge famen it nambeg waharusama hit hunubalma angge it wahasa ulug nahiyeg toho welahi. 18 It nambeg waharuson ari famen andet hiret ninindi yuwahap neneptusa. Ap ari hahon hiren oho hinindi enesug lamuhup. 19 Asia inap Allah wene holtuk lit At umalikisi werehonen hi heneptuk. Akwila men Priskila men wene holtuk lit inibam palu ruruk inap arimanowen oho nori ulug anggolo roho hi heneptuk. 20 An nori obog tohowen hit fahet nonori ulug hi heneptuk. Hit honori men mako pug toho hi-hi atuk lamuhup. 21 An Paulus ninggareg ninggiken tu haharoho emberuk lit hi heneptuk lahi. 22 Ap sa Nonowe fahet indi haruk elehon alem siyahon ubam amag. "Maranata!" Nonowe folo-folo waruhu! 23 Nonowe Yesus hit fahet Indi henesuhon inowen fet henesug laruhu. 24 Yesus Kristus unuk fam anden hit obog toho nindi henesug lahi.

2 Korintus 1

1 Allahn tam perisiyon hikit toho Yesus Kristus inowen an Paulus nubam yonggo laruk laruhun ulug hiyag nitisiyon ino men nenere Timotius menen suwesingga tu hit fahet emberuk lahe. Allah umalikisi o Korintus welahebon men ap obog toho inindi fanowon o Akhaya kinang fam obog toho welahebon fahet suwesingga tu emberuk lahe. 2 Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen hit fahet Inindi henesug lit hit hinindi yuwahap heneptuk lamuhuben sembahyang uruk lahe. 3 Nonowe Yesus Kristus Ikni Allah ap obog toho Indi nenesuhon Ninikni inowen nit ninindi yuwahap neneptuk lit onggon neneptukon ino wel turuk lahe. 4 Nit ninindi anggin toho weregma Aren ninindi yuwahap neneptuk lit onggon neneptukmu niren ap winon alem eke hag eke hag unubam atukon it arimano inindi yuwahap eneptuk lit onggon enebehe ha reg. Onggon neneptuk ane Allahn nit nunubam emberisiyon ino fam niren oho it ler eneptuk lahe. 5 Alem angginon Kristus ubam atfahon ino sebe roho nit nunubam atuk. Ari hag toho Kristus famen fano ane nin sebe roho nunubam emberuk lit onggon neneptuk. 6 Alem angginon nit nunubam atuk halug hit hinindi yuwag atuk lit fano amag ulug nit nunubam emberuk. Nir oho ninindi se roho welahe ane ariyen hir oho hinindi se roho welamuhup. Alem angginon nit nunubam atukon hag toho hit hunubam atuk halug Allahn hit hinineyap heneptukmu hiren oho hinindi yuwag toho wereg lit ha ruk teg lamuhup. 7 Alem nit nunubam atukon ino hir oho hunubam atuk, nit ninindi yuwag toho welahema hir oho hinindi yuwag toho welamuhup. Hit ari roho welamuhup ane fahet nonoluk teg lit niren it fano welamuhup peruk lahe. 8 Nori, Asia kinang famen nit nunubam atisiyon hir oho honoluk amag ulug hiyag husul. Niren ha fug tohon alem humon angginon nunubam atisimu mondabi war amul ulug ninindi anggin atisi. 9 We tem toho pinggi nunusulusa peruk latukuk. Ari peruk latukuk angge famen nit nininggarehen perukon fam wenggel hahup tohon ulug Allah ap warehon onolukap eneptukon ino fam wenggel hawag ulug alem nunubam atuk latisi. 10 War atuk ane nenekol toho welatukukon Aren windat neneptisi hag toho fobik oho windat nenebuhu. Fobik oho Aren eneg nit windat nenebuhu ulug Ubam ninindi wenggel haruk lit tem toho peruk lahe. 11 Ari fahet nit fano welamag ulug hiren let neneptuk lit sembahyang uruk lamuhup. Allahn nit fahet inilaheg perisireg let neneptisiyon ino fahet ap anggolowen Ninikni uruk lit wel turuk lamuhuben hiren nit faher oho Allah fam sembahyang uruk lamuhup. 12 Ninindimu un ane het toho foroho lahe fug ulug nenehiyeg toho wereg lit tu uruk lahe: Kinangma tuman mun ane man ane turuk latukukon hit fahet wenggel haruk lit nenele uruk latukuk ane arimano Allahn let neneptukmu nenele si uk fug angge ninindi wirik toho wenggel haruk lit turuk latukuk. Nininggareg fahet mun ane man ane alem nonoluk ninap welahe puk fug angge Allah indi nenesuhon inowen ninineyap neneptukmu hit hunubam turuk latukuk. 13 Niren suwesingga hahatuk laheyon arima hiren kim halug hinindimu anggar am tehon eneg hahatuk lahe. Uruk latukuk ane fahet winon hinindi anggar atisi hag toho welamuhuk li anggolo hinindi anggar aruhu lit teg peruk lahe. Yesus waruhu sambil ino hiren nit fahet henehiyeg toho welamuhup hag toho niren oho hit fahet nenehiyeg toho welamuhuk. 15 Ari roho nindi wenggel harikikteg hit henembeg tam waruhuk perikik. Waruhukteg wene hiyag hisarukmu Allahn inggik pireneg angge fano angge hunubam umbuhu perikik. 16 Hit henembeg waruhukteg Makedonia lahukteg nin suhuloho Makedonian hit henembeg waruhukmu hiren an hondog naplug Yudea lahuk perikik. 17 Ari roho waruhukteg lahuk ulug fano wenggel ha fug anggeyen irikik ano? Waruhuk irikik ane ari at amuwen wenggel harisireg irisi peruk lit "yu" uruk ane men "fug" uruk ane men ambi reg peruk lahep ano? 18 Niren sali hit hunubam emberukukon "yu" men "fug" men ambi reg eleg ulug ari Allah unuk fam tem toho uruk lahe. 19 Yesus Kristus Allah amloho fahet an men Silwanus men Timotius menen hit sehelimuwen hiyag hisa waharukukon At Yesus ino ambilikmu "yu" men "fug" men ambi roho wereg eleg. At ambilikmu we "yu" eneg wereg. 20 Allahn sali imbibahon obog toho arimano Yesus fam teko larukmu "yu" uruk. Aren "yu" urukmu niren hebeloho Yesus unuk fam "Amin" uruk lit Allah wel turuk lahe. 21 Allah inowen niret hiret Kristus men mangnowap neneptuk lit unduhuk nunubaharisireg ahaluwe fanowon nununggulmu hilil neneptisi. 22 Nit fahet An ngi aruhuk ulug enehangge nunubam emberuk latisi. Fano ane Allahn fobik og hisahuk ulug tug toho foroho lit orohole imbik waharuk hag toho Allah hime fanowon nit nunundama og nisarisi. 23 Allahn anden wenggel haruk ane Oluk tehen anden iminon aren tem toho uruk ulug hol niyamisi: An hit henembeg wale angge famen hit hinindi siyag am ulug nindiyen pok atikik. 24 Hininggareg hinindiyen Allah fam wenggel haruk lahebon niren milal heneptuk lit mingming heneptuk lamuhuk perukuk fug. Henehiyeg toho welamuhuben iren perukon eneg ler eneptuk lamuhuk perukuk.

2 Korintus 2

1 An it enembeg laminmu inindi siyag am nowen perikikteg nindimu wenggel haruk lit pok atikik. 2 Anden hit hinindi siyahap henebuhuk halug ap san an nahiyehap nabuhu? We anden inindi siyahap eneptikikon arimanowen eneg nindi nahiyehap nabuhup. 3 Ari ulug suwesingga ino emberikik. An henembeg walema hahen it an nindi nahiyehap naplebon arimanowen an nindi siyahap nabuhup tohon ulug pok atikikteg suwesingga eneg emberikik. An nahiyeg toho welahimu hit obog toho henehiyeg toho welamuhup angge re an noluk. 4 Nahummu siyahen nindi anggin anggolo reg lit uba anggolo yatuk lit suwesingga ino haharoho emberikik. Hinindi angginap henepmin perikikteg emberikik fug, we hit obog toho nindi anggolo henesug lahiyon fahet honoluk amag ulug emberikik. 5 Ap ekeyen siyag ane tirisiyon ino fam nit ninindi angginap neneptisiyon ari an eneg nindi angginap naptisi fug, hit obog toho hinindi angginap tirisi. Hit obog toho hinindi anggin atisi ihi ane ari we minggirohowen fahet ihi. 6 Hinindi angginap heneptisi ahun ino hit anggolowen alem ubam emberikipteg kong teberikipmu welaruhu. 7 At indi anggin anggolo roho wereg lit mondabi siyag aruhu rohon hiren ketiya indi yuwahap turuk lit siyag ane tirisiyon fahet henembolma embeseruk lamuhup. 8 We tem toho at ino fahet hinindi reg lit welamuhuben anden komo heneptuk lahi. 9 An nele fuki roho holuhup ano ulug wal hisamin perikikteg suwesingga ari hit hunubam emberikik. 10 Ap san siyag ane turukon fahet hiren henembolma umbusuhup halug anden oho nambolma umbusuhuk. Siyag ane telebon welalepma nambolma embeseleyon fahet ihi. Hit Kristus alukema fano welahepma 11 Iblis inowen nit sen nenebuhu rohon ulug siyag ane ino nambolmaya feserikik. Iblis inowen nit nunubam tuhuk peruk ane nit nonoluk. 12 Kristus wene hiyag isahuk ulug o Troas larikikteg weregma wene hiyag isawag ulug Ninikni inowen sok hut nitisi. 13 Sok hut nitisi angge famen nare Titus ino o Troas eleg latisimu nindi yuwag toho welam fug tehen o Makedonia lamin ulug hiyag isarikikteg larikik. 14 Nit o kema-kema larukmu Kristus unuk fam palimu atuk abunggalem Allahn hal nisaruk lit hondog neneplug laruken At wel turuk lahe. Aren nit mon neneptuk ane ariyen amben fanowon ino mun ibam man ibam pal haruk lit At fahet onoluk amuhup. 15 Kristus famen amben fanowon wilip atukon ino nit welahe. Fano amuhubon men siyag amuhubon men sehelimu niren Allah iyabuk wituk laheyon fahet Aren amben fanowon wereg peruk. 16 It winon war atuk ane amben ino unubam aruhumu war amuhup, it winon onoluk atuk ane amben ino unubam aruhumu onoluk amuhup. Alem ihi ane ari ap san ine roho tuk teg? 17 Allah wene fam onggo pal heheg hilaruk inap anggolo arimano men ambi roho welahe fug. Ninindi wirik toho wereg lit Allah fahet hiyag isa hag tohon eneg Allah alukeman Kristus unuk hiyag isaruk lahe.

2 Korintus 3

1 Uruk lahe ane aru fam nininggareg wel tehe ha reg? Ap winon eke henembeg waharuk lit suwesingga inggareg waharukon fahet hinindi anggarap turukon unug hisaruk hag toho niren oho ari hag toho suwesingga embehe ha reg ano? Hiren suwesingga fam nit wel neneptuk lit embehep ha reg lahep ano? 2 Suwesingga niren tohon ap inindi anggarap eneptukon ino hit henebe welahep. Suwesingga ino nit ninindimu hahareg lit weregma ap obog tohowen kim halug inindi anggar atuk lamuhup. 3 Hit henebe Kristus asuwesingga welahebon ari seleg teg. Niren wene hiyag hisaruk lit suwesingga ino haharoho emberukuk. Emberuk lit ahaluwe eleg atukon fam hahatukuk fug, Allah oluk werehon Ahime fanowon inowen hahatisi. Helep anggeyon fam hahareg eleg, ap inindi fam hahareg lit wereg. 4 Allahn nit fano let neneptuk lit wereg ulug Kristus apma wereg lit tem toho peruk lahe. 5 Misig oho nininggareg nenemuwen mun ane man ane tuk teg lahe peruk lahe fug. Niren tuk teg laheyon ari Allahn tilihip urukon ariyen turuk lahe. 6 Allahn sali keron imbibahon ino hikit toho nit Amingmingangge welamag ulug ine og nisarisireg unduhuk nunubaharisi. Sali keron ino emberuk lit haharoho imbibag fug, Allah hime fanowon og hisahuk ulug eneg sali imbibagma haharoho imbibag ane ariyen ap ware feserukmu Hime fanowon inowen ap onolukap eneptuk. 7 Sali tamon ino emberuk lit helep anggeyon fam ubale ware felug hahatuk latfag. Sali ino fam ap war atukon welatfag angge famen Allah asinandi umbagpag turukon inowen imbibag. Imbibagma Musa orohole umbagpag turukon kun atuk angge famen Israel inap inil hutuk-hatak uruken at yet ha fug teg latfag. Ap war atukon sali ino amingmingangge unubam umbagpag turukon anggolo weregma 8 Allah hime fanowon Amingmingangge unubam umbagpag turukon mondabi palimu wereg. 9 Alem hunubam umbuhuk ulug hiyag isaruk Ahun amingmingangge arimano palimu weregma ili og henebuhuk ulug hiyag isaruk Ahun amingmingangge arimano mondabi palimu wereg. 10 Atam palimu wereg lit umbagpag turuk peruk latfahon ino ketiya palimu wereg lit umbagpag turukon men wirim teg elegma atamon ino apma weregma kun teg lit wereg. 11 Kun teg lit werehon ino umbagpag turuk halug kun atuk elehon ino mondabi palimu wereg lit umbagpag turuk. 12 Ari roho ninindimu tem toho wenggel haruk lahe ane ariyen nenembong se roho wene hiyag isaruk lahe. 13 Musa inowen orohole umbagpag turukon kun atikim Israel inaben yet hahup tohon ulug orohole sale fibahon ino hag toho nit welahe fug. 14 Ari tibag angge famen inindi sohu atfag. Sale fibahon ino hikit toho ketiya oho sale fibag angge ino saleg lit wereg. Sale fibag angge inowen hondo reg lit weregma wene atamon ino kim haruk lit uruk. Kristus inowen eneg saleg angge ino leho fuk teg lit wereg. 15 Ketiya oho Musa wene ino kim haruk lit urukmu saleg angge inowen inindi salegma uruk. 16 It arimano ke hareyon embeselug Ninikni fam inindi wenggel haruk halug inindi saleg angge ino Allahn oho fesuhu. 17 Ninikni ino Hime fanowon weregma Allah hime fanowon ino unubam wereg inap arimano enemu unduhuk lit wereg. 18 Nit nonorohole saleg angge inowen mapmu reg elehen Allah umbagpag turukon ino palimu weregma yet haruk lahe. Umbagpag turuk angge Allah famen nenebene waharukon ino Allah hime fanowon weregma nit nenebe Aren ninap neneptukmu At wirimangge hag toho wereg lit mondabi palimu fanoma welamuhuk.

2 Korintus 4

1 Allahn indi nenesug lit Namingmingangge welamag ulug nunubaharisimu nit nenekol toho welahe fug. 2 Hik tegman turuk ane fahet ap ininggali atukon ari niren embeserukuk. Nenembilik piren toho wereg lit Allah wene fahet un ane hiyag isaruk lahe fug. Niren tem ane eneg fag toho hiyag isaruk lit ap obog tohowen Allah alukema nit nunubabut pal nisaruk lit it fano wereg pukag ulug ap onolohotman in atuk lahe. 3 Wene niren hiyag isaruk laheyon fahet it siyag amuhup inap arimanowen eneg wene saleg angge apma wereg lit mapmu rehon hiyag nisaruk peruk. 4 It arimano inindi Allah fam wenggeltuk elehon kinang tuma ikni roho werehon inowen inindi nonghonga feseruk lit inil hupni feserisi. Inil hupni feserisimu Allah ahuhe Amloho Kristus umbagpag turukon ino Awene fanowon asinandi ino yet ha fug teg. 5 Nininggareg fahet hiyag isaruk lahe fug, Yesus Kristus Nonowe wereg ulug hiyag isaruk lit nit Yesusen perisiyon hikit toho hit henemingmingangge welahe ulug ap hiyag isaruk lahe. 6 Allahn wal turuk lit hik werehon seleg amag ibahon inowen nunundama selehap neneptisimu ap winon onoluk atukmu seleg tegma laruk lit Allah umbagpag turukon ino Amloho Yesus Kristus orohole fam yet haruk lamuhup. 7 Fano-fano angge aru inggila siyag angge fam hililip toho foroho lahe. Foroho lit nit ninine eleg angge weregma Allahn sebe roho og nisaruk lit ninineyap neneptukon aru seleg atmisi. 8 Siyahonen hondo neneptuk angge famen al senggeloho lin uruk lahe fug, ninindi nonghong uruk angge famen mondabi ninindi abir atisi fug. 9 Nunusul ulug mug neneplug larukmu Allahn nit nunumbaharisi fug, miyaloho hik nisarusa angge famen war atukuk fug. 10 Yesus oluk atfag ane nit nunubam weregma seleg aruhuwen At ware fisibahon ino nit At men laruk lahe. 11 Nit nenebe ilamna welaheyon famen Yesus oluk atfag ane inam aruhuwen nit nonoluk welahema Yesus unuk fahet likiya hupmu nunusuk oho turuk. 12 Nit war am hag toho welahe, hit honoluk welam hag toho welahep. 13 Haharoho imbibag ane aru wereg, "Anden tem toho wenggel haruk lahi ane ariyen fag toho uruk lahi." Imbibag ane ari hikit toho Hime fanowon ino ambi roho nunubam weregma niren tem toho wenggel haruk lahe. Tem toho wenggel haruk lahe ulug fag toho nenele uruk lahe. 14 At Nonowe Yesus olukap tibahon inowen nir oho At men mangno roho nonolukap nenebuhuwon fahet nonoluk. Nonolukap nenebuhureg Aren hit men mangno roho Alukema nunumbahaku. 15 Allahn tuhu ane ari obog toho hit fahet teko lahu. Hit fahet teko lahumu Allah ap Indi enesug lit weregma ap anggolo amuhupteg iren Allah fam Ninikni uruk lit wel turuk lamuhupmu Allah unuk palimu aruhu. 16 Nit nenehap selmon siyahap neneptuk angge famen hup eke waharukon fam eke waharukon fam Allahn ninindi kerap neneptuk lit fanowon og nisaruken ninindi nonghong uruk eleg. 17 Alem ketiya nunubam werehon aru ilamna werehon turuken se reg lit wereg. Se reg lit werehon ariyen Allahn onggo fanowon mondabi palimu werehon sebe roho og nisahu. 18 Aben yet harukon fahet wenggel ha fug anggeyen aben yet ha fug tohon fahet wenggel haruk lahe. Aben yet harukon ari ilamna werehen eleg aruhumu aben yet ha fug tohon ari eneg mondabi welaruhu.

2 Korintus 5

1 O sabo kinangma wirihon nit welahe ambeg aru halog tuhupmu o poholma werehon mondabi welaruhuwon ap ininggik fam wibuk fug tohon nit welamuhuk ambeg Allahn wit nisahuwon ari nit nonoluk. 2 O sabo kinangma wirihon ino poholma o fanowon inowen ungga keron sale fuhu ulug ninindi wenggel haruk lit o sabo miningon fam aru welahe ulug ngesekum turuk lit welahe. 3 O keron apma wereg lit nenebiye wereg ninap hag toho welam fug angge nenesum wan toho welamuhuk. 4 O sabo miningon aru fam ninindi anggin toho wereg lit ngesekum turuk lahe. Sum miningon nonggoloho umbusuk fug anggeyen keron wan tahukmu war atuk ane ino onoluk atuk ane inowen pil isahumu fano peruk lahe. 5 Ari roho hit hunubam turuk laruhuk ulug nit unduhuk nunubaharisireg mun angge man angge fobik hit og hisahuk ulug wep toho emberisireg orohole imbik waharuk hag toho Allah hime fanowon og nisarisi. 6 Nit nenebe war atukon aru fam wereg lit Ninikni men hili yat toho welaheyon nonoluk angge famen likiya hupmu ninindi se roho welahe. 7 Nit ketiya tuma welaheyon aruman ninilen uwan yet haruk lahe fug, fobik aruhu ane fahet tem toho peruk lit wenggel haruk lahe. 8 Nit nenebe siyahon embeselug pikit Ninikni ambeg lilareg mondabi welala peruk lit ninindi se roho welahe. 9 Nit ninibam yugmu wereg lir ano, pog ibam wereg lir ano, Allahn nit fahet fano peruk laruhuwen yami ruruk lahe. 10 Nit obog toho Kristus ino alem kong tuhu ambeg heriyeg lit weregma Olohotma in amuhuk. Nit in amuhukmu ap obog toho kinangma wereg lit turuk ane hikit toho og isa hahon eneg fanowon ano siyahon ano og isahu. 11 Ninikni fam enekol toho wereg ane nit nonoluk tehen ap winon nenele ine roho inindi og eneptuk lahe. Allah alukeman ninindimu hirahowon wereg elehen hiren oho it inindimu hirahowon eke wereg eleg peruk lahep ano ulug uruk lahi. 12 Ari uruk lit hit henelukeman nininggareg wel tubat tul peruk lahe fug. Ap winonen nit fahet hit kapal hisaruk halug hit henehiyeg toho wereg lit fag toho hiyag isaruk lamuhuben uruk lahi. It ap arimano inindimu fuki roho wenggel ha fug angge enehap selmon fahet eneg wel tubat taruk. 13 Nenek turukonen ininggareg hal ta fug angge uruk hag toho niren oho ari turuk lit Allah wel turuk lahe. Nininggareg hale fat taruk lit uruk laheyon hit fano amag ulug uruk lahe. 14 Kristus inowen Indi nisarisireg nit haloho nunumbaharisi. Ap obog toho fahet ap misig war atfagma it obog toho war atusa ane ari nit ninindimu anggar atisi. 15 Kristus ino ap obog toho fahet war atfahon alem tu: It onoluk werehon arimanowen ininggarehen tohon fahet wenggel ha fug angge it fahet war atfareg Oluk atfahon ino fahet eneg wenggel haruk lamuhuben Kristus war atfag. 16 Ap kinangmonen ininggareg unubabut pal-pal atug onoluk tegma niren unubabut pal isalug nonoluk am fug teg. Kristus kinangma weregma niren Ubabut pal harukuk halug ketiya ap kinangmon hag toho Ubabut pal halug nonoluk am fug teg. 17 Ap sa Kristus men werehon indi keron ubabut fanowon welaruhu. Tamon ambolma atisimu keron tik-tem toho ubam atisi. 18 Obog toho aru Allah famen waharuk. Allah inowen At men nit men misig welamag ulug Kristus fam mangnowap neneptisi. Kristus fam mangnowap neneptisimu niren oho At let turuk lit ap winon mangnowap eneptuk lamuhuken mingming neneptisi. 19 Allahn An men ap kinangmon men sebe roho welamuhup ulug ap kinangmonen siyag ane turukon winag ha fug angge Kristus fam mangnowap enepfag. Ap mangnowap eneptuk awene ino nit nunubam Aren emberisi. 20 Kristus inowen nit mon neneptisimu nit At ubalma wereg lit hit komo heneptuk laheyon ari Allahn komo heneptuk hag toho uruk lahe. Hit Allah men mangno roho welamuhuben henesukun fano reg lit At ngi amuhuben Kristus unuk fam heng heneptuk lahe. 21 Kristus inowen siyag ane turuk latfag fug angge famen Allahn At ino fam it ili og enepmin pibareg nit fano welamag ulug At siyag ane turuk ahunap tibag.

2 Korintus 6

1 Nit hit men yabuk ambiyon turuk laheyon welahereg Allahn nit Indi nenesug ane ari saplangge Indi nenesug eleg ulug komo henebul. 2 "Anden fano perikik li hat hele holtikik. Anden ap fanowap eneptikik sul ino har oho let haptikik," ulug haharoho imbibag. Allahn fano peruk li ketiya welahe, Allahn ap fanowap eneptuk sambil yoho tu welahe, ari tem toho hiyag hisaruk lahe. 3 Mun angge man angge niren turuk laheyon ari fam ap unuyug salog-malog angge roho unusuhu rohon ulug fano ane turuk lahe. Fano ane turuk lahema nit Allah amingmingangge welaheyon nininggaliyap nenebuk fug teg. 4 Mun ane man ane fam Allah amingmingangge welaheyon fahet seleg atuk. Seleg atukon te: Alem angginon nunubam atukmu ninindi imbik wamburuk lahe, ninindi nonghong isaruk lit nenekolap neneptuk, 5 nunusuruk lit nininggik hele waroho penjara kilap neneptuk, ngik-ngog uruk lit nenele ying neneptuk, yabuk lisag toho wituk lahe, suburu na fug angge ninil fililig lit weregma hup atug sakan turuk, 6 ninindimu siyahon eleg ninap, alem nonoluk teg ninap, ninindi hondo reberuk ninap, ninindi wiyig toho wereg ninap welahe. Allah hime fanowon nunubam wereg lit si ane uk fug angge ap ninindi enesug lahe. 7 Allah ine roho weregma tem ane ap hiyag isaruk lahe, sehenet tohet fanowon Allahn og nisarukon nininggik fumag-fumag windat tarukon seneg lahe, 8 hi neneptukmu oho pet neneptukmu oho nenebug urukmu oho wel neneptukmu oho, si ane uruk inap uruk angge famen tem toho uruk ninap welahe, 9 enepeleg inap uruk angge famen onoluk inap hag toho welahe, wareg inap uruk angge famen nonoluk wereg ninap welahe. Nununggul pilang toho nunusuruk angge famen war atuk lahe fug, 10 nenehummu siyag toho welahe angge famen likiya hupmu nenehiyeg toho welahe, nenenggengge eleg angge famen ap anggolo tungap eneptuk lahe, ngi ninap welahe fug angge famen mun angge man angge nit ngi roho welahe. 11 Hit Korintus hinap nori, tor angge oho ninindimu hirahuk fug anggeyen obog toho fag toho hiyag hesehe. 12 Nit ninibam hit fahet sok husig lit kolo reg ambeg wereg angge famen hit hinibam nit fahet sok lareg lit kolo reg ambeg eleg. 13 Ketiya hit an numalikisi hag toho welahep ulug hunubam uruk lahi: Ayeg war amag ulug hiren oho hinibam sok husi felug kolo nunubaharuk lamuhup. 14 Allah wene enepeleg inap iniyabuk wit tarukmu hit it men ambi roho welahep fug angge re ler enebuk fug. Pikir ane turukon men hare ane turukon men ambi reg? Seleg men hik men nangginoho misig am teg? 15 Kristus men Iblis unuk Belial men ambi reg ano? Allah fam wenggel haruk ahun men wenggel haruk eleg ahun men nungge ane turukon fam ambi reg? 16 Allah ibam men usa ibam men mangno reg lam teg? Allah oluk werehon ibam nit nenebe welaheyon fahet haharoho imbibahon te tu, "An it men mangno roho wereg lit enesehelimu welaruhuk. An Inikni Allah welaruhukmu it An numalikisi welamuhup." 17 Ari ulug Ele uruk lit, "Hit it sehelimu wereg ane embeselug henemumu lahup ulug Ninikni Allahn il laruk lit puhun teg elehon hiren senebuk fugmu Anden hit ki henesug laruhuk. 18 Ki henesug lit An Hinikni weregma hit An numalikisi abet hiyabet Napma welamuhup ulug Ninikni Allah At palimu werehon inowen ari uruk."

2 Korintus 7

1 Nori, anden hit nindi henesug lahiyon Allahn sali imbibahon ino nit fahet imbibagma nenebe men ninindi men fam siyag angge tag tohon niren puhunap turuk lamuhuk. Puhunap turuk lamuhukteg Allah fahet nenekol toho wereg lit fano ane eneg turuk lit welamuhuk. 2 Nori, hit hinibam nit fahet kolo nunubaharuk lamuhup. Ap misig oho ubam niren siyag ane turukuk fug, ap misig oho anggengge elehap turukuk fug. Ap misig oho anggengge hulul ulug ele ying turukuk fug. 3 Anden uruk lahi ane ari alem angginon hunubam amag ulug uruk lahi fug. Hit fahet ninindi wenggel haruk lahe ulug fahe hiyag hisihi. Nit nonoluk welaheyon oho war atuk laheyon oho hit men nit men mangno roho welamuhuk. 4 Hit fahet seleg toho hiyag hisaruk lahi angge famen ap winon iniline wel heneptuk lahi. Alem angginon nunubam weregma asengseng toho wereg lit nindi yuwag toho nahiyeg anggolo roho welahi. 5 O Makedonia waharukukteg ninindi yuwag toho nenebe fano welam fug anggeyen o kema-keman alem siyahon eke hag eke hag nunubam atisi. Aben pet neneptuk lit suwahal urukmu ninindi nenekol toho welatukuk. 6 Allah ap inindi anggin toho werehon yuwahap eneptuk Ahun inowen nit ninindi yuwahap neneptuk lit Titus nenembeg monde ferisi. 7 At nenembeg waharisiyon famen eneg ninindi yuwag atisi fug. At hit sehelimu weregma hiren at indi yuwahap tirikip ane nit hiyag nisarisiyon fahet nir oho ninindi yuwag toho welahe. Hit hinindimu perikip ane hiyag nisaruk lit an fahet nenembeg walep uruk lahep ane hiyag nisarisi. Nenembiken suwahal urukuk ulug ninibil atikip ane fahet hiyag nisarisimu an nahiyeg anggolo roho welahi. 8 Anden suwesingga tam emberikikon ino fam hinindi siyahap heneptikik angge famen nambiken emberikik peruk lahi fug. Suwesingga ino famen hinindi il misig siyag atisi ulug noluk atisimu nambiken emberikik ulug wenggel harikik. 9 Ari roho wenggel harikik angge famen ketiya nahiyeg toho welahi. Hit hinindi siyag atisi ane fahet nahiyeg toho welahi fug, hinindi siyag atisimu wenggel harikipteg hare ane embeserikipmu nahiyeg toho welahi. Hinindi siyag atisi ane ari Allahn perisiyon fam siyag atisi, niren hit hinindi siyahap heneptukuk fug. 10 Allahn peruk ane hikit toho ap enehummu siyag atuk ane ariyen wenggel hahupteg ke hareyon embeseruk lamuhup. Ke hareyon embeseruk lit mondabi fano ane unubam aruhumu nenembiken embeserukuk uhup fug. Ap kinangmonen peruk ane hikit toho ap enehummu siyag atuk ane ariyen it arimano mondabi war amuhup. 11 Allahn peruk ane hikit toho hit henehummu siyag atikip ane ariyen henesukun fano anggolo atisiyon honoluk toho welamek: Siyag ane turukuk ulug fag turuk lit an nibil atikip. Siyag ane fahet ninirim peruk lit henekol toho welatikip. An fahet walep peruk lit henesukun fano reg latikip. Aben siyag ane turukon unubam alem emberuk latikip. Alem obog toho ari fam niren siyag ane turukuk fug ulug selehap tirikip. 12 Ap siyag ane tirisiyon men ubam siyag ane tirisiyon ino men fahet alem halmin ulug suwesingga emberikik fug. Hiren nit fahet henesukun fano reg lit welahep ane ari Allah alukeman seleg aruhu ulug suwesingga ino emberikik. 13 Ari fahet nit ninindi yuwag toho welahe. Nit ninindi yuwag anggolo roho welaheyon ari nenere Titus ahiyeg toho nit nenembeg waharisiyon ari fam nenehiyeg anggolo roho welahe. Hiren at Titus ino indi sakowap tirikipmu ahiyeg toho nit nenembeg waharisi. 14 Anden hit fano ulug Titus olohotman wel heneptikikon fahet ele si irisi ulug ninggali wat naptikip fug. Atam hit hunubam tem ane eneg hiyag hisarukuk hag toho ketiya Titus olohotman oho hit wel heneptuk lit tem ane urukuk. 15 Hit obog tohowen at ele fano holtuk lit henekolen hunuwag elek turuk lit hinibam hondoko kilaptikip. Hondoko kilaptikip ane fahet aren wenggel haruk lit hit fahet nindi anggolo peruk. 16 Mun angge man angge hiren fano roho turuk lahebon fahet anden fano peruk lit nahiyeg toho welahi.

2 Korintus 8

1 Nori, niren hit hunubam hiyag husulon te Allah umalikisi o Makedonia aru werehon Allah indiyen it inindi fanowap eneptisi ulug hiyag husul. 2 Allahn unubabut wal isaruk lit mun ane man ane siyahon fam wal isarisi angge famen enehiyeg anggolo wereg. Enehiyeg haruk lit it enenggengge eleg angge famen inindi wiyig teg lit sebe roho og isa hag toho wereg. 3 Enengge og isaruk lit it ininggikmu werehon eneg og usul puk fug angge nin sebe roho og isarukmu anden yer isarikik. 4 It ininggareg inindiyen enele ine roho nunubam heng uruk lit Allah umalikisi niren oho ler enebuhuken hit hinindiyen hiyag nisalihip urusa. 5 Ininggikmu werehon eneg embelusa perukuk angge famen ininggikmu werehonet enebeyet sebe roho Ninikni Allah og Utusa. Ninikni og Utuk lit nit let neneptuson oho Allahn peruk ane roho let neneptuk latusa. 6 Fano let neneptukmu yer isarukukteg Titus fam nenele ine roho hiyag utuk lit haren fanowon ak teberikinon ilanma obog tibik lamihin ulug hit henembeg monde fik wahe. 7 Allah fam wenggel haruk lit wene hiyag isarukon men mun ane man ane alem honoluk teg lahebon men henesukun fano reg lit hinindi nenesug lahebon men ari roho turuk ane anggolo hit hunubam werehen tung inap hag toho wereg lit hinindi fano roho ap enenggengge elehon ler eneptuk lamuhup. 8 Anden uruk lahi ane aru hit mingming henepmin ulug uruk lahi fug. Ap winonen enesukun fano roho turukon fahet hiyag hisaruk lit hinindi wirik toho wereg lit ap hinindi enesug lam teg ano ulug hunubabut tam wal hisaruk lahi. 9 Nonowe Yesus Kristus hit Indi henesug latisiyon ino honoluk atisi. Hit henenggengge eleg hinap welatikip angge famen anggolo foroho lamuhup, At anggengge anggolo foroho latfag angge famen hit fahet anggengge eleg ahun hag atfag. 10 Ap ler eneptuk ane aru fahet an nundaman peruk lahiyon hit hininggareg fahet wenggel haruk lamuhuben hiyag hisaruk lahi. Alem aru hiren mo atamon fam ak teberikipteg hininggarehen obog tubuhuk perikip. 11 Hinindimu tila perikibon hininggik fam ketiya turuk lamek. Obog toho tuhuk peruk lit hininggik fam werehon ari hikit toho turuk lamuhup. 12 Henesukun fano roho og usul puhubon hikit toho og isahupmu Allahn fano puhu. Hininggikmu elehonen emberukon oho Allahn yet hahu, hininggikmu werehonen emberukon oho Allahn yet hahu. 13 Ap winonen anggin angge warukon og eneplihip ulug lisoho hit hunubam emberuk lahi fug. Hiret iret ambi roho waruk lamuhup ulug hunubam emberuk lahi. 14 Hit hininggikmu oho it ininggikmu oho ambi roho foroho lamuhuben ketiya hit hininggikmu anggolo werehen it ininggikmu elehon werehap enebuhup. Fobik hit hininggikmu eleg halug iren hit hininggikmu werehap henebuhup. 15 "Ap ekeyen anggolo andog tibahon ino alindik atfag fug. Ap ekeyen tor angge andog tibahon ino eleg atfag fug," ulug haharoho imbibahon hikit toho peruk lamuhup. 16 Allahn Titus asukun fanowap tirisimu anden peruk lahi ane hag toho aren oho hit fahet indimu we tem let henebuhuk peruk lit wereg. Ari peruk lit werehen Allah Nikni ulug wel turuk lahi. 17 Anden Titus fam it enembeg lahun ulug hiyag itikikmu at inggareg indimuwen asukun fano roho enembeg lahuk perisi. 18 At ino men ambiyeg wamuhubon nenere misig inowen wene hiyag isarukmu wene holtuk inap obog tohowen fano peruk latuson ino monde fik wahe. 19 Wene hiyag isaruk ane fahet eneg unduhuk ferusa fug. Nenere ino nit men ambiyeg laruk lit Allah fahet emberukon foroho laruhu ulug wene holtuk inap arimanowen at unduhuk ferusa. Allahn it hinindi enesug lamuhup ulug mingming neneptisimu Ninikni Allah wel turuk lit aben nit fahet enesukun fano reg puhuben turuk lahe. 20 Allah olohotma anggolo emberuson niren foroho laheyon arimano fahet niren hirag tahup puk nowen at foroho laruhu ulug unduhuk ferusa. 21 Unduhuk feruson ari Ninikni Allahn eneg fano puhu fug, aben oho fano pukag ulug wenggel harukukteg unduhuk ferukuk. 22 Nenere eke it men ambiyeg wamuhubon ubabut wal harukukteg aren turukmu hikir am teg perukukteg at ino it men monde fik wahe. Ketiya at inowen hiren nele holuhup peruk lit let henebuhuk ulug waruhu. 23 Titus ino an men ambi roho wene hiyag hisaruk ane fahet turuk lit welahe. Ap anggolowen Yesus unuk wel tukag ulug nonori piren itano wene holtuk inaben hit henembeg mon enebik wahasa. 24 It itano hi enebuhupteg fano wahasa puhuben hit honoluk amag ulug suwesingga tu emberuk lahi. Anden hit fahet Allah umalikisi welahep ulug it itano onolohotman wel heneptuk latikik. Tem toho irisi puhuben fano ane it unubam turuk lamuhupmu wene holtuk inap winonen oho onoluk amuhup.

2 Korintus 9

1 Allah umalikisi o Yudea werehon ler eneptuk ane fahet hit honoluk toho welahepma hahabuk fug nowen hahatuk lahi. 2 Hit henesukun fano roho emberuk lahebon noluk tegma Makedonia inap inil fam hit wel heneptuk lit, "Mo atamon fam o Akhaya inaben ler eneptuk ane ak teberusa," ulug Makedonia inap hiyag isarikik. Hiren ak teberikibon ari ap anggolo winonen enehiyeg toho senetusa. 3 Wel heneptuk latikik ane fahet aben ele si irisi puk nowen ulug an nori hit henembeg mon enebik wahi. Ak teberikibon ino anden hit fahet irikikon hikit toho senetuk lamuhuben nori mon enebik wahi. 4 An men Makedonia inap men henembeg wamuhuk halug iren yet hisahupmu ler eneptuk ane ak teberikibon ino senetusa peruk lahe angge famen senebuk fug angge welamuhup halug an oho ninggali hahuk halug hir oho hininggali aruhu. 5 Hininggali aruhu peruk lit nori aruma unubam an numbahalug hit tam enembeg lahupmu hiren atam Allah fahet imbila ulug wenggel harikibon ari umbuhup ulug hiyag isahuben tam mon enebik wahi. Og isaruk lit inggikmu yinggiloho foroho ahun hag toho wereg lam fug angge inggik pisala reberuk ahun hag toho wereg lit og isaruk lamuhup. 6 Ihi ane ari iminon tu fahet ihi: Suburu tor angge yatuk ahun inowen we tor angge yahal ta reg. Anggolo yatuk ahun inowen su roho yahal ta reg. 7 Hit hinindimuwen imbila peruk lahebon hag toho emberuk lamuhup. Hit hinindimu hinirim teg anggeyen aben imbiyek-imbiyek ulug mingming heneptukon fam emberuk lamuhup fug. Ap san indimuwen ahiyeg toho emberukon fahet Allahn oho Indi reg lit wereg. 8 Mun angge man angge hit hininggikmu wereg laruhuwon Allahn og isahuk peruk lit weregma likiya hupmu hininggikmu anggolo aruhu. Anggolo aruhumu sebe roho emberuk lit ap winon oho ler eneptuk lamuhup. 9 "Allahn mun angge man angge fibir eneptuk lit ap enenggengge elehon og isaruk latisi. Fano ane turuk latisiyon ari mondabi welaruhu," ulug hahareg lit wereg. 10 Allahn yabuk wituk ahun eiyangge pal utuk lit suburu nawag ulug og utukon inowen anggen fanowon anggolo yihik feruk lamuhup ulug hiren ei yatukon fahet anggolo pal hisaruk. 11 Mun angge man angge Allahn hininggikmu werehap henebuhumu hinindi fano roho og isaruk lamuhup. Emberuk lamuhubon arimano niren fibir eneptuk lamuhuk halug iren oho Allah wel tuhup. 12 Hit hinindiyen emberuk lahebon arimano fahet eneg Allah umalikisi enenggengge elehon arimanowen inindimu sehet toho wereg lit nalusa ulug emberuk lahep fug. Hiren emberuk lahebon ari famen inine roho Allah Ninikni ulug wel tukag ulug emberuk lahep. 13 Hiren ler eneptuk ane ari fano seneg latikipmu it arimanowen Allah wel turuk lamuhup. Kristus apma wereg lit wene fanowon tem toho peruk lit seneg ulug Allah wel turuk lamuhup. Inindimu enehiyeg toho wereg lit mun angge man angge ap enengge elehon fibir eneptuk ulug hit fahet wel heneptuk lamuhup. 14 Iren hit fahet sembahyang uruk lit Allahn hit Indi anggolo henesug lit hinindi wiyihap heneptisi ulug Allah wel turuk lit nonori ninindi enesug lit mangno roho welala peruk lamuhup. 15 Allahn mun angge man angge fanowon aben og nisa fug tohon og nisaruk ulug Ninikni uruk lahe.

2 Korintus 10

1 Hiren an Paulus fahet nit men wereg lit ambong se roho hiyag nisa fug tehen yatma wereg lit ambong se roho uk teg uruk lahep. An Paulus inowen Kristus indi fano reg lit wiyig toho werehon ino Unuk fam hiyag hisamin. 2 An henembeg waruhukteg nambong se roho nele ine roho komo henebuhuk tohon hit fano roho welamok ulug heng heneptuk lahi. It ap itanowen nit fahet ap kinangmonen turuk ane turuk ulug nenebug uruk inap itano nele haro roho komo enebuhuken tem toho waruhuk peruk lahi. 3 Nit kinangma ninap tem toho welahe angge famen ap kinangmon enesehen fahet yami ruruk lahe fug. 4 Allahn sehen nininggikmu emberisiyon ap kinangmonen tog aptuk asehen hag toho fug. Sehen nininggikmu emberisireg Allahn ineyap tirisi asehen inowen ap kinangmon hirag atuk ambeg halog tuk teg. 5 Allah sehen ineyon ino seneg lit alem nonoluk ninap welahe peruk lit enele sibiling-sibiling ane uruk inap arimano siyahap eneptuk lahe. Lehoma welahe peruk lit wel taruk ane ariyen Allah indi anggar atuk ane siyahap turuken lehoma werehon ari niren apmayap turuk lahe. Ap obog toho siyahon fanowon wenggeltuk inap Kristus ele holukag ulug ininggik lisoho hondog eneptuk lahe. 6 Kristus ele fano holtuk lit hiren tem toho puhup halug niren ele holtuk eleg inap arimano unubam alem werehon kong tuhuk ulug nit welahe. 7 Hit hinilmu werehon eneg yet teg lamok. Ap misihen Nowe Kristus inowen an ngi roho fet nasug ulug indimu tem toho wenggel haruk halug at inowen nit nunubaher oho Kristus ino it ngi reg lit sen enesug peruk lamag. 8 It pilap enebuhun fug, in enebuhun ulug Allahn nineyap naptisi ane fahet ninggareg anggolo wel tele halug ninggali hele fug. 9 Suwesingga anden emberuk lahiyon fam nenekolap neneptuk ane emberuk puhuben emberuk lahi fug. 10 Suwesingga emberuk lit ele ine roho pet neneptuk lit emberuk angge famen nit men wereg lit orohole ilaheg toho ele apma reg ulug aben uruk. 11 Ari roho uruk inap arimanowen te an hit men ambiyeg wereg lit nenele ine roho uk hag toho yatma wereg lit suwesingga emberuk laheyon oho ambi reg lit werehen inindi anggar amag. 12 Ap ininggareg wel taruk inap itano it men nit mangno atuk lit it men nit men ambi roho welahe ulug nenembong se roho uk fug teg lahe. It itanowen wirimangge ininggarehen tohon wirim taruk lit ininggareg it-it wirimangge taruk lit sohu-sohu ane turuk lit un ane eneg turuk. 13 Iren un ane eneg turukon hag toho niren nininggareg wel taruk lit Allahn hili emberisiyon pisan tuk fug teg. Nit mon neneptuk lit lahup irisi ambeg ino hili pisan tuk fug angge henembeg waharukuk. 14 Kristus awene fanowon ino o kema-kema hiyag isil laruk lit hit henembeg waharukuk. Hili ino hiyal atuk angge famen henembeg wam fug teg inap hag toho welahe fug. 15 Nit fahet hili emberisi fug ambeg ap winonen turuk latusa ane fahet nit nininggarehen wel taruk lahe fug. Nit fahet hili emberisi ambeg welahebon arimanowen Allah fam hinindi wenggel haruk ane anggolo atuk halug hiren nit fahet tem toho palimu wereg ulug hi neneptuk lit wel neneptuk lamuhup peruk lahe. 16 Hit wereg ambeg wene hiyag isil o winama oho wene hiyag isahup ulug Allahn nit fahet hili emberisi. Allahn ap winon fahet hili emberisiyon fam turuk ane fahet niren wel ta fug teg lahe. 17 Ap san ninggareg wel tamin peruk halug at inowen Ninikni ulug wel tukag. 18 Inggareg wel taruk ahun ino palimu aruhu fug, Ninikni Allahn wel turukon ino eneg palimu aruhu.

2 Korintus 11

1 Anden un ane tot hit hiyag hisaruk lahiyon ari hiren holtepma fano. An fahet hinindi imbik wamburuk lahebon an noluk. 2 Allahn hit fahet Olok peruk hag toho anden oho hit fahet nolok peruk lahi. Ikniyen amloho hiyap og utuk hag toho anden oho hit hiyap fanowon welahepma Kristus inggikmu hunumbahakuk perikik. 3 Perikik angge famen he Hawa ino pisanggowen ele fano roho hiyag utuk lit indi nina fisibag hag toho hir oho hinindi ninap heneptukmu Kristus fam hinindi wirik toho wenggel haruk lahep fuhon ari fahet an nakol peruk lahi. 4 Ap ekeyen Yesus amuwon fahet niren hiyag hisaruk eleg ane roho hiyag hisa waharukon men hime fanowon amuwon niren og hisaruk eleg ane roho og hisa waharukon men wene amuwon niren hiyag hisaruk eleg ane roho hiyag hisaruk halug hiren fano peruk lit hinindi imbik wamburuk lahep. 5 Hit henembeg yonggo waharuk lit hiyag hisaruk inap itanowen ap winon men wirim teg lahe fug urukon itano enepma an welahi peruk lahi fug. 6 An nele uruk ane apma reg angge famen mun ane man ane alem onoluk ane fahet palimu reg lahi. Alem eke hag eke hag likiya hupmu hiyag hisarukmu mun ane man ane alem nonoluk atuk ane ari seleg atisi. 7 Ninggareg apmayap taruk lit hit palimuwap henepmin ulug Allah wene saplangge hiyag hisarikikon ari fam siyag ane tirikik ano? 8 Nori, hit let henebuhuk ulug Allah umalikisi winon fam onggo og nemek ulug heng eneptuk lit ap enenggengge taluk toho warikik. 9 An hit sehelimu wereg lit suburu obok naptuken ap misig fam oho suburu og nimin ulug ele ying tirikik fug. An nangge eleg toho weregma nori Makedonia inaben og nirik waharuk latusa. Mun ane man ane fahet anden hit hunubam angginap henebuhuk tohon ulug ninggareg fahet wenggel haruk lit fobik oho ari roho turuk laruhuk. 10 Hit henengge warikik fug ulug ninggareg wel taruk lahi ane ari Akhaya kinang aru famen eleg aruhu fug, anden uruk lahi ane ari Kristus fam tem toho wenggel haruk lahiyonen uruk lahi. 11 Nungge fahet ari ihi? Anden hit nindi henesug lahi fug ano? Nikni Allah eneg Oluk teg lit wereg. 12 It ininggareg wel taruk inap itanowen nit men ambi reg lala ulug alem yami rurukon ari hiraho fesemin ulug henenggengge hilarikik fug ane fobik oho hilahuk fug. 13 It ari roho uruk inap itanowen nit Allahn mon neneptisiyon welahe uruk lit enele si ane Kristus otsi welahe uruk angge famen un ane eneg til noruk inaben uruk. 14 Iblisen malaikat selehon hag atmin ulug malaikaren wan turuk asum lahaptuk. Iblisen turuk hag toho ap itanowen turuken hiren yihi uruk lit henekol ha fug. 15 Iblis amingminganggeyen fanowon amingmingangge enesum lahaptuk ane ari enesup toho eneg turuk. Fobik teko lahu ane ketiya iren turukon ari fam wirim aruhu. 16 Anden nin eke uruk lahi: Ap san oho an fahet sohu-sohu ane turuk ahun wereg puk fug. Sohu-sohu ane turuk ahun wereg peruk lahep halug an ninggarehen tot wel taminen un ane tot uruk lahiyon holeg lamok. 17 Anden iminon aru Ninikni Allah wene hikit toho uruk ahunen uruk hag toho uruk lahi fug. Nininggareg wel ta hag teg laheyon ariyen un ane uruk ahun hag toho uruk lahi. 18 Ap anggolo rohowen kinangmon wel taruk ane roho wel tarukmu anden oho ninggareg wel tamin. 19 Hit mun ane man ane alem honoluk anggeyen un ane urukon fahet hinindi imbik wamburuk lit holtul peruk lahebon ari holeg lamek: 20 Aben hit apmayap heneptuk lit henenggengge hilaruk lit hininggik hele wat heneptuk lit witnik-wetnog angge fam hininggaliyap heneptuk lit honorohole sahaloho hunusurukmu hiren hinindi imbik wamburuk lit fano nunusuruk peruk lahep. 21 Nit ninine elehen fano unusuruk uk fug teg laheyon ari fahet ninggali roho wereg lit fag toho uruk lahi. Ap ekeyen ari-ari turuk lahe ulug ele hemet toho uruk halug anden oho nambong se roho nele hemetog toho uk hag teg lahi. Un ane uruk ahunen uruk hag toho uruk lahi. 22 Nit Ibrani ninap welahe uruk halug an oho Ibrani nahun welahi. Nit Israel ninap welahe uruk halug an oho Israel nahun welahi. Nit Abrahamen ondohowonen ondohowon welahe uruk halug an oho Abrahamen ondohowonen indag nasuhon welahi. 23 Nit Kristus amingmingangge welahe uruk halug nenek turuk ahunen uruk hag toho uruk lit an palimu welahi ulug hiyag hisaruk lahi. Anggin angge waruk lit sat anggolo haruk latikik. Hup anggoloenam penjara kilap naptuk latusa. Anggolo al sahaloho nuwatuk enehen pinggi war atnin peruk latikik. 24 Yahudi inaben fuwabenam alem nubam emberusa. Ininggik teng misig men nubam hilag lahabeg nuwalen nuwatuk latusa angge famen nuwalon embeselug nisanggowenam warehe ulug winaharuk latusa. 25 Hinahanam e paleg fam nunggul arap toho nuwatusareg misihim helep fam nunggul hurik pilap naptusa. Ik ahum ke larukmen hinahanam kou arap tirisi. Hup misig unukoho misig ik ahummu ililoho song teg latikik. 26 Kema larukmen ik masahen nuwabuk hag, ap enengge hilaruk inaben nuwabuk hag, Yahudi inaben oho enemu inaben oho nuwabuk hag eneg turuk latusa. O pumbuk ele keyen nuwatil fare keyen nuwatil ik ahum keyen nuwatil noriyen famen enele si uruk lit nuwabuk hag ane eneg turuk latusa. 27 Ari turukmu asengseng toho sat anggolo haruk latikik. Hubanggo oho nohoruk latikik fug, iket suburuwet hinik wereg lit na fug angge welatikik, sum elegma sun toho welatikik. 28 Nin anggolo winon wereg angge famen likiya hupmu Allah umalikisi o pumbuk wal taneg werehon arimanowen alem ulug waharukmu haloho emberuk lahi. 29 It inine eleg toho weregma an oho nine eleg toho welahi ha fug teg? Ap uyug unggum sultuk turuk halug an nindi siyag atuk lit ilaheg hihi ha fug teg? 30 An ninggareg wel taruk lahi halug ninggareg nine elehon fahet wel taruk lahi. 31 Nonowe Yesus Kristus Ikni Allah inowen an nele si uruk lahi fuhon ari At oluk teg lit werehon wel turukmen eneg welamuhuk. 32 Ap suwon Aretas amingmingangge o Damsyik seneg latisi ahun inowen an sen nabukag ulug otsi mon eneptisimu kema kahal naptuk latusa. 33 Kou elma kilap naptusareg elehet honggoleg ele keyen sel fikit pilap naptusama it ininggikmu atikik fug.

2 Korintus 12

1 Aben ininggareg wel ta fug teg angge famen anden ninggareg wel taruk lit hiyag hisamin. Mapmu rohon fulu ane fam Noweyen hiyag nutukmu yet harikikon fahet hiyag hisamin. 2 Kristus apma ap misig werehon an noluk teg. Mo ilig am wirig am turukmen nunggul hurikenam am fugmu at ino Allahn poholman lisoho warisireg hili hinahanehon fam lahaptisi. Ebeyet laharisi ano ebe embeselug laharisi ano an te napeleg, we Allah eneg Oluk teg. 3 At ino yabuk fanowon Firdaus ino weregma hiyag itisireg lahaptisi ane an noluk. Ebeyet laharisi ano ebe embeselug laharisi ano an te napeleg, we Allah eneg Oluk teg. Ap kinangmonen enele uk fug tohon men enembilik fam wilibuk fuhon men urukmu at inowen hol harisi. 5 An ninggareg fahet wel ta reg lahi fug, at ino fahet wel tihi ha reg lahi. An ninggareg nine elehon fahet eneg wel taruk hag toho hiyag hisihi ha reg. 6 An ninggareg wel taruk lit elereg hahen un ane ele fug, anden uruk lahiyon tem toho uruk lahi. Tem toho uruk lahi angge famen ap winonen an fahet at palimu reg puhup tohon ninggareg wel taruk ane embeseruk lahi. Anden turukmu yet niyarukon men anden hiyag hisarukmu hol niyarukon men arimano fahet eneg palimu reg peruk lamuhup. 7 Allahn mapmu rohon hiyag nitisi ulug ninggareg palimuwap taruk lit wel tahuk tohon alog hahon nundama hiraho lit welahi. Inggareg palimuwap tahu rohon ulug Iblis ot inowen inggik holum nuwatukmu ouk nubam atuk. 8 Iblis ot inowen an nuwatuk ane numbahukag ulug Nonowe fam hinahanam sembahyang irikik. 9 Sembahyang irikikmu Nonoweyen an nubam Ele uruk lit, "Anden hat Nindi hasug ane wereg. Ap inine elehon An nine it unubam atuk halug seleg aruhu," ulug an nubam hiyag nitisi. Kristus ine an nubam wereg laruhuwen an nine eleg toho welahiyon fahet wel taruk ane palimu reg peruk lahi. 10 Nine eleg toho welahiyon men nele ying naptukon men alem siyahon nubam atukon men nuwabul ulug mug naplug larukon men nabug urukon men Kristus fahet alem siyahon obog toho ari nubam atuk angge famen nahiyeg toho welahi. Nine eleg angge welahi halug nine roho welahi. 11 Tem toho anden un ane uruk lahiyon aruma re hiren in ulug henele ine roho ehepma uruk lahi. Hiren an wel naplepma fano. Elehon hag toho an welahi angge famen it Yesusen mon neneptisimu palimu roho welahe uruk inap arimano it palimu regma an apma reg lahi fug. 12 An nindi imbik wamburuk lit hit sehelimu weregma wirimangge men aben turuk eleg ane roho ine roho turukon men yet harikip ane ariyen an Yesusen mon naptisiyon fag atisi. 13 Allah umalikisi o pumbuk winon werehon fam wirim heneptuk halug alem nungge fam enepma welahep? We anden suburu og nemek ulug henele ying heneptikik fuhon ari eneg enepma welahep. Siyag ane tirikikon ari fahet hunundama siyag am fug. 14 Nori, ninggik hinahaneg angge hit pen hisil waruhuk peruk lit welahi. Mun angge man angge fam hit hunubam angginap henebik waruhuk peruk lahi fug. Hit hininggikmu angge fahet yami ruruk lahi fug, hit hininggareg fahet yami heneptuk lahi. Unumalikisiyen ikni isinga fahet mun angge man angge tug toho umbuk fug teg, ikni isingan unumalikisi fahet mun angge man angge tug toho umbuk teg. 15 Anden angge hit fahet fano umbuhuk peruk lit an ninggareg oho hit fahet umbuhuk. Anden hit fahet nindi anggolo hisaruk lahi angge famen hiren an fahet oho hinindi nasug lahep? 16 Anden hit hunubam alem angginon emberuk lit henele ying heneptuk latikik fuhon ari seleg. Nindimu un ane wenggel haruk lit nele si ane hit hunubam uruk lit sen heneptikik? 17 Ap anden hit henembeg mon eneptikikon arimano unubam enenggengge saplangge hilahup ulug misig oho mingming tirikik ano? 18 Anden Titus lamihin ulug monde feruk lit are misig ino men mon eneptikik. Titus monde ferikikon inowen henenggengge saplangge hilarisiyon wereg ano? Titus men an men ninindimu ambi roho wenggel haruk lit nunuyug misig ke soptukukon nisarikip fug? 19 Hit honolohotman niren turukuk ane awiya waruk lit uruk peruk lahep angge famen Kristus nit nunubam weregma Allah olohotma wereg lit niren turuk latukuk ane nisarikibon fag toho uruk lahe. Nori, ninindi henesug laheyon, uruk lahe ane aru hit hinindimu Allah fam wenggel haruk ane ine amag ulug uruk lahe. 20 An waruhuk ane ari hiren hiyag nisahu puhup ane hikit toho tuhuken waruhuk fug. Anden it welamuhup peruk lahi ane hikit toho weregma waruhuk fug ulug nindi anggin toho welahi. Suwahal uruk lit, hili roho wereg lit, honori fahet henehummu siyag peruk lit, hinindimu honolok toho wereg lit, hininggareg fahet eneg wenggel haruk lit, ap enebug eneg il noruk lit, siyag ane fahet hirako umung-umung atuk lit, ininggareg eneg wel taruk lit, alem haloho umbuk fug angge weregma henembeg waruhuk ane fahet nindi anggin toho welahi. 21 An hit henembeg waruhukmu Nikni Allahn hit honolohotman apmayap nabuhu ane fahet nindi anggin toho welahi. Ap anggolowen siyag ane turuk lit unubam siyahon tag teg lit pabi ane turuk lit abuwap fahet eneg wenggel haruk lit ke hareyon umbusuk fug angge senetuk lit weregma waruhukteg nahummu siyag toho welaruhuk.

2 Korintus 13

1 Ninggik hinahaneg angge hit pen hisil waruhuk peruk lit welahi. "Ap piren hinahan inil fam haruson itanowen fag toho hiyag isaruk halug aben tem toho puhupmu teko lahu," ulug haharoho imbibag. 2 Ap atam siyag ane turuk latuson men it winon obog toho hit men werehon men atam hiyag hisarikik hag toho ketiya uwan wam fugmu hiyag hisamin: Waruhureg nunumbahaku puhup fug. Ninggik pirenam hit henembeg waharikikteg hiyag hisarikik hag toho ketiya yatma wereg lit suwesingga fam ari hiyag hisaruk lahi. 3 Kristus an nubam werehon ino Ele imisimu niren hol hila ulug heng naptuk lahep. At Kristus ino hit hunubam wiyig ane tuk fug angge hit sehelimu ine roho wereg. 4 At wiyig toho weregma telfag angge famen Allahn Ineyap tibareg Olukap tibag. At men mangno roho wereg lit nit wiyig toho welahe angge famen Allahn ninineyap neneptukmu Kristus men mangno roho wereg lit hit hunubam tuhuk ane ninine roho tuhuk. 5 Hinindimuwen hinog-og haruk lit Kristus fam tem toho wenggel haruk lahe ulug hininggareg hunubabut pal haruk lamuhup. Yesus Kristus hit hunubam weregma hininggareg hinindi anggar am fug teg ano? Kristus fam wenggel haruk ane anggar alep fugmu palimu lahalep fug. 6 Palimu laharuk eleg inap arimano nit fug, ihi ane ari hit honoluk teg lahep peruk lahi. 7 Hiren siyag ane tuhup tohon ulug niren Allah fam sembahyang uruk lahe. Nit nininggareg palimu lahakuk ulug sembahyang uruk lahe fug, hiren fano ane turuk lamuhup ulug Allah fam sembahyang uruk lahe. Aben nit fahet it apma atusa pukag. 8 Allahn peruk ane pisan isa fug angge we Aren peruk ane hikit toho tuk teg lahe. 9 Nit wiyig toho welahema hit hinine roho welahep ane fahet nenehiyeg toho wereg lit hit mondabi fano amuhup ulug niren sembahyang hit fahet uruk lahe. 10 Hit sehelimu wereg lit anden nolok ane hit hunubam tuhuk tohon ketiya yatma wereg lit suwesingga tu haharoho emberuk lahi. Nolok ane tuhukon ari halog toho hit apmayap henebuhuk ulug tuhuk fug, in enebuhun ulug Noweyen nineyap naptisimu tuhuk. 11 Nori, fotog toho iminon aru: Henehiyeg toho wereg lit fano welamuhup ane yami ruruk lamuhup! Anden mun ane man ane hiyag hisaruk lahiyon holtuk lit hinindi misig toho suwahal uk fug angge mangno roho welamuhup. Allah ap Indi enesug lit mangnowap eneptukon inowen hit men wereg lit fet henesug laruhu. 12 Hit-hit mako pug toho hi-hi atuk lamuhup. Allah umalikisi an men werehon obog toho arimanowen nonori ulug hi heneptuk. 13 Nonowe Yesus Kristus ubabut fanowon ino men Ninikni Allah indi henesuhon ino men Allah hime fanowon mangnowap heneptukon ino menen hit fet henesug lamuhup.

Galatia 1

1 Yesus Kristus inowen an Paulus nubam yonggo laruk laruhun ulug hiyag nitisiyon ino men an nori men tuma welaheyon obog tohowen hit Allah umalikisi Galatia kinang fam welahebon fahet suwesingga aru emberuk lahe. Ap kinangmonen unduhuk nubaharuk lit misihen oho mon naptisi fug. Yesus Kristus ino men Ninikni Allahn ap war atukon wereg ambehen Olukap tibahon ino menen an unduhuk nubaharusa. 3 Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen hit fahet Inindi henesug lit hinindi yuwahap heneptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahe. 4 Ninikni Allahn pibahon hikit toho kinang siyahon ketiya werehon aru famen windar enepmin ulug Nonowe Yesus Kristus ap ininggikmu atfareg siyag ane niren turukon fahet war atfag. 5 At ino likiya hupmu wel turuk eneg lit welamuhup. Amin. 6 Kristus inowen Indi henesug ulug Allahn wol heneptisi angge famen hiren folo-folo henembol yig Utuk lit wene amuwon holtuk lahep ane fahet yihi peruk lit nindi anggin toho welahi. 7 Wene fanowon winon wereg eleg angge famen ap arimanowen hiyag hisaruk lit Yesus wene fanowon hebel-pebel isaruk lit hinindi nonghongap heneptuk. 8 Niren ano malaikat poholma werehon misihen ano wene hiyag hisaruk halug niren tam hiyag hisarukuk ane men wirim teg eleg ane hiyag hisaruk ahun at ino war amag. 9 Atam hiyag hisarukukon hag toho ketiya oho nin sebe roho anden hiyag hisamin: Ap misihen wene tam hiyag hisarukon holtikibon men wirim teg eleg ane hiyag hisaruk halug at ino war amag. 10 Nori, hiren nangginoho peruk lahep? Anden wene hiyag isaruk lit ap kinangmon inindi enehiyehap eneptuk lahi ano? Allah indi ahiyehap turuk lahi ano? Ap kinangmonen an fano ulug wel nabukahon uruk lahi ano? Ap kinangmon enehiyehap eneple halug Kristus amingmingangge ale fug. 11 Nori, wene anden hiyag hisaruk lahiyon aru ap enele hiyag hisaruk lahi fug ulug nele ine roho hunubam uruk lahi. 12 Wene ino ap kinangmonen hiyag nutuk lit milal naptuk latusa fug. Nowe Yesus Kristus ino Amuwen eneg hiyag nitisi. 13 An tam Yahudi inap enewene apma wereg lit turuk latikik ane hiren holtikip. Allah umalikisi mondabi siyahap enebuhuk ulug unusil laruk lit mug eneplug laruk latikik. 14 Yahudi inap enewene an apma wereg lit nori winon ninibam misihon arimano enebe anggolo roho apma weregma an mondabi palimu unduhuk latikik. Ari roho wereg lit niniknisi unumbasiyen ibag ane nasukun fano roho holtuk latikik. 15 An nisinga ahummuwen indag am fugmu Allahn indi niyarisireg An let Naptuk laruhuwen mumal tamin perisireg wol naptisi. 16 At fahet Allah unuk enepeleg inap Yahudi inap fuhon arimano hiyag isaruk laruhu ulug an nolohotman Amloho unug harisi. Nubam unug harisi sambil ino anden ap kinangmon kapal isaruk lit nenele sahaltul perikik fug. 17 An Yesus fahet noluk am fugmu ap yonggo laruk lamuhup ulug in eneptuson arimano o Yerusalem weregma enembeg lamin perikik fug. Ari perikik fureg o Arab kinangma larikikteg Damsyik suhuloho waharikik. 18 Waharikikteg weregman mo hinahanam larisimu hun Kefas pen hamin ulug Yerusalem larikik. Larikikteg at ibam hup nuwal fimahen welatikik. 19 Larikikteg wereg lit yonggo laruk lamuhup ulug in eneptuson arimano winon isarikik fug, we Yesus ot yuhon Yakobus ino eneg harikik. 20 Allah olohotman suwesingga emberuk lahiyon aru nele si emberuk lahi fug, we tem toho emberuk lahi. 21 O Yerusalem wilip atikikteg o Kilikia men Siria men kinang fam larikik. 22 An larikikmu Allah umalikisi o Yudea werehon arimano an norohole fum toho niyarusa fureg enepeleg toho welatusa. 23 Atam nit nunusimin ulug mug neneplug laruk lit wene fanowon aren siyahap timin perisi ahun inowen wene hiyag isaruk urukon holtusa. 24 Aren ari turuk ulug an nubahet holtusareg Allah wel turuk latusa.

Galatia 2

1 Mo ilig am wirig am turukmen nunggul hirikenam atisimu Barnabas men Titus men hondog eneplug nin o Yerusalem larikik. 2 Allahn lahun ulug hiyag nitisiyon hikit toho larikik. Anden Yahudi inap fuhon arimano wene fanowon hiyag isaruk latikikon fahet wene onoluk inap men onowesi palimu werehon men palu atukukteg nenele sahaltuk latukuk. Anden turuk latikik ane men turuk lahi ane ari men saplangge turuk lahi fureg it inindi anggar amag ulug nenele sahaltuk latukuk. 3 An men ambiyeg larukukon nare Titus ino fam Yunani ahun welatisi angge famen ambilahap paliyek ulug hiyag utusa fug. 4 Nonori enele si uruk inap winon nit sapsabi kuruk latuson arimanowen eneg ambilahap paliyek ulug enele ine roho uruk latusa. It arimano nit sapsabi kuruk lit niniknisi unumbasiyen ibag ane pisan tulusa ano ulug kim nisaruk latusa. Yesus Kristus umalikisi we saplangge werehen niniknisi unumbasiyen ibag ane apma kilap eneptuk lit mingming eneptuk lamuhuk ulug kim nisaruk latusa. 5 Mingming eneptuk lamuhuk perusa angge famen niren it enele atog warukuk fug. Wene fanowon ino hiren pikit toho holtuk lamuhup ulug enele atog warukuk fug. 6 It onowesi palimu werehon arimanowen alem winon faher oho enele ine roho mingming naptusa fug. Allahn te winon palimu reg, winon apma reg ulug onorohole haluk fug tehen anden oho it fahet ap sa hag toho wereg ulug wenggel harikik fug. 7 Ari reg angge famen it onowesi palimu werehon arimanowen at Petrus enembilahap paleg inap wene hiyag isaruk laruhun ulug Allahn unduhuk ferisi hag toho hat Paulusen oho wene fanowon enembilahap paleg eleg inap hiyag isaruk laruhunen Allahn unduhuk hubaharisi ulug fag toho uruk latusa. 8 Allahn Petrus fam enembilahap paleg inap enembeg yonggo laruk laruhun ulug ineyap tirisi hag toho an oho enembilahap paleg eleg inap enembeg yonggo laruk laruhun ulug nineyap naptisi. 9 Yakobus men Kefas men Yohanes men wene holtuk inap iniknisi roho welatuson itanowen Allahn an Indi nasug lit nubam emberisiyon ino onoluk atusa. Onoluk atusama nit men mangno roho welahe ulug an men Barnabas men nininggik sen neneptusa. Niren enembilahap paleg eleg inap enembeg wene hiyag isil larukmu iren oho enembilahap paleg inap enembeg wene hiyag isil laruk lamuhup ulug nenele sahaltukuk. 10 Alem misig eneg nunubam heng neneptuson ari ap enengge elehon ler eneptuk ane fahet honoluk toho welamuhup ulug nunubam emberusa. Nunubam emberuson ari fahet nasukun fano roho ler eneptuk lit yami ruruk lahi. 11 Welatukukteg hun Kefas ino Antiokhia waharisimu aren siyag ane tirisiyon fahet fag toho pet tirikik. 12 At inowen enembilahap paleg eleg inap men suburu naruk latisi angge famen Yakobus ori mon eneptisiyon arimano waharusama enembilahap paleg eleg inap wereg ambeg hur atmin fug ulug amu hur atuk latisi. It enembilahap palehonen pet nabusa ulug akolen amumu hur atuk latisi. 13 Amumu hur atuk latisimu Yahudi inap winon arimanowen oho aren ket-ker ane turuk ane hikit toho turukmu Barnabas ino oho iren indi kahaltuken aren oho ket-ker ane turuk latisi. 14 Iren ari roho turuk latusa ane wene fanowon men wirim teg elehon turukmu yer isarikikteg it obog toho enelukema Kefas fam fag toho hiyag utuk lit, "Hat Yahudi hahun famen Yahudi inap hag toho welahen fug angge famen nungge fahet ap winon Yahudi inap hag toho welamek ulug inindi kahal eneptuk lahen?" ulug pet tirikik. 15 Nit niniknisiyen indag neneptuk lit Yahudi ninap indag atukuk, Yahudi inap fuhon arimanowen siyag ane turukon hag toho indag atukuk fug. 16 Musa wene fam haharehon hikit toho turukmu ap misihen oho indi pikit am fug teg ane ari nit nonoluk, we Yesus Kristus fam indimu wenggel harukon eneg indi pikit am teg. Niren Yesus fam wenggel haruk lahe ane ariyen ninindi pikit amag ulug At ubam wenggel haruk latukuk, Musa wene fam haharehon hikit toho turukmu ninindi pikit aruhu perukuk fug. Musa wene fam haharehon hikit toho turukmu ap misihen oho indi pikit am fug teg. 17 Niren Kristus fam wenggeltuk ane ninindi pikit amag ulug yami ruruk lahe. Yami ruruk lahe angge famen siyag ane turuk inap hag toho niren oho turukmu Kristus ino siyag ane turukon alem ngi ahun wereg ano? Eleg-o nori. 18 Musa wene fam werehon inowen fanowap nenebuk fug tehen anden tam halog toho apmayap tirikikon nin palimuwap tuhuk halug Musa wene fam haharehon pisan isaruk ahun hag toho unduhuk fat tahuk. 19 Allah apma noluk welaruhuken Musa wene fahet war atikik. War atikik ane ari Musa wene inowen nuwatisi. Kristus men teltuk ahen fam ambiyeg tel neneptusa angge famen an noluk welahi. 20 An ninggareg namuwen noluk welahi fug, Kristus nubam weregma noluk welahi. Ap kinangmon welahi angge famen Allah amloho fam nindi wenggel haruk lahi ane ariyen noluk welahi. At inowen an Indi niyaruk lit an fahet ap siyahon ininggikmu atfag. 21 Ari fahet Allahn indi nasug ane anden miyaloho hik isa fug teg lahi. Musa wene fam haharehon hikit toho turukmu ap inindi pikit am hag teg lalepma Kristus ino saplangge war atlep.

Galatia 3

1 Galatia hinap nori, henepelehen sohu-sohu ane turuk lahebon ari san hinindi hareyap heneptisi? Yesus e fam telfahon ino hit honolohotman seleg toho wirim tirikik fug? 2 We alem misig kapal hisaminon aru fahet hebeloho hiyag nemek: Musa wene fam haharehon hikit toho turuk latikipmu Allahn hime fanowon og hisarisi ano? Wene hiyag hisarusama holtikipteg tem toho hinindimu wenggel harikipmu og hisarisi ano? 3 Hiren sohu-sohu ane eneg turuk lahep? Allah hime fanowon fam ak teberikibon ari nininggareg ninine roho seneg lamuhuk peruk lahep? 4 Hit hunubam atisiyon obog toho ari saplangge hunubam atisi? Nori, saplangge hunubam atisi fug. 5 Allahn ahime fanowon og hisarisireg fano ane aben tuk fug teg ane hit sehelimuwen turuk latisi. Ari roho turuk latisi ane ari Musa wene fam haharehon hikit toho tirikip ane fahet turuk latisi ano? Wene hiyag hisarusama holtikipteg tem toho hinindimu wenggel harikip ane fahet turuk latisi ano? 6 Abrahamen Allah fam indimu wenggel haruk latfag ane fahet Allahn at fahet fano peruk latfag. Alem ari fahet Abrahamen turuk latfag ane ulug haharoho imbibag. 7 It Allah fam inindimu wenggel haruk inap arimano Abraham umalikisi wereg ulug honoluk toho welamok. 8 Ap Yahudi inap fuhon famen Allah fam inindimu wenggel haruk halug Allahn inibil atuk lit ili og eneptukon fahet atam haharoho imbibag. Imbibag ane ari hikit toho Abraham fam wene fanowon hiyag utuk lit, "Ap o pumbuk obog toho hat inindi hasug lamuhubon arimano mondabi fano welamuhup," ulug hiyag itfag. 9 Abraham Allah fam wenggel hibagma Allahn hi ribag hag toho ap obog toho inindi Allah fam wenggel harukon Allahn hi enebuhu. 10 Ap Musa wene apma wereg inap arimano huluwap eneptuk lit komo yig isaruk ane apma wereg. Suwesingga atam haharoho emberuk lit, "Ap san Musa wene fam mun ane man ane haharoho werehon hikit toho turuk eleg halug huluwap turuk lit komo yig umuhup," ulug haharoho imbibag. 11 Musa wene fam haharoho werehon hikit toho turuk ane ariyen ap misig oho Allah alukema indi pikit am fug teg. Tam haharoho imbibag ane ari seleg atisi, "Ap eke indi pikit toho werehon ino indimu Allah fam wenggel haruk lit wereg ane ariyen oluk teg lit welaruhu," ulug haharoho imbibag. 12 Musa wene fam haharoho werehon alem Allah fam indimu wenggel haruk ane wereg eleg. Ap san Musa wene ino hikit toho turuk halug eneg Musa wene ari fam oluk welam teg. 13 Musa wene ino fam huluwap neneptuk lit komo yig nisaruken Kristus inowen windat nenepfag. Windat neneptuk lit nit fano amag ulug huluwap neneptuk lit komo yig nisaruk ane ino hebeloho Inggareg ubam atfag. Atam haharoho emberuk lit, "Ap sa e fam teleg lit weregma at huluwap turuk lit komo yig umuhup," ulug hahareg lit wereg. 14 Allahn Abraham hi ruruk lit sali imbibahon ino Allah unuk enepeleg inap winon ininggikmu aruhu ulug Yesusen ari tibibag. Yesusen ari tibibagma Allahn hime fanowon og hisahuk ibag ane hikit toho nit At ubam ninindimu we tem ulug wenggel harukon og nisarisi. 15 Nori, aben turuk ane fam wirimangge eke hiyag hisamin. Ap ekeyen lin isaruk angge fahet ele hiyag isaruk lit teko lahu ane tu uruk halug ap ekeyen il misig oho pilaptuk lit il misig lahabuk fug teg. 16 Abraham fam sali imbibahon ino inggareg faher oho at famen ondohowonen ondohowon faher oho imbibag. Abraham famen ondohowonen ondohowon ulug haharoho imbibag ane ari ap anggolo fahet haharoho imbibag fug. Abrahamen ondohowonen ondohowon ulug hahatfahon ari ap misig Kristus fahet ibag. 17 Anden ihi ane ari iminon tu fahet ihi: Allahn teko lahu pibareg indam sali mondabi imbibag. Sali imbibareg weregman mo ilig am wirig am turukmu teng-teng angge (empat ratus tiga puluh) atfagma Musa wene ino inam atfag. Fobik inam atfahon inowen sali imbibahon ino teko lahu fug ulug elehap tuk fug teg. 18 Allahn og isahuk ulug sali imbibahon ino we Musa wene apma wereg inap eneg og isahuk pelepman hahen tam Abraham fam sali imbibahon ino eleg alep angge famen Allahn Abraham fam Nindiyen og huruhuk ulug sali imbibag ane hikit toho Inggareg indiyen saplangge og itfag. 19 Ari reg angge famen Musa wene nungge fahet hahatfag? Aben siyag ane turukon seleg amag ulug fobik hahatfag. Abraham fam sali emberuk lit ondohowonen ondohowon waruhu ulug imbibag ane hikit toho At waruhumu Musa wene ilamna werehon ino eleg aruhu. Musa wene ino malaikaren ap kinangmon pulmu unduhukon og itfagma aren ap fahet imbibag. 20 Ap pulmu unduhukon ino ap fumag-fumag werehon fahet pulmu unduhuk. Allah we misig werehen Iraham ubalmangge eke unduhuk fuk fug teg. 21 Ari roho weregma Musa wene men Allahn Nindiyen saplangge og isahuk ulug sali imbibahon men ambi reg elegma hili reg ano? Eleg-o nori. Musa wene tam haharoho imbibahon ino fam ap onolukap enebuk hag teg lalepman Musa wene ino famen ap inindi pikit alep. 22 Ap inindi pikit alep angge famen suwesingga atam haharoho imbibahon ino hikit toho ap kinangma werehon obog toho siyahon apma kilap enepfag. Allahn og isahuk ulug sali imbibahon ino Yesus Kristus fam inindimu wenggel haruk ane ariyen ap tem toho wenggel harukon arimano og isahu. 23 Yesus Kristus ubam wenggel haruk li uwanma Musa wene inowen komo neneptuk lit nininggik hele waroho fet nenesug latfag. Kristus ubam wenggel haruk li inam aruhu ulug wanggi wat nenesug latfag. 24 Wanggi wat nenesugmu Musa wene ino fam komo neneptuk lit kul neneptukmu Kristus watfag. Watfagma Yesus fam wenggel haruk lit ninindi pikit atisi. 25 Yesus fam wenggel haruk li inam atfagma komo neneptuk lit kul neneptuk ahun apma welahe fug. 26 Yesus Kristus ubam wenggel haruk lahebon ariyen hit obog toho Allah umalikisi welahep. 27 Hit Kristus unuk fam ikma wambirikibon obog toho Kristus ino sum sukun taruk hag toho sukun tarikip. 28 Sum fanowon suknig lahebon ariyen Yahudi inap men Yunani inap men ap enemingmingangge men enemu unduhuk inap men ap men hiyap men hili-hili welam fug tehen Yesus Kristus fam hit obog ambi roho welahep. 29 Hir oho Kristusen tohon wereg lahepma Abrahamen ondohowonen indag henesuhon welahep. Allahn sali imbibahon ino hir oho ngi amuhup.

Galatia 4

1 Anden fahe hiyag hisihi ane fahet nin sebe roho hiyag hisamin: Ikniyen lin isaruk angge ngi atuk umalik ebe totma aben komo ruruk lit kultuk. Mun angge man angge ikniyen tohon ngi reg angge famen ap enemingmingangge hag toho wereg. Malik ebe ikniyen pibahon hikit toho su atug ikniyen tohon arimano ngi aruhu. 3 Ari roho nit men wirim teg. Nir oho nenebe totma kinang seneg lahe perukon arimano enepma wereg lit enemingmingangge welatukuk. 4 Allahn teko lahu pibag sul ino inam atfagma Amloho monde fibahon ino hiyap eke famen indag atfareg Musa wene apma atfag. 5 Allahn ap Musa wene apma werehon windar enebuhu ulug Amloho monde fibagma nir oho At umalikisi atukuk. 6 Hit Allah umalikisi welahepma Allahn Amloho ahime fanowon ino nunubam emberisimu ninindi anggar atisi. Hime fanowon inowen, "Nikni, Nikni," uruk lit heng turuk. 7 Ketiya hit welahebon amingmingangge welahep fug, Umalikisi welahep. Umalikisi welahebon ariyen Allahn anggengge og hisahumu hir oho ngi roho welamuhup. 8 Indam Allah henepelegma Allah fug famen palimu welahe urukon enemingmingangge welatikip. 9 Ketiya hiren Allah fahet honoluk atikip. Nori, hebeloho fano roho imin: Allahn hit fahet Oluk atisi. Hit fahet Oluk atisi angge famen nungge fahet kinang seneg lahe perukon inine elehon enenggengge elehon arimano hebeloho inibil laruk lahep? Nungge fahet enemingmingangge amul peruk lahep? 10 Hup eke sakan tirikim usa uruk lahep, pikalem eke inam atikim usa uruk lahep, mo ilig am wirig am turukon fahet usa li inam aha uruk lahep. 11 Anden hit fahet asengseng ane turuk lit sat harikikon saplangge tirikik peruk lahi. 12 Nori, an hit hag toho atikikteg hir oho an hag toho amuhup ulug heng heneptuk lahi. Hiren misihim oho siyag ane an nubam tirikip fug. 13 Ouk nubam weregma atam wene hit hiyag hisarikikon ino hit honoluk. 14 An nubam ouk atisi ane fahet siyahonen wal hisarukmu hiren ninirim ulug umbusuk angge famen an fahet siyag perikip fug. Siyag perikip fureg malaikat Allahn monde ferukon hag toho hiren an hondoko kilap naptikip. Yesus Kristus ino hondoko kilaplep hag toho an kilap naptikip. 15 Hondoko kilap naptikip sambil ino henehiyeg anggolo roho welatikip angge famen henehiyeg harikip ane ketiya kema wereg? Hinil hililuk teg lalepma hililoho an og netebon fahet fag toho ap hiyag isa reg lahi. 16 We tem ane anden hit hiyag hisaruk lahiyon ari fahet hit men seli atukuk? 17 It arimano inindi misig toho wereg eleg anggeyen hit hininggik lit henebul ulug yami heneptuk. Hit an min nininggik ahandip toho welahe ane kong tebeseruk lit nit nonombolim wamag ulug iren hit hininggik lit heneptuk. 18 Alem fanowon fahet ap winonen hininggik lit heneptuk halug ari fano peruk lahi. Fano peruk lahi angge famen an hit sehelimu weregma eneg fug, likiya hupmu alem fanowon fahet hininggik lit heneplepma ari fano. 19 Nori an numalikisi, hiyaben malik indag tuk oho lit ouken nenek turuk hag toho anden oho hit fahet ouk waruk lit nin sebe roho indag heneptuk lahi. An nubam ouk weregman eneg Kristus ubabut fanowon hit hunubam aruhu. 20 An ketiya hit sehelimu welale peruk lit nele olok toho uruk lahi ane fanowap ta hag teg lale peruk lahi. Anden hit hunubam nungge ane tihi ha reg, napeleg toho welahi. 21 Nori, Musa wene apma welamuhuk peruk lahep angge famen Musa wene holtuk lahep fug? Ari hiyag nemek. 22 Abraham umalikisi piren indag atfahon fahet tu haharoho imbibag: Amingmingangge hilibahonen umalik misig, uhe yuhonen umalik misig, piren indag enepfag. 23 Hiyap amingmingangge hilibahonen malik indag tibahon ino ap ahaluwe fam indag tibagma uhe yuhon famen malik indag tibahon ino sali imbibahon hikit toho indag tibag. 24 Hiyap piren itanowen tibag ane ari wirimangge ulug wenggel haruk lamuhup. Allahn sali piren imbibahon itano fam hiyap piren itano men wirim teg: Sali misig Sinai punu fam imbibahon ino umalikisi ap enemingmingangge amuhup ulug indag enepfahon ari Hagar men wirim teg. 25 Hagar urukon ari Arab kinang fam werehon arimanowen Sinai punu fahet uruk. O pumbuk Yerusalem ketiya werehon ino fam wereg inap obog toho ap enemingmingangge werehen Hagar ino men wirim teg. 26 Yerusalem poholma werehon ino uhe yuhon ino men wirim tehen at ino nit ninisinga wereg. 27 Ari fahet haharoho imbibahon te tu, "Malik indag ta fug angge ibili atuk lahenon hahiyeg toho welaruhun. Malik endebuk oho lit ouken nenek turuk ane hubam atisi fuhon hahiyeg toho wereg lit yunggultuk laruhun. Hiyap ahunen embeserisiyon inowen malik anggolo enderuhumu hiyap ahun werehonen malik tor angge enderuhu." 28 Nori, Allahn ele sali imbibagma Ishak indag atfag hag toho hit welahep. 29 Atam malik ap ahaluwe fam indag tibahon inowen malik Allah hime fanowon ino fam indag tibahon ino watmin ulug mutug laruk latfag hag toho ketiya oho ari turukmu welahe. 30 Suwesingga atam haharoho imbibahon fam nungge ulug hahatfag? "Hiyap hamingmingangge amloho men huhe yuhon amloho men ambiyeg wereg lit hanggengge ngi amuhup tohon hamingmingangge amloho men yanggal enebin," ulug haharoho imbibag. 31 Nori, nit ketiya welaheyon hiyap amingmingangge ino umalikisi welahe fug, uhe yuhon ino umalikisi welahe.

Galatia 5

1 Kristus inowen nit nunubam angginon werehon seyap neneptisimu nunubam se roho welahe. Hit hunubam seyap heneptisiyon ino hinine roho seneg lit hunubam angginon emberukon ino apma suhuloho kuhuk puk fug. 2 An ninggareg Paulusen hit hunubam uruk lahiyon tu: Hiren nenembilahap pal neneplihip uhup halug Kristus ino hit fahet welam fug teg. 3 Anden nin sebe roho uruk lahiyon aru: Ap sa nambilahap pal nabukag uruk halug Musa wene fam werehon obog toho turuk laruhu. 4 Musa wene fam ninindi pikit aruhu peruk lamuhup halug Kristus hininggik kobog isaruk lit Ninikni Allah indi nenesuhon ino oho Ambol fil welamuhup. 5 Allah hime fanowon nunubam weregma Kristus fam ninindi wenggel harukon fahet Allahn ili og neneptuk lit ninindi pikirap nenebuhu ulug mangno ruruk lahe. 6 Yesus Kristus men mangno roho werehon arimano enembilahap palehon oho paleg elehon oho alem hag toho wereg eleg. Kristus ubam wenggel haruk lit ap inindi enesug ane inam atukon palimu reg. 7 Tam fano roho welatikip angge famen ap san hinindi ninap heneptuken tem toho uruk ane hininggik kobog isarikip? 8 Hit wol heneptisiyon inowen imbisiyek ulug hiyag hisarisi fug. 9 Pali sig turukon seni men mangno roho esetuk halug seni obog toho unduk siyag turuk. 10 Nonowe fam mangno roho welahema hiren oho amu ane peruk lamuhup fug ulug anden tem toho hit fahet peruk lahi. Ap san hit hinindi nina feseruk halug at ino alem angginon ubam aruhumu ha ruhu. 11 Nori, nungge fahet an nuwabul ulug mug naplug laruk? Anden ambilahap paltuk awene hiyag isaruk lalema nuwatep fug. Ambilahap paltuk awene hiyag eselema teltuk ahen fahet helep atohen unuyug sultuk toho unuselep fug. 12 Hit hinindi nina feseruk inap arimano unuwali og eneplepman fano. 13 Nori, hit hunubam anggin toho welam fug angge se roho welamag ulug Allahn wol heneptisi. Wol heneptisimu nit nunubam angginon elehen se reg lahereg siyag ane tehe ha reg lahe puk fug. Hit-hit honori men hinindi roho wereg lit let-ler atuk lamuhup. 14 Musa wene haharoho werehon ino obog toho misig aru fam hahareg lit werehon te, "Hinggareg hindi reg lahen hag toho hori winon oho hindi enesug laruhun." 15 Hit-hit yun pal-pal atuk lit pil isaruk lamuhup halug hit-hit isag-isag amuhup tohon honoluk toho welamuhup. 16 Anden fahe hiyag hisihi ane fahet nin sebe roho hiyag hisamin: Allah hime fanowon inowen milal heneptukmu mun ane man ane turuk lit hit ap kinangmon hinindimuwen tila peruk ane turuk lamuhup fug. 17 Ap inindimu wenggeltuk ane ariyen Allah hime fanowonen wenggeltuk ane apmayap timin peruk lit weregma Allah hime fanowon inowen wenggeltuk ane ariyen ap inindimu wenggeltuk ane apmayap timin peruk. It piren itanowen ari turuk lit seli roho werehen hiren tila peruk lahep ane tuk fug teg lahep. 18 Allah hime fanowon inowen hit sen henesug laruhumu Musa wene apma welamuhup fug. 19 Ap kinangmonen turuk ane selehon te tu: Pabi ane turuk lit sabelep unubam tag tohon men inindimuwen hilila perukon men 20 usa ane turuk lit sik war eneptukon men hit-hit honori men seli roho wereg lit hili roho werehon men tu helele ari helele perukon men ap per eneptuk lit inggareg fahet eneg wenggel harukon men suwahal uruk lit ap uwag yinggoho werehon men 21 aben angge nangge lalep perukon men ik olokon nalug nenek turuk lit abuwap fahet eneg wenggel harukon men ari hag toho nin winon eke wereg. Obog toho ihiyon aru indam oho komo heneptikik hag toho ketiya oho hiyag hisaruk lahi. Ap san ari hag toho turuk laruhu halug at ino Allah wereg ambeg kuhu fug. 22 Hime fanowon ap fam wereg lit anggen yihik ferukon te tu: Ap inindi enesug lit enehiyeg toho werehon men inindi hondo reberuk lit mangno roho werehon men fano ane eneg wenggeltuk lit indi fano roho werehon men Allah fam indi fano roho wenggel harukon men 23 indi wiyig toho werehon men ubabut haloho werehon men obog toho arimano fahet uruk lahi. Anggen fanowon aru yihik feruk inap arimanowen Musa wene fam telep fug ibag ane pisan isaruk elehen alem unubam am fug teg. 24 Ap sa Yesus Kristus inowen ngi roho werehon arimano inindimuwen hilila peruk lit tila perukon men inindi miningon men teltuk ahen fam mangno roho tel eneptusa. 25 Hime fanowon Allahn nunubam emberisimu hime inowen sen nenesugmu mun ane man ane tul peruk lamuhuk. 26 Aben wel nenebukag ulug hemetok til noruk lamuhuk fug. Nit-nit sohobol-sohobol atuk lit nininggarehen angge fahet nenengge lalep puk fug.

Galatia 6

1 Nori, ap misihen siyag ane turukmu yet hahupteg hit Allah hime fanowon hunubam werehonen ap ino kebunggalem pikiron fam hondoko emberuk lamuhup. Kebunggalem pikiron fam hondoko emberuk lit henele fano roho komo ruruk lamuhup. Hit hininggareg siyahonen wal hisahu rohon kahaleg lit welamuhup. 2 Hit hunubam angginon werehon ari let-ler atuk lit paya roho waruk lit Yesusen wene komo emberisiyon ari hikit toho turuk lamuhup. 3 Ap misig palimu wereg eleg angge famen an palimu welahi peruk ahun ino inggareg ubabut haleg eleg anggeyen siyahap taruk. 4 Ap obog toho wal taneg arimanowen ininggareg ininggik fam turuk ane fahet fano tibihi ano ulug fuki roho kim haruk lamuhup. Fuki roho kim haruk lit ap winonen turuk ane yet halug wirim tuk fug angge at inowen inggareg inggik fam turuk ane fahet wel taruk lamag. 5 Ap wal taneg Allahn kapal isahuwon fahet iren oho wal taneg hebeloho hiyag Utuk lamuhup. 6 Wene fanowon hiyag isarukmu holtuk inap arimanowen mun angge man angge ininggikmu wereg angge arimano minggiroho hiyag isaruk inap og isaruk lamuhup. 7 Aben Allah ele ying tuk fug tehen hininggareg hinindi ninap ta fug. Aben ei yag taruk angge ebe yahal taruk lamuhup. 8 Ap san ubabut siyahon fam yaho fat taruk halug ubabut siyahon inowen war atuk ane inam aruhu. Ap san Allah hime fanowon fam yaho fat taruk halug hime fanowon inowen mondabi oluk welaruhu ane inam aruhu. 9 Fano ane eneg turuk lit sat ha fug angge turuk lamuhuk. Ninine eleg atuk eleg halug li waharukmu ebe fanowon yahal taruk lamuhuk. 10 Welahe li ariya turuk lamuhukon ap obog toho unubam fano ane turuk lit nonori Yesus fam wenggel haruk inap wereg halug it unubam fano ane anggolo turuk lamuhuk. 11 Nori, ninggareg ninggik fam suwesingga ubale hum toho hahare feruk lahiyon aru kim haruk lamuhup. 12 Henembilahap paliyek ulug mingming heneptuk inap arimanowen we ininggareg ininggik fam turuk ane fahet aben wel nenebukag peruk. Yesus e fam telfahon ino Umalikisi wereg ulug unusul ulug mug eneplug laruk ane ninirim peruk. 13 Ininggareg enembilahap palep angge famen Musa wene fam haharoho imbibahon fuki roho holtuk eleg. Nit nenele holehesa ulug it wel tubat tahuben hit hunubam henembilahap paliyek ulug mingming heneptuk. 14 Yabuk ekeyon-ekeyon turuk lahiyon fahet an ninggareg wel ta fug angge wereg lit Yesus Kristus e fam telfahon ino fahet eneg wel tihi ha reg lahi. At ino e fam telfagma mun angge man angge kinangma werehon arimano warehon hag toho wereg peruk lahi. Mun angge man angge kinangma werehon fahet an oho e fam tel naptusama warehon hag toho welahi. 15 Enembilahap palehon oho paleg elehon oho alem hag toho werehon elegma ap inindi keron indag atukon ari eneg alem hag toho wereg. 16 Ap obog toho alem haloho imbibahon aru hikit toho turuk lamuhubon arimano Israel inap Allahn mumal eneptisiyon hag toho wereg. Allahn it arimano mangnowap eneptuk lit inilaheg ulug ili og eneptuk laruhu. 17 An Kristus anggengge welahimu nebene enehangge werehen fobik ap misihen oho nindi angginap nabuhu fug. 18 Nori, Nonowe Yesus Kristus indi henesug lit hit men mangno roho welaruhu. Amin.

Efesus 1

1 Yesus Kristus inowen an Paulus nubam yonggo laruk laruhun ulug Allahn tam perisiyon hikit toho hiyag nitisiyon inowen suwesingga tu emberuk lahi. Wene holtuk lit Yesus Kristus ubam wenggel haruk lahebon o Efesus welahebon hunubahet suwesingga tu emberuk lahi. 2 Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen hit fahet Inindi henesug lit hit hinindi yuwahap heneptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahi. 3 Nonowe Yesus Kristus Ikni Allah niren wel turuk lahe. Nit Amloho men mangno roho weregma fanowon poholma werehon obog toho og nisaruk latisi. 4 Allahn pohol men kinang men uwan wal tuk fugmu it siyag ane tuk fug angge Nolohotma fano welamuhup pibareg Yesus Kristus fam nit Indi nenesug lit mumal nenepfag. 5 At indiyen ari atam wenggel hibahon hikit toho nit uwanma Yesus Kristus unuk fam An numalikisi amuhup ulug unduhuk fesuhuk pibag. 6 Aben At wel turuk lamag ulug nit fahet indi anggolo nisaruk lit Yesus Kristus Amloho indi rohon ino nit og nisibag. 7 Aren Indi anggolo nisibareg siyag ane niren turukon Ambolma embeseruk lit Amep fam fanowap nenepfag. 8 Allahn mun ane man ane alem Oluk teg lit fuki roho wenggel hibareg Aren eneg Indi anggolo nisibag. 9 Indi nisibareg atam hirako wenggel hibag ane ino fag toho inamap isahuk pibag ane hikit toho inamap nisibag. Pohol kinang wal tuk fugmu Kristus famen teko lahu pibag ane roho tibag. 10 Wenggel haruk lit welaruhumu ari tuhuk pibag sambil horog aruhumu poholma werehon kinangma werehon obog toho Kristus Onowe roho weregma mangnowap enebuhureg Apma umbuhu. 11 Mun ane man ane fahet At indiyen tam pibag ane hikit toho turuk Ahun inowen nit uwanma An numalikisi welamuhup ulug mumal nenepfag. Mumal nenepfareg Numalikisi og isahuk ulug sali imbibahon ino Yesus Kristus fam og nisibag. 12 Nonowe Kristus inowen fanowap nenebuhu ulug niren tam wenggel harukukon ino umbagpag toho waruhumu wel turuk lamuhuk. 13 Hiren oho ari roho wene fanowon pikiron holtikipmu Hinikni Allahn Kristus alukema hunumbaharisimu fano welahep. At ubam fano wenggel harikipmu Hime fanowon Allahn og hisahuk ulug sali palfahon ino enehangge hag toho hunubam emberisi. 14 At orohole imbik waharuk hag toho sali palfahon ino tem toho og nisahu ulug inindimu onoluk toho welamag ulug Ahime fanowon ino og nisarisi. Allah hime fanowon og nisarisimu nit nininggik hele warehon lol neneptuk lit iren An wel Nabuhup ulug Aren nit Umalikiyap neneptisi. 15 Hiren Nonowe Yesus ubam wenggel haruk ane men Allah umalikisi winon obog toho hiren hinindi enesug lahep ane fahet anden holtikikteg 16 likiya hupmu hit fahet sembahyang uruk lit fano welahep ulug Allah fam Nikni uruk lahi. Hit fahet napeleg am fug anggeyen likiya hupmu Allah fam sembahyang uruk lahi. 17 Hiren fuki roho wenggel haruk lit atam Allahn hit fahet pibag ane hinindimu seleg aruhu ulug Ninikni Allah fanowon Nonowe Yesus Kristus Ikni ino fam heng turuk lahi. 18 Allah wol heneptisiyon inowen let neneptuk laruhu ulug honoluk aruhuwen hunundama selehap tuhu. Fano anggolo ane Allahn numalikisi og isahuk ulug sali palfareg tug toho imbibahon fahet wenggel haruk lamuhup. 19 Allah inggik ine anggolowon ino nit nenesehelimu wereg lit nunubam fano ane turukmu yet hahup. Allah inggik ine anggolowon inowen 20 Kristus ino war atfagma Olukap tibareg poholma Inggik pikit fil unduhuk fibag. 21 Ap ketiya werehon oho fobik welamuhubon oho pemerintah werehon men ap suwon ninine roho welahe perukon men apma roho palimu roho welahe perukon men it arimano ununuk palimu At wereg. 22 Mun angge man angge Allahn Kristus uyug alma imbibareg At Kristus ino wene holtuk inap ununuk palimu unduhuk fibag. Kristus unggul weregma wene holtuk inap At ebe men Inggik Uyug men hag toho wereg. 23 Kristus wene onoluk inap men mangno roho weregma Ebe abir angge hag toho wereg. Mun angge man angge amu-amu wereg angge famen Aren mangnowap tuhu.

Efesus 2

1 Indam hiren tuk fug ane siyag ane turuk lit ap warehon hag toho welatikip. 2 Kinangma tuman kebunggalem siyahon laruk lit siyahon apma welatikip. Siyahon kinang ine roho seneg lit werehon ino aben yet ha fug tohon famen ele holtuk latikip. Holtuk latikip hag toho Allah wene fanowon holtuk eleg inap arimano hime siyahon inowen ketiya sen enesug lit wereg. 3 Niren oho indam siyag toho wenggel haruk lit siyahon kinangma werehon fahet tu hilila ari hilila peruk latukukon ari famen siyahon apma it men sebe roho welatukuk. Nunubabut siyag toho welatukukon ari famen iret niret Allahn nunuselep. 4 Nunuselep angge famen Allahn indi anggolo nisaruk lit At indi fanowonen inilaheg perisireg 5 Kristus men mangno roho nonolukap neneptisi. Siyag ane turuk latukukon ariyen ap warehon hag toho welatukukmu Allah indiyen nit fanowap neneptisi. 6 Kristus men mangno roho nonolukap neneptisireg poholma nit welamuhuk ambeg nunubale hale nunubaharisimu kolo reg lit wereg. 7 Ari teberisimu ap kinangma obog toho welaheyon oho welamuhubon oho onolohotma Allah indi anggolo nisaruk lit Yesus Kristus nit fahet monde fibag ulug onoluk aruhu. 8 Allahn indi hisaruk lit hiren tem peruk lahep ane ariyen Allahn hit fanowap heneptisi. Hit hininggarehen yami ruruk lit hiyag tarikip fug, Allahn og hisarisi. 9 Nininggareg nininggik famen turuk lit hiyag tarukuk ulug henewelwel taruk lamuhup fug. 10 Fano ane Allahn tam pibahon hikit toho hiren turuk lamuhup ulug Allahn nit werehap neneptuk lit Yesus Kristus fam wal nenepfag. Fano ane niren turuk lit welamuhup ulug Allahn indi perisireg wol neneptisi. 11 Nori, hit indam welatikip ane fahet hinindimu honoluk toho welamek. Yahudi inaben hit fahet enele sahaltuk lit enembilahap paleg elehon wereg ulug henebug uruk latusa. Ininggareg fahet nenembilahap paleg ninap uruk angge famen we ap kinangmon ininggiken turuk ane fahet uruk. 12 Indam hit Kristus apma uwan kuk fug angge wereg lit Allahn numalikisi og isahuk ulug sali palfag ane hit hununggul unuk Israel elegma selma welatikip. Ap san fanowap nenebuhu ulug hinindi nonghong uruken kinangma tuma ninikni eke eleg peruk lit welatikip. 13 Indam henepeleg toho wereg lit yatma welatikip angge famen ketiya Kristus amep fam horogma atikipteg At apma welahep. 14 Aren mangnowap neneptuk lit onori men hili roho welamuhuk ulug elehet wibahon ino halog tibareg Yesus war atfahon ino fam misihap enepfag. 15 Musa wene fam ap komo eneptuk ane haharoho imbibahon arimano Aren elehap tibag. Hili roho werehon mangnowap eneptuk lit ap inindi keron hag toho welamuhup ulug At war atfahon ino famen mangnowap enepfag. 16 Hili angge ari Aren elehap turuk lit enebe misig welamuhup ulug Yesus telfag ane ari famen Allah men mangnowap enepfag. 17 Hit yatma welatikibon men it horogma welatuson men hunubam Aren wene fanowon hiyag hisaruk lit, "Allah men mangno atikip," ulug hiyag hisarisi. 18 Nit nenebe minggiroho welatukukon Allah hime fanowon ino fam Aren mangnowap neneptisireg Ninikni ambeg larukon Aren kebunggalem hal nisarisi. 19 Kebunggalem hal nisarisimu ketiya hit pohon kik waharuk inap hag toho welahep fug. Allah apma wereg inap arimano men inibam yugmu ambiyeg mangno roho wereg lit owe ot hag toho ketiya Allah umalikisi welahep. 20 Hit hinibam ketiya welahebon Yesus otsi Aren mon enepfahon men wene tam hiyag isaruk latfag inap nabi men olun hag toho weregma Kristus o uwag hag toho wereg. 21 At o uwag weregma o ino yuk tuk fug angge ine reg lit weregma o ino wir aruhumu Allah ibam fanowon aruhu. 22 O ari fam Kristus men mangno roho wereg lit hir oho undamangge wir amuhupmu Allah hime fanowon palimu weregma Allah ibam welaruhu.

Efesus 3

1 An Paulus welahiyon aru At Yesus Kristus ot ulug hele waroho penjara kilap naptuson inowen hit Allah unuk henepeleg toho welatikibon fahet Allah fam sembahyang uruk lahi. An hele wat naptusa ane ariyen hit fano amuhup. 2 Ninikni Allah ap obog toho Indi enesug lit werehon inowen hit fahet wene hiyag isa lawag ulug an unduhuk nubaharisiyon holtikip. 3 Allahn undama hirako pibag ane an nubam inama ferisi ane fahet suwesingga tu palimu il misig imbihi. 4 Allahn Kristus fahet Undaman pibag ane ari an nubam inama ferisimu nindi anggar atisireg tot noluk teg lahi ane ari fahet suwesingga emberuk lahiyon aru uruk lit hir oho honoluk aruhu. 5 Allah undaman pibag ane ari fahet ap kinangmon atam welatfag inap unubam inam atfag fug. We ketiya Yesus otsi men ap ketiya wene hiyag isaruk inap nabi men Allah hime fanowon og isaruk lit inama ferisi. 6 Inama ferisiyon ari Allah unuk enepeleg inap Inggarehen Numalikisi og isahuk pibahon ir oho fibir enebuhu. Fibir enebuhumu Yesus ebe weregma ir oho Inggik Uyug amuhup. Allahn Yesus Kristus fam sali imbibahon ino it faher oho imbibag. 7 Allah ine werehon inowen an Indi nasug lit nineyap naptisireg wene fanowon ap hiyag isa lahun ulug mingming naptisi. 8 Allah umalikisi sehelimu an oho siyag nahun welatikik angge famen Allahn indi niyarisireg Yesus Kristus anggengge fanowon winahuk fug toho werehon arimano Allah unuk enepeleg inap hiyag isa lahun ulug nubam emberisi. 9 Allahn mun angge man angge wal tibareg Undaman pibag ane ap indam welatfahon unubam awiya oho latfahon teko lahu ane aren fag toho hiyag isahu ulug unduhuk nubaharisi. 10 Wene holtuk inaben wene urukmu aben yet haruk elehonen ap enele yong eneptuk lit inine anggolo roho werehon arimano inindi anggar atuk lit Allah mun ane man ane Oluk tehon ino fahet onoluk aruhu. 11 Ihi ane ari fahet Allahn atam pibahon ino hikit toho Nonowe Yesus Kristus ubamen teko libag. 12 Wene ninindimu weregma tem toho peruk lahe ane ariyen ninindi se roho wereg lit Allah ambeg laruk abunggalem haleg lit wereg. 13 An ninggik hele waroho wereg lahi ane fahet hinindi anggin toho welam fug ulug heng heneptuk lahi. An hele wat naptusa ane ariyen Allahn hit fanowap henebuhu. 14 Mun angge man angge lebe ruruk angge lebe ruruk eleg angge poholma werehon kinangma werehon At ubamen wilip atfagma ununuk suwal enepfag Ahun ino fam Nikni uruk lit sembahyang imin ulug nelenggen fam hur atuk lahi. 16 Allah anggengge fanowon anggolo werehon inowen Ahime fanowon fam hinineyap heneptuk lit hinindi wirikap henebuhu ulug Ubam sembahyang uruk lahi. 17 Kristus indi henesuhon ino kinang fanowon hag toho weregma hit hunumanggen At ubam yaho feruk lit At ubam welahe ulug hinindi haruk lamuhup. 18 Kristus inowen nit ap kinangmon Indi nenesug lit werehon fahet kinangma wereg angge nungge fam wirim tuk fug teg. Pohol men kinang men yatma wereg peruk lahe angge famen Kristus apma eneg wereg ulug hit men wene holtuk inap obog toho arimano men hinindi anggar amag ulug sembahyang uruk lahi. 19 Mun angge man angge alem nonoluk peruk ane ari obog toho Kristus indi nenesuhon Apma eneg wereg. Alem obog toho Allahn seneg lit weregma hiren At ubam wenggel harukmu Aren hit henebe henehime obog toho sen henesug laruhu. 20 Allahn nit og nisarukon ari niren wenggel halug heng turuk laheyon men ambi reg eleg. Ninikni mun angge man angge anggolo og nisarukon inowen ninindi anggarap neneptisimu seleg aha. 21 At suwon ulug wene holtuk inap ketiya werehon men Yesus Kristus unuk fam fobik welamuhubon menen oho Allah mondabi wel turuk lamuhup. Amin.

Efesus 4

1 An Nikni unuk fahet penjara kilap naptuson inowen hit komo henepminon tu: Allahn An numalikisi amuhup ulug mumal heneptisi ane hikit toho welamuhup. 2 Hinindi apma roho wiyig toho wereg lit hinindi imbik wamburuk lamuhup. Ap winon ler eneptuk lit hinindi enesug lamuhup. 3 Allah hime fanowon inowen mangnowap heneptisimu hiren mangno atuk ane yami ruruk lamuhup. 4 Hime fanowon misig apma henebe misig mangno roho wereg lit misig ane roho peruk lit yet teg lamuhup ulug wol heneptisi. 5 Nonowe misig, tem peruk ane men ikma pilap eneptuk ane men misig, 6 mun angge man angge Inikni Allah misig eneg wereg. Poholma werehon obog toho Allahn wal tibareg Inggareg walinggoho weregma misig oho selma welam fug teg. 7 Nit welaheyon aruma Kristus inowen wirim nisarisireg Indi nisaruk lit wal taneg og nisarisi. 8 Og nisarisiyon fahet haharoho imbibahon tu imin, "At ibam wereg ambeg palimu lahamin ulug seliyon ininggik hele waroho hondog eneplug lahibag. Lahibareg Aren fano-fano angge ap fibir eneptuk latfag," ulug haharoho imbibahon wereg. 9 Lahibag ane haharoho weregma tam kinangma waleg apma wambik watfareg lahibag fug? 10 Wambik watfahon ino suhuloho lahik oho lit mun angge man angge pohol atogman atogma werehon seneruhuk ulug lahibag. 11 Fibir eneptuk lit it ap winon unubam, "Notsi, hit mon henebuhuk", it winon unubam, "Fobik aruhu ane fahet ap hiyag isaruk lamuhup", it winon unubam, "Wene hiyag isa laruk lamuhup", it winon unubam, "Wene holtuk inap fer enesug lamuhup", it winon unubam, "Ikma wamburukon milal eneptuk lamuhup," ulug hiyag isarisireg in eneptisi. 12 In eneptisiyon arimanowen Allah umalikisi wene holtukon iniyabuk fano roho wituk lamuhup ulug wanggun ininggikmu umbukag ulug in eneptisi. Kristus ebe weregma hit wanggun hininggikmu senehon arimano At inggik uyug hag toho fano roho welamuhup. 13 Nit arimanowen tem toho Ubam wenggel haruk lit nenebe misig toho At min mangno roho wereg lit Allah amloho fahet nonoluk toho welamuhuk. Ap suwon inindi anggat teg hag toho nir oho ninindi anggat toho wereg lit e ubahare fituk hag toho nir oho Kristus ineyon ino Apma wereg lit fituk lamuhuk. 14 Wene eke hag eke hag hiyag nisarukmu siyeluwen e ondomi mulilik la mulilik wam turuk hag toho welamuhuk fug. Malik toron indi anggat teg eleg angge weregma aben indi nina feseruk lit enele si uruk lit funggalem siyahon hondog eneplug laruk hag toho welamuhuk fug. 15 Ninindi misig weregma pikir ane eneg seneg lit ap ninindi enesug lit Kristus ino nununggul weregma At fil amuhukteg fituk lamuhuk. 16 Unggul palimu weregma Ebe abir angge umanggenen ahandip tegma ine roho weregma Inggik Uyuhen tuk teg ane turuk halug Ebe fano roho fituk lit weregma nonori ninindi enesug lit fano welamuhuk. 17 Ninikni Allahn ari roho komo eneptuk laruhun ulug hiyag nitisimu nele ine roho hiyag hisaruk lahi. Ap Allah wene wenggel ha fug angge wereg lit sibiling-sibiling ane uruk inap hag toho welamuhup fug. 18 It inindimu hik teg lit wereg, inindi ebet ha fug angge wereg lit sohu-sohu ane eneg turuken Allah men ambimu welam fug anggeyen yatma enemu wereg. 19 Siyahon tu fanowon tu ulug inindi wenggel ha fug anggeyen pabi ane til noruk lit inindi fano reg eleg angge enebuwap fahet eneg wenggel haruk. 20 Hit Kristus honoluk teg lahebonen ari roho peruk lamuhup fug. 21 Hit Kristus fahet holtikipteg At awene hiyag hisarukmu wenggel harikipteg Nonowe Yesus tem toho peruk lahep. 22 Hiren tu helele ari helele wenggel haruk lit indam turuk latikibon inowen henele yong heneptuk latisimu hinindi filik turuk latisiyon nonggoloho embeseruk lamuhup. 23 Hiren wenggel haruk latikibon eleg atisimu hinindi keron hilaruk lamuhup. 24 Allahn indi wenggel harisireg ap keron ubabut fanowon indi pikiron wirim harisi. Allahn wirim harisiyon ino hiren wan turuk lamuhup. 25 Honori hit men werehon unubam henele si uk fug anggeyen fuki roho eneg uruk lamuhup. Nit nenemu-nenemu welahe fug, nununggul misig weregma Inggik Uyug welahe. 26 Hinindi ahe laharuk halug honolok ane tuk fug. Hinindimu honolok weregman eneg mo ubuk uhu fug. 27 Iblis wamag ulug kolowap tuk fug. 28 Yoholiyangge waruk hinap welatikibon fobik eke yoholiyangge wahup fug. Ap enenggengge elehon hiren minggiroho og isaruk lamuhuben hininggareg hininggik ine roho yabuk fanowon wituk lamuhup. 29 Henembilik fam henele siyahon uk fug. We fano ane ila perukon eneg uruk lit ap onggon eneptuk lamuhupmu henele holuhupteg inindi fano amuhup. 30 Allahn mondabi fanowap henebuhu sambil ino fano welamuhuben hit fahet enehangge embemin ulug Ahime fanowon og hisarisimu At indi siyahap tuhup fug. 31 Hinindimu siyag werehon, hinal ke het laruk lahebon, honolok harukon, henele hum toho urukon, ap enebug urukon, ari obog toho umbusuhup. Siyag-siyag ane obog toho tuk fug. 32 Hit-hit fano ane turuk lamuhup, hit-hit hinindi reg lit welamuhup. Hiren siyag ane tirikibon Allahn Kristus amep fam Ambolma emberisi hag toho honoriyen hunubam siyag ane turukon henembolma embeseruk lamuhup.

Efesus 5

1 Hit Allah umalikisi Aren indi henesuhon wereg lit At ubabut fanowon ino hikit toho hit oho hunubabut fano roho turuk lamuhup. 2 Kristus inowen hit Indi henesug hag toho hiren oho honori hinindi enesug lamuhup. Niren Allah ahiyehap tul ulug hubu lahapla angge famen Yesus nit fahet Nebe nuwabukag pibahon fam onggo pal nisibag. 3 Pabi-pabi ane til noruk lit siyag ane eke hag eke hag turuk lit enebuwap fahet eneg til noruk lit wereg ulug aben hit hunubahet ari uruk lamuhup fug. Allah umalikisi wene holtuk inaben tuk hag teg ane turuk lamuhup. 4 Henele siyahon men sibiling-sibiling ane urukon men ininggali ane urukon men uk fug teg ane uruk lahe ulug obog toho embeseruk lit Allah fam Ninikni uruk lit sembahyang uruk lamuhup. 5 Pabi-pabi ane turuk inap men siyag ane turuk inap men enebuwap fahet eneg turuk inap arimano men usa ane turuk inap hag toho wereg lit Allah men Kristus men wereg ambeg it arimano obog toho kuk fug teg ulug hinindimu honoluk toho welamuhup. 6 Aben enele si hunubam uruk lit hinindi ninap heneptukmu holuk fug. Enele si uruk inap arimano Allahn siyahap enebuhuk ulug Olok ane unubam umbuhuwen 7 hit siyag ane turuk inap men mangno roho welam fug. 8 Hir oho indam hik tegma welatikip angge famen ketiya Ninikni Allah umalikisi roho wereg lit seleg tegma welahep. Hit seleg tegma wereg lit seleg ane eneg turuk lamek. 9 Seleg tegma welahebon arimanowen fano ane men pikir ane men tem toho uruk ane men turuk lit anggen fanowon yihik feruk lamuhup. 10 Hiren hininggik fam tul puhubon ari fahet Ninikni Allahn fano pemisi ano siyag pemisi ano ulug wal haruk lamuhup. 11 Hik teg ambehen aben anggen fanowon yihik feruk eleg hag toho turuk halug onombolim la fug anggeyen fag turuk lamuhup. 12 Iren hik tegma hirako turuk ane fahet aben hiyag isarukmu ori winon ininggali ha reg. 13 Mun angge man angge hiraho lit weregma seleg ino ubam atuk halug ebenam aruhu. 14 Ebenam aruhuwon ariyen obog toho mondabi seleg aruhu. Ari fahet hahareg lit werehon niren uruk laheyon tu, "Nohoruk lahenon in aruhun! Wareg lahenon holuk aruhun halug Kristus umbagpag turukon ino hubam aruhu." 15 Henepeleg hinap hag toho welamuhup tohon hininggik fam turuk ane hinindimu fuki roho wenggel haruk lit onoluk inap hag toho welamuhup. 16 Osit humon wambik warik ohoma tul peruk lahep ane tehep ha fug nowen ketiya eneg turuk lamuhup. 17 Hinindi sohu roho welam fug anggeyen Ninikni Allahn telep peruk ane eneg yami ruruk lamuhup. 18 Ik olokon narukmu hinindi hareyap tuhu rohon na fug angge wereg lit Allah hime fanowon nunubam amag ulug yami ruruk lamuhup. 19 Allah hime fanowon hunubam weregma Ninikni Allah wel turuk asini men Mazmur men wene uruk sambil hinindimu henehiyeg toho yunggultuk lit henele ahil toho Allah wel turuk lamuhup. 20 Ninikni Allah fam sembahyang uruk lit Nonowe Yesus Kristus unuk uruk lit mun angge man angge og nisaruk lahen ulug Ninikni uruk lit likiya hupmu At wel turuk lamuhup. 21 Kristus fam henekol toho wereg lit honori palimu weregma hininggareg apma roho welahe peruk lamuhup. 22 Hiyap ap oho lahebon hunubam tot imin: Nonowe apma welahep hag toho henehunsi enepma welamuhup. 23 Nonowe Kristus inowen wene holtuk inap fanowap eneptisiyon arimano ngi reg lit wereg hag toho ahunen te uhe ngi reg lit wereg. Kristus ino wene holtuk inap fahet ununggul weregma it At ebe hag toho wereg. 24 Wene holtuk inap arimano Kristus apma wereg hag toho mun ane man ane turuk lit uhe ahun apma welaruhu. 25 Ap hiyap oho lahebon hunubam tot imin: Kristus inowen wene onoluk inap Indi enesug lit wereg hag toho hiren oho hunuhesi hinindi enesug lamuhup. Kristus indiyen wene onoluk inap Anden tohon amuhup ulug Nuwabukag pibagma aben ware fibag. 26 Wene hiyag isaruk lit ik umag eneptisireg puhun eneptuk lit fanowap eneptisi. 27 Wene onoluk inap fano Nalukema welamag ulug unduhuk feserisi. Sing angge unubam tag teg eleg angge enehap hilik teg eleg angge unubam siyahon eleg angge we puhun toho fano roho welamuhup perisi. 28 Ari hag toho ap inggarehen inggareg fahet indi haruk hag toho uhe oho indi haruk lamag. Uhe indi reg lit werehon ino inggareg fahet indi haruk lit wereg. 29 Ap inggareg fahet irim teg eleg angge ebe kul taruk lit hale fat taruk lit wereg. Kristus men wene onoluk inap men ari hag toho wereg. 30 At Kristus ebe weregma nit Inggik Uyug hag toho welahema nit kul neneptuk lit hal neneptuk lit wereg. 31 Haharoho imbibahon aru hit honoluk, "Ari fahet ap ikni isinga embeselug uhe men mangno roho welamuhup. Enebe piren angge famen ebe misig hag toho welamuhup," ulug haharoho imbibag. 32 Map toho uruk lahiyon aru Kristus men wene onoluk inap men mangno roho werehon fahet uruk lahi. 33 Nori, hit hininggarehen hininggareg fahet hinindi haruk lahep hag toho hunuhesi oho hinindi roho welamuhup. Hit hiyaben oho henehunsi enele holtuk lamuhup. Hit obog toho welahebon hunubam ari uruk lahi.

Efesus 6

1 Hit malik toron welahebon Ninikni Allah apma wereg lit hiniknisi men hinisingasi men enele holtuk lit tuk hag teg ane eneg turuk lamuhup. 2 "Hiniknisi men hinisingasi men suwahal uk fug angge hinindi roho welamuhup," ibag ane hahareg lit werehon aru mondabi palimu wereg. "Hit kinangma amusun toho wereg lit yaman amuhup," ulug Allahn sali palfahon komo eneptuk ane aru men mangno roho hahareg lit wereg. 4 Hit iniknisi welahebonen hunumaliki inindi onolokap enebuk fug angge Ninikni Allahn perukon fam komo eneptuk lit fano ane milal eneptuk lamuhup. 5 Hit enemingmingangge welahebon hiniknisi kinangmon henekol toho wereg lit Kristus ele holtuk lahep hag toho it enele holtuk lamuhup. Hinindi wirik toho wereg lit 6 hiniknisi onolohotman fano pukag ulug eneg ler eneptuk lamuhup fug. Kristus amingminganggeyen enesukun fano roho turuk lit wenggel haruk hag toho hir oho hinindi fano roho Allahn peruk ane eneg turuk lamuhup. 7 Ap iniyabuk wituk lahe fug, Ninikni Allah iyabuk wituk lahe peruk lit henehiyeg toho wituk lamuhup. 8 Ap enemingmingangge hag toho werehon men enemu unduhukon menen fano ane turuk halug Ninikni Allahn onggo sebe roho og isahuwon fahet honoluk toho welamuhup. 9 Hit iniknisiyen oho henemingmingangge unubam fano ane ambi roho turuk lit hunusul ulug henele unubam siyag toho uk fug. Iret hiret Hinikni poholma werehon inowen tu ikni tu amingmingangge ulug onorohole yami eneptuk eleg. 10 Hinikni Allah ineyon ino palimu weregma hit apma welahebon oho hinine roho welamuhup. 11 Iblis inowen ele si ane uruk lit henele ying henebuhup tohon Allahn sehen hininggikmu embeserisiyon ino fam windat tahuben hinine roho seneg lamuhup. 12 Nit seli roho wereg lit tog aptuk laheyon ari ap kinangmon men fug. Niren seli roho welaheyon aru re: Inine reg lit kinangma siyahap turukon men onolok werehon kinangma hik teg ambeg tuma wereg lit ap enele ying eneptukon men setan siyag angge pohol filen waharukon men seli roho welahe. 13 Hunusul ulug tuhup sambil ino ap seliyonen hunusuk nowen hiren windat taruk angge Allahn sehen og hisarisiyon ino seneg lit hinine roho unduhuk lit mun angge man angge hunubam aruhuwon elehap turuk lamuhup. 14 Henebe hik toho la fug angge unduhuk lit welamuhup. Tog abuk oho lit sing ahongge henelunggu ke pug turuk latikip hag toho tem toho uruk ane ari hiren henelunggu ke pug turuk lamuhup. Sing wan turuk latikip hag toho hinindi pikit wenggel haruk ane wan turuk lamuhup. 15 Hunuyug hililip angge men habik men kilaplug tog fahet hulu-hala roho laruk latikip hag toho wene fanowon fam mangno atuk lahe ulug henesukun fano roho laruk lamuhup. 16 Tog piyabangge lahaptuk latikip hag toho hiren Allah fam tem toho wenggel haruk lamuhup. Tog piyabangge ari weregma seliyonen tog indok ambulpul toho hunusuruk halug pi ruhu. 17 Hununggul asum langguk taruk latikip hag toho Allahn fanowap heneptuk angge wan turuk lamuhup. Yaha olokon hubaleg latikip hag toho Allah hime fanowon hunubam weregma Allah wene senetuk lamuhup. 18 Likiya hupmu Allah fam heng turuk lit Allah hime fanowon hunubam weregma hinindimu honoluk toho wereg lit hininggik kobog tubuk fug angge ap wene onoluk inap obog toho fahet sembahyang uruk lamuhup. 19 An nele ine roho ukag ulug sok hut nabuhumu pikir ane uhukon Allahn hiyag nuruhu ulug Allahn undaman perisi ane nambong se roho wereg lit fag toho hiyag isaruk laruhuken hiren an nubahet sembahyang uruk lamuhup. 20 Wene fanowon fahet ninggik hele waroho penjara kilap naptusama nindi se roho wereg lit uk teg ane uruk laruhuken Allah fam heng turuk lamuhup. 21 An wereg lit turuk lahi ane hiren honoluk amuhuben nenere Tikhikus ninindi reg laheyon Ninikni Allah amingmingangge welahi ulug fano roho werehon ino hit henembeg waruhureg hiyag hisahu. 22 An welahi ane fahet ari roho wereg ulug hit fam hiyag hisaruk lit hinindi seyap henebuhuwen anden at henembeg monde fik waruhuk. 23 Ninikni Allah Nonowe Yesus Kristus menen Inindi henesug lit weregma tem toho peruk lamuhupmu Iren hit obog toho hinindi yuwahap heneptuk lamuhup. 24 Ap obog toho Nonowe Yesus Kristus inindi reg lit werehon arimano Aren oho mondabi Indi enesug laruhu.

Filipi 1

1 Nori, nit Paulus men Timotius men Yesus Kristus amingmingangge welaheyon itanowen suwesingga tu haharoho emberuk lahe. Hit Allah umalikisi obog toho Yesus Kristus apma welahebon o Filipiyon men hiniknisi fet henesuhon men let heneptukon men hunubahet suwesingga tu haharoho emberuk lahe. 2 Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen Inindi henesug lit hit hinindi yuwahap heneptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahe. 3 Nundaman hit fahet wenggel haruk sambil Allah fam sembahyang uruk lit hit faher oho Nikni uruk lahi. 4 Nikni Allah fam sembahyang uruk lit likiya hupmu hit obog toho fahet nahiyeg toho welahi. 5 Wene holtuk ane ket ak teberikip sambil inowen wene anden hiyag isarukmu let naptuk latikip hag toho ketiya oho let naptuk lahepma an nahiyeg toho wereg lit Allah fam Nikni uruk lahi. 6 Hit wereg ambeg yabuk fanowon ak teberisiyon Allah inowen seneg lit weregman eneg Yesus Kristus waruhu sambil ino obog aruhu. Ari tem toho aruhu ulug noluk teg lahi. 7 Hit obog toho an nindi anggen pulmu welahepma ihi ane ari eneg hit fahet wenggel ha reg lahi. Allahn indi nasug lit og nitisiyon ari hit men ambiyeg let toho seneg lahe. An ninggik hele waroho wereg lit wene fanowon fahet ili waruk lit nele ine roho hiyag isaruk lahimu hiren let naptuk lahep. 8 Nonowe Yesus Kristus nit fahet Indi nisaruk hag toho anden oho hit fahet nindi anggolo wenggel haruk lit henembeg wale peruk lahi. Anden tem toho ihi ane ari fahet Allah oluk teg. 9 Mun ane man ane honoluk atuk lit hinindi anggar aruhumu ap hinindi enesug ane su amag ulug sembahyang Allah fam uruk lahi. 10 Hinindi anggar aruhumu siyahon embeselug fanowon eneg tuk teg lamuhup. Ari turuk lamuhupmu Kristus waruhu sambil ino hit hinindimu siyahon eleg angge we fano roho welamuhup. 11 Ari turuk lit weregma Nonowe Yesus Kristus inowen anggen fanowon anggolo hit hunubam yihik feruk laruhumu anggen fanowon ari famen Allah wel turuk lit hi ruruk lamuhup. 12 Nori, hit honoluk aruhuwen misig hiyag hisamin. Aben an nubam turusa ane ariyen wene fanowon su atisi. 13 Wene su atisimu ap unggum kong turuk ibam werehon men ap winon obog toho arimano men an fahet Kristus amingmingangge wereg ulug ninggik hele wat naptusa ane ari onoluk atisi. 14 Ninggik hele wat naptusa ane ariyen nonori wene onolukon anggolo arimano Nonowe Kristus fam inindi wenggel haruk lit inindi se atusa. Se atusama enekol eleg toho wene enele ine roho hiyag isaruk. 15 Wene hiyag isaruk inap arimano ekeyen te enehummu het-pet toho wereg lit suwahal ul ulug wenggel haruk lit wene hiyag isaruk, ekeyen inindi fano wenggel haruk lit Kristus awene hiyag isaruk. 16 Wene aru fahet anden ili waruk laruhuken ninggik hele waroho welahiyon ari it arimanowen onoluk teg lit Allah inindi reg lit Kristus awene hiyag isaruk. 17 It winon arimanowen inindi piren teg lit mun angge man angge og nisawag ulug wene hiyag isaruk. An ninggik hele waroho wereg lit nindi mondabi siyag amag ulug iren ari turuk. 18 It inindi piren toho wenggel haruk lit werehon oho misig toho wenggel haruk lit werehon oho ari imbisiyek. It arimanowen inindi ekeyon-ekeyon wenggel haruk lit Kristus awene hiyag isaruk angge famen wene su atukon ari fahet nahiyeg haruk lit welahi hag toho fobik oho nahiyeg toho welaruhuk. 19 Siyag toho welahi angge famen hiren an faher oho sembahyang uruk lahepma Yesus Kristus ahime fanowon inowen oho let naptukmu Allahn windat nabuhuwon ari an noluk. 20 Wene hiyag isil noruk lit ninggali eleg toho hiyag isaruk laruhuken Allahn let nabuhu ane fahet teko lahu ulug nindimu tem toho wenggel haruk lahi. Indam an nambong se roho Kristus wel tirikik hag toho ketiya aben nubam turuk ane ariyen Kristus unuk palimu aruhu peruk lahi. Nebe noluk welaruhuk halug oho war aruhuk halug oho At eneg palimu aruhu. 21 An nebe fano wereg lit noluk welaruhuk halug Kristus apma welaruhuk, nebe war aruhuk halug oho mondabi fano welaruhuk ambeg hiyag nuruhu. 22 Kinangma tuma noluk welaruhuk halug anggen yihik feruk lit wereg laruhukon war aruhuk ane faher oho noluk welaruhuk ane faher oho nungge fahet fano pemin, an napeleg. 23 War aruhukteg Kristus min welaruhukon fahet nindi peruk lahi. Ari fano anggolo famen hit henesehet teg lahepma hit fahet kinangma tuma noluk welaruhuk. Fumag fil lahuk ano fumag fil lahuk ano nindi nonghong uruk. 25 Ari roho noluk welaruhukon fahet tem toho nindimu noluk toho welahi. Nindimu noluk toho welahiyon ariyen hit min mangno roho wereg lit let henebuhukmu hit obog toho Allah fam hinindi wenggel haruk lit henehiyeg anggolo roho welamuhup. 26 An hit henembeg waruhukmu an nubam turusa ane fahet hiren Yesus Kristus fam anggolo wel turuk lamuhup. 27 Ari regma Yesus Kristus awene fanowon ino hikit toho til noruk lamuhup. Henembeg waruhuk halug nilen kim hisahuk, waruhuk fug halug nisanggowen holeg laruhuk. Hinindi misig toho wereg lit wene fanowon fam hiren hinindi wenggel haruk lamuhuben hit henebe misig mangno roho wereg lit ari til noruk lamuhup. 28 Seliyon fahet henekol anggolo roho welamuhup fug. Henekol toho welamuhup fugmu it seliyonen te, "Nit mondabi apma amuhuk, it palimu amuhup," ulug onoluk aruhu. Allahn hinineyap heneptukmu palimu amuhup. 29 Hit fahet Allahn indi hisarisimu Yesus Kristus fam hinindimu wenggel haruk lit weregma hir oho At umalikisi aruma wereg ulug aben hunusuruk lamuhup. 30 Anggin ane anden waruk lahiyon ari hiren oho waruk lahep. Indam anggin ane warukmu niyaruk latikip angge ketiya hiren holtuk lahebon ari hiren oho senetuk lahep.

Filipi 2

1 Kristus unuk uruk lit hit-hit komo-komo atuk lahep. Kristus inowen Indi hisaruk lit weregma hinindi yuwag toho welahep. Allah hime fanowon fam mangno roho wereg lit hit-hit honori men hinindi roho welahep. 2 Ari roho welahepma anden iminon tu turuk lamuhupmu an nahiyeg anggolo haruk lit welaruhuk: Hinindi misig toho wereg lit hit-hit honori hinindi reg lit welamuhup. Henebe mangno roho wereg lit misig ane eneg tul peruk lamuhup. 3 Hiren mun angge man angge fahet og nisawag ulug henele hemet toho il noruk lamuhup fug. Hininggareg apmayap taruk lit honori fahet it palimu wereg peruk lamuhup. 4 Hininggareg hiniyabuk eneg wituk lamuhup fug, honori iniyabuk oho let toho wituk lamuhup. 5 Hiren oho Yesus Kristus inowen peruk ane hikit toho peruk lamuhup. 6 At ino Allah min ambi roho welatfag. Iraroho welatfag angge famen mondabi ari roho welaruhuk pibag fug. 7 Mondabi ambi roho welamuhuk puk fug angge Inggik kobog isibareg Ninggareg apmayap tamin ulug ap kinangmon atfag. Ap enemingmingangge hag atfareg it men ambi roho welatfag. 8 Inggareg apmayap taruk lit Allah ele holtuk lit weregman eneg ware feseruk lit e fam telfagma war atfag. 9 Ari fahet Allahn At ino mondabi leho fibareg Ineyap turuk lit Unuk suwap tibareg it winon ninine roho welahe perukon torap enepfag. 10 Ari tibagma poholma werehon kinangma werehon kinang apma werehon obog toho At suwon Apma welahe ulug At unuk uruk lit wel turuk lamuhup. 11 It obog toho arimanowen, "Nonowe suwon Yesus Kristus wereg," ulug fag toho uruk lit Allah wel turuk lamuhup. 12 Nori, anden hit nindi henesug lahiyon inowen tot imin. An weregma nele holtuk latikip hag toho ketiya hit men wereg elegma oho nele fano roho holtuk lamuhup. Allahn nit fanowap nenebuhu ano ulug hinindi anggin toho wereg lit til noruk lamuhup. 13 Allahn henesukun fanowap heneptuk lit hininggik ineyap heneptukmu Allahn fano peruk ane eneg turuk lamuhup. 14 Mun ane man ane turuk lit hinindimu ninirim puk fug angge hinindimu oho nonghong uk fug angge wereg lit til noruk lamuhup. 15 Henebe puhun toho wereg lit fano ane turuk lamuhup. Inindi hare reg lit un ane turuk inap sehelimu hit Allah umalikisi hinindi wirik toho wereg lit suhal umbagpag turuk hag toho it arimano unubam selehap turuk lit welamuhup. 16 Wene hit fanowap heneptukon ino hininggik ine roho senetuk lamuhup. Senetuk lamuhupmu Kristus waruhu sambil ino anden, "Wene fahet turuk lit lisag anggolo saplangge haruk latikik fug," ulug nele si ane uk fug angge wel ta reg laruhuk. 17 An nuwatukmu namep wilip alebon ino Allah fahet wam isag Utuk hag toho tele. Hiren oho Allah fam hinindi wenggeltuk lahebon ariyen henebe Allah og Utuk lahep. Ari roho teko lahu halug an men hit men nenehiyeg toho welamuhuk. 18 Ari roho wereg lit hir oho henehiyeg haruk lamuhupmu an oho nahiyeg toho welaruhuk. 19 Nonowe Yesus inowen an let naptukmu Timotius folo-folo henembeg monde fik waruhuk peruk lahi. Hit henembeg waruhureg nin suhuloho an nambeg waruhumu hit welahep ane fahet hiyag nuruhumu an nindi yuwag aruhu. 20 Anden wenggel haruk lahiyon hag toho ap tuma an men werehon misig oho eleg, we Timotius eneg wereg. We aren eneg hit fahet likiya hupmu anggolo wenggel haruk lit wereg. 21 Ap winon an men werehon arimano ininggarehen tohon fahet eneg wenggel haruk lit Yesus Kristus inowen tohon fahet wenggel haruk eleg. 22 Amlohowen ikni let turuk hag toho an wene hiyag isarukmu aren let naptuk latisi. Misihim pok am fug angge likiya hupmu ubabut fano roho let naptukmu hiren harikip. 23 An hele wat naptuson ino nubam tuhup ane seleg atuk halug at ino folo-folo henembeg monde fik waruhuk ulug nundaman peruk lahi. 24 Nonowe inowen an let nabuhumu ninggareg eke hit henembeg folo-folo waruhuk ulug nindi se roho wenggel haruk lahi. 25 Nenere Epafroditus ino hiren an let naptuk laruhu ulug nambeg monde fik waharikibon ino hit henembeg suhuloho waruhuwen anden monde fik waruhuk. An yabuk asengseng toho warukmu ar oho asukun fano roho let naptuk latisi. 26 At ouk waruk ulug hit honoluk atisi ane fahet at indi anggin toho wereg lit nin hit henembeg lahuk ulug indi wenggel haruk. 27 At ouk anggolo waruk lit war aruhu perusa angge famen Allahn indi harisireg fanowap tirisi. At fanowap turuk lit an eke indi siyag aruhu fug ulug Allahn indi niyarisi. 28 Ari fahet at ino hit henembeg waruhuwen folo-folo monde fik waruhuk. Monde fik waruhukmu at yet hahupteg hinindi se aruhumu an oho nindi se aruhu. 29 Niren Nonowe fam wenggel haruk lahe hag toho ar oho Nonowe fam wenggel haruk lit waha ulug hi ruhupteg hinibam hondoko kilabuhup. Ap ari hag toho wenggel harukon obog toho hinindi enesug lit hi eneptuk lamuhup. 30 Kristus awene fahet til norukmen ouk waruk lit war am hag teg latisi. Hiren an let nabukon famen at hit hunubalma atisireg an let naptuk lit an nahiyeg toho welaruhuk peruk latisi fug.

Filipi 3

1 Nori, we Nonowe fam wenggel haruk lit henehiyeg toho welamuhup ulug we ita hiyag hisihi. Atam haharoho emberikikon ino fahet nin yoho eke embemin. Ambi ane eneg hahatuk lahi ulug nirim puk fug angge hinindi anggar amag ulug nin eke tu emberuk lahi. 2 Olomene onolokon arimano fahet honoluk teg lit yet teg lamok. Un ane turuk lit si ane uruk inap enele holuk fug. Enembilahap paltuk lit ket-ker ane uruk inap onombolim la fug. 3 Enembilahap paltuk ane alem fahet tot hiyag hisamin: Nit Allah hime fanowon nunubam weregma nit At ubam uruk ninap welaheyon arimano nenembilahap paleg ninap welahe. Nit iren hag toho wenggeltuk lahe fug. Nit nenehap selmon fahet wenggel ha fug angge Yesus Kristus Nonowe wereg ulug wel turuk lahe. 4 An oho nahap selmon fahet wel ta reg lahi. Ap winonen enehap selmon fahet wenggel haruk halug anden oho ari roho wenggel hihi ha reg lahi. 5 An indag napfag sambilen hup likinenam atfagma nambilahap pal napfag. Nikni numba Ibrani inap yuhon welatfagma Israel nahun wereg lit nunggul unuk Benyamin nahun welahi. Musa wene holtuk latikikon ununggul unuk Farisi inap men wereg lit fano peruk latikik. 6 Yesus unuk uruk inap unusimin ulug likiya hupmu mug eneplug laruk latikik. Musa wene fano ulug holtuk lit Allah iline siyag ane tuk fug angge fano ane eneg turuk lahi peruk latikik. 7 Ari turuk latikik nahun famen Kristus noluk atisimu fano peruk latikikon fahet siyag peruk lahi. 8 Ihiyon ari eneg uruk lahi fug, mun ane man ane siyag peruk lahi. Yesus Kristus ino an Nowe wereg ulug noluk atisimu mun ane man ane siyag tehen At eneg fanowon wereg peruk lahi. Kristus ngi aruhukteg At men mangno roho welaruhuk ulug anden mun ane man ane turuk latikik ane ninggik kobog isarikikon filik turuk angge amben hag toho wereg peruk lahi. 9 Musa wene fam haharoho imbibag ane hikit toho turuk latikik angge famen Allahn ili og nabuk fug teg ane turuk latikik. Kristus fam nindi wenggel haruk laruhukmu at indi fano wenggel haruk ulug Allahn ili og nabuhu. Allah fam indi wenggel haruk inap arimano Aren ili og eneptuk. 10 Allahn Kristus olukap tibagma Ine roho Oluk werehon ino fahet nindi anggar amag peruk lahi. Kristus ubam alem angginon imbibahon ino hag toho an oho At men mangno roho weregma nubam turuk lamuhup. At ino ware fisibag hag toho an oho ambi roho nuwabuhup peruk lahi. 11 Ari roho wereg lit ap war atukon wereg ambehen an oho noluk aruhuk peruk lahi. 12 Aren og nuruhuwon fahet mondabi ngi atikik peruk lahi fug. Yesus Kristus inowen an sen naptisimu Aren og nuruhuwon an seneruhukteg ngi aruhuk ulug til noruk lahi. 13 Nori, an noluk atisimu mondabi senetikik peruk lahi fug. We misig eneg peruk lahiyon aru: Nambol fil werehon aru embeselug naluke fil werehon aru eneg ngi aruhuk ulug yami ruruk lahi. 14 Ap sa tam atmisi ulug pupu angge laruk inaben peruk hag toho Allahn onggo fanowon og nuruhuwon fahet sat toho laruk lahi. Allahn An men mondabi onoluk welamuhup ulug wol neneptisimu an oho Yesus Kristus fam nindi wenggel haruk lahi. 15 Nori, hit hinindi fano roho welahebon arimanowen ihi ane aru hag toho peruk lamuhup. Hiren alem eke hag eke hag hunundaman peruk lahep ane ari Allahn hinindi anggarap henebuhu. 16 Allahn nit og nisarisiyon ari likiya hupmu sat toho senetuk lamuhuk. 17 Nori, hir oho an welahi hag toho welamuhup. Anden turuk lahi hag toho ap winonen turukmu yer isahupteg hiren oho ari roho turuk lamuhup. 18 Indam angge nele irikikteg warikikteg ketiya oho uba yatuk lit hiyag hisaruk lahi. Ap anggolo arimano ininggareg ininggik fam turuk ane ariyen Yesus e fam telfahon ino men hili roho wereg. 19 Ininggarehen siyag ane tul perukon fahet eneg inindi pulmu werehen it arimano mondabi siyag amuhup. Ininggali hawon famen enewelwel tubat taruk lit kinangmon fahet eneg inindi wenggel haruk. 20 Nit ninibam yug toho welamuhuk ambeg poholma wereg. Nonowe Yesus Kristus ino poholman fobik fanowap nenebik oho wambik waruhu ulug mangno ruruk lahe. 21 Nit nenebe siyahon war amuhukon aruma An ninggareg fanowon hag toho welamag ulug Aren ninap nenebuhu. At inggik ineyon inowen mun ane man ane tuk hag teg lit obog toho Inggarehen seneg laruhu.

Filipi 4

1 Nori, nindi hisaruk lit pen hisa wale ulug nindi wenggel haruk lahi. Hit an naliliyangge hag toho welahepma hit fahet an nahiyeg haruk lahi. Nori, Nonowe fam hinindi wirik toho wenggel haruk lit welamuhup. 2 Euodia men Sintikhe menen Nonowe ubam hinindimu wenggel haruk lit hinindi misig toho welamuhup ulug komo heneptuk lahi. 3 Nare Sunsugos, hat hindi fano roho wenggel haruk lahenon aruwen hiyap piren aruma let eneptuk lit welaruhun ulug hubam uruk lahi. It piren itanowen wene fahet sat toho yami ruruk lit an oho let naptuk latusa. Hun Klemens ino men nonori winon men yabuk ambi roho turuk latukukon arimano An men mondabi nonoluk welamuhuk ulug ununuk Allahn haharoho foroho lit wereg. 4 Likiya hupmu Ninikni Allah fam wenggel haruk lit henehiyeg toho welamuhup. Uruk lahiyon aru nin eke pirenam imin: Henehiyeg toho welamuhup. 5 Hunubabut fano roho weregma ap winon obog toho arimanowen yet hisaruk lamuhup. Nonowe horogma waharuk. 6 Mun angge man angge fahet hinindi anggin toho wenggel haruk lit welamuhup fug. Henesehet teg halug Allah fam sembahyang uruk lit heng turuk lamuhup. Heng turuk lit Allah fam Ninikni uruk lamuhup. 7 Allah ninindi yuwahap neneptukon ino fahet nit ap kinangmonen ninindi anggat teg lahe uk fug teg. Ari uk fug teg angge famen Yesus Kristus fam hinindi wenggel haruk lit fano roho welamuhuben Aren fet henesug laruhu. 8 Nori, obog toho hiyag hisihireg atogma tot hiyag hisamin: Tem toho peruk ane men fano atuk ane men pikir ane tehe perukon men Allahn peruk ane tebehe perukon men aben fano tehesa perukon men henele fano-fano ane uruk lahebon men ihiyon aru obog toho fahet hinindimu wenggel haruk lamuhup. Allahn fano perukon eneg senetuk lamuhup. 9 Anden hiyag hisarikikmu senetikibon ari eneg turuk lamuhup. Anden urukmu holtikibon eneg hiyag isaruk lamuhup. Anden turukmu niyarikibon eneg turuk lamuhup. Ari turuk lamuhupmu Ninikni Allah ninindi yuwahap neneptukon inowen fet henesug laruhu. 10 Hiren atam an nubahet emberuk latikip hag toho ketiya oho hinindi fam emberuk lahepma Nonowe fahet emberuk ulug nahiyeg toho welahi. Atam hinindimuwen imbila peruk latikip angge famen umbuk fug teg latikip. 11 Uruk lahi ane aru suburu elegma uruk lahi fug. Suburu elegma oho weregma oho we fano eneg peruk lahi. 12 Suburu weregma na reg lahi, elegma hinik welam teg lahi. Suburu elegma oho weregma oho obok teg lir oho nalug oho obog toho ihi ane aru misig oho nubam atisi fuhon wereg eleg. 13 Kristus inowen nineyap naptukmu siyahon fanowon obog toho nubam atuk angge famen we welam teg lahi. 14 We welam teg lahi angge famen hat siyag toho welahen ulug tot emberikibon ari fano emberikip. 15 Hit Filipi hinap nori, wene hiyag isaruk ane ak teberikik sambilen hit o Makedonia hunumbahalug larikikmu hiren eneg an let naptuk lit og nereheg turuk lit ayeg waroho hilaruk latikip ane ari hit honoluk. 16 An o Tesalonika weregma hiren pirenam hinahanam an let naptikip. 17 Nin uang numbahakup ulug uruk lahi fug. Anggen fanowon yihik fuhup ane ariyen hit palimu amuhuben uruk lahi. 18 Hiren emberikibon ari Epafroditus inowen an og nirik waharisimu andog toho anggolo foroho lahi, nasehet eleg toho welahi. Hiren emberikibon ari Allah anggengge hag toho emberikipmu Ahiyeg harisireg amben fano peruk. 19 Hit henenggengge eleg angge welahepma Nikni Allah mun angge man angge forohowon inowen sebe roho og hisaruk laruhu. Og hisaruk laruhuwen hiren Yesus Kristus wel turuk lamuhup. 20 Ninikni Allah ap obohen wel turukmen eneg welamuhup. Amin. 21 Allah umalikisi Yesus Kristus fam wenggel harukon wal taneg nori ulug hi enebuhup. An nori an men tuma werehonen hit fahet nori ulug hi heneptuk. 22 Allah umalikisi obog tohowen hi heneptuk lit Kaisar ibam werehon oho hit fahet nori ulug hi heneptuk. 23 Nonowe Yesus Kristus inowen Indi henesug lit fet henesug laruhu ulug Allah fam sembahyang uruk lahi.

Kolose 1

1 Yesus Kristus inowen an Paulus nubam yonggo laruk laruhun ulug Allahn tam perisiyon hikit toho hiyag nitisimu nenere Timotius men mangno roho wereg lit suwesingga tu emberuk lahe. 2 Nonori, hit Kristus ubam tem toho wenggel haruk lit At fahet Nonowe peruk lit o Kolose welahebon hunubahet suwesingga tu emberuk lahe. Ninikni Allah ubabut fanowon inowen hinindi yuwahap heneptuk laruhu ulug sembahyang uruk lahe. 3 Niren hit hunubahet sembahyang uruk lit Nonowe Yesus Kristus Ikni Allah ubam hundig-hundig Ninikni uruk lahe. 4 Hit Yesus Kristus ubam wenggel haruk lit wene holtuk inap fahet hinindi enesug lahepma niren holtukukteg Allah fam Ninikni uruk lahe. 5 Fano angge Allahn andog toho poholma hit fahet foroho lit werehon ino wene fanowon tam hiyag hisarusama tem toho og nisahu perikip. 6 Wene fanowon ino o pumbuk kema-kema su atisireg anggen fanowon yihik ferisi. Wene ari henembeg waharisimu hiren holtikipteg Allahn tem toho Indi henesuhon fahet honoluk atisi. Honoluk atisi sambilen ak turuk lit wene ari hit sehelimuwen oho su atuk lit anggen fanowon yihik ferisi. 7 Nonowe Kristus inowen nit nenere ninindi reg laheyon Epafras ino hit wene hiyag hisawag ulug mingming tirisimu hiyag hisarisimu ihiyon ari obog toho hit honoluk atisi. 8 At inowen ir oho Allah hime fanowon Apma wereg lit it-it inindi roho wereg ulug nit nunubam hiyag nisa waharisi. 9 Hiyag nisa waharisimu holtukukteg likiya hupmu hit fahet nenepeleg am fug angge sembahyang uruk latukuk. Ninikni Allahn peruk ane fuki roho honoluk aruhumu mun ane man ane fahet hinindi anggar aruhuwen Ahime fanowon fam selehap tukag ulug niren Allah fam heng turuk lahe. 10 Hiren turuk lahep ane obog toho fahet Aren fano puhuwen At olohotma Umalikisi fanowon welamuhup. Allahn perukon fam wenggel haruk lamuhup ane ariyen fituk lit yabuk fano roho wiri feruk lit anggen fanowon yihik feruk lamuhup. 11 Mun ane man ane alem hunubam atukmu hinindi imbik wamburuk lit welamuhuben Allah ine fanowon inowen hinineyap heneptuk laruhu. 12 Allahn fano angge Umalikisi seleg tegma wereg inap og isahuk perisiyon ino hit faher oho fano og isahuk peruken henehiyeg toho wereg lit Ninikni ulug Allah wel turuk lamuhup. 13 Nit hik tegma wereg lit siyahon apma welatukukmu Aren windat neneptuk lit Amloho indiyon wereg ambeg seleg tegma hondoko nunumbaharisi. 14 Siyag ane niren turuk latukukon Aren ambolmayap tirisimu At min mangno roho wereg lit nit nininggik hele lolehon hag toho welahe. 15 Allah ino aben yet ha fug teg lit weregma Yesus ino pingganet hag toho wereg. At Kristus ino wandabon weregma mun angge man angge wal tibahon arimano ilabowon hag toho wereg. 16 At unuk palimu weregma mun angge man angge poholma werehon kinangma werehon men yet ha rehon yet ha fug tohon men At apma welamuhup ulug wal tibag. Lehoma ap suwon hur atuk ambeg men o pumbuk ap suwonen sen enesug ambeg men kinangma inine roho werehon aben yet harukon men yet ha fug tohon men arimano At ngi roho welaruhu ulug Kristus unuk fam wal tibag. 17 Mun angge man angge uwan wal tuk fugmu we At eneg tam welatfag. At weregma eneg mun angge man angge welam teg. 18 Allah wene holtuk inap Inggik Uyug weregma At unggul wereg. Alem te At wereg. Ap war atuk ambehen At wandabon Oluk atfareg mun angge man angge alem Aren seneg lit wereg. 19 Allahn alemet ondomiyet abir angge senehon arimano Kristus ubam atfag. 20 Kristus ubam atfagma mun angge man angge seli roho werehon arimano mangnowap enepfag. Teltuk ahen fam Kristus amep wilip atfahon inowen poholma werehon kinangma werehon obog toho mangnowap enepfag. 21 Allah henepelehen indam hiren oho siyag ane turuk latikibon ariyen Allah men hinindi fam seli roho welatikip. 22 Welatikip angge famen ketiya Kristus ebe kinangma war atfag ane ariyen Allah min mangno atikip. Mangno atikipmu hit fano wereg lit hunubam usanduk singon tag teg eleg angge welamuhupmu At alukema unduhuk hunubahaku. 23 Ari roho unduhuk hunubahakuwen mulilik la mulilik wam tuk fug angge pikit toho unduhuk lit At ubam wenggel haruk ane hinine roho senetuk lit wene hit fanowap henebuhuwon ino fahet ninirim puk fug angge welamuhup. An Paulus oho wene fanowon aru amingmingangge atikikteg hiyag hisarukmu hiren oho fano holtikip. Ap obog toho kinang atogman atogma werehon wene ari hiyag isarusa. 24 Hit fahet an siyahap naptukmu ketiya nahiyeg toho welahi, Kristus ebe siyahap turuk lit tot minggiroho emberuson ino ketiya an nubam atuk. An siyahap naptuk ane aru Kristus inggik uyug Allah umalikisi werehon unubahet nubam atuk. 25 Allahn an nubahet yabuk wibuk teg perisireg hiyag nutuk lit An nawene eke umbusuk fug angge ap hiyag isaruk laruhun ulug unduhuk nubaharisimu Allah umalikisi enemingmingangge atikik. 26 Nunumbasi indam welatfahon men ketiya welatuson men inil fam hiraho lit welatisi angge famen ketiya Awene holtuk inap fahet inamap tirisi. 27 Allahn inamap turuk lit atam hiraho latisiyon fano anggolowon ino ap o pumbuk obog toho fahet og isahuk perisi. Hir oho og hisahuk perisiyon ino Kristus hit sehelimu weregma Aren mondabi fanowap nenebuhu peruk lit mangno ruruk lamuhuk. 28 Yesus wene ino fahet hiyag isaruk lit ap obog toho enebe wal taneg komo eneptuk lit nit ninindi anggat teg lahe ulug ap obog toho milal eneptuk lahe. Kristus fahet inindi fano roho wereg lamuhup ulug ap obog toho enebe wal taneg fer enesug lit hiyag isaruk lahe. 29 Allahn ine og nitisiyon hikit toho ari fahet lisag toho yami ruruk lahi.

Kolose 2

1 Hit men ap o Laodikia werehon men it winon an nebe niyarusa fuhon men unubahet yabuk sat toho wituk lahiyon tu honoluk aruhu peruk lahi. 2 It arimano aru fahet onoluk amuhupteg inindi enehiyeg toho wereg lit it-it mangno roho wereg lit enebe misig toho wereg lamuhup. Allahn Kristus hirako foroho latfahon ino onoluk amuhupmu inindi seleg anggolo roho welamuhup. 3 Mun ane man ane alem onoluk atukmu fuki roho wenggel harukon ari Kristus fam fano angge hiraho lit weregma At famen eneg onoluk amuhup. 4 Anden alem tu uruk lahiyon ap winonen enele inilaheg toho uruk lit hinindi ninap henebuhup tohon ulug hiyag hisaruk lahi. 5 An nebe hit sehelimu welam fug teg angge famen nindimuwen hit min mangno roho welahiyon inowen Kristus ubam hinindi wirik toho wenggel haruk lit hunubabut fano roho weregma yet hisaruk lit nahiyeg toho welahi. 6 Hiren Yesus Kristus nit Nonowe ulug senetikibon ari famen At apma wereg lit Aren fanowon tu perukon hikit toho turuk lamuhup. 7 Kristus ino kinang ineyon weregma hit hunumanggen At ubam yaho feruk lamuhup. Hit henebe o hag toho At ubam wiroho welamuhupteg wene fanowon tam hiyag hisaruson hinine roho senetuk lit Allah Ninikni uruk lit wel turuk lamuhup. 8 Enele sibiling-sibiling ane uruk lit un ane hiyag hisahup tohon hinindimu honoluk toho wereg lit kahal enesug lamuhup. It indam welatfag inap arimanowen turuk latfahon hiyag isaruk lit Kristus fanowon inowen peruk ane senebuk fug angge kinang seneg lahe perukon arimano enepma wereg. 9 Allahn alemet ondomiyet abir angge senehon arimano Kristus ap kinangmon atfagma At ubam imbibag. 10 Ari hag toho hit hinindimu kolo reg latisi angge famen Kristus fam wirim atisi. Kinangma inine roho werehon aben yet harukon men yet ha fug tohon men arimano obog toho Aren eneg seneg lit wereg. 11 Ap enembilahap paleg inap hag toho hit welahep fug angge famen Kristus ubam wereg lit henembilahap paleg hinap hag toho welahep. Hiren tam siyag ane turuk latikibon nonggoloho henembol fil embeseruk lahepma Kristus unuk fam henembilahap palehon hag toho welahep. 12 Kristus kinangma salfahon ari hag toho hir oho ikma pilap heneptusa. Allah ineyon inowen ap war atuk ambehen Kristus olukap tibagma hir oho At ubam wenggel haruk latikipmu At min mangno roho honoluk atikip. 13 Indam hir oho siyag ane turuk lit henembilahap paleg eleg inap wereg lit warehon hag toho welatikip angge famen Allahn Kristus men mangno roho honolukap heneptisi. Honolukap heneptisimu niren hare ane turuk latukukon fahet undama ahe laharisiyon ino hondo rebeserisi. 14 Musa wene fam ari tuk fug ulug haharoho imbibag ane ariyen alem nunubam atfag. Alem nunubam atfagma niren paleg angge reg lit welatuk uwahon suwesingga fam haharoho werehon Aren ari elehap tibag. Paleg angge suwesingga fam haharoho werehon elehap tibahon ino Kristus men mangno roho e fam telfagma eleg atfag. 15 Kinangma inine werehon aben yet harukon men yet ha fug tohon arimano sehen it ininggikmu werehon taluk toho hilaruk lit aben fog eneptuk lit ininggaliyap enebukag ulug inamma in enepfag. Inine roho turuk latfahon arimano Kristus inowen apmayap enepfagma Allah unuk palimu atfag. 16 Ik suburu usa urukon men o usayap turuk sambil men pikalem keron inam atuk sambil men hup winaharuk lit sabit welahe urukon men alem ihiyon ari fahet umbusuhupmu unggum hunubam kuhu fug. 17 Fobik aruhu ane ari Kristus ebe weregma mun angge man angge ihiyon ari ahuhe hag toho wereg. 18 Onggo fanowon hit hininggikmu werehon ari ap winonen taluk henebuhup fug. It arimanowen ap onolohotman ininggareg apmayap taruk lit malaikat fahet ninikni uruk. Ninikni uruk inap arimanowen nei fulu roho waruk ninap uruk lit kinangmon fahet eneg wenggel haruk lit ininggareg suwap taruk. 19 It ari roho turuk inap arimano Kristus ebe min mangno roho wereg eleg. Ebe ino Unggul palimu weregma Inggik Uyug umanggenen ahandip tegma uwag ine roho wereg lit Allahn peruk ane hikit toho fituk lamuhup. 20 Kinang seneg lahe perukon arimanowen hit sen heneptusama Kristus men mangno roho war atuk lit ho roho embeserikip angge famen nin nungge fahet usa alem eke hag eke hag ap kinangmonen turuk hag toho turuk lahep? 21 Iren usa urukon te, "Tu senebuk fug, ari na fug, hininggik tum fam tung ha fug," uruk. 22 Iren uruk ane ari obog toho ap ininggikmu atukmu mondabi eleg aruhuwon fahet usa uruk lit ap kinangmonen wenggeltuk ane eneg turuk. 23 Mun ane man ane alem nonoluk ninap hag toho welahe peruk lit ininggareg enemuwen Yesus peruk elehon fam sembahyang milal taruk. Ininggarehen apmayap taruk lit siyahap taruk angge famen aben yet nisalug fano pukag ulug kinangmonen peruk ane siyag ane eneg turuk.

Kolose 3

1 Nori, hit Kristus ebe men mangno roho Allahn honolukap heneptisimu Kristus ino Allah inggik pikit fil heriyeg lit weregma At ubam alem yami ruruk lamuhup. 2 Palimu werehon eneg yami ruruk lit kinangma werehon wenggeluk fug. 3 Hit hinindi siyahon war atisimu hinindi fanowon mondabi honoluk welamuhubon Kristus men mangno roho Allahn hirako fet henesug lit wereg. 4 Nonoluk welamuhuk ane fet nenesuhon ino Kristus mondabi ebenam aruhu sambil hir oho At men mangno roho mondabi umbagpag turuk ambeg ebenam amuhup. 5 Ari fahet kinangmon hininggik hunuyug fam siyag ane turuk lahebon kong toho hik isaruk lamuhup. Pabi ane turukon men siyag-siyag ane hunubam het tehon men, tu hilila ari hilila peruk lit honolok ane turuk lahebon men henebuwap fahet wenggel harukon men obog toho arimano usane hag toho wereg. 6 Aben siyag ane turukon obog toho arimano fahet Allahn nirim peruk lit Olok haruk lit wereg. 7 Hiren oho indam siyahon apma wereg lit ari roho turuk latikip angge famen 8 ketiya mondabi hik usul peruk lamuhup. Hik isaruk lamuhubon te hinindimu inahan atuk lit per eneptukon men honolok ane turukon men ap enebug uruk lit henembilik fam ahum sipuk toho wiliptukon men mondabi umbusuhup. 9 Nori, hit-hit henele si uruk lamuhup fug. Sum miningon embeseruk hag toho miningon hunubam werehon embeseruk lit 10 sum keron suknuruk hag toho henebe keron fam welamuhup. Allah wal henepfahon inowen hit An pingganet hag toho welamuhup ulug hunubabut kerap heneptukmu pikir ane eneg wenggel haruk lit welamuhup. 11 Allahn kerap heneptuk lit weregma Yahudi inap Allah unuk onoluk inap men Yunani inap Allah unuk enepeleg inap men enembilahap palehon men paleg elehon men ap pohon men enepeleg inap men aben mingming eneptukmu enemingmingangge werehon men ap mingming eneptuk lit palimu unduhukon men alem aru apma it obog toho welam fug angge Kristus apma welamuhup. 12 Allahn An numaliki amuhup ulug mumal heneptisireg fanowap heneptisimu hit-hit hinindi roho wereg lit honori men let-ler atuk lamuhup. Hinindi apma teberuk lit hinindi wiyig toho wereg lit hunubam lombuk toho welamuhup. 13 Honori men hunubam lombuk toho wereg lamuhup. Honori eke fam honolok ane hunundaman peruk lit ahe laharuk halug elehap turuk lit henembol fil embeseruk lamuhup. Hiren siyag ane tirikibon Nonoweyen ambolma embeserisi hag toho hiren oho honoriyen siyag ane turukon henembolma embeseruk lamuhup. 14 Hunubam ihi ane ari obog toho welaruhu angge famen ap hinindi enesug lamuhup ane ari eneg palimu welaruhu. Palimu welaruhu ane ari famen henebe misig hag toho fano roho wereg lit hele pug tohon hag toho welamuhup. 15 Nonowe Kristus henebe mangnowap heneptuk lit hinindi yuwahap heneptisiyon inowen fet henesug laruhu. Ari roho henebe misig hag toho welamuhup ulug wol heneptisimu hiren Nonowe ulug At hi ruruk lamuhup. 16 Kristus wene fanowon hiyag nisarisiyon ino hit sehelimu weregma likiya hupmu wenggel haruk lit welamuhup. Hiren fuki roho hinindi wenggel haruk lit hit hininggareg komo-komo atuk lit honori hiyag isaruk lamuhup. Sini Mazmur uruk lit Allah wel turuk asini men weneman uruk asini men yunggultuk lit hinindimuwen Allah Ninikni uruk lit wel turuk lamuhup. 17 Mun angge man angge hiren turuk lahebon henembilik fam wilip atukon men hininggik fam turuk lahebon men ari Nonowe Yesus unuk fam turuk lamuhup. Hiren turuk lamuhubon ariyen At unuk fam Ninikni Allah wel turuk lamuhup. 18 Hit hiyap ap oho lahebon hunubam tot nele imin. Nonowe min mangno roho wereg inaben turuk hag toho henehunsi enele holtuk lamuhup. 19 Hit ap hiyap oho lahebon hunubam tot imin. Hunuhesi hinindi enesug lit honolok ane unubam tuk fug angge fano roho welamuhup. 20 Hit malik toron hunubam tot imin: Hiniknisi hinisingasiyen komo heneptuk ane fahet fano roho holtuk lamuhupmu Nonoweyen oho ahiyeg toho welaruhu. 21 Hit ap hunumalikisi ondoho lahebon hunubam tot imin: Hunumalikiyen enekolen inine eleg am nowen inindi siyahap enebuhup fug. 22 Hit ap enemingmingangge welahebon hunubam tot imin: Hiniknisi kinangma werehonen mun ane man ane fahet hiyag hisarukmu enele holtuk lamuhup. Hiniknisi onolohotman fano pukag ulug eneg ler eneptuk lamuhup fug. Allah fahet hinindi wirik toho wereg lit ler eneptuk lamuhup. 23 Mun angge man angge fahet turuk lahebon ari henesukun fano roho turuk lit ap fahet turuk lahe puk fug angge Ninikni Allah fahet turuk lahe peruk lamuhup. 24 Hinikniyen hit fahet onggo og hisahuk ulug fano angge wep toho emberisiyon ino og nisahu ulug honoluk toho welamuhup. Kristus ino Hinikni weregma hit At amingmingangge welahep. 25 Ninikni Allahn ap tu siyag tu fano ulug onorohole haluk fug angge weregma ap san siyag ane turuk halug inggareg ubam unggum hebeloho kuhu.

Kolose 4

1 Hit ap suwon henemingmingangge werehon fahet hunubam tot imin: Nenemingmingangge fam tuk teg ane eneg tul peruk lit fano ane turuk lamuhup. Fano ane turuk lit nir oho Ninikni suwon poholma wereg ulug honoluk toho welamuhup. 2 Hundig-hundig sembahyang uruk lit hinindimu honoluk toho wereg lit Allah fam Ninikni uruk lit wel turuk lamuhup. 3 Allahn inisanggo hur enebuhumu wene fano holuhuben Kristus fam Allahn hirako foroho ane fahet fag toho hiyag isaruk lamuhuken nit fahet sembahyang uruk lamuhup. Kristus fam Allahn hirako foroho ane fahet penjara kilap naptusa. 4 Fag toho hiyag isa rohon hikit toho hiyag isaruk laruhuken hiren an fahet sembahyang uruk lamuhup. 5 Ap selma werehon wene holtuk eleg inap iniline turuk lahep ane fuki roho wenggel halug turuk lamuhup. Tul peruk lahep ane tehep ha fug nowen li weregma ariya turuk lamuhup. 6 Henele al waroho ap unubam hiyag isaruk lamuhupmu saho unduk fano hag toho aben hit henele fano ulug holuhup. Aben hinog-og hisahubon fahet nangginoho hiyag isahuk ulug hinindi anggat toho wereg lit wenggel haruk lamuhup. 7 An wereg lit turuk lahi ane fahet nenere Tikhikus ninindi reg laheyon an let naptuk lit Allah amingmingangge wereg lit fano roho werehon ino hit henembeg waruhureg hiyag hisahu. 8 An welahi ane fahet ari roho wereg ulug hit fam hiyag hisaruk lit hinindi seyap henebuhuwen anden hit henembeg at monde fik waruhuk. 9 Hit Kolose hinap henesehelimuwon nenere indi fanowon Onesimus ninindi reg laheyon ino men ambiyeg mon enebik waruhuk. Mun ane man ane tuman inam atisi ane iren hiyag hisaruk lamuhup. 10 Aristarkhus an nim penjara werehon ino men Barnabas are Markus ino menen nori uruk lit hi heneptuk. Markus ino waruhu ane fahet anden tam hiyag hisarikikon ino henembeg waruhu halug nenere ulug hondohokup. 11 Yustus unuk eke Yesus inowen oho hi heneptuk. It hinahan nonori hinahan itano eneg ambilahap paleg inap wereg angge famen an let naptuk lit Allah wene hiyag isaruk. It itanowen an nindi yuwahap naptuk lit wereg. 12 Hun Epafras inowen oho hit fahet eke nori ulug hi heneptuk. At ino henere hit sehelimuwon Yesus Kristus amingmingangge wereg lit hit hinine roho welamag ulug hit fahet likiya hupmu sembahyang uruk lit wereg. Allahn peruk ane fahet hinindi anggat toho wereg lit fano ane turuk lamuhup ulug Allah fam heng turuk. 13 At inowen hit Kolose hinap men Laodikia inap men Hierapolis inap men fahet let heneptuk lit lisag toho turukmu haruk lahi. 14 Ap hihir eneptuk ahun Lukas nindi reg lahiyon inowen oho Demas inowen oho nori ulug hi heneptuk. 15 Nonori Laodikia werehon hi eneptuk lahe ane aru hiyag isahup. Nenerek Nimfa men Allah wene holtul ulug at ibam palu arik kurukon men arimano oho hi eneptuk lahe. 16 Suwesingga emberuk lahiyon aru hiren kim hahupteg honoluk aruhumu Laodikia inaben oho kim hawag ulug og isa lahup. Og isa lahupmu it fahet emberuk lahiyon oho hiren kim hahuben heng enebuhup. 17 Hun Arkhipus hiyag utuk lit yabuk Allahn hiyag hitisiyon ino fano roho wituk laruhunen yet teg lamok ulug komo haptisi ulug hiyag omok. 18 Hi heneptuk lahi ane aru an Paulus ninggareg ninggik fam hahatuk lahi. An hele wat naptusa ane fahet honoluk toho welamuhup. Allahn hit fahet Indi henesug lit fet henesug laruhuwen sembahyang uruk lahi.

1 Tesalonika 1

1 An Paulus men Silwanus men Timotius menen Allah umalikisi o Tesalonika welahebon fahet suwesingga aru emberuk lahe. Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus men mangno roho welahebon ari fahet hit hi heneptuk lahe. Allahn hit fahet Indi henesug lit hit hinindi yuwahap heneptuk laruhu ulug sembahyang uruk lahe. 2 Hit obog toho hunubahet Allah fam Ninikni ulug wel turuk lit likiya hupmu sembahyang uruk lahe. 3 Yesus fam hinindimu wenggel haruk lit mun ane man ane turuk lahebon oho henesukun fano roho turuk lit honori oho hinindi enesug lahep. Nonowe Yesus Kristus Ninikni Allah alukema wereg lit fanowap nenebuhu ulug hinindi yuwag toho wereg lit mangno ruruk lahepma niren hit fahet likiya hupmu wenggel haruk lahe. 4 Nori, Allahn hit Indi henesug lit hiyag heneptisireg mumal heneptisiyon ari nit nonoluk. 5 Wene fanowon tam hit hiyag hisaruk latukukon nenembilik fam eneg hiyag hisaruk latukuk fug. Allah hime fanowon inowen nit ninineyap neneptukmu tik-tem toho aruhu ane fahet hiyag hisaruk latukuk. Nit hit sehelimu wereg lit hit fahet turuk latukuk ane hit honoluk. 6 Hit nit nonombolim laruk lit Yesus ombolim oho laruk latikip. Aben hunubam angginon emberuk latusa angge famen Allah hime fanowon inowen henehiyehap heneptisimu wene fanowon holtuk latikip. 7 Ap obog toho Allah fam inindi wenggel harukon o Makedonia men o Akhaya men werehon unubahet hit wirimangge welatikip. 8 Hit famen wene fanowon wilip atisireg Makedonia kinangmon men Akhaya kinangmon men o pumbuk werehon eneg wene saho ririsi fug. O pumbuk obog toho hit Allah fam hinindimu wenggel haruk lahep ane onoluk atusama niren alem ari fahet nungge-nungge hiyag isa fug teg lahe. 9 It arimanowen hiren nit hondoko kilap neneptikip ane fahet ap obog toho hiyag isaruk. Usa ane turuk latikip ane embeselug Allah tem ane uruk lit mondabi Oluk werehon ino Apma waharikibon fahet eke enele uruk. 10 Ap war atukon wereg ambehen Allah amloho Yesus olukap tibahon ino poholman wambik waruhu ulug mangno ruruk lahebon fahet eke enele uruk. Allahn fobik Olok ane ap unubam umbuhumu At Yesus inowen nit windat nenebuhu.

1 Tesalonika 2

1 Nori, nit hit sehelimu waharukukteg saplangge hiyag hisarukuk fug peruk lahe ane ari hit honoluk. 2 Nit o Filipiyen hit henembeg wam fugmu nininggaliyap neneptuk lit nunusuruk latusa ane hit honoluk. Nunusuruk latusa angge famen Allahn let neneptukmu nenembong se roho wereg lit sat toho hit henembeg Allah wene fanowon hiyag hisa waharukuk. 3 Niren komo heneptukuk ane ari hinindi nonghong atuk ane fahet hiyag hisaruk latukuk fug. Ninindimu siyahon hiraho lit nenele si ane hiyag hisa waharukuk fug. 4 Allahn wene iren fano hiyag isa reg perisireg wene fanowon ino nit nunubam emberisi. Nit nunubam emberisimu uruk laheyon ari aben fano pukag ulug uruk lahe fug, Allahn fano pukag ulug hiyag isaruk lahe. Allah inggarehen eneg nit ninindi wal nisaruk. 5 Henenggengge og nisawag ulug ninindimu hirako wenggel ha fug angge wereg lit nenele ilaheg toho uruk lit hunuwali senetukuk fug. Ari fahet hit honoluk tegma Allah oho Oluk teg lit wereg. 6 Ap kinangmon hit men ap winon menen nit wel nenebukag perukuk fug. Kristusen mon neneptisi ulug wel nenebukag pila angge famen wel neneptuk ane yami rurukuk fug. 7 Hit sehelimu nunubabut fano roho wereg lit malik toron isingan walinggoho foroho hag toho fet henesug latukuk. 8 Fet henesug lit hit fahet ninindi anggolo henesug lit wene eneg hiyag husul fug perukukteg hit fahet ninindi roho wereg lit nininggareg nenebe oho og hisarukuk. 9 Nori, niren asengseng haruk lit sat toho turuk latukukon hit honoluk. Hit henesuburu eneg naruk lamuhuk fug ulug niren likiya hupmu nininggareg nininggik fam oho turuk lit Allah wene oho hiyag hisaruk latukuk. 10 Hit Kristus fam wenggel haruk hinap henesehelimu wereg lit siyag ane tuk fug angge fano roho pikir ane eneg turuk latukuk. Ari roho welatukuk ane hit honoluk tegma Allah oho Oluk teg lit wereg. 11 Malik toron ikniyen komo ruruk hag toho niren hit misig-misig wal taneg komo heneptuk lit hinindi wirikap heneptukuk ane hit honoluk. 12 Allahn An wereg ambeg fanoma welamuhup ulug wol heneptisiyon inowen perukon hikit toho hit fano welamuhup ulug nenele ine roho komo heneptuk latukuk. 13 Niren Allah wene hiyag hisarukukon holtikipteg ap kinangmon enewene hiyag nisaruk eleg, Allah wene hiyag nisaruk perikip. Hiren perikibon ari fano, ap kinangmon enewene hiyag hisarukuk fug, Allah wene tik-tem toho hiyag hisarukuk. Allah wene fanowon inowen hit hinindi selehap tirisimu likiya hupmu hit fahet Allah fam sembahyang uruk lit wel turuk lahe. 14 Nori, Yesus Kristus fam wenggel haruk inap Allah umalikisi o Yudea werehon arimano hit men ambi roho welahep. Yahudi inaben it unubam siyag ane turusa hag toho hir oho hinibam misihonen hunubam siyag ane turusa. 15 It Yahudi inaben Nonowe Yesus men atam wene hiyag isaruk latfag inap nabi men pinggi unusibareg ketiya nit nunusul ulug mug neneplug laruk. Ari turuk lit Allahn fano peruk ane hikit toho tuk fug angge ap obog toho fahet seliyon eneg peruk. 16 Allah unuk enepeleg inap fanowap eneptuk awene hiyag usul ulug turuk lahe angge famen Yahudi inaben hiren wene hiyag isalihip fug ulug ke paltuk. Ari turuk lit siyag ane palu ril laharukmu anggolo atuken Allah olok peruk aneyen mondabi hondo eneptisi. 17 Nori, nit hit hunumbahalug waharukukteg ninil famen hit yet hisa fug teg lit welahe angge famen ninindi famen nenebe misig mangno roho welahe. Hit henembeg wala ulug wenggel haruk lit tik-tem toho hit pen hisa wamul ulug turuk latukuk. 18 Nit hit henembeg wamul peruk lit an Paulus pirenam hinahanam watmin perikik angge famen Iblisen ke paltisimu wam fug teg latukuk. 19 Nori, hit fahet nenehiyeg toho wereg lit Ninikni Allahn fanowap nenebuhu peruk lahe. Nonowe Yesus Kristus waruhu sambil ino nit neneliliyangge hit eneg welahep. 20 Hit fahet eneg nenehiyeg toho wereg lit tem toho palimu welamuhuk peruk lahe.

1 Tesalonika 3

1 Hit welahep ane fahet tot holtukuk fureg ninindi welam fug ane neneptuken wenggel harukukteg an o Atena namu wereg lit 2 nenere Timotius enembeg lamihin ulug monde fik waharikik. At ino Allah let turuk lit nit men Kristus awene fanowon hiyag isaruk lahe. Alem siyahon hunubam atisimu hinindi elek-felek hisa nowen hit hinindi wirikap eneptuk lit Yesus fam wenggel haruk lamuhup ulug komo henebuhuwen Timotius monde fik waharikik. Alem siyahon nunubam atukon ari Allahn tam perisi ane roho nunubam atukon hit honoluk. 4 Nit hit henembeg waharukukteg ambiyeg wereg lit alem siyahon nunubam aruhu ulug niren tam hiyag hisarukuk. Tam hiyag hisarukuk ane ino ketiya teko laruk ulug honoluk atuk. 5 Hit Kristus fam nangginoho wenggel haruk ulug nindi welam fug ane naptuken Timotius ino monde fik waharikik. Siyahon wal nisaruk ahun inowen hinindi nin heneptukmu saplangge wene asengseng toho hiyag hisarukuk ano ulug nindi su atisi. 6 Nindi su atisi angge famen ketiya Timotius nit nenembeg waharisireg Kristus fam hinindi wenggel haruk ane men ap hinindi enesug lahep ane men fahet hiyag nisarisi. Nit fahet likiya hupmu fano peruk lit wenggel haruk lahepma niren hit henembeg lilareg welala peruk lahe hag toho hiren oho nenembeg walepma ambiyeg welala peruk lahep. 7 Nori, nit alem angginon siyahon nunubam atisimu weregman Timotius inowen it Kristus fam fano wenggel haruk ulug hiyag nisarisimu ninindi yuwag atisi. 8 Hit Nonowe alukema hinine roho unduhuk lahepma ketiya nir oho fano welahe. 9 Hit fahet Allah alukema nit nenehiyeg anggolo wereg lit hit fahet it fano wereg ulug Allah fam Ninikni ul peruk ane nungge ehe ha reg? 10 Allah fam likiya hupmu sembahyang uruk lit hit henembeg wamuhukteg Allah fam wenggel haruk ane seleg teg elehon selehap tuhuken nenele ine roho Allah fam heng turuk lahe. 11 Ninikni Allah men Nonowe Yesus menen hit henembeg wamuhukon fahet hiyag nisahupmu henembeg wamuhuk. 12 Nonowe Yesus inowen hit-hit hinindi roho welahep ane anggolowap turuk laruhu. Niren hit fahet ninindi henesug lahe hag toho hiren oho ap obog toho hinindi anggolo isaruk lamuhup. 13 Allahn hinindi wirikap heneptukmu Nonowe Yesus At umalikisi ngi roho werehon obog toho men wamuhup sambil hit Ninikni Allah alukema siyag ane tuk fug angge fano roho welamuhup.

1 Tesalonika 4

1 Nori, hit fano wereg lit turuk lamuhup ane fahet Allahn fano puhuwen niren tam hiyag hisarukmu holtikip. Ketiya fano roho welahep angge famen nin anggolo sebe roho yami ruruk lamuhuben nit Nonowe Yesus alukema wereg lit nenele ine roho komo heneptuk lahe. 2 Niren Nonowe Yesus unuk uruk lit hit fano roho welamuhup ulug komo heneptuk latukuk ane honoluk. 3 Allahn hit fahet peruk ane Numalikisi fano ane turuk lamuhup peruk lit werehen pabi ane til noruk lamuhup fug. 4 Hit wal tanehen hunuhesi wal taneg hilaruk lit Allahn fano puhuwen honorohole seleg toho it men henele fano roho uruk lit inindi fanowap eneptuk lamuhup. 5 Ap Allah unuk enepeleg inaben unuwali inahanen turuk hag toho hiren oho turuk lamuhup fug. 6 Honori unuhesi umung eneptuk lit henele si ane tihi fug ulug enele ying eneptuk lam fug. Ap san siyag ane turuk halug Ninikni Allahn alem angginon ubam umbuhu ulug tam hiyag hisarukuk hag toho ketiya oho hiyag hisaruk lahe. 7 Niren siyag ane turuk lamag ulug Allahn wol neneptisi fug, Allah olohotman fano ane turuk lamag ulug wol neneptisi. 8 Ap san ihi ane aru apmayap turuk halug ap kinangmon apmayap turuk eleg, Ninikni Allah ahime fanowon hunubam emberisiyon ino apmayap turuk. 9 Hit-hit hinindi roho welamuhup ulug Allah inggarehen milal heneptisimu anden alem ari fahet hahatmin fug. 10 Hiren honori Allah umalikisi o Makedonia kinang fam werehon obog toho ler eneptuk lit hinindi enesug ane noluk atisi. Noluk atisi angge famen hininggik ine roho seneg lit nin sebe roho anggolo turuk lamuhup ulug komo heneptuk lahe. 11 Henebe yuwag toho wereg lit ap winonen turuk ane pen isa fug angge hininggarehen tohon yami ruruk lamuhup. Niren tam komo heneptukuk hag toho hininggareg hininggik fam turuk lamuhup. 12 Hininggareg hininggik famen tuk fug angge ap winonen og nisalusa ulug onggot-onggor ane turuk lamuhup fugmu Allah wene enepeleg inaben yet hisahupteg hit fahet fano puhup. 13 Nori, ap tam war atuson unubam aruhu ane fahet hit henepeleg toho welamuhup ari ninirim. Ap winonen fobik fanowap nenebuhu ane enepelehen enehummu siyag atuk hag toho hir oho henehummu siyag amuhup tohon ulug tot hiyag husul. 14 Niren Yesus war atfareg Oluk atfag ane fahet wenggel haruk lahe. Ari hag toho Yesus fam wenggel haruk latusa inap war atuson arimano Allahn An men mangno roho welamuhuk ulug Yesus men palu enebuhuwon fahet tem toho wenggel haruk lahe. 15 Nonowe inggarehen hiyag nisarisi ane hiyag husulon te tu: Nonowe Yesus waruhu sambil it tam war atuson fobik amuhupmu nit nonoluk welamuhukon tam amuhuk fug. 16 Nonowe Yesus poholman wambik waruhu sambil ino komo eneptukon ele humon misig urukmu malaikat onowe suwon ekeyen oho ele urukmu Allah ambinggong eke kong turuk laruhu. Kong turuk laruhumu Kristus fam wenggel haruk latusa inap war atuson arimano tam onoluk amuhup. 17 Onoluk amuhupmu nit nonoluk wereg lit alindik toho welaheyon oho it men ambiyeg hina feneyen Nonowe men salkal ukag ulug Allahn lisoho og nenebuhu. Og nenebuhumu Nonowe men mondabi ambiyeg welamuhuk. 18 Ihi ane ari wenggel haruk lit hit-hit onggon-onggon atuk lamuhup.

1 Tesalonika 5

1 Nori, ihi ane ari nosambil teko lahu peruk lit hit honoluk toho welahepma haharoho umbuk fug teg lahi. 2 Nonowe waruhu sambil ino yoholiyangge waruk inap hikanggo laruk hag toho waruhu ulug tem toho honoluk. 3 Aben nunusuk fug angge yuwag toho welahe uruk angge famen it arimano enepelegma siyahon unubam aruhu. Hiyaben malik foroho lit apeleg toho wereg angge famen malik indag tik oho lit ouk ubam atuk hag toho it arimano siyahon unubam aruhumu seleg toho wilip amuhup fug. 4 Nori, hit hik tegma welahep fugmu At waruhu sambil ino yoholiyangge waruk inap waharuk hag toho hit hunubam aruhu fug. 5 Hit obog toho sakan tegma wereg lit seleg toho welahep. Nit hubanggo laruk lit hik teg ambeg hag toho welahe fug. 6 Ari roho welahe fureg ap winon nohoruk hag toho nit nohuk fug angge ninil wirik toho wereg lit yet teg lamuhuk. 7 Noho fahet wenggeltuk inap hubanggo nohoruk. Ik olokon nalug nenek turuk inap hubanggo nenek turuk. 8 Nit seleg tegma welaheyon ninil wirik toho wereg lit sing wan turuk latusa hag toho Allah fam wenggel haruk lit nonori ninindi enesug lamuhuk. Ununggul asum wan turuk latusa hag toho nit Allahn fanowap nenebuhu ulug Ubam tem toho wenggel haruk lamuhuk. 9 Allahn Nolok toho pet eneptuk lit siyahap enebuhuk ulug mumal neneptisi fug. Nonowe Yesus Kristus fam fanowap henebuhuk ulug mumal neneptisi. 10 Nit nonoluk welaheyon ano, war amuhukteg welamuhukon ano At men ambiyeg nonoluk fano welamuhuk ulug At nit fahet war atfag. 11 Nit fahet war atfagma hit-hit komo-komo atuk lit ketiya turuk lahep hag toho honori men let-ler atuk lamuhup. 12 Nori, hit sehelimu yabuk inine roho wituk lit Nonowe Yesus unuk fam hiniknisi roho wereg lit komo heneptukon arimano hi eneptuk lamuhup ulug heng heneptuk lahe. 13 Iren yabuk turuk ane fahet hinindi anggolo enesug lamuhup. Likiya hupmu hit-hit honori men hili roho welam fug angge mangno roho welamuhup. 14 Nori, niren hit hunubam tot komo henebulon tu: Tuk fug ane turuk inap komo eneptuk lamuhup, inindi piren toho wenggeltuk inap inindi misihap eneptuk lamuhup. Ap inine elehon inibil atuk lamuhup. Ap obog tohowen hunubam nungge-nungge tul puhup ane fahet hinindi hondo reberuk lamuhup. 15 Aben siyag ane hunubam turukmu hiren oho hebeloho ayeg wabul fug ulug hinindi wenggel haruk lamuhup. Hininggareg faher oho ap winon faher oho fanowon eneg yami ruruk lamuhup. 16 Likiya hupmu hinindimu henehiyeg toho wereg lit 17 sembahyang uruk lamuhup. 18 Mun angge man angge Allahn og nisaruk ulug Ninikni uruk lit wel turuk lamuhup. Ari uruk lit wel turuk lamuhupmu Allahn hit Yesus Kristus men mangno roho wereg lit fano welamuhup perisi ane hikit toho turuk lamuhup. 19 Allah hime fanowon il umbagpag turukon hondo rubusuk fug. 20 Fobik aruhu ane fahet hiyag hisaruk halug hiren apmayap tul peruk lamuhup fug. 21 Mun angge man angge siyahon ano fanowon ano ulug wal hahupteg fanowon eneg senetuk lamuhup. 22 Siyahon eke hag eke hag werehon henembol fil embeseruk lamuhup. 23 Allahn ap seliyon men mangnowap heneptuk Ahun inowen hit henebe abir angge hinindi men henehime fanowon men hunubam usanduk singon tag teg eleg angge weregma kul heneptuk laruhu. Kul heneptuk lit weregman eneg Nonowe Yesus Kristus ino waruhu. 24 At wol heneptisiyon inowen sali pisan tuk fug angge emberisiyon hikit toho tuhu. 25 Nori, nit fahet sembahyang uruk lamuhup. 26 Nonori obog toho hit nim werehon fahet nit nununuk uruk lit mako pug toho hi eneptuk lamuhup. 27 Nonori obog toho enelukeman suwesingga aru uruk lamuhuben Nonowe unuk fam nele ine roho heng heneptuk lahi. 28 Nonowe Yesus Kristus inowen Indi henesug laruhu ulug sembahyang uruk lahi.

2 Tesalonika 1

1 An Paulus men Silwanus men Timotius menen Allah umalikisi o Tesalonika welahebon fahet suwesingga aru emberuk lahe. Hit Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus men mangno roho welahepma niren hi heneptuk lahe. 2 Hit fahet Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen Inindi henesug lit hinindi yuwahap heneptuk lamuhuben niren sembahyang uruk lahe. 3 Nori, niren hit fahet likiya hupmu Allah fam Ninikni uruk lit wel tuk teg lahe. Hiren Yesus Kristus fam hinindimu wenggel haruk lahep ane anggolo atuk lit honori hinindi enesug lahep ane ine atuken niren Allah wel tuk teg lahe. 4 Allah umalikisi o pumbuk winon fam werehon enesehelimu wereg lit hiren fano ane turuk ulug wel heneptuk lahe. Alem siyahon hunubam atukmu aben hunusul ulug mug heneplug laruk angge famen hinindi yuwag toho wereg lit Yesus fam hinindi wenggel haruk lahepma niren wel heneptuk lahe. 5 Hiren ari roho turuk lahep ane ariyen Allahn alem pikit toho haltuk ane inam atisi. Ap obog toho Inikni aruhu ane fahet asengseng ane hunubam atukon ariyen hit fahet Allahn fano peruken Allah wereg ambeg ngi hinap welahep. 6 Allahn alem pikit toho haltuk lit aben hit siyahap heneptukon fahet ayeg waroho Aren oho it siyahap eneptuk. 7 Nonowe Yesus men Otsi malaikat men indok ambulpul turukon sehelimu lehoma wereg lit poholman inam amuhup sambil ino alem siyahon hit hunubam atuk ane ariyen Allahn kel taruk ambeg fanoma hiret niret hiyag nisahu. 8 Ari tuhu sambil ino Nonowe Yesus awene holtul fug ulug Allah enembol yig Utuk inap arimano ayeg waroho siyahap enebuhu. 9 Ari turuk inap arimano Nonowe Yesus lehoma Ine roho werehon Alukema wam fug angge weregma Allahn yatma hik isaruk lit alem unubam umbuhuwon ino unubam weregman eneg welamuhup. 10 Ari tuhu sambil ino Yesus waruhureg At umalikisi sehelimu weregma iren Unuk leho ferukmu Ubam wenggel haruk inap arimano At wel turuk lamuhup. Niren wene hiyag hisarukukmu holtikipteg hinindimu we tem toho wenggel haruk latikibon hiren oho At wel turuk lamuhup. 11 Nori, Allahn wol heneptisimu hiren Allahn mumal eneptuk inaben tuk hag teg ane turuk lamuhuben Allahn let henebuhu ulug niren sembahyang likiya hupmu hit hunubahet uruk lahe. Hiren fano ane tul peruk lahebon hikit toho tuk hag teg ulug Aren hinineyap heneptuk laruhu. Yesus fam hinindimu wenggel haruk lit mun ane man ane turuk lahebon fano aruhuwen Aren let heneptuk laruhu. 12 Ari roho turuk lit welamuhupteg Nonowe Yesus unuk hit sehelimuwen palimu aruhumu hir oho At alukema wereg lit palimu amuhup. Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen Inindi henesug lit werehen ari turuk lit palimu welamuhup.

2 Tesalonika 2

1 Nonowe Yesus Kristus waruhumu At men mangno roho palu amuhuk ane fahet hiyag husul ane tu holeg lamok. 2 Nonowe Yesus waruhu urusa sambil ino yoho sakan tehek uhupmu hinindi fir am fug angge nonghong uhup fug. Ari roho uhup inap arimanowen fulu ane tehema nonoluk aha uhup ano, Allah wene fanowon hiyag hisaruk lahe uhup ano, Paulusen suwesingga fam haharoho emberisiyon fam nonoluk atisi uhup ano, ari uhup ane fahet enele holuhup fug. 3 Ap enele eke hag eke hag urukmu hinindi nin aruhu rohon holuhup fug. Yesus waruhu sambil ino uwan sakan tuk fugmu ap anggolowen Kristus enembol yig Umuhup. Ap misig olok ane eneg turukon fahet mondabi siyag aruhuwon ino tam inam aruhu. 4 Aben usa urukon men ninikni Allah wereg urukon men at inowen an palimu welahi uruk laruhu. Allah men seli roho wereg lit Allah ibam hur arik kuhureg an ninggareg Allah welahi uruk lit palimuwap tahu. 5 An hit men ambiyeg wereg lit siyahon ino waruhu ulug hiyag hisarikik ane honoluk toho welahep fug? 6 Allahn siyahon ino inam aruhu pibag li inam aruhu ulug ketiya seneg angge misihen at seneg lit werehon ino hit honoluk atisi. 7 Ap siyahap eneptukon inowen hirako siyahap eneptukmu seneg angge inowen inggik ine roho ki rehen inam atuk eleg. Senehon ino inggik kobog isaruk halug 8 siyahon ino inam aruhumu yet hahup. Nonowe Yesus waruhu sambil ino Ambilik ahe fam pinggi ware feseruk lit mondabi elehap tuhu. 9 Siyahap eneptukon ino Iblisen ineyap turuken inam aruhureg fano ane eke hag eke hag turuk lit aben tuk fug teg ane turuk lit ele si ane enehangge emberuk laruhu. 10 Allahn siyag amuhup peruk inap arimano unubam at inowen enele ying eneptuk lit siyag-siyag ane turuk lamuhup ulug ele si eke hag eke hag uruk lit inindi ninap enebuhu. It arimano tem toho uruk awene inowen it fanowap enebuk angge famen enembol yig utuk lit inindi haruk elehen siyag amuhup. 11 Enele si hiyag isarukon fahet tem toho peruk lamuhuben Allahn siyahon ino inindi ninap enebukag ulug it sehelimu monde fuhu. 12 It arimano wene fanowon tem toho inindimu wenggel haruk eleg lit siyag ane fahet enehiyeg haruken it obog toho unubam alem siyahon umbuhu. 13 Nori, Nonowe Yesusen indi henesuhon welahepma Allahn wal tibag sambilen hit fanowap henebuhuk ulug mumal heneptisimu hit fahet Allah fam Ninikni uruk lahe. Allah hime fanowon hunubam emberisiyon inowen fanowap heneptisimu wene fanowon fahet hiren tem toho hinindimu wenggel haruk latikip. 14 Wene fanowon niren hiyag hisaruk latukukon ariyen Allahn wol heneptisi. Wol heneptisiyon inowen Nonowe Yesus Kristus lehoma werehon ino men mangno roho welamuhuben palimuwap henebuhu. 15 Ari fahet hit hinine roho unduhuk lit nenembilik fam hiyag hisarukuk ane men suwesingga haharoho emberukuk ane men hininggik ine roho seneg lamuhup. 16 Nonowe Yesus Kristus men Ninikni Allah menen hiren fano ane hininggik fam turuk lit henembilik fam hiyag isaruk lamuhuben Iren onggon heneptuk lit hinindi wirikap heneptuk lamuhup. Ninikni Allah inowen Indi nisaruk lit onggon angge mondabi eleg am fug tohon og nisarisi. Og nisarisireg Ninggareg nindiyen fanowap henebuhuk ulug hiyag nisarisimu niren At mangno ruruk lahe.

2 Tesalonika 3

1 Nori, nit fahet sembahyang uruk lit Allah wene su amag ulug hiren fano holtikip hag toho ap winonen oho holuhuben sembahyang uruk lamuhup. 2 Wene fahet ket-ker ane uruk lit siyag ane turuk inaben nenele ying neneptuken Allahn windat nenebukag ulug sembahyang uruk lamuhup. Ap obog tohowen Allah fam inindimu wenggel haruk eleg angge famen 3 Nonowe ino Indi wirik toho wereg lit hit hinindi ineyap heneptuk lit siyahon alukeman hit windat henebuhu. 4 Nonowe fam ninindimu wenggel haruk lit hit komo heneptuk laheyon hikit toho turuk lahep hag toho fobik oho ari hiren turuk lamuhup peruk lahe. 5 Ninikni Allah hinindi reg lit Nonowe Yesus indi imbik wamburuk latisi hag toho hir oho hinindi imbik wamburuk lit welamuhup ulug Ninikni Allahn hinindi anggarap henebuhu. 6 Nori, ap sa henere wereg angge famen ambingga roho wereg lit niren hiyag hisarukukon hikit toho turuk eleg halug at horogma welamuhup fug. Ari ulug Nonowe Yesus Kristus unuk fam komo heneptuk lahe. 7 Nit hit sehelimu wirimangge welatukukmu nonombolim la hag tohon ari hit honoluk. Hit men wereg lit ambingga roho welatukuk fug. 8 Henenggengge saplangge narukuk fug. Ap ininggikmu werehon eneg naruk lit hunubam angginap tul fug ulug likiya hupmu asengseng toho nininggik fam yami ruruk latukuk. 9 Henenggengge hila fug teg lahe perukuk fug. Niren tul ane ari hiren yet nisahupteg hiren oho ari roho turuk lamuhup ulug wirimangge emberukuk. 10 Nit hit sehelimu wereg lit alem aru fahet hit komo heneptukuk: Ap misihen yabuk ninggik fam wit taruk ane nirim peruk ahun ino suburu nahu fug. 11 Ap winon hit sehelimu ambingga roho wereg urukmu holtukukon ari fahet komo heneptuk lahe. It arimano yabuk wit ta fug angge alem elehon fahet ket-ker ane til noruk lit wereg. 12 Ap ari hag toho werehon arimano iniyabuk yuwag toho wit tahupteg enesuburu ininggarehen tohon naruk lamuhup ulug Nonowe Yesus Kristus unuk fam onolukap eneptuk lit komo eneptuk lahe. 13 Nori, hit henesukun siyag am fug angge fano ane eneg turuk lamuhup. 14 Suwesingga aru fam haharoho embeheyon ap misihen hol haruk eleg halug at inggali amag ulug ubam enehangge tag tuhupteg at men hininggik ahandip toho welamuhup fug. 15 Ap ino seliyon wereg peruk lamuhup fug, nenere amag ulug komo ruruk lamuhup. 16 Ninikni Allah ap mangnowap eneptuk Ahun inowen likiya hupmu alem eke hag eke hag hunubam atukmu hinindi yuwahap heneptuk lit mangnowap heneptuk laruhu. Ninikniyen hit fet henesug laruhu ulug sembahyang uruk lahe. 17 An Paulusen hi heneptuk lahi ane aru ninggareg ninggik fam hahatuk lahi. Suwesingga obog toho emberuk lahiyon arimano fahet enehangge tu emberuk lahi. 18 Nonowe Yesus Kristus inowen Indi henesug laruhu ulug sembahyang uruk lahi.

1 Timotius 1

1 Yesus Kristus inowen yonggo laruk laruhun ulug an Paulus nubam hiyag nitisiyon inowen suwesingga aru haharoho emberuk lahi. Hat an namloho Timotius haret andet Yesus Kristus fahet ambi roho wenggel haruk laheyon ariyen namloho yuhon hag teg lahenma hubam suwesingga aru emberuk lahi. Ninikni Allah windat neneptisiyon ino men Yesus Kristus nonolukap nenebuhu ulug tem toho peruk laheyon ino menen an mon naptusa. Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus ino menen hat fahet Inindi hasug lit hat hindi yuwahap haptuk lamuhup ulug hat fahet sembahyang uruk lahi. 3 An o Makedonia kinangma lik oho lit hat o Efesus wereg lit ap o ino werehon arimano amu-amu ane ap fam hiyag isa fug ulug komo eneptuk lit welaruhun ulug hiyag hitikik. 4 It arimano sibiling-sibiling ane uruk lit iniknisi unumbusagsi welatfag ane fahet eneg enele si-sahal ane saplangge uruk lit siyahon eneg wenggel harukmu Allahn teko lahu peruk ane su aruhu fug. Aren hiyag isarukmu wenggel haruk inap eneg onoluk amuhup. 5 Ap arimano inindi fano wenggel haruk lit inindi piren toho wenggel ha fug angge enele si hiyag isa fug angge Allah fam tem toho peruk lit ap inindi enesug lit welamuhup ulug komo eneptuk laruhun. 6 Ap arimanowen ke fanowon embeselug ke hareyon laruk lit sibiling-sibiling ane ari saplangge uruk. 7 It arimanowen wene hiyag isaruk ninap nununuk guru welahe peruk angge famen hiyag usul ulug peruk ane ininggareg unundama enepeleg anggeyen alem onoluk inap hag toho hiyag isaruk. 8 Musa wene fam haharoho imbibahon hikit toho aben turuk lamuhup halug Musa wene fahet fano peruk lamuhup. 9 Wene ari fano ane eneg turuk inap fahet haharoho imbibag fug, niren te wene fam seli roho wereg inap fahet eneg imbibag peruk lahe. Wene fam seli roho wereg inaben turuk ane fahet tuma hiyag hisamin: Sokowa feseruk lit Allah unuk enepeleg inap men, siyag ane turuk inap men, Allah fam wenggel haruk eleg lit kinangmon fahet eneg wenggel haruk inap men, iniknisi inisingasi unusuruk inap men, ap winon pinggi unusuruk inap men, 10 yaying turuk inap men, ap eneg yarog atuk inap men, ap uwan wat taruk inap men, enele si uruk inap men, tuhuk fug uruk angge famen apmane laruk inap men, Allah wene fam tuk hahon wereg angge famen turuk eleg inap fahet ihi. 11 It arimano wene fam seli roho werehon wene fanowon holukag ulug Allah palimu werehon inowen fano roho hiyag isa lahun ulug an nubam emberisi. 12 Nonowe Yesus Kristus inowen an fahet indi wirik teg peruk lit nineyap naptisireg yabuk aru hiyag nitisimu anden At wel turuk lahi. 13 An atam welatikik ane Allah wene apmaya feseruk lit Yesus otsi ininggaliyap eneptuk lit unusimin ulug mug eneplug laruk latikik. Nundama het-pet toho peruk lit it men seli roho welatukuk. Ari roho turuk lit welatikik angge famen Ubam wenggel harukon napeleg tegma yet niyarisireg Indi niyarisi. 14 Yesus Kristus Nonowe suwon inowen Indi anggolo niyarisireg Aren Apma numbaharisimu anden At ubam tem toho wenggel haruk lit ap winon nindi enesug lahi. 15 Wene haharehon iminon tu tem toho fanowon ap obog tohowen holukag ulug uruk lahi, "Kristus Yesus inowen ap siyag ane turuk latfahon fanowap enebuhuk ulug kinangma wambik watfag." Ap winonen oho siyag ane turuk latusa angge famen anden eneg siyag ane anggolo tirikik. 16 Siyag ane anggolo tirikik ane fahet Yesus Kristus indi niyarisireg Aren siyag ane turuk inap Indi isaruk ane inama ferisi. Inama feruk lit ap siyahon an hahon Ubam wenggel haruk halug mondabi fanowon onoluk welamuhubon og isahuk ulug an wirimangge numbaharisi. 17 Ninikni suwon ino welatfahon men welamuhubon men seneg lit werehon ino Allah mondabi oluk welaruhuwon ino At misig werehon aben yet ha fuhon ino eneg hi ruruk lit likiya hupmu wel turuk lamuhup. Amin. 18 Timotius, namloho, in haptusa sambil wene uruk inaben hiyag hutuson hikit toho yabuk aru turuk laruhun ulug hiyag hutuk lahi. Wene hiyag hutuson ariyen hat hineyap haptisimu wene aru seneg lit fano ane ap unubam turuk lit lisag toho yami ruruk laruhun. 19 Yami ruruk lit Allah fahet we tem peruk lit hindi se roho wereg lit yami ruruk laruhun. Ap piren hinahan Allah fam ninindi fano roho peruk ane ninirim urusama it inindimu wenggel harukon kubag halog toho lin uruk hag toho wereg. 20 Ihiyon ari Himeneus men Aleksander men itanowen Allah inggaliyap turuk latusa ane umbusuhup ulug Iblisen unusuruk laruhuwen Iblis weregma hik isarikik.

1 Timotius 2

1 Atam hiyag hisaruk lahiyon Allah ubam henele uruk lit heng taruk lamuhupteg ap obog toho fahet sembahyang uruk lit Allahn og nisarukon fahet hi ruruk lamuhup. 2 Ap obog toho fahet sembahyang uruk lit nit welamuhuk ane fahet yuwag toho fano roho Allah fam wenggel haruk lit nonori men mangno roho welamuhuken pemerintah men ap suwon men fahet sembahyang uruk lamuhup. 3 Ihiyon ari eneg Allah windat neneptisiyon inowen fano peruk lit Ahiyeg haruk. 4 Ap obog toho Yesusen fanowap enebuhumu pikir ane onoluk aruhu ulug Allahn fano peruk lit wereg. 5 Allah we misig weregma ap men Allah men mangnowap eneptukon we misig eneg Kristus Yesus ap kinangmon atfahon ino At eneg wereg. 6 Ap obog toho ininggik hele warehon lol amuhup ulug Inggareg ayeg waroho og isibag. Ihiyon ari atam sali watfahon ino hikit toho inam atisi. 7 Wene inam atisiyon aru yonggo laruk laruhun ulug Allahn an unduhuk nubaharisiyon inowen tem toho uruk lahi, nele si uruk lahi fug. Yahudi inap fuhon o pumbuk yatma werehon arimano Allah fam nindi pikit toho wenggel haruk lit hiyag isaruk lahi. 8 O kema-kema aben sembahyang uk oho lit ininggik fanowon unug haruk lit unundama ahe lahuk fug angge onori men hili roho welam fug angge sembahyang uruk lamuhup. 9 Hiyaben wenema kul ulug sum se roho wan tuk hahon eneg wan turuk lamuhup. Honorukmu fano-fano angge kilabuk fug angge umbagpag turuk angge wan tuk fug angge sum onggo anggolo fam warukon wan tahup fug. 10 Sum wan turuk hag toho inindi fanowon eneg wenggel harukon Allah wene holtuk hiyap ariyen wan tuk tehon wan turuk lamuhup. 11 Wene hiyag isarikim hiyap eneplohok eleg angge apma wereg lit hiyag isarukon holtuk lamuhup. 12 Hiyap enele hemet toho wene hiyag isarukon arimanowen ap hiyag isahup fug. Ininggareg enewelwel tubat taruk lit nenehunsi nit nenepma wereg puk fug angge enele eleg angge welamuhup. 13 Allahn ap wal tibag sambil Adam tam wal tibareg Hawa fobik wal tibag. 14 Hun Adamen Iblis ele holfag fug, he Hawan eneg ele holfareg siyag ane tibag. 15 Siyag ane tibag angge famen hiyaben malik indag eneptuk lit Allah fam wenggel haruk lit ap inindi isaruk lit fano ane turuk halug tuk teg ane eneg turukmu Allahn fanowap enebuhu.

1 Timotius 3

1 "Ap sa Allah umalikisi ikni roho fer enesug laruhuk peruk lit wereg ahun inowen yabuk fano anggolowon seneruhuk peruk laruhu," ulug aben uruk ane ari tem toho uruk. 2 Ap Allah umalikisi ikni roho fer enesug lit welaruhuwon ino re at fahet abug uruk elehon, uhe misig werehon, indi imbik wamburukon, fuki roho wenggel harukon, indi wirik toho werehon, ap pohon unubam fano ane turukon, ele seleg toho urukon eneg welam teg. 3 Ap inowen ik olokon nalug turuk hag toho turuk laruhu fug, olok ane puk fug angge indi wiyig toho werehon, ap hili roho werehon mangno atukon, uang fahet nikni peruk elehon eneg welam teg. 4 Ap ino uhe malik men fano werehon umalikisi enesukun fano roho turuk lit nele holtuk lamuhup ulug komo eneptukon inowen Allah umalikisi sen enesug laruhu. 5 Ap ino uhe umalik komo eleg angge wereg halug Allah umalikisi nangginoho fer enesug lam teg? 6 Ap ket eneg wene holtukon Allah umalikisi fer enesug lit halug awelwel tarukmu Iblisen siyahap tuhu rohon Allah umalikisi ikni roho welaruhu fug. 7 Wene holtuk eleg inaben ap ino fahet holuhupteg fano puhup. Fano puk fug angge abug uhupmu Iblisen yebangge reg ambeg luhur aruhu rohon. 8 Uang Allah fahet emberukon arimano foroho inap fahet tu imin: Inindi wirik toho werehon, enembilik piren toho uruk elehon, ik olokon nalug turuk inap hag toho turuk elehon, mun angge man angge fahet enesehet teg elehon eneg in amuhup. 9 Allah wene fag toho hiyag isarisiyon it arimanowen inindimu fano roho foroho lamuhup. 10 In enebuhup inap arimano unubabut tam yer isalug aben fano peruk halug unduhuk feseruk lamuhup. 11 Unuhesi oho inindi wirik toho wereg lit sibiling-sibiling ane uk fug angge inindi imbik wamburuk lit fano werehen iren turuk ane fahet aben fano peruk lamuhup. 12 Uang Allah fahet emberukon foroho inap arimano uhe misig og talug lit uhe umalikisi men fano roho wereg lamuhup. 13 Uang Allah fahet emberukon arimano indi wirik toho foroho lit weregma aben yet hahupteg fano puhupmu at inowen Kristus fam tem toho peruk lahi ulug ele ine roho ap hiyag isaruk laruhu. 14 Folo-folo hambeg pen hiya waruhuk angge famen ihiyon obog toho aru suwesingga fam tam emberuk lahi. 15 Amusun toho welatug waruhuk halug suwesingga imbihiyon ari fam Allah ibam nangginoho foroho lamuhup ulug holuk toho welaruhun. Allah ibam uruk lahiyon ari Allah oluk werehon ino helep ubule hag toho o uwag hag toho weregma umalikisi at apma fano welamuhup. 16 Wene nit uruk laheyon Allahn map toho foroho latfahon ketiya fag toho hiyag nisarisi ane aru uruk lahe: At ino ap kinangmon atfareg inam atfagma Allah hime fanowon fam fanowap tibag. Malaikat iniline oho ebenam atfagma o pumbuk Allah unuk enepeleg ambeg oho At fahet hiyag isaruk lit ap kinangmonen At fahet tem toho perusama At wel tuhup ulug Allahn fanoma unduhuk fibag.

1 Timotius 4

1 Allah hime fanowon inowen Ele ine roho hiyag nisaruk lit: Nin fobik welamuhupteg ap eke wene fanowon embeselug setanen hiyag isaruk ane holuhupteg funggalem un ke laruk lamuhup. 2 Setan arimano ap enele sibiling-sibiling ane uruk inap enenggelem toho wereg lit inindimu enehangge reg lit ap fanowon inindimu nina feseruk. 3 Mun angge man angge Allahn eneg wal tibag angge famen iren hiyap wa fug uruk lit naruk angge winon na fug ulug komo eneptuk. Komo eneptuk angge famen Allah fam tem toho wenggel haruk lit wene fanowon onoluk inaben naruk angge Allah fam sembahyang ulug naruk lamuhup ulug Allahn wal tibag. 4 Allahn og nisarisi ulug Ubam sembahyang uruk lit mun angge man angge Allahn wal tibahon fanowon eneg werehen misig oho siyag ulug umbusuk fug teg puhup. 5 Mun angge man angge Aren og nisarukon arimano sembahyang urukmu Allahn saliyohap nisaruk. 6 Anden ihiyon obog toho aru iren wenggel haruk lamuhuben nonori komo eneptuk laruhunmu Yesus Kristus amingmingangge fanowon hag toho welaruhun. Ari roho wereg lit Allah ubam wenggel haruk lahen ane alem men wene pikit toho hiyag hutukmu haren tem toho perikinon men seneg laruhun. 7 Ap kinangmonen uruk asuwit siyahon ari holuk fug. Allah ubam wenggeltuk ane hinggarehen milal taruk laruhun. 8 "Hininggarehen peruk ane fam milaltukon ari saplangge turuk lahep. Allah fam wenggeltuk ane milal tarukon ariyen fano welam teg. Allah fam wenggel harukon arimano onoluk wereg li oho war amuhupteg welamuhup li oho Allahn fanowap enebuhuk ulug sali imbibag." 9 Aben enele urukon ari tem toho urukmu ap anggolowen holukag. 10 Niren ari hiyahakukon fahet asengseng toho yami ruruk lahe. Allah oluk werehon inowen ap obog toho windar eneptuk lit atamtam At ubam wenggel harukon windar eneptisiyon inowen nit sen nenesug laruhu peruk lahe. 11 Obog toho ari hiyag isaruk lit komo eneptuk laruhun. 12 Komo eneptuk laruhunmu hat fahet malik toronen uruk ane hiyag nisaruk ulug pulup habuhup fug. Allah umalikisi werehon sehelimu hat wirimangge hag toho wereg lit hambilik fam hele uruk lit hinggik fam turuk lit hindi enesug lit Allah ubam hindimuwen wenggel haruk lit fano ane turuk lit weregma aben yet hiyahup. 13 An hat hambeg wam fugmu haren likiya hupmu hasukun fano roho wene Alkitab fam haharehon uruk lit weneman ap hiyag isaruk lit ikma wambuhubon milal eneptuk laruhun. 14 Hat unduhuk hubaharusa sambil nabi itanowen Allahn hat hubam tuhuk peruk ane hiyag hutusama penatua arimanowen ininggik hunggulmu emberukmu Allah hime fanowon inowen hineyap haptisi angge famen hasukun siyag toho tuk fug angge welaruhun fug. 15 Ihiyon obog toho ari hindimu holuk toho wenggel haruk lit it sehelimu fano welaruhunmu it arimanowen yet hiyahupteg hun ari undaman anggolo wenggel haruk ulug onoluk aruhu. 16 Haren hiyag isaruk lit hinggareg fahet sap teg lit hiyag isaruk laruhun. Obog toho ari hine roho senetuk laruhunon ariyen hinggareg fanowap taruk lit hele holtukon eke fanowap eneptuk laruhun.

1 Timotius 5

1 Haren ap sabalon unubam hele ine roho komo enebuk fug angge hele fano roho niknisi ulug unubam uruk laruhun. Ap kabiniyon unubam nori ulug komo eneptuk laruhun. 2 Hiyap sabalon unubam nisingasi ulug hiyap tuhumon unubam notsi peruk lit hundama siyag ane wenggel ha fug angge komo eneptuk laruhun. 3 Hiyap yuwohon we tem toho yuwog toho werehon hindi enesug lit ler eneptuk laruhun. 4 Hiyap yuwohon misig umalikisi ambiyangasi itanowen let tuk fug angge wereg halug it arimano komo eneptuk lit hiniknisi hinisingasi hinibam werehon arimanowen hit totma kul heneptuk latfag hag toho hiren oho ler eneptuk lamuhup ulug komo eneptuk laruhun. Ari roho turukmu Allahn fano peruk. 5 Hiyap yuwohon we tem toho yuwog toho wereg lit amu eneg werehon inowen likiya hupmu Allah fam wenggel haruk lit sembahyang uruk lit wereg. 6 Hiyap yuwohon ekeyen ahiyeg haruk ane eneg yami ruruk halug at ino oluk wereg angge famen warehon hag toho wereg. 7 Hiyap yuwohon fano roho welamag tohon ihiyon ari fam komo eneptuk laruhun. 8 Ap misihen uhe malik men ibam werehon arimano men fano fer enesug lam fug angge wereg halug at ino wene fam ambol yig utuk ahun hag toho wereg. Wene holtuk eleg inap tot fano weregma at ino mondabi siyag aruhu. 9 Hiren hiyap yuwohon ununuk suwesingga fam haharoho umbuhubon arimanowen Allah umalikisi ler eneptuk lamuhup. Ununuk umbuhunon arimano indag tibag sali mo ilig am wirig am turukmu teng piren nubam hilag tehon (umur enam puluh tahun) eneg ununuk emberuk laruhun. We misihim ap og enesug latfareg lin enepfahon, 10 unubabut fano ane tirikim yer isaruson, unumalikisi fano roho kul eneptuson, pohon ler eneptukon, Allah umalikisi unuyug umag eneptukon, siyag toho werehon ler eneptukon, eke hag eke hag fano ane turuk latuson eneg ununuk haharoho umbuhun. 11 Hiyap yuwohon famen tuhum weregma ununuk hahabuk fug. It arimanowen ap ahap fanowon ariyen og neneplep peruk ane ari fam Kristus embeseruk hag toho wereg. 12 Tam Kristus apma welahe angge re ap eke wahuk fug ulug fag toho urusa angge famen urusa ane ino enepeleg atuk lit ininggarehen siyahap taruk. 13 It arimanowen ap inibam keheg wilip aheg turuk lit nungge-nungge ki ha fug angge enele sibiling-sibiling ane il noruk lit ap winonen turuk ane enebug il laruk lit werehon arimanowen uk fug ane uruk. 14 Wene enepeleg inaben wene holtuk ninap nununuk siyahap tuhup tohon hiyap tuhumon yuwog werehon arimanowen ap hilahupteg unumaliki indag tahupteg inibam fano welamuhuben enehunsi hilawag. 15 Hiyap yuwohon enebe piren hinahan itanowen kebunggalem fanowon embeselug Iblis ele holtusa. 16 Ahun men uhe men hiyap yuwohon misig ambiyeg wereg lit fano let turuk lamuhup. Let turuk lit weregma Allah umalikisiyen suburu emberukon eke let tuk fug angge hiyap we tem toho yuwog werehon suburu emberukon arimano og isaruk lamuhup. 17 Penatua Allah umalikisi fano roho fer enesuhon itano hinindi enesug lit hi eneptuk lamuhup. Uruk lahiyon ari enesengseng toho ap wene hiyag isaruk lit ikma wamburuk ane fahet milal eneptukon fahet uruk lahi. 18 Musa wene fam haharoho emberuk lit, "Wam sapi misihen roti anggen uyuhen soptukmu anggen polog warukon tot namisi fug ulug ambilik hele fam arom toho pug tuk fug," ulug haharoho imbibag. Nin eke haharoho emberuk lit, "Ap ekeyen are yabuk wir utukon fahet onggo og utuk," ulug haharoho imbibag. 19 Aben penatua fam siyag ane tirikip ulug alem unubam emberuk halug ap pirenen hinahanen ninil fam harukuk uruk halug eneg tem toho puhun. 20 Iren siyag ane turuk halug it winonen oho enekol amag ulug ap obog toho enelukeman komo eneptuk laruhun. 21 Allah men Yesus Kristus men Otsi malaikat mumal eneptuson enelukeman iminon tu tem toho holeg lamok: Anden ihi ane roho holtuk lit ap onorohole kim enebuk fug angge inibil am fug angge pulmu unduhuk lit fuma filet fuma filet ambi roho komo enebuhun. 22 Ap eke wene hiyag isaruk laruhun ulug folo-folo hinggik unggulmu embelug unduhuk fuhun fug. Ap winonen siyag ane turuk halug har oho it men mangno aruhun fug. Ari roho turukon ariyen hebeloho hat hubam am nowen holuk toho welamok. 23 Hat hahum wanggo ruruk lit hebe hine eleg toho welahenma ik pikit eneg na fug angge anggur ahaluwe tot ik men mangno rebelug naruk laruhun. 24 Ap ekeyen siyag ane turukon unggum kong turuk ahun hiyag um fugmu atam inam aruhu. Ap ekeyen siyag ane turukon fobik eneg onoluk aruhu. 25 Ari hag toho aben fano ane turukmu ap obog toho onoluk aruhu. Onoluk aruhu fug halug mondabi hiraho lit welam fug teg.

1 Timotius 6

1 Ap sa ap enemingmingangge wereg lit iniknisi enepma werehon arimanowen Allah wene niren hiyag isaruk laheyon siyahap tuhup tohon iniknisi enele holtuk lit fano peruk lamuhup. 2 Iniknisiyen Allah fam wenggel haruk halug enemingmingangge arimanowen te Kristus apma ambi roho wereg lit niniknisi enele nungge fahet holtul peruk lamuhup fug. Iniknisiyen Allah fam wenggel harukmu Allahn indi enesug lit weregma enemingmingangge arimanowen oho enesukun fano anggolo roho ler eneptuk lamuhup. Obog toho aru hiyag isaruk lit komo eneptuk laruhun. 3 Ap misihen Nonowe Yesus Kristus inowen fano ane hiyag nisibahon hikit toho uk fug angge amu-amu ane uruk lit wene niren wenggel harukon hikit toho uruk eleg halug 4 ap ino mun ane man ane noluk nahun ulug awelwel taruk angge famen tem toho apeleg ahun hag toho wereg. Ap inowen ori men suwahal ul peruk lit alem yami rurukon ari ouk hag toho ubam atuk. Ouk hag toho ubam atukon ariyen ori fahet ahummu het toho wenggel harukon men ori fam hili roho werehon men ap unubam sibiling-sibiling ane urukon men ori fahet siyag peruk lit wereg. 5 Ari roho turuk inap itano inindi elehon hag toho wereg lit we tem toho puk fug angge wene hiyag isaruk laheyon fahet onggo anggolo og nisahupmu tung ninap hag toho welamuhuk peruk. 6 Wene hiyag isaruk lit nanggengge tot werehon an men wirim teg peruk ahun ino tem toho tung ahun hag toho welaruhu. 7 Kinang tu fam kik waharuk lit tor angge oho walug kik waharukuk fug angge wilip atuk lir oho tor angge oho hilalug wilip amuhuk fug. 8 Naruk angge men sum wan turuk angge tot wereg halug tiya nit fahet wirim teg puhuk. 9 Tung ninap welamuhuk perukon siyahonen wal isahumu yebangge elma luhur amuhup. Inindimuwen ilamna wereg angge fahet tu helele ari helele peruk ane ariyen ininggareg siyahap taruk lit mako wamburuk hag toho welamuhup. 10 Aben uang ninindi pulmu wereg perukon ariyen siyag-siyag ane ap inindimu alem yatuk. Ap winonen te uang inindimu enesehet teg lit yami ruruk latusa ane ariyen Allah wene fanowon embeserusareg inindimu ouk hag toho atisimu it arimano enehummu siyag atisi. 11 Hat Allah apma welahenon obog toho ari hambolma hik isahun: Pikir ane eneg wenggel haruk lit Allah fahet tem toho peruk lit Awene mondabi seneg laruhun. Ap hindi enesug lit hindi imbik wamburuk lit yuwag toho welaruhun. Ari roho welaruhuk ulug yami ruruk laruhun. 12 Haren wene fano seneg lahenon aru siyahonen taluk habuk oho waharuk isalug hinggareg mondabi holuk welaruhunon ino hinggik ine roho seneg laruhun. Ari fahet Allahn wol haptisimu hat in haptusa sambil ino ap anggolo onolohotman Kristus apma welaruhuk irikin. 13 Allahn mun angge man angge werehap tibahon ino Unuk uruk lit, Yesus Kristus ino Pontius Pilatus alukeman Allahn mon Naptisi ulug fag toho ibahon ino Unuk uruk lit hat komo haptuk lahi. 14 Wene hiyag hisaruk lahiyon aru il misig siyaha fusuk fug angge fano roho forohoman Yesus Kristus ino inam aruhu. 15 Inam aruhu sambil ino o tu sambil ulug Ap misihen eneg uk hag teg lit werehon ino At suwon Indi fanowon misig eneg Oluk teg lit wereg. Ap kinangmonen suwon wereg urukon arimano palimu At wereg. Ap kinangmonen ninikni urukon arimano Inikni At wereg. 16 At misig ino war am fug angge seleg teg ambeg weregma ap kinangmon ekeyen pen ha fug teg. Ap kinangmon misihen oho At harisi fugmu ap winonen oho At yet ha fug teg. At mondabi Ine werehon wel turuk lamuhup. Amin. 17 Ap enenggengge anggolo kinangma forohowon komo eneptuk lit, "Palimu welahe ulug henewelwel tubat ta fug angge henenggengge eleg am tehon ari fahet anggolo wenggel haruk lamuhup fug. Wenggel haruk lamuhup fugmu Hinikni Allahn mun angge man angge og hisahuwen henehiyeg toho wereg lit At ubam eneg hinindi peruk lamuhup. 18 Iren ap unubam fano ane turuk lamuhup. It enenggengge anggolo werehon arimanowen enenggengge eleg inap ler eneptuk lamuhup. Undaman og usul puhupteg fibir eneptuk lamuhup. 19 We tem toho mondabi onoluk welamuhuben mun angge man angge fanowon eleg am fuhon andog toho foroho lamuhup," ulug komo eneptuk laruhun. 20 Timotius namloho, Allahn hinggikmu emberisiyon ari fuki roho foroho laruhun. Siyahon sabilik-sabilik ane urukon holuk fug angge hambol fil hik isahun. Mun ane man ane obog toho nonoluk teg lahe uruk lit suwahal uruk inap arimano iniraham in am fug. 21 Ap winon arimanowen wene fanowon holtusa angge famen nonoluk teg lahe urusa ane ino holtusareg un ke laruk latusa. Ninikni Allah indiyen fet henesug laruhuwen we ita hiyag hisihi.

2 Timotius 1

1 Hat Timotius namloho nindi hasug lahiyon ino hubahet an Paulusen suwesingga aru emberuk lahi. Allahn perisi ane hikit toho Yesus Kristus inowen yonggo laruk laruhun ulug an Paulus hiyag nitisi. Nonowe Yesus Kristus men mangno roho werehon mondabi onoluk welamag ulug Allahn sali emberisiyon inowen hiyag isaruk laruhun ulug mon naptisi. Ninikni Allah Nonowe Yesus Kristus menen hat fahet ilaheg ulug Inindi hasug lit hat hindi yuwahap haptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahi. 3 Niniknisi unumbusagsi Allah amingmingangge welatfag hag toho an oho Allah apma wereg lit siyag ane nindimu werehon hirahuk fug angge Allah fam Nikni uruk lit sembahyang uruk lahi. Sembahyang uruk lit hat fahet napeleg am fug angge unukohowet hubanggowet Allah wel turuk lahi. 4 Uba yatikin ane fahet nindimu wenggel haruk lit weregma walenma nahiyeg anggolo roho welale peruk lahi. 5 Haren Kristus fam wenggel haruk lit hindi wirik toho welahenon ari an noluk. Haren peruk lahenon ari hag toho himbiyanga Lois men hisinga Eunike men atam Kristus fam inindi wenggel haruk latusa hag toho haren oho ketiya tem ulug wenggel haruk lahen peruk lahi. 6 Anden ninggik hunggulmu emberikik sambil ino Allahn yabuk fano angge hinggikmu emberisi. Fano angge ino seneg lit hasukun fano roho til noruk laruhunen anden holukap haptuk lahi. 7 Allah hime fanowon og nisarisiyon ino ninindi nenekolap neneptukon fahet og nisarisi fug. Hit hinine roho unduhuk lit hininggareg hunubabut hale fat taruk lit honori hinindi enesug lamuhup ulug hime fanowon og nisarisi. 8 Nonowe Yesus fahet fag toho hiyag isaruk lit hinggali ha fug angge an ninggik hele waroho penjara kilap naptuson faher oho hinggali ha fug. Allahn hineyap haptukmu Awene fanowon fahet alem siyahon hubam emberuk halug hindi se roho senetuk laruhun. 9 Ninikni Allah An numalikisi amag ulug nit wol neneptisireg windat neneptisi. Niren fano ane turukukon fahet windat neneptisi fug, we Inggareg indiyen tam pibahon hikit toho Indi nenesug lit windat neneptisi. Pohol kinang uwan wal tuk fugmu Kristus it fahet war aruhu ulug Indi nisaruk ane ak tibibag. 10 Ak tibibahon ino ketiya Yesus Kristus windat nenepfag Ahun ino watfagma inam atfag. Wene fanowon ino fam war atuk ane Aren apmayap tibareg mondabi nonoluk welamuhuk ane Aren palimuwap tibag. 11 Wene aru hiyag isil laruk lit milal eneptuk laruhun ulug Allahn unduhuk nubaharisireg mon naptisi. 12 Mon naptisi ulug alem ari fahet sat toho turuk lahiyon aru fahet ninggali haruk lahi fug. Anden Nikni fam nindimu wenggel haruk lahi ane ninggareg noluk. Hat foroho laruhun ulug an ninggikmu emberisiyon ino At inggarehen oho seneg lit weregman eneg Nonowe waruhuwon ari an noluk. 13 Tem toho uruk awene anden hiyag hitikikon ino hinggik ine roho seneg lit hikit toho turuk laruhun. Yesus Kristus apma welahi ulug hindimu wenggel haruk lit ap hindi enesug laruhun. 14 Allah hime fanowon nit nunubam werehonen let haptuk lit fano-fano angge foroho laruhun ulug Allahn hinggikmu emberisiyon ino fano roho foroho laruhun. 15 O Asia kinang fam werehon obog toho hun Figelus men Hermogenes men itanowen an enembol yig nutusa ane hat holuk. 16 Hun Onesiforus ino likiya hupmu ninggik hele waroho wereg ambeg akol eleg toho pen niya waharuk latisimu an nahiyeg toho welatikik. Nonoweyen at men owe ot men Indi enesug lit fer enesug laruhuwen anden sembahyang uruk lahi. 17 At ino o Roma waharisireg an yami nabil laruk lit hiyag naptisi. 18 An Efesus weregma aren anggolo let naptuk latisi ane ari an oho noluk toho welahimu har oho holuk toho welahen. Nonowe waruhu sambil ino Aren indi hahureg ilahehap tuhu ulug sembahyang uruk lahi.

2 Timotius 2

1 Namloho, Yesus Kristus men mangno roho welahenma Indi hasug lit werehen hine roho unduhuk laruhun. 2 Ap anggolowen hol niyaruk lit weregma anden hiyag hitikikmu holtikin ane haren ap fano holuk teg peruk lahenon eneg hiyag isaruk laruhun. Ap winon fano roho hiyag isa reg peruk lahenon eneg milal eneptuk laruhun. 3 Sehen seneg ahunen ambong se roho laruk hag toho haren Yesus Kristus ombolim laruk lit sat haruk laruhun. 4 Sehen seneg ahun ap seliyon yami eneptuk lit nanggengge lin isahukon ari siyag puk fug angge sehen seneg inap onowesiyen fano pukag ulug yami eneptuk. 5 Aben onggo og nisalusa ulug hali watuk lit alem hal eneptuk ahun inowen hili emberukon pisan isa fug angge hali watuk ahun ino onggo og um teg. 6 Ap eke yabuk inggik ine roho wit taruk ahunen suburu atamon yahal talug na reg. 7 Anden hiyag hutuk lahiyon aru hindi wenggel haruk lamin. Wenggel haruk lit weregman obog toho ihi ane fahet Nonoweyen hindi anggarap haptuk laruhu. 8 Yesus Kristus ino Dauren ondohowonen endetfagma ap warehon wereg ambehen Oluk atfahon ari fahet anden hiyag isaruk lahi ane hat hindimu holuk toho welaruhun. 9 Wene fanowon aru fahet sat toho turuk latikik ane fahet siyag ane turuk inap unusuruk hag toho ninggik hele wat naptusa. Wat naptusa angge famen Allah wene aru hele wabuk fug teg. 10 Allahn mumal eneptisi inap arimano fahet nindi hondo reberuk lit sat toho turuk lahi. Ir oho Yesus Kristus inowen fanowap enebuhumu mondabi fanoma welamuhuben turuk lahi. 11 "Nit At men war atukuk halug nin nit oho At men nonoluk amuhuk. 12 Ninindi wirik toho welamuhuk halug nit oho At men palimu amuhuk. Niren At fahet awiya waruk halug Aren nit faher oho awiya wahu. 13 Nit ninindi wirik teg eleg halug At ino Indi wirik toho welaruhu, Inggarehen turuk ane fahet Aren awiya wa fug teg." Anden hiyag hisaruk lahiyon aru tem ane hiyag hisaruk lahi. 14 Hit Allah alukema palu roho wereg lit anden hiyag hutuk lahi ane obog toho haren hiyag isaruk lit komo eneptuk laruhun. Alem haleg elehon fahet enele sahal-sahal uruk lit ap fano holtul peruk inap arimano inindi nonghong isaruken ari tuk fug ulug komo eneptuk laruhun. 15 Allah amingmingangge wereg lit Allahn hat fahet fano puhuwen yami ruruk laruhun. Wene fanowon tem toho urukon ari haren seleg toho hiyag isaruk lit hinggali eleg toho welaruhun. 16 Enele sibiling-sibiling ane uruk lit alem fano reg elehon urukmu holmin fug ulug iniraham welam fug. Enele ari roho urukon ariyen Allah wene embeserukon su atuk. 17 It arimano enele urukon ari salukangge hag toho su aruhu. It ari roho urukon sehelimu hun Himeneus men Filetus men wereg. 18 It itanowen tem ane embeseruk lit un ane eneg uruk latusa. Un ane uruk lit ap war atukon onoluk amuhup ulug hiyag isaruk ane fahet nit mondabi nonoluk atukuk uruk lit ap anggolo inindi fano wenggel ha reg angge famen inindi ninap eneptuk. 19 Allahn helep ubule yuk tuk fug tohon kinangma yaho ferisi. Helep ino fam hahare feruk lit, "Ap At ngi amuhubon Nonowe Yesus oluk teg," ulug hahatuk lit, "Nonowe Yesus unuk uruk inaben siyag ane umbusukag," ulug enehangge hahare ferisi. 20 O suwon undama kou ili faya rurukon men umbagpag turukon men eneg wereg eleg, e fam laltukon men kinang fam laltukon men oho wereg. Atamon arimano eneluke fil wereg, fobikon arimano enembol fil wereg. 21 Ap sa siyag ane indimu het toho werehon ari ho roho embeseruk halug at ino kou aluke fil wereg hag toho welaruhu. O ngi ahun inowen kou ino fanowap turuk lit fano angge kilabe feruk lit fano angge esetukon ulug wep toho emberuk. Ap ubabut ari hag toho werehonen mun ane man ane fanowon eneg tuk hag teg laruhu. 22 Ap kabiniyonen tila peruk ane hambolma embeseruk lit pikir ane turukon men hindi tem toho Allah fam wenggel harukon men ap hindi enesug lit mangno roho werehon men mutug laruk laruhun. Inindimu hiraho ferukon eleg angge Nonowe wel turuk inap men mangno roho welaruhun. 23 Alem haleg elehon ket-ker ane fahet sahaltuk lit umung hiyaruk halug it enele holuk fug angge wereg lit suwahal ul eneg perukon ari hat holuk. 24 Nonowe Yesus amingmingangge werehonen onori men suwahal uruk lit hili roho welam fug angge ap obog toho unubam fano ane uruk lit welaruhu. At inowen ori fam seleg toho milal enebuk teg lit indi imbik wambuk hag teg lit welaruhu. 25 Suwahal uruk lit enele palimu roho uruk inap ele fano roho komo eneptuk laruhu. It arimano ke hareyon embeselug ke pikiron lawag ulug Allahn inindi anggarap enebuk teg. 26 Anggarap eneptuk halug eneg Iblis inowen anden peruk ane hikit toho turuk lamuhup ulug yep teg ambeg kuruson arimano hele lol isalug wilip amuhupteg inindi anggar aruhu.

2 Timotius 3

1 Pohol kinang eleg arik ohoma alem siyahon eke hag eke hag inam aruhu angge re hat holuk toho welamin. 2 Ari roho tuhu li ap welamuhubon arimanowen ininggareg fahet eneg wenggel haruk lit uang amingmingangge welamuhup. Nininggareg palimu welahe ulug hemet til noruk. Ap enebug eneg uruk lit ikni isinga enele holtuk eleg. Hi eneptuk ane enepeleg toho wereg lit wene fahet enembol yig utuk. 3 Ap inindi isa fug angge ap hili roho werehon men mangno roho wereg eleg. Ap winon fahet enele si uruk lit ininggareg unubabut hale feruk eleg. Onolok ane eneg wenggel haruk lit fanowon fahet inirim toho wereg. 4 Huruwe lul peruk lit fuki roho wenggel ha fug angge witnik-wetnog angge turuk. Allahn telep peruk ane embeseruk lit ininggareg inindiyen tila perukon eneg turuk. 5 Allah ine wereg ulug wenggel ha fug anggeyen wene apma wereg inap pukag ulug un ane turuk. It ari roho turuk inap arimano fahet hambol yig isahun. 6 It ari roho turuk inap arimano winonen ap olma kurukon sapsabi kulug hiyap siyag-siyag ane turuk hiyap inindimuwen eke hag eke hag hilila peruk hiyap arimano men ying aptuk lit umahayeg uruk lit inda yako wereg. 7 Hiyap arimanowen hiyag nesemek eneg uruk angge famen Allah wene fanowon ino inindi anggar am fug teg. 8 Yanes men Yambres menen Musan Allah wene fanowon hiyag isarukmu ninirim uruk latfag hag toho iren oho ari roho turuk. Un ane eneg inindimu wenggel haruk lit fanowon Allah fam wenggel ha fug teg. 9 Siyag ane ari turukmen eneg welamuhup fug. It Yanes men Yambres menen turuk latfahon hikit toho sohu-sohu ane eneg turuk inap wereg ulug ap obog tohowen yer isahupteg onoluk amuhup. 10 Anden hiyag hitikik ane holtikinteg nubabut pal niyaruk lit anden peruk ane hikit toho turuk lahen. Allah fam wenggel haruk lit nindi imbik wamburuk lit ap nindi enesug lit nindi yuwag toho weregma yet niyarikin. 11 O Antiokhia men o Ikonium men o Listra men inap arimanowen nuwatuk lit mug naplug larukmu sat anggolo haruk latikikmu haren an niyarikin. Anggolo roho nele ying naptuk lit nuwatuk latusama Nonowe Yesusen windat naptisi. 12 Ap obog toho Yesus Kristus men mangno roho wereg lit Ubam wenggel harukon arimano aben unusuruk lit mug eneplug laruk. 13 Onolok ane turuk lit enele si uruk inap arimano nin anggolo onolok amuhup. Ap winon inindi ninap enebul peruk angge famen ininggareg inindi ninap eneptukmu ke hareyon laruk. 14 Hat wene fanowon hiyag hutusama holtikinteg tem toho perikinon ino hinggik ine roho seneg laruhun. Milal haptuk lit hiyag hutusa inap holuk toho welaruhun. 15 Hat hebe totma wene fanowon haharoho werehon holuk atisi. Wene haharoho werehon inowen Yesus Kristus fam hindimu wenggel hahunteg fano aruhun ulug hindi anggarap haptuk. 16 Wene fanowon suwesingga fam haharoho imbibahon arimano Allah hime fanowon unubam weregma haharoho imbibag. Suwesingga haharoho imbibag ane re ap fano ane milal eneptuk lit siyag ane turukon fag turuk lit unubabut hale feruk lit Allahn peruk ane fahet komo eneptukon fahet imbibag. 17 Ap san Allah ngi roho werehon arimano haharoho imbibahon ino fam unubabut fano aruhumu fano ane eneg tuk hag teg lamuhup.

2 Timotius 4

1 Yesus Kristus ino fobik inam aruhureg ap obog toho Inikni atuk lit ap onolukon warehon minggir enebuhuk ulug waruhu. At Yesus Kristus ino men Ikni Allah men enepma wereg lit komo haptuk lahi. 2 Haren wene hiyag isaruk lit holtul peruk sambil oho holtul fug peruk sambil oho wene fanowon hiyag isamin ulug wep toho welaruhun. Haren siyag ane inamap turuk lit fag toho komo eneptuk laruhun. Hele fano roho uruk lit inindi seyap enebuhun. Hindi imbik wamburuk lit milal eneptuk laruhun. 3 Tot welamuhukteg tem toho uruk awene fahet ninirim ulug holtul fug uhup. Nininggarehen peruk lahe ane tul peruk lit ninisanggo fam fano holtul peruk ane hiyag nisawag ulug milal eneptuk inap enemuwen wol toho kilap eneptuk lamuhup. 4 Tem ane urukon fahet inisanggo latuk anggeyen suwit urukon fahet fano holtul ulug inisanggo husuruk lamuhup. 5 Hat hil wirik toho wereg lit mun ane man ane fahet hindi anggat toho welaruhun. Siyag ane hubam atuk halug hindi imbik wamburuk lit wene fanowon hiyag isaruk ahunen tuk teg ane turuk laruhun. Allah amingminganggeyen tuk teg ane fano roho turuk laruhun. 6 Ninggareg fahet uruk lahiyon te wam hubu lahabuk oho lit senggeltukmu mep wilip atuk hag toho an ninggareg namep wambik oho turukon ari an ninggareg war atuk ane horog teg lahi. 7 Ap sa tam lamisi ulug pupu angge laruk lit turuk hag toho an oho fano roho laruk lit enehangge tamon ino fam larikik. Anden Kristus fam wenggel haruk lit nindi wirik toho welatikik. 8 At pikir ane turuk lit palimu atisi ulug naliliyangge Allahn og nuruhuwon wep toho emberuk. At waruhureg ap minggir enebuhu sambil ino og uruhuk ulug wep toho emberuk. An eneg og nuruhu fug, Yesus waruhu ulug mangno ruruk inap obog toho arimano oho og isahu. 9 Hun Demas ino kinangma angge fahet wenggel haruk lit an numbaharisimu folo-folo an at ambeg lahuk peruk laruhun. Hun Demas ino o Tesalonika larisimu hun Kreskes oho o Galatia larisimu Titus oho o Dalmatia larisimu 11 Lukas eneg an men wereg lahe. Anden turuk lahi ane hun Markusen fano let nabuk tehen at ambeg lahunteg an nambeg hondoholug waruhun. 12 Hun Tikhikus o Efesus lamihin ulug monde ferikik. 13 Osit sambun o Troas hun Karpus ibam emberikikon men nambuku wam ahap fam wirihon men buku winon men walug waruhun. 14 Hun Aleksander posiyemanggen laltuk ahun inowen siyag ane anggolo nubam turuk latisi. Turuk latisi ane hikit toho Ninikni Allahn ayeg war uruhu. 15 At ino wene niren hiyag isaruk laheyon fahet irim toho werehen aren har oho siyahap habuhu rohon hindi holuk toho yet teg laruhun. 16 An nubam alem emberusareg kapal naptusa sambil ap misig oho an nibil atisi fug, obog toho wilip atusareg longgo urusa. It longgo uruson arimano Allahn kapal isahu fug ulug it unubahet sembahyang uruk lahi. 17 Ari turusa angge famen Ninikni an nibil atuk lit nineyap naptisimu iren kapal niyaruk ane fahet anden hebeloho hiyag isarukmu Allah unuk enepeleg inap obog toho wene fanowon holtusa. Wene fanowon holtusama olomene olokonen senggel naplep angge famen Allahn windat naptisimu wilip atikik. 18 Ap anggolowen an fahet wabuhuk peruk angge famen Nikni Allahn it ininggikmu angge kobog nabuhu. At wereg ambeg fanoma hondog nabuhuwen windat nabuhu. At palimu weregma mondabi wel turuk lamuhup. Amin. 19 Priskila men Akwila men Onesiforus ori men uhe malik men hi enebuhun. 20 Erastus o Korintus pok atisi, Trofimus ouk ubam atisimu o Miletus embeselug waharikik. 21 Siyelu li inam am fugmu an ambeg lahuk peruk laruhun. It Ebulus men Pudes men Linus men Klaudia men nonori winon obog toho tuma welaheyonen hi haptuk lahe. 22 Ninikniyen hat let haptuk lit hit obog toho Indi henesug laruhu.

Titus 1

1 Yesus Kristus inowen an Paulus Allah amingmingangge welahiyon ino nubam yonggo laruk laruhun ulug hiyag nitisiyon inowen suwesingga aru haharoho emberuk lahi. Allahn mumal eneptisiyon arimanowen Ubam fano wenggel haruk lamuhup ulug fer enesug laruhun ulug mon naptisi. Wene niren senetuk laheyon alem fuki roho onoluk amuhuben hiyag isaruk laruhun ulug mon naptisi. 2 Allah ambeg lahukteg mondabi nonoluk welamuhuk peruk lahi. Allahn pohol kinang wal tibag sambilen hit mondabi honoluk welamuhup ulug sali palfahon ino Ele si ane ibag fug. 3 Atam sali palfahon ino hikit toho ketiya Awene hiyag nisaruk lit selehap nisarisi. Wene aru ap hiyag isa lahun ulug Allah nit let neneptuk latisiyon inowen an mon naptisi. 4 Hat namloho Titus haret andet Yesus Kristus fahet ambi roho wenggel haruk lahe ulug namloho yuhon hag teg lahenma hat hubahet suwesingga aru emberuk lahi. Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus windat neneptisiyon ino menen hat fahet Inindi hasug lit hat hindi yuwahap haptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahi. 5 Anden o Kreta humbahalug waharikikon te an wereg lit fano roho welamuhup ulug hiyag isarikik fug ane haren nin fag toho hiyag isahun ulug humbahalug waharikik. Hubam nele irikikon hag toho Allah umalikisi inibam wal taneg penatua in enebuhun. 6 Penatua in enebuhunon arimano onoriyen enebug uruk elehon, unuhesi misig werehon, unumalikisi Allah ubam wenggel harukon eneg lahap enebuhun. Unumalikisi inindi hare reg lit iniknisi inisingasi enele holtuk elehon in enebuhun fug. 7 Allah ibam foroho lit weregma onoriyen enebug uruk elehon eneg Allah ibam foroho lamuhup. Awelwel turukon men olok toho turukon men ik olokon nalug turuk hag tohon men yik aptukon men abuwap fahet eneg sehet tohon menen Allah ibam foroho lamuhup fug. 8 Ap pohon unubam fano roho turukon men fano ane eneg turukon men inindi fuki roho wenggel harukon men pikir ane eneg turukon men tuk hag teg ane eneg turukon men folo-folo onolok ane wenggeltuk elehon men ari roho turukon eneg in enebuhun. 9 Ap arimano Allah wene pikiron atam hiyag isarukmu senetuson arimanowen onotsi fano roho turuk lamuhup ulug fer enesug lit Allah wene yig utukonen enele si urukon fag turuk lamuhup. 10 Ketiya ap anggolo wene pikiron holuk fug angge enele si sibiling-sibiling ane uruk. Ambilahap paleg inaben oho ari roho urukon fahet ihi. 11 Ap enele ari roho urukon enele larehon hag toho welamag. Enele si uruk lit yowimu homiyama fano wereg angge famen inindi nina feseruk. Niren ap hiyag isaruk lahe ane fahet mun angge man angge og nisawag peruk lit unubabut siyag teg lit wereg. 12 Ap arimano sehelimuwon misig nabi hag toho werehonen sini uruk lit ibahon tu, "O Kreta inap enele si uruk inap, olomene olokon hag toho wereg inap enembilik fam eneg naruk lit ininggik fam turuk eleg inap," ulug ari roho turuk ulug ininggareg fahet wirim toho ibag. 13 Ari roho turuk latusa angge re inindi fano atuk lit Allah fam wenggel haruk lamuhuben hele ine roho komo eneptuk laruhun. 14 Yahudi inap iniknisi unumbusagsiyen ibag ane ari henepeleg amok ulug hiyag isaruk lit wene pikit teg elehon ininggareg famen wenggel harukon imbisiyek ulug hiyag isahun. 15 Ap inindimu puhun toho wenggel harukon arimanowen mun angge man angge usa ulug peruk eleg. Inindimu hare roho wenggel haruk inap arimanowen mun angge man angge usa angge peruk lit wereg. Enehummu peruk ane siyag ane peruk, inindimu wenggel haruk ane siyag ane eneg wenggel haruk. 16 Enembilik fam Allah nonoluk teg uruk angge famen unubabut fam siyag ane eneg turuk. Fano ane tuk fug angge wene holuk fug angge siyag ane eneg turuk inap arimano fahet uruk lahi.

Titus 2

1 Haren wene hiyag isaruk lit wene pikiron atam hiyag isaruson hag toho hiyag isahun: 2 Ap sabalon hiyag isaruk lit hinindi imbik wamburuk lit hinindi wirik toho fuki roho wenggel haruk lit Allah fahet tem toho peruk lit ap winon hinindi enesug lit hinindi misig toho welamuhup ulug komo eneptuk laruhun. 3 Hiyap sabalon werehon oho Allah wene holtukon hag toho welamuhup. Enele sibiling-sibiling ane uk fug angge ik olokon na fug angge wereg lit alem fanowon eneg hiyag isaruk lamuhup. 4 Hiyag isaruk lit hiyap sabalon arimanowen hiyap tuhumon unubam te henehunsi men hunumaliki men hinindi enesug lit 5 fuki roho wenggel haruk lit hinindi fano roho henesukun fano roho hinibam werehon hale feruk lit henehunsi enele holtuk lit hinindi fano roho weregma ap winonen henebug uruk lit wene siyahap tuhup tohon ulug komo eneptuk lamuhup. 6 Ap kabiniyon werehon unubam oho ininggareg wereg ane fahet wenggel haruk lamuhup ulug komo enebuhun. 7 Komo eneptuk lit hat hinggareg eke it fahet wirimangge hag toho welahi ulug fano roho weregma iren yet hiyahupteg fano peruk lamuhup. Haren ap hiyag isaruk lit hele si uk fug angge tik-tem toho hiyag isaruk laruhun. 8 Hele piren uk fug angge hiyag isaruk laruhunmu hili roho werehon arimano ininggali hahupteg alem nit nunubam emberukon elehen nenebug uhup fug. 9 Ap enemingmingangge werehonen iniknisiyen uruk ane fuki roho holtuk lit enesukun fano roho ler eneptuk lit weregma komo eneptukmu ayeg waroho uk fug angge iniknisiyen angge hirag ta fug angge welamuhup. 10 Ikniyen namingmingangge tu fano malik pukag ulug inindi wirik toho iniknisi let eneptuk lamuhup. Ari turuk lit weregma ap winonen yet isahupteg Allah fanowap neneptukon ino Awene fahet wel turuk lamuhup. 11 Allahn indiyen ap obog toho fanowap eneptisi ane inam aha. 12 Allahn nit komo neneptuk lit: Allah olohotma tuk fug ane turukon embeselug mun angge man angge kinangma werehon hilila perukon ari embeselug fuki roho wenggel haruk lit pikir ane eneg turuk lit nit ketiya welaheyonen Allah wene holtuk lamuhuk ane fahet komo neneptuk. 13 Ninikni Allah suwon men Nonowe Yesus windat nenepfahon ino men Enebe umbagpag toho wamuhup ulug ninindimuwen tem toho peruk lit mangno ruruk lahe. Ninindimuwen peruk laheyon ari teko lahumu nenehiyeg anggolo roho welamuhuk. 14 Niren siyag-siyag ane turuk latukukon windar enepmin ulug Nuwabukag pibareg Inggareg apmayap tibag. Apmayap tibagma watfahon ariyen nit At umalikisi ngi amuhup ulug nenesukun fano roho ap ler eneptuk lamuhup ulug mumal nenepfag. 15 Ihiyon ari obog toho hiyag isaruk lit hele ine roho komo eneptuk lit tem toho pukag ulug selehap isaruk laruhun. Hiyag isahunmu hat fahet malik toronen uruk ane uruk ulug pulup habuhup fug.

Titus 3

1 Ap suwon men pemerintah men enele holtuk lit enesukun fano roho ap winon ler eneptuk lamuhup ulug komo eneptuk laruhun. 2 Henele sibiling-sibiling ane uk fug angge ap enebug uk fug angge hili roho welam fug angge hinindi wiyig toho hunubabut fano roho wereg lit ap obog toho men mangno roho welamuhup ulug hiyag isaruk laruhun. 3 Nir oho indam nenepeleg toho ninindi sohu roho wereg lit funggalem hareyon laruk lit mun angge man angge hililareg siyag ane tila peruk latukuk. Nonolok toho wereg lit ap enenggengge fahet an nangge lalep ulug nenehummu siyag ane nenemben siyag toho nonori fahet ninirim peruk lit welatukuk. 4 Ari roho welatukukmu Ninikni Allah indi wiyig toho ap obog toho Indi enesug lit windat neneptukon ino inam atisi. 5 Niren fano ane turukmu windat neneptisi fug, Indiyen nit fahet wenggel haruk lit malik ket indag atukon hag toho ikma pilap neneptuk lit indag neneptisi. Indag neneptisireg Allah hime fanowon sebe roho og nisaruk lit Yesus Kristus unuk fam nenebe keronap neneptisi. 7 Allah indiyen nit ninindi pikirap neneptuk lit An men mondabi honoluk welamuhup ulug sali wat neneptisimu tem toho peruk lahe. 8 Wene ihiyon aru fano wene werehen Allah umaliki atusareg Ubam wenggel harukon arimano inindiyen fano ane turuk lamuhuben hele ine roho wene fanowon hiyag isaruk laruhun. Ihi ane ari ap wenggel haruk lamuhupmu fano welamuhup. 9 Aben enele sibiling-sibiling ane uruk lit iniknisi unumbusagsi welatfag ane fahet eneg enele si-sahal ane saplangge uruk lit Musa wene fahet sibiling-sibiling ane urukon arimano enele pal eneptuk laruhun. Ari roho urukon ari fam ap fano welam fug teg. 10 Ap ele si uruk ahun fam haren hinggik pirenam komo ruhunmu holtuk eleg halug pet turuk lit yanggaluhun. 11 Ap ari hahon ino kebunggalem hareyon laruk lit inggarehen siyahap taruk peruk laruhun. 12 Artemas men Tikhikus men hambeg mon enebik waruhukmu hat folo an nambeg Nikopolis waruhun. O Nikopolis aruwen sun li waharisimu welaruhuk ulug perikik. 13 Nori Zenas pemerintahn turuk ane oluk ahun ino men Apolos men it larukmu enesehet teg angge eleg aruhu rohon fano roho ler eneptuk laruhun. 14 Nit nonori Allah wene fanowon holtuk inap arimanowen anggen fanowon yihik feruk lamuhuben ap enenggengge elehon fano roho ler eneptuk lamuhup ulug hiyag isaruk laruhun. 15 Ap an men tuma welaheyon arimanowen oho nare ulug hi haptuk. Nonori hit men welahebon Nonowe Yesus fam wenggeltuk lit nit men mangno roho welaheyon nonori ulug hi enebuhup. Ninikni Allah hit Indi henesug lit fet henesug laruhu ulug sembahyang uruk lahi.

Filemon 1

1 An Paulus Nonowe Yesus Kristus unuk fahet ninggik hele waroho numbaharusama welahiyon ino men nenere Timotius ino menen hit fahet suwesingga tu haharoho emberuk lahe. Filemon nare, yabuk let toho wituk lit niren ninindi hasug laheyon ino men 2 nenerek Apfia men, nenere Arkhipus wene fahet ambiyeg til noruk laheyon men Allah umalikisi hit hinibam werehon men hunubahet emberuk lahe. 3 Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus menen hit fahet Inindi henesug lit hit hinindi yuwahap heneptuk lamuhuben sembahyang uruk lahe. 4 Filemon nare, hat fahet sembahyang uruk lit likiya hupmu Allah fam Nikni uruk lit wel turuk lahi. 5 Haren Nonowe Yesus fam hindi wenggel haruk lit ap wene holtukon obog toho hindi enesug lahen ane ari holtikik. 6 Nonowe Yesus fam wenggel haruk lit mangno roho welahe ane ariyen anggen fanowon yihik feruk laruhun ulug anden sembahyang uruk lahi. Yihik feruk laruhunmu niren Kristus ubam fano ane tuk hag teg laheyon ari hindi anggar aruhu. 7 Filemon nare, haren ap hindi enesug lahen ane fahet an nahiyeg toho wereg lit nine roho turuk lahi. Allah ubam wenggel haruk inap obog toho haren inindi seyap eneptuk lahen. 8 Kristus unuk fam ari-ari turuk laruhun ulug nele ine roho hiyag hetle angge famen 9 an nindi hasug lit welahireg nele apma roho heng hapmin peruk lahi. An sabal tegma Yesus wene fahet ninggik hele waroho penjara kilap naptusa. 10 Onesimus ino an penjara weregma namloho atisimu at fahet heng haptuk ane tu emberuk lahi. 11 At ino indam hat holohotman asukun siyag teg latisi angge famen ketiya hat faher oho an faher oho asukun fano roho turuk. 12 At ino an nindi hag toho werehen hat hambeg suhuloho monde fik waharuk lahi. 13 An wene fahet penjara weregma at ino hat hubalma wereg lit let naptuk lamag ulug alele wele angge famen monde fik waharuk lahi. 14 Haren fano peruk elegma an namuwen alele wa fug teg lahi. Fano ane hat hindiyen wenggel haruk lit turuk laruhunen anden nele ine roho ari-ari turuk laruhun ulug hiyag hitmin fug. 15 Allahn perisi ane hikit toho at ino ilamna roho amu welatisireg hat men mondabi welaruhuwen hambeg waruhu. 16 At ino nenere ninindi rohon atisimu hat hamingmingangge hag toho waruhu fug. Atam an men wereg lit an not hag toho welatisi angge ketiya hat men weregma hat hot hag toho welaruhu. Ubabut faher oho Allah fam indi wenggel haruk ane faher oho fano peruk laruhun. 17 Haren an fahet Allah fam ninindi misig toho welahe peruk lahen halug an hondoko hibam kilap naplen hag toho at Onesimus oho hondoko kilabuhun. 18 Hun Onesimus inowen haren angge elehap tirisireg paleg angge wereg halug anden ubalmangge og huruhuk. 19 An Paulusen ninggareg ninggik fam tu haharoho emberuk lahi: Anden ubalmangge og huruhuk. Hat hebe abir angge anden angge palehon hag toho welahenma hinggareg holuk tehen hiyag hitmin fug. 20 Nare, Nonowe fam wenggel haruk lit let nabuhun ulug heng haptuk lahi. Kristus unuk fam nindi seyap nabuhun. 21 Haren an nele holuhun ulug nindimu tem toho peruk lit suwesingga aru emberuk lahi. Heng habihiyon ari eneg tuhu peruk lahi fug, nin unon eke sebe roho tuhun ane an noluk. 22 Hiren sembahyang uruk lahep ane ariyen an ninggik hele loloho henembeg waruhuk peruk lahi. Henembeg waruhukmu an nibam hondoko kilapmin puhun. 23 Hun Epafras ino Yesus Kristus awene fahet an men penjara welaheyon inowen nare uruk lit hi haptuk. 24 Markus men Aristarkhus men Demas men Lukas men yabuk misihon waruk laheyon arimanowen nare ulug hi haptuk. 25 Yesus Kristus inowen Indi henesug lit fet henesug laruhu ulug Allah fam sembahyang uruk lahi.

Ibrani 1

1 Indam Allahn ninikni umba fam mun ane man ane roho hiyag isamin peruk lit tam wene hiyag isaruk inap nabi arimano mon eneptuk latfag. 2 Ketiya nit obog-obohon welaheyon oho hiyag nisamin peruk lit Amloho monde fibag. At ino pohol kinang ngi amag ulug Allahn unduhuk fibag. At ino famen Allahn mun angge man angge obog toho wal timin pibareg wal tibag. 3 Allah mo ebe umbagpag turukon hag toho weregma At ino asinandi hag toho wereg lit Allah ebe weregma At pingganet hag toho wereg. At ele ine roho uruk ane ino fam mun angge man angge seneg lit wereg. Aben siyag ane turukon Aren puhunap tibareg At ino Allah inggik pikit fil mondabi lehoma heriyeg lit wereg. 4 At ino malaikat apma weregma At palimu wereg hag toho malaikat ununuk apma regma At unuk Allahn suwalfahon ino palimu reg. 5 "Anden yoho Hat An namloho ulug indag Haptuk lahi," ulug malaikat sa fam ari ibag? "An Ikni aruhukmu At ino Namloho aruhu," ulug ap sa fam ari ibag? 6 Allah inowen Amloho wandabon kinangma hondoholug watfareg Ele uruk lit, "Allah otsi malaikat obog toho arimano At wel turuk lit Ubam sembahyang uruk lamuhup," ibag. 7 Ari ibareg malaikat fahet Ele uruk lit, "Otsi malaikat homhomo amag ulug emberuk lit Amingmingangge indok ambulpul hag amag ulug in eneptuk," ibag. 8 Malaikat fahet ari ibareg amloho fahet ele uruk lit, "Allah suwon, Hat hur atuk ambeg mondabi weregman eneg welaruhu. Ap suwon uwanggun Hat suwon Hinggikmu seneg lahenon ino tem toho uruk ane seneg lahen. 9 Pikir ane turukon Hindi reg lit hare ane turukon Haren hirim teg lahen. Hori men ambi roho welatikip angge famen Hikni Allah inowen Hahiyehap haptuk lit ahaluwe Hunggulmu hilil Haptisireg it sehelimu Hat palimu unduhuk Hubaharisi," ibag. 10 Nin eke ibag ane aru, "Nikni, Haren kinang ubale hale feruk lit Hinggiken pohol wal tirik inag. 11 Mun angge man angge sum miningon tararag turuk hag toho siyag amuhup angge famen we Hat eneg mondabi welaruhun. 12 Aben sum yinggiloho emberuk hag toho pohol kinang haren yinggiloho umbuhun. Aben sabiyap miningon embeselug keron wan turukmu nin atuk hag toho mun angge man angge nin aruhu angge famen we Hat eneg nin am fug angge weregma mo ilig am wirig am turuk laruhu," ibag. 13 "Hat men seli roho welahebon Huyug ahongge amag ulug imbisik waruhuken An ninggik pikit fil hur arik ma," ibag ane ari malaikat sa fam ibag? 14 Malaikat arimano Allahn mingming eneptuk laruhuk ulug in enepfag fug? Ap Allahn fanowap enebuhuwon ler eneptuk lamuhup ulug it arimano mingming eneptuk.

Ibrani 2

1 Nit iken og neneplug lahu rohon niren holtuk latukukon fuki roho kim haruk lamuhuk. 2 Wene malaikaren hiyag nisaruk latfahon ino weregman eneg aben sokowa feseruk lit holtuk elehon arimano Allahn wirim toho ayeg war isibag. 3 Ari roho welatfagma fanowap eneptuk ane suwon ino niren apmayap turuk halug nit nangginoho wilip amuhuk? Nonowe Yesusen fano ane ino tam hiyag isaruk latfahon Otsiyen oho holfareg iren nit nunubam fag toho hiyag nisa waharusama niren tem toho perukuk. 4 Allahn it ler eneptukmu nit hiyag nisaruk lit weregma Hime fanowon inowen enehangge turukon men fanowap eneptuk ane men aben tuk fug teg ane eke hag eke hag turukon men Allahn tukag pibag ane hikit toho it unubam wal taneg inineyap eneptuk latfag. 5 Pohol men kinang men fobik keron aruhu uruk laheyon ari Allahn malaikat ininggikmu emberuk eleg. 6 Ap misihen haharoho emberuk lit fag toho nit hiyag nisaruk, "Haren ap fahet wenggel haruk lahenon nungge wereg ulug wenggel haruk lahen? Hat ap umalik foroho lahenon nungge ubam wereg ulug foroho lahen? 7 We il misig fahet malaikat palimu weregma At tot apmaya ferikinteg umbagpag tukag ulug Unggulmu fano angge hobog tebelug hi ririkin. 8 Mun angge man angge At uyug alma emberikin." Allahn mun angge man angge At uyug alma imbibahon eneg wereg. Uyug alma imbibag fuhon te eke wereg eleg. Allahn mun angge man angge At uyug alma imbibag ane niren ketiya uwan yet haruk lahe fug. 9 Uwan yet haruk lahe fug angge famen At ino il misig fahet malaikat palimu weregma At tot apmaya fibahon Yesus ino niren yet haruk lahe. At pinggi ware fisibagma umbagpag tukag ulug Aliliyangge Unggulmu hobog tibibareg hi ribag. Allahn ap Indi enesug lit ap obog toho fahet At war atmisi pibagma pinggi ware fisibag. 10 Allah mun angge man angge wal tibahon inowen alemet ondomiyet seneg lit At inowen ap anggolo palimu welamag ulug fanoma hondog enebuhuk pibag. Yesusen ke fanowon hiyag isawag peruk lit alem angginon Ubam amag pibareg Allahn mondabi fanowap tibag. 11 At fanowap eneptukon ino oho it fano atukon arimano oho alem misig famen inam atfag. Ari fahet Aren Nori ulug wol eneptuk ane Inggali eleg. 12 "Anden Hat hunuk fag toho An nori hiyag isaruk laruhukteg Humalikisi sehelimu wereg lit Hat wel Haptuk laruhuk," ibag. 13 Nin eke ele uruk lit, "At ino fam tem toho wenggel haruk laruhuk," ibareg nin eke, "An oho Numalikisi Allahn og Nitisiyon men tuma welahi," ibag. 14 At umalikisi wereg urukon arimano ap kinangmon enehaluwe werehen At ino oho ap kinangmon hag atfareg it wereg hag toho atfag. Ap kinangmon hag atfareg Iblis inowen war atuk ane fahet ngi roho weregma At war atfag ane ino famen waroho mondabi hondo ribibag. 15 It arimano war atuk ane apma wereg lit likiya hupmu enekol toho ininggik hele warehon hag toho welatfag angge famen Aren ari roho tibag ane ariyen ininggik lol enepfag. 16 Ari roho tibag ane ari malaikat Indi enesug eleg, Abraham umalikisi Aren indi enesug lit wereg. 17 Alem ari fahet At ino ap kinangmon amag pibagma Ori men ambi roho wereg lit iren turuk ane Aren oho turuk latfag. At ino imam suwon atfareg Indi wirik toho wereg lit ap Indi enesug lamag ulug Allahn unduhuk fibag. Unduhuk fibareg ap obog tohowen siyag ane turukon elehap turuk lit Allah men mangno amuhup pibag. 18 At ino watfag ane ari fam wal hibagma Aren ap wal isarukon arimano ler enebuk hag teg lit wereg.

Ibrani 3

1 Nori, hit Allah ngi roho welahebon poholma fano welamuhup ulug wol heneptisimu Allahn monde fibagma imam onowe suwon atfahon Yesus ino yet teg lit welamuhup. At unuk niren fag toho uruk lahe. 2 Musa Allah ibam wereg lit indi wirik toho unduhuk latfag hag toho Yesus oho At unduhuk fibag Ahun ino fam Indi wirik toho wenggel haruk latfag. 3 O wituk ahun palimu weregma aben fano peruk, o ebe aben wiri ferukon ino apma reg hag toho Yesus palimu weregma Allahn fano perukmu Musa apma reg. 4 O wirihon obog toho arimano wituk ane onoluk inaben wituk, mun angge man angge tibibahon ino Allahn eneg tibibag. 5 Musa Allah amingmingangge roho Ibam ino wereg lit fobik Allahn fag toho hiyag isahu ane aren tam hiyag isaruk lit indi wirik toho welatfag. 6 Indi wirik toho welatfag angge famen Kristus ino o ngi Ahun Amloho wereg lit Aren o ino ngi reg lit wereg. Kristus inowen tik-tem toho fanowap nenebuhu ulug ninindi wenggel haruk lit nenehiyeg toho mondabi seneg lamuhuk halug o ebe ino nit welamuhuk. 7 Ari hag toho Allah hime fanowon inowen nit hiyag nisaruk lit, "Yoho At ele holtihip halug 8 hinindi wenggel ha fug angge sohu roho welam fug. Indam hunumbasi farema weregma inindi wal isarukmu it inindimu het-pet toho welatfag hag toho hiren oho Allah henembol yig Um fug. 9 Farema wereg lit hinikni umban anden turuk ane onoluk teg lit yet hibag angge famen iren at wal hul ulug wal niyarukmen 10 mo ilig am wirig am turukmen eneg teng misigmen nubam hilag nuwalen (empat puluh tahun) atfag. It welatfahon arimanowen siyag ane turukmu Anden nolok ane unubam emberik iyareg Nele uruk lit, 'Likiya hupmu inindi sohu reg lit An nabunggalem enepelehen un ke eneg laruk latusama 11 An nolok ane hit hunubam tuhuk,' ulug hiyag isaruk lit, 'Hit kel tahup ambeg Anden kolowap hisarikik angge famen hit kuhup fug,' irik iyag." 12 Nori, ap eke hit sehelimu werehonen Allah wene holtuk angge famen Allah oluk werehon ino ambol yihik feselug siyag ane tuk nowen yet teg lamok. 13 "Yoho," uk teg sambil welahe peruk lahep halug likiya hupmu hit-hit komo-komo atuk lamuhup. Siyahonen enele si uruk lit hinindi sohuwap henebuk nowen. 14 Kristus anggengge nit ngi atukukteg atam tem toho peruk lit wenggel harukuk ane mondabi seneg lamuhukmu eneg Anggengge nit ngi amuhuk. 15 Hunumbasi inindimu het-pet toho welatfag ane fahet haharoho emberuk lit, "Yoho At ele hol halihip halug hunumbasiyen Allah enembol yig Itfag hag toho hiren oho hinindi wenggel ha fug angge sohu roho welam fug," ulug komo enepfag ane ari fam ap sa fahet uruk? 16 Allah ele holtuk anggeyen Allah indi olokap turuk inap ap sa fahet uruk? It o Mesiren Musan hondog eneplug wilip atfahon arimano obog toho fahet uruk eleg ano? 17 Ap sa fahet Allahn olok harukmen eneg mo ilig am wirig am teng misig nubam hilag nuwalen (empat puluh tahun) atfag? Iren siyag ane tibagma enebe warehon farema lin-lan ibahon arimano fahet ibag fug? 18 Hit kel tahup ambeg Anden kolowap hisarikik angge famen kuhup fug ulug tem toho uruk lahi ibag ane ari ap sa fam ibag? Holtuk eleg inap arimano unubam ibag fug? 19 Inindimu wenggel hibag fuhon ariyen kuk fug teg latfahon ari niren ketiya yet haruk lahe.

Ibrani 4

1 Kel tahup ambeg kolo regma kuhup ulug Allahn sali ibahon uwan teko la fugmu ap eke hit men welahebon enembol fil atisi puhup tohon honoluk toho welamek. 2 It indam welatfahon wene fanowon hiyag isibag hag toho nir oho hiyag nisarusa. It arimanowen wene hiyag isarukmu hol hibag angge famen inindimu anggar atfag fugmu saplangge hiyag isibag. 3 Nit ninindi anggat teg lit wenggel haruk laheyon arimano Allahn kel tahup ulug hiyako imbibag ambeg Aren ibag ane hikit toho kuhuk: "An nolok ane it unubam tuhuk ulug hiyag isaruk lit, 'Hit kel tahup ulug Anden hiyako imbiyag ambeg ino kuhup fug,' ulug irikik." Pohol kinang wal tibag sambil ino Aren yabuk timin pibahon fam obog toho tibibag angge famen kuhup fug ulug hiyag isibag. 4 O sabit fahet misihim wene hiyag isaruk lit, "Allahn mun angge man angge wal tibareg o sabir angge kel tibag," ulug haharoho imbibag. 5 Ari imbibag angge famen nin haharoho emberuk lit, "Hit kel tahup ulug anden hiyako emberikik ambeg ino kuhup fug," ulug suwesingga fam haharoho imbibag ane niren kim haruk lahe. 6 Ap winon Allahn kel tahup ulug hiyako imbibag ambeg kuhupmu ap winon atam wene fanowon hiyag isibag angge famen holfag fug ane ariyen it arimano kibag fug ulug hahareg ane seleg teg. 7 It arimano holfag fug ane ari fahet Allahn o yoho tu welahe ulug Ele sali eke imbibag. Tot amusun toho welatfareg palimu eheyon hag toho Daud feneyen hiyag isaruk lit, "Yoho At ele hol halihip halug hinindi wenggel ha fug angge sohu roho welam fug," ibag. 8 Allahn kel tahup ulug hiyako imbibag ambeg ino Yosuan Israel inap hondog eneplug kelepma Allahn fobik oho o eke sambil ulug sali embelep fug. 9 O eke sambil ulug sali imbibagma o sabit sambil ino Allah umalikisi kel tahup ulug sali imbibahon wereg. 10 Ap sa Allahn hiyako imbibag ambeg ino kuruk ahun ino Allahn mun ane man ane tibibareg kel tibag hag toho at ino oho mun ane man ane turukon embeselug kel taruk laruhu. 11 It arimano Allah ele holfag fureg siyag atfag hag toho nir oho siyag ahe ha nowen Allahn kel tahup ulug hiyako imbibagma kuhuk ambeg ino fahet yami ruruk lamuhuk. 12 Allah wene ino ine roho wereg lit oluk eneg welaruhu. Karog olokon fuma-fuma ayeg werehon min ambi reg eleg. Yukuk toho ware feserukmu mondabi undama kuruk lit ubabut men indi men minggituk lit uwag lilibug toho abuhe amu larikim ninindimu wenggeltuk lit peruk ane aren inamap turuk. 13 Wal tibag ahun niren hebeloho hiyag umuhuk ahun ino olohotma mun angge man angge sum wan tuk fug angge it enebiye wereg lit misig oho mapmu roho wereg eleg. 14 Allah amloho Yesus ino pohol keyen tulug watfareg imam onowe suwon atfareg nit Nonowe atfagma At fahet fag toho uruk lit ninindimu wenggel haruk laheyon ari fam seneg lit welamuhuk. 15 Imam onowe suwon inowen nit ninine eleg toho weregma Ar oho nit hag Ine eleg toho welatfag. Ap suwon ine roho werehon hag toho welatmin puk fug angge nit men ambi roho welatfag. Siyahonen nit wal nisaruk lit Ar oho ambi roho wal haruk latfag angge famen siyag ane At ubam welatfag fug. 16 Nit nenembong se roho Indi nenesuhon ino hur atuk ambeg horogma lulen maniyek. Allah ubabut fanowon inowen Indi nenesug lit nit siyag toho wereg li let neneptuk laruhuwen maniyek.

Ibrani 5

1 Ap kinangmonen imam suwon eke welaruhu ulug unduhuk feruk halug ap men Allah men honggolegma wereg. Aben siyag ane turukon eleg atnisi ulug Allah fahet hubu lahaptuk. 2 At ino ap kinangmon inggareg ine eleg toho wereg lit ap enepeleg toho werehon men un ke larukon men fahet indi wenggel haruk. 3 Ap kinangmonen siyag ane turukon fahet at inowen hubu lahaptuk halug ori winon fahet eneg lahapmin peruk lam fug angge inggareg fahet eke hubu lahaptuk. 4 An imam suwon welaruhuk ulug inggarehen amu in am fug tehen Allahn hun Harun wol tibareg unduhuk fibag hag toho at ino oho Allahn wol tulug unduhuk feruk. 5 Ari hag toho Kristus ino oho Inggarehen imam suwon aruhuk ulug in atfag fug. Allahn At unduhuk fibareg hiyag Utuk lit, "Anden yoho Hat An namloho ulug indag Haptuk lahi," 6 ulug hiyag Utuk lit wene eke haharoho imbibahon fam, "Hun Melkisedek inowen alem haloho imbibahon hikit toho Hat imam suwon weregman eneg welaruhun," ibag. 7 At ino ap kinangmon hag toho wereg lit Indimu siyahen uba yatuk lit war atuk ambeg welahiyon Haren let Nabuk teg lahen ulug Ele hi roho Allah ubam sembahyang ibag. Sembahyang urukmu Allahn hol hibareg Indi seyap tibag. 8 At Allah amloho welatfag angge famen alem angginon Ubam atfagma Nikniyen fano Nubam emberisi ulug Indi wenggel haruk latfag. 9 Allahn At fanowap turuk lit palimu imbibagma ap obog toho At ele holtukon fahet mondabi fano atuk ane alem at ngi atfag. 10 Hun Melkisedek alem haloho imbibahon hikit toho At ino imam suwon welaruhu ulug wol tibareg unduhuk fibag. 11 Ari fahet alem anggolo werehon hiyag hisila angge famen hinisanggo lareg lit holehep ha fug tehen seleg toho hiyag hisa fug teg lahe. 12 Indam amusun toho hiyag hisarukmu honoluk alepma hahen milal eneptuk inap hag toho welalep angge famen henepeleg tehen Allah wene alem eneg milal heneptuk lahe. Suburu ineyon henemu wirik toho na fug teg lit ag eneg naruk lahep. 13 Ap san ag eneg naruk laruhuk peruk halug ele tem toho uruk ane apelehen malik toron hag toho wereg. 14 Suburu ineyon ap suwonen eneg na reg. It arimano inindi anggat teg lit siyahon tu, fanowon tu puk teg lit wereg.

Ibrani 6

1 Nori, ari ulug atam Kristus fahet tor angge milal heneptuson ari embeselug ketiya Kristus fahet palimu werehon anggolo milal taruk ane yami ruruk lamuhuk. Atam hiyag hisaruk latuson honoluk atisimu nin eke sebe roho hiyag husul fug: Siyag ane embeseruk lit Allah fam tem toho wenggel haruk ane men 2 ikma pilap eneptuk lit ininggik ununggulmu emberuk ane men ap war atukon onolukap eneptuk lit minggir enebuhu ane fahet alem ari nin sebe roho hiyag husul fug. 3 Allahn let heneptuk lit tilihip uruk halug alem eheyon ari tehe ha reg lahe. 4 Alem misig iminon tu teko lahu ane fahet uruk puk fug. Ap unundama seleg toho wereg lit poholma angge og isaruson nek harusama Allah hime fanowon unubam wereg lit 5 wene fanowon nek haruk lit Allahn pohol men kinang men ket aruhu sambil fano ane og isahuwon yet harusa inap arimanowen 6 enembol yig isaruk halug it arimano nin sebe roho ke hareyon embeselug inindi ket am fug teg. It ap arimanowen Allah amloho ino ininggarehen e fam tele feruk lit ap anggolo enelukema Inggaliyap turuk. 7 Osit poholman wambik waharukon ino kinangen naruk halug mun angge man angge kinangma werehon fano wilip atuk. Allahn kinang seiyap turukmu aben yabuk witug yag tarukon naruk angge fanowon arimano wilip atuk. 8 Kinang ino fam molip men hinde-hinde men wilip atuk halug naruk eleg angge wilip atuk angginang siyag ulug pet turuk lit kinang ino harep pisaho fesuhu. 9 Nori, ninindi henesug laheyon itanowen ari roho hiyag hisaruk lahe angge famen hit fahet wenggel haruk lit hiren ngi roho foroho lahebon ari fam fano amuhup peruk lahe. 10 Allahn pikit toho kong turuk ane umbusuk fug teg. Hiren lisag toho Allah umalikisi winon ler eneptuk lit At unuk fahet hinindi haruk latikip. Indam oho turuk latikipteg ketiya oho turuk lahep ane ari Allahn oho Apeleg am fug teg. 11 Fobik fano aruhu ane ngi amuhuben hit wal tanehen henesukun fano roho yami ruruk lamuhupmu fobik aruhu ane teko lahu. Ari hag toho welamuhubon fahet eneg niren fano peruk lahe. 12 Noho hinilen henebe wiyig toho welam fug angge it inindimu wenggel haruk lit inindi imbik wamburuk latuson arimano fahet Allahn fobik onggo og hisahuk ulug sali emberisiyon ino hir oho ngi amuhuben it onombolim laruk lamuhup. 13 Allahn Abraham fam Ele sali emberuk lit, "An nim ambi roho werehon elehen Ninggareg nunuk fam tik-tem toho sali emberuk lahi," 14 ulug Ele hiyag utuk lit, "Hat famen ap anggolo amuhupmu mun angge man angge sebe roho og hutuk laruhuken hi haptuk lit tem toho uruk lahi," ibag. 15 Abraham inowen indi imbik wamburuk lit sali ino fahet yet teg latfagma hiyag itfahon hikit toho og itfag. 16 Ap kinangmonen sali emberuk lit onowesi suwon ununuk uruk lit tik-tem toho ihi ulug sali emberuk. Ari roho teko lahu ulug sali emberuk lit umung-umung atuk ane enele atog kong turuk lahe peruk. 17 Og hisahukon hit ngi amuhup ulug Allahn hiyag isibag inap arimanowen tem toho ehek pukag ulug Allahn sali imbibag. 18 Allahn nele si ihi ha fug teg ulug alem piren pisan isa fug tohon imbibag. Fobik fanowap nenebuhuwon nonolohotma werehon ine roho seneg lit niren yami ruruk lamuhukon fahet tem toho pukag ulug alem piren itano imbibag. 19 Fobik fanowap nenebuhu ane ino wanggun ineyon hag toho tomuk toho laruk lahema ninindi yuwahap neneptuk. Wanggun ineyon ino tomuk toho larukmu Allah ibam sok latuk asum alukema nunumbahaku. 20 Nonowe Yesus ino nit fahet kebunggalem hiyag nisaruk lit sok latuk asum ino fam kibag. At ino kibareg werehon ari fam hun Melkisedek alem haloho imbibahon hikit toho At imam suwon atfareg weregman eneg mondabi welaruhu.

Ibrani 7

1 Hun Melkisedek ino o Salem inap onowe suwon wereg lit Allah palimuwon Amingmingangge imam welatfag. Misihim sambil Abraham ino ap suwon men tog aptuk lit apmayap enepfareg ibam suhuloho waharukmu Melkisedek ino olohotma libareg Allah unuk fam hi ribag. 2 Hi ribagma Abrahamen aren angge obog toho palu numen tebelug palu numon og itfag. Hun unuk Melkisedek suwaleg latfahon ino niren hebeloho uruk lit halug atamon "Nonowe pikir ane turukon" suwalegma fobikon "Salem inap onowe tog pilapni" suwaleg latfag. 3 At ino ikni isinga eleg angge umbusagsi eleg angge indag atukon men war atukon eleg angge Allah amloho men ambi roho werehen at ino imam mondabi welaruhu ulug unduhuk fibag. 4 At suwon weregma nunumba Abraham inowen seliyon apmayap eneptuk lit huhulangge wibahon arimano minggiroho og itfahon ino yet hemek. 5 Hun Lewiyen ondohowon arimano fam hit imam wereg lit Allah let turuk lamuhup ulug in enepfag. In enepfahon arimanowen oho onori Israel inap hiyag isaruk lit hininggikmu atukon palu numen tebelug palu numon Allah fahet emberuk lamuhup ulug unubam imbibag. Onotsi Israel inap arimano Abrahamen ondohowon wereg angge famen Musa wene fam imbibahon hikit toho emberuk lamuhup ulug heng eneptuk latfag. 6 Hun Melkisedek ino it ununggul unukon fug angge famen Abraham fam minggiroho embemihin ulug heng tibag. Abraham ino fam Allahn sali imbibag angge famen hun Melkisedek inowen Allah unuk fam hi ribag. 7 Palimu werehonen apma werehon fanowap turuk lit hi ruruk ane ari seleg teg lit wereg. 8 Fuma fil Lewi inap it kinangmon war atukon arimanowen minggiroho emberuk lamuhup ulug heng enepfag, fuma fil Melkisedek at ino fahet oluk wereg ulug haharoho imbibahon inowen embemihin ulug heng tibag. 9 Abraham fam minggiroho embemihin ulug heng tibag ane hikit toho aren ondohowon Lewi inap oho at apma kukag ulug heng enepfag. Ari roho Lewi inaben eneg minggiroho embelihip ulug heng enebuk teg angge famen it unubam heng enepfag. 10 Lewi uwan indag am fugmu Melkisedek ino Lewi umba salkal ulteg ambi amul ulug olohotma libag. 11 Lewi inap imam amag ulug in enepfahon ariyen ap fano alepma imam winon Melkisedek alem haloho imbibahon hikit toho unduhuk felep? -- Lewi inap arimano imam weregma Musa wene ino Israel inap unubam imbibag angge famen fano atfag fug. -- Imam winon ino unduhuk feruk lit nungge ulug hun Harunen alem imbibahon hikit toho in haptuk lahe ibag fug? 12 Imam inap lahaptuk ane nina feseruk halug Musa wene fam haharoho imbibag ane ino oho nin aruhu. 13 At ino fahet nit tuma nenele uruk laheyon ino Unuk amu ahun famen wereg, indam oho At unggul unukonen hubu lahaptuk latfag fug. 14 Nit Nonowe ino Yehuda inap ununggul unukon famen ondoko larisi. Ununggul unuk Yehuda famon Musan te imam welamuhup ulug misihim oho haharoho imbibag fug ane ari ap obog toho onoluk. 15 Imam winon Lewi ahun fuhon hun Melkisedek inowen alem haloho imbibahon hikit toho unduhuk fibag ane ariyen ihi ane aru seleg aruhu. 16 At imam unduhuk fibahon ino ap kinangmonen alem haloho emberukon fam unduhuk fibag fug, we alem mondabi oluk welaruhuwon ino hikit toho unduhuk fibag. 17 At ino fahet haharoho imbibahon tu, "Hun Melkisedek inowen alem haloho imbibahon hikit toho Hat imam suwon weregman eneg welaruhun," ibag. 18 Ap kinangmonen komo eneptukon alem aru welaruhu ulug haloho emberuk angge famen ine elehen umbusuhup. 19 Musa wene inowen ap fanowap enebuk fug teg. Ap fanowap enebuk fug tehen ketiya alem fanowon mondabi Allah men mangno amuhukteg fano welamuhukon ino inam atfag. 20 Alem ihiyon tu Allahn tik-tem toho ihi ulug sali embelep fugmu teko lelep fug angge famen sali imbibahon fam teko libag. Lewi inap arimano Allahn sali umbuk fug angge in enepfag angge famen 21 At ino ubam sali emberuk lit unduhuk fibag. Ubam Ele ibareg sali emberuk lit, "Hat imam onowe welaruhun ulug unduhuk Hubahakiyon aru weregman eneg mondabi welaruhun ulug Allahn sali emberukon ino nungge fahet sali Nambiken emberikik puhu fug," ibag. 22 Allahn ele sali ine roho imbibahon ino pisan tuhuk fug ulug Yesus enehangge hag toho unduhuk fibag. 23 Imam inap arimano war atukmu nin unubalmangge lahap enebil larukmu nin anggolo atuk latfag. 24 Anggolo atuk latfag angge famen At ino mondabi weregman eneg ap winon eke imam At ubalmangge am fug teg. 25 Ap obog toho Aren ler eneptukmu Allah ambeg waharukon arimano Aren mondabi fanowap enebuk teg. At ino mondabi Oluk wereg lit Allah alukeman it arimano inibil atuk. 26 Imam onowe suwon Ubabut ari hag toho werehon fahet niren fano peruk lahe, Ubabut fano reg lit siyag ane turuk elehon, sing angge Ubam tag teg lam fug angge siyag ane turuk inap men mangno roho welam fug angge pohol palimu werehon ino fahet fano peruk lahe. 27 Imam onowesi suwon welahe perukon arimano men wirim teg eleg. It arimanowen likiya hupmu ininggarehen siyag ane turukon fahet tam hubu lahaplug unumalikisiyen turukon fahet fobik hubu lahaptuk. At inowen Inggareg ebe Allah fahet emberuk lit we misihim hubu lahapfahon ari ap obog toho fahet misihim hubu lahapfag. 28 Musa wene fam werehon hikit toho ap inine elehon arimano imam inap amuhup ulug in eneptuk. Musa awene weregma Allahn sali imbibahon ino hikit toho mondabi fano aruhu ulug Amloho Kristus ino palimu unduhuk fibag.

Ibrani 8

1 Alem suwon palimu werehon niren tuma uruk laheyon tu: Nit Nonowe imam suwon werehon ino poholma mondabi palimu werehon ino Inggik pikit fil heriyeg lit wereg. 2 At ino o sabo fanowon aben witfag fugmu Allahn witfahon ino fam wereg lit Allah olohotma yabuk wituk lit Ikni let turuk lit wereg. 3 Imam onowesi suwon arimano obog toho hubu lahaptuk lit Allah fahet emberuk angge emberuk lamuhup ulug in eneptuk. Ari hag toho Yesus ino oho imam palimu wereg lit Allah fahet emberuk angge Inggikmu wereg lam teg. 4 At ino tuma kinangma welalep halug imam alep fug. Kinang aru fam ap werehon arimanowen Musa wene fam haloho imbibahon hikit toho hubu lahaptukon wereg. 5 It imam inap kinangma werehon arimanowen turuk ane ari ebe poholma weregma wirimangge men ahuhe men eneg turuk. Ari hag toho Musan o sabo wiruhuk pibagma Allahn at hiyag utuk lit, "Mun angge man angge wituk laruhunon arimano wirimangge tom ino famen hiyag hitikikon ino hikit toho wiruhun ane holuk toho welamok," ulug hiyag itfag. 6 Ketiya At imam suwon in atfahon inowen turuk ane palimu wereg. Allahn sali imbibahon mondabi palimu weregma sali fanowon ino teko lahu ulug At pulmu wereg lit yet teg lit wereg. 7 Sali atam imbibahon ino fano wereg ulug pisan tuk fug teg lalepma sali fobikon ino embelep fug. 8 Allah inowen komo eneptuk lit hiyag isaruk latfag ane tu, "Fobik welamuhuk li Anden sali keron Israel inap men Yehuda inap men unubam umbuhuk. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi. 9 Sali fobik umbuhukon ari atam inikni umba o Mesiren ininggik seneko hondog eneplug wilip atik iyareg sali unubam emberik iyahon hag toho fug. Anden sali emberik iyahon pisan isibagma Nirim ulug miyaloho hik isarikik," ulug Ninikni Allahn ari ibag. 10 "Fobik welamuhuk li Anden Israel inap unubam sali umbuhukon iminon aru," ulug Ninikni Allahn il laruk lit, "Anden komo eneptuk ane inindimu hahare feruk lit unundama emberuk laruhuk. An it Inikni weregma it An numalikisi welamuhup. 11 Iren Allah fahet hinindi wenggel hemek ulug hiyag isaruk lit onori men it inibam misig werehon men arimano milal eneptuk lamuhup fug. It obog toho suwon toron arimanowen An fahet enemu inindi anggar aruhu. 12 Iren siyag ane turuk angge famen Anden nindi enesug lit siyag ane iren turukon Nambolmaya feseruk laruhuk," ibag. 13 Allahn sali keron umbuhuk ibag ane sali atam emberik ibahon ino mining atisi peruk lit ibag. Mining atuk lit filik turukon ari anunu roho welam fug angge mondabi kinang aruhu.

Ibrani 9

1 Sali atamon emberuk lit sembahyang uruk ane fahet, o sembahyang uruk ibam ap ininggik fam witukon fahet alem haloho imbibag. 2 O sabo fanowon ino hili ambol fil witfahon ino fam iral hunduko emberuk angge men suburu usa inap narukon fahet emberuk ambeg e pila tuwaloho wirig latfag. Hili ambol fil werehon unuk te "Fanoma" suwaleg latfag. 3 Sok pirenon latuk asum aluke fil hili misig wirig latfahon unuk te "Usama" suwaleg latfag. 4 Hili ino fam indok munggaltuk angge ili rurukon men Allahn sali ibahon haharoho werehon kilaptuk angge peti ino ili ruruk angge fam hililip toho wiroho foroho latfag. Peti ino undama suburu "Mana" kubag ili rurukon fam pilabehon men hun Harun uwanggun tomuk asimit wilibihon men helep wene numen hahatfahon itano men wereg latfag. 5 Peti emberimu malaikat piren umbagpag turukon Allah tuma wereg pukag ulug enehangge imbibag. Malaikat ununuk kerub itano eneherabulen Allahn siyag ane turukon elehap turuk ambeg fanoma ino hondo reg latfag. Alem ari fahet niren ketiya tuma tindiloho ul fug. 6 Fanoma men Usama men ari roho welamag ulug alem haloho imbibag. Imam inap arimanowen Allah fahet turuk ane tul ulug likiya hupmu hili ambol filon ino fam eneg kuruk latfag. 7 Hili eke alukemon fam ino we imam onowe suwon amu eneg mo ilig am wirig am turukmu misig fam we misihim sambil eneg kuruk latfag. Allah fahet esetuk ambohom amep ino fam inggareg fahet eke, otsiyen siyag ane hirahoman turuk latuson fahet eke inggik fam seneko eneg kuk teg latfag. 8 Ari turuk latfahon fahet Allah hime fanowon inowen hiyag nisaruk lit, "O hili ambol filon weregma o usama ino kurukon fahet uwan sok husig eleg," ulug selehap nisaruk. 9 Ari nit ketiya welaheyon fahet wirimangge wereg. Ari hag toho aben Allah fahet wam esetuk lit hubu lahaptuk angge famen it inindimu siyag angge werehon let toho fanowap enebuk fug teg. 10 Suburu ik naruk angge fahet na fug urukon men enebe mun angge man angge umako werehon men obog toho alem haloho imbibahon arimano kinangmonen turuk ane fahet haloho imbibag. Allahn mun angge man angge alem kerap tirisi angge re alem tam haloho imbibahon ari eleg atisi. 11 Kristus watfahon ino fobik fano-fano angge inam aruhuwon fahet imam suwon aruhuk ulug watfag. O sabo suwon mondabi fanowon ap ininggiken witfag fuhon ino fam kibareg watfag. Ihi ane ari mun angge man angge wal tibag angge tuma werehon fam wirig eleg. 12 At ino hili usama ino kuruk lit wam domba men sapi men enemep wibareg kibag fug, we Inggareg amu amep wibareg nit hundig-hundig fano roho welamuhubon ino fahet misihim kibareg siyahon inggikmuwen mondabi fano welamuhup ulug windar nenepfag. 13 Wam domba men sapi men yuhambukon enemep hinanggoho ap siyag ane turukon fanowap enebul ulug ketne isaruk lit sapi indok yaltukmu ul atukon ino enebene hilil isarukmu enehap sel ke eneg puhun atuk latfag. 14 Wam amep fam fano amul ulug turuk latfag angge famen Kristus amep men ambi reg eleg. At ino Hime fanowon mondabi werehon Ubam weregma Nebe fanowon eneg Allah fahet embemin ulug imbibag. Niren siyag-siyag ane turuk lit saplangge turuk ane At amep inowen elehap turuk lit ninindi anggen pulmuwon ho roho fanowap nenebuhu fug ano? Fanowap nenebuhumu Allah mondabi Oluk werehon Amingmingangge welamuhuk. 15 Allah ele sali keron ino imbibagma ap wol eneptukon arimano fanowon og isahuk ibahon ngi roho welamag ulug Kristus pulmu wereg lit ler eneptuk. Allahn ele sali atamon imbibahon pisan isaruk latfahon arimano fanowap enebuhuk ulug At ino war atfag. 16 Aben lin isaruk angge fahet hulul ulug enele sahaltuk ambeg ino ap anggengge lin isalug war atukon wereg. 17 Ap ekeyen nanggengge ap winon amag ulug suwesingga haharoho embelug war atuk halug eneg ap oluk werehonen anggengge hila reg, ebe oluk weregma aren angge hila fug teg. 18 Ari hag toho Allahn ele sali atamon imbibahon ino mep wamburukon fam eneg teko la reg. 19 Musa inowen Allahn alem obog toho ari komo heneptuk ulug ap obog toho hiyag isibareg wam sapi men domba yuhambukon enemep men ik men mangno roho wibareg domba oruk huluwon men musan inggila men wibareg suwesingga ino fene oho ap obog toho enebene oho mep ino ketne enebil laruk latfag. 20 Ketne enebil laruk lit, "Allahn ele sali hit hunubam emberukon mep aru fam wereg," uruk lit 21 o sabo ino men mun angge man angge undama werehon sembahyang fahet foroho latfahon arimano obog toho fene ketne enebil laruk latfag. 22 Musa wene fam alem haloho imbibahon hikit toho mun angge man angge mep fam eneg fanowap turuk. Ap unubam mep hililtuk elehon iren siyag ane turukon eleg am fug angge wereg. 23 Mun angge man angge alem poholma weregma wirimangge kinangma werehon arimano mep fam eneg fanowap eneptuk latfag. Alem poholma wereg angge arimano fano amag peruk halug hubu lahaptuk angge mondabi palimu werehon ari fam eneg fano atuk. 24 Kristus ino o sabo fanowon ino fam kuruk lit o ebe poholma weregma wirimangge ap ininggiken witfahon ino kibag fug, nit ninibil atuk lit Allah alukema lamin ulug poholma pikit kibag. 25 Mo ilig am wirig am turukon fam hundig-hundig imam suwon o sabo fanowon ino fam kuruk lit inggareg amep walug kuk fug angge amu angge amep eneg walug kuruk latfag. Ari hag toho Kristus ino Ninggareg nebe embemin ulug kuruk lit iren hundig-hundig kuruk latfag hag toho kibag fug. 26 At ino ari hag toho kelepma hahen pohol kinang wal tibag sambil ino ak tebelepteg aben Kristus ino witil-watil laruk lalep. Ari telep angge famen ketiya obog aruhu li welahe ulug we misihim eneg inam atfag. Ninggareg nebe embeminon ari fam aben siyag ane turukon elehap timin ulug watfag. 27 Ap kinangmon we misihim war amuhupmu Allahn alem unubam werehon kong tuhu. 28 Ari hag toho Kristus ino ap kinangmon anggolowen siyag ane turukon Anden ha ruhuk ulug Inggareg ebe emberuk lit misihim war atfag. Fobik inggik pireneg angge waruhu sambil ino siyag ane turukon nin eke ha rimin puk fug angge ap An yet Nasug lit werehon mondabi fanowon ino it og isamin ulug waruhu.

Ibrani 10

1 Fano angge Allahn fobik og nisahuwon ino fahet Musa wene fam ebe fanowon yet haruk lahe fug, ahuhe hahareg lit werehon eneg yet haruk lahe. Mo ilig am wirig am turukmu hundig-hundig ap arimanowen Allah fahet emberuk angge ambi rohon eneg emberuken Musa wene inowen it Allah olohotma waharukon arimano obog toho misihim fanowap enebuk fug teg. 2 Misihim fanowap eneplepma Allah fahet emberuk ane embeselep. It hubu lahaptukon arimano misihim mondabi fano alepteg nit siyag ane turuk ninap welahe ulug inindi anggar alep fug. 3 Mo ilig am wirig am turukmu Allah fahet emberuk lit hubu lahaptuk ane ariyen nit siyag ninap welahe ulug ininggareg inindimu onoluk atuk. 4 Wam sapi men domba men yuhambukon enemep fam aben siyag ane turukon eleg am fug teg. 5 Ari fahet Kristus ino kinangma kik watfareg Allah ubam Ele hiyag Utuk lit, "Aben Hat fahet wam waroho emberuk angge men hubu lahaptuk angge men Haren hirim teg lit Nebe hebeloho og Numag ulug og Nitikin. 6 Embelug indok yaltuk angge men siyag ane tulug emberuk angge men fahet Haren hindi reg lahen fug. 7 Ari fahet Anden nele uruk lit, 'Nikni, An fahet suwesingga fam haharehon hikit toho An waruhukteg Haren peruk lahen ane turuk laruhuken tik-tem toho waruhuk,' ihi." 8 Palimu haharehon ino, "Wam waroho emberuk angge men hubu lahaptuk angge men embelug indok yaltuk angge men siyag ane tulug emberuk angge men fahet Haren nirim peruk lit Hindi haruk lahen fug," ibag. Musa wene fam haharehon hikit toho emberuk angge famen Hindi haruk lahen fug ibag. 9 Fobik haharehon ino, "An waruhukteg Allahn peruk ane turuk laruhuken tik-tem toho waruhuk." Ari uruk lit tamon eleha feseruk lit fobikon welamag ulug unduhuk feruk. 10 Allahn peruk ane aru famen Yesus Kristus inggareg ebe emberuk lit we misihim tibahon ari famen mondabi welamuhukon fahet fanowap nenepfag. 11 Imam inap obog toho arimanowen likiya hupmu Allah fam sembahyang uruk lit hundig-hundig emberuk angge ambi roho hubu lahaptuk angge famen emberuk angge arimano famen siyag ane aben turukon elehap tuk fug teg. 12 At inowen we misihim emberuk angge ino siyag ane fahet imbibareg Allah inggik pikit fil heriyegman eneg welaruhu. 13 Ketiya At ino men seli roho werehon Nuyug ahongge amag ulug Uyug alma umbuhuwon sali yet teg lit wereg. 14 Allahn mumal enepfahon arimano Aren emberuk angge misihim imbibahon fam mondabi fanowap enepfag. 15 Alem ari fahet Allah hime fanowon inowen oho nit hiyag nisaruk. 16 Hiyag nisaruk lit, "Fobik welamuhuk li it unubam sali umbuhukon iminon aru," il laruk lit, "Anden komo eneptuk ane unundama emberuk lit inindimu hahare fuhuk. 17 Iren siyag ane turuk lit hare ane turukon ari Anden nambolmayap tebesuhuk," uruk. 18 Mun angge man angge siyahon obog toho Allahn ambolmayap tebeseruk halug aben siyag ane tulug nin eke umbuk fug tehen emberuk angge emberuk lamuhup fug. 19 Nori, Yesus amep fam nenembong seyap neneptisimu ketiya o sabo fanowon ino fam kuruk lahe. 20 Kebunggalem keron nonoluk welamuhuk abunggalem sok latuk asum ino iming isalug laruk abunggalem hal nisibag. Sok latuk asum ino Inggareg ebe wereg. 21 Nit Nonowe imam onowe suwon ino Allah ibam ngi ahun wereg. 22 Weregma ninindi wirik toho Allah fam tem toho wenggel haruk lit Alukema welamuhuken maniyek. Ninindimu siyag ane wenggel harukon Aren ho roho puhun turuk lit nenebe ik il wirikon fam umag nenepfag. 23 Allahn fobik fanowap nenebuhu ane ninindi wirik toho seneg lit ap fag toho hiyag isaruk lamuhuk. At ele sali ibahon ino Indi wirik toho wereg. 24 Niren fano ane eneg turuk lit nonori men ninindi roho welamuhuken nit-nit komo-komo atuk lamuhuk. 25 Ap winonen enesupmu roho wene uruk ambeg pok atuk hag toho pok atuk lamuhup fug. Yesus waruhuwon ino horog tehen sebe roho komo-komo atuk lit nonoluk toho welamuhuk. 26 Fano ane fahet ninindi anggar atuk angge famen nin siyag ane turuk lit nenenggelemon Allah fahet emberuk angge emberuk halug fanowap nenebuk fug teg. 27 Allahn alem anggin anggolowon nunubam umbuhu sambil ino nenekol anggolo haruk lit yet tegman indok ambulpul humon ino ulog turuk lit ap Allah men seli roho werehon obog toho indoken han naruk lamuhup. 28 Ap eke Musan alem haloho imbibahon ino nale feseruk halug ap piren hinahanen aren siyag ane tirisi uhupmu at ino inindi ha fug angge pinggi ware fesuhup. 29 Ap ekeyen Allah amloho ino uyug sobir isaruk halug alem toron ubam umbuk teg ano? At ino Allahn sali imbibahon amep ino fam fanowap tibag angge famen siyaha feseruk lit Allah hime fanowon ap Indi enesuhon ino oho siyaha feserukmu ubam alem angginon umbuk teg. 30 At inowen wene tu hiyag nisibahon nit nonoluk, "Ayeg watuk ane Anden eneg ili wa reg lahi, ambiyang hun isaruk ane Anden eneg ambiyang hun isa reg lahi," il laruk lit, "Allahn eneg Umalikisi fam unggum werehon kong tuhu," ulug hahareg lit wereg. 31 Ap eke Allah oluk werehon ino Inggikmu atug halug indi oko larukmu akolen homhombuk turuk. 32 Tam welatikip ane fahet wenggel homok. Seleg fanowon keram hunubam atisimu ap seliyonen onolok ane hunubam turuk lit alem angginon hunubam atisimu hinindi hondo reberuk latikip. 33 Hunusuruk lit hininggaliyap heneptukmu aben fog heneptuk latusa. It winon hit hag toho unusurusa inap arimano oho hiren hinindi enesug lit fer enesug latikip. 34 Ininggik hele war eneptuson arimano hiren ler eneptuk latikip. Henengge taluk heneptukmu fano helehesa peruk lit henehiyeg toho welatikip. Nit nenengge fanowon mondabi werehon ngi reg lahe ulug honoluk toho welatikip. 35 Hinindimuwen tem toho peruk lahebon umbusuk fug angge seneg lit onggo suwon og hisahuwon fahet yet teg lit welamok. 36 Allahn perukon hikit toho turuk lit og hisahuk ulug sali ibahon ino hit ngi amuhuben hinindi imbik wamburuk lit welamuhup. 37 "We tot il misig welamuhukteg At waruhu urukon ino pok atmin puk fug angge waruhu. 38 An not eke pikir ane turukon ino indimu wenggel haruk ane ariyen oluk welaruhu. Ap ekeyen An ambol yig Nutuk halug Anden oho ap ino Nambol yig uruhuk," ulug hahareg lit wereg. 39 Nit welaheyon At nenembol yig Utuk lit siyag amuhukon welahe fug, nit nunundama At ubam wenggel haruk lit nonoluk welamuhukon welahe.

Ibrani 11

1 Ap sa fobik fanowap nabuhu ulug tem toho peruk ahun ino indimu Allah fam wenggel haruk lit wereg. Ap san ilen yet haruk eleg angge famen indi yuwag toho wereg ahun ino indimu Allah fam wenggel haruk lit wereg. 2 Ninikni umban ari hag toho Allah fam wenggel haruk latfagma Allahn it fahet fano pibag ane inam atfag. 3 Allah eleyen pohol men kinang men wal turukmu mun angge man angge yet haruk laheyon ino yet haruk lahe fuhon fam atfahon ino fahet ninindimu Allah fam wenggel haruk lit nonoluk atuk. 4 Habel inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit Allah fahet emberuk angge hubu lahapfahon ino palimu regman hun Kainen hubu lahapfahon ino apma reg latfag. Allah fam wenggel haruk latfag ane ariyen aren emberuk angge fahet Allahn fano peruk lit indi pikiron wereg peruk latfag. Indi wenggel haruk latfag ane ariyen war atfag angge famen ketiya oho ele uruk. 5 Henokh inowen indimu Allah fam wenggel haruk latfagma poholma lisoho wibag. War atuk ane at ubam aruhu fug ulug Allahn poholma lisoho wibagma ap inilen oho yet hibag fug. At poholma uwan lahuk fugmu Allahn at fahet Indi reg ane inam atfag. 6 Allah fam wenggel haruk eleg ahun ino fahet Allahn nindi reg lahi puk fug teg. Ap san Allah men ambiyeg welaruhuk peruk ahun inowen Allah tem toho wereg ulug At yami rurukon onggo og isahu ulug tem toho indimu peruk laruhu. 7 Nuh inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit werehen uwan yet ha fug angge fahet Allahn hiyag itfagma Ele holfareg kou witfag. Nuhe malik men nonoluk welamuhuk ane fahet Allahn hiyag nitisi ulug kou witfag. Allah fam wenggel haruk lit ap kinangmon unubam alem imbibareg at Allah fam indi wenggel haruk ane hikit toho fano atuk ane at ngi atfag. 8 Abraham inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit werehen Allahn hat hibam ngi aruhun ambeg Anden hiyag hitminon fam lamihin ulug wol tibagma fano ulug Allah ele holfag. Holfareg lahuk ambeg ari kema lahuk ulug indimu apeleg toho laruk latfag. 9 Allah fam indimu wenggel haruk lit o hat ngi aruhun ulug hiyag itfag ambeg ino libareg ap pohon hag toho welatfag. Pohon hag toho wereg lit Ishak men Yakub men o sabo wit tibareg welatfag. Allahn Abraham fam sali imbibahon ino Ishak men Yakub men ir oho ngi amuhup ulug imbibag. 10 O pumbuk e uwag ineyon fam wirihon ino Allahn wiruhuk pibareg Ele ibahon ino hag toho we tem toho wiruhu ulug Abrahamen mangno ruruk latfag. 11 Sara inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit sabal atfag angge famen Allahn ineyap turukmu malik fet talug latfag. Malik indag tahun ulug hiyag itfahon ino fahet tem toho hiyag nutuk peruk latfag. 12 Abraham ino mondabi sabal atfareg malik endebuk fug teg latfag angge famen at famen ap anggolo ondoko libagma winag ha fug toho suhal men ik yinggi men mondeg hag toho welatfag. 13 It obog toho arimano inindimu Allah fam wenggel haruk lit werehen og hisahuk ibahon ino ininggikmu am fugmu war atfag. Nit kinangma tuma ap pohon nenemu ninap hag toho welahe ulug fag toho ibareg we yatman yet haruk lit ininggik fam kaya roho hi ribag. 14 It ari roho perukon arimanowen enele uruk lit nit ninibam yug toho welamuhuk ambeg asengseng toho yami ruruk lahe ulug fag toho uruk. 15 It inibam embeselug watfag ambeg ino fahet enele elepma suhuloho inibam la hag teg lalep. 16 Nit ninibam yug toho welamuhuk ambeg yami ruruk laheyon urukon ari o mondabi fanowon poholma werehon fahet wenggel haruk. Aren o pumbuk fanowon it fahet wiroho foroho lit it Inikni Allah wereg uruk ane fahet Allah inggali ha fug teg. 17 Abrahamen Allah fam indimu wenggel haruk lit werehen at indi wal hibag sambil ino Ishak esetmin pibag. Allahn ele sali emberuk lit, "Ishaken ondohowon arimano Abraham umalikisi suwal enebuhup," ulug hiyag itfag angge famen amloho we misig enehangge ino esetmin pibag. 19 Allah inggik ineyon inowen ap warehon onolukap eneptukon At wereg pibag. Ap warehon onoluk amuhup hag toho Ishak ino hebeloho oluk angge inggikmu atfag. 20 Ishak inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit fobik aruhu ane yet haruk lit umalikisi Yakub men Esau men Allah unuk fam hi enepfag. 21 Yakub inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit war atukon horog tehen Yusuf amlohoki piren Allah unuk fam hi enepfareg wanggun tomuk fam unggul timi reg lit sembahyang ibag. 22 Yusuf ino indimu Allah fam wenggel haruk lit war atuk ane horog tehen Israel inap o Mesiren embeselug wilip atuk lit an nuwag walug lahup ulug hiyag isibag. 23 Musa ikni men isinga men inindimuwen Allah fam wenggel haruk lit malik Musa fanowon aru indag tehe ulug ap suwon inowen ibag ane fahet enekol eleg toho pikalem hinahan fam hirako foroho latfag. 24 Musa ino su atfareg indimu Allah fam wenggel haruk lit Firaun ahalohowen amlohowap nabuhu ane ari an nirim pibag. 25 Allah umalikisi enele ying eneptuk hag toho an oho fano nele ying nabukag peruk lit siyag ane ilamna werehon fahet nahiyehap turuk ane nirim pibag. 26 Kristus waruhu ibahon fahet inggaliyap turuk ane ari an nanggengge fano-fano angge hag toho palimu regma o Mesir fam fano-fano angge werehon obog toho apma reg pibag. Ari peruk lit onggo suwon ino yet teg latfag. 27 Musa inowen indimu Allah fam wenggel haruk lit ap suwonen olok harukon fahet akol eleg toho o Mesir embeselug wilip atfag. At ino indi yuwag toho wereg lit yet ha fug tohon ino yet haruk latfag. 28 At ino indimu Allah fam wenggel haruk lit malik wandabon unusibag ahun inowen it umbusukag ulug wam Paskah esetuk lit mep ino sok fene lahapfag. 29 Israel inap inindimu Allah fam wenggel haruk lit kinang lilog teg ke laruk hag toho ik il huluwon ino paloho fuma nindig atfagma Mesir inap it lahasa hag toho lul ulug turukmu ik ahummu ubuk uruk lit waroho lin ibag. 30 Israel inaben inindimu Allah fam wenggel haruk lit o Yerikho elehet walinggoho kilabohon ino hup sabirenam walinggoho larukmu halog toho lin ibag. 31 Rahab yaying turuk latfag hiyap ino indimu Allah fam wenggel haruk lit aluwar eneptuk inap ibam fano hondoko kilap enepfagma sohu-sohu ane turuk inap obog toho unusibagma hiyap ino oluk welatfag. 32 Anden nungge ane eke imin? Gideon men Barak men Simson men Yefta men Daud men Samuel men atam wene hiyag isaruk latfag inap nabi men arimano fahet tindiloho hiyag isarukmen o hup am teg. 33 It arimano inindimu Allah fam wenggel haruk latfareg o pumbuk winon-winon pin unusuruk latfag, alem eke hag eke hag fano roho haltuk latfag, og hisahuk ulug sali imbibahon arimano ininggikmu atuk latfag, olomene onolokon enembilik latuk latfag, 34 indok ambulpul turukon ware feseruk latfag. It winon karog olokon fam unusirikim fano wilip atuk latfag. It winon wiyig toho werehon arimano inine atuk latfag. It winon tog aptukmu onolok atuk lit seliyon asan-asan angge luhaloho kurukon arimano yanggal eneptuk latfag. 35 Enehunsi unumalikisi war atukon arimano onolukap eneplug suhuloho unuhesi inisingasi og isaruk latfag. Ap winonen fobik mondabi nonolukap nenebuhu peruk lit nunusukag ulug enembol yig isaruk lit windat nenebuk fug uruk latfag. 36 It winon ininggaliyap eneptuk lit e paleg fam unusuruk latfareg ininggik hele waroho penjara fam kilap eneptuk latfag. 37 It winon helep fam kog toho unusuruk latfag. It winon arimano sohobol eneptuk latfag. It winon arimano oho e paltuk angge men karog men fam kong eneptuk lit pinggi unusuruk latfag. It winon arimano wam domba oruk men kambing oruk men wan teg lit suburu oboken enehummu siyag toho wereg lit siyahon anggolo unubam atuk latfag. 38 It unubabut fanowon arimano kinang siyahon aru fam welalep fug. Ari rehen it arimano fare keyen punumu laharuk lit kiling elma keheg owikmu keheg mase ril laruk lit tung-tung angge turuk latfag. 39 It arimano obog toho Allahn og hisahuk ibahon ininggikmu atfag fug angge famen inindimu Allah fam wenggel haruk latfagma Allahn it fahet fano pibag ane inam atfag. 40 Nit elegma it enemu eneg mondabi fanowap enebuhuk fug ulug Allahn nit obog toho fahet mondabi fanowon wep toho imbibag.

Ibrani 12

1 Allah fahet fag toho hiyag nisaruk inap arimano anggolo wereg lit hinan hag toho hililip toho kilap nenesuhen anggin angge nunubam werehon men siyahonen walabit wat nenesuhon men nunubam se amag ulug nonggoloho umbusul. Pupu angge laruk lit ap sa tam atmisi ulug laruk lamuhup ulug hiyag nisarisi ane hikit toho sat kel ta fug angge ninine roho laruk lamuhuk. 2 Laruk lit Nonowe Yesus ninil ki roho yet haruk lit welamul. At ino Ubam ninindi wenggel haruk laheyon ino fam hondog neneplug laruk lit mondabi fanoma nunumbahik laruk. At ino fanoma wereg lit Ahiyeg toho welalep angge famen aben Inggaliyap turukmu osokowa fisibareg teltuk ahan ha ribag. Teltuk ahan ha ribareg Allah inggik pikit fil lehoma hur atfareg wereg. 3 Ap siyag ane turuk inaben alem angginon ari At ubam imbibagma Indi yuwag toho wereg lit ha ribag ane honoluk toho welamok. Hit hinindi anggin toho wereg lit hinilaheg amuhup tohon yet teg lamok. 4 Hiren siyag ane fam wal-wal amul ulug yik aptukmu mep wilip am fug angge hininggik yik eneg aptuk latikip. 5 Hit An namlohoki welahep ulug hunubam uruk lit komo heneptuk ane henepeleg atisi? "Namloho, haren Ninikni Allahn komo haptuk ane fahet apma reg puk fug. Komo haptuk lit pet haptuk halug hindi anggin toho wenggel ha fug. 6 Ninikni Allahn ap Indi enesug inap arimano Ele ine roho komo eneptuk, Namloho ulug wenggel harukon ino fano welamag ulug Ele olok toho pet turuk lit Inggiken watuk." 7 Alem angginon hunubam atuk halug Allahn An numalikisi hag toho welahep ulug komo heneptuk. Umalikisi inikniyen ele ine roho komo eneptuk elehon wereg ano? 8 Ap obog toho unubam alem angginon emberuk hag toho hit hunubam oho alem emberuk eleg halug hit hiniknisi elehon hag toho wereg lit iknileg eneg welahep. 9 Niniknisi yuhonen enele ine roho pet neneptuk latusama nit nenekol toho wereg lit enele holtuk latukuk. Holtuk latukuk anggeyen nit nonoluk welamuhuken poholma kinangma wereg angge Inikni ele holuk fug angge welahe ha reg? 10 Niniknisi yuhon arimanowen il misig eneg iren peruk latusa ane roho enele ine roho komo neneptuk latusa. Komo neneptuk latusa angge famen At inowen An men mangno roho fanoma welamuhuben nit fahet eneg Indi wenggel haruk lit Ele ine roho komo neneptuk. 11 Alem angginon obog toho atam ap unubam atuk halug ap ino ahiyeg toho welam fug angge ahummu siyag toho wereg. Ari roho wereg angge famen alem unubam atukon inowen milal eneptukmu it arimanowen anggen fanowon yihik feruk lit inindi yuwag atukmu pikir ane eneg turuk. 12 Ari fahet te hininggik wiyig toho werehon ineyap taruk lit hunuyug elek turukon henelenggen kiyap taruk lamok! 13 Hunuyug siyahon suwani yako waruhu rohon ke pikit toho hale ferukon fam laruk lit hunuyug wirik toho soptuk lamuhupmu hunuyug siyahon fano aruhu. 14 Ap obog toho men mangno roho wereg lit fano ane turuk lamuhuben yami ruruk lamuhup. Ap san fano ane turuk eleg halug Allah hahu fug. 15 Ap misihen Allah indi enesuhon ino embeselug lahu rohon kahaleg lamuhup. Yabukmu sarongge kilaptuk lahepma mun angge man angge siyag atuk hag toho ap anggolo siyag amuhup tohon honoluk toho welamuhup. 16 Pabi-pabi ane turuk lit hun Esau abuwaben tibag hag toho turuk lamuhup fug. At inowen abuwaben suburu osohowon namin pibareg wandabon welahi angge famen ilabowon atmin ibag. 17 Fobik welatfareg nikniyen Allah unuk fam hi napmisi pibag angge famen hi ribag fuhon ari hit honoluk. Uba anggolo yatfag angge famen inggarehen siyag ane tibahon ino hebeloho fanowap tuk fug teg latfag. 18 Hit tom alma waharikibon ino tom Sinai hininggik fam sen hawon alma waharikip fug. Indok ambulpul uloglog turuk lit hinan hililip tehen hik tegma siyelu fu rurukmu tom ino alma waharikip fug. 19 Tom ino fam pinggong ele humon uruk lit Ele anggolo urukmu it holtuk latfag inap arimanowen nit nunubam Hele nin eke uk fug ulug heng tibag. 20 "Wam oho tom ino alma laruk halug helep fam ware fesiyok," ulug komo enepfag ane ino anggin tehen enekol toho welatfag. 21 Tom ino famen turuk ane it arimanowen yet hibareg enekolen hirimuruk turuk latfagma Musan oho, "An oho nakol hihireg nuwag elek turuk," ibag. 22 Hit Sion punumu waharikip. Allah oluk werehon ino Ibam Yerusalem poholmon malaikat teng-teng angge luhaloho weregma ap anggolo oho enehiyehen palu roho wereg ambeg hir oho enembeg waharikip. 23 Allah umalikisi wandabon ununuk suwesingga fam haharoho poholma forohowon men Allahn ap obog toho minggir enebuhuwon ino men ap inindi fanowon tam palimuwap eneptisiyon enehime men palu roho weregma iniraham waharikip. 24 Allah sali keron imbibahon ino teko lahu ulug Yesus pulmu wereg lit yet harukon ino weregma waharikip. At amep unubam ketne reberuson ino Habel amep hag toho welam fug angge mep ele ine anggolo roho urukon wereg. 25 Ele hunubam hiyag hisarukon ino henembol fil aruhu rohon yet teg lamok. Allahn kinangma Ele urukmu enembol yig Itfag inap arimano fano wilip atfag fugmu wene poholman hiyag nisarukon nenembol yig Utuk halug fano wilip ahe ha reg? 26 It welatfag li arimano Allahn ele urukmu kinang yuk tibag. Ketiya nit welahe li oho Allahn ele uruk lit, "Nin fobik eke Anden kinang eneg yuk isahuk fug, poholet kinanget yuk isahuk," ulug sali imbibag. 27 Aren "nin fobik eke" yuk isahu ane fahet nit hiyag nisaruk lit mun angge man angge wal tiyag angge yuk turukon arimano nin aruhumu yuk turuk eleg angge mondabi welaruhu ulug seleg toho hiyag nisaruk. 28 Nori, yuk turuk eleg ambeg ino nit ngi amuhuken Allah fam Ninikni uruk lit At indimuwen fano perukon hikit toho let turuk lit nenekol toho wereg lit At hi ruruk lamuhuk. 29 Ninikni Allah ino indok ambulpul ulog turukon hag toho wereg.

Ibrani 13

1 Honori hinindi roho welamuhup! 2 Ap pohon umbusuk fug angge hondoko kilap eneptuk lamuhup. Pohon hondoko kilap eneptuk lahe ulug turukmen malaikat hondoko kilap eneptuk latfag. 3 Hir oho hininggik hele warehon hag toho welahepma honori ininggik hele waroho werehon fahet hinindi wenggel haruk lamuhup. Hit kinangma tuma fano welahepma ap unubam alem wereg lit inindi anggin toho werehon fahet hinindi wenggel haruk lamuhup. 4 Aben unuhesi hilarukon fahet hit obog tohowen fano peruk lamok. Ap pabi ane til noruk lit ap unuhesi yarog enebil larukon arimano Allahn unubam unggum umbuhuwen hiren oho ap unuhesi yarog eneptuk lamuhup fug. 5 Hiren uang amingmingangge welam fug angge hininggikmu werehon fahet eneg nit fahet wereg peruk lamok. Allahn ele uruk lit, "Anden hat fahet Napeleg toho welahi fureg misihim oho humbahakuk fug," ibag. 6 Ari ibagma niren te, "Nikni, Haren an let naptukmu nakol eleg toho wereg lahi. Aben alem nungge ane an nubam tuk teg?" ari uruk lit ninindi wirik toho wereg lahe. 7 Allah wene atam hiyag hisaruk lit milal heneptuk latuson arimano fahet honoluk toho welamok. Iren yabuk turuk lit obog arik ohoma turuk latuson fahet hinindi honoluk toho welamok. Allah fam inindi wenggel haruk lit hit fahet honoluk amag ulug wirimangge turuk latusa. 8 Sono oho yoho oho Yesus Kristus ino nin am fug angge hundig-hundig mondabi ambi reg lit welaruhu. 9 Hit sehelimuwen eke hag eke hag alem unon hiyag hisaruk lit hinindi ninap henebuhup tohon holuhup fug. Allahn indi henesug ane ariyen hinindi wirik atuk halug ari fano, naruk angge eke hag eke hag werehon fahet usa ulug alem emberukon ariyen ap fano am fug tehen enele holuhup fug. 10 Helep sengget wareg ambehen niren tohon ino fam o saboma hubu lahaptuk inap arimanowen na fug teg. 11 Allah fahet hubu lahabul ulug wam ware felug senggeltukmu mep wilip atukon arimano imam onowe suwon inowen aben siyag ane turukon eleg amag ulug mep arimano hinanggoho walug o fanowon fam kuruk. Kurukmu wam ebe walug o wirig ambeg embeselug selma palohoma lalug yale feruk. 12 Ari hag toho Yesus inowen An numalikisi ninggareg namep fam fanowap enepmin ulug elehet sok ino ambol fil palohoma asengseng toho war atfag. 13 War atfagma nir oho elehet sok ino ambol fil lulmu At inggaliyap tibag hag toho nir oho nininggaliyap nenebukag ulug lul. 14 Nit tuma yug toho welamuhuk ambeg ninibam elehen o pumbuk keron fobik waruhuwon fahet yami ruruk lahe. 15 Ari fahet Yesus unuk uruk lit nenembilik fam fag toho Allah wel turuk lit Ninikni ulug At apma umbuk tohon emberuk lamuhuk. 16 Fano ane ap unubam turuk lit ap ler eneptuk lamuhubon ari famen enebe An nubahet embehesa ulug Allahn fano peruken hiren henepeleg am fug. 17 Hit fet henesug lit milal heneptuk inap arimano enele holtuk lit onombolim laruk lamuhup. Allahn it arimano nangginoho wereg ulug kapal isahumu hiyag Umuhup inap wereg lit hit hinindi selehap hisaruk lit fet henesug lit wereg. Ari roho turuk lahepma fet henesug inap arimano sat ha fug angge inindimu enehiyeg toho let heneptuk lamuhup. Hiren enesukun siyahap eneplepma alem angginon hit hunubam alep. 18 Likiya hupmu nit fahet sembahyang uruk lamuhup. Alem eke hag eke hag nunubam atukmu fano ane eneg turuk lamuhuk ulug yami ruruk lamuhuken nit ninindimu siyahon het toho foroho lahe fug peruk lahe. 19 An hit henembeg folo-folo wam hag teg laruhuken ihi ane ari turuk lamuhup ulug komo heneptuk lahi. 20 Allah ap mangnowap eneptuk Ahun inowen Ele sali pisan tuk fug tohon imbibahon ino hikit toho Yesus amep wilip atfagma wam domba Inikni suwon amag ulug Nonowe Yesus ino ap war atukon wereg ambehen Olukap tibag. 21 Allahn peruk ane turuk lamuhup ulug mun angge man angge fanowon At inowen tug toho og hisaruk laruhu. Yesus Kristus fam wenggel haruk lit Allahn fano ane eneg telep peruk ane niren turuk lamuhuken nenesukun fanowap neneptuk laruhu. Yesus Kristus palimu werehon ino wel turukmen eneg welamuhup. Amin. 22 Nori, anden suwesingga il horog angge tu hit fahet emberuk lahi angge famen komo heneptuk lahi ane aru hinindimu henehiyeg toho holtuk lamok. 23 Nenere Timotius hele waroho kilaptusa ambehen wili feserusa angge re at an nambeg folo-folo waharuk halug an men ambiyeg hit pen hisa wamuhuken honoluk toho welamok. 24 Hit honowesi fet henesug inap men Allah umalikisi inindi fanowon men unubahet anden hi eneptuk lahi ane hiyag osomok. Nit nonori Italia werehonen hi heneptuk. 25 Allah ap Indi enesuhon ino hit obog toho let heneptuk lit welaruhu.

Yakobus 1

1 An Yakobus Ninikni Allah men Nonowe Yesus Kristus men enemingmingangge welahiyon inowen hi heneptuk lahi. Ap ununggul unuk nisanggowen arimanowon famen o kema-kema ap eneseheli ke linggik-longgo reg lit welahebon fahet suwesingga aru emberuk lahi. 2 Nori, wal hisaruk ane alem eke hag eke hag hunubam atuk halug fano nunubam atuk peruk lamuhup. 3 Allah fam tem toho wenggel haruk ano ulug aluwat hisaruk lit wal hisaruk ane ariyen hinindi wirik aruhu ane ari fahet honoluk. 4 Hinindi wirik toho eneg welamuhupmu siyahon tor angge oho hunubam wereg elehen mondabi fano wereg lit anggen fanowon yihik feruk lamuhup. 5 Ap misig hit sehelimu wereg halug mun ane man ane alem onoluk atuk ane apeleg toho wereg halug at inowen Allah fam heng turuk laruhu. Heng turuk laruhumu alem oluk atuk ane hiyag utuk laruhu. Allah inowen ap obog toho Indi isaruk lit Indi wiyig toho wereg lit Inggik ahako roho og isaruk. 6 Allah fam heng turuk lit indi nonghong uk fug angge indi misig toho wereg lit heng turuk laruhu. Indi nonghong toho wereg ahun ino siyeluwen ik ahummu fu rurukmu kililik la kililik wam turuk hag toho wereg. 7 Ap ari hag toho werehonen Allah fam heng uruk angge tor angge oho og nuruhu puk fug. 8 Ap indi piren toho wenggel haruk lit werehon ino indi nonghong uruk lit eneg wereg. 9 Ap misig wene fam wenggel haruk lit anggengge eleg angge wereg halug Allah olohotma palimu roho werehen ahiyeg toho welaruhu. 10 Ap misig anggengge anggolo wereg halug Allah olohotma apma roho welahi peruk laruhu. At ino e owil loloho wamburukon hag toho welaruhu. 11 Mo lahik waharuk lit mo oloken e inggila halo ulug owil loloho wamburuk lit orohole fanowon ino siyag aruhu. Ap anggengge anggolo werehon ino oho ari roho tuhu. Nanggengge anggolo welalep peruk ane ino obog toho teko la fugmu at ino siyag aruhu. 12 Ap misig siyahonen wal harukmu indi wirik toho welaruhuwon ino ahiyeg toho welamag. At ino indi wirik toho welaruhumu Allahn aliliyangge mondabi fano welaruhuwon og uruhu. Ap sa-o sa-o An inindi Nasug lamuhubon fahet og isahuk ulug Allahn sali imbibag. 13 Siyahonen ap misig wal haruk halug ap inowen, "Allahn wal niyaruk," uhu fug. Siyahonen Allah wal haruk eleg hag toho Allah inggarehen oho ap wal isaruk eleg. 14 Inggareg undaman timin peruk ane inowen heg toho wol turuken wal haruk. 15 Inggareg undaman timin peruk ane inowen hiyap malik ahummu atuk hag toho ahummu atukmu siyag ane endetuk. Siyag ane ino mondabi wirik atuk halug war atuk ane ondoko laruk. 16 Anden nindi henesug lahiyon nori, aben enele si uruk ane fahet tem toho uruk puk fug. 17 Fanowon og nisarukon men nininggikmu fano angge emberukon men Ninikni Allah seleg fanowon wal tibahon inowen poholman pilabik waharuk. Allah wereg ambeg mo kun atuk ane men seleg atuk ane men tuk fug angge orohole nin atuk eleg. 18 Inggareg indimu wenggel hibareg wal tibag angge arimano obog toho palimu malik wandabon hag toho welamag ulug tem ane uruk lit wal nenepfag. 19 Anden nindi henesug lahiyon nori, alem tu fahet wenggel haruk lamek. Hinisanggo fam holtuk ane ari folo-folo holtuk lamuhup. Henembilik fam uruk ane ari men ap per enebul ulug hunundama ahe laharuk ane ari men folo-folo ul peruk lamuhup fug. 20 Ap per enepmin ulug undama ahe laharuk ane inowen Allah indi fanowap turuk eleg. 21 Alem ari fahet sabelep siyahon hunubam werehon obog toho hik isahup. Wene fanowon hinindimu yag atisiyon ari eneg hinindi yuwag toho seneg lamuhup. Wene fanowon ino ine reg lit hit mondabi fanowap henebuk teg. 22 Allah ele hinisanggo fam eneg holuk fug angge hininggik fam oho Allahn uruk ane hikit toho turuk lamuhup. Hikit toho turuk lamuhup fug halug hininggarehen hininggareg henele ying taruk lamuhup. 23 Allah ele isanggo fam eneg holtuk lit Aren uruk ane hikit toho turuk eleg halug wirimangge ap misihen ik ahum fam orohole kim haruk ahun hag toho wereg. 24 Kim haruk angge famen ilanma tot lalug folo-folo orohole apeleg atukon hag toho wereg. 25 Allahn komo eneptuk ane ine anggolowen ap ininggik hele lol eneptukon mondabi fano wereg. Ap san Allahn komo eneptuk ane ino nisanggo fam holihi ulug tot welatil laruk lit apeleg am fug toho welaruhu halug at ino ahiyeg toho welaruhu. At inowen Allah ele alem fuki roho yami ruruk lit hikit toho turuk laruhu ane ino fahet inggik fam turuk ane Allahn let turuk laruhu. 26 Ap misig wene noluk nahun welahi uruk angge famen inggareg ambilik fam uruk ane fuki roho wenggel haruk elehen at ino inggarehen inggareg ele ying taruk. Ari turuk lit aren sembahyang urukon ino saplangge uruk. 27 Aben sembahyang uruk ane fahet Allahn mondabi fano anggolo uruk perukon alem tu: Malik suwarehon men hiyap yuwohon men enenggengge eleg toho weregma kim isaruk lit ler eneptuk ane ari fahet fano peruk. Ap kinangmonen siyag ane turukon anden tihi ha nowen peruk lit kahaleg lit wereg ane ari fahet Allahn oho fano peruk.

Yakobus 2

1 Nonowe Yesus Kristus ubam wenggel haruk hinap nori. Hiren Nonowe lehoma werehon ino fam wenggel haruk lit ap tu suwon, tu toron ulug onorohole yami enebuk fug. 2 Hit wene uruk ambeg ap suwon misig inggik selehetma ili ruruk angge kilaboho sum fanowon wan toho kuhumu ap misig eke anggengge elehon asum siyahon wan toho kuhu halug hiren nungge uruk lamuhup? 3 Hiren sum fanowon wan teg ahun ino fahet henele fano roho hi ruruk lit, "Ninikni, hur atuk angge fanowon tu fam hur amin," uhupteg anggengge eleg ahun ino fam, "Selma unduhuk lamin," uhup ano? "Nit nunuyug apma kinangma hur amin," uhup ano? Nori, ari roho uhup lit teg. 4 Hiren ari roho uruk lit ap tu siyahon, tu fanowon hunundaman peruk lahep. Hunundaman siyag peruk lahep ane ariyen ap onorohole yami eneptuk lahep. 5 Nori, an hit nindi henesug lahiyonen nele iminon tu holeg lamok. Ap kinangmonen enenggengge eleg inap tuma peruk angge famen Allahn An nolohotma enenggengge anggolo amag ulug mumal eneptisi. It arimanowen An inindi Nasug inap ulug sali imbibahon hikit toho Allah wereg ambeg ngi roho welamuhup. 6 Ari roho wereg angge famen ap enenggengge elehon arimano hiren apmayap eneptuk lahep. Ap enenggengge werehon arimanowen hit apmayap heneptuk lit unggum kong turuk ambeg hininggik lisoho hunumbaharuk eleg ano? 7 An numalikisi amag ulug unuk fanowon suwal heneptisiyon it arimanowen apmayap turuk eleg ano? 8 Komo eneptuk ane Allah wene tamon fam haharoho imbibahon mondabi palimu werehon tu, "Hinggareg hindi reg lahen hag toho hori winon oho hindi enesug laruhun." Wene haharehon aru hikit toho turuk lamuhup halug fano ane turuk lamuhup. 9 Hiren ap tu fanowon, tu siyahon ulug onorohole yami eneptuk lamuhup halug hiren siyag ane turuk lamuhup. Allahn komo enepfag ane hiren apmayap turuk lahep ulug wene aru famen seleg atuk. 10 Ap san komo enepfag ane obog toho timin peruk angge famen we il misig pisan isaruk halug at inowen winon obog toho apmayap turuk. 11 Allahn ap komo eneptuk lit, "Ap unuhesi pal ta fug," ibahon inowen, "Ap pinggi unusuk fug," ibag. Hiren ap unuhesi paluhup fug angge famen ap pinggi unusuhup halug komo enepfag ane ino apmayap turuk lahep. 12 Allahn alem hunubam umbuhu rohon henembilik fam fano ane hiyag isaruk lit hininggik fam oho turuk lamuhup. Allahn komo enepfahon holtuk inaben turuk hag toho turuk lamuhup. Allahn komo enepfag ane inowen ap ininggik hele warehon lol eneptuk. 13 Aben onori winon inindi enesug elehon arimano Allahn alem unubam werehon kong tuhu sambil ino Indi enesug laruhu fug. Ari reg angge famen ap inindi enesug ane mondabi palimu rehen alem kong turuk ane apma reg. 14 Nori, ap misihen, "An Allah fam nindi fano peruk lahi," uruk angge famen inggik fam turuk ane fano turuk eleg halug nangginoho welam teg? At ino indi fam eneg wenggel haruk ane inowen nangginoho fano am teg? 15 Honori ap ano hiyap ano sum wan turukon men likiya hupmu naruk angge men mondabi eleg angge famen 16 hit welahebon misihen hiyag utuk lit, "Sum wan talug suburu namihinteg lamihin," elepteg wan turuk angge men naruk angge men og etlep fug halug at ino nangginoho telep? 17 Allah fam wenggel haruk ane ari hag toho peruk lamok: Indi fam wenggel haruk angge famen inggik fam turuk ane fano turuk eleg halug wenggeltuk ane oho siyag atuk. 18 Hit welahebon aruma misihen te, "Ap ekeyen indi fam fano wenggel haruk, ap ekeyen inggik fam fano ane turuk," uhu lit teg. Ari uhuwon fahet anden hebeloho hiyag utuk lit, "Hinggik fam turuk ane eleg angge hindi fam wenggeltuk ane eneg hiyag nimin," ulug heng tuhuk. Ari ulug heng tuhukteg, "Anden ninggik fam turuk lahi ane ariyen nindi fam wenggel haruk lahi ane inamap timin," uhuk. 19 Haren Allah we misig wereg ulug hindimu wenggel haruk lahen ane ari fano. Fano wenggeltuk lahen angge famen setan siyahonen oho ari hag toho wenggel haruk lit unuwag elek turuk. 20 Nare, hat hindi sohu roho welahenonen hinggik fam turuk ane eleg angge hindi fam wenggeltuk ane eneg mondabi siyag ulug hindi anggar atmisi? 21 Nunumba Abraham inowen inggik famen turuk lit amloho Ishak waroho Allah fahet hubu lahapmin ulug tibag ane fahet Allahn fano pibag fug ano? 22 Ininggik fam turuk ane men inindi fam wenggel haruk ane men alem misig teg ulug hinindi anggar aha. Ininggik fam turuk ane ariyen inindi fam wenggel haruk ane fano atuk. 23 Ari roho turuk lahep ane ariyen wene tamon fam haharoho imbibag ane ino teko laruk. Haharoho imbibahon te, "Abraham inowen Allahn tem toho uruk ulug wenggel hibag ane ariyen Allahn at fahet fano pibag." Alem ari fahet Abraham ino Allah are hag toho wereg uruk latfag. 24 Aben inindi wenggel haruk ane fahet eneg Allahn fano peruk eleg, ininggik fam turuk ane fahet oho Allahn fano peruk ane ari hinindi anggar amag. 25 Rahab yaying turuk latfag hiyap inowen tibag ane eke wenggel hemek. Yerikho inap aluwar enebik lalihip ulug mon enepfag inap itano hiyap inowen ibam hondoko kilap enepfareg hirag enepfareg kebunggalem winon hirag-hirag lalihip ulug ler enepfag. Hiyap inowen inggik fam tibag ane fahet Allahn fano pibag. 26 Ebe weregma sat eleg halug war am hag toho ininggik fam turuk ane elegma wenggel haruk ane eneg wereg halug war am teg.

Yakobus 3

1 Nori, hit welahebon aruma anggolowen wene hiyag isaruk ninap welala puk fug. Nit wene hiyag isaruk ninap alem nunubam werehon Allahn kong tuhu sambil anggin atuk lit nonori winon arimano unubam se aruhu. 2 Nit wene hiyag isaruk ninap siyag ane anggolo turuk lahe. Ap san ambilik fam siyag ane uruk elehon at ino mondabi fano. At inowen ebe abir angge fano foroho lam teg. 3 Wam kuda funggalem pikit lawag ulug niren ambilikmu kumbi ilili felug atog fumag-fumag seneg lahe. 4 Wirimangge eke kou humon ik ahummu larukon yet hemek. Siyelu ine roho fu ruruk lit kou miyaltuk angge famen kou hebeltuk angge toron seneg ahun inowen kou pikit lawag ulug kou ambiyang haluk teg. 5 Ari hag toho ap enembilikanggen wereg. Tor angge ap ebe fam wereg angge famen tor angge inowen alem suwon inamap turuk. Ari hag toho wirimangge eke indok anggen tor angge famen ohi humon harep na rehon ari yet hemek. 6 Ap enembilikanggen indok hag toho wereg. Siyag ane anggolo alem hag toho wereg lit suwap turuk. Nenebe fam werehon obog toho arimano at misig inowen orohole siyahap turuk. Indok olokon mondabi ambulpul turukon inowen hunduhuk lit nit nenebe welaheyon obog toho wiyal neneptuk. 7 Kinangma wereg angge suwe pak men pisanggo men ik ahummu wereg angge men aben inil sahuhap tuk teg angge famen 8 ap enembilikanggen ap misihen oho il sahuhap tuk fug teg. Ap pinggi ware feseruk angge ino olok anggolowon ubam werehen ine anggolo rehen aben apmayap tuk fug teg. 9 Nenembilikanggen fam Ninikni Allah wel turuk lit ap Allahn pingganet hag toho wal enepfahon arimano huluwap eneptuk lahe. 10 Enembilik misihon ele keyen hi eneptuk ane men huluwap eneptuk ane men wilip atuk. Nori, hiren tu hag toho turuk lamuhup fug. 11 Ik eleruk misig famen ik fanowon men sihon men ambi roho wilip am teg? 12 Nori, e soluk famen sawe anggen yig am teg? Hele husin famen soluk anggen yig am teg? Ari hag toho saho ahik famen ik saplanggeyon wilip am fug teg. 13 Ap misig hit sehelimu wereg lit mun ane man ane alem fahet indi anggat toho wenggel harukon wereg halug at ino ubabut wereg ane fano welaruhu. Mun ane man ane alem fahet oluk teg lit indi apma roho wereg ane ariyen fano ane eneg inam atuk. 14 Honoriyen tohon hilila ulug henehummu siyag toho wereg lit suwahal ul peruk lamuhup halug hininggareg wel ta fug angge Allahn tem peruk ane fahet henele si uk fug. 15 Mun ane man ane alem oluk atukon ari hag toho Allah wereg ambehen waharuk eleg. Wenggel haruk ane ari ap kinangmonen unundaman tila peruk ane siyahon setan arimanowen hiyag isaruk. 16 Noriyen tohon helele ulug indimuwen peruk lit suwahal ul peruk ambeg ino siyag-siyag ane men het-pet toho uruk ane men wereg. 17 Mun ane man ane fahet alem onoluk atuk ane Allah famen waharukon tu: Ap inindi wirik toho wereg lit mangno atuk ane men, inindi wiyig toho wereg lit ap enele holtukon men, ap inindi enesug lit fano ane turukon men, ap orohole yami ruk fug angge ele si ane uruk elehon fahet ihi. 18 Ap seliyon mangnowap eneptuk inap arimanowen anggen fanowon fog turukmu pikir atuk ane wilip atuk.

Yakobus 4

1 Hit sehelimu wereg ane yik aptuk ane men honori men hili roho wereg ane men alem keman inam atuk? Hinindimuwen tila peruk ane eke sambil su roho wenggel haruk, eke sambil tot toho wenggel haruk lahep ane ariyen honolok ane inam atuk. 2 Mun angge man angge og neselep peruk lahep angge famen og hisaruk eleg halug ap pinggi unusuk teg lahep. Nonoriyen tohon hilila peruk lahep angge famen hininggikmu atuk eleg halug yik aptuk lit honori men hili roho welahep. Sembahyang uruk lahep fug ane ariyen nungge-nungge hininggikmu atuk eleg. 3 Hiren sembahyang ket-ker ane uruk lahepma heng uruk lahep angge arimano hininggikmu am fug teg. Hiren heng uruk lahebon ari hininggareg henehum fahet eneg heng uruk lahep. 4 Nori, hiren hunuhe subon henembol yig utuk hinap! Kinangmon fahet hinindi reg lahep halug Allah men seli roho welahep ane hit henepeleg? Ap san kinangma wereg angge fahet ahiyeg haruk halug at inowen Allah men seliyap turuk. 5 Suwesingga tamon fam haharoho imbibahon tu alem elegma haharoho imbibag puk fug, "Allahn wal tibag sambilen sat kilap enepfahon arimano An horogma welalep peruk." 6 Ari reg angge famen Allahn indi nisaruk lit og nisaruk ane mondabi palimu wereg. Alem ari fahet haharoho imbibag ane tu, "Hemet turuk inap Allahn nirim peruk lit unubam lombuk toho wereg inap Indi isaruk." 7 Allah alukema hur atuk lit Iblis henembol yig umuhupmu aren hit hunumbahalug longgo uhu. 8 Hit Allah horogma amuhupmu Ar oho hit horogma aruhu. Hit siyag ane turuk hinap hininggik ik umatuk lamuhup. Hinindi piren teg hinap, hinindi misig toho welamuhup. 9 Hinilaheg toho welahep ane fahet hinindi anggar amag, henehummu siyag toho wereg lit uba yatuk lamek. Hiren inda yatuk lahebon ubalmangge uba yatuk lamuhup. Hit henehiyeg toho welahebon ubalma henehummu siyag aruhu. 10 Nonowe alukeman hininggareg apmayap taruk lamuhupmu Aren hit palimuwap henebuhu. 11 Nori, hiren hininggareg honori fahet henele si unubam uruk lamuhup fug. Ap san ori fahet ele si uruk lit enebug uruk ahun inowen Allahn komo nenepfag ane abug uruk lit apmayap turuk. Allahn komo nenepfag ane apmayap turuk ahun inowen komo nenepfag ane hikit toho tuk fug angge ap unubam alem werehon kong turuk ahun hag toho wereg. 12 Komo neneptuk ane men alem kong turuk ane men imbibag Ahun we misig wereg. At inowen eneg ap winon fanowap eneptuk lit winon siyahap enebuk teg. Ari reg angge famen hare ubam alem werehon kong timin peruk lahenon hat ap sa hag toho welahen? 13 Nori, hiren henele uruk lit, "Yoho ano sono ano o pumbuk suwon umu fil ano ahamu fil ano lahukteg onggo paloho ayeg waroho hilaruk lit weregman mo lahakureg wambuhu," uruk lahep. 14 Ari uruk lahep angge famen sono teko lahu ane fahet hit henepeleg. Hit honoluk welahep ane nangginoho welahep? Honoluk welahep ane ari seni ahe aben yet harukmu misihim eleg atuk hag toho welahep. 15 Hiren uruk lalep ane tu, "Nonoweyen fano puhu halug nit nonoluk wereg lit tu tuhuk, ari tuhuk," peruk lalep. 16 Ari reg angge famen hininggareg henewelwel tubat taruk lit henele hemet toho uruk lahep. Hiren turuk lahep ane ari obog toho siyag ane turuk lahep. 17 Ap misihen fano ane tuk teg ane oluk angge famen turuk eleg halug at inowen siyag ane turuk.

Yakobus 5

1 Nori, henenggengge anggolo wereg hinap welahebonen holeg lamok. Alem siyahon hunubam aruhuwon fahet henehummu siyag haruk lit uba yatuk lamuhup. 2 Foroho lahep angge arimano filik tehen henesum oho mabiliyen narisi. 3 Ili ruruk angge men umbagpag turuk angge men ip orohole atisi. Ip orohole atisi ane ariyen hit siyag ulug inamap tirisireg hit hununu indoken naruk hag toho hinahu. Obog aruhu sambil ino horog arik ohoma mun angge man angge nungge fahet tug toho emberikip? 4 Hit henemingmingangge arimano yatuk angge yahal hisaruk lit anggen kong toho kilap heneptuk latuson fahet onggo og isarikip fugmu enele hum toho uruk lit ya nga uruk latusa ane ari Allah otsi sehelimu werehon ino Isanggoma kirisi. 5 Henenggengge anggolo werehen tung ninap welahe ulug winon hik-hak isaruk latikip. Wam esetuk sambil henehiyeg toho wereg lit turuk hag toho turuk latikip. 6 Ap fanowon fam hiren un ane ubam lombohap tirikipteg ebe pinggi watukmu aren hunubam ele irisi fug. 7 Nori, ari fahet hinindi yuwag toho wereg lit Nonowe waruhu ane fahet yet teg lamuhup. Suburu yabuk wituk ahunen ebe wirik atukon fahet mangno reg lit wereg. O hibi anggolo laharuk li suburu ei yabuk fug angge osit mangno ruruk lit wereg. 8 Ari hag toho Nonowe waruhu li horog tehen hiren oho hinindi wirik toho wereg lit mangno ruruk lamuhup. 9 Alem angginon hunubam umbuk nowen honori men henele siyag toho uk fug angge welamuhup. Alem kong tuhu Ahun ino sokolma unduhuk lit werehen honoluk toho welamuhup. 10 Nori, Allahn ap atam mon enepfagma wene hiyag isaruk latfag inap nabi arimano alem siyahon unubam atukmu inindi yuwag toho welatfag hag toho hir oho ari roho welamuhup. 11 It arimano alem siyahon unubam atukmu inindi yuwag toho welatfag ane fahet niren it fano peruk lahe. Hun Ayub ino siyahon ubam atfagma indi yuwag toho werehen Ninikni Allahn fobik fanowap tibag ane hit honoluk toho welahep. Ninikni Allahn inilaheg ulug Indi anggolo nisaruk lit wereg. 12 Nori, mondabi palimu werehon iminon tu holeg lamok: Pohol men kinang men kinangma wereg angge winon ununuk fam tik tem toho ehe ulug henele anggolo uruk lamuhup fug. Alem angginon hunubam aruhu rohon yu halug yu eneg uruk lamuhup, fug halug fug eneg uruk lamuhup. 13 Hit sehelimu ap misig asengseng toho turuk laruhuwon inowen sembahyang uruk lamag. Ap misig ahiyeg toho welaruhuwon inowen sini yunggultuk lamag. 14 Ap misig ouk waruk lit welaruhuwon inowen penatua nubam sembahyang ulusareg Nonowe unuk uruk lit ahaluwe fanowon nubam are nabusa ulug wol enebuhu. 15 Indimu tem toho peruk ahun inowen sembahyang urukmu ap ouk warukon ino Nonoweyen let turukmu fano atuk. Ap inowen siyag ane turukon Allahn ambolmayap tuhu. 16 Ari fahet hit fano amuhuben siyag ane turuk lahebon fag turuk lit honori hit men werehon ambiyeg mango roho sembahyang uruk lamuhup. Allahn ap tu fano peruk ahun inowen sembahyang uruk halug alem fanowon teko lahu. 17 Hun Elia ino nit ap kinangmon hag toho welatfag. At ino wereg lit osit nahu rohon ulug sembahyang ele ine roho irikim mo lahakeg wambeheg turukmen hunduko hinahan atfagma uhanehon minggiroho hibi eneg welatfag. 18 Hibi eneg welatfagma nin sembahyang ibagma poholman osit pilabik watfagma naruk angge kinangman wilip atfag. 19 Nori, hit henesehelimu werehon misihen Allah wene embeselug ambol yig utuk halug hit winonen at ino suhuloho Allah olohotma wamag ulug wol tuhu ahun ino fahet iminon tu: 20 Ke hareyon laruk ahun famen areyen wol tuhumu suhuloho waruhu halug, at inowen are mondabi ap war atuk ambehen windaruhu. Ari tuhu ane inowen siyag ane anggolo hondo rebesuhu.

1 Petrus 1

1 Yesus Kristus inowen an Petrus monde hubahakuk ulug mumal naptisiyon inowen suwesingga aru emberuk lahi. Hit hinibam yugmu elehon arimano pohon hag toho welahepma o Pontus men Galatia men Kapadokia men Asia toron men Bitinia men linggik-longgo roho welahebon hunubahet suwesingga aru emberuk lahi. 2 Ninikni Allahn hit hunubahet An numaliki amuhup ulug mumal heneptisireg Ahime fanowon hunubam emberuk lit fanowap heneptisi. Yesus Kristus ele holtuk lit At apma welahepma Amep hililoho hunubam larisi. Allahn indi anggolo hisaruk lit mangnowap heneptuk lit hinindi yuwahap henebuhu ulug sembahyang uruk lahi. 3 Nonowe Yesus Kristus Ikni Allah inowen Indi anggolo nisarisiyon ino wel turuk lahi. Yesus Kristus ap warehon sehelimuwen Olukap tibag ane ariyen nir oho suhuloho ket indag neneptisi. Ket indag neneptisimu mondabi nonoluk welamuhuk peruk lahe. 4 Allahn fano angge og hisahuwon ari eleg atuk elehon ubam sing angge tag teg elehon halo uk fuhon poholma hit fahet foroho lit wereg. 5 Allah ubam wenggel haruk lahepma Inggik ineyon hit kul heneptuk lit werehon inowen fanowap henebuhu sambil fobik inam aruhu ulug yet teg lit welamuhup. 6 Hit ketiya welahebon mun angge man angge fam wal hisarukmu hinindi anggin toho welahep angge famen fobik inam aruhu ane fahet henehiyeg toho welamuhup. 7 Siyag ane ketiya hunubam atukon ari Allah fam tem toho wenggel hawag ulug wal hisaruk. Fano angge umbagpag turukon ino indokma wiratukmu mut il eneg tohon waruk hag toho Allahn hit wal hisaruk. Umbagpag turuk angge eleg am hag teg angge apma weregma hinindi Allah fam wenggel harukon ino mondabi palimu werehen Yesus Kristus inam aruhu sambil ino hit fanoma hunumbahakureg wel heneptuk lit hi henebuhu. 8 Nonowe Yesus ino hinil fam harikip fug angge famen hinindi reg lahep. Ebe haruk lahep fug angge famen Ubam hinindi wenggel haruk lahep. Allah fam wenggel haruk lit yami ruruk latikibon ariyen Allahn mondabi fanowap heneptisimu hinindimuwen henehiyeg anggolo haruk lit Allah fano ulug wel turuk lahep. 10 Hit fanowap heneptisi ane ari fahet wene atam hiyag isaruk latfag inap nabi arimanowen yami ruruk lit Allahn indi hisaruk ane inam aruhu ulug tam hiyag isaruk latfag. 11 Kristus ahime fanowon unubam werehon inowen hiyag isibag ane nungge sambil ke roho inam aruhu ulug yami ruruk latfag. Hime fanowon inowen it unubam tam hiyag isaruk lit, "Kristus aben wabuhupteg Inggaliyap tuhupmu Allahn fanowap tuhu," ulug fag toho hiyag isibag. 12 Wene hiyag isaruk latfag inap arimano unubam sali imbibahon ino ininggareg fahet fug, hit hiyag isawag ulug Allahn mingming enepfagma haharoho imbibag. Wene ino hit ketiya hiyag hisil waharuson arimano Allahn ahime fanowon poholman unubam emberisimu iren hiyag hisarukmu hit honoluk atisi. Honoluk atisiyon ari fahet malaikaren nir oho nonoluk alep peruk lit wereg. 13 Henepelegma wol henebuk nowen hinindimu honoluk toho welamuhup. Hinil wirik toho wereg lit Yesus Kristus fobik inam aruhu sambil ino Indiyen fanowap nenebuhu ulug we tem toho hiyag hisaruk lahiyon aru hinindimu wenggel haruk lamuhup. 14 Indam henepeleg toho wereg lit tu hilila ari hilila ulug siyahonen mingming heneptuk latisiyon ino umbusuhupteg malik toron ikniyen komo rurukmu ele holtuk hag toho holtuk lamuhup. 15 Hit wol heneptisiyon ino Indi fano roho wereg hag toho hit hunubabut fano roho wereg lit fano ane eneg turuk lamuhup. 16 Hahatfag ane iminon tu, "An fano welahi hag toho wereg lit hir oho Allah ngi reg inap hag toho fano welamuhup," ulug haharoho imbibag. 17 Hiren sembahyang uruk lit Ninikni uruk lahebon inowen ap obog toho fahet tu an namloho, tu amuwon puk fug angge iren fano ane siyag ane turukon arimano hikit toho unggum kong turuk. Unggum kong turukmu hit kinangma tuma pohon hag toho wereg lit henekol toho welamuhup. 18 Hit hiniknisi unumbusagsi enele holtuk lit siyag-siyag ane turuk latikibon fahet Allahn onggo paloho hilarisi. Ubalma onggo emberuk lit ili ruruk angge men umbagpag turuk angge men eleg atukon ari fam onggo pal heneptisi fug. 19 Yesus Kristus amep onggo anggolo werehon ino wam domba umalik siyag ane turuk elehon mondabi fano werehon ino amep hag toho Yesus amep fam onggo pal heneptisi. 20 At ino Allahn pohol kinang wal tuk fugmu mumal tibag angge famen ketiya obog aruhu li horog tegma hit fahet kinangma inam atfag. 21 Inam atfahon ariyen hit Allah fam wenggel haruk lahep. We tem toho Aren fanowap nenebuhu ulug peruk lamuhuben ap war atukon sehelimuwen Olukap tibareg palimuwap tibag. 22 Wene fanowon tem toho peruk ane hiyag hisarukmu holtikipteg siyag ane hiren turuk latikibon embeserikipmu hinindi puhun atisi. Puhun atisimu nonori ininggik apmane la fug angge ninindi enesug lahe perukon arimanowen hit-hit honori hinindi roho welamuhup. 23 Hit nin eke uwalili roho ket indag atikibon arimano aben hiyap unubam ahaluwe emberukon siyahon eleg am hahon fam indag atikip fug. Allah wene fanowon mondabi eleg am fuhon ino fam indag atikip. 24 Eleg am fuhon fahet haharoho imbibahon tu, "Ap obog toho kinangma werehon arimano hoholangge hag toho wereg, eneliliyangge owil-owil angge hag toho wereg. Hoholangge lilog aruhu, owil-owilangge loloho wambuhu angge famen 25 Allah wene eneg mondabi welaruhu." Welaruhuwon ino fahet hit ketiya wene fanowon aru hiyag hisarusa.

1 Petrus 2

1 Ari fahet siyag ane turuk lahebon obog toho hik esemek. Henele si uruk ane men indi piren teg lit inggik apmane larukon men ap enenggengge nangge lalep perukon men sibiling-sibiling ane urukon men imbisiyek. 2 Malik toron ket indag tarukon isinga ag eneg namin peruk hag toho hiren oho suburu poholmon fanowon ino eneg nul peruk lit naruk lamuhupmu henebe fit taruk lit weregma Allahn fanowap henebuhu. 3 Ninikni fano werehon ino hininggarehen nek harikipteg At fahet tem toho peruk lahep. 4 At helep ubule mondabi olukon hag toho yahoma aben oholoho hik isaruson ino Allahn eneg toho hiyaharisireg Olohotma yaho ferisiyon ino hiren oho hiyag ta lahup. 5 O wituk lit metka ambiyangma helep ineyon pilaptuk lahep hag toho Allah hime fanowon inowen o wituk lit helep ineyon metka ambiyangma emberuk hag toho hit kilap henebuhu. Indam imam inaben Allah fahet hubu lahaptuk latfag hag toho hit mangno roho fano wereg lit Yesus unuk uruk lit Allah hime fanowon hunubam weregma Allahn fano perukon emberuk lamuhup. 6 Wene atamon fam haharoho imbibahon tu, "Yet hemek, helep eneg toho warikikon ino o Sion fam yaho feruk lahimu helep ino ubule suwon aruhu. Ap san Ubam wenggel harukon inowen inggali hahu fug." 7 Hit Allah fam wenggel haruk lahebon arimanowen helep ari fano anggolo peruk lahep. Wenggel haruk elehon fahet haharoho imbibahon tu, "O wituk inaben helep tu siyag ulug hik isaruson ino ubule yag atisi. 8 Yag atisimu helep ino famen ap enembilan uwag fiyog toho unusuruk lit unuyug ahap fele roho kik tuhup." Allah wene holtuk eleg inap arimano Allahn tam pibahon hikit toho helep ino famen unuyug ahap fele roho kik turuk. 9 Hit arimano An nibam pumbuk amag ulug mumal heneptisimu ap suwonen Allah fahet hubu lahaptuk lit wel turuk inap imam hag toho hit welahep. Hununggul unuk fanowon fam hit suwal heneptisimu Allah umaliki atikipteg At ngi roho welahep. Hik tegma welatikipmu seleg tegma maniyek ulug Aren wol heneptisireg su ane hunubam turuk latisi ane fahet hiren ap winon hiyag isaruk lamuhup. 10 Hit atam wereg lit Allah umalikisi hag toho welatikip fug angge famen ketiya At umalikisi atikip. Indam Indi hisaruk latisi fug angge famen ketiya Indi anggolo hisaruk lit wereg. 11 Nori, hit pohon hinibam yugmu eleg angge welahebon nindi henesug lahiyon hunubam tot nele imin. Hunubabut atamon wereg lit mun angge man angge hilila peruk lahebon ariyen hinindi fanowon men seli roho welahepma henembol fil imbisiyek. 12 Allah unuk enepeleg inap sehelimu wereg lit fano ane eneg turuk lamuhup. It arimanowen hit fahet pabi ane turuk inap ulug henebug uruk halug hiren fano ane turukmu yet hisahupteg it inindi anggar aruhumu Allahn unggum kong tuhu sambil ino iren oho Allah wel turuk lamuhup. 13 Ninikni Allah unuk wenggeltuk lit ap suwon onotsi fer enesuhon enele holtuk lamuhup. 14 Ap suwon Kaisar palimu werehon amingmingangge arimanowen ap siyahon ininggik hele war enebuhupteg ap fanowon wel enebuhup ulug mon eneptisiyon arimano enele holuhup. 15 Allahn telep peruk ane iminon tu: Hiren fano ane turuk lit ap enepeleg inaben ket-ker ane uruk halug enembilik lar eneptuk lamuhup. 16 Enemu wereg lit seleg tegma welahe peruk inap hag toho welamuhup angge famen seleg tegma welahe ulug siyag ane fahet fano tehe peruk lit wel taruk inap hag toho welam fug angge Allah amingmingangge roho welamuhup. 17 Ap obog toho hi eneptuk lit honori hinindi enesug lit Allah fahet henekol toho wereg lit ap suwon Kaisar hi ruruk lamuhup. 18 Nori, hit ap enemingmingangge roho welahebonen hiniknisi enele holtuk lit henekol toho welamuhup. Hiniknisiyen fano ane urukon eneg holtuk lamuhup fug, enele piren toho uruk inap hiniknisi hag toho werehon oho enele holtuk lamuhup. 19 Ap eke ubam alem eleg angge famen unggum ubam emberuk lit inggaliyap turukmu Allah fam wenggel haruk lit fano nubam embehesa perukon ino Allahn indi reg lit wereg. 20 Siyag ane turuk lahebon fahet hunusuruk halug ap san indi hisahu? Fano ane turuk lahebon fahet hunusuruk halug Allahn indi anggolo hisaruk. 21 Kristus ino aben pinggi watfagma hit fahet war atfagma nit fahet wirimangge ulug hir oho At uyug mutug laruk lamuhuben Allahn wol heneptisi. 22 Kristus inowen siyag ane tuk fug angge Ele si uk fug angge welatfag. 23 Pet turukmu hebeloho per enepfag fug, watukmu hebeloho nga ibag fug. Ikni Allah suwon unggum pikit toho kong turuk Ahun ino eneg hiyag Itfag. 24 Niren siyag ane turuk laheyon arimano Aren umaloma ha ribareg teltuk ahen fam libagma e fam teloho watfag. Siyahon inowen nit sen nenesug lit weregma Kristus inowen pikir ane eneg turuk lit welamuhup ulug nininggik hele lol nenepfag. At mep toho watfag ane ariyen nit fano atukuk. 25 Indam wam domba longgo urukon hag toho welatikip angge famen suhuloho Hinikni ambeg waharikipmu Aren hinindi kul henebuhu.

1 Petrus 3

1 Hit hiyap ap oho lahebon nehebi, henehunsi enele holtuk lamuhup. Holtuk lamuhupmu ahunen wene fahet nirim peruk lit wereg halug hiyaben wene hiyag um fug teg angge famen fano ane turukmu ahunen yet hahureg wenggel haruk laruhu. 2 Uhe puhun toho wereg lit indi fano roho weregma ahunen yet hahureg ahun oho Allah apma aruhu. 3 Heneliliyangge selma werehon lahaptuk lamuhup fug. Honoruk het turukon fano-fano angge umbagpag turukon wan tuk fug angge sum il yinggirik-yenggereng urukon il fanowon wan turuk lamuhup fug. 4 Heneliliyangge hinindimu hiraho lit werehon lahaptuk lamuhup. Hinindi apma roho wenggel haruk lit wiyig toho welahe peruk halug heneliliyangge fanowon eleg am fuhon hunundama foroho lit welahepma Allahn fano wereg peruk laruhu. 5 Ari roho hiyap indam welatfahon Allah unuk fahet enekol toho wereg lit eneliliyangge lahaptuk latfag. It arimanowen Allahn eneg fanowap nenebuhu ulug tem toho Allah fam wenggel haruk latfag. Saran ahun Abraham ele holtuk lit nikni uruk latfag hag toho it arimanowen enehunsi enele holtuk latfag. Hiren henehunsi unubam fano ane turuk lit pet nenebusa ulug henekol ha fug angge wereg halug Sara indam welatfahon aholani hag toho hit welahep. 7 Hit ap hiyap oho lahebon nori, hinindimu fuki roho wenggel haruk lit hunuhesi men fano roho welamuhup. Hiyap uwag ine eleg ulug wenggel haruk lit hit it onori hag toho welamuhup. Hiren sembahyang urukon siyahap tuhup tohon hiyap oho mondabi fano welamuhup ulug Allahn sali imbibahon honoluk toho welamuhup. 8 Nori, hit obog toho hunubam nele imin: Hinindi misig henebe misig wereg lit honori hinindi enesug lamuhup. Henewelwel tubat ta fug angge ap hinindi enesug lamuhup. 9 Siyag ane aben hunubam turuk isalug hebeloho ayeg wabuhup fug. Pet heneptuk halug hebeloho per enebuk fug angge hi eneptuk lamuhup. Allahn hit An numaliki welahebon hi henebuhuk ulug wol heneptisiyon honoluk toho welamok. 10 "An noluk wereg lit nahiyeg toho welaruhuk perukon inowen siyag ane nele si imin fug ulug inggareg ambilikmu sap teg laruhu. 11 Ap inowen siyag ane hik isahureg fano ane eneg timin peruk lit nori men mangno roho welamuhuk ulug yami ruruk laruhu. 12 Fano ane turuk inap Ninikni Allahn yer enesug lit weregma Ubam heng turukon fahet Isanggo leho feruk. Siyag ane turuk inap fahet Allahn nirim peruk lit Anduhun yig isaruk," ulug hahareg lit wereg. 13 Hiren henesukun fano roho wereg lit fano ane eneg turuk lamuhup halug ap san hunubam siyag ane tuk teg? 14 Hiren pikir ane turuk lamuhubon fahet hunusuruk halug henehiyeg toho welamuhup. Iren hit henekolap heneptuk halug hiren it unubahet yuk lagmag ulug henekol toho welamuhup fug. 15 Kristus Nonowe ulug hinindimu sehet toho fet talug lamuhup. Likiya hupmu wene fahet eneg wenggel haruk lit ninirim puk fug angge weregma aben hinog-og hisarukmu hebeloho fag toho hiyag isaruk lamuhup. Hiyag isaruk lit Ninikniyen fanowap nenebuhu peruk lahe ulug henele fano roho unubam uruk lamuhup. 16 Hit hinindi wirik toho wereg lit henele fano roho hiyag isaruk lamuhupmu iren Kristus umalikisi siyag ane turuk ulug henebug uruk inap arimano ininggali amuhup. 17 Fano ane tuhubon fahet hunusuruk halug Allahn perisiyon fam nunusehesa ulug hinindimuwen fano puhup. Siyag ane tuhubon fahet hunusuruk halug nininggarehen siyag ane tehema nunusehesa peruk lamuhup. 18 Niren hundig-hundig siyag ane turuk laheyon fahet Kristus misihim ware fisibag. Aren Allah ambeg hondog nenebuhuwen At pikir ane turukon ino nit hare ane turuk ninap fahet war atfag. At ino ap kinangmon atfagma ware fisibagma Allah hime fanowon inowen Olukap tibag. 19 Olukap turuk lit Ineyap tibagma ap indam welatfahon enehime pug toho wereg ambeg wene hiyag isibag. 20 Hiyag isibahon arimanowen indam hun Nuh inowen kou humon ino wituk lit weregma Allahn nele holuhup ulug Indi hondo reberuk latfag angge famen Ele holfag fug. Ele holfag fugmu ik humon yenggeltukmu ap tor angge likinen itano eneg koloweg wilip atfag. 21 Ik humon yenggelfahon ino ap ikma pilap eneptukmu fanowap eneptuk ahik hag toho wirimangge yenggel atfag. Ikma pilap eneptuk ane ari sabelep nenebene werehon umatuk lahe fug, ninindi keron fanowon Allahn og nisawag ulug heng turuk lahe. Heng turuk laheyon ari Yesus Kristus Allahn Olukap tibagma At oluk wereg ulug heng turuk lahe. 22 At ino poholma lahibareg malaikat men poholma ine roho werehon men arimano apma weregma At palimu Allah inggik pikit fil heriyeg lit wereg.

1 Petrus 4

1 Kristus ino Ebe ap kinangmon hag toho weregma watfag. Hiren oho Aren nuwabukag pibag hag toho nunusukag peruk lamuhup. Ap ekeyen Yesusen pibag hag toho perukmu wabuhup halug aren siyag ane turukon eleg aruhu. 2 Nit nonoluk welamuhuk li ap kinangmonen tu hilila ari hilila peruk hag toho peruk lamuhup fug, Allahn peruk ane eneg turuk lamuhup. 3 Tam amusun toho welatikip li Allah wene enepeleg inaben peruk ane eneg turuk latikip. Turuk latikip ane iminon tu: Pabi ane eneg wenggel haruk lit tu helele ari helele peruk lit ik olokon nalug nenek turuk lit henebuwap toho suburu men ik men naruk lit usane aben tuk fug teg ane turuk lit henemben siyag toho welatikip. 4 It enemben siyag toho werehen it men mangno roho welahep fugmu nungge fahet nit men ambiyeg welahe fug ulug enekol haruk lit hit henebug uruk lit wereg. 5 Weregma ap olukon warehon fahet unggum kong timin ulug yer enesug lit werehon inowen hinog-og isahumu iren nungge uhup. 6 Ari fahet Allah wene fanowon ino ap war atfahon arimano oho hiyag isibag. Hiyag isibahon ariyen it kinangma wereg lit turuk latfag ane fahet unggum kong tibag angge famen Allah hime fanowon fam Allah men sebe roho welam teg. 7 Mun angge man angge eleg aruhu sambil ketiya horog toho welahe. Hininggareg fahet hinindi yuwag toho wenggel haruk lit sembahyang uruk lamuhup. 8 Atamon uruk lahiyon aru re: We tem toho honori hinindi enesug lit welamuhubon ariyen siyag ane turuk latikibon apmayap tuhu. 9 Honori henembeg waharuk halug hinindimu siyag toho wenggel ha fug angge hinibam hondoko kilap enebuhupteg nohoruk ambeg fanoma hiyag isaruk lamuhup. 10 Hiren fano roho foroho lit welamuhup ulug Allah indiyen wal taneg og hisarisiyon ino hikit toho hit-hit honori men let-ler atuk lamuhup. 11 Allahn ap misig fam hele uruk laruhun ulug unduhuk ferisiyon inowen Allah ele pikit toho hiyag isaruk laruhu. Allahn ap misig fam ler eneptuk laruhun ulug unduhuk ferisiyon inowen Allahn at ineyap tirisiyon hikit toho ap ler eneptuk laruhu. Ari roho ler eneptuk lit inggareg wel ta fug angge Yesus Kristus unuk fam Allah eneg wel turuk laruhu. At misig eneg mondabi Ine roho wereg lit pohol ha kinang ha ki haruk lit wereg. Amin. 12 Nori, anden nindi henesug lahiyon hunubam tot hiyag hisamin. Indok ambulpul olokonen wal hisik oho hunubam atukon ari fahet hinindi anggin toho henekol haruk lit welam fug. Nik angge nunubam aha puk fug angge 13 Kristus ubam atfag angge ino nunubam aha ulug henehiyeg toho welamuhup. Ketiya henehiyeg toho welamuhupmu Kristus ebe umbagpag toho waharukmu yet hahupteg henehiyeg anggolo hahup. 14 Kristus unuk fahet hininggaliyap heneptuk lit pulup henebuhup angge famen Allah umbagpag turukon Ahime fanowon ino hunubam weregma henehiyeg toho welamuhup. 15 Ap ware feseruk ane men yoholiyangge waruk ane men siyag ane turuk ane men ap enengge hondo rebeserukon men ari fahet hunusuhup halug siyag. 16 Kristus wene holtuk inap uruk lit hunusuruk halug hininggali ha fug angge wereg lit Kristus unuk uruk lit Allah wel turuk lamuhup. 17 Allahn unggum kong tuhu sali ketiya horog toho welahema Allah ibamen unggum werehon atam kong turuk. Unggum kong turuk ane ari nit nunubamen ak tubuhu halug it wene wenggel ha fug angge enepeleg toho wereg inap fobik nangginoho welamuhup? 18 Inindi pikit toho wenggel haruk inap arimano Allahn ying toho fanowap enebuhu halug Allah ninirim peruk lit siyag ane turuk inap nangginoho it arimano unubam tuhu? 19 Ari fahet it arimano Allahn perukon hikit toho unusurukmu fano ane turuk lit ininggareg enehime Allah wal tibahon sali tahan turuk elehon Inggikmu emberuk lamuhup.

1 Petrus 5

1 Anden Kristus watukmu yet harik iyahon ino tot welamuhukmu umbagpag toho waruhureg an nubam oho selehap tuhuwon inowen hit hunubam tot nele imin. Nori, hit sehelimu penatua welahebon an henere oho penatua welahiyonen komo henepmin. 2 Allah ambohom domba hit hininggikmu og hisarisiyon arimano fer enesug lit nininggik lisoho unduhuk nunubaharusa puk fug angge Allahn peruk ane hag toho henesukun fano roho fer enesug lamuhup. Nininggikmu nenengge anggolo welalep puk fug angge hinindimu henehiyeg toho welamuhup. 3 Hit iniknisi hag toho wereg lit it henemingmingangge hag toho mingming eneptuk lamuhup fug. Allahn domba hag toho hininggikmu og hisarisiyon arimanowen hit fahet fano peruk lamuhuben wirimangge it fahet hit welahep. 4 At domba ngi ahun suwon ino waruhureg onggo og hisaruk lit wam simi isag isaruk latusa hag toho fanowon eleg am fuhon og hisahu. 5 Nori, hit ap kabini welahebonen honowesi penatua enele holtuk lamuhup. Hit obog tohowen nit apma welahe peruk lit hit-hit apmayap taruk lamuhup. Ininggareg wel tarukon arimano Allahn nirim peruk lit apmayap tarukon arimano fahet Indi enesug lit wereg. 6 Aren puhu sambil hit palimuwap henebuhuwen Allah inggik ineyon ino palimu weregma hininggarehen apmayap taruk lamuhup. 7 Hinindi anggin toho welahebon At inggikmu emberukmu Aren hit fet henesug lit hinindi seyap henebuhu. 8 Hinil wirik toho kahaleg lamuhup. Seliyon Iblis inowen hit walinggoho mase heneptuk lit olomene olokonen hilak-hilak laruk lit ap senggel enepmin ulug yami eneptuk hag toho yami heneptuk. 9 Hinindi wirik toho Allah fam wenggel haruk lit sap turuk lamuhup. Honori kema-kema werehon oho unubam atuk ane ambi roho nunubam atuk ulug hit honoluk. 10 Allah amuwen Indi henesug lit hit hunubam il misig tot siyag atisiyon arimano An min mondabi fano welamuhup ulug Kristus unuk fam wol heneptisi. Wol heneptisireg At inowen wanggun men yaha men hininggikmu emberuk lit henebe ineyap henebuhu. Henebe ineyap henebuhureg hinindi wirikap heneptuk lit kinang ineyon fam unduhuk hunubahaku. 11 At misig eneg mondabi Ine roho wereg lit pohol ha kinang ha ki haruk lit wereg. Amin. 12 An nare Silwanus asukun fano roho wereg ulug peruk lahiyon inowen let naptukmu suwesingga il horog toho tu hit hunubahet emberuk lahi. Allah we tem toho Indi henesug lit wereg ulug hunubam nele uruk lit hiren hinine roho senetuk lamuhup ulug komo heneptuk lahi. 13 Honori Allahn mumal eneptisiyon o Babilon aru werehon arimanowen oho namloho Markus inowen oho hi heneptuk. 14 Hinindi misig toho wereg lit honori mako pug toho hi eneptuk lamuhup. Nonowe Yesus Kristus apma welahebon Aren hinindi yuwahap henebuhu ulug hunubahet sembahyang uruk lahi. Amin.

2 Petrus 1

1 An Simon nunuk eke Petrus Yesus Kristus amingmingangge weregma yonggo laruk laruhun ulug mon naptisiyon inowen suwesingga aru emberuk lahi. Niren peruk lahe ane men ambi roho wenggel haruk lahebon hunubahet suwesingga tu emberuk lahi. Ninikni Allah pikir ane turukon ino men Yesus Kristus nit windat nenepfahon ino menen wene ino onoluk amag ulug ninindimu emberusa. 2 Ninikni Allah men Nonowe Yesus ino men fahet honoluk toho welahepma Iren inindi henesug lit hinindi yuwahap heneptuken sembahyang uruk lahe. 3 Ninikni Allah ine roho werehon inowen mun ane man ane niren nenesehet peruk angge og nisarisimu At umalikisi hag toho welahe. At ebe suwon Ine roho werehon inowen wol neneptisimu niren At fahet nonoluk toho welahe ane ariyen Aren nininggikmu emberisi. 4 Atam sali ibahon hikit toho mondabi fano ane suwon nininggikmu emberisi. Fano ane nininggikmu emberisi ane ariyen Allah ubabut fanowonen peruk ane hag toho hiren oho peruk lahep. Siyag ane ap inindimuwen tila peruk ane o mondabi siyahap turuk ane ari hiren tila peruk lahep fug. 5 Nori, alem ihiyon aru fahet Allah fam wenggel haruk lahep ane weregma nin sebe roho fano ane hininggik fam turukon hinine roho yami ruruk lamuhup. Hininggik fam turuk ane ino weregma nin sebe roho onoluk atuk ane alem yami ruruk lamuhup. 6 Onoluk atuk ane alem ino weregma nin sebe roho hunubabut hal taruk ane yami ruruk lamuhup. Hunubabut hal taruk ane weregma nin sebe roho hinindi wirik atuk ane yami ruruk lamuhup. Hinindi wirik toho weregma nin sebe roho Allahn peruk ane hikir amag ulug yami ruruk lamuhup. 7 Allahn peruk ane hikit toho turukon ino weregma nin sebe roho honori hinindi enesug ane yami ruruk lamuhup. Honori hinindi enesug ane weregma ap obog toho hinindi enesug ane yami ruruk lamuhup. 8 Alem ihi ane obog toho aru hunubam wereg halug hiren oho saplangge welam fug angge anggen fanowon yihik feruk lit Nonowe Yesus Kristus honoluk toho welamuhup. 9 Ap sa ihiyon obog toho aru indimu wereg eleg halug il hupnig lit seleg yet ha fug angge werehon hag toho welaruhu. Siyag ane aren tam turuk latisiyon Allahn elehap tirisi angge famen apeleg atisireg wereg. 10 Nori, Allahn wol heneptisireg hiyag heneptisiyon arimanowen yami ruruk lit senetuk lamuhup. Hiren ari senetuk lamuhupmu salog-malog angge roho hunusuhu fug. 11 Henebe kolo roho wereg lit Nonowe windat nenepfahon Yesus Kristus ino wereg ambeg fanoma ino hir oho kuk teg lamuhup. 12 Tem toho uruk ane aru tam hiyag hisaruson holtikip angge famen anden hiyag hisaruk lahi ane obog toho aru nirim puk fug angge nin sebe roho honolukap heneptuk lahi. 13 Nonowe Yesus Kristus inowen hiyag nitisiyon hikit toho tot welaruhukteg war aruhuk ane ninggareg noluk tehen an noluk welahi li ariya obog toho aru honolukap heneple peruk lahi. 15 An funggalem larukmu hit henemu wereg lit hiyag hisaruk lahi ane aru obog toho honoluk toho welamuhuben yami ruruk lahi. 16 Nonowe Yesus Kristus ino ap suwon hag toho Ine roho waruhu ane fahet niren hit tam hiyag hisaruk lit aben suwit inindimuwen milaloho uruk hag toho hiyag hisarukuk fug. At ino Ebe suwon wereg ane ninil fam yet haruk uwareg hiyag hisarukuk. 17 Nit weregma Ikni Allah inowen At hi ruruk lit suwap tibag. Mondabi palimu werehon inowen Ele Ubam uruk lit, "An namloho nindi reg lahiyon tu fahet Nahiyeg toho welahi," ibag. 18 Ele ibag ane aru pohol filen urukon At men tom Allahn ngi reg antom fam ambiyeg wereg lit holtuk uwag. 19 Allahn tam mon enepfag inap nabi arimanowen hiyag isibag ane ketiya teko laruk ulug niren tem toho peruk lahe. Hik teg ambeg iral umbagpag turukon ari fam fano kim haruk lahep. Sakan tirikim seleg aha ulug embeseruk lahep. Suhal yali filen lahik waharukon inowen hinindi selehap tuhu. Iral seleg teg ari hag toho hiyag isibag ane fahet fano wenggel haruk lamuhup. 20 Allah wene tam hiyag isaruk latfag inaben fobik teko lahu ulug haharoho imbibag ane ino ap kinangmon ininggareg inindi fam wenggel harukon ariyen seleg am fug teg. 21 Fobik teko lahu ulug hiyag isaruk ane ap kinangmonen perukon fam wilip atuk eleg. Allah hime fanowon inowen mingming eneptukmu eneg Allahn hiyag nisaruk uk teg.

2 Petrus 2

1 Indam Allah umalikisi sehelimu enele si uruk inap inam atuk latfag hag toho ketiya oho enele si ane uruk lit milal heneptuk inap hit sehelimu kik wamuhup. It arimano kik wamuhupteg ap siyahap eneptuk awene ino hiyag hisaruk lit hinindi kahal henebuhup. Onowe windar enepfahon ino fahet awiya waruk lit ininggareg siyag atuk ane alem yami ruruk. 2 It arimanowen pabi ane til noruk angge famen fano ane turuk ulug ap anggolo onombolim laruk lamuhup. Iren turuk ane inowen funggalem fanowon Allahn hale fibahon ino fahet ap anggolowen abug uruk lit enembol yig utuk lamuhup. 3 Enebuwap fahet eneg wenggeltuk lit suwit inindi famen milal heheg hiyag hisaruk lit henenggengge hirag taruk lamuhup. Iren turuk ane ari fahet Allahn alem angginon wep toho emberisiyon ino eleg aruhu fug. 4 Malaikat siyag ane tibahon Allahn indi isa fug angge indok humon narukmu kilap enepfag. Kilap enepfareg owik elma hik teg ambeg ino hik isibagma siyag ambeg ino weregman eneg fobik alem kong tuhu sambil eneg wilip amuhup. 5 Ap kinangmon atam welatfahon Indi isa fug angge iren siyag ane uruk ulug ik fam unusibag. Unusibareg we Nuh ino wene fahet tem toho peruk lit hiyag isaruk latfag ahun ino men ap sabiren men onoluk welamag pibag. 6 Allahn o Sodom men Gomora men harep pisako pin unusibareg fobik Allah fahet enembol yig Umuhubon arimano onoluk toho welamag ulug enehangge imbibag. 7 Lot ino Allah fahet tem toho peruk latfagma oluk welamag pibag. It tuk fug teg ane turuk inap arimanowen likiya hupmu pabi ane eneg turuk lit ele ying turuken Lot ino indi anggin toho welatfag. 8 Fano ane turuk latfag ahun ino it sehelimu wereg lit likiya hupmu iren onolok ane turuk latfahon yer isaruk lit holtuk latfag. Holtuk latfagma indi fano wenggel haruk latfag angge famen siyaha fisibag. 9 Ap fano ane turukon siyahonen wal isarukmu Allahn windar enebuk teg. Siyag ane turukon alem kong turuk sambil ino angginon unubam umbuhuk ulug fer enesug lit wereg. 10 It arimanowen ininggareg inindimuwen tila peruk ane ino turuk lit siyag-siyag angge unubam lombohap taruk lit Allahn komo fanowon imbibag ane apmayap turuk. Enele si uruk inap arimanowen ininggali eleg toho hemet turuk lit fanowon poholma werehon fahet abug uruk lit wereg. 11 It arimano apma weregma malaikat ine werehon palimu wereg angge famen malaikaren it siyag amag ulug enebug uk fug angge Allah olohotma wereg. 12 It arimano wamen indi wenggel haruk eleg hag toho werehen sen nenebuhupteg isag nenebukag ulug indag atusa. It arimanowen inindi anggat teg eleg angge famen saplangge eneg abug uruk lit ininggarehen siyag ane turuk ane ariyen fare ambohom hag toho siyag amuhup. 13 Iren siyag ane turukon ino fahet ayeg waroho war amuhup. Unukoho naruk angge naruk lit enembilikmu unduk fano angge fahet eneg yami ril laruk lit enehiyeg toho wereg. It arimano miye sing hag toho wereg lit hit men ambiyeg suburu naruk lit inindimuwen tila peruk ane inowen nenek turuk lit wereg. 14 It arimano hiyap fahet eneg inil tog sap teg hag toho wereg lit siyahon tu ninirim puk fug angge wereg. Ap inindi wirik teg elehon heg toho memel eneptuk, enebuwap toho wereg ane inowen inindi anggar atuk. It arimano fahet war amag ulug huluwap eneptuk inap wereg. 15 It arimanowen kebunggalem fanowon enembol yig utuk lit un ke laruk. Beor amloho Bileam inowen siyag ane turukon fam onggo hilamin peruk latfag hag toho iren ari roho turuk. 16 Bileam ino siyag ane turuk latfag ane fahet Allahn pet turuk lit komo ribag. Wam keledai emberimu heriyeg latfahon ino ele uk fug teg angge famen ap ele hag toho uruk lit haren siyag ane turuk lahenon embesemihin ulug pet tibag. 17 It enele si uruk inap arimano ik eleruk firig atukon hag toho wereg, hina siyeluwen fu isarukon hag toho wereg. It arimano kuhup ambeg mondabi hik teg ambeg Allahn wep toho emberisi ambeg wereg. 18 It arimano inindi sohu reg angge famen onoluk inaben uruk pukag ulug siyag-siyag ane uruk. Ap winon siyag ane ket enembol yig utuson arimano unubam niren pabi ane turuk laheyon tu hiren oho turuk lamuhup ulug memel eneptuk. 19 It arimanowen ap winon hit hininggik hele loloho wilip amuhup ulug hiyag isaruk angge famen ininggareg siyahon amingmingangge wereg. Ap sa apma atukon ino palimu atukon ino amingmingangge wereg. 20 It arimano Nonowe windat nenepfahon Yesus Kristus inindi wenggel haruk lit siyag ane kinangman turukon embeserusa angge famen nin suhuloho senerik lahup halug atam tot fano famen fobik mondabi siyag amuhup. 21 Wene fanowon ari iren mondabi enepeleg toho welalepma tot fano welalep. Wene fanowon inisanggo fam holtusa angge famen enembol yig utusama it arimano mondabi siyag amuhup. 22 It arimano fahet aben uruk ane tu wirim teg lit wereg, "Meneyen pak kog tebelug suhuloho inggarehen naruk. Wam oruk fano reg angge famen sabelepma fubu watuk."

2 Petrus 3

1 Nori, anden hit nindi henesug lit suwesingga hit fahet emberuk lahiyon tu pirenehon haharoho emberuk lahi. Suwesingga pirenehon aru fam hit hinindimu seleg toho kim haruk lamag ulug honolukap heneptuk lahi. 2 Ap Allahn tam mon enepfahon nabi arimanowen fobik teko lahu ane fahet hiyag isibag ane hinindimu honoluk toho welamuhup. Nonowe windat nenepfahon inowen Otsi hiyag isibag ane iren hiyag hisibahon wenggel haruk lamuhup. 3 Alem palimu rohon tam honoluk atmisi ane iminon tu: Obog aruhu ane horog aruhu sambil ap inindimuwen tila peruk ane eneg turuk lit wene fahet abug il noruk inap inam amuhup. 4 Inam amuhupteg it arimanowen, "Waruhu uruk lahebon ino kema waharuk? Nunumbusagsi tam welatfahon war atfag angge famen tam pohol kinang wal tibag sambilen welatfag angge arimano ketiya oho wereg," uruk lamuhup. 5 Keram wal tibag sambil ino Allah ele famen pohol wal tibareg ik famen oho kinang wal tibag ane ari it arimano onoluk angge famen holtuk ane ninirim peruk lamuhup. 6 Ik Allahn monde fibagma kinang tam welatfahon ino hondo ribagma siyag atfag. 7 Pohol men kinang men ketiya werehon aru fobik indoken nahuwon fahet Allahn ibahon fam kultuk lit foroho. Allahn unggum kong tuhu sambil ino ap Allah wene enepeleg inap siyahap eneptuk lit teko lahu ane fahet foroho. 8 Nori, anden nindi henesug lahiyonen alem misig iminon tu henepeleg am fug. Allah olohotma wereg ane o sakan misig eneg mo ilig am wirig am turukmu teng-teng angge (seribu tahun) atukon hag toho ambi roho wereg. Mo ilig am wirig am turukmu teng-teng angge atukon sakan turukmu unukoho misig hag toho wereg. 9 Ap winonen Allah sali imbibahon ari Ele si peruk angge famen tahan aruhuwon fahet imbibag fug. Allahn ap winon siyag atuk ane Nirimen it arimano obog toho siyag ane embeselug An nalukema wamag ulug Indi imbik wamburuk lit wereg. 10 Nonowe Yesus waruhu sambil ino yoholiyangge waruk ahun laruk hag toho waruhu. O ino sambil pohol sup toho talalang turukmu kinang ineyabangge werehon arimano indoken wiyaloho lin urukmu kinangma wereg angge obog toho eleg aruhu. 11 Mun angge man angge ari roho turuk lit elehap turuk halug hiren Allahn peruk ane hikit toho fano ane turuk lit nangginoho welamuhup? 12 Hunubabut fano roho wereg lit fobik teko lahu ane ino fahet hiren folo-folo walep peruk lit mangno ruruk lamuhup. O ino sambil pohol indoken naruk lit eleg aruhumu kinang ineyabangge werehon indoken halog toho lin uhup. 13 Allahn sali imbibahon hikit toho pohol keron men kinang keron men inam amuhubon mangno ruruk lahe. Pohol kinang keron ino fam werehon fano ane inam aruhu. 14 Nori, anden nindi henesug lahiyon arimanowen obog toho ihi ane aru mangno ruruk lamuhup. Allah alukema wereg lit hunubam siyag angge singon tag teg eleg angge welamuhuk ulug yami ruruk lit Hinikni Allah men hininggik ahandip toho welamuhup. 15 Nonowe Yesus indi imbik wamburuk lit uwan waharuk elegma hiren fano amuhuk peruk ane alem yami ruruk lamuhup. Ari hag toho nenere Paulus ninindi rohon ino Allahn ineyap turukmu hit fahet suwesingga haharoho emberisi. 16 Suwesingga haharoho emberisiyon arimano obog toho alem ino fahet hiyag nisaruk. Alem suwesingga arimano fam werehon kim haruk angge famen winon folo-folo seleg am fug teg. Suwesingga arimano fahet inindi nonghong uruk lit wirik toho wereg elehon arimanowen un ane eneg uruk lit ininggareg siyahap taruk. Ari hag toho suwesingga ap winonen haharehon fam oho kim haruk lit it arimanowen un ane uruk. 17 Nori, anden nindi henesug lahiyon alem ino uwan teko la fugmu hit tam honoluk toho welahep. Allahn komo eneptuk ane enepeleg inap arimanowen hininggik lit henebuhupteg un ke hondog heneplug lahup tohon kahal enesug lit welamuhup. Hinine roho unduhuk lahep angge famen siyahonen miyal hisarukmu yingguhup tohon. 18 Nonowe Yesus Kristus windat nenepfahon inowen Indi henesug ane mondabi su aruhu. Hiren ninindi anggar amag ulug At ubam fano wenggel haruk lamuhup. At lehoma wereg ulug ketiya oho wel turuk lahe hag toho fobik oho wel turukmen eneg welamuhuk.

1 Yohanes 1

1 Suwesingga emberuk laheyon aru wal tibag sambilen welatfahon ino ninisanggo fam holtuk lit ninilen yet haruk uwag ane men yet haruk uwareg nonoluk atfag ane men nininggareg nininggik fam sen haruk uwahon ino wene mondabi oluk welaruhuwon ino fahet suwesingga aru hit fahet emberuk lahe. 2 Ap mondabi onoluk welamuhup ane inam atfagma niren yet haruk uwag. Yet haruk uwahon ino ketiya niren hit fag toho hiyag hisaruk lahe. Onoluk welamuhup ane ari Ninikni Allah men mangno roho welatfareg inam atfag. 3 Inam atfag ane ari ninil fam yet haruk uwareg ninisanggo fam oho holtuk uwag ane fahet hit men nit men sebe roho welamuhuk ulug hiyag hisaruk lahe. Hit men nit men sebe roho welahe ane ari Ninikni Allah men Amloho Yesus Kristus men oho sebe roho welahe. 4 Nit nenehiyeg anggolo haruk lit welamuhuk ulug alem obog toho aru hit fahet haharoho emberuk lahe. 5 Aren wene hiyag nisibag ane niren holtuk uwareg hit hiyag hisaruk laheyon tu: Allah ino seleg fanowon wereg, At ubam hik teg ane wereg eleg. 6 Hik tegma welahe angge famen, "At men nininggik ahandip toho welahe," uruk lahe halug nenele si ane uruk lit tem peruk ane senetuk lahe fug. 7 Ninikni Allah seleg tegma wereg hag toho nir oho seleg tegma welahe halug nonori men nininggik ahandip toho welahe. Nininggik ahandip toho welahema niren siyag ane turuk laheyon Amloho Yesus amep fam puhunap neneptuk. 8 "Siyag ane turuk ninap welahe fug," uruk lahe halug tem toho peruk ane ninindimu alem yaho elehen nininggareg fahet nenele si ane awiya waruk lahe. 9 Niren siyag ane ari turukuk ulug fag toho uruk lahe halug At indi wirik toho wereg lit pikir ane wenggeltukon inowen siyag ane niren turuk laheyon elehap turuk lit ninindimu siyag ane werehon Aren puhunap neneptuk. 10 "Siyag ane turuk ninap welahe fug," uruk lahe halug Allah ele si ane uruk ahunap turuk lahe ane ariyen At ele fanowon ninindimu foroho lahe fug.

1 Yohanes 2

1 Numalikisi, hiren siyag ane tehep ha nowen alem tu suwesingga aru fam haharoho emberuk lahi. Ari reg angge famen ap misihen siyag ane turuk halug Nonowe Yesus Kristus pikir ane turukon inowen ninibil atuk lit Allah alukeman ili og nenebuhu. 2 Niren siyag ane turuk laheyon fahet At ayeg waroho watfagma niren turuk ane Allahn apmayap tibag. Apmayap tibag ane ari niren turuk lahe ane eneg apmayap tibag fug, ap obog toho kinangma werehonen siyag ane turukon apmayap tibag. 3 Allahn komo neneptuk ane fano holtuk lahema At fahet nonoluk atuk ane inam atuk. 4 Ap san, "Allah noluk nahun welahi," uruk angge famen komo neneptuk ane fano holtuk eleg halug at ino tem toho peruk ane indimu alem yaho elehen ele si ane uruk. 5 Ap san Allahn ele urukon hikit toho turuk halug at inowen Allah fahet indi anggolo haruk lit wereg. Ari roho turuk ane ariyen Allah men sebe roho welahe ane inam atuk. 6 Ap san Allah men sebe roho welahi uruk ahun inowen aren oho Kristusen turuk latfag ane hikit toho turuk laruhu. 7 Nindi henesug lahiyon nori, komo heneptuk ane alem keron haharoho emberuk lahi fug, komo heneptuk ane tam holtikibon ino fahet uruk lahi. Ihi ane ari Allah wene atam holtikibon ino fahet uruk lahi. 8 Ari reg angge famen komo heneptuk lahi ane aru keron hag toho emberuk lahi. Ketiya emberuk lahiyon aru Nonowe Kristus inowen fano peruken hit sehelimuwen teko lahu ane fahet emberuk lahi. Hik teg ambeg welatukuk angge famen sakan atisimu o seleg fanowon ino fam welahe. 9 Ap san seleg tegma welahi uruk angge famen are fahet nirim peruk halug at ino o hik teg ambeg weregman eneg wereg. 10 Ap san are fahet indi roho wereg halug at ino ketiya oho seleg tegma wereg. At inowen ap winon inindi nonghongap eneptuk eleg. 11 Ap san are fahet nirim peruk halug at ino hik teg ambeg wereg. Hik teg ambeg ino wereg lit il hik tehen ke kemane lamin ulug indi nonghong uruk lit wereg. 12 Numalikisi, siyag ane turuk lahebon Kristus inowen elehap turuk lit Ambolma embeserisi ulug suwesingga aru emberuk lahi. 13 Iniknisi welahebon nori, wal tibag sambil welatfag Ahun ino fahet honoluk toho welahepma suwesingga aru emberuk lahi. Hit kabiniyon nori, siyahon ino apmaya feserikipmu suwesingga aru hit fahet emberuk lahi. 14 Numalikisi, Ninikni fahet honoluk atisimu suwesingga aru hit fahet emberuk lahi. Iniknisi welahebon nori, wal tibag sambil welatfag Ahun ino fahet honoluk toho welahepma suwesingga aru emberuk lahi. Hit kabiniyon nori, hit hinine reg lit wene fanowon hinindimu weregma siyahon ino apmaya feserikipmu suwesingga aru hit fahet emberuk lahi. 15 Mun angge man angge kinangma wereg angge fahet hinindi ha fug. Ap misihen kinangma wereg angge fahet indi haruk halug at inowen Ninikni indi haruk eleg. 16 Mun angge man angge kinangma wereg angge Ninikniyen peruk elehon tu imin: Ap inindimuwen tila peruk ane men inil fam yet halug nangge lalep perukon men unubabut wereg ane hemet turukon men alem obog toho aru Ninikniyen peruk elehon kinangman inam atuk. 17 Mun ane man ane aben tila peruk ane kinangma werehon eleg aruhu angge famen Allahn peruk ane hikit toho turukon ino mondabi weregman eneg welaruhu. 18 Numalikisi, nit ketiya welaheyon obog aruhu li horog toho welahe. Kristus men seli roho werehon tam waruhu ulug hiyag hisarukmu holtikibon ino ketiya waharuk. Kristus men seli roho werehon arimano ketiya anggolo inam atuk. Inam atuk ane ariyen obog aruhu li horog atuk ulug ninindi anggar atuk. 19 Kristus men seli roho werehon arimano nit sehelimu welatusa angge famen it arimano nit nonori hag toho welatusa fug. Nit nonori hag toho welalepma nit men mangno roho welala. Ap obog toho nit men ambiyeg welaheyon arimano winon nonori hag toho wereg eleg ane ari ketiya seleg atuk. 20 Nonowe Yesus Kristus inowen Allah hime fanowon hit og hisarisimu hit obog toho At fahet honoluk atisi. 21 Tem toho uruk ane hit henepeleg ulug anden suwesingga aru emberuk lahi fug, honoluk teg lahep ulug emberuk lahi. Tem toho uruk ane inowen si ane urukon wilip am fug teg ane ari hit honoluk. 22 Ele si ane urukon ino ap sa hag toho wereg? Allahn fanowap henebuhuwon misig monde fuhuk ulug sali ibahon ino Yesus fahet ibag fug ulug awiya waruk ahun ino ele si ane uruk. Ele si ane uruk ahun inowen Ninikni Allah men Amloho men fahet awiya waruk lit Kristus men seli roho wereg ahun ino wereg. 23 Ap san Amloho fahet awiya waruk ahun inowen Ikni faher oho ngi reg lit wereg eleg. Ap san Amloho fahet fag toho uruk ahun inowen Ikni faher oho ngi reg lit wereg. 24 Nori, atam hiyag hisarukmu holtikibon ari hininggik ine roho senetuk lamuhup. Atam hiyag hisarukmu holtikibon ari senetuk lamuhup halug Amloho men Ikni men mondabi hininggik ahandip toho welamuhup. 25 Yesus inggarehen hit mondabi honoluk welamuhup ulug sali emberuk lit hiyag nisibag. 26 Hit hinindi ninap henebul ulug til noruk inap fahet suwesingga tu haharoho emberuk lahi. 27 Kristus inowen Allah hime fanowon og hisarisiyon hunubam weregma ap winonen milal enebuhup peruk lahi fug, Allah hime fanowon inowen mun ane man ane fahet milal heneptuk lit un ane milal heneptuk eleg. Indam milal heneptuk latisi hag toho ketiya oho milal heneptuk ane ari fam hinindi wenggel haruk lit Kristus men hininggik ahandip toho welamuhup. 28 Numalikisi, ketiya Kristus men hininggik ahandip toho welamuhup. At waruhu sambil ino nenembong se roho nininggali eleg toho At waharukmu Olohotma welamuhuk. 29 At Kristus inowen pikir ane eneg turukon honoluk atuk halug ap obog tohowen pikir ane turukon arimano Aren indag eneptisi ane honoluk atisi.

1 Yohanes 3

1 Ninikni Allahn nit fahet Indi anggolo nisaruk ane yet hemek. Allahn numalikisi ulug nununuk suwal neneptisi ane ari famen tem toho nit At umalikisi welahe. Ap kinangmonen Ninikni Allah haruk eleg hag toho nit nonorohole faher oho enepeleg toho wereg. 2 Anden nindi henesug lahiyon nori, ketiya Allah umalikisi welahe angge famen fobik nangginoho welamuhuk ulug ninindi seleg atuk eleg. Kristus waruhu sambil ino Ebe ninilen kim hahukteg nit At men ambi roho welamuhuk ane ari nonoluk atuk. 3 Ap obog tohowen At fahet tem toho waruhu peruk lit wereg inap arimano Kristus ino Allahn tohon fanowon wereg hag toho it arimano Allah anggengge fanowon hag toho wereg. 4 Ap obog toho siyag ane turukon arimanowen Allahn komo enepfag ane pisan isaruk. Allahn komo enepfag ane imbibahon siyag ane inowen apmayap turuk. 5 Nonowe Kristus ubam siyag ane wereg elehen aben siyag ane turukon elehap timin ulug watfag ane hit honoluk. 6 Ap obog toho Kristus men sebe roho wereg lit ininggik ahandip toho wereg halug it arimanowen siyag ane turuk eleg. Ap siyag ane turuk inap arimanowen Kristus inilen harusa fureg At fahet enepeleg toho wereg. 7 Numalikisi, ap misihen oho hinindi ninap henebuhup fug. Ap san Allahn peruk ane hikit toho pikir ane turuk halug Kristus ino Indi pikit toho wereg hag toho at ino oho indi pikit toho welaruhu. 8 Wal tibag sambil inowen ak teberuk lit Iblisen siyag ane eneg turuk latfag. Ap san siyag ane eneg turuk halug at ino Iblis amingmingangge wereg. Iblisen turuk ane mondabi siyahap tuhuk ulug Allah amloho ino watfag. 9 Ap sa Allah amloho wereg halug at ubabut fanowon At ubam werehen siyag ane tuhu fug. Ap ino Allahn indag tarisiyon hag toho werehen at inowen siyag ane tuk fug teg. 10 Allah umalikisi men Iblis umalikisi men fahet enehangge werehon tu: Ap sa Allahn peruk ane hikit toho pikir ane tuk fug angge ori indi enesug elehon ino Allah amloho wereg eleg. 11 Wene tam hiyag hisarukmu holtikibon aru: Honori men hit-hit hinindi roho welamuhup. 12 Hun Kain ino siyahon amingmingangge wereg lit ot ware fisibag hag toho turuk lamuhup fug. Nungge fahet ot ware fisibag? Oweyen turuk latfag ane siyag ane eneg turuk latfag, oren turuk latfag ane fano ane eneg turuk latfag. 13 Nori, ap kinangmonen hit fahet ninirim peruk halug hinindi anggin ha fug. 14 Nonori ninindi enesug lahe ane ariyen war atuk ambehen wilip atlug onoluk atuk ambeg larukuk ane ari nonoluk. Ap sa ori indi enesug elehon ino ap war atukon wereg ambeg mondabi welaruhu. 15 Ap sa ori indi enesug elehon inowen ap unusuruk ahun hag toho wereg. Ap unusuruk inap arimano mondabi onoluk welam fug teg ane ari honoluk. 16 Aben nit nunuselep angge famen Kristus ninibil atfag ane fahet ware fisibag. Ware fisibag ane ariyen Indi nenesug ane nonoluk atisi. Kristus ino it fahet An nuwabukag pibag hag toho niren oho nonori fahet nunusukag peruk lamuhuk. 17 Ap sa anggengge anggolo wereg angge famen are misig anggengge elehen ilaheg toho weregma yet haruk lit og itmin fug ulug indi hondo reberuk lit wereg ahun inowen nangginoho Allah nindi reg lahi uk teg? 18 Numalikisi, nonori ninindi henesug lahe ulug henembilik fam eneg uk fug. Ninindi wirik toho wenggel haruk lit nininggik fam fano ane turuk lit nonori ninindi enesug lamuhuk. 19 Ninikni Allah tem toho urukon ino Amingmingangge nit welahe ane ari nonoluk. Nonoluk toho wereg lit Allah alukema ninindi yuwag toho welahe. 20 Nininggareg ninindi fam wenggel haruk lahe ane ariyen siyag ane nunubam lombohap taruk lahema Allah suwon palimu wereg lit nit ninindi fam wenggel haruk ane At apma werehon At oluk teg lit wereg. 21 Anden nindi henesug lahiyon nori, nininggareg ninindi fam wenggel haruk laheyon ariyen siyag ane nunubam lombohap tahuk fug halug Allah alukema nenembong se roho welam teg lamuhuk. 22 Allahn komo neneptuk ane hikit toho turuk lahema nit fahet fano peruk lit werehen At ubam heng uruk lahe angge og nisaruk. 23 Aren komo neneptuk ane uruk lahiyon aru: Amloho Yesus Kristus ubam ninindi wenggel haruk lit Kristus inggarehen hiyag nisibag hag toho nonori men ninindi roho welamuhuk. 24 Ap san komo neneptisiyon hikit toho turuk laruhu halug at ino Allah men sebe roho welaruhumu Allah oho at men welaruhu. Allah hime fanowon Aren og nisarisi ane ariyen Allah men sebe roho welahe ane nit nonoluk atuk.

1 Yohanes 4

1 Nori anden nindi henesug lahiyon, Allah hime fanowon nunubam wereg uruk inaben hiyag hisarukmu obog tohowen tem toho hiyag nisaruk peruk lam fug. Uruk ane aru Allah famen waharukon ano ap famen waharukon ano ulug alem hale feruk lamuhup. Wene hiyag hisaruk lahe ulug enele si uruk inap anggolo o munon-manon laruk. 2 Allah hime fanowon fahet alem haltuk ane iminon tu: Yesus Kristus ino Allahn monde fibagma ap kinangmon atfag ulug fag toho hiyag isaruk ahun ino Allah hime fanowon ubam weregma uruk. 3 Yesus ino Allahn kinangma monde fibag fug ulug awiya waruk ahun ino amu angge hime ubam werehen hiyag isaruk. Kristus men seli roho werehon ino hime ap ino fam wereg. Kristus men seli roho werehon ino waruhu ulug hiyag hisarukmu holtikibon ino ketiya o kema-kema ap wereg ambeg kik waharisireg wereg. 4 Numalikisi, hit Allah umalikisi welahebon arimanowen enele si hiyag isaruk inap enele apmayap tirikip. Allah hime fanowon hit hunubam werehon palimu reg, amu angge hime ap kinangmon fam werehon apma reg. 5 Enele si hiyag isaruk inap arimano kinangma inap wereg lit iren kinangman turuk ane fahet eneg hiyag isarukmu ap kinangma werehonen holtuk. 6 Nit Allah umalikisi welahe. Ap sa Allah fahet tem toho peruk ahun inowen niren uruk ane oho holtuk. Ap sa Allah fahet tem toho wenggel haruk elehon inowen nit nenele oho holtuk eleg. Holtukon men holtuk elehon men arimano niren kim isaruk lit Allah hime fanowon inowen ap inindi pikirap turukmu amu angge hime siyahon inowen ap inindi hareyap eneptuk ane ari nit nonoluk atuk. 7 Nori anden nindi henesug lahiyon, ap inindi enesug ane Allah famen waharukon werehen nonori men ninindi roho welamuhuk. Ap san ori fahet indi roho werehon ino Allahn endetukon hag toho wereg lit Allah wene fahet tem toho wenggel haruk. 8 Ap san ori fahet indi enesug elehon wene faher oho tem toho peruk eleg. Allah ubabut fanowon ino ap Indi enesug ane men ambi reg. 9 Allahn ap Indi enesug ane Yesus monde fibahon fam inam atfag. Nit At ubam wenggel haruk lit fano welamag ulug Amloho we misig teg angge famen kinangma monde fibag. 10 Ap indi enesug ane iminon tu: Niren Allah ninindi reg latukuk fug, Aren nit Indi nisibareg niren siyag ane turuk laheyon ayeg waroho wabukag ulug Amloho monde fibag. 11 Nori anden nindi henesug lahiyon, Allahn nit fahet Indi anggolo nisaruk hag toho niren oho nonori fahet ninindi enesug lamuhuk. 12 Ap misihen oho Ninikni Allah il fam harisi fug angge famen niren nonori ninindi enesug lamuhuk halug Allah nit men sebe roho welamuhuk. Allahn indi nenesug ane ariyen niren oho nonori fahet ninindi anggolo isaruk lit fano roho welamuhuk. 13 Allah hime fanowon nit og nisarisimu nit At men weregma At nit men welamuhuk ane nit nonoluk. 14 Ninikni Allahn ap kinangmon fano welamag ulug Amloho monde fibag ane niren yet haruk uwareg ap winon fag toho hiyag isaruk lahe. 15 Ap san Yesus fahet Allah amloho wereg ulug fag toho uruk ahun ino Allah min sebe roho weregma Ar oho ap ino min inggik ahandip toho welaruhu. 16 Allahn nit Indi nenesug ane nonoluk teg lit Ubam wenggel haruk lahe. Allah ubabut fanowon ino ap Indi enesug ane men ambi reg. Ap san ap indi enesug ane fahet wenggel haruk halug Allah men sebe roho weregma Ar oho ap ino men inggik ahandip toho welaruhu. 17 Allahn indi nenesuhon ariyen nit mondabi fanowap nenebuhumu Aren alem kong tuhu sambil ino nenembong se roho Alukema in amuhuk. Kristus ino kinangma welatfag hag toho nit kinang aru fam welahe. 18 Ori fahet indi enesug laruhu ahun ino akol toho welaruhu fug. Ap fahet indi anggolo isaruk ane ariyen enekol ane apmayap turuk. Aben enekol haruk ane ari alem angginon nunubam umbuhup ulug enekol toho wereg. Ap sa akol toho wereg halug ori fahet indi anggolo isa fug angge wereg. 19 Allahn atam nit Indi nenesug latfagma niren oho ap ninindi enesug lamuhuk. 20 Ap misihen, "Allah fahet nindi reg lahi," uruk angge famen are fahet irim toho wereg ahun inowen ele si uruk. Ap san are il fam yet harukon ino indi haruk eleg halug at inowen Allah yet ha fug tohon ino oho indi ha fug teg. 21 Ap san Allah fahet indi reg lit welaruhu ahun inowen are fahet indi reg laruhu ulug Yesusen nit nunubam komo nenepfag.

1 Yohanes 5

1 Allahn fanowap henebuhuwon misig monde fuhuk ulug sali ibahon ino Yesus fahet ibag ulug tem toho peruk ahun ino Allah amloho wereg. Ikni fahet indi roho wereg ahun inowen Amloho faher oho indi haruk lit wereg. 2 Allahn hiyag nisarukon holtuk lit ninindi reg lahe halug Allah umalikisi faher oho ninindi enesug lahe ane seleg atuk. 3 Ap san Allahn komo neneptuk ane holtuk lit hikit toho turuk ahun inowen Allah indi reg lit wereg. Allahn komo neneptuk ane anggin eleg. 4 Allah umalikisi Aren mumal eneptisiyon arimanowen kinangman turuk ane apmayap tuk teg. Niren Yesus Kristus fam ninindi wenggel haruk laheyon ariyen kinangman turuk ane apmayap turukuk. 5 Ap san kinangman turuk ane apmayap tuk teg? Yesus Kristus Allah amloho wereg ulug wenggel haruk ahun inowen eneg apmayap tuk teg. 6 Yesus Kristus ino kinangma waharuk lit ik men mep men walug watfag. At ino waharuk lit ik eneg walug watfag fug, iket mebet walug watfag. Allah hime fanowon tem toho perukon inowen alem tu teko laha ulug enehangge imbibag. 7 Inilen hibahon itano enebe hinahan poholma werehon tu: Ikni men wene fanowon men Allah hime fanowon men it enebe hinahanen alem misihon fahet eneg hiyag nisaruk. 8 Enehangge enebe hinahan kinangma werehon tu: Allah hime fanowon men ik men mep men it enebe hinahanen alem misihon fahet eneg hiyag nisaruk. 9 Alem aru aben fag toho hiyag nisarusa ane fahet niren tem toho perukuk. Ari reg angge famen Allah inggarehen fag toho hiyag nisaruk ane mondabi palimu reg lit wereg. Allahn fag toho hiyag nisarisi ane ari Amloho fahet hiyag nisarisi. 10 Ap san Allah amloho fahet indi wenggel harukon inowen Allahn fag toho irisi ane holtisireg indimu foroho lit wereg. Ap san Allah fam indi wenggel haruk elehon inowen Allah ino ele si ane uruk peruk. At inowen Allahn Amloho fahet fag toho hiyag nisarisi ane indimuwen tem peruk eleg. 11 Allahn Amloho fahet fag toho hiyag nisarisi ane alem tu imin: Nit ap kinangmon mondabi onoluk welamag ulug Amloho monde fibag. 12 Ap sa Amloho men mangno roho werehon ino at mondabi oluk welaruhu. Ap sa Amloho men hili roho werehon ino at oluk welaruhu fug. 13 Hit mondabi honoluk welamuhup ane fahet hinindi anggar amag ulug hiren Allah amloho unuk fahet wenggel haruk lahepma suwesingga aru fam emberuk lahi. 14 Niren sembahyang uruk lit Aren peruk ane hikit toho heng turuk lamuhukmu nenele holtuk laruhu. Ari nonoluk tehen At alukema nenembong se roho unduhuk lamuhuk. 15 Niren sembahyang urukmu nenele holtuk laruhu ane ari nit nonoluk. Ari nonoluk teg lit heng turuk lamuhukmu og nisahu ane ari nonoluk. 16 Siyag ane turukon ambiyangma war atuk ane inam am fug tohon ari ap misihen turukmu areyen yet hahureg ubahet sembahyang uruk laruhu. Ubahet sembahyang urukmu Allahn at ino fanowap tuhu. Siyag ane turukon ambiyangma war atuk ane inam am fug tohon ari turuk inap Allah fanowap enebuk teg. Siyag ane turukon ambiyangma war atuk ane inam atukon ari turuk inap Allahn fanowap enebuk fug teg. Ari roho turuk inap fahet sembahyang uk fug teg peruk lahi. 17 Aben onolok ane turukon obog toho siyag ane turuk angge famen siyag ane turukon obog toho war am fug teg. 18 Allah umalikisi atuson arimanowen siyag ane turuk eleg ane ari nit nonoluk. It arimano Allah amloho inowen fet enesug lit weregma siyahonen ininggik lir enebuk fug teg. 19 Ap kinangmon obog toho siyahonen inggik ine roho sen enesugmu nit Allah umalikisi atukuk ane nonoluk. 20 Allah tem ane urukon ino onoluk amag ulug Amlohowen nit ninindi anggarap nenebik watfag. Amloho Yesus Kristus men nininggik ahandip toho wereg lit Allah tem ane urukon ino men oho nininggik ahandip toho welahe. Yesus Kristus ino Allah tem toho urukon werehen mondabi onoluk welamuhup ane alem ino At wereg. 21 Numalikisi, hinil wirik toho wereg lit usane turuk inap kahal enesug lamuhup.

2 Yohanes 1

1 An penatua welahiyon inowen Allahn mumal tarisi hiyap men umalikisi anden nindi anggolo enesug lahiyon men fahet suwesingga aru emberuk lahi. Anden eneg nindi henesug lahi fug, Allahn tem toho uruk ane inindi anggat toho werehon arimanowen inindi henesug lit wereg. 2 Allahn tem toho uruk ane ninindi fam wenggel haruk lit weregman eneg welamuhuk. 3 Ninikni Allah men Amloho Yesus Kristus menen Inindi nenesug lit ninindi yuwahap neneptuk lamuhup ulug sembahyang uruk lahi. Honori fahet hinindi enesug lit Allah wene tem toho ulug wenggel haruk lamuhup. 4 Hat humalikisi winonen fano ane turukmu isarikik ane fahet nahiyeg anggolo haruk lahi. Iren fano ane turukon ari Ninikni Allahn komo neneptuk ane hikit toho turuk. 5 Nisinga, anden hubam heng uruk lahiyon aru nit obog toho hiyabet abet nonori fahet ninindi roho welamuhuken hubam uruk lahi. Uruk lahiyon aru alem keron uruk lahi fug. Ari roho turuk lamuhup ulug Yesusen tam komo nenepfag ane emberuk lahi. 6 Ap inindi enesuhon arimanowen Allahn komo neneptisi ane hikit toho turuk. Ak teberuk lit hiyag hisarukmu holtikip ane Yesusen komo nenepfahon iminon aru: Ap winon hinindi enesug lamuhup. 7 Enele si hiyag isaruk inap anggolo o pumbuk obog toho saho rurusa. It arimanowen Yesus Kristus kinangma watfahon ino fahet ap hag toho watfag fug ulug awiya waruk. Ari uruk inap arimano Kristus men seli roho wereg lit ap inindi ninap eneptuk. 8 Hit sehelimu wereg lit niren sat toho turuk latukuk ane ari il misig longgo uhu rohon fano foroho lamuhup. Onggo suwon obog toho nininggikmu amag ulug yami ruruk lamuhup. 9 Ap sa Kristus inowen hiyag nisaruk latfahon wenggel ha fug angge ambol yig utuk ahun inowen Allah ngi roho welaruhu fug. Ap san Kristus inowen hiyag nisaruk latfag ane senetuk ahun inowen Ikniyet Amlohowet ngi roho welaruhu. 10 Ap misig henembeg waharuk lit Kristus inowen hiyag nisibahon hikit toho hiyag hisa fug angge un ane uruk halug hiren ap ino hi ruruk lit hinibam hondoko kilabuk fug. 11 Ap san at ino hi ruruk halug aren ele si ane hiyag isarukon ino ubam aruhu. 12 Anggolo komo heneptuk lit hiyag hesele angge famen suwesingga fam haharoho embemin peruk lahi fug. Henembeg waruhukteg nenehiyeg toho hit men ambiyeg wereg lit nenele uhuk peruk lahi. 13 Hat hehe tuma werehon Allahn mumal tarisiyon umalikisiyen nori ulug hi haptuk.

3 Yohanes 1

1 Gayus nare, an hare penatua inowen tem toho nindi hasug lit hat fahet suwesingga aru emberuk lahi. 2 Nare nindi hasug lahiyon, hat hindi yuwag toho wereg lit hebe oho ouk wa fug angge fano welahenma hubahet sembahyang uruk lahi. 3 Nori piren hinahan nambeg waharusareg welahen ane fahet hiyag nutuk lit Allah wene tem toho urukon fahet aren fano wenggel haruk ulug hiyag nutusama nahiyeg haruk lahi. Haren tem toho uruk awene ino hindi wirik toho wenggel haruk lit fano ane turuk lahen. 4 An numalikisi Allah wene wenggel haruk lit fano ane turuk urukmu holtuk lit nahiyeg anggolo haruk lahi. Alem winonen ari hag toho nahiyehap naptuk eleg. 5 Nare nindi hasug lahiyon, hori men pohon hambeg waharukon men fano fer enesug lit unubam turuk lahen ane ari fahet ap wene fam wenggel harukonen turuk hag toho turuk peruk lahi. 6 Haren ari roho let neneptuk latisi ulug ap tuma waharusonen Allah umalikisi tuma werehon hiyag isarusa. Allahn fano pukag ulug ap pohon funggalma larukon fahet haren fano ler eneptuk laruhun. 7 It arimano Kristus inowen mon neneptisi ulug larukmu Kristus fam wenggel haruk eleg inap tor angge oho og nisimin ulug heng uk fug teg. 8 Heng uk fug tehen it arimano hahon ninibam hondoko kilap enebuk teg lahe. Ari roho turuk lit wene fanowon hiyag isil noruk inap men mangno roho wereg lit ler eneptuk lahe. 9 Suwesingga il horog angge tot Allah umalikisi fahet emberikik angge famen hun Diotrefes inowen an palimu reg lit fer enesug laruhuk peruk lit anden peruk ane aren fano holtuk eleg. 10 An hambeg waruhukteg hun inowen turuk ane fahet nenele sahaluhuk. At inowen ele siyag toho uruk lit nit nenebug uruk. Nit nunubam eneg per enepmin puk fug angge wene hiyag isil laruk inap arimano oho nibam hondoko kilap enepmin peruk eleg. It hondoko kilap eneptuk inap arimano unubam imbisiyek ulug per eneptuk lit Allah umalikisi men welatihip fug ulug yanggaloho wilip eneptuk. 11 Nare nindi hasug lahiyon, siyag ane turuk inap onombolim la fug angge fano ane turuk inap onombolim laruk laruhun. Ap sa fano ane turuk halug at ino Allah amloho wereg. Ap san siyag ane turuk ahun inowen tam oho Allah yet harisi fug. 12 Hun Demetrius fahet ap obog tohowen fano ane turuk ahun ulug fag toho hiyag nisaruk. Tem ane uruk Ahun inowen oho at fano ulug wel turuk. Niren oho at fahet fano peruk lit tem peruk lahe ane ari hat holuk. 13 Alem anggolo werehon suwesingga fam haharoho embele angge famen ketiya suwesingga fam hahatmin peruk lahi fug. 14 An folo-folo hambeg waruhukteg ambiyeg wereg lit nenele uhuk peruk lahi. 15 Nare, hindi yuwag toho welaruhun. Nit horiyen hi haptuk lahe. Nonori hat men werehon hi heneptuk lahe ane aru enebe misig-misig hiyag isahun.

Yudas 1

1 An Yudas Yesus Kristus amingmingangge Yakobus are inowen suwesingga aru emberuk lahi. Ninikni Allahn indi henesug lit wol heneptisimu Nonowe Yesus Kristus inowen oho fet henesuhon arimano fahet emberuk lahi. 2 Ninikni Allah inowen inilaheg ulug hinindi yuwahap heneptuk lit Indi henesug laruhuwen sembahyang uruk lahi. 3 Anden nindi henesug lahiyon nori, anden suwesingga hahatuk lahiyon aru nindimuwen nirim puk fug angge nasehet toho wereg lit haharoho embemin. Nit obog toho fanowap nenebuhu ane fahet embemin peruk lahi. Allah apma wereg inap wene tam hiyag isarusa ane ino yami ruruk lit senetuk lamuhup ulug komo henepmin peruk lahi ane suwesingga aru fam emberuk lahi. 4 Hit henepeleg toho weregma ap eke hit sehelimu kurusareg wereg. It arimanowen Allah fam wenggel haruk elehen alem unubam umbuhuk ulug atam Allahn ari roho perisi. It arimanowen Allahn indi nenesug lit wereg uruk lit inindimuwen tila peruk ane ino siyag ane turuk. Ari turuk lit Nonowe Yesus Kristus ine roho sen nenesuhon ino misig wereg angge famen awiya waruk. 5 Obog toho hit honoluk teg lit henepeleg am fug toho welahep angge famen anden nin sebe roho eke honolukap timin peruk lahi. Israel inap arimano Allahn o Mesiren hondoko wilip enepfag angge famen At fam wenggel hibag fuhon arimano eke siyahap enepfag. 6 Siyahap enepfareg malaikat Allah otsi arimano tuma welamuhup ulug Allahn hiyag isibag angge famen hiyag isibag ambeg embeselug wilip atfagma ininggik hele mondabi welaruhuwon ino fam pug enepfareg hik teg ambeg kilap enepfag. Kilap enepfahon arimano fet enesugmen eneg alem kong tuhu sambil ino teko lahu. 7 Ari hag toho o Sodom men o Gomora men walinggoho o pumbuk winon welatfahon arimanowen oho pabi ane turuk lit aben tuk fug teg ane til noruk latfag. Ap obog toho onoluk amag ulug ari turuk latfag inap arimano indok olokonen wiyaloho lin ibagma eleg atfag. 8 Ari hag toho nei waruk inap arimanowen siyahon unubam umbat taruk lit Allah ine werehon Abug uruk lit fano angge poholma werehon siyahap turuk. 9 Hun Musa ino ebe wareg fahet malaikat onowe Mikhael men Iblis men yik abul ulug suwahal uruk lit malaikat ino akolen lukuram sipuk tibag fug. Lukuram sipuk tuk fug angge, "Allah inggarehen alem hubam werehon kong tuhu," ulug hiyag itfag. 10 Ari reg angge famen it nei waruk inap arimanowen mun ane man ane enepelehon fahet lukuram sipuk turuk. It arimano wamen inindi wenggeltuk eleg hag toho ket-ker ane eneg til noruk ane ariyen mondabi siyag amuhup. 11 Hun Kain inowen tibag hag toho it arimanowen ari turuken war amag. Hun Bileam inowen onggo og numag ulug hare ane tibag hag toho it arimanowen ari roho turuk. Hun Korah inowen Musa men suwahal ibagma Allahn siyahap enepfag hag toho it arimano oho Allahn siyahap enebuhu. 12 It arimano hit sehelimu siyag angge lombog teg hag toho wereg lit hit ahaluwe naruk sambil ininggareg fahet eneg wenggel haruk lit ininggali eleg angge enebuwap toho naruk. Hina osit elehon homhomowen fu isarukmu linggik-longgo urukon hag toho it arimano wereg. Wiramna li waharuk sambil winon ebe yig atukmu winon arimano me watukon hag toho wereg. E umanggen kinangma pilaptuk elegma ilim atuk hag toho it arimano ilim amuhup. 13 Ik haglabut ine roho warik laruk ambeg siyag-siyag angge palu rik laruk hag toho ininggali ane it arimanowen inamap turuk. Suhal poholma laharuk lit ekema la ekema la turukon Allahn hik teg ambeg mondabi welamuhup ulug hik isaruk hag toho it arimano wereg. 14 Adamen endetfahonen endetil libahon ambiyangman Henokh ino inggik sabir angge endetfag. Hun Henokh inowen fulu ane turuk lit it arimano fahet hiyag isaruk latfag ane tu, "Ninikni Allahn ap obog toho unubam unggum werehon kong tuhuk ulug Umalikisi malaikat teng-teng angge hondog eneplug waruhu. 15 Allah unuk enepeleg inaben At ubam siyag ane turuson men Allah abug uruk lit pabi ane til norukon men fahet alem unubam umbuhuwen waruhu," ari ulug hiyag isibag ane aru. 16 It arimanowen ininggareg wereg ane fahet inirim toho wereg lit enele anggolo uruk angge famen ininggareg inindimuwen tila peruk ane eneg turuk. It arimanowen fano angge og nisawag ulug ap unubam enele fano-fano uruk lit ininggareg hemet turuk lit wel taruk lit wereg. 17 Anden nindi henesug lahiyon nori, Nonowe Yesus Kristus otsiyen tam hiyag hisaruson arimano hinindimu honoluk toho welamuhup. 18 Iren hit hiyag hisaruk lit, "Fobik teko lahu sambil Allah unuk enepeleg inap arimano hit sehelimu in amuhupteg inindimuwen tila peruk ane eneg hikit toho turuk lit enele siyag toho hunubam uruk lit hininggaliyap henebuhup," ulug hiyag hisarusa. 19 It arimano Allah hime fanowon unubam wereg elehen kinangma wereg angge fahet ninindi peruk lit Allah ele holtuk inap inindi kahal eneptuk lit minggir enebuhup. 20 Anden nindi henesug lahiyon nori, wene mondabi fanowon hinindimu wenggel haruk lahebon ari seneg lit hinine roho unduhuk lamuhup. Allah hime fanowon hunubam weregma sembahyang uruk lamuhup. 21 Allahn indi henesug lit weregma hininggareg fahet fano wenggel haruk lit welamuhup. Nonowe Yesus Kristus indi henesuhon ino men mondabi nonoluk welamuhuken waruhu ane fahet hinindimuwen wenggel haruk lit mangno ruruk lamuhup. 22 Inindi nonghong urukon arimano inibil atuk lit let eneptuk lamuhup. 23 Indok olokonen unusuhu rohon windar enebiyok. Ap winon faher oho hinindimu henekol toho wereg lit ler eneptuk lamuhup. It arimanowen siyag ane tila perukon ariyen enesum fam ololo werehon hinirim toho welamuhup. 24 Salog-malog angge roho hunusuhu rohon ulug Allah ineyon inowen fet henesug laruhu. Siyag-siyag angge hunubam tag teg elehen henehiyeg toho weregma At lehoma werehon inowen Alukema in henebuhu. 25 Ninikni Allah we misig eneg werehon inowen Nonowe Yesus Kristus ino famen windat nenepfag. Welatukukonet welaheyonet welamuhukonet At ebe suwon ino lehoma wereg lit mondabi Ine roho werehon ino wel turuk lahe. Amin.

Wahyu 1

1 Yesus Kristus inowen tot welamuhupmu teko lahu ane mapmu rehon inamap tirisi ane suwesingga aru fam wereg. Allahn namingmingangge teko lahu ane fahet inindi anggar amag ulug Yesus Kristus ubam imbibagma Aren inamap tirisi. Inamap turuk lit malaikat misig Amingmingangge Yohanes ambeg monde feruk lit at ubam selehap tirisi. 2 Allah wene Yesus Kristus inowen Yohanes fam fag toho hiyag itisiyon Yohanesen yet harisi ane arimano obog toho hiyag isaruk latisi. 3 Wene aru fulu roho harisi ane fahet haharoho emberisiyon ap san aru uruk lit fano roho hol harukon hikit toho turuk laruhuwon ino ahiyeg toho welaruhu. Teko lahu ane ari horog ketiya teko lahu. 4 Allah umalikisi o pumbuk sabiren Asia kinang fam welahebon an Yohanes inowen hunubam nele hiyag hisaruk lahi. At werehon welatfahon waruhuwon ino Ubabut fano reg lit hinindi yuwahap heneptuk laruhu. Hime fanowon sabiren Allah lehoma werehon ino Alukema werehon arimanowen let heneptuk lamuhup. 5 Yesus Kristus ino ap war atuk ambehen tam Oluk atfagma ap suwon kinangma werehon palimu At wereg lit Indi wirik toho Allah wene fag toho hiyag isaruk latfahon inowen hi heneptuk laruhu. Yesus inowen Indi nenesug lit siyag angge nit nunubam werehon At amep fam elehap tibag. 6 At inowen nit o yowi misig inap welamag ulug mangnowap neneptisi. Niren Ikni Allah let turuk inap imam hag toho welamuhup ulug Aren nit unduhuk nunubaharisi. At ino Ine roho wereg lit mondabi palimu lehoma welaruhu. Amin. 7 At ino hina fene waharukmu ap obog toho inil wal taneg yet hahup. At ino fit fam hak toho watfag inap arimanowen oho At yet hahupmu ap kinangma werehon obog tohowen ya nga uruk lit at fahet uba yatuk lamuhup. We tem toho ihi. Amin! 8 An te A men O men welahi ulug Ninikni Allahn irisi. At werehon men watfahon men waruhuwon men mun ane man ane senehon ino At eneg wereg. 9 Yesus apma wereg lit niren At yet teg lit weregma aben alem siyahon nunubam emberukmu an henere Yohanes oho hit men sebe roho welahi. Allah wereg ambeg kuhuk ulug ninindi yuwag toho welahe. Allah wene Yesus Kristus inowen fag toho hiyag isibahon arimano uruk latikikon fahet ik alonggenma o Patmos aru hik niya waharusama welahi. 10 O wene uruk sambil Allah hime fanowon nubam atisireg an nambol filen Ele ine roho waruk ele hag toho urukmu hol harikik. 11 Ele hiyag nutuk lit, "Anden turukmu yet hamihin ane suwesingga fam hahatmihinteg Allah umalikisi o pumbuk sabiren fahet embemihin: O Efesus, Smirna, Pergamus, Tiatira, Sardis, Filadelfia, Laodikia inap fahet embemihin," ulug hiyag nitisi. 12 Ele nubam urukmu itano hebeloho kim hamin ulug turukmen iral hunduko emberuk angge ili rurukon sabiren fam indok ambulpul turukmu yet harikik. 13 Iral hunduko emberuk angge sabiren itano sehelimu ap kinangmon hag toho misig unduhuk latisi. Asum yaron wan teg lit Ubahare ke ili ruruk ahale fam nunggulig pug teg latisi. 14 Unggul men Oruk men suwe oruk yanggowon hag toho kut teg lit il indok ambulpul kiyog turuk latisi. 15 Uyug te helep indokma yihik ferukmu ambilik anggen turuk hag teg latisi. Ele re ik hul tung tik wamburuk hag toho uruk latisi. 16 Inggik pikit fil suhal sabiren seneg latisi. Ambilikmuwen te karog misig famen ayeg fumag-fumag umahowon olokon wilip atisi. Orohole re o hibi fam mo yatukon hag toho yatuk latisi. 17 Ari regma itano yet harikikteg nebe napelu ruruk lit hololong toho At uyug alma itano ap warehon hag toho ying atikik. Ying atikikmu Inggik pikiron an nubam emberisireg, "Hakol fug, An atam welatik iyahon, fobik oho wereg lit 18 mondabi Noluk welaruhukon yet Niyimin, An war atikik angge famen mondabi Noluk welahi. Ap warehon wereg ambeg fahet sok husuruk angge Anden ki reg lahi. 19 Haren yet hehen ane aru hahatuk lit ketiya teko larukon men fobik teko lahuwon men fahet hahatuk laruhun. 20 Suhal sabiren Ninggik pikit fil wereg lahason men iral hunduko emberuk angge ili rurukon sabiren men hehenon fahet wirimangge seleg toho hiyag hitmin: Suhal sabiren itano Allah umalikisi o pumbuk sabiren werehon itanowen tohon malaikat wereg. Iral hunduko emberuk angge sabiren itano Allah umalikisi o pumbuk sabiren werehon fahet yet hehen," ulug hiyag nitisi.

Wahyu 2

1 " Malaikat An numalikisi o Efesus werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Ninggik pikit fil suhal sabiren seneg lahiyonen Nele tu uruk lahi. Iral hunduko emberuk angge ili rurukon sabiren fam indok ambulpul turukon sehelimu laruk lahiyonen Nele tu uruk lahi. 2 Haren turuk lahen ane An noluk: Hindi imbik wamburuk lit sat toho turuk lahenon men siyag ane turuk inap fahet nirim peruk lahenon men An noluk. It ininggareg fahet Allahn mon neneptisiyon welahe uruk angge famen Allahn mon eneptisi fug ulug haren unubabut pal isarikin. Henele si uruk lahep ulug ininggali war eneptikin. 3 An nunuk fahet hubam siyag ane anggolo turuk angge famen hindi imbik wamburuk lit sat kel ta fug angge turuk lahen. 4 Ari turuk lahen angge famen il misig fahet komo hapnin: Keram hindi enesug ane embeserikin. 5 Hat palimu welatikin angge famen ketiya apma wambirikin ane fahet hindi wenggel himin. Siyag ane embeseruk lit keram fano ane turuk latikin hag toho ketiya oho turuk laruhun. Ke hareyon laruk lit siyag ane turuk laruhun halug An waruhukteg iral hunduko emberuk angge ino miyal isa waruhuk. 6 Haren hun Nikolaus umalikisiyen turuk ane fahet nirim uruk lahenon ari fano peruk lahenma Anden oho nirim peruk lahi. 7 Sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu. Ap sa ine wereg halug e fanowon anggen narukmu war atuk eleg ahen Allah iyabuk fam wereg ahen ino og uruhuk." 8 " Malaikat An numalikisi o Smirna werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Alemet ondomiyet An welahiyon war atikikteg Noluk atikikonen Nele tu uruk lahi. 9 Aben hubam siyag ane turukon An noluk teg lit hanggengge eleg angge welahenon oho An noluk. An nanggengge eleg peruk lahen angge famen hanggengge wereg. Nit Yahudi ninap welahe ulug enele si ane uruk lit ilitno haptukon ari An noluk. Ari uruk ane ariyen it Yahudi inap fug, Iblis umalikisi wereg. 10 Siyag ane hubam turukon fahet wenggel haruk lit hakol toho welaruhun fug. Iblisen aluwat hisaruk lit hit sehelimu werehon ap piren hinahan o penjara hik isahumu hup numenam alem siyahon hunubam aruhu. Wene aru senegman eneg hebe war aruhunmu haliliyangge fanowon mondabi welaruhuwon ari Anden og huruhuk. 11 Ap sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu. Ap sa ine wereg halug ap winon ininggik pireneg angge war atukmu at ino war aruhu fug, fano welaruhu." 12 " Malaikat An numalikisi o Pergamus werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Karog olokon ayeg fumag-fumag werehon seneg lahiyonen Nele tu uruk lahi. 13 Hat welahen ambeg Iblis heriyeg ambeg welahenon An noluk. Haren An nunuk seneg lit An nubam wenggel haruk lahenon ari awiya waruk lahen fug. Hun Antipas inowen An nawene seneg lit fag toho ap hiyag isaruk lit welatisiyon hit hinil fam Iblis heriyeg ambehen ware feserusama hiren oho awiya warikip fug. 14 Awiya warikin fug angge famen komo hapminon alem piren hinahan wereg. Hun Bileam inowen uruk latfag ane hat men ambiyeg welahebon winonen holtuk. Hun Bileam inowen Balak fam hiyag utuk lit, 'Israel inap Allah umalikisi wereg angge famen wam usa ambohom isag til laruk lit ap unuhesi unubam siyag ane til laruk lamag ulug hiyag isahun,' ibag ane ari hikit toho it arimanowen oho turuk. 15 Hun Nikolaus umalikisiyen hiyag isaruk ane ari oho hat men ambiyeg welahebon winonen oho holtuk lit senetuk. 16 Ari fahet ke hareyon ari umbusuhun. Ke hareyon ari umbusuhun fugmu karog olokon Nambilikmu werehon ino fam it arimano unusik waruhuk. 17 Ap sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu. Ap sa ine wereg halug suburu fanowon poholman wambik waharukon hirako werehon ari og uruhuk. Helep yanggowon eke fam unuk keron haharoho werehon eke Anden og uruhuk. Unuk ari ap obog toho enepelegma we it ininggikmu og isahukon eneg onoluk aruhu." 18 " Malaikat An numalikisi o Tiatira werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Nil indok ambulpul hahonen Nuyug helep ambilikanggen turuk hahonen An Allah amlohowen Nele tu uruk lahi. 19 Haren turuk lahen ane An noluk. Ap hindi enesug lit welahenon men Nubam wenggel haruk lahenon men hori hat men werehon ler eneptuk lahenon men hindi imbik wamburuk lahenon men An noluk. Atam tor angge turuk latikin angge famen fobiken su roho til laruk lahen. 20 Ketiya il misig tu fahet komo hapnin: He Izebel ino aren turuk ane fahet komo rurukon embeseruk lahen. Inggarehen uruk ane fahet Allahn hiyag nutukon eneg uruk lahi uruk lit ap unuhesi fam siyag ane til laruk lit usa ambohom oho naruk lamok ulug Namingmingangge An nele holtukon inindi nina feseruk. 21 Anden ke hareyon ari umbusuhun ulug hiyag itikik angge famen pabi turuk hiyap inowen umbusuk fug teg. 22 Anden ouk suwon eke ubam emberuk lit nohoruk ambeg hik isahukmu yet haruk lamuhup. Iren siyag ane at men til larukon ari embeseruk eleg halug mondabi siyagma hik isahukteg 23 umalikisi oho unusuhuk. Ap inindimu hirako wenggel harukon kim isaruk lit siyag ane iren turukon fahet ari Anden ayeg war isaruk laruhukon ap wene holtuk inap obog toho onoluk aruhu. 24 Hit o Tiatira welahebon hiyap inowen hiyag isaruk ane holtuk elehon men Iblis awene alem yami ririkip fuhon men hit hunubam tu imin: Hit hunubam alem winon emberuk lit hinindi angginap timin fug. 25 Hit foroho lahebon ari senegman eneg waruhuk. 26 Ap sa inggik ine roho niyabuk wiri feruk halug at ino o pumbuk obog toho apma weregma at palimu unduhuk fuhuk. 27 Wanggun ineyon anggin tohon anden og utukon ari fam ap arimano unusuruk laruhu. It arimano lolto helep famen fele roho laruk hag toho wareg lamuhup. An Nikniyen unduhuk Nubaharuk hag toho Anden oho Numalikisi unduhuk fesuhukteg 28 suhal yali filen ili rurukon ininggikmu og isahuk. 29 Ap sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu."

Wahyu 3

1 " Malaikat An numalikisi o Sardis werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Hime fanowon sabiren men suhal sabiren arimano men An seneg lahiyonen Nele tu uruk lahi. Haren turuk lahen ane An noluk. Hat fahet oluk wereg uruk angge famen wareg lahen. 2 In amin, ap war atug indi tot werehon let toho olukap tin. Haren turuk lahen ane kim hiyihimu Nikni Allah olohotma fano ane turukon misig oho wereg eleg. 3 Wene tam holtuk lit turuk latikin ane wenggel himin. Ke hareyon embeselug funggalem pikiron laruk laruhun. Hindimu holuk toho welaruhun fugmu An ap yoholiyangge waruk inap hag toho waruhuk sambil ino hapeleg toho weregma waruhuk. 4 O Sardis hat wereg ambeg ap piren enesum sabelep are reg elehon wereg. It inindimu fano perukon sum yanggowon wan teg lit An men laruk lamuhup. 5 Sa ine wereg halug sum yanggowon wan teg lit welaruhu. Suwesingga fam ununuk werehon Allah men onoluk welamuhuben it arimano ununuk ware fesuhuk fuhen Nikni Allah men Otsi malaikat men onolohotma fag toho hiyag isaruk laruhuk. 6 Ap sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu." 7 " Malaikat An numalikisi o Filadelfia werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Daud ibam kurukon sok husuruk angge seneg Ahun fanowon inowen Ele tem toho urukon inowen tu uruk. Aren sok husuruk halug ap ekeyen labuk fug teg, Aren sok latuk halug ap ekeyen husuk fug teg. 8 Haren turuk lahen ane An noluk: Yet teg lamin, Anden sok hut haptikikmu ap ekeyen sok lat habuk fug teg. Hat huwag kuk teg angge famen Nele holtuk lit An nubahet awiya warikin fug. 9 Yet teg lamin! Ap eke setan umalikisi hambeg mon enebik waruhuk. It arimano nit Yahudi ninap uruk angge famen enele si uruk. Hat halukema ying amuhupteg ninikni uhup ulug mon enebuhukmu Anden hat Nindi hasug lahiyon fahet it onoluk aruhu. 10 An waruhukon fahet yet teg lamin ulug komo haptikikmu yet teg latikin. Ap obog toho kinangma werehon arimano wal isahup sambil har oho wal hiyahup halug Anden fano roho fet hasug laruhuk. 11 An ketiya waharuk lahireg hat haliliyangge foroho lahenon ap winonen hilahup tohon hinggik ine roho seneg laruhun. 12 Ap sa ine wereg halug Nikni Allah ibam mondabi welaruhuwen e uwag wirikon hag toho welaruhu ulug unduhuk feruk laruhuk. Nikni Allah unuk men At ibam Yerusalem keron wiruhuwon ino poholman wambik waruhuwon unuk men Ninggareg nunuk keron men at ubam haharuhuk. 13 Ap sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu." 14 " Malaikat An numaliki o Laodikia werehon fahet hiyag hitminon tu haharoho embemihin: Unuk te Amin werehon Ele tem toho uruk lit wene seneg Ahun inowen tu uruk. Mun angge man angge wal tibahon alem At wereg. 15 Haren turuk lahen ane An noluk: Hindimuwen inahan haruk lahen fug, sun haruk lahen fug. Inahan helenma oho fano, sun helenma oho fano. 16 Hindimuwen inahan haruk lahen fug, sun haruk lahen fug, we tot inahan haruk lahenma Nambilikmuwen suburu put tohon hag toho luko hik hiyahuk. 17 "Nanggengge anggolo werehen tung nahun welahi, an foroho lahi fuhon te wereg eleg," uruk lahen. Ari uruk lahen angge famen siyag toho wereg lit hanggengge elehon hil hupnihon habiye werehon hag toho welahenma aben hat hubahet yihi uruk. Ari roho welahenon hat hapeleg toho welahen. 18 Fano-fano angge indoken naruk eleg angge An nubam ayeg waroho wahunteg hanggengge anggolo foroho ahun hag toho welaruhun. Sum yanggowon eke An nubam onggo paloho wahunteg wan tuhunmu hinggali eleg toho habiye werehon hag toho welaruhun fug. Ahaluwe fanowon eke ayeg waroho walug hilmu umbuhunmu hil seleg aruhu. 19 Ap Nindi enesug lahiyon arimano Nele nolok toho komo eneptuk lit hiyag isaruk lahi. Hiyag isaruk lahimu har oho hindi wenggeloho ke hareyon embeselug pikiron laruk laruhun. 20 Yet Nasug lamok! An sokolma unduhuk lit sok kik turuk lahi. Nele holuhureg sok hut Nabuhuwon ino ambeg kuhukteg suburu at men An men kuroho nahuk. 21 Ap sa ine wereg halug An lehoma heriyeg lahi ambeg ar oho hur aruhu. Ari hag toho An palimu atikikteg Nikni heriyeg ambeg At men heriyeg lahi. 22 Ap sa isanggo wereg halug Allah hime fanowon Ele umalikisi fam urukon holtuk laruhu," ulug hiyag nitisi.

Wahyu 4

1 Ele hiyag nitisimu itano yet harukmen poholma kurukon sok husigmu yet harikik. Yet harukmen Ele tam urukmu holtikikon ino waruk ele hag toho uruk lit, "Fobik aruhu ane fahet hubam unug haminen tiya lahik ma," irisi. 2 Ari irisimu Allah hime fanowon ino nubam atisireg yet harukmen hur atuk angge palimuwon misig poholma unduhukmu Ap misig heriyeg lit welatisi. 3 Ap heriyeg latisiyon ino helep sili umbagpag turukon hag toho men ip orohole hahon men wereg latisi. Hur atuk angge ino kaliye ahikal piyanu palehon hahonen mase roho kilabeg latisi. 4 Hur atuk angge uhaneg fumag arimanowen misig ino walingguruk latusa. Hur atuk angge walingguruk latuson arimano fam ap iniknisi rohon enesum yanggowon wan teg lit ununggul hobog ili ruruk angge pug teg lit heriyeg latusa. 5 Hur atuk angge pulmu werehon ino famen lebeglu men pinelu men ululu men wilip atuk latisi. Aluke fil iral sabiren ambulpul turuk latisi. Iral itano Allah hime fanowon sabiren wereg. 6 Hur atuk angge alukema ik il wirik anggolowon umbagpag turukon yenggeleg latisi. Iraham ke walinggoho lebe ruruk angge uhan eneluke filet enembol filet inilanggen eneg ololop tehon unduhuk latusa. 7 It unduhuk latuson arimano atamon olomene olokon singa hahon weregma pirenehon sapi hahon weregma hinahanehon ap orohole hahon weregma uhanehon suwe tunguni lam-lam larukon hahon welatisi. 8 Welatusa angge uhan itano enebe wal taneg eneherabul falfaliken heheg wilibig latusa. Enebene undama filet selma filet inilanggen eneg ololop toho wilibig latisi. Yuwag toho welam fug angge ilingge hundig hup hundig enele uruk lit, "Ninikni we At eneg welatfahon werehon waruhuwon Ninikni fano, Allah fano, At palimu werehon fano," uruk latusa. 9 It lebe ruruk angge uhan itanowen hur atuk angge fam heriyeg lit werehon mondabi Oluk welaruhuwon ino Ubam enele uruk lit, "Ninikni hat fano," ulug wel turukmu 10 iniknisi rohon uhaneg fumag welatuson arimano hur atuk angge ino alukema hur arik wamburuk latusa. At mondabi Oluk welaruhuwon ino fam sembahyang uruk lit ununggul hobog ili ruruk angge lisoho hur atuk angge alukema hik isaruk lit enele uruk lit, 11 "Ninikni Allah, mun angge man angge Haren wal tinag. Haren eneg tam ari perik inahon famen mun angge man angge wereg atfag. Wereg atfagma Hat eneg wel Haptuk lit hi Habuk teg, Hat eneg palimuwap Habuk teg," uruk latusa.

Wahyu 5

1 Anden yet harukmen hur atuk angge fam heriyeg lit werehon ino Inggik pikit fil suwesingga eke undama filet sel filet haharehon yinggiloho weregma enehangge sabiren fam seleben tegma ki reg latisi. 2 Ki regma anden yet harukmen malaikat humon misihen ele hi roho uruk lit, "Suwesingga yinggilohon enehangge seleben tohon aru ap san filila ruk teg?" urukmu holtikik. 3 Hol harukmen ap poholma werehon oho kinangma werehon oho kinang apma werehon misihen oho suwesingga yinggiloho werehon ari filila roho undama kim ha fug teg latisi. 4 Ap misig oho ubabut fanowon welatisi fugmu suwesingga yinggiloho werehon ino fam undama filet sel filet haharehon aben filila roho kim ha fug teg latisimu an nindimu siyag teg lit uba anggolo yatikik. 5 Uba yatukmu iniknisi roho welatuson arimano misihen an hiyag nutuk lit, "Hat uba yabuk fug, ununggul unuk Yehuda enemene olokon Daud ubalmangge ino palimu atisi. Palimu atisireg At inowen suwesingga yinggilohon fam enehangge sabiren itano Aren filila ruk teg," ulug nubam irisi. 6 Yet harukmen hur atuk angge men lebe ruruk angge uhan welatuson itano men iniknisi rohon arimano men it sehelimu wam domba umalik misig senggelehon hahon welatisi. Andimbuk sabiren il sabiren teg latisi. Sabiren angge ari Allah hime fanowon kinang atogman atogma mon eneptukon wilibig latisi. 7 Ari regma wam domba umalik ino waharisimu hur atuk angge fam heriyeg Ahun inowen suwesingga yinggiloho werehon ino og Itisimu ki ririsi. 8 Suwesingga ino ki regma lebe ruruk angge uhan welatuson itano men iniknisi rohon uhaneg fumahen welatuson arimano men domba alukema ying arik larusa. Ying atuk lit wal taneg pinggong men kubag ili rurukon fam indok munggaltukmu amben turukon fanowon men seneg latusa. Kubag ino fam indok munggaltuk angge ari Allah umalikisiyen sembahyang urukon fahet wereg latisi. 9 It yinggig latuson arimanowen sini keron misig yunggultuk latusa. Yunggultuk lit, "Hat hubabut fanowon inowen suwesingga yinggilohon ino og Herehekma wehenteg enehangge itano filila ruk teg lahen. Ap ununggul unuk wal taneg werehon men enele wal taneg urukon men o pumbuk wal taneg werehon men inibam wal taneg werehon men arimano fahet Hat senggel Haptukmu Hamep wilip atisiyon ari fam Allah fahet ayeg war isarikin. 10 Ap arimano ayeg war isarikinon o yowi misigmu mangnowap eneptuk lit Allah amingmingangge imam hag toho welamuhup ulug lahap eneptikinmu iren ap kinangma werehon sen enesug lamuhup," uruk latusa. 11 Yet harukmen hur atuk angge men lebe ruruk angge uhan men iniknisi rohon men malaikaren waling enesug lit enele anggolo urukmu hol isarikik. Malaikat arimano anggolo teng-teng angge winahuk fug toho wereg lit 12 enele ine roho uruk lit, "Wam domba umalik senggelohon ino Ubabut fano rehen Ineyap turuk lit Anggengge anggolowap turukon men mun angge man angge alem Olukap turuk lit suwap turukon men wel turuk lit palimuwap turukon men At fene sini uruk lamuhup," uruk latusa. 13 Sini ari urukmu hol harukmen wal tibag angge poholma werehon kinangma werehon kinang apma werehon ikma werehon obog toho arimanowen enele urukmu holtikik. Enele uruk lit, "Hur atuk angge fam heriyeg lit werehon men domba umalik men Inine roho werehon unubam sini uhupteg wel eneptuk lit mondabi hi eneptuk lamuhup," ulug enele uruk latusa. 14 Enele urukmu lebe ruruk angge uhan welatuson itanowen, "Amin!" irikim iniknisi roho welatuson arimanowen enelenggen fam hur atusareg sembahyang uruk latusa.

Wahyu 6

1 Anden yet harukmen domba umalik inowen enehangge sabiren itano atamon ino filila rurukmu yet harikik. Filila rurukmu hol harukmen lebe ruruk angge uhan itano atamon inowen ele hum toho ululu ele hag toho ma urukmu hol harikik. 2 Anden yet harukmen wam kuda kuron misig waharukmu emberimu heriyeg latisi ahunen minggin tog senegma unggul hobog fanowon og utusa. Og utusama ap onolok inaben tog aptuk lit turuk hag toho an palimu aruhuk ulug laruk latisi. 3 Domba umalik inowen enehangge pirenehon filila ririsimu hol harukmen lebe ruruk angge uhan itano pirenon inowen ma urukmu hol harikik. 4 Ma urukmu itano wam kuda winon eke oruk huluwon waharukmu emberimu heriyeg latisi ahun inowen mangno roho wereg ane elehap turuk laruhu ulug at ineyap tirisi. Ap kinangmon it-it wat-war amag ulug at ino inggikmu karog suwon emberusa. 5 Domba umalik inowen enehangge hinahanehon filila ririsimu anden hol harukmen lebe ruruk angge uhan itano hinahanehon inowen ma urukmu hol harikik. Anden yet harukmen wam kuda singon misig emberimu heriyeg latisi ahun inowen anggin emberuk angge inggikmu seneg latisi. 6 Lebe ruruk angge uhan itano sehelimuwen ele urukon holtikikon, "Suburu sum misig uang inggila teng misig fam warukmu kiring sum hinahan uang inggila teng misig fam waruk angge wam sei men hele ahaluwe fanowon men siyahap tuk fug," urukmu hol harikik. 7 Domba umalik inowen enehangge uhanehon filila ririsimu hol harukmen lebe ruruk angge itano uhanehon inowen ma urukmu holtikik. 8 Anden yet harukmen wam kuda oruk inggilangge hilali rurukon hahon waharukmu emberimu heriyeg latisi ahun ino unuk War Atukon suwalegma unuk War Atuk Ambeg ombolim waharuk latisi. It piren itanowen ap minggiroho unusuruk lit winon karog fam unusuruk lit winon suburu obok og isaruk lit winon ouk unubam emberuk lit winon olomene kinangma werehon mako unubam emberuk lit pinggi unusuruk lamuhup ulug inineyap eneptusa. 9 Domba umalik inowen enehangge fuwabon filila ririsimu yet harukmen Allah fahet hubu lahaptuk ambeg apma Allah wene fahet fag toho hiyag isaruk latusa ane fahet pinggi unusuruson arimano enehime yer isarikik. 10 Warehon enehime arimanowen enele hi roho uruk lit, "Hebe ine roho wereg lit Hindi fanowonen pikir ane turuk lahenon inowen nit nenemep hinang tarukon fahet nombarenam welamuhukmu ap kinangma werehon unggum unubam emberuk lit ayeg waroho unusuhun?" uruk latusa. 11 Ari uruk latusama it arimano enebe wal taneg sum yanggowon wan eneptusareg it unubam enele uruk lit, "Tot hinindi yuwag toho weregma hit honori Allah amingmingangge werehon hit hunusurusa hag toho unusuhupmu winag hahupteg wirim aha uhup," ulug hiyag isarusa. 12 Anden yet harukmen domba umalik inowen enehangge falfalikon filila ririsimu o mek humon turukmu mo oho aben fesi lahaplug sum siyahon suknuruk hag toho il siyag atisimu pikalem il mep atisi. 13 Siyelu humon waharuk lit e anggen momiyon tahanoho wamburuk hag toho suhal poholman kinangma loloho wamburusa. 14 Suwesingga yinggiltuk hag toho pohol yinggiloho eleg atisimu punu men ik alonggen ke werehon men miyaloho hikip atusa. 15 Kinangma ap suwon werehon men iniknisi roho werehon men sehen seneg inap onowesi men tung inap men palimu werehon men ap enemingmingangge werehon men enemu wirik toho werehon men arimano obog toho enekolen kiling ele ke hirag atuk latusa. 16 Hirag atusareg wereg lit punu men tom ayeg men unubam enele uruk lit, "Lehoma heriyeg Ahun inowen yet nisahumu domba umalik inowen Olok ane nunubam tuhu rohon tom ayeg fele roho sok lare feruk lit hirag nenebiyek," uruk latusa. 17 It itano Onolok anggolo haruk sambil inam atisimu ap san indi wirik toho fano welam teg? Luk 21:25; Why 11:13, 16:18*

Wahyu 7

1 Anden yet harukmen kinang atog fumag-fumag malaikat uhan unduhuk lit siyelu tom fam ik fam e fam fu ruruk laruhu fug ulug iren ki regma yet harikik. 2 Mo lahik waharuk ambeg malaikat winon eke inam atisireg Allah oluk werehon inowen tohon enehangge walug waharisi. Waharisireg malaikat uhan itano tom men ik men siyahap tuhup ulug atog fumag-fumag in eneptuson itano fam enele hi roho uruk lit, 3 "Allah umaliki enehangge inilahe umag enebuk fugmu tom men ik men e ohi men siyahap tuk fug," uruk latusa. 4 Uruk latusama anden hol harukmen it Israel inap famen ondoko laruson arimano enehangge inilahe umag eneptuson obog toho mangno roho teng-teng angge teng nisanggowen (seratus empat puluh empat ribu) winag haruson holtikik. 5 Ununggul unuk wal taneg werehon enehangge unubam emberuson teng-teng angge (dua belas ribu) welatusa. Ununggul unuk Yehuda enehangge unubam emberuson teng-teng angge, ununggul unuk Ruben teng-teng angge, ununggul unuk Gad teng-teng angge, 6 ununggul unuk Asyer teng-teng angge, ununggul unuk Naftali teng-teng angge, ununggul unuk Manasye teng-teng angge, 7 ununggul unuk Simeon teng-teng angge, ununggul unuk Lewi teng-teng angge, ununggul unuk Isakhar teng-teng angge, 8 ununggul unuk Zebulon teng-teng angge, ununggul unuk Yusuf teng-teng angge, ununggul unuk Benyamin teng-teng angge (dua belas ribu). 9 Anden yet harukmen ap anggolo enebe winahuk fug toho weregma yer isarikikon arimano o pumbuk wal taneg werehon men ununggul unuk wal taneg werehon men inibam wal taneg werehon men enele wal taneg urukon obog toho arimano men palu roho lehoma hur Atuk ahun ino men domba umalik ino men Enelukema unduhuk latusa. It arimano sum yanggowon wan teg lit uluwa inggila ininggikmu wal taneg seneg latusa. 10 Ari regma enele hi roho uruk lit, "Ninikni Allah lehoma heriyeg lit werehon men domba umalik men nit windat neneptukon itano hi eneptuk lahe," uruk latusa. 11 Ari urukmu lehoma hur atuk angge men iniknisi roho werehon men lebe ruruk angge uhan itano men weregma malaikat obog toho arimanowen it walinggoho kilap enesug lit kinangma ying atusareg Allah fam sembahyang uruk lit, 12 "Amin! Ninikni ulug Allah wel turuk lit At palimuwap tuhup. Mun angge man angge alem At oluk tehen Ninikni uruk lamuhup. At ine werehon hi ruruk lit palimuwap turuk lit eneg welamuhup. Amin!" uruk latusa. 13 Ari uruk latusama iniknisi roho werehon misihen an nubam ele uruk lit, "It sum yanggowon wan tohon arimano kema inap, kema filen waharusa?" ulug kapal niyarisimu 14 anden at ubam, "Nikni, hat holuk," irikik. Ari irikikmu aren an nubam, "Ap aruma inindi anggin toho welatusareg wilip atuson wereg. Wam domba umalik ino mep fam enesum umag tarusama enesum yanggo atisi. 15 Enesum yanggo atisimu it aruma Allah lehoma hur atuk ambeg alukema unduhuk lit likiya hupmu Allah ibamen let turuk lit wereg. At lehoma werehon inowen it palimu ungga sal enebuhu. 16 Ungga saleg lit weregma suburu obok ik obok ha fug angge molok ha fug angge indok ambiyang ki ruk fug angge welamuhup. 17 Wam domba umalik lehoma Iraham werehon inowen it fer enesug lit ik eleruk fanowon mondabi onoluk welamuhubon fahet hondog eneptuk laruhu. Allahn it uba yatukon onggon eneptuk lit uba sumag eneptuk laruhu," ulug hiyag nitisi.

Wahyu 8

1 Wam domba umalik inowen enehangge sabiron filila ririsimu poholman mun angge man angge enele eleg angge pik-pok teg angge weregma mo il tot larisi. 2 Tot larisimu anden yet harukmen malaikat sabiren Allah alukema unduhuk lit weregma waruk it ininggikmu wal taneg og isarusa. 3 Og isarusama malaikat winon eke kubag indok anggen elma kilaptuk angge seneg lit Allah fahet hubu lahaptuk ambeg ino iraham larisi. Iraham larisimu indok munggaltuk angge anggolo og utusama, "Indok munggaltuk angge aru fam Allah umalikisiyen sembahyang uruk angge wereg ulug hubu lahaptuk ambeg ili rurukon hur atuk angge alukema werehon ari palimu embemihin," ulug hiyag utusa. 4 Indok munggaltukmu hubu laharukon ino Allah umalikisiyen sembahyang urukon men mangno roho laharuk lit malaikat inggik famen Allah weregma laharuk latisi. 5 Laharuk latisimu malaikat inowen hubu lahaptuk ambeg ino fam indok ambiyang warisireg indok munggaltuk angge inggikmu werehon kilaboho indok ino hililoho kinangma hik isarisi. Hik isarisimu lebeglu lebeg turuk lit ululu humon sipuk turukmu o mek turuk lit aplohok humon tirisi. 6 Ari tirisimu malaikat sabiren itano waruk senehon itano waruk teltul ulug wep toho foroho latusa. 7 Wep toho foroho lit malaikat atamon inowen teltukmu osit humon sohonggen hag toho pilaptukmu indok ambulpul men mep men mangno roho kinangma hik isa wambik waharisi. Wambik waharisireg kinang men e ohi ahen men minggiroho, hoholangge selon obog toho harep narisi. 8 Harep narisimu malaikat pirenehon inowen oho waruk teltukmu tom humon indok ambulpul wilip atukon hahon ik yenggelegma hik isa wambirisi. Hik isa wambirisimu ik yenggelehon ino fumag fil il mep atisimu 9 ik ahummu lebe ruruk angge werehon minggiroho war atusama kou ik ahum ke larukon minggiroho siyag atusa. 10 Siyag atusama malaikat hinahanehon inowen waruk teltukmu suhal humon misig poholman ambulpul ulog-ulog wambik waharuk lit ik eleruk ahik men ik som wereg angge men minggiroho hondo ririsi. 11 Suhal ino unuk "Sig angge" inowen ik hondo ririsireg fumag fil minggiroho sig eneg atisimu ap anggolo ik ino narukmu war atusa. 12 War atusama malaikat uhanehon inowen waruk teltukmu mo men pikalem men suhal men minggiroho siyahap turusa. Siyahap turusa fil ino mum atisimu ilingge oho hubanggo oho fumag minggiroho hik teg eneg latisi. 13 Hik teg lit eneg weregma anden yet harukmen suwe tunguni pohol ke lam-lam laruk lit ele hum toho tung turuk lit, "Fong fong fong," il laruk lit, " Malaikat hinahan itanowen oho waruk teltuk eleg ane roho teltuk halug ap kinangma werehonen fong watuk lamuhup," ulug suwe inowen urukmu hol harikik.

Wahyu 9

1 Malaikat fuwabon inowen waruk teltukmu anden yet harukmen suhal misig poholman kinangma wambik waharukmu yet harikik. Turuhun elma war atuk ambeg husuruk angge inggikmu og utusa. 2 Turuhun ele ino husurukmen indok hubu muhul elma inowen wilip atuk lit mo men pohol men indok hubu inowen hililip tirisimu hik atisi. 3 Hubu ino famen herenangge anggolo hik heheg wilip atuk lit it arimano kirimbul onolokon ayeg hag toho welatusa. 4 Herenangge arimano fam hiyag isaruk lit hoholangge men inggilangge kinangma wilip atuk angge men e inggila men na fug, we ap Allahn tohon enehangge inilahe ik umaho elehon eneg fato eneptuk lamuhup. 5 Fato eneptuk lamuhup ulug hiyag isaruk lit pinggi unusuk fug angge enehap selma eneg fato enebil larukmen eneg pikalem fuwaben aruhu. Fato eneptukmu ouk hahup ane kirimbulen ap fato eneptukmu ouk turuk hag toho ouk eneptuk laruhu. 6 Ari turuk lamuhupmu ap arimanowen enehap ouk-ouk war ala peruk lit war atuk ane yami ruhup angge famen hiyahakup fug, eleg ala puhup angge famen eleg amuhup fug. 7 Herenangge arimano aben tog abuk oho lit wam kuda emberimu laruk hag toho wereg lit ununggul hobog ili ruruk angge hobog teg lit onorohole ap onorohole hag latusa. 8 Onoruk hiyap onoruk yaron hag tegman eneyeg olomene ayeg hag tegma 9 enemig sing wan teg hag latusa. Eneherabul aplohok tog abuk oho lit wam kudan kou lisulug larukmu uyug aplohok turuk hag latusa. 10 Eneheye kirimbul olombik hin morog teg hag toho teg latusa. Onolombik atog ine fam ap unusil larukmen eneg pikalem fuwaben atuk. 11 Malaikat turuhun ele forohowon ino it inikni wereg. Malaikat ino unuk Ibrani enele fam Abadon suwalegma Yunani enele fam Apolion (nit nenele roho fu eneptuk angge) suwaleg. 12 Fong watuk ane atamon teko larisimu pirenehon men hinahanehon men fong watuk ane teko lahu. 13 Malaikat falfalikon inowen waruk teltukmu anden hol harukmen andimbuk uhan hubu lahaptuk ambeg ili rurukon Allah aluke fil werehon fam wilibihon ino feneyen ele urukmu holtikik. 14 Hol harukmen malaikat falfalikon waruk senehon ino fam uruk lit, "Ik suwon Efrat ayegma malaikat uhan hele wareg lit werehon itano lol enebin," urukmu holtikik. 15 Ari irisimu malaikat uhan itano mo ari fam pikalem ari fam hup sakan ari fam ap kinangmon minggiroho pinggi unusuhup ulug sali winako foroho latuson itano lol enebik larisi. 16 Lol eneptisiyon itano sehen seneg inap wam kuda emberimu heriyegma teng-teng angge mondeg angge waharuk latusa. Teng-teng angge (dua ratus juta) wereg ulug winaharukon holtikik. 17 Anden fulu roho yet harukmen wam kuda emberimu ap anggolo heriyegma enesing wan teg latuson arimano sing il indok ambulpul hahon men piyanu paleg lit hubu mik-mik angge turuk hahon men puhulik palehon men wan teg angge waharukmu yer isarikik. Wam kuda ununggul arimano olomene olokon hag tegman enembilik ele keyen indok ambulpul men hubu men kinang ahe amben siyahon hag toho wilip atuk latisi. 18 Wam kuda enembilik ele keyen wilip atuk latisiyon arimano indok men hubu men ahe amben siyahon men wilip atuk lit tohen hag toho ap minggiroho arimano waroho lin isaruk latisi. 19 Wam kuda arimano enembilik men eneheye men inine anggolo reg latisi. Eneheye arimano pisanggo hag teg lit ununggul weregma eneyeg arimanowen ap anggolo siyahap eneptuk latusa. 20 Siyahap eneptuk latusa angge famen ap winon war atusa fuhon arimanowen ininggik fam siyag ane turuk latuson arimano embeserusa fug. Mungguwat siyahon fam usa ane turuk lit ili ruruk lit umbagpag turuk angge iren laltuson arimano fam usa ane turuk lit posiyemanggen men e men helep men laltuson inilen yet ha fug tohon inisanggowen holuk fug tohon unuwag la fug tohon wereg angge famen ninikni uruk latusa. 21 Iren ari turuk lit ap pinggi watuk ane men pamongge unusuruk ane men pabi ruruk ane men yoholiyangge waruk ane men obog toho embeseruk latusa fug.

Wahyu 10

1 Anden yet harukmen malaikat ineyon misig poholman wambik waharukmu hina sum hag toho wan tegma kaliye ahikal unggulmu hobog teg lit orohole mo yatuk hag teg lit uyugmu indok ambulpul ulog-ulog wambik waharukmu anden yet harikik. 2 Inggikmu suwesingga toron misig wiriloho seneg latisi. At ino uyug pikit fil ik sobig lit uyug hare fil kinang sobig lit 3 ele olomene ele hag toho hum toho kuwa ruruk latisi. Ele urukmu itano ululu sabiren sipuk turuk latusa. 4 Ululu itano sipuk turuk latusama suwesingga fam hahatmin ulug turuk lit hol harukmen ele poholman uruk lit, "Ululu sabiren itano enele ehesa ane suwesingga fam hahabuk fug, aben holuhup tohon enehangge tebelug map tebemihin," urukmu holtikik. 5 Malaikat uyug fuma ik sobig lit uyug fuma kinang sobig latisiyon inowen inggik pikiron fam pohol fil leg haruk lit, 6 "Anden tik-tem toho iminon aru mondabi Oluk werehon fam mun angge man angge poholma kinangma ikma werehon wal tibag Ahun fam sali embemin," il laruk lit, "Sali ari pisan aruhu fug. 7 Malaikat sabiron inowen waruk teluhu sambil ino Allahn hirako peruk ane inam aruhu. Amingmingangge atam wene hiyag isaruk latfag inap hiyag isibag ane hikit toho teko lahu," irisi. 8 Ari irisimu anden hol harukmen ele pohol filen tam hol harikikon ino nin eke an nubam ele uruk lit, "Lamihinteg malaikat uyug fuma ik sobig lit uyug fuma kinang sobig lit werehon inowen inggikmu suwesingga wiriloho seneg lahayon ino wak lamihin," ulug hiyag nutukmu hol harikik. 9 Ari hol harikikteg malaikat ino ambeg larikikteg heng turuk lit, "Suwesingga ino og nimin," irikikmu aren an nubam ele uruk lit, "Hilamihinteg namihinmu hahummu fato rimisi angge famen hambilikmu kin ahaluwe hag toho unduk fano rik ohoreg," ulug hiyag nitisi. 10 Ari hiyag nitisimu suwesingga ino malaikat inggikmuwen warikikteg narikik. Narukmu nambilikmu kin ahaluwe hag toho unduk fano turuk latisi angge famen pil harikikmu nahum fato ruruk latisi. 11 Ari turukmu hiyag nutuk lit, "O pumbuk obog toho men ap ununggul unuk obog toho men enele wal taneg urukon men ap palimu werehon men fulu roho haruk lahen ane hiyag isaruk laruhun," ulug hiyag nitisi.

Wahyu 11

1 Weregman wirim turuk angge hahon fili tomuk eke an og nitisi. Og nutuk lit, "In atmihinteg Allah ibam men hubu lahaptuk ambeg men ap o ino sembahyang urukon men wirim enepmihin. 2 Allah ibam huk angge fil werehon wirim timihin fug. Sel fil werehon ari Allah unuk enepeleg inap og isarusa. It arimanowen pumbuk fanowon ino unuyuhen sobir isarukmen pikalem teng misig men nubam hilag nuwal fumahen (empat puluh dua bulan) aruhu. 3 An notsi piren fag toho hiyag isarukon itano Anden mingming enebuhukmu wamuhupteg fesi lahaboho wereg lit fulu roho hahup ane ap hiyag isarukmu hup am sakan am turukmen eneg teng-teng angge (seribu dua ratus enam puluh hari) aruhu." 4 Notsi piren itano e zaitun fanowon anggen naruk ahen piren itano hag toho men iral hunduko emberuk angge piren itano hag toho Allah kinang seneg Ahun ino Alukema unduhuk lit wereg. 5 Ap ekeyen it piren siyahap enebul ulug turukmen enembilikmuwen indok ambulpul wilip atuk lit seliyon arimano indoken han wirako lin uruk. Ap ekeyen it siyahap enepmin puhu halug ap ino ari hag toho war atuk. 6 It piren itano inine rehen fulu roho haruk ane ap hiyag isarukmu osit wambik waruhu fug ulug pohol lare fusuk teg. Inine fam ik obog toho il mebap tuk hag teg lit wereg. It inine fam ap unusul peruk halug mun angge man angge alem siyahon likiya hupmu ap unubam umbuk teg. 7 It itanowen wene fag toho uruk lit obog toho hiyag isahupmu manu humon turuhun ele ap war atuk ambehen wilip aruhureg it unusuruk lit pinggi waroho lin isahureg palimu aruhu. 8 Enebe wareg angge itano o pumbuk suwon funggalem suwon larukon fam yinggig lamuhup. O pumbuk ino famen Inikni e fam tele fisibahon ino unuk te Allah hime fanowon inowen o Sodom men o Mesir men suwaltisiyon uruk. 9 Enebe wareg angge itano weregma ap o pumbuk obog toho men ap ununggul unuk obog toho men enele wal taneg urukon men inibam wal taneg werehon men waharuk lit enebe wareg angge itano yinggigmu yer isarukmen hup hinahanam ilingge misihim aruhu. Ap arimanowen yer isaruk lit werehen, "Ap warehon kilap eneptuk ambeg kilap enebuk fug," uhup. 10 Ap obog toho kinangma werehon arimanowen ap piren itano war ahasa ulug enehiyeg haruk lit pet neneptuk lit nunusuruk inap itano war ahasa ulug yunggultuk lit onori fahet wam og eseheg suburu og eseheg tuhup. 11 Ari turukmen hup hinahanam ilingge misihim atisimu Allah hime fanowon Oluk werehon unundama kirisimu it piren onoluk atusareg in atusama ap anggolo yer isarusareg enekol harusa. 12 Enekol haruk lit weregma pohol filen ele humon uruk lit, "Lahik maniyek," ulug wol eneptukmu hol harusa. Hol harusama it piren itano hinan hililip toho og eneptug poholma laharukmu it seliyonen yet harusa. 13 Yet harukmen o mek humon tirisimu o pumbuk ino minggiroho fumag fil halog turuk lit ap teng-teng angge sabiren (tujuh ribu) war atusa. It winon war atusa fuhon enekol harusareg Allah poholmon wel turuk latusa. 14 Fong watuk ane pirenehon teko larisimu hinahanehon ketiya wilip arik ohoreg yet teg lamok. 15 Weregman malaikat sabiron inowen waruk tel harukmen poholman enele hi roho uruk lit, "Ketiya ap kinangma werehon Ninikni Allah suwon men aren ahaluwe unggulmu are reberisiyon ino menen eneg sen enesug lit wereg. At suwon inowen sen enesugmen eneg ketiya oho fobik oho mondabi welaruhu," ulug wel turuk latusa. 16 Wel turukmu iniknisi rohon uhaneg fumahen arimano Allah alukema hur atuk angge wal taneg fam heriyeg lit welatuson arimano enelenggen fam hur atusareg Allah wel turuk latusa. 17 Iren wel turuk lit, "Ninikni Allah palimu welahenon Hat hubam Ninikni uruk lahe. Hat welatikinon welahenon inowen Hine suwon inamap tirikinteg ap suwon palimu wereg lit sen enesug ane ak teberikin. 18 O pumbuk obog toho onolok harusa ane fahet Haren holok ane wenggel harikinteg Holok atikin. Ap warehon minggir eneptuk li ketiya inam atukmu Hamingmingangge wene tam hiyag isaruk latusa inap men fano turuk latusa inap men ap suwon toron Hat hunuk fahet enekol toho welatuson men onggo og isaruk li horog atisi. Kinang alem watuk inap arimano Haren alem unubam emberuk lit siyahap eneptuk lahen," uruk latusa. 19 Ari uruk latusama Allah ibam poholma sok husoho larisimu Allahn sali ibahon peti wirig latfahon ino inam atisi. Inam atisimu lebeglu ruruk lit ululu sipuk ane o mek humon eke tirikim osit sohonggen hahon ino wambik waharisi.

Wahyu 12

1 Weregman enehangge suwon poholman inam atisi: Hiyap misig mowen hililip teg lit pikalem palimu uyug sobig lit suhal nisanggowen unggul walinggoho hutuk teg latisi. 2 Hiyap ino malik fet talug latisireg indag tamin ulug ahum fato ruruken ngi hum uruk latisi. 3 Ari uruk lit weregma enehangge winon eke poholman inam atisi. Manu misig ahap ke indok ambulpul kiyog turuk lit unggul sabiren teg lit andimbuk numen teg lit unggul wal taneg aliliyangge hobog teg latisi. 4 Manu aheye ino kaya rurukmu suhal minggiroho poholman kinangma pilap eneptuk latisi. Ari turukmu manu inowen hiyap umalik indag tamin ulug turukon ino ondoho feruk halug hum toho namin ulug turuk latisi. 5 Ari perukmen hiyap inowen malik ap angge indag tarisi. Indag tarisiyon inowen wanggun tomuk ineyon seneg lit ap obog toho sen enesug laruhu Allahn perisi. Manu inowen malik ino hum toho namin ulug turukmen malik ino Allah wereg ambeg lehoma walug larusa. 6 Walug larusama hiyap ino longgo imin ulug farema larisimu Allahn at welaruhu ambeg ulug hale ferisi. Hale ferisi ambeg ino weregma kultukmen eneg hup teng-teng angge (seribu dua ratus enam puluh hari) aruhu. 7 Weregman poholman tog aptuk ane ak turusareg Mikhael otsi malaikat men manu ino men tog abul ulug turukmu manu ino otsiyen let turukmu tog aptuk latusa. 8 Tog aptuk latusareg manu otsi men apma atusareg poholma it fahet kolo reg ambeg eleg latisimu manu ino kinangma pilaptusa. 9 Manu ino pisanggo sabalon unuk Iblis Setan urukon kinangma werehon obog toho inindi ninap eneptuk lit mingming eneptukon ino apma pilaptusa. At otsi amingmingangge obog toho pilap eneptusa. 10 Anden hol harukmen poholman ele hi roho uruk lit, "Ninikni Allah inggik ineyon ap fanowap eneptukon inowen mun angge man angge seneg lit ahaluwe Unggulmu are reberisiyon men mangno roho palimu wereg. Nit nonori fam un ane lombohap tirisiyon ino apma pilaptusa. At ino Allah fam ele uruk lit likiya hupmu un ane lombohap eneptuk latisi. 11 Domba umalik Amep fam men wene fag toho hiyag isarukon ino fam men apmayap turusa. Wene hiyag isaruk lit nininggareg fano welamuhuk puk fug angge nunusukag peruson ariyen palimu atusa. 12 Pohol men hit poholma welahebon obog toho men henehiyeg toho welamek. Hit kinang men ik men welahebon Iblis henembeg wambik waharisimu hinindi anggin amag. At welaruhuwon sali il misig tot tehen olok anggolo haruk," uruk latisi. 13 Manu inowen mondabi kinangma waroho pilap nabehesa perisireg hiyap ap umalik indag tarisiyon ino mutug laruk latisi. 14 Mutug laruk latisimu hiyap ino welaruhu ambeg ulug farema tam hal itisi ibam ino lamisi ulug aherabul piren suwe tunguni aherabul ino og utusa. Manu ino wereg ambeg yat fil hiyap ino imbisik larisireg kultukmen mo ilig am wirig am turuk lit misig aruhureg nin eke piren aruhureg nin mo ilig aruhu. 15 Hiyap ino imbisik larisimu manu inowen nangginoho watmin ulug hiyap ino ikma ubuk uruk lit war amag ulug ik humon ambilik ele keyen fulok tirisireg wirig atuk latisi. 16 Wirig atuk latisimu kinang inowen hiyap ino let timin ulug waharisireg at ambilik a-reberisimu ik manu famen fulok tirisiyon ino pil isarisimu firig atisi. 17 Ik firig atisimu manu inowen hiyap ino warihi ha fug teg lahi ulug olok harisireg umalikisi winon Allahn komo enepfag ane holtuk lit Yesus awene onoluk inap unusimin ulug larisi. 18 Larisireg saho ik ayegma unduhuk latisi.

Wahyu 13

1 Anden yet harukmen pak wimbi hahon suwon misig saho ahik famen wilip atukmu yet harikik. Pak wimbi hahon ino andimbuk numen teg lit unggul sabiren teg lit andimbuk numen arimano fene aliliyangge lahabeg latisi. Unggul fam Allah abug uruk ane hahareg latisi. 2 Pak wimbi hahon ino ebe pak su humon hag teg lit uyug tabi uyug hag tegma ambilik olomene ambilik teg latisi. Pak wimbi hahon ino inam atisimu manu inowen at ineyap turuk lit at lehoma heriyeg ambeg hiyag itisireg palimu unduhuk ferisi. 3 Anden yet harukmen unggul misig yowilangge humon teg lit war am hag teg latisi angge famen fanowap tarisi. Fanowap tarisimu ap kinangmon obog tohowen yihi uruk lit at ele holtuk latusa. 4 Manu inowen pak wimbi hahon ineyap tirisi ane fahet ap kinangmon obog tohowen manu wel turuk lit ubam sembahyang uruk latusa. Sembahyang uruk lit wimbi ino oho wel turuk lit, "Pak wimbi aru men ap sa men wirim teg? Ap san pak wimbi aru men ambi roho tog abuk teg?" uruk latusa. 5 Pak wimbi hahon ino ambilikmuwen wilip atuk ane hemet til laruk lit Allah abug il laruk latisi. Ari til norukmen pikalem teng misig nubam hilag nuwal fumahen (empat puluh dua bulan) lahu ulug ineyap tirisi. 6 Ineyap tirisimu Allah unuk men At wereg ambeg men poholma werehon obog toho men enebug uruk lit siyahap enepmin ulug ambilik husirisi. 7 Ap fano ane turuk inap men tog aptuk lit it apmayap enebukag ulug ineyap tirisi. O pumbuk obog toho men ununggul unuk obog toho men enele wal taneg urukon men inibam wal taneg werehon obog toho arimano apmayap turuk lit at palimu atisi. 8 Ap obog toho kinangma werehon at wel turuk lamuhup. Domba umalik senggeltuson ino asuwesingga fanowon ino fam atam pohol kinang wal tibag sambilen ununuk hahatfag fuhon arimanowen eneg wimbi ino wel turuk lamuhup. 9 Ap sa isanggo wereg halug at inowen hol hawag. 10 Ap sa inggik hele wabukag ulug hiyaho feruk halug at ino inggik hele wabuhup. Ap sa karog fam wabukag ulug hiyaho feruk halug at ino karog fam pinggi wabuhup. Alem palimu werehon aru: Ap Allahn mumal eneptisiyon arimanowen inindi wirik toho unduhuk lit wenggel haruk lamuhup. 11 Anden yet harukmen pak wimbi hahon eke kinang elman wilip atuk lit andimbuk piren domba andimbuk hag tegma ele manu ele hag toho uruk latisi. 12 Wimbi atamon suwon inowen fobikon ino ineyap turukmu alukema oweyen turuk ane ambi roho turuk latisi. Aren turuk latisi ane ari famen ap kinangma werehon obog tohowen pak wimbi atamon yowilangge reg latisireg fano atisiyon ino ubam sembahyang uruk lit wel turuk latusa. 13 Ap obog toho onolohotma enehane ineyon inowen tehek ukag ulug indok poholman lisoho kinangma pilabik waharuk latisi. 14 Enehane ineyon turuk lahi perisiyon ino fam pak wimbi tamon ino olohotman turuk lit ap kinangmon inindi nina feseruk latisi. Wimbi karohen ti reberuson fano atisiyon ino aben wel turuk lamuhuben wirimangge laltihip ulug hiyag isarisi. 15 Hiyag isarisimu at ineyap turusama wirimangge ino olukap tirisimu ele uruk latisi. Ele uruk latisimu ap winon at wel turuk elehon arimano pinggi unusiyek ulug hiyag isarusama obog toho pinggi unusurusa. 16 Ap obog toho toron men suwon men enenggengge elehon men werehon men amu wirik toho werehon men ap enemingmingangge werehon men it arimano unubam ininggik pikiron fam ano ilag uwag fam ano enehangge hunubam umbat tomok ulug hiyag isarisi. 17 Ap misihen oho onggo paloho waruk ambeg ayeg waroho hilamin ulug la fug tegma we it enehangge unubam werehon eneg wa reg latusa. Enehangge ino wimbi hahon unuk ano unuk winag haruk ane ano wereg latisi. 18 Onoluk atuk ane alem tuma hahareg lit werehon fahet yami ruruk lamuhup. Ap sa indi anggat teg halug at ino pak wimbi fahet winag haruk ane roho winaharuk laruhu. Winag haruk ane ari ap kinangmon winag haruk ane roho wereg. Winag haruk ane ari teng-teng angge teng falfaliken (enam ratus enam puluh enam).

Wahyu 14

1 Anden yet harukmen domba umalik ino tom Sion punumu unduhukmu At walinggoho ap teng-teng angge teng nisanggowen (seratus empat puluh empat ribu orang) unduhuk lit welatuson arimano At unuk men Ikni unuk men inilahuwagma hahareg lit weregma yer isarikik. 2 Yer isaruk lit hol harukmen Ele pohol filen ik hul aplohok tung turuk hag toho turuk lit ululu humon sipuk turuk hag toho uruk latisi. Ele ino pinggong kong turuk inaben kong turukmu enembinggong ele uruk hag toho urukmu hol harikik. 3 Lehoma hur atukon Alukema unduhuk lit lebe ruruk angge uhan itano men iniknisi roho werehon arimano menen holeg lit weregma sini keron wiliptusareg yunggultuk latusa. Sini yunggultuk latuson ino ap misihen oho oluk am fug tegma we it ap teng-teng angge teng nisanggowen (seratus empat puluh empat ribu orang) kinangman windar eneptisiyon arimanowen eneg onoluk teg latusa. 4 It arimano hiyap fahet til noruk lit unubam sabelep tag teg eleg angge hiyap ahun men nohoruk elehon hag toho wereg. It arimano domba umalik ino kema-kema larukmu Ombolim laruk latuson wereg. It arimano Allah men domba umalik men fahet ininggikmu angge atamon emberuk hag toho enebe Allah fahet umbukag ulug ap kinangmon sehelimuwen windar eneptisi. 5 It arimano enembilik fam enele si ane uk fug angge wereg lit unubam siyag angge tag teg eleg. 6 Anden yet harukmen malaikat misig pohol ke fililoho laruk lit ubam wene fanowon mondabi welaruhuwon weregma ap kinangma werehon o pumbuk obog toho werehon men ununggul unuk obog toho men enele wal taneg uruk inap men inibam wal taneg werehon men wene fanowon ino hiyag isil larukmu yet harikik. 7 Malaikat inowen hiyag isil laruk lit ele hi roho uruk lit, "Allah fahet henekol toho wereg lit At wel turuk lamuhup. Ap minggir enebuhu sambil ino ketiya horog atuken Aren pohol men kinang men ik wiliptukon men yenggelehon men obog toho wal tibahon ino Ubam sembahyang uruk lamuhup," uruk latisi. 8 Malaikat inowen ari urukmen pirenehon eke inam atisireg ombolim laruk lit, "O pin kuruk lit Babel pumbuk suwon ino aben o pin hi halog ane unusurusa. Babel inap arimanowen o pumbuk obog toho ik olokon pabi ane turuk ahik ino hinang isarusama narusareg nenek turuk latusa," ulug ele hi roho uruk latisi. 9 Malaikat inowen ari urukmen hinahanehon eke inam atisireg onombolim laruk lit ele hi roho uruk lit, "Ap sa pak wimbi hahon ino men wirimangge ino men unubam sembahyang uruk lit enehangge inggikmu ano ilahuwagma ano emberukon 10 at ino ik ahaluwe olokon Allah indimu olok haruk lit hinang isarukon nahu. Sig elehap turukon ik saplanggeyon hinang um fug angge we ik ahaluwe olokon ino Allah indimuwen olok haruk lit ik kubag fam hinang uruhu. Hinang uruhumu nahuwon ino malaikat fanowon men domba umalik ino enelukema at ino indok ubam umbuhupmu kinang ahe olokon ubam hililip turuk laruhu. 11 It arimano unusuruk ahindok hubu ino hundig-hundig mondabi poholma laharuk laruhu. Pak wimbi hahon ino men wirimangge ino men unubam wenggel harukmu enehangge unubam werehon ari fahet likiya hupmu pale fuk fug angge unusurukmu enehap ouken nenek turuk lamuhup," irisi. 12 Alem palimu werehon aru: Allahn komo enepfag ane hikit toho turuk lit inindimu Yesus fam tem toho wenggel harukon Allahn mumal eneptisiyon arimano inindi wirik toho unduhuk lit welamuhup. 13 Anden hol harukmen ele pohol filen uruk lit, "Ketiya welaheyon famen ak teberuk lit Allah unuk fam war amuhubon enehiyeg toho welamuhubon fahet ari suwesingga fam haharin," ulug Hime fanowon inowen hiyag nutuk lit, "Fano ane turuk latuson fahet ayeg war isarukmu sat haruk lit lisag haruk latuson fahet fanoma kel taruk lamuhup. Ari tem toho uruk lahi," ulug hiyag nutukmu holtikik. 14 Anden yet harukmen hina yanggowon undama ap kinangmon hahon heriyegma unggul hobog ili ruruk angge Unggul ke pug teg lit Inggikmu karog simbuk tohon olokon seneg lit heriyegma yet harikik. 15 Weregma malaikat winon eke Allah ibamen wilip atisireg ap hina sehelimu heriyeg latisiyon ino fam ele hi roho uruk lit, " Roti anggen kinangma yatuson wirik atisimu paltuk li lahakekma karog olokon Hinggikmu seneg lahenon ino monde fin," uruk latisi. 16 Ari uruk latisimu hina sehelimu heriyeg latisiyon inowen anggen palukag ulug karog ino kinangma hik isarisimu anggen kinangma werehon paloho larusa. 17 Weregma malaikat winon eke Allah ibamen wilip atisireg aren oho karog simbuk tohon olokon eke inggikmu seneg latisi. 18 Malaikat misig eke Allah fahet hubu lahaptuk ambehen waharisireg at indok ngi roho wereg lit malaikat karog simbuk tohon eke seneg latisiyon ino fam ele hi roho uruk lit, "Hele anggur anggen kinangma yatuson wirik atisimu karog ino walug wambimihinteg anggen tahanik wambimihin," irisi. 19 Ari irisimu malaikat inowen karog ino kinangma hik isarisireg anggen tahanoho walug ahaluwe pete roho pilapmin ulug kinang fo reg ambeg ino pilabik larisi. Allah indi olok haruken kinang fo reg ambeg ino pilabik larisi. 20 O pumbuk sel filen anggen arimano pete harukmen kinang fo reg ambeg inowen mep eneg wilip atisireg wam kuda anggolopma hele loltuk ambeg yenggel arik laharisi. Ik ino yenggeltuk lit ilan fuma-fuma ahuli yat toho yenggel atisi.

Wahyu 15

1 Anden yet harukmen enehangge suwon aben fog turukon poholma weregma yet harikik. Yet harikik angge ino malaikat sabiren arimano fotog-fotogma ap siyahap eneptuk angge ininggik wal taneg alem seneg latusa. Allah olok peruk ane alem ari famen fotog fotogma siyahap enebuhu. 2 Anden yet harukmen ik il wirikon indok men mangno roho yenggelegma ik ayegma ino pak wimbi men wirimangge men unuk winaharukon men enele holtul fug ulug longgo uruson arimano unduhukmu yer isarikik. It unduhuk latuson arimano Allah ambinggong ininggikmu wal taneg seneg latusa. 3 Pinggong seneg lit Allah amingmingangge Musa ino asini men domba umalik ino asini men uruk lit yunggultuk latusa, "Ninikni Allah Hat suwon palimu welahen. Haren turuk lahenon fano ane turuk lahenma aben fog Haptuk. Haren ap hondog eneptuk abunggalem ke ino tem toho pikiron eneg hondog eneptuk lahenma ap obog toho Inikni Hat welahen ulug wel Haptuk lahe. 4 Ninikni, ap san Hat fahet akol toho wereg eleg, ap san Hat hunuk palimu emberuk eleg ano? We Hat eneg fanowon welahen. Haren alem kong turuk lit pikit toho eneg kong turuk lahenma ap obog toho indit-indit werehon Hat hambeg waharuk lit Halukema hur atuk lit wel Haptuk lahe," ulug sini yunggultuk latusa. 5 Ari ulug yunggultuk latusama anden yet harukmen Allah ibam poholma werehon o sabo wene haharoho werehon sok husurukmu yet harikik. 6 Sok ino ele keyen malaikat sabiren ap siyahap eneptuk angge alem men Allah ibamen wilip atukmu yer isarikik. It arimano enesum fanowon yanggowon umbagpag turukon wan teg lit unubahare ke ili ruruk ahale fam nunggulig pug teg latusa. 7 Malaikat itano wilip atukmen lebe ruruk angge uhan itano misihen kubag ili rurukon enebe wal taneg og isarisi. Kubag arimano fam Allah mondabi welaruhuwon inowen Olok haruk ane keleg toho pilabeg latisi. 8 Allah ine roho palimu werehon Ibam ulug hubu lahaptukmu hubuwen o ino hondo reg latisi. Ap siyahap eneptuk ane alem sabiren arimano teko la fugmu ap misihen oho Allah ibam ino kuk fug teg latisi.

Wahyu 16

1 Anden hol harukmen Allah ibamen ele hi roho malaikat sabiren arimano hiyag isaruk lit, "Kubag sabiren Allah olok peruk ane elma pilabehon kinangma hilil isa lalihip," urukmu hol harikik. 2 Ari urukmu hol harikikmu malaikat atamon ino larisireg kubag ino kinangma hilil isarisi. Hilil isarisimu ap obog toho pak wimbi hahon ino enehangge unubam wereg lit wirimangge ino wel turuk latuson arimano pot humon enebene yig eneptuk latisi. 3 Yig eneptuk latisimu malaikat pirenehon inowen kubag ino ik ahummu hilil isarisi. Hilil isarisimu ik ino ap warehon mep hag atisimu ik ahummu wereg angge obog toho waroho lin urusa. 4 Lin urusama malaikat hinahanehon inowen kubag ino ik suwon larukon men ik wilip atuk ahik ikma hilil isarisimu ik obog toho mep atisi. 5 Mep atisimu anden hol harukmen malaikat ik senehon ino ele uruk lit, "Hat welatikinon welahenon inowen pikir ane turuk lit fano welahen. Haren alem aru pilabik wahen. 6 Haren ap mumal eneptikinon men wene hiyag isaruk latuson men enemep aben hilil isarusama ketiya Haren ayeg waroho it arimano nalihip ulug mep hinang isaruk lahen. Alem ari hit fahet wirim teg," ulug ele urukmu hol harikik. 7 Hol harikikteg weregman Allah fahet hubu lahaptuk ambeg inowen ele eke uruk lit, "Nikni Allah Hat palimu welahenonen unggum kong turuk lahenma pikit toho fano eneg atuk," urukmu hol harikik. 8 Ari urukmu hol harukmen malaikat uhanehon inowen kubag mo fam hilil isarisimu mo oloken ap arimano indoken han narusa. 9 Indok humon ino inahanen ap arimano fato eneptisi angge famen Allah alem unubam emberisiyon ino Unuk siyahap turuk lit ke hareyon umbusuk fug angge At wel turuk ane embeserusa. 10 Malaikat fuwabon inowen kubag ino wimbi heriyeg ambeg hilil isarisimu at wereg ambeg ino hik atisi. Hik atuk lit ouk anggolowen enembilikanggen ininggareg eneyeg fam kong toho sahal-sahal naruk latusa. 11 Ari turuk latusa angge famen ouk unubam atuk lit pot yig eneptisiyon fahet Allah poholma werehon Unuk siyahap turuk lit siyag ane turuk latuson umbusuk fug angge seneg eneg latusa. 12 Seneg eneg latusama malaikat falfalikon inowen kubag ino ik suwon unuk Efrat ino fam hilil isarisimu ik ino firig atisimu ap suwon yali filen waharukon fahet firig atisireg funggalem hal atisi. 13 Anden yet harukmen manu men wimbi men ele si uruk ahun men enembilik ele keyen wal taneg mungguwat yahiye hahon wilip atuk latusa. 14 Wilip atuson itano mungguwat siyahon aben tuk fug teg ane turukon wereg lit ap suwon kinangma werehon obog toho enembeg laruk lit Allah suwon palimu werehon ino men tog abukag ulug palu enebik larusa. 15 "Yet teg lamok, An waruhukon ino yoholiyangge waruk ahun hag toho waruhuk. Abiye larukmu inggaliyangge aben yet hahup tohon asum fano wan teg lit indi anggat teg lit werehon ahiyeg toho welaruhu." 16 Welatusama o pumbuk Ibrani enele roho Hamagedon urukon ino fam ap suwon arimano palu roho kilap eneptusa. 17 Kilap eneptusama malaikat sabiron inowen kubag ino pohol fil kusaloho hik isarisi. Hik isarisimu Allah ibam undaman lehoma hur atuk angge inowen Ele ine roho uruk lit, "Teko laha," urukmu holtikik. 18 Ari holtikikmu lebeglu turuk lit ululu si-sipuk ane o mek humon indam ap kinangma weregma misihim oho tibag fug toho turuk latisi. Ari roho o mek ino usa fulu roho turuk latisi. 19 Ari turukmu o pumbuk suwon ino pul ke pilang toho hinahan atuk lit o pumbuk Allah unuk enepeleg inap inibam arimano oho halog toho lin uruk latisi. O pumbuk Babel humon ino Allahn apeleg am fug angge At olok anggolo peruk ane ino ik ahaluwe sihon men mangno roho kubag fam ololop toho hinang isarisi. 20 Ik alonggen ke werehon arimano eleg atisimu punu oho hebeloho tonggo atusama tom yet haruk latusa fug. 21 Osit sohonggen hahon anggin helep simbuk anggin hahon poholman wambik waharuk lit ap hondo eneptuk latisi. Osit sohonggen inowen unusuruken enehap ouken Allah unuk siyahap turuk latusa.

Wahyu 17

1 Tot weregman malaikat sabiren kubag sabiren seneg latuson itano misig an nambeg waharisireg ele uruk lit, "Hiyap yaying turuk latisiyon ino ik eleruk fulok-falok toho wilip atuk ambeg heriyeg latisiyon ino fam alem ubam atisiyon fahet hiyag hitminen tiya ma! 2 Ap suwon kinangma werehonen hiyap ari men pabi ril noruk latusama ap kinangma werehon arimano ik olokon pabi turuk ahik ino hinang isarisimu narusareg nenek turuk latusa," irisi. 3 Irisimu Allah hime fanowon inowen an farema hondog naptug larisimu yet harukmen pak humon oruk huluwon emberimu hiyap eke heriyeg latisi. Pak ino unggul sabiren tegma andimbuk numen teg lit ebene ununuk Allahn siyag perukon anggolo hahareg latisi. 4 Hiyap ino sum mut men polu men fam palehon wan tegma ili ruruk angge men ilembani umbagpag turuk angge men helep anggen umbagpag turukon il asinandi turukon men lahabeg latisi. Lahabeg lit inggikmu kubag ili rurukon eke senegma kubag ino fam pabi ruruk angge olohulong kilabeg latisi. 5 Ilahuwagma unuk misig awiya waruk ane hahareg latisi. Hahareg latisiyon ino, "Babel suwon yaying turuk hiyap men siyag-siyag angge kinangma werehon men inisinga," ulug hahareg latisi. 6 Yet harukmen hiyap inowen Allah umalikisi fanowon men Yesus wene hiyag isaruk latusa inap enemep hinang tarisireg nalug nenek turukmu yet harikik. Yet haruk lit yihi ulug nindi anggin toho welatikik. 7 Nindi anggin toho weregma malaikat inowen an nubam ele uruk lit, "Nungge fahet hindi anggin toho welahen? Hiyap ino men pak suwon emberimu hur atukon ino unggul sabiren andimbuk numen ino men fahet mapmu roho werehon fahet fag toho hiyag hitnin," irisi. 8 "Pak haruk lahenon ino welatisi angge famen eleg atisi, ketiya re wereg eleg. At ino turuhun elma ap war atuk ambeg inowen lahik waruhureg nin at ino mondabi siyag atuk ambeg lahu. Ap kinangma werehon pohol kinang atam wal turukmu suwesingga fanowon fam ununuk imbibag fuhon arimanowen yet hahupteg enekol hahup. Pak ino welatisiyon eleg atisi angge famen nin inam aruhumu yet hahupteg enekol hahup. 9 Alem palimu werehon tu: Indi anggat teg lit werehon inowen oluk teg lamag! Unggul sabiren arimano punu sabiren weregma hiyap ino palimu heriyeg lit wereg. Unggul sabiren itano ap suwon sabiren wereg. 10 It sabiren itano fuwaben wamburusama falfalikon weregma sabiron lahik waruhu. Sabiron ino lahik waruhureg ilamna welaruhuwon fahet inam aruhu. 11 Pak ino welatisi angge famen eleg atisiyon ino ap suwon likinon wereg. At ino likinon wereg angge famen it sabiren itano sehelimu at misig wereg lit mondabi siyag atuk ambeg lahu. 12 Andimbuk numen yet hehenon arimano ap suwon numen uwan in amuhubon wereg. In amuhupteg pak ino men mangno roho inineyap enebuhupmu palimu weregma mo il misig lahu. 13 It arimano inindi misig toho enele misig uruk lit pak ino ineyap turuk lit palimu unduhuk fuhup. 14 Unduhuk fuhupmu it arimanowen domba umalik ino men tog abul puhup angge famen Aren it apmayap enebuhu. Ap arimano kinangma wereg lit palimu welahe perukon arimano palimu At wereg, ap iniknisi roho werehon fahet Inikni At wereg. Domba umalik inowen wol eneptisireg hiyag eneptisiyon arimano inindi wirik toho At men ambiyeg welamuhupteg At men mangno roho palimu amuhup," ulug malaikaren hiyag nutuk latisi. 15 Nin eke hiyag nutuk lit, "Ik eleruk wilip atuk ambeg hiyap yaying turukon heriyegma yet hehenon ino o pumbuk men ap palu roho werehon men enele wal taneg urukon men inibam wal taneg werehon men fahet yet hehen," ulug hiyag nitisi. 16 "Pak ino fam andimbuk numen yer esehenon itanowen yaying turuk hiyap ino ninirim uhupteg siyahap turuk lit asum hog toho hik isahupteg abiye weregma unu sali heheg nahupteg indokma hik isahup. 17 Inindi misig toho wereg lit Allahn peruk ane turuk lamuhup ulug Allahn inindi selehap eneptisi. Selehap eneptisimu Allahn perisi hag toho ininggikmu seneg latusa angge ino pak wimbi fam emberuk lit palimuwap tuhup. Allahn irisi ane uwan teko la fugmu at palimu welaruhu. 18 Hiyap yet hehenon ino o pumbuk suwon ino ap suwon kinangma werehon obog toho ki enesug lit werehon ino yet hehen," ulug hiyag nitisi.

Wahyu 18

1 Wereg lit yet harukmen malaikat eke ine anggolo reg lit umbagpag til poholman wambik waharikim kinang obog toho seleg teg latisi. 2 At inowen ele hi roho uruk lit, "O pin kuruk lit o Babel pumbuk suwon ino aben pin hi halog ane unusurusa. O ino olun eneg atisimu mungguwat inibam wiroho kurusama hime siyahon men siyag-siyag asuwe men it hirag atuk ambeg ngi atisi. 3 O pumbuk obog toho ik olokon pabi turuk ahik ino hinang isarusama narusareg nenek turuk latusa. Ap suwon kinangma werehon hiyap ino men pabi til noruk latusama ayeg waroho waruk inap kinangma werehon arimano mun angge man angge hiyap inggikmu werehon ino famen tung atusa," irisi. 4 Nin tot weregma poholman Ele eke uruk lit, "Hit An numaliki welahebon iren siyag ane turukmu hiren oho tehep ha nowen embeselug lalihip. It unubam unggum emberukon ino hit hunubam oho umbuhup tohon embeselug henemumu lalihip. 5 Iren siyag ane turukon arimano kinangman keleg il poholma laharisimu siyag ane iren turukon fahet Allah wenggel haruk lit wereg. 6 Ayeg waroho unusuruk latisi hag toho hiren oho ayeg waroho at wariyok. Ubabut turuk latisiyon hikit toho hiren sebe roho ware fesiyok. Ik kubag aren sig angge kilaboho hinang hisarisiyon ino fam hiren oho sebe roho sig angge piren kilaboho hinang omok. 7 Aliliyangge lahaboho wereg lit mun angge man angge inggikmu werehen tung hiyap welatisi angge re arimano wirim toho ouk alem wal toho ubam emberuk lit watuk lamuhup. Hiyap ino indimuwen inggareg wel taruk lit, 'An lehoma heriyeg lit hiyap suwon welahi, an hiyap yuwohon wereg hag toho welahi fureg nilaheg toho welaruhuk fug,' irisi. 8 Ari roho perukon ari fahet alem angginon ubam emberuk lit we misihim sambil ino ouk men suburu obok men ubam aruhumu ilaheg toho welaruhu. Ilaheg toho welaruhumu indoken naruk laruhu. Ninikni Allah inggik ine reg lit werehon inowen unggum at ubam werehon kong tirisi," irisi. 9 Ap suwon kinangma werehon hiyap ino men pabi til noruk lit suburu nenggeg ik nenggeg turuk latuson arimanowen hiyap ino indok naruk lit hubu laharukmu yet hahupteg enele ya nga uruk lit uba yatuk lamuhup. 10 Hiyap ino indok oloken nenek turukmu yet hahupteg enekolen yatma unduhuk lit enele uruk lit, "Yihi, yihi, hat o pumbuk suwon, o Babel, hine roho welahen angge famen mo il misig weregman alem humon hubam aha," uruk lamuhup. 11 Ayeg waroho waruk inap kinangma werehon palu amuhupteg inindi anggin toho wereg lit niren foroho laheyon aruma san ayeg waroho hilahup ulug uba yatuk lamuhup. 12 Mun angge man angge iren foroho latuson arimano ili ruruk angge yanggowon men huluwon men, helep anggen ilembani umbagpag turukon men, sum yanggowon huluwon men, sum il ineyon men wiyihon men, e kimkim amben fanowon hahon men, wam ayeg fam laltuson men, e onggo anggolo roho warukon fam sali ruruson men, posiyemanggen fam laltuson men, helep anggeyon men, 13 e kami ahap men, pingga inggila men, ahaluwe amben fanowon wal taneg men, hele anggur ahaluwe men, e anggen ahaluwe men, roti anggen lilibug tohon anggen abiron men, wam sapi domba kuda men, kou lisurukon men, ap men hiyap men ap winon enemingmingangge amag ulug og isarukon obog toho arimano foroho latusa. 14 Mun angge man angge aruma foroho lahe ulug enele uruk lit, "E anggen fanowon tu tahan tele peruk lahenon eleg aha, fano-fano angge nele peruk lahenon ino mondabi eleg ahama fobik oho hiyahakun fug," uruk lamuhup. 15 Mun angge man angge arimano ayeg waroho og utuk latusareg onggo anggolo hilaruk lit tung atuk latusa inap arimanowen hiyap ino indok oloken nenek turukmu yet hahupteg enekolen yatma unduhuk lit uba yatuk lit enele ya nga uruk lamuhup. 16 It enele uruk lit, "Yihi, yihi, o pumbuk suwon ino sum il wiyihon wan teg lit sum il polu hahon mut hahon men wan teg latisi. Ili ruruk angge helep anggen ilembani umbagpag turukon lahabeg lit 17 anunu roho welam fug angge mo il misig weregma fano-fano angge arimano eleg aha," uruk lamuhup. Ik ahum ke laruk lit kou haltukon men warukon men kou undamane haltukon men ap obog toho enebuwabangge fahet ik ahum ke yami rurukon arimano men yatma unduhuk lit yet harukmen 18 o harep naruk lit indok hubu muhul yet hahupteg enele hi roho uruk lit, "O pumbuk suwon aru men winon eke min wirim teg ano?" uruk lit 19 fesi enebene lahabuhupteg enele humon fam uba yatuk lit ya nga uruk lit, "Yihi, yihi, o pumbuk humon tu ap obog toho ik ahum ke kou fam larukon enenggengge ik ahum ke walug larukon fahet onggo hilarusareg tung atusa angge famen mo il misig weregma at ino il eleg aha," uruk lamuhup. 20 "At ino eleg aha ulug hat pohol hahiyeg toho welamin. Hit Allah umalikisi men wene hiyag isaruk lamuhup ulug mon heneptuk latisiyon men henehiyeg toho welamek. Hit henemep men ayeg war amag ulug Allahn alem ubam embehekteg ware fesehek." 21 Weregman malaikat ineyon ekeyen helep simbuk hahon suwon misig hapu roho wil laruk lit saho ik ahummu hik isarisireg ele uruk lit, "O Babel humon ino ari hag toho hapu roho wil laruk lit pilabeg hik isa wambuhupmu mondabi longgo uhumu hiyahakup fug," irisi. 22 "Waruk ele men sini yunggultuk ane men pinggong ele men puhuli ele men hat wereg ambehen fobik oho hol hahup fug. Tor angge su angge ininggik fano roho wituk inap hat wereg ambehen fobik oho isahup fug. Helep simbuk fam anggen sahaltuk lit aplohok turuk ane hat wereg ambehen fobik oho holuhup fug. 23 Indok ambulpul hat wereg ambehen umbagpag tuhu fug. Ahun men uhe men og-og amul ulug enehiyehen enele uruk ane hat wereg ambehen holuhup fug. Humalikisi ayeg waroho waruk inap arimano tung atusa hag toho ap winon eke wereg eleg. Usa ane turuk lit ap yuhukap eneptuk latikin ane ariyen ap obog toho kinangma werehon un ke hiyag isaruk lit inindi nina feseruk latikin." 24 Wene hiyag isaruk latfag inap men Allah umalikisi fano ane turuk latuson enemep saplangge hililtuk latuson men ap obog toho enemep kinangma wambibahon men at wereg ambehen hiyaharusama alem angginon ari ubam emberisi.

Wahyu 19

1 Tot wereg lit hol harukmen ap anggolo poholma palu roho wereg lit enele along toho urukmu holtikik. Enele uruk lit, "Haleluya, Ninikni Allah ine roho werehon ino lehoma wereg lit Aren ap fanowap eneptuk. 2 At tem toho wereg lit unggum ap unubam werehon pikit toho eneg kong turuk. Pabi ane til noruk lit kinang siyahap turuk latisi hiyap ino Aren alem ubam emberuk lit unggum kong tirisi. Amingmingangge enemep saplangge hililtuson fahet at ino men ayeg war isarisi," urusa. 3 Ari urusareg sini pirenehon wiliptuk lit, "Haleluya, o harep naruk lit hubu laharukon ino likiya hupmu eleg am fug angge welaruhu," urusa. 4 Ap iniknisi roho welatuson uhaneg fumahen arimano men lebe ruruk angge uhan itano menen Allah lehoma heriyeg lit werehon ino Alukema enelenggen fam hur atusareg sembahyang uruk lit, "Amin! Haleluya!" urusa. 5 Ari urukmu itano hur atuk angge ino famen ele misig uruk lit, "Hit Amingmingangge welahebon toron suwon obog toho arimanowen henekol toho wereg lit Ninikni Allah wel turuk lamuhup," irisi. 6 Anden hol harukmen ap anggolo palu roho wereg lit enele along toho uruk lit ik aplohok mi-mi uruk hag toho ululu suwon sipuk turuk hag toho urukmu holtikik. Enele uruk lit, "Haleluya, Ninikni Allah mun angge man angge seneg lit werehon ino At mondabi palimu atisi. 7 Nit nenehiyeg toho wereg lit sini yunggultuk lit At wel turuk lamul. Domba umalik inowen hiyap hilamin peruk ane horog ahama hiyap oho indimu oluk ahama anggengge tug toho embehekteg wereg. 8 Weregma sum yanggowon il wiyihon umbagpag turukon wan timihin ulug og utusa," urusa. Sum il wiyihon ino Allah umalikisiyen fano ane turuson fahet urusa. 9 Enele urusama malaikaren an nubam te, "Hahatuk lamin," il laruk lit, " Domba umalik inowen hiyap hilamin irisiyon fahet seni esetukmu wol eneptisiyon arimano enehiyeg toho welamag," irisi. Ari irisireg nin eke hiyag nutuk lit, "Uruk lahi ane aru tik-tem toho Allahn irisi ane uruk lahi," irisi. 10 Ari irisimu anden at ubam sembahyang imin ulug uyug alma nelenggen fam hur atikikmu aren an nubam te, "Ari hag toho timihin fug, an oho hat men hori men hag toho At amingmingangge welahi. An oho Yesusen fag toho hiyag nisarisi ane ngi reg lahi. Allah fam eneg sembahyang uruk lamin. Haren fulu roho harikin ane ari Yesusen hiyag hitisiyon eneg harikin," irisi. 11 Anden yet harukmen pohol husigmu wam kuda kuron misig welatisi. Wam kuda ino emberimu heriyeg latisiyon ino Unuk te "Indi wirikon" men "Ele tem toho urukon" men suwaleg latisi. At inowen tog aptuk halug fano ane turuk, unggum kong turuk halug pikit toho kong atuk. 12 Il indok ambulpul kiyog teg lit Unggul hobog anggolo pug teg latisi. At ubam unuk haharehon ap winon onoluk am fug tegma Inggareg eneg Oluk teg latisi. 13 At asum wan teg latisiyon ino mep fam yuhulihon wan teg latisi. Unuk te "Allah wene" suwaleg latisi. 14 Ari reg lit weregma ap poholma sehen seneg inap asan-asan angge At ombolim laruk latusa. It arimano wam kuda kuron fam heriyeg lit sum yanggowon il wiyihon wan teg latusa. 15 Karog olokon Ambilik ele ke wilip atuk lit ap obog toho unusuruk laruhu. Ap obog toho arimano Aren wanggun ineyon fam fer enesug lit kinang habulig ambeg hele anggur anggen pete roho pilaptuk laruhu. Hele anggur pete roho pilaptukon ari hag toho Allah mun angge sen enesuhon inowen Olok haruk ane wereg. 16 Asum men aho men fam Unuk haharohon aru re, "Palimu welahe perukon arimano An palimu welahi, ap iniknisi roho werehon Inikni An welahi," ulug Unuk hahareg latisi. 17 Anden yet harukmen malaikat misig mo fam unduhuk lit suwe obog toho pohol ke larukon arimano fam ele hi roho uruk lit, "Allahn seni suwon eserehekon ambiyeg nulen hit obog toho tuma luhal arik maniyek. 18 Seni eserehekon aru: ap suwon ununu, sehen seneg inap onowesi ununu, sehen seneg inap ununu, wam kuda ununu, emberimu hur atuk inap ununu men, ap obog toho iniknisi roho werehon men enemingmingangge men ununu, suwon toron ununu isag hesehekon nalihiben maniyek," irisi. 19 Anden yet harukmen pak wimbi hahon men ap suwon kinangma werehon men onotsi sehen seneg inap men misigmu luhal atusareg wam kuda kuron palimu heriyehon ino men Otsi men tog abul ulug enele sahaltuk latusa. 20 Enele sahaltukmu pak wimbi hahon ino senetusareg ele si uruk ahun ino oho senetusa. Ele si uruk ahun inowen ap inil fam aben tuk fug teg ane turuk lit ap unubam wimbiyen tohon enehangge werehon wirimangge ino fam sembahyang uruk lamuhup ulug inindi ninap eneptuk latisiyon ino oho senetusa. It piren itano onoluk angge ik sene ahe laharuk lit indok ambulpul turuk ambeg ino hik isarusa. 21 Wam kuda kuron fam heriyeg ahun ino ambilikmuwen karog olokon wilip atisiyon inowen ap obog toho unusirisimu suwe waharusareg ununu hindil heheg narusama suwe arimano enehum ouk atisi.

Wahyu 20

1 Anden yet harukmen malaikat eke poholman wambik waharuk lit turuhun ele ap war atuk ambeg sok husuruk angge men yunggal kumbi men inggikmu seneg angge wambik waharukmu yet harikik. 2 Wambik waharisireg manu pisanggo sabalon ino unuk Iblis men Setan men urukon ino senetisireg hele watisimu hele waroho weregma mo ilig am wirig am turukmen teng-teng angge (seribu tahun) aruhu. 3 Hele watisireg turuhun elma ino pilaptisireg turuhun ele sok lare feruk lit enehangge tag teberisi. Mo ilig am wirig am turukmu teng-teng angge (seribu tahun) sali obog am fugmu wilip aruhureg ap o pumbuk wal taneg werehon inindi ninap enebuhu rohon ulug enehangge tag teberisi. Sali obog atuk halug eneg il misig wilip amag ulug lole fesuhup. 4 Wereg lit yet harukmen hur atuk angge fam ap lehoma heriyehon yer isarikik. Iren unggum kong turuk lamag ulug lehoma in eneptisi. Allah wene men Yesus wene fag toho hiyag isaruk latuson fahet enenggolop ke kong eneptuson arimano enehime yer isarikik. It arimanowen pak wimbi ino men wirimangge ino men unubam sembahyang urusa fuhon enehangge ininggikmu ano inilahuwagma ano hahatusa fuhon eneg weregma yer isarikik. It arimano onoluk atusareg ap suwon atusareg Yesus men ambiyeg mun angge man angge sen enesug lit weregma mo ilig am wirig am turukmen teng-teng angge (seribu tahun) atisi. 5 Mo ilig am wirig am turukmen sali obog am fugmu ap winon war atuson arimano onoluk atusa fug. Ap warehon onoluk atuk ane atamon tu wereg. 6 Ap warehon onoluk atuk ane atamon tu fam onoluk atuk inap arimano enehiyeg toho welamag. Inggik pirenehon fam war atuk ane su atuk halug it arimano fobik war amuhup fug. It arimano Allah men Kristus men ler eneptuk inap imam hag toho amuhupteg Yesus men ambiyeg mun angge man angge sen enesug lit weregma mo ilig am wirig am turukmen teng-teng angge (seribu tahun) aruhu. 7 Mo ilig am wirig am turukmen (seribu tahun) sali obog aruhumu Iblis ino hele lole fesuhumu wilip aruhu. 8 Wilip aruhureg lahureg ap o pumbuk kinang atogman atogma werehon inindi ninap eneptuk laruhu. Inindi nin atuk inap ununuk Gog men Magog men suwalehon itano onotsi men tog abul ulug palu enebuhumu ik yinggi mondeg hag toho anggolo welamuhup. 9 Anden yet harukmen it palu eneptisiyon arimano ik yinggi mondeg hag toho wereg lit kinang tonggo reg ambeg lahik waharusareg Allah umalikisi o sabo ke werehon men o pumbuk Aren indi rohon fam werehon men arimano walinggoho kilap eneptuk latusa. Walinggoho kilap enesugmen indok poholman wambik waharuk lit it arimano harep wiyaloho lin urusa. 10 Manu inindi ninap eneptuk latisiyon ino ik ahum ahe laharuk lit indok ambulpul turuk ambeg ino hik isarusa. Hik isarusa ambeg ino pak wimbi hahon men ele si uruk ahun men tam hik isarusama it ambiyeg weregma likiya hupmu indoken fato eneptukmu nenek turuk lit ouk eleg am fug turukmen mondabi welamuhup. 11 Anden yet harukmen hur atuk angge suwon yanggowon misig fam Ap eke palimu heriyegma yet harikik. Pohol men kinang men At alukeman eleg atisimu ubale eneg latisi. 12 Anden yet harukmen ap war atfahon suwon men malik toron men hur atuk angge alukema unduhukmu yer isarikik. It wereg lit suwesingga anggolo wirili ferusama nin winon misig oho suwesingga mondabi onoluk welamuhubon ino wirili ferusa. Ap war atfahon arimano ininggarehen turuk latfag ane suwesingga fam haharoho imbibahon ino hikit toho enebe wal taneg unggum unubam emberusa. 13 Ikman war atuk latfahon arimano ik undama welatfag angge arimano wili feserukmu winon war atuk latfahon ap warehon wereg ambeg inowen wili feserukmu it obog toho ininggarehen siyag ane turuk latfahon hikit toho wal taneg unggum unubam emberusa. 14 War atuk angge ino men war atuk ambeg ino men ik sene ahe wilip atukmu indok naruk ambeg ino hik isarusa. Ik sene ahe wilip atukmu indok naruk ambeg inowen war amuhubon ino pireneg angge war amuhup. 15 Ap sa suwesingga mondabi onoluk welamuhubon ino fam ununuk eleg latisiyon arimano ik ahum indok ambulpul turukon fam hik isarusa.

Wahyu 21

1 Anden yet harukmen pohol miningon men kinang miningon men ik ahum humon laut men elegma yet harukmen pohol keron men kinang keron men eneg weregma yet harikik. 2 O pumbuk fanowon Yerusalem keron ino poholma Allah wereg ambehen wambik waharuk lit hiyap tuhumon aben og nabukag ulug aliliyangge lahaptuk hag toho ebe umbagpag toho wambik waharukmu yet harikik. 3 Yet harikikteg hol harukmen lehoma hur atuk ambehen ele hi roho uruk lit, "Yet hemek, ap sehelimu Allah ibam o sabo wirihon weregma Allah it min mangno roho welamuhup. It arimano At umalikisi amuhupmu At ino Inikni roho welaruhu. 4 Aren onggon enebuhureg it inilmu uba werehon sumag enebuhu. War atuk ane eleg laruhuwon ariyen enehummu siyag toho werehon men uba anggolo yatukon men inindi anggin toho werehon men eleg laruhu. Atam welatisiyon ari longgo rebesuhumu eleg aruhu," irisiyon holtikik. 5 At lehoma heriyeg lit werehon inowen Ele uruk lit, "Yet himin, mun angge man angge werehon Anden kerap turuk lahi," il laruk lit, "Anden uruk lahiyon aru tem toho ulug hiyag hutukmu suwesingga fam haharoho embemihin," ulug nubam irisi. 6 Ari irisireg nin eke hiyag nutuk lit, "Irikik ane ari obog toho teko laha. A men O men An eneg wereg lit alemet ondomiyet An welahi. Ap ik obok toho werehon ik eleruk fanowon ap onolukap eneptukon ino fam saplangge hinang isahuk. 7 Ap sa ine roho welaruhu halug ihiyon ari obog toho at og uruhukteg An at Ikni aruhukmu at An namloho aruhu. 8 Ap enekol toho werehon men, Allah fam wenggel haruk elehon men, amben siyag toho werehon men, ap unusurukon men, hiyap ap yaying turukon men, pamongge fam unusurukon men, usa ane turukon men, sibiling-sibiling ane urukon men it obog toho arimano welamuhup ambeg ik sene humon yenggelegma amben siyag turuk lit indok ambulpul eneg turuk ambeg hik isahup. Ari roho wereg lit aru pireneg angge war amuhup." 9 Malaikat sabiren itanowen kubag sabiren fam ap siyahap eneptuk ahik hinanggoho ki rohon itano misig nambeg waharisi. Nambeg waharisireg nubam ele uruk lit, "An nambeg tiya ma," irisireg, "Wam domba Nuhe hilahuk perukon ino unug hitmin," irisi. 10 Ari irisireg Hime fanowon fam tom suwon yaron fam hondog naplug laharisireg o pumbuk Yerusalem fanowon poholma Allah wereg ambehen wambik waharukon hiyag nitisi. 11 Allah fam umbagpag turuk angge o pumbuk ari fam weregma helep sili umbagpag turuk lit asinandi turuk hag toho turukmu yet harikik. 12 Elehet suwon walinggoho kilabehon ino yat toho wirigmu elehet sok nisanggowen fam kurukmu sok nisanggowen arimano palimu malaikat enebe nisanggowen sok wal taneg foroho lit weregma Israel inap ununggul unuk nisanggowen sok fene hahareg latisi. 13 Mo lahik waharuk fil sok hinahan, mo ubuk uruk fil sok hinahan, ik eleruk fil sok hinahan, ik ambut fil sok hinahan welatusa. 14 O pumbuk ino fam elehet walinggoho kilabeg latisiyon helep ubule nisanggowen witfahon arimano fene domba Otsi nisanggowen mon enepfahon arimano ununuk hahareg latusa. 15 An nubam ele irisiyon inowen wanggun wirimangge ili rurukon misig inggikmu seneg lit o pumbuk ino men elehet men sok men wirim timin ulug turuk latisi. 16 O huk tibahon elehet ino apma fil anduhun fil nunggulig wibahon oho umbandu fimag-fimag wibahon oho ambi hag teg latisi. Ap inowen wanggun ino fam o pumbuk ino wirim turuk lit yat toho wirim til larukmen teng-teng angge yat anggolo (dua ribu kilometer) atisi. Ilihihon men nunggulihon men lahabehon men ambi reg latisi. 17 O pumbuk wirim tirisireg elehet unggul ke ino wirim turukmen wirimangge ino teng piren teg (enam puluh meter) latisi, elehet unggul ke tonggo yat teg latisi. Ap kinangmonen wirim turukon hag toho malaikat inowen wirimangge tirisiyon ambi reg latisi. 18 Elehet ino helep sili yanggowon hahon fam ohoma o pumbuk ino ili ruruk lit umbagpag turuk angge emas ik il wirikon hahon fam wirig latisi. 19 Helep ubule arimano wal taneg eke hag eke hag ili faya urukon welatisi. Welatisiyon arimano atamon sili umbagpag turukon, pirenehon il simbohol singon hahon, hinahanehon il hulu rohon hahon, uhanehon il piyanu palehon hahon, 20 fuwabon il fibe aheyaro hahon, falfalikon il ip orohole hahon, sabiron il puhulik men piyanu men mangno rohon hahon, likinon haluwil il hahon, sohowon il puhulik palehon hahon, numon il uningga rohon hahon, nanggolobon il huwowil hahon, nisanggowon il wiyuk anggen hahon, helep arimano obog toho ili faya uruk lit umbagpag turuk latusa. 21 Elehet sok nisanggowen arimano wal taneg ilembani umbagpag turukon hahon misig fam wirig latisi. O pumbuk ino fam funggalem larukon umbagpag turuk angge emas ik il wirikon hag toho haleg latisi. 22 Ari regma harikik angge famen Allah ibam fanowon wirigmu yet harikik fug. Ninikni Allah ineyon ino men domba ino men Enebe o fanowon wir atisi. 23 O pumbuk ino fam mo men pikalem men umbagpag turuk lalep peruk eleg. Allah umbagpag turukon ino selehap eneptuk lit weregma domba ino iral hag toho wereg. 24 O pumbuk obog toho seleg ino fam kuruk lamuhupmu ap suwon kinangma werehon arimanowen enenggengge anggolo oko kilaptuk lamuhup. 25 O ino hup am fug angge weregma elehet sok arimano unukoho oho hubanggo oho labuk fug angge husig lit eneg welamuhup. 26 Ap obog toho enenggengge fano-fano angge forohowon o pumbuk ino fam oko kilaptuk lamuhup. 27 Siyag angge misig oho olma kilabuhup fug, ap enemben siyahon men enele si urukon men oho o ino fam kuk fug angge it ununuk suwesingga mondabi onoluk werehon wam domban forohowon ino fam haharehon eneg kuhup.

Wahyu 22

1 Nin winon eke an nubam unug haruk lit Allah men domba ino men lehoma hur atuk ambehen wilip atisiyon ik il wirik anggolowon aben narukmu onoluk eneg welamuhup ahik ino unug harisimu harikik. 2 O pumbuk ino honggolegma ik ayeg fumag-fumag e anggen aben narukmu onoluk eneg welaruhu ahen wilibig latisi. E arimano pikalem inam atukmu eneg mo misig fam nisanggowenam anggen yihik feruk latusa. E inggila arimano fam ap o pumbuk obog toho hihir eneptukon welatisi. 3 Allahn ubam siyag urukon ap misig oho o ino fam welaruhu fug. Allah men domba ino men lehoma hur atuk ambeg o pumbuk ino sehelimu weregma Enemingmingangge arimanowen unubam sembahyang uruk lit 4 Allah orohole yet harukmu it inilahuwagma At unuk hahareg lamuhup. 5 O hup am fug angge welaruhumu iral men mo umbagpag men turuk lalep puhup fug. Ninikni Allah inowen it unubam selehap enebuhumu it suwon toho palimu wereg lit ap winon mingming eneptukmen eneg welamuhup. 6 Ari yet harikikmu malaikat inowen nubam ele uruk lit, "Hiyag hutuk lahiyon aru tem toho uruk lahi. Allah inowen Amingmingangge wene hiyag isaruk inap Hime fanowon og isaruk. At inowen tot welamuhukmu aruhu ane fahet it unubam unug isamin ulug malaikat monde ferisi," ulug hiyag nitisi. 7 Hiyag nitisimu Yesusen ele uruk lit, "Tot welaruhukteg tem toho waruhuk. Nei fulu roho warikin ane haharoho emberuk lahenon holuhup inap arimano enehiyeg toho welamuhup," ulug hiyag nitisi. 8 An Yohanes welahiyon inowen mun ane man ane harikikteg obog toho nubam irisi ane arimano fahet malaikat ubam sembahyang imin ulug alukema hur atikik. 9 Sembahyang imin ulug turukmen aren, "Ari timihin fug," il laruk lit, "Hat men hori wene hiyag isaruk inap nabi men buku ari fam haharehon holtuk inap men hag toho an oho Allah amingmingangge welahi. An nubam sembahyang uk fug tehen Allah fam eneg sembahyang uruk lamin," irisi. 10 Ari irisireg, "Fobik aruhu ane horog tehen suwesingga fam haharoho wereg ane ari enehangge emberuk lit seleben toho umbuk fug," irisi. 11 "Ap san siyag ane turuk halug at inowen turuk lamag. Ap san sabelep ubam umbat taruk halug at inowen umbat tawag. Ap san pikir ane turuk halug at inowen pikir ane eneg turuk lamag. Ap san fano roho wereg halug at inowen fanowap taruk lamag. 12 Tot welaruhukteg waharuk lit ap siyag ane fano ane turukon arimano hikit toho onggo walug waruhukon ari fam ayeg war isahuk. 13 An te A men O men welahi, atam waharik iyahon An, obog-obogma welaruhukon oho An, alemet ondomiyet An welahi. 14 Sum enebemon umag tarukon arimanowen enehiyeg toho welamag. It arimanowen e anggen nalug onoluk eneg wereg ahen ino na hag tehen elehet sok ino fam o pumbuk ino kuruk lamuhup. 15 Olomene siyahon men pamongge watuk inap men ap hiyap yaying turukon men ap unusurukon men muruwal turuk inap men sibiling-sibiling ane uruk inap men it arimano kuk fug tehen selma welamuhup. 16 An Yesus inowen malaikat monde ferikikmu hit henembeg waharisireg Allah umalikisi winon obog toho aru onoluk aruhuwen hiyag hisarisi. An Dauren ondohowonen indag Nasuhon ahanuk hag toho welahi. Wap yali filen lahik waharuk lit umbagpag turukon hag toho An welahi," irisi. 17 Allah hime fanowon ino men hiyap ap hilahuk peruk hiyap ino menen, "Ma!" ulug wol turuk. Wol turukmu holtukon inowen oho, "Ma!" ulug wol turuk laruhu. Ik obok toho wereg lit namin perukon waruhureg ik eleruk fanowon aben narukmu onoluk eneg welamuhup ahik ino saplangge hinang tahu. 18 Fobik aruhu ane suwesingga aru fam hahareg lit werehon holtuk inap unubam imin ane tu tem toho imin: Ap ekeyen amu ane buku aru fam lombohap turuk halug at ubam oho Allahn alem amuwon siyahon buku tu fam harikikon arimano lombohap tuhu. 19 Ap ekeyen fobik aruhu ane buku aru fam hahareg lit werehon elehap turuk halug buku aru fam haharoho werehon e anggen narukmu onoluk eneg wereg ahen ino men o pumbuk fanowon ino men ubam werehon Allahn taluk toho hilahu. 20 Obog toho aru tem ane ulug hiyag hisarisiyon inowen Ele uruk lit, "We tem An folo-folo waruhuk," irikim, "Nonowe Yesus, nit nenembeg waruhun. Amin!" uruk. 21 Nonowe Yesus inowen hit obog toho Indi henesug lit welaruhu. Amin.